Deltakutse

Deltakonverents 2026 laval salvestatud Deltakutse seekordses osas võtame ette ühe väga tuttava, aga alati väljakutseid pakkuva olukorra — kõhuvaluga naispatsiendi. Millal on tegemist millegi healoomulisega, millal peitub sümptomite taga ajakriitiline seisund ja kuidas selles kliinilises virvarris õiged küsimused küsida ning olulised otsused teha? Räägime diferentsiaaldiagnostikast, ohumärkidest ja günekoloogiliste põhjuste äratundmisestSaatekülalisteks on:Tanel Lepik – erakorralise meditsiini arst Viljandi Haiglas ja Tallinna Kiirabi randevuu brigaadisTuuli Haabpiht – naistearst Ida-Tallinna Keskhaiglas

Kõhuvalu on meditsiinis nagu Schrödingeri kass: see võib olla “lihtne gastroenteriit”… ja samal ajal võib see olla ka esimene märk kiiresti arenevast kirurgilisest probleemist. Selles episoodis võtame ette ägeda kõhu käsitluse just nii, nagu kiirabis ja haiglas päriselt vaja: mida küsida, mida hinnata, mida kindlasti mitte maha magada.Tegu on põneva avaliku salvestusega 2025. aasta detsembrist. Ja jõulukuule omaselt — kui kõik söövad head ja paremat — salvestasime episoodi, kus kõhuvalu oli peamine kaebus.Täna on meie kiirabibrigaadis kaks fantastilist kirurgi:Liisa Vipp – üldkirurg Ida-Tallinna KeskhaiglasLiis Jaanimäe – üldkirurg Tartu Ülikooli KliinikumisArutame samm-sammult kõhuvaluga patsiendi käsitlust: kas tegu on appenditsiidi, mesenteriaalisheemia või hoopis millegi muuga? Millised on need punased lipud, mis panevad ka kogenud kirurgi hetkeks seisatama? Räägime ka sellest, miks vuntsiga mehed võivad olla ohtlikud.Episoodi alguses teeme ka väikese rännaku kirurgia maailma: mis eriala see päriselt on, millist mõtlemist see nõuab ja kuidas kirurgid tüsistustega toime tulevad.Transpordi end tagasi jõuluhõngulisse Gutenbergi saali, pane video käima ja mõtle kaasa — kuidas Sina need juhtumid lahendaksid?Loe ka meie konspekti antud teemal, mis on leitav meie deltakate kodulehelt: https://deltakutse.ee/agekoht

2025. aasta lõpus ilmusid uued ERC-i ehk Euroopa Elustamisnõukogu juhised. Oleme need detailideni läbi töötanud, et tuua Sinuni, mis on muutunud, miks see muutus loeb ja kuidas võiks selle põhjal muutuda meie päris elu praktika. I osas keskendusime advanced life supportile ehk edasijõudnute elustamisele. II osas keskendume elustamisjärgsele ravile, mis on sama tähtis, kui ALS. Mida tähele panna siis, kui süda on taas käivitunud? Et nii suure väljakutsega kindlamalt toime tulla, on meie brigaadis alati oma ala tipptegijad. Täna on meie kiirabibrigaadis jätkuvalt:Andras Laugamets - legendaarne Tartu Kiirabi õde-brigaadijuhtEno-Martin Lotman - Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloogAntud teemal oleme Deltakutse kodulehel avaldanud ka konspekti, mida saab lugeda siit: https://deltakutse.ee/elustamine2026

Täna läheme koos ühele päriselt pingelisele kiirabikutsele: patsiendi süda on seiskunud. Räägime, millised on 2026. aastal parimad võimalused see uuesti käima saada — ja mida ütlevad selle kohta kõige värskemad soovitused.2025. aasta lõpus ilmusid uued ERC-i ehk Euroopa Elustamisnõukogu juhised. Oleme need detailideni läbi töötanud, et tuua sinuni, mis on muutunud, miks see muutus loeb ja kuidas võiks selle põhjal muutuda meie päris elu praktika.Et nii suure väljakutsega kindlamalt toime tulla, on meie brigaadis alati oma ala tipptegijad. Täna on meie kiirabibrigaadis:Andras Laugamets - legendaarne Tartu Kiirabi õde-brigaadijuhtEno-Martin Lotman - Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloog

Mürgistuste puhul on haigla-eelselt tegutsevad meedikud hindamatu väärtusega. Neil on harukordne võimalus olla esimesed detektiivid sündmuskohal – otsida juhtlõngu nagu Sherlock Holmes, koguda infot lähedastelt, sõpradelt ja sugulastelt, uurida ümbrust, vaadata prügikaste ja ravimikarpe, märgata tühje ravimlehti või kahtlasi aineid. Iga killuke infot, mis haiglasse jõuab, võib osutuda otsustavaks, aidates suunata haigla kolleegid õige diagnoosi ja ravi juurde. Samamoodi on haiglas töötavatel meedikutel nii oluline märgata sümptomeid, mis viitavad just mürgistusele ning seeläbi valida võimalusel õige ravi ning antidoot. Meie eesmärk on, et selle episoodi lõpuks oleksite isegi nagu meditsiinidetektiivid – oskaksite ära tunda mürgistuse mustri, mõista selle põhjust ja teada, kuidas patsienti aidata.Selle põneva teekonna jaoks on täna meie kiirabibrigaadis: Ruth Kastanje, kes on mürgistusteabekeskuse õde-konsultant.

Deltakutse kriisinõustamise sarja teises osas pöörame pilgu sissepoole – meie endi ja meie kolleegide poole. Räägime sellest, mis saab pärast raskeid väljakutseid ja traagilisi juhtumeid:kuidas tulla toime olukordadega, mis jäävad kummitama ka pärast vahetustkuidas märgata, kui kolleeg “hoiab end koos” ainult näiliseltmillest päriselt abi on – nii iseenda kui tiimikaaslaste toetamiselSee episood tuletab meelde, et lisaks patsientide ja lähedaste toetamisele (millest räägime esimeses osas) vajavad hoidmist ka need, kes iga päev teiste jaoks kohal on.Stuudios on:Mari Kolga – PERHi kriisi- ja riskivaldkonnajuht, kriisinõustaja, Eesti Kriisinõustamise Ühingu liigeTiina Naarits-Linn – traumajuhtumite superviisor, kriisinõustaja, Eesti Kriisinõustamise Ühingu juhtSee osa on kõigile, kes töötavad eesliinil – et me ei unustaks: inimlikkus ja hool algavad ka meist endist. Millised on Sinu parimad nipid, kuidas ennast ja üksteist hoida pärast raskeid sündmusi? Jaga neid kommentaarides.

Tänane osa on eriline – räägime teemast, millest meditsiinis sageli ei räägita piisavalt, kuid millel on tohutu tähtsus. Me käivitame justkui lisabrigaadi – sellise, mis ei kasuta ravimeid ega defibrillaatorit, vaid kuulab, toetab ja aitab inimesi siis, kui kõik muu on juba tehtud. Kuidas hoida patsiente ja nende lähedasi olukordades, kus maailm nende ümber on kokku varisenud? Kuidas pakkuda psühholoogilist esmaabi? Kuidas hoida meie kolleege ja tervishoiutöötajat? Sellest, kuidas kriisinõustamine päriselt välja näeb nii sündmuskohal kui ka hiljem, räägime juba selles olulises osas.Täna on meie kiirabibrigaadis:Mari Kolga - PERHi kriisi- ja riskivaldkonnajuht, kriisinõustaja, Eesti Kriisinõustamise Ühingu liigeTiina Naarits-Linn - traumajuhtumite superviisor, kriisinõustaja, Eesti Kriisinõustamise Ühingu juht

3. hooaega alustasime imeilusas Kuressaares toimunud avaliku salvestusega. Selles episoodis me seisame silmitsi ühe aeg-kriitilisema olukorraga tervishoius - oled Sa kodus lähedasega, tööl kiirabis või EMOs või oled Sa neuroloog - see on olukord, kus iga minut loeb ning sõna otseses mõttes aeg on aju - me räägime täna insuldist. See on seisund, mis võib olla koheselt selge aga vahel peidab ta ennast nagu kameelon. Ta võib olla nagu Puuma Eestis - peita ennast väga osavalt, liikuda kiiresti ning kui arvata, et Eestis puuma ei saa elada - siis võta näpust ning ta võib tabada igaüht.Selleks, et meil oleks koos neid juhtumeid kergem lahendada, siis täna on meiega brigaadis:Karl Jõgi – Põhja-Eesti Regionaalhaigla neuroloogMihkel Laidna – Kuressaare haigla erakorralise meditsiini arst ja Tartu Kiirabi arst-brigaadijuht

Deltakutse uus kolmas hooaeg on teie ees ning täna läheme üheskoos kiirabikutsele, kus seisame silmitsi olukorraga, mis paneb proovile meie oskused, teadmised ja külma närvi. Sel aastal tulid välja uued kiirabi tegevusjuhised ja just nendest me hakkamegi tänases osas põhjalikumalt rääkima. Nimelt oli nendes  juhistes kaks uut peatükki, millele me keskendume eriti: šokk ja trauma patsiendi käsitlus. Meiega on täna brigaadis:- Martin Kütimets – anestesioloog ja intensiivraviarst Põhja-Eesti Regionaalhaiglast- Angela Aasanurm – õde-brigaadijuht Põhja-Eesti Regionaalhaiglast

2025. aastal jõustusid uued kiirabi tegevusjuhised, mille alusel Eesti kiirabitöötajad igapäevatööd teevad. Kui sisestasin otsingusse sõna “eetika”, ei leidnud ma juhistest midagi. Kui proovisin “eetiline”, sain kolm vastet: diabeetiline, antipüreetiline ja sümpatomimeetiline. Need viimased kõlavad tervishoiutöötajale tuttavalt — nende taga on ravimid ja seisundid, millega tegeleme iga päev. Aga eetika? See tundub sageli abstraktne, võõras ja isegi hirmutav. Miks?Täna meie kiirabibrigaadis…Dr Katrin Elmet — anestesioloog, Tartu Ülikooli eetika lektor, Eesti aasta arst 2024 ning Tartu Ülikooli Kliinikumi vanemarst-õppejõud. Tema erihuvi on elulõpu eetika, kus ta on ka aktiivselt ühiskonnas kaasa rääkinud — just Katrin oli üks hiljuti Riigikogus vastu võetud tahteavalduse eestvedajatest.Fun fact: Katrin pole kunagi kiirabiautos sõitnud, sest tema tasakaaluorgan ei pea sellele vastu.Dr Kadri Rõivassepp — anestesioloog, Tartu Kiirabi reanimobiiliarst ja Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-õppejõud. Kadri töötab igapäevaselt II intensiivraviosakonnas, kus fookus on neurointensiivravil — valdkonnal, mis toob endaga sageli kaasa keerulisi eetilisi valikuid ja olukordi.Fun fact: Kadri tasakaaluorgan on laitmatult treenitud — kiirabi kogemus on olemas.Selles Deltakutse episoodis räägime surmast, valikutest ja väärtustest. Elulõpuotsustest, kahtlustest, meditsiini inimsusest ja sellest, miks eetika ei tohiks olla tabu.Kuula — see episood võib muuta Su vaadet meditsiinile.

Seekordne episood viib meid Tallinnasse ja keskendub ühele kõige olulisemale ning tundlikumale teemale – laste kriitilised seisundid.Meie brigaadiks on seekord lastereanimobiil ning meie imelised saatekülalised on:🔹 Dr Kati Korjus – lastearst-neonatoloog, Ida-Tallinna Keskhaiglast🔹 Dr Johanna Hade – lasteanestesioloog, Tallinna Lastehaiglast🔹 Dr Helgi Padari – lasteanestesioloog, Tallinna Lastehaiglast🎧 Episood on üles ehitatud pisut teistsuguselt kui tavaliselt – käsitleme kolme elulist ja harivat juhtumit:Vastsündinu abistamine kohe pärast sündi (jätk meie septembrikuu sünnituse episoodile)Eelkooliealise lapse krambidŠokis laps ja laste elustamise eripärad📘 Peagi ilmub ka teemale pühendatud konspekt, mis aitab teemast veelgi paremini aru saada – hoia pilk peal meie sotsiaalmeedial ja saa see esimesena!Tule kuula ja õpi koos meiega – see on episood, mida ei taha maha magada!

Seekord oleme Mustvee kiirabibaasis, kus liituvad meiega kaks erialaspetsialisti, kelle igapäevatööks on kriitiliste neuroloogiliste seisundite käsitlus:🧠 Dr Aleksandr Beljantsev, Tartu Ülikooli Kliinikumi II intensiivraviosakonna arst-õppejõud🧠 Dr Andreas Rehi, neurokirurgia arst-residentFookuses on ajukatastroof – seisund, mille kiire äratundmine ja õigeaegne ravi on patsiendi ellujäämise ja taastumise seisukohalt otsustava tähtsusega.Arutame järgmisi teemasid:– Millised on punased lipud, mis viitavad tõsisele neuroloogilisele patoloogiale patsiendi esmasel hindamisel?– Kuidas läheneda neuroloogilise koldeleiu diferentsiaaldiagnostikale?– Milline on teadvushäirega patsiendi käsitlus kiirabis?– Kuidas toimub intrakraniaalse patoloogia diagnostika ja ravi haiglas?Kuula ja mõtle kaasa – kas Sina tunneksid potentsiaalse ajukatastroofi varakult ära?Kõigile, kes soovivad antud teema kohta veel lugeda, siis meie kodulehel on üleval hea ning kompaktne konspekt, mis on kättesaadav siit: https://deltakutse.ee/ajukatastroof

Selles Deltakutse podcasti episoodis oleme Türi kiirabibaasis ning jätkame punase trauma patsiendi käsitlemise lainel. Tänaseks teemaks on liiklusõnnetus. Meie brigaadis on Karmen Veerme, PERHi erakorralise meditsiini arst ja randevuuarst Tallinna Kiirabis, ning Kristin Nurk, õde-brigaadijuht PERHi kiirabis.Liiklusõnnetused on kogu maailmas juhtivaks surmapõhjuseks 5–29-aastaste laste ja noorte seas. Igal aastal hukkub liikluses üle 1,3 miljoni inimese ning 20–50 miljonit saab vigastada, sageli raskelt ja pikaajaliste tagajärgedega. Enim põhjustavad neid õnnetusi mootorsõidukite kokkupõrked, kus kuni 40% kannatanutest jääb pärast õnnetust oma sõidukisse lõksu.Eestis hukkus 2024. aastal liiklusõnnetustes 69 inimest ja vigastada sai 2155. See tähendab, et keskmiselt iga nelja tunni tagant saab keegi liikluses viga. Enamik õnnetusi toimub maist septembrini – seega jõuab see episood kuulajateni just sobival ajal.Statistika näitab veel üht olulist tõsiasja: üle kahe kolmandiku traumast tingitud surmajuhtumitest toimub enne haiglasse jõudmist. Eriti suur on risk seisundite puhul, mis arenevad kiiresti ja märkamatult, nagu südame tamponaad, mille korral võib eelhaigla suremus ulatuda 90 protsendini.Kui Sind huvitab, kuidas kiirabibrigaad sellistes olukordades tegutseb ning millised otsused ja tegevused loevad kõige rohkem, siis pane kõrv peale – see episood viib sind sündmuste keskele.Lisaks on meil valminud konspekt meie veebilehel, mis on heaks materjaliks liiklusõnnetuse kutseks valmistumisel. Konspekti saab lugeda siit

Häirekeskusest laekunud info järgi on kahtlus, et sündmuskohal võib olla kasutusel tulirelv. Mida sellises olukorras teha? Millele mõelda, kui ees ootab võimalik tulistamisjuhtum?Tartu Kiirabi Deltakutse värskes episoodis keskendume just sellisele kiirabikutsele.Arutame:Kuidas ravida laskevigastusega patsienti sündmuskohal ja erakorralise meditsiini osakonnas?Millised võimalused on politseil kannatanute abistamisel?Kas valida „scoop and run“ või „play and stay“?Elupäästev torakotoomia – kuidas ja millal seda teha?Seekordses kiirabibrigaadis:Professor Peep Talving – traumakirurg ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla kirurgiakliiniku juhtDr Ott Sääsk – erakorralise meditsiini arst-resident, Tallinna Kiirabi arst ja endine politsei kiirreageerijaLemmo Jonuks – Tartu Kiirabi õde-brigaadijuhtEpisood on salvestatud veebruaris toimunud Deltakonverentsil. Suur aitäh kõigile, kes kohal olid ja kaasa lõid! Liitu meiega ka järgmisel aastal: https://deltakutse.ee/konverents2026Lisaks oleme koostanud laskevigastusega patsiendi käsitlemise konspekti, mida saad lugeda siit:👉 https://deltakutse.ee/tulistamine📬 Ja kui sa veel ei ole liitunud meie uudiskirjaga – nüüd on hea aeg!Jagame kasulikke nõuandeid, põnevaid teadusartikleid ja värskeid uudiseid meie tegemistest. Liitu siin:👉 https://deltakutse.sendsmaily.net/landing-pages/299f9f47-2f8e-4eb2-aaf3-4a49a40e58a8/html/

Meil on valmis saanud Superkangelaste eriseeria teine osa ning tänane külaline on meie stuudiosse jõudnud otse Suurbritanniast!Mul on suur au tutvustada Briti armee koloneli ja anestesioloogi, dr Giles Nordmanni. Koos Gilesiga uurime, kuidas ta leidis tee Briti armeesse ning milliseid soovitusi annaks ta neile, kes on kaalunud sarnast teekonda. Räägime ka tema kogemustest sõjatandril ning sellest, milline võiks välja näha sõjameditsiini tulevik.See on inspireeriv ja põnev vestlus mehest, kelle karjäär on viinud teda maailma kõige keerulisematesse ja intensiivsematesse meditsiinilistesse olukordadesse. We are excited to present the second episode of our Superheroes special series, and today’s guest has joined us in the Deltakutse studio all the way from the United Kingdom!It is a great honor to introduce Colonel Dr. Giles Nordmann, an anesthesiologist in the British Army. Together, we explore his journey into the military, how he found his way to the British Army, and what advice he has for those considering a similar path. We also discuss his experiences on the battlefield and what the future of military medicine might look like.This is an inspiring and insightful conversation with a man whose career has taken him to some of the most challenging and high-stakes medical environments in the world. Don’t miss it!

Seekordne episood jätkub täpselt sealt, kus eelmisel korral pooleli jäime ehk võimalusel kuulake enne meie eelmist episoodi, kus keskendusime hüpotermiale. Seekord oleme Tartu Ülikooli Kliinikumis, kus me pole  kiirabibrigaad, vaid hoopis ECMO-brigaad – spetsialistid, kes reageerivad juhtudel, kui patsiendi elustamine ei ole olnud edukaks ning viimase variandina jääb alles kehaväline vereringetoetus. Aga mis on ECMO? Kuidas see suudab päästa inimesi, kelle süda on juba seiskunud? Millal tuleks seda võimalust kaaluda ning kuidas töötab see imeline tehnoloogiline areng? Kõigest sellest räägime juba tänases Deltakutse podcasti episoodis.  Täna on meie ECMO-brigaadis:  Olavi Maasikas - Tartu Ülikooli kliinikumi anestesioloog Indrek Paas - Põhja-Eesti Regionaalhaigla anestesioloog Meil on valminud väga hea ja ülevaatlik konspekt samal teemal: https://deltakutse.ee/ecpr Loe juba sealt põhjalikumalt, mis on ECPRi näidustused ning millal peaks selle peale mõtlema.

Meie esimene avalik salvestus tõi nii kuulajatele kui meile nii palju positiivseid emotsioone, et me tegime seda jälle! Seekordne avalik salvestus võtab teemaks meie kõige populaarsema episoodi – elustamine. Seekord on seal üks ,,aga“ juures – tegeleme eriolukorraga. Võtame luubi alla hüpotermias patsiendi elustamise.Nagu avalikule salvestusele kombeks, on meil kutsel kaasas laiendatud brigaad: Veronika Reinhard (anestesioloog, tulevane Kliinikumi anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku juht, Tartu Kiirabi lastereanimobiiliarst) Martin Padar (anestesioloog, Tartu Kiirabi reanimobiiliarst, TÜK 2. intensiivraviosakonna juhataja) Martti Rumm (Tartu Kiirabi tehnik, Päästeameti Tartu komando päästja) Saatejuht Karl Oliver Tomson (anestesioloogia ja intensiivravi arst-resident)Meie kodulehel on üleval väga kompaktne konspekt kõigest olulisest, mis Sa pead sellises eriolukorras elustamise juures teadma. Konspekti saab lugeda siit: https://deltakutse.ee/hypotermiaTulge hüpake kiirabiauto peale ning lahendame koos taas ühe väga õpetliku ja põneva juhtumi!

This marks the very first English episode of Deltakutse, and it’s all because we have a truly special guest joining us - a true superhero. I am deeply honored to introduce Dr. David Carr, a Professor of Emergency Medicine at the University of Toronto in Canada. Dr. Carr is not only a skilled physician but also an inspiring speaker whose lectures have graced stages worldwide.Together with Dr. Carr, we embark on an exciting journey into the world of emergency medicine. We’ll explore what it looks like in Canada, discuss the challenges ahead, and hear his heartfelt holiday wishes for making emergency medicine (and healthcare as a whole) safer for patients, more welcoming for workers, and better for society.So grab a warm drink and join us as we dive into this fascinating conversation!Kätte on jõudnud jõulud, ja seega on ka Deltakutse jõulueri aeg! Sel korral on meil lisaks jõuluhõngule veel üks eriline põhjus tähistamiseks – meie tänane episood on inglise keeles, sest meil on külas väga eriline külaline.Mul on tohutu au tutvustada teile dr David Carri - tõeline superkangelane. Ta on Kanadas Toronto Ülikooli erakorralise meditsiini professor. Ta on arst ja inspireeriv lektor, kelle loengud on vallutanud lavad üle kogu maailma.Koos Dr David Carriga võtame ette teekonna erakorralise meditsiini maailma – räägime, milline see välja näeb Kanadas, mis väljakutsed meid ees ootavad, ja millised on tema jõulusoovid, et muuta erakorraline meditsiin turvalisemaks patsientidele, kutsuvamaks töötajatele ja paremaks kogu ühiskonnale.Nii et haarake kuum jook, võtke endale kõrvale mõned piparkoogid ja asume koos seda põnevat maailma avastama!Lisasime Deltakutse kodulehele ka professor David Carri 10 jõulusoovitust, kuna need on lihtsalt nii head ja erilised. Neid saab lugeda siit: https://deltakutse.ee/davidcarrLisa kommentaaridesse ka enda jõulusoovid ja mõtted uueks aastaks. Häid jõule kõikidele kuulajatele ja rahulikku pühade aega pere ja sõprade seltsis. Kohtume juba uuel aastal!

Kodade virvendusarütmia (KVA) on kõige sagedasem südame rütmihäire – Eestis on see diagnoositud umbes 46 000 inimesel. KVA ei ole üldiselt eluohtlik rütmihäire, kuid üks tema tüsistustest – insult – võib olla eluohtlik. KVA kahjustab oluliselt elukvaliteeti ja suurendab ajuinsuldi riski kuni viis korda. Peamised riskitegurid on hüpertensioon, diabeet, uneapnoe ja ülekaal. Miks südame elektriline juhtimine "sassi läheb" ning mis südames selle rütmihäirega toimub - sellest kõigest lähemalt juba Deltakutse podcasti episoodis. Põnevat rütmihäirete maailma tutvustad meile Dr Priit Pauklin, kes on Tartu Ülikooli Kliinikumi kardioloog ning hiljuti kaitses ka kodade virvendusarütmia teemal oma doktoritööd. Meil on Deltakutse kodulehel valminud ka hea ning praktiline konspekt kodade virvendusarütmia teemal, mis on kättesaadav siit: https://deltakutse.ee/kva Head kuulamist!

Jätk esimesele hingamispuudulikkuse osale ning nüüd oleme jõudnud meie patsiendiga EMOsse. Endiselt on meie eesmärk toetada meie hingamispuudulikkuses patsienti ning arutada teemadel, kuidas hapnik õhust organismi rändab, kuidas ta seal oma "konkurendi" - süsihappegaasiga "kes aias" mängib ning kuidas raskes seisus patsienti invasiivne ventilatsioon aitab. Mis on obstruktiivne ning restriktiivne hingamismehhaanika häire ning kuidas me saame selle alusel juhtida meie invasiivset ventilatsiooni? Nendele ning paljudele teistele küsimustele vastavad dr Severin Puss ning dr Ott Maasikas - kaks oma ala eksperti, kes suudavad põneva hingamismehhaanika maailma teha kaasahaaravaks ja huvitavaks.

Mis juhtub, kui lukustada kolmeks tunniks stuudiosse Eesti kaks tipptegijat hingamispuudulikkuse ja mehhaanilise ventilatsiooni alal? Tulemuseks on kaks ägedat podcasti osa, mille esimest osa saad kuulata juba praegu! Külas on dr Severin Puss ja dr Ott Maasikas – kaks oma ala eksperti, kes suudavad keerulise teema teha arusaadavaks ja kaasahaaravaks. Selles osas muudame hingamispuudulikkuse teema lihtsamaks ja lisame sekka meeldejäävaid võrdlusi – näiteks muutub stuudioruum ootamatult alveooliks. Kuula meid ja saa teada: kuidas erinevaid hingamispuudulikkuse tüüpe eristatakse; kas ja millal on KOK-i haigetele lisahapnik kasulik ning miks võib tekkida hüperkapniline kooma; mis on rasvumisega seotud hüpoventilatsiooni sündroom; ning kas CPAP on tõesti lahendus kõigile? Tule kuulama ja sukeldu hingamise maailma!

ABCDE-algoritm on kõikidele tervishoiutöötajatele hästi teada ning just selle algoritmi esimesele tähele keskendume selles Deltakutse osas: A ehk airways ehk eesti keeles hingamisteed. Kuidas me tagame vabad hingamisteed? Kuidas me tagame piisava gaasivahetuse, kui patsient ise enam ei hinga? Millised on anestesioloogi soovitused, et meie intubatsioon kulgeks võimalikult ohutult ja edukalt? Kas me üldse peame intubeerima? Nendele ja paljudele teistele küsimustele vastavad selles Deltakutse osas: Villem Nigu - TÜ Kliinikumi vanemarst-õppejõud anestesioloogia ja intensiivravi erialal Ants-Hendrik Parik - TÜ Kliinikumi arst-õppejõud anestesioloogia ja intensiivravi erialal Podcastis mainitud artiklid: Ig Nobeli laureaat: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/35590139/ https://academic.oup.com/bja/article/115/6/827/241440 Head kuulamist ning jagage ka oma arvamust! See podcast ja kõik sellega seotud meediavormid, sealhulgas konspektid, animatsioonid, graafika ja videod, on Deltakutse omand. Meil oleks väga hea meel, kui jagaksite meie sisu, kuid palume vaid, et viitaksite allikale. Kõik viited patsientidele või juhtumitele on väljamõeldud ning seetõttu on igasugune sarnasus reaalsete juhtumitega juhuslik. See materjal on mõeldud hariduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel ning seda ei tohiks kasutada meditsiinilise nõu saamise asemel.

Seekordne episood on tõeliselt eriline - see on Deltakutse ajaloo esimene avalik salvestus ning esimene videosalvestus. Ühel suvisel sügisõhtul kogunes üle 80 inimese Plantariumi hubasesse taimepoodi, et koos minna vastu kutsele, mis tõstab pulssi ka kogenud kiirabitöötajal: D17 ehk sünnitus. Deltakutse oli välja tulnud oma tavapärastest stuudioruumidest ja kõik koos saime juba seda põnevat juhtumit lahendama asuda. Selleks, et meil oleks natuke kindlam kutsusime oma superbrigaadi ka kolm oma eriala eksperti: Helen Reim (TÜ Kliinikumi arst-õppejõud sünnitusabi ja günekoloogia erialal) Kristiina Paju (arst-resident sünnitusabi ja günekoloogia erialal) Kirke Oberst (TÜ Kliinikumi ämmaemand ja endine Tartu Kiirabi õde-brigaadijuht)Tule kuula (või esimest korda vaata) meid, kuidas me seda juhtumit lahendame. Meil on nüüd Deltakutse kodulehel üleval ka sünnituse konspekt, mida on hea podcasti kuulamise kõrvale lugeda:https://deltakutse.ee/sunnitus

Sa sõidad kutsele ja andmevaaturit avades märkad, et patsiendile on välja kirjutatud nii palju ravimeid, et need isegi ei mahu ühele lehele - kas ravimid ise võivad olla patsiendi kaebuste põhjusteks ja kuidas sellises olukorras orienteeruda?  Sa tahad teha patsiendile metoklopramiidi aga siis Sulle meenub, et see pikendab mingit intervalli EKG’l - mis see on ja kas see on ka kliiniliselt oluline? Mis on parim valuravi ja kas neerupuudulikkuse korral NSAIDi tegemine viib alati ravivea teateni? Aga paratsetamool ja maksapuudulikkus? Nendel põnevatel teemadel arutame Deltakutse uues episoodis, kus võtame fookuseks ravimite koostoimed. Sellel olulisel teemal aitavad meil orienteeruda:  Dr Jana Lass - TÜ Kliinikumi kliiniline proviisor ja Tartu Ülikooli kliinilise farmaatsia kaasprofessor Dr Triinu Keskpaik -  TÜ Kliinikumi arst-õppejõud erakorralise meditsiini erialal ja Tartu Ülikooli erakorralise meditsiini residentuuri üldjuhendaja.  Me oleme valmis meisterdanud ka suurepärase konspekti, mida saab podcasti kuulamise kõrvale lugeda ja mille abil on võimalik hiljem kiiresti infot leida. Seda saab lugeda siit: https://deltakutse.ee/ravimitekoostoimed

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) alusel sureb maailmas üle 700 000 inimese aastas suitsiidi tagajärjel. Siin tuleb arvesse võtta, et seejuures on suitsiidikatseid märkimisväärselt rohkem - Ameerika Ühendriikide statistika alusel on enam kui 30 suitsiidikatset ühe surmaga lõppeva suitsiidi kohta, mis näitab, kui aktuaalne antud teema on. 15-29-aastaste noorte seas on surm suitsiidi tõttu neljas surma põhjus. Eelnevat arvesse võttes on suitsiid tõsine rahvatervise probleem, kuid seejuures rõhutame, et suitsiide saab ennetada. Uuringud on näidanud, et paljud enesetapu teinud inimesed on sellele eelnenud kuul käinud tervishoiutöötaja jutul. Sellepärast on tervishoiutöötajatel enesetapuriskis patsientide tuvastamisel, hindamisel ja toetamisel tähtis osa. Sellel olulisel teemal on meil seekord stuudios rääkimas: Ove Liis Mahhov - psühhiaatria arst-resident, vaimse tervise eestkõneleja Tanel Lepik - erakorralise meditsiini arst, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas Me oleme teinud ka antud teemal konspekti, kus on võimalik täpsemalt lugeda, kuidas suitsiidikatse läbi teinud või kõrge suitsiidiriskiga patsienti aidata: https://deltakutse.ee/suitsiidikatse Kust saada abi? Kiirabi: 112 (24h) Lasteabi: 116111 (24h) Ohvriabi: 116006 (24h) Eluliin: 6558 088 (eesti keel), 655 5688 (vene keel) (igapäevaselt kl 19-07) Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon (eesti, vene, inglise keel): 116 123 (nõustajad pakuvad emotsionaalset tuge iga päev ajavahemikul 10-24 ning hingehoidjad kell 16-24) Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tartus: 731 8764 (24h) Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tallinnas: 6172 550 (24h) Psühhiaatriaosakonna valvetuba Pärnus: 516 0379 (24h) Psühhiaatriakliiniku valvetuba Viljandis: 435 4255 (24h)

Kuidas päästa patsiendi naeratus? Traumaatilised hambavigastused moodustavad märkimisväärse osa kehavigastustest. Maailmas on traumaatiliste hambavigastuste levimus jäävhammaskonnas 15,2%, piimahammaskonnas 22,7%, seega kiirabisituatsioonis on tõenäosus antud probleemiga kokku puutuda üpris kõrge. Traumaatiline hambavigastus on aegkriitiline seisund, kus on oluline kiire ja õige käitumine ning kiirabietapis saame potentsiaalselt päästa patsiendi hamba ja naeratuse. Seega hambatrauma saab olla samuti deltakutse. Sellest põnevast teemast on meil seekord stuudios rääkimas kaks saatekülalist: Anna Firsova, hambaarst, rahvusvahelise  hambatrauma assotsiatsiooni liige Marjo Sinijärv, hambaravi eriarst Tartu Ülikooli Kliinikumis, Tartu Ülikooli nooremlektor Deltakutse veebilehel on meil üleval antud teemal ka konspekt. Seal on ka pildid, mis on heaks abiliseks teemaga tutvumisel. Ideaalne võimalus podcasti kuulamise ajal või peale seda teemaga lähemalt tutvuda: ⁠www.deltakutse.ee/hambatraumad⁠ Sõidame koos deltakutsele!

Me oleme rääkinud läbipõlemisest ja kui suur mure on see tervishoius. Me oleme rääkinud, kuidas Safety II on uus ja võimas patsiendiohutuse mudel, mis võimaldab meil üles ehitada kaasavamat, tervemat ja tugevamat tervishoidu. Kuidas me selleni jõuame ja mis oleks järgmised praktilised sammud? Ühe lahendusena on väljapakutud kliinilist debriifi. Mis see on? Kuidas seda läbi viia ja kuidas see meie tervishoidu parandab? Nendele küsimustele saad vastuse juba meie uues Deltakutse osas. Mul on suur rõõm stuudios võõrustada Tartu Ülikooli Kliinikumi vanemarst-õppejõudu anestesioloogia erialal Kerli Vijarit. Lisaks sellele on Kerli lastereanimobiiliarst Tartu Kiirabis, eestseisuse esimees Tartu Arstide Liidus ja ka juhatuse liige Eesti Anestesioloogide Seltsis. Kerli on Kliinikumis tegelenud viimastel aastastel simulatsioonide läbiviimisega ja tema koolitusi iseloomustab alati osalejate tugev soov mitte ära minna. Podcasti vältel arutame, miks kliiniline debriif on oluline osa tiimitöö parandamisel ja inimeste toetamisel. Kindlasti vaadake ka meie kodulehte, kus on üleval kliinilise debriifi põnev konspekt: www.deltakutse.ee/debriifing Take home messages: Kliinilise debriifingu peamine eesmärk on parandada tiimitööd ja leida süsteemi tasemel üles kohad, mis vajavad parandamist. Kliinilise debriifingu korral on ülioluline luua ohutu ja turvaline keskkond, kus kõik tunneksid end hästi ning kus ei tohi esineda indiviidi tasemel süüdistamist. Kliinilise debriifingu läbiviimisel järgida konkreetset struktuuri ja panna paika reeglid, et asi kulgeks kiirelt ja efektiivselt.

Sa oled sattunud suurõnnetuse keskele aga viimasest MIMMSi koolitusest on juba mõnda aega möödas. Mis oli täpselt sündmuskoha ja vastutava meediku vahe? Mida ma peaksin tegema esimesena ja mis on head nipid, millega teha kogu suurõnnetuse lahendamine sujuvamaks? Mis on uute Tartu Kiirabi välijuhtide roll? Nendest põnevatest teemadest räägime koos Tartu Kiirabi välijuhi Deivi Abeliga. Saatejuht dr Karl Oliver Tomson. Selleks, et teha suurõnnetuse lahendamine natuke lihtsamaks, tegime valmis ka Deltakutse veebilehel kompaktse lühiülevaate antud teemal. See on kättesaadav sellel lingil: https://deltakutse.ee/suuronnetus Take home messages: Korralik sidepidamine üksuste vahel ja sees on kriitilise tähtsusega suurõnnetuse edukaks juhtimiseks ja lahendamiseks. Suurõnnetuse olukorras esmase triažeerimise ajal ravi ei teostata - ravi jääb CSCATTT mnemoonikus teise T ehk treatmenti alla. Suurõnnetusel tee lähedalt koostööd Häirekeskuse, Pääste, Politsei ning välijuhiga - ära karda küsida abi. Head kuulamist ja lugemist!

Miks on vingugaas meie organismile nii ohtlik? Millal me peame vingugaasi mürgistust kahtlustama ja kuidas me saame meie patsiente kõige paremini aidata? Nendele küsimustele vastab uues "Deltakutse infosüstis" alati särav erakorralise meditsiini arst Anneli Kampus. Tulge uut osa kuulama ja saage targemaks, kuidas sellele salakavalale mürgistusele vastu seista! Meie veebilehel on taaskord üleval ka tore kirjalik ülevaade: www.deltakutse.ee/vingugaas Nii tore, et olete meiega, deltakutsikad! Vilkuritega deltakutsele!

Kui me tavaliselt oleme sündmuskohale reageerinud kiirabiautoga, siis seekord on meil ainulaadne võimalus lennata oma patsiendi juurde! Meil on Deltakutse stuudios külas anestesioloog Severin Puss, kes töötab arstina Põhja-Eesti Regionaalhaigla I intensiivravi osakonnas ja PERHi reanimobiili peal. Koos Severiniga lahendame me tõeliselt keerulist päästeoperatsiooni, mis vajab lisaks meie meditsiinilistele teadmistele ka Politsei- ja Piirivalveameti lennusalga abi. Nagu tavaliselt, siis võtame teid kõiki kiirabikutsele kaasa. Tule kuula ja saa teada: Kes teenindavad Eestis meditsiinilende? Millistes olukordades kasutatakse Eestis helikopterit patsiendi transpordil ja kuidas see välja näeb? Tutvustame lähemalt kolme faktorit lennumeditsiinis, mis patsiendi füsioloogiat mõjutavad: hüpobaarne hüpoksia, gaaside ruumala muutused ja vibratsioon. Lahendame ühte meditsiinilist juhtumit tõeliselt väljakutsuvates tingimustes. Lisaks podcastile oleme teinud ka mugava konspekti, et Sa oleksid valmis, kui Sa meedikuna pead helikopteri pardale astuma. www.deltakutse.ee/meditsiinikopter Tule meditsiinikopteri pardale!

See "Deltakutse" episood on erinev. Seekord pühendame me terve episoodi meile: tervishoiutöötajale. Me teeme igapäev fantastilist tööd, saame aidata nii palju inimesi ja meie töö tähenduslikkuses ei tohiks kahelda keegi. Ometi tunnevad nii paljud meist perspektiivitust, kurnatust ja läbipõlemist. Inspireerituna Priit Tohveri suurepärasest artiklist "Lahkumisintervjuu", arutame me, miks läbipõlemine tekib ja mida me saame kõik selle vältimiseks teha. Saatekülaliseks on meil fantastiline psühhiaatria arst-resident ja vaimse tervise eestkõneleja Ove Liis Mahhov. Tule kuula ja mõtleme, kuidas saame luua paremat keskkonda meie kõigi jaoks: nii kolleegide kui ka patsientide jaoks. Me oleme teinud läbipõlemisest kokkuvõtliku konspekti, mis on kättesaadav meie veebilehel: www.deltakutse.ee/labipolemine Arutame aktiivselt sel teemal kõik koos ja muudame Eesti tervishoiusüsteemi paremaks.

Mul on suur rõõm tutvustada meie podcasti täiesti uut formaati: deltakutse infosüst. Selle eesmärk on võtta üks põnev ja huvitav meditsiiniline teema ja teha see selgeks vähem kui 20 minutiga. Esimeses infosüstis keskendume deliiriumile - räägime selle sündroomi paljudest erinevatest avaldumisvormidest, nende põhjustest ja lõpuks ka ravist. Head kuulamist! Me tegime deliiriumi teemal väga hea konspekti, mis on kättesaadav meie veebilehel: www.deltakutse.ee/deliirium Saates on meil külas erakorralise meditsiini arst Kuido Nõmm. Saatejuht Karl Oliver Tomson. Take home message: Brigaadi ohutus on esmatähtis! Deliiriumis patsiente tuleb uurida somaatiliselt. Alkoholi kuritarvitajal võib samuti esineda mittevõõrutusdeliirium. Mittevõõrutusdeliirumi ravis vältida bensodiasepiine ning keskenduda põhihaiguse ravile.  Eakate patsientide ravis alustada poole väiksemast doosist. Psühhotroopsete ravimite manustamisel on oluline patsienti monitoorida, kuna oht on rütmihäireteks, südameseiskuseks.

Suur rõõm on saates tervitada erakorralise meditsiini arsti Sander Poksi, kellega koos lahendame tõeliselt deltakutse väärilist juhtumit: noarünnakut. Nii nagu tavaliselt võtame ka seekord teid kõiki kiirabikutsele kaasa. Saatejuht Karl Oliver Tomson. Take home message: 1. Brigaadi ohutus on esmatähtis. 2. Eluohtliku traumaga patsient võib esialgu tunduda (ekslikult) heas üldseisundis - oluline tegutseda kiiresti ja käituda algoritmi alusel, vajadusel rakendada scoop and run strateegiat. 3. Traumaatilise südameseiskuse käsitlus põhineb algoritmil HOTT, mille fookuseks on kõrvaldatavad põhjused. Klassikalise südameseiskuse põhivõtted (adrenaliin, defibrillatsioon, kaudne südamemassaaž) ei oma siin tähtsust. 4. Kaasa abi varakult: kiirabis reanimobiil ja välijuht, EMO ja haiglas kogenum kolleeg ja kirurg. Paiknedes traumakeskusest kaugel äsja tekkinud südameseiskusega patsiendiga, on mõistlik pöörduda lähimasse haiglasse patsiendi stabiliseerimiseks. Selle teema kohta oleme loonud ka põhjalikuma konspekti, mida saab juba lugeda meie kodulehelt: www.deltakutse.ee/noahaav

Kolmandas osas keskendume teemale, millega võivad kokku puutuda kõik inimesed: elustamine. See on olukord, kus me kõik võime olla kangelased - vahet pole, kas Sa oled meedik või mitte. Sinu käed päästavad elu! Selleks, et meie tegevus oleks kooskõlas kõige viimaste soovitustega, on meil saates külas anestesioloog-intensiivraviarst dr Martin Padar. Koos arutame sellistel teemadel nagu: Mis on elustamise juures kõige olulisemad asjad, millele keskenduda? Ideaalne brigaadi asetus elustamise korral? Uued defibrillatsiooni strateegiad: vector change defibrillation ja dual sequential defibrillation - millal nende peale mõelda? Amiodaroon vs lidokaiin? Millal teha magneesiumit, soodat või hoopis kaltsiumi? ECPR - mis olukordades tuleks sellele variandile mõelda? Hüppa kiirabiauto peale ja tule meiega kiirabikutsele kaasa! Saatejuht on dr Karl Oliver Tomson.

See podcasti osa keskendub ühele eluohtlikule patoloogiale, mis põhjustab rindkerevalu: aordi dissektsioonile. Kuidas eristada seda viiest teisest eluohtlikust patoloogiast, mis samuti avaldub valuga rindkeres? Mis on selle haiguse taust ja kuidas saame sellist patsienti kiirabietapis kõige paremini aidata? Mis haigused tõstavad aordi dissektsiooni tekkeriski? Kas sellel haigusel esineb ka atüüpilisi sümptomeid? Milline on selle haiguse EMO käsitlus ja mis uuringud on kõige olulisemad? Kellele helistada: kas kardiokirurgile või hoopis veresoontekirurgile? Nendest kõikidest põnevatest teemadest räägime südamekirurg Jaagup Truusaluga. Tule meiega kiirabikutsele kaasa! Saatejuht Karl Oliver Tomson.

Tartu Kiirabi uhiuus taskuhääling, mis keskendub esimeses osas imikutele ja väiksetele lastele, kellel on febriilne palavik. Millised on punased lipud ja mida iga erakorralise meditsiini töötaja teadma peaks? Kiirabikutsele tuleb kaasa Tartu Ülikooli Kliinikumi lasteintensiivravi vanemarst-õppejõud dr Helgi Padari. Tule koos meiega ja saa vastused küsimustele: Febriilne palavik - mis on selle kõige levinumad põhjused lastel ja millal peaks kiirabitöötaja mures olema? Mis on pediaatriline kolmnurk ja miks on see väga hea vahend laste esmaseks hindamiseks? Mida tähendab ingliskeelne mõiste invasive bacterial infections - mis sinna alla kuuluvad ja millal me neid kahtlustame? Purpura fulminans: kui kõige ägedam meningokokk septitseemia tunnus. Kas on erinevaid kalkulaatoreid ja veebilahendusi, mis aitavad meid igapäevatöös?