Mis mõttes?

Mis mõttes võtab ATH diagnoosimine nii kaua aega? Millest peaks korrektne diagnostika koosnema? Miks on ATH-d teistest diagnoosidest nii keeruline eristada? Miks lapsevanemad varast ATH diagnoosi kardavad ja kas see hirm on põhjendatud? Oma mõtteid ja kogemusi ATH-st jagab psühhiaater Katrin Orav. Vahepaladena kõlavad vestluses “Mis mõttes?” kuulajate kogemuslood. Kuulates saad teada:Mis on kõige olulisem osa ATH diagnostikast? Mida tasub esimesena ravida kui inimesel on lisaks ATH-le veel teisi psühhiaatrilisi diagnoose? Miks oma lapse puhul diagnoosi ja ravimite kartmine võib hiljem riske hoopis suurendada mitte vähendada?Milline ravi aitab ATH diagnoosiga inimest kõige tulemuslikumalt?  Kes on see aladiagnoositud sihtrühm, kelle ATH jääb kõige sagedamini märkamata?Katrin Orav on Sensuse juhatuse liige, üks omanik ja psühhiaater, kes praktiseerib juba alates 2003. aastast. Juba 22 aastat konsulteerib ta ka Tallinna Vaimse Tervise Keskuse Rehabilitatsioonimeeskonnas. Katrin on läbinud mitmeid eri psühhoteraapia koolkonna koolitusi ja üks tema erihuvidest on ATH. Vestlust juhib Marta Pulk._______Jälgi Stories For Impact'i ja "Mis mõttes?" podcastisotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedInotse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube

Mis mõttes väljendub ATH inimestel nii erinevalt, et kõrvaltvaataja ei pruugi seda üldse märgata? Kuidas saab olla, et häire sümptomid on nii varjatud, et inimesed ei oska neid ATH-ga seostada? Miks tundub paljudele, et „ATH-d on järsku kõigil ümberringi“ – ja mida see tegelikult meie sõpruskonna, ameti või elustiili kohta ütleb? Kas ATH ravimid on võrreldavad narkootikumidega ja kuivõrd tekitavad need sõltuvust? Ning millist eeskujulikku ATH abisüsteemiga riiki juhivad lausa neli ATH diagnoosiga naist?  Oma mõtteid jagab vaimse tervise aktivist Kersten Kõrge. Vahepaladena kõlavad vestluses “Mis mõttes?” kuulajate kogemuslood ATH diagnoosimisest ja sellega elamisest.  Kuulates saad teada:Kas ATH on “tahtejõu probleem” või maksab ATH-ga inimene igapäevaste tegevuste eest lihtsalt palju kõrgemat hinda kui teised?Kas ATH diagnoosi saamine on lihtne või raske? Mida arvata väitest, et ATH on pigem trauma tagajärg kui geneetiline eripära – ja miks see idee võib hoopis stigmat võimendada?Kuidas määrata ATH ravi eesmärki ja hinnata, kas ravimitest on mingit kasu? Miks koonduvad “ATH-kad” sageli kindlatele tegevusaladele või ametitele ja kuidas panevad sellised mullid tundma justkui kõigil oleks ATH?Kas töö juures oma ATH-st rääkida on mõistlik või hoopis riskantne?Kersten Kõrge on psühholoogia haridusega vaimse tervise aktivist ja eestkõneleja, ATH Liidu juhatuse liige ja üks asutajaliikmetest. Vestlust juhib Marta Pulk._______Jälgi Stories For Impact'i ja "Mis mõttes?" podcastisotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedInotse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube

Mis mõttes on aktiivsus-ja tähelepanuhäire ehk ATH diagnoos järsku nii laialt levinud? Mida ATH endast üldse kujutab ja kuidas seda diagnoositakse? Kas ATH-d diagnoositakse üle? Kui tegu on neuroloogilise eripäraga, siis kas ja millist ravi see vajab?  Selgust aitab luua kliiniline psühholoog Inga Grinberg. Vahepaladena kõlavad vestluses “Mis mõttes?” kuulajate kogemuslood sellest, milliste valearusaamadega ATH diagnoosiga inimesed kokku puutuvad, kuidas ühildada ATH-d tööeluga ning milliste teiste häiretega seda sageli sassi aetakse.  Kuulates saad teada:Levinud uskumused ATH kohta – millised neist on vaid müüdid? Kas ja kuidas paistab ATH kõrvaltvaatajale välja?Kuidas on ülitundlikkus seotud ATH-ga? Miks võib naistel ATH avalduda hoopis teismeeas või hiljem – ja kuidas hormonaalsed muutused seda võimendavad?ATH ja autismispektri häire võivad esineda sarnaste sümptomitega – kuidas saada aru, millega tegu ja milline on ravi?Mida tähendab “ravitud ATH” – aju ju ei muutu? Mis inimese elus ja käitumises siis muutub?Inga Grinberg on atesteeritud kliiniline psühholoog ja psühhoterapeut, kes töötab Psühhiaatria ja Psühhoteraapia Keskuses Sensus. Oma töös keskendub ta noorukite ja täiskasvanute psüühika hindamisele ning individuaalsele psühhoteraapiale. Ta on Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliidu, Eesti Lastepsühholoogide Ühingu, Eesti Psühholoogide Liidu ja Eesti Kognitiivse- ja Käitumisteraapia Assotsiatsiooni liige.Vestlust juhib Marta Pulk._______Jälgi Stories For Impact'i ja "Mis mõttes?" podcastisotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedInotse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube

Mis mõttes on meil endiselt häbi tunnistada kui vajame vaimse tervise abi – ja kuidas seda muuta? Kelle vastutada on vaimse tervise teadlikkuse tõstmine ja ennetustegevuste käivitamine? Mille alusel otsustab riik, millist vaimse tervise teenust rahastada, ning milline oleks ideaalne vaimse tervise süsteem kui rahas poleks küsimust? Oma nägemust jagab Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonna juhataja Anne Randväli. Intervjuu on salvestatud mais 2025, viited eelmistele saadetele/esinejatele ning kuulajate värvikad kogemuslood on lisatud episoodi viimistlemisel. Kuulates saad teada:Millised andmed on meil olemas vaimse tervise teenuste kättesaadavuse kohta? Kuivõrd mõõdetakse vaimse tervise teenuste mõju ja seda, kas patsiendid päriselt abi saavad?Miks võiks paljudes olukordades tegeleda enne eneseanalüüsiga kui minna vaimse tervise teenust küsima? Kes peaks juhtima inimese raviteekonda - psühholoog, psühhiaater või hoopis perearst?Milline roll võiks vaimse tervise süsteemis olla täiendmeditsiinil ja heaoluteenustel? Milliste kriteeriumide järgi otsustatakse, milliseid vaimse tervise teenuseid riik rahastab?Kuidas mõjutab vaimse tervise süsteemi kujundamise valikuid ressursside piiratus Eestis?Anne Randväli on alates 2024. aastast Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonna juhataja. Hariduselt on ta psühholoog ja organisatsioonikäitumise magister, kes on end täiendanud ka supervisiooni, coachingu ja süsteemse pereteraapia alal. Vestlust juhib Marta Pulk._______Jälgi Stories For Impact'i ja "Mis mõttes?" podcastisotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedInotse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube

Miks vastandatakse Eestis alternatiiv- ja biomeditsiini kui Maailma Terviseorganisatsioon käsitleb neid ühe süsteemi eri osadena? Mis mõttes on kogu täiendmeditsiini valdkonna reguleerimine Eestis ühe MTÜ õlgadel? Millist rolli võiks täiendmeditsiin kanda inimese tervise ja heaolu tagamisel? Oma mõtteid jagab Eesti Täiend- ja Alternatiivmeditsiini Nõukoja juhatuse liige Valdo Herzmann. Vestluses kõlavad ka “Mis mõttes?” kuulajate kogemuslood. Kuulates saad teada:Mida tähendab täiendmeditsiin ning miks on Maailma Terviseorganisatsioon loobunud sõnast „alternatiivne”?Kuidas mõtestada „tõenduspõhisust”: mis eristab seda „teaduspõhisusest” ja kuivõrd usaldusväärseks saab tõenduspõhisust pidada?Miks on kogu täiendmeditsiini valdkonna reguleerimine Eestis ühe MTÜ õlgadel?Miks lasub patsiendil täiendmeditsiini teraapiat valides suurem vastutus kui perearsti juurde minnes?Kuidas üldse defineerida tervist? Valdo Herzmann on Eesti Täiend- ja Alternatiivmeditsiini Nõukoja juhatuse liige, Eesti Ki-Shiatsu Ühenduse asutaja ja tegevjuht, praktiseeriv massöör ja terapeut. Vestlust juhib Marta Pulk._______Jälgi Stories For Impact'i ja "Mis mõttes?" podcastisotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedInotse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube

Mis mõttes võtab üks akadeemilise haridusega psühholoog oma tööriistakasti teraapia, mille mõju pole uuringutega tõestatud? Millist abi võivad vaimse tervise murega inimesele pakkuda alternatiivteraapiad ning kuidas eri meetodeid targalt põimida? Oma mõtteid jagab kliiniline psühholoog Signe Noppel, kes tänaseks praktiseerib peamiselt “alternatiivteraapia” silti kandvat Hakomit. Vahepaladena kõlavad vestluses “Mis mõttes?” kuulajate kirevad kogemuslood teraapiatest – nii neist, mis on abiks olnud, kui ka neist, mis oodatud tulemust toonud ei ole.Kuulates saad teada:Mis on Hakomi teraapia?Millist infot saab oskuslik terapeut välja lugeda meie kehakeelest?Millal ja kelle jaoks võivad kehapõhised lähenemised olla abiks – ning millal võib sekkumine kahju teha?Mida tähendab “ülevalt alla” ja “alt üles” teraapia?Milline väljaõpe garanteerib, et inimene saab teraapiast abi?Miks on terapeutiline suhe ise sageli kõige olulisem „meetod” ning kuidas võib terapeudi kohalolu muutust toetada?Kombineerida või mitte kombineerida? Millal loob teraapiate kombineerimine sügavust ning millal tekitab segadust?Millist abi võib alternatiivteraapia pakkuda, mida tõenduspõhised praktikad ei paku? Milline roll võiks alternatiivteraapiatel ideaalmaailmas olla?Signe Noppel on kutsega psühholoog, kellel on üle 20 aasta kogemust. Ta on töötanud kliinilise psühholoogina Tartu Ülikooli psühhiaatriakliinikus, viimastel aastatel tegutseb aga psühholoog-nõustajana erapraksises. Tema esimene väljaõpe on kognitiiv-käitumisteraapias, täna aga kombineerib ta seda Hakomi ja skeemiteraapiaga.Vestlust juhib Marta Pulk._______Jälgi Stories For Impact'i ja "Mis mõttes?" podcastisotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedInotse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube

Igasuguseid tehnoloogilisi lahendusi, mis meie vaimset tervist toetama peaksid, tekib juurde nagu seeni pärast vihma – mis mõttes siis inimeste vaimne tervis ikka ainult halvemaks läheb? Kas see, et inimesed vestlusrobotiga suhteid loovad, on pigem oht või võimalus? Ja kuivõrd suudaks robot asendada terapeudi? Saatejuht Marta proovis järele ja jagab eksperdi mendi tulemusi ka meiega! 2025. aasta Arvamusfestivalil salvestatud episoodis vahetavad mõtteid Ain Aaviksoo, Kätlin Konstabel ja Rainer Mere. Vestlust juhib Marta Pulk.Kuulates saad teada:Kui suur osa suitsiididest on tehisintellekti abil ennetatavad?Kas robot tunneb empaatiat?Millist rolli võiks tehisintellekt mängida teraapiatoas?Kas tehnoloogia aitab meid vaimse tervise kriisist välja?Milliseid ohte kujutab tehisintellekti kasutamine vaimsele tervisele?Kui heaks terapeudiks osutus vestlusrobot kahes eksperimendis, mida saatejuht Marta temaga läbi viis? _______Jälgi Stories For Impact'i ja "Mis mõttes?" podcastisotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedInotse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube

Mis mõttes peaks üks tavaline inimene oskama vahet teha teaduspõhisel teraapial ja “totaalsel uhhuul” ning endale nende seast sobiva leidma? Kas neil on üldse vahet ning kes ja kuidas seda hindab? Selgust aitab luua Tervise Arengu Instituudi juhtivteadur ning Tartu Ülikooli isiksuse ja tervisepsühholoogia kaasprofessor Kenn Konstabel. Vahepaladena lisavad vürtsi ja pakuvad mõtteainet kuulajate kogemused.Kuulates saad teada:Mis on ühist aspiriinil ja teaduspõhisel teraapial? Mida õpetas transtsendentaalne meditatsioon Kennile tõenduspõhisuse kohta? Miks võivad mütoloogial põhinevad teraapiad motiveerida inimesi oma käitumist muutma?Milline on tõenduspõhisuse kuldstandard, mis veenaks Kenni?Kes võib end üldse psühholoogiks nimetada?Kenn Konstabel on psühholoogiadoktor ja Tervise Arengu Instituudi vanemteadur krooniliste haiguste osakonnas. Ta on pühendunud vaimse tervise valdkonna eestvedaja ning Eesti Psühholoogide Liidu president, kes oma tegevuse eest pälvis 2023. aastal ka Tervise Arengu Instituudi aastapreemia. Kenni juhtimisel viidi aastatel 2020–2022 läbi esimene laiamahuline Eesti rahvastiku vaimse tervise seisundit ning selle kujunemist mõjutavaid tegureid ja protsesse hindav uuring. Lisaks arvukatele teaduspublikatsioonidele, juhendab ta mitmeid seminari-, magistri- ja doktoritöid ning viib läbi õppetööd.Vestlust juhib Marta Pulk._______Jälgi Stories For Impact'i ja "Mis mõttes?" podcastisotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedInotse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube

Meie missioon on teha podcasti, millel on päriselt mõju – olgu see läbi müütide murdmise, teadlikkuse kasvu või hoopis vaimse tervise süsteemi kitsaskohtade nähtavaks toomise. Just seetõttu pöördume Sinu poole, hea kuulaja! Jaga meiega oma kogemust infot vaimse tervise abi ja info otsimise erinevate aspektide kohta. Ootame isiklikke lugusid kui ka sõprade-tuttavate kogemusi või hoopis meedias tõstatunud teemasid, mis vajaksid ekspertide poolt lahti selgitamist.Vastamine võtab vaid mõne minuti, saad teha teha siin: https://storiesforimpact.com/podcast/naita-suunda-3-hooajale/ Et innustada Sind sisendit andma, loosime kõigi vastajate vahel välja ka väikese kingituse, milleks on Rahva Raamatu 50-eurone kinkekaart. Lugemine aitab luua positiivseid emotsioone, mis on vaimse tervise jaoks hindamatu väärtusega!

Mis mõttes on soolise ülemineku avalduste arv Eestis hüppeliselt kasvanud?Veel kuus aastat tagasi esitati soolist üleminekut puudutavaid avaldusi aastas vaevu kümmekond. Täna teeb Sotsiaalministeeriumi komisjon neid otsuseid sama palju igas kuus. Mis on selle järsu tõusu taga? Kuidas on muutunud soolise ülemineku protsessi taotlejate profiil ning millised väljakutsed sellega kaasnevad? Ja milline võiks olla soolise ülemineku korraldus tuleviku Eestis?Stuudios jätkab vestlust Kai Haldre, naistearst ja Sotsiaalministeeriumi soolise ülemineku komisjoni esimees, kes avab, mida need muutused tegelikult tähendavad.Kuula ja saa teada:Miks on viimastel aastatel soolise ülemineku soovijate arv plahvatuslikult kasvanud?Kuidas mõjutavad vaimse tervise väljakutsed soolise ülemineku protsessi?Kas hindamisprotsess ja pakutav vaimse tervise abi on piisavad, et taotlejaid toetada?Kui suur on varieeruvus arstide lähenemistes sooküsimustele ja kuidas mõjutab see inimeste teekonda?Kuidas mõjutab avalik arutelu soo teemadel abi kättesaadavust?Milline võiks olla soolise ülemineku korraldus Eestis 10 aasta pärast?Kai Haldre on Sotsiaalministeeriumi soovahetuse arstliku ekspertiisikomisjoni esimees, teadlane ning Ida-Tallinna Keskhaigla Naistekliiniku viljatusravikeskuse naistearst. Ta on üks Eesti Seksuaaltervise Liidu ning Eesti Akadeemilise Seksuoloogia Seltsi asutajatest ning mõjukamaid eksperte, kes on üle veerandsaja aasta panustanud seksuaaltervist puudutavate otsuste aruteludesse riigi ja seadusandluse tasandil.Vestlust juhib Marta Pulk.Vaata lisamaterjale Stories For Impacti kodulehelt: https://storiesforimpact.com/podcast/41-sooline-uleminek-miks-soovijate-hulk-kasvab-kai-haldre/_______Jälgi Stories For Impact'i ja "Mis mõttes?" podcastisotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedInotse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube

Mis mõttes peab eestis soolise ülemineku jaoks ministrilt allkirja saama?Sooline üleminek on midagi palju enamat kui üksik protseduur – see on keeruline teekond, mida mõjutavad nii kultuurilised hoiakud, meditsiinilised praktikad kui ka isiklikud vaimse tervise väljakutsed. Millised on soolise ülemineku protsessid ja kuidas on need ajalooliselt kujunenud? Millist rolli mängib transinimese toetamisel arstikunst? Stuudios on Kai Haldre – naistearst ja Sotsiaalministeeriumi soolise ülemineku komisjoni esimees.Kuula ja saa teada:Kuidas on kujunenud soolise ülemineku regulatsioonid ja korraldus tänases Eestis?Kui erinevad on transinimeste vajadused ja kui paljud kogevad vaimse tervise väljakutseid?Kui palju tõenduspõhist infot meil soolise ülemineku kohta on?Miks on oluline ka soolise ülemineku protsessis läheneda inimesele võimalikult terviklikult?Kuidas lepitada omavahel patsiendi agentsust ja arsti vastutust?Kai Haldre on Sotsiaalministeeriumi soovahetuse arstliku ekspertiisikomisjoni esimees, teadlane ning Ida-Tallinna Keskhaigla Naistekliiniku viljatusravikeskuse naistearst. Ta on üks Eesti Seksuaaltervise Liidu ning Eesti Akadeemilise Seksuoloogia Seltsi asutajatest ning mõjukamaid eksperte, kes on üle veerandsaja aasta panustanud seksuaaltervist puudutavate otsuste aruteludesse riigi ja seadusandluse tasandil.Vestlust juhib Marta Pulk. Vaata lisamaterjale Stories For Impacti kodulehelt: https://storiesforimpact.com/podcast/40-sooline-uleminek-vaimne-tervis-seadus-ja-arsti-vastutus/_______Jälgi Stories For Impact'i ja "Mis mõttes?" podcastisotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedInotse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube

Mis mõttes kasvatatakse põlvkondade kaupa eestlasi üles söögivahetundidega, kus tuleb toit 10 minutiga sisse kugistada? Söömisega seotud rituaalid, harjumused ja uskumused mõjutavad meie igapäevast heaolu rohkem, kui me arvata oskame. Kas oled kunagi mõelnud, kuidas lõunapausi vahele jätmine või kiiruga toidu sisse ahmimine su motivatsiooni, meeleolu või keskendumisvõimet mõjutab? Või miks söömishäired nii tihti diagnoosimata jäävad?Sukeldume sügavamale söömis- ja toitumishäirete maailma koos kliinilise psühholoogi ja TÜ professori Kirsti Akkermanniga. Uurime, kuidas meie toiduga seotud käitumised võivad kujundada enesetunnet? Miks keskkond – olgu perekond, kool või ühiskond – mängib siin nii suurt rolli? Ja miks me ikka veel aru ei saa, et tervete toitumisharjumuste kujundamiseks pole tähtis ainult see, mida me sööme, vaid ka see kuidas me söömisse suhtume?Kuulates saad teada:Kuidas söömisharjumused meie vaimset tervist kujundavad?Kas kultuur dikteerib, mida ja kuidas sööme?Miks peetakse söömishäiret vahel ekslikult elustiilivalikuks?Miks on söömis- ja toitumishäiretest nii raske rääkida ja millised teised vaimse tervise väljakutsed nendega tihti kaasas käivad?Kuidas söömishäireid tegelikult ravitakse?Milliseid muutusi on oodata toitumishäirete diagnoosimises?Kristi Akkermann on kliiniline psühholoog, psühhoterapeut ja superviisor. Ta on Tartu Ülikooli kliinilise psühholoogia professor, kelle peamised uurimisteemad hõlmavad söömishäirete põhjuseid ja arengut. Kirsti on spetsialiseerunud geenide ja keskkonna mõjule psüühikahäirete tekkes ning uurib, kuidas erinevad psühholoogilised ja bioloogilised tegurid kujundavad söömishäireid. Lisaks on ta osalenud söömishäirete ravijuhendite loomisel ja programmide väljatöötamisel, pakkudes teaduspõhist lähenemist söömis- ja toitumishäirete paremaks mõistmiseks ja raviks.Vestlust juhib Marta Pulk. Vaata lisamaterjale Stories For Impacti kodulehelt: https://storiesforimpact.com/podcast/kas-soomishaired-on-kultuuri-viga-kirsti-akkermann/_______Ajamärgid:00:00 – Sissejuhatus00:45 – Toidu ja vaimse tervise vahelised seosed, kultuuril ja pere roll 02:15 – Söömishäire kui "elustiilivalikuna" stigmatiseeritud probleem03:45 – Söömisharjumuste ja toitumisrutiini roll vaimses tervises05:50 – Söömisharjumused töö- ja koolikeskkonnas08:30 – Söömisharjumuste mõju motivatsioonile ja suhetele13:40 – Kehataju muutumine ja selle mõju söömishäiretele20:30 – Söömishäirete komorbiidsus teiste vaimse tervise häiretega25:20 – Häbi ja stigmatiseerimine: miks söömishäiretest rääkimine on raske28:20 – Tervenemine: ravi, psühhoteraapia ja psühhohariduse roll30:20 – Diagnostika ja söömishäirete sõeluuringud Eestis34:50 – Söömishäirete ja toitumishäirete ravi erinevused ja lähenemisviisid39:00 – RHK-11 ja toitumishäirete klassifikatsioon Eestis40:10 – Kokkuvõte_______Jälgi Stories For Impact'i ja "Mis mõttes?" podcastisotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedInotse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube

Mis mõttes on 15-daks eluaastaks üle 60% tüdrukutest juba dieeti pidanud? Toit ühendab meid kõiki ja suisa kümnendikul inimestest kujuneb söömisega seoses välja mõni häire. Seega võtame toidu fookusesse! Mis on söömis- aga mis hoopis toitumishäire? Kuidas seostub kaalulangetamine kontrollivajadusega? Ja milline on erinevus meeste ja naiste vahel kui asi puudutab toitu ja vaimset tervist? Stuudios on kliiniline psühholoog ja TÜ professori Kirsti Akkermann.Vaata lisa: https://storiesforimpact.com/podcast/38-mis-pohjustab-soomis-ja-toitumishaireid-kirsti-akkermann/Kuulates saad teada:Mis on vahet söömis- ja toitumishäiretel? Kas vaimse tervise spetsialistid oskavad neil vahet teha?Kuidas mõjutab keskkond ja kultuur söömishäirete kujunemist?Kas söömisega seotud väljakutseid esineb rohkem meestel või naistel?Miks on tähtis osata ära tunda ka toitumishäireid?Kristi Akkermann on kliiniline psühholoog, psühhoterapeut ja superviisor. Ta on Tartu Ülikooli kliinilise psühholoogia professor, kelle peamised uurimisteemad hõlmavad söömishäirete põhjuseid ja arengut. Kirsti on spetsialiseerunud geenide ja keskkonna mõjule psüühikahäirete tekkes ning uurib, kuidas erinevad psühholoogilised ja bioloogilised tegurid kujundavad söömishäireid. Lisaks on ta osalenud söömishäirete ravijuhendite loomisel ja programmide väljatöötamisel, pakkudes teaduspõhist lähenemist söömis- ja toitumishäirete paremaks mõistmiseks ja raviks.Vestlust juhib Marta Pulk. _______Ajamärgid0:00 Treiler1:00 Sissejuhatus3:05 Miks ei leia söömishäirete kohta kogemuslugudest põhjalikumaid käsitlusi?6:25 Mis on söömishäirete olemus ja erinevus?14:15 Mis on toitumishäired? 18:00 Kuidas on muutumas söömis- ja toitumishäirete klassifikatsioon?20:20 Mis põhjustab söömis- ja toitumishäireid?29:45 Miks on söömishäirete sooline tasakaal nii ebavõrdne?36:30 Kas naised on olemuselt vastuvõtlikumalt söömishäiretele?40:00 Millal hakati rääkima anoreksiast ja seda diagnoosima? 48:00 Kokkuvõte_______Jälgi Stories For Impact'i ja "Mis mõttes?" podcastisotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedInotse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube

Mis mõttes peab poliitik oma vaimse tervise muresid varjama?Keerulisel ajal oodatakse võimuesindajalt selgeid sõnumeid, häid valikuid ja suurt vastupidavust. Kuid vähesed mõistavad, mida kaalukate otsuste tegemine psühholoogiliselt tähendab. Kas me üldse tahame teada, et meie juhid on sama inimlikud kui me ise? Ja kuigi vaimsest tervisest rääkimine on üha enam levinud - kas seda on okei teha ka siis kui sinu otsustest sõltub kogu riik? Arvamusfestivali avalikul salvestusel uurisime neljalt pikaajalise kogemusega poliitikult, mis ohustab tipp-poliitikute vaimset tervist. Paneeldiskussioonis jagavad mõtteid Urmas Reinsalu, Yoko Alender, Sven Mikser ja Jevgeni Ossinovski. Vaata lisa: https://storiesforimpact.com/podcast/37-kui-uksildane-on-tipus/Kuulates saad teada:Milliste psühholoogiliste väljakutsetega seisavad silmitsi poliitikud?Kuidas jääda iseendaks, kui pead navigeerima kümnete erinevate rollide vahel?Mis on poliitiku ametis võluvat ja kas võimutunne pakub naudingut?Kas missioonitunne võib ka poliitikas viia kiire läbipõlemiseni?Kas poliitikuna oma vaimse tervise väljakutsete jagamine on alati kellelegi teisele laskemoona andmine?Kas ATH’ga inimene võib saada presidendiks?Räägime ka rolliga samastumise ohtudest, ootamatutest kohtumistest valijatega ja sellest, kuidas riigijuhid peaks oma vigu tunnistama.Urmas Reinsalu on Eesti poliitik ja Isamaa erakonna esimees. Ta on varasemalt olnud justiitsminister (2007–2014), kaitseminister (2012–2014) ning välisminister (2019–2021). Jevgeni Ossinovski on poliitik ning praegune Tallinna linnapea. Ta on olnud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees ning täitnud haridus- ja teadusministri (2014–2015) ning tervise- ja tööministri (2015–2018) rolli.Yoko Alender on Eesti poliitik ja Eesti Reformierakonna liige. Ta on olnud Riigikogu liige ning alates 2024. aastast töötab kliimaministrina. Sven Mikser on Euroopa Parlamendi liige, kes on varasemalt olnud kaitseminister (2002–2003 ja 2014–2015) ning välisminister (2016–2019). Mikser on juhtinud Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda ning olnud Riigikogu liige mitmes koosseisus.Vestlust juhib Marta Pulk. _______Ajamärgid0:00 Treiler1:00 Sissejuhatus4:00 Millal teadvustasid külalised vaimset tervist? 10:35 Mida on pidanud harjutama, et psühholoogiliselt vastutusega toime tulla?19:00 Kui keeruline on poliitiku eri rollide vahel navigeerimine?28:55 Kui palju saab tipp-poliitikas olla autentne ja sina ise?34:50 Kui raske on tulla toime avaliku arvamusega?37:00 Kui palju peaks end poliitiku rolliga samastada? 44:00 Kas poliitiku missioonitunne võib viia suurema läbipõlemiseni?52:45 Kas võim on hea tunne? 1:00:00 Kui palju kasutatakse poliitikas ära haavatavust? 1:24:30 Kas riigikogu saal on läbilõige ühiskonnast? 1:27:00 Kokkuvõte_______Jälgi Stories For Impact'i ja "Mis mõttes?" podcastisotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedInotse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube

Mis mõttes teeb võim inimese halvemaks? Seekord räägime tipp-poliitikute vaimsest tervisest ning sellest, millised psühholoogilised väljakutsed suure vastutusega kaasas käivad. Kuidas selle juures inimlikuks jääda, empaatia säilitada ja oma võimu mitte kuritarvitada? Ja veel enam - kuidas märgata oma isiklikku võimu, mis ei käi kaasas mitte tähtsa töökohaga vaid on meil kõigil näiteks partneri, lapsevanema või kolleegi rollis.Arvamusfestivalil salvestatud erisaates on külas psühholoog ja tippjuhtide coach Viktoria Saat. Uurime, kuidas võim isiksust mõjutab, millised isikuomadused aitavad vastutust kanda ning mis ohud kaasnevad sellega, kui võimupositsioonile liiga pikalt jääda? Vaata lisa: https://storiesforimpact.com/podcast/36-kas-voim-muudab-inimest-viktoria-saat/Kuulates saad teada:Kellel on võim ja miks on seda endale tihti raske teadvustada?Milline inimene soovib üldse tippu jõuda?Millised juhiomadused on kaasasündinud, millised õpitavad?Kuidas tulla toime võimuga kaasneva vastutusega?Kui palju empaatiat saab võimulolija endale lubada, et ise terveks jääda?Kuidas mõjutab kriitika ja kuidas tipus olles sellega toime tulla?Kui palju autentsust saab võimul olles endale lubada?Viktoria Saat on psühholoog, superviisor, juhtide ja meeskondade coach ning koolitaja. Oma pea 30 aastase praksise jooksul on ta töötanud nii üksikisikute kui süsteemidega, toetades neid muutustega kohanemisel. Vestlust juhib Marta Pulk. _______Ajamärgid:0:00 Treiler0:50 Sissejuhatus1:40 Kuidas võiks mõelda võimust?5:20 Milline inimene tahab saada tippu?8:00 Kas ambitsioonikus on eraldi iseloomuomadus?12:40 Mis juhiomadustest on kaasasündinud, mis õpitav?20:00 Mida annab inimesele võimutunne?30:00 Kuidas tulla toime vastutuskoormaga?33:30 Kui palju empaatiat saab tipus olles endale lubada?38:30 Milline on võimu mõju isikule?47:00 Kriitikast ja mõjust52:10 Kui palju vastutab kodanik poliitiku vaimse tervise eest?59:15 Kuidas saab tipp-poliitik eri rollide vahel laveerida?01:08:00 Kui palju autentsust saab inimene võimupositsioonil lubada?01:14:00 Kuulajaküsimused01:25:00 Kokkuvõte_______Jälgi Stories For Impact'i ja "Mis mõttes?" podcastisotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedInotse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube

Mis mõttes on samal ainel erinevas olukorras tarbides hoopis teistmoodi mõju? Psühhedeelikumidega just nii ongi. See, kas võtad ainet kontrollitud teraapiatingimustes või peomelu keskel, võib tulemust täielikult muuta.Stagneerununa tunduva ravimitööstuse kõrval on hakatud psühhedeelikumides nägema taas suurt potentsiaali vaimse tervise häirete ravis. Kuidas aga üks psühhedeelse teraapia seanss välja näeb? Millest sõltub, kui hästi püsivad muutused teraapiast tavateadvusesse üle kanduvad? Ja millised võivad olla sellise lähenemise ohud? Jätkame vestlust psühhedeelikumide potentsiaalist vaimse tervise raviprotsessides, stuudios on külas psühhiaater Viljar Veede ja antropoloog Terje Toomistu.Vaata lisa: https://storiesforimpact.com/podcast/35-teraapia-vs-pidu-kuidas-psuhhedeelikumid-toimivad-terje-toomistu-ja-viljar-veede/Kuulates saad teada:Mis ajus psühhedeelse seisundi ajal muutub?Millistest etappidest koosneb psühhedeelne teraapia? Ja miks erineb selle mõju peol samade ainete tarvitamisest?Miks kestab psühhedeelse teraapia seanss pikki tunde?Miks peetakse psühhofarmakoloogiat stagneerunuks? Millist tühimikku võib psühhedeelikumide kasutamine vaimse tervise ravis täita? Milleni on jõudnud teadusuuringud LSD, ketamiini, meskaliini ja teiste ainete osas?Räägime ka psühhedeelsele teraapiale ligipääsetavusest ning selle võimalikest riskidest. Terje Toomistu on dokumentalist, antropoloog ja Tartu Ülikooli teadur. Ta on uurinud psühhedeelikumide kasutamist nii oma filmides “Archeology of Ayahuasca” ja “Nõukogude hipid” kui reisiromaanis “Seitse maailma”. Viljar Veede on psühhiaater, kes töötab PERHi psühhiaatriakliinikus ning kuulub Minu Kliiniku rajajate hulka. Ta on olnud ketamiin-infusioonravi algataja ja ketamiinraviteenuse juht Confidos. Ta on täiendanud end post-traumaatilise stressihäire ja ketamiiniga toetatud psühhoteraapia valdkondades ning teinud oma fookusteemadel rohkeid ettekandeid, seminare ning koolitusi. Vestlust juhib Marta Pulk. _______Ajamärgid:0:00 Treiler0:50 Sissejuhatus2:20 Mis ajus psühhedeelse seisundi ajal muutub?9:50 Mis määrab, kas psühhedeelse kogemuse mõju on püsiv?11:40 Millistest etappidest koosneb psühhedeelne teraapia?22:10 Kas psühhedeelikumidega tehtav teraapia täidab mõnd tühimikku vaimse tervise abis?26:10 Kuhu oleme jõudnud teadusuuringutega seoses erinevate psühhedeelikumidega?45:55 Kellele on psühhedeelne teraapia ligipääsetav?51:30 Riskid ja ohud: miks tekib nn bad trip? 53:30 Kas psühhedeelikumidest saab füüsilist või psühholoogilist üledoosi?1:02:10 Millised ohud on imporditud ayahuasca tseremooniatel?1:09:20 Kus ühenduvad tõenduspõhine maailmavaade ja transtsendentne kogemus?1:30:30 Kokkuvõte_______Jälgi Stories For Impact'i ja "Mis mõttes?" podcastisotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedInotse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube

Mis mõttes võivad narkootikumid vaimset tervist hoopis toetada?Selge see, et igasugused narkootikumid kannavad endas suuri riske vaimsele tervisele. Nüüd aga on pea pool sajandit uurimiskeelu all olnud psühhedeelikumid tegemas renessanssi psühhiaatrilise ravimeetodina. Juba 40’datel nähti neis ainetes suurt potentsiaali vaimse tervise häirete raviks. Hipiliikumisega massidesse jõudnud LSD põhjustas aga suure ühiskondliku ja poliitilise vastureaktsiooni, mis päädis teadusuuringute külmutamise ja keelustamisega.Täna on teadlased alustanud järk-järgult psühhedeelikumide taasavastamist ja rakendamist. Kas need suudavad tõesti tuua lahendusi sõltuvushäiretele või ravile allumatule depressioonile? Mida psühhedeelikumid tegelikult meie teadvusega teevad? Ja miks nende kasutamine on nii kaua olnud vastuoluline? Külas on psühhiaater Viljar Veede ja antropoloog Terje Toomistu. Vaata lisamaterjale: https://storiesforimpact.com/podcast/34-psuhhedeelikumid-psuuhikahairete-ravis-terje-toomistu-ja-viljar-veede/Kuulates saad teada:Mis on psühhedeelikum ja mida ta ajuga teeb?Mis ajast on inimesed psühhedeelseid aineid ravimina kasutanud?Miks kaasnes USAs psühhedeelikumide kriminaliseerimisega ka rahvusvaheline piirang teadusuuringutele?Milliste vaimse tervise probleemide puhul näitavad uuringud nende ainete tõhusust? Kuidas saab psühhedeelikumiravi meeleoluhäireid leevendada?Kuidas on psühhedeelikume lubatud täna vaimse tervise ravis kasutada?Kas ravi rakendav terapeut peaks olema ka ise psühhedeelset seisundit kogenud?Terje Toomistu on dokumentalist, antropoloog ja Tartu Ülikooli teadur. Ta on uurinud psühhedeelikumide kasutamist nii oma filmides “Archeology of Ayahuasca” ja “Nõukogude hipid” kui reisiromaanis “Seitse maailma”. Viljar Veede on psühhiaater, kes töötab PERHi psühhiaatriakliinikus ning kuulub Minu Kliiniku rajajate hulka. Ta on olnud ketamiin-infusioonravi algataja ja ketamiinraviteenuse juht Confidos. Ta on täiendanud end post-traumaatilise stressihäire ja ketamiiniga toetatud psühhoteraapia valdkondades ning teinud oma fookusteemadel rohkeid ettekandeid, seminare ning koolitusi. Vestlust juhib Marta Pulk. _______Ajamärgid:0:00 Treiler0:55 Sissejuhatus04:00 Kuidas saab psühhedeelikume defineerida?8:05 Millised on klassikalised ja mitteklassikalised psühhedeelikumid?10:45 Kuidas on psühhedeelikumide läbi ajaloo kasutatud?22:00 Milleni jõuti meditsiiniuuringutega enne psühhedeelikumide massidesse sattumist?27:45 Miks peatati ühel hetkel psühhedeelikumide meditsiinilised uuringud?36:30 Kus on tänaseks psühhedeelikume lubatud kasutada?42:00 Kus oleme psühhedeelikumide rakendamise arengutega täna Eestis?54:00 Kuidas võiks kirjeldada psühhedeelset seisundit ja selle mõju?01:07:30 Kas terapeut peaks olema ise psühhedeelset seisundit kogenud, et mõista?01:10:20 Kokkuvõte ja järgmise osa teemad_______Jälgi Stories For Impact'i ja "Mis mõttes?" podcastisotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedInotse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube

Mis mõttes häbenevad paljud lapsevanemad tänaseni oma lapsega seksuaalsusest rääkida? Eksperdid on ammu ühel meelel, et häbi ja ebamugavus on suurimad vaenlased, mis teenivad ennekõike hoopis väärkohtlejate huve. Mida ebamugavam on teema, seda raskem on lapsel ära tunda või märku anda, kui keegi käitub tema keha suhtes valesti. Samal ajal jagub külluslikult ja kõigile kättesaadavalt pornograafilist materjali, mis kujuneb pahatihti lapsevanema asemel suurimaks õpetajaks. Aga mida ja millal siis rääkida? Kuidas õpetada lastele oma keha osas piiride seadmist? Ja milleni võib viia see kui seksuaalsusest ei räägitagi? Jätkub vestlus, kus meie külalisteks on eksperdid Margus Veem, Mariana Saksniit ja Anna FrankVaata lisamaterjale: https://storiesforimpact.com/podcast/33-kuidas-seksuaalharidusega-vaarkohtlemise-vastu-voidelda-margus-veem-mariana-saksniit-ja-anna-frank/Kuulates saad teada:Mida ja mis hetkel peaksid lapsed seksuaalsusest teadma?Kas seksuaalsusest rääkimine tähendab alati seksist rääkimist?Kas seksuaalkasvatuse jaoks tuleb oodata ära, et laps ise küsima hakkaks?Milleni võib viia see kui neil teemadel perekonnas ei räägita?Mis on inimese seksuaalne skript ja kuidas see kujuneb?Kuidas jõustada lapsi oma keha osas piire väljendama?Räägime ka väärkohtleva käitumise põhjustest ja sellest, kuidas pakkuda abi ilma last täiendavalt kahjustamata.Margus Veem on psühholoog-nõustaja, kes on pühendunud seksuaalkurjategijate ravile, olles selle eriala juhtivspetsialist Eestis. Ta töötab inimestega, kel on mure oma seksuaalkäitumise pärast ning on pälvinud 2023. aastal vägivallaennetuse auhinna selle eest, et on juhtinud tähelepanu asjaolule, et seksuaalkurjategijate vangistuse ajaks tuleb kaaluda sundravi võimalusi ja julgenud avaldada oma seisukohti ka meediasMariana Saksniit on kliiniline psühholoog ja kliiniline lastepsühholoog ning EMDR rahvusvaheline terapeut. Mariana pälvis 2017. aastal vägivallaennetuse auhinna pühendumise eest seksuaalselt väärkoheldud ja koduvägivallast mõjutatud lastega. Samuti panustab Mariana Tartu Naiste Tugi- ja Teabekeskuse töösse ja jagab koolitajana oma teadmisi eri valdkondade inimestele.Anna Frank on kutseline lastekaitsja, kes on aastaid tegelenud väärkoheldud lastega. Alates 2016 on ta Sotsiaalkindlustusametis arendanud lastemaja mudeli rakendamist Eestis. Ta on saanud “Muutuste looja” tunnustuse ja aasta seksuaalstervise edendaja tiitli. Ta on juhatuse liige MTÜ RuaCrew’s, kus tegeleb riskikäitumisega noorte ja taastava õiguse teemadega. Vestlust juhib Marta Pulk. _______Ajamärgid:0:00 Sissejuhatus2:50 Mida ja millal peaksid ekspertide arust lapsed seksist teadma? 13:30 Milleni võib viia lastega seksist mitterääkimine?28:20 Mis on seksuaalne skript ja kuidas see kujuneb?40:00 Ohvrikogemusest ja seksuaalvägivallast taastumisest41:30 Mis on väärkohtleva käitumise taga peituvad põhjused?52:00 Kuidas saab läbi seksuaalhariduse ennetada piiride ületamist?1:01:00 Kuidas abi pakkuda nii, et see ei tekitaks täiendavat traumat?1:03:45 Kas lapsi graafiliselt kujutavale pornole on mittekahjustavat asendust?1:10:22 Kokkuvõte_______Abikontaktid:Lasteabi 116111,  [email protected]  [email protected] ohvriabi 116006 Seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste kontaktidHädaabi korral pöördu 112_______Jälgi Stories For Impact'i ja "Mis mõttes?" podcastisotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedInotse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube

Mis mõttes on iga viies eesti inimene kogenud lapseeas seksuaalset väärkohtlemist?Šokeeriv statistika näitab, et probleem on palju levinum kui paljudele meeldiks tunnistada. Seda tähtsam on väärkohtlemisest rääkida, et teod ei jääks peitu ega vajalik psühholoogiline abi saamata. Stuudios on teema kolm eksperti - Margus Veem, Mariana Saksniit ja Anna Frank, kellega räägime nii ohvri kui toimepanija perspektiivist. Uurime, millised võivad olla väärkohtlemise psühholoogilised tagajärjed, kes peaks sekkuma ning kuidas mõtlevad väärkohtlejad oma tegudest ise? Kuula ja saa teada, miks on tähtis nimetada kehaosi õigete nimedega ning kas lapselt peaks pepu pühkimiseks luba küsima?Vaata lisamaterjale: https://storiesforimpact.com/podcast/32-seksuaalne-vaarkohtlemine-lapseeas-margus-veem-mariana-saksniit-ja-anna-frank/Kuulates saad teada:Mis on seksuaalne väärkohtlemine ja kuhu saab tõmmata selle piirid?Milline on sooline erinevus seksuaalses väärkohtlemises ja mis seda selgitab?Kuidas mõjutab seksuaalne väärkohtlemine ohvreid, sealhulgas lapsi?Miks peaks lastega kehaosadest õigete nimedega rääkima?Millised on seksuaalse väärkohtlemise märgid ja mõju vaimsele tervisele?Kes ja kuidas peaks sekkuma? Milliseid abivõimalusi Eestis seksuaalvägivalla ohvritele ja toimepanijatele pakutakse?Margus Veem on psühholoog-nõustaja, kes on pühendunud seksuaalkurjategijate ravile, olles selle eriala juhtivspetsialist Eestis. Ta töötab inimestega, kel on mure oma seksuaalkäitumise pärast ning on pälvinud 2023. aastal vägivallaennetuse auhinna selle eest, et on juhtinud tähelepanu asjaolule, et seksuaalkurjategijate vangistuse ajaks tuleb kaaluda sundravi võimalusi ja julgenud avaldada oma seisukohti ka meediasMariana Saksniit on kliiniline psühholoog ja kliiniline lastepsühholoog ning EMDR rahvusvaheline terapeut. Mariana pälvis 2017. aastal vägivallaennetuse auhinna pühendumise eest seksuaalselt väärkoheldud ja koduvägivallast mõjutatud lastega. Samuti panustab Mariana Tartu Naiste Tugi- ja Teabekeskuse töösse ja jagab koolitajana oma teadmisi eri valdkondade inimestele.Anna Frank on kutseline lastekaitsja, kes on aastaid tegelenud väärkoheldud lastega. Alates 2016 on ta Sotsiaalkindlustusametis arendanud lastemaja mudeli rakendamist Eestis. Ta on saanud “Muutuste looja” tunnustuse ja aasta seksuaalstervise edendaja tiitli. Ta on juhatuse liige MTÜ RuaCrew’s, kus tegeleb riskikäitumisega noorte ja taastava õiguse teemadega. Saadet juhib Marta Pulk._______Abikontaktid:Lasteabi 116111,  [email protected]  [email protected] ohvriabi 116006 Seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste kontaktidHädaabi korral pöördu 112_______Jälgi Stories For Impact'i ja "Mis mõttes?" podcastisotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedInotse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube

Mis mõttes võib teisi abistav terapeut töö käigus hoopis ise kahju saada? Võiks ju arvata, et psühholoog on üks imeinimene, kes kunagi vigu ei tee ja kelle vaimne tervis on haavamatu. Ometi varitsevad just teiste aitamise töös mitmed ohud, mille osas iga spetsialist peaks ette vaatama. Kliiniline psühholoog ja psühhoterapeut Marika Paaver räägib lahti, milliseid riske terapeuditöö endas peidab. Mida tähendab see kui klient sind trigerdab? Milliste tehnikatega ennast maandada? Ja kelle saab psühholoog ise abi saamiseks pöörduda?Kuulates saad teada:Miks peab inimestega töötav inimene kogu aeg kasvama ja kuidas emotsioonid seda teha aitavad?Mida on ühist psühholoogi ja kunstniku tööl?Millest tekib kaastundeväsimus ja kuidas võib kliendi trauma ka terapeuti mõjutada?Kuidas saab klient olla terapeudile ohtlik ja kuidas saab piire kehtestada?Kuidas saavad abistajad iseennast aidata ning kelle poole pöördutakse siis, kui eneseteraapiast enam ei piisa?Vaata lisamaterjale saate kodulehelt ja loe kahju tegemise teemal Stories For Impacti blogist. Marika Paaver on kliiniline psühholoog, psühhoterapeut ja õppejõud. Ta on töötanud aastaid Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikus, tegeledes eelkõige ärevus- ja meeleoluhäiretega, söömishäiretega ja sõltuvushäiretega. Ta on litsentseeritud kognitiiv-käitumuslikus teraapias ja skeemiteraapias. Tema tööriistakasti kuuluvad ka osaline EMDR väljaõpe, teadveloleku praktikad ja enesehoole juhendamine ja õpetamine.Saadet juhib Marta Pulk. ____Jälgi Stories For Impact'i ja "Mis mõttes?" podcastisotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedInotse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube

Mis mõttes võib teraapia hoopis kahju teha? Täna keskendume teraapiaruumis varitsevatele ohtudele, millest iga abiotsija võiks teadlik olla. Miks on tähtis teha psühholoogiga kokkulepped? Kust jooksevad teraapiasuhte piirid? Ja kuidas käituda kui tundub, et teraapiaprotsess teeb aitamise asemel hoopis kurja? Vastuseid aitab otsida kliiniline psühholoog ja psühhoterapeut Marika Paaver. Kuula vestlust ja saad teada:Kuidas võib terapeut patsienti kahjustada? Millist ohtu kujutab vale teraapiameetodi valik? Miks ei tohiks kliendi ja spetsialisti vahel olla sõprus- või armusuhet?Mis on “taluvusaken” ja kuidas seda kasutada oma elus muutuste juhtimiseks?Mida teha, kui tunned, et oled saanud teraapia käigus kahju?Räägime ka sellest, miks psühholoogiteenust ei tohi reklaamida nagu piima, miks klient võib terapeudist sõltuvusse sattuda, kas psühholoog võib nõu anda ja paljust muust.Vaata vestluses mainitud lisamaterjale: https://storiesforimpact.com/podcast/30-kuidas-voib-teraapiaga-klienti-kahjustada-marika-paaver/Marika Paaver on kliiniline psühholoog, psühhoterapeut ja õppejõud. Ta on töötanud aastaid Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikus, tegeledes eelkõige ärevus- ja meeleoluhäiretega, söömishäiretega ja sõltuvushäiretega. Ta on litsentseeritud kognitiiv-käitumuslikus teraapias ja skeemiteraapias. Tema tööriistakasti kuuluvad ka osaline EMDR väljaõpe, teadveloleku praktikad ja enesehoole juhendamine ja õpetamine.Saadet juhib Marta Pulk. ______Jälgi Stories For Impact'i ja "Mis mõttes?" podcasti sotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedInotse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube

Meie esimesed 30 vestlust on avalikud ja podcasti käima lükanud projekt lõppenud. Aga see ei tähenda, et "Mis mõttes?" peaks lõpetama. Vastupidi! Võtame hetke, et teha vahepeatus ja uurida just Sinult, hea kuulaja, mida järgmistes osades kuulda tahaksid. Jaga meiega oma mõtteid, küsimusi ja tagasisidet ning anna sellega suunda taskuhäälingu järgmistele osadele siin: https://storiesforimpact.com/podcast/mis-mottes-vahepeatus/Ideekorje on avatud kuni 19. maini. Vastanute vahel loosime välja pääsme Baltikumi suurimale jätkusuutlikkuse festivalile Impact Day (https://impactday.eu/)Taaskuulmiseni juba õige pea!

Mis mõttes tekib podcaste juurde nagu seeni pärast vihma, aga enamikust neist ei kuule me kunagi mitte midagi?Igaüks võib teha podcasti ja selle abil maailma muuta. Miks aga õnnestub ainult vähestel luua sisu, mis tõepoolest omaks märkimisväärset mõju ennast ümbritsevale maailmale? Kutsusime kokku Eesti podcasterid, et jõuda ühiselt selgusele, mida tähendab ühe positiivset sotsiaalset muutust taotleva taskuhäälingu loomine? Ja kuidas veenduda, et väärt vestlused jõuaksid õigete kõrvadeni? “Mis mõttes?” podcasti avalikul salvestusel kutsusime mõtteid jagama Eesti audiomaastiku raskekahurväe/mõjukaimad mängijad, kelle loodud saated on omanud märkimisväärset mõju eesti ühiskonnale. Levila, Ööülikooli, Sekspositiivi ja Mis mõttes? eestvedajad avavad telgitaguseid, millest sõltub teadlikult positiivset mõju taotleva taskuhäälingu edu, võrreldes lihtsalt veel ühe populaarse podcastiga? Kuulates saad teada:Kuidas ja miks said alguse Ööülikool, Levila, Sekspositiiv ja “Mis mõttes?”?Kui palju ja kuidas mõtlevad nende autorid sellele, mis rolli nende loodav sisu ühiskonnas mängib? Kelle kõrvu peaks oma podcastiga jõudma ja kuidas saate levikule hoog sisse lükata?Millised on erinevad taskuhäälingute formaatid ja miks neid kõiki vaja on?Milliseid podcaste kuulavad ja soovitavad kõnelejad ise? Daniel Vaarik on ajakirjanik, suhtekorraldaja ja Levila asutaja. Levila on meedialabor, mis uurib erinevaid loojutustamise formaate, sealhulgas audiosisu. Levila eesmärk on käsitleda olulisi teemasid võimalikult erinevatele sihtrühmadele, sõltumata nende taustast.Kristina Birk-Vellemaa (Sekspositiiv) on seksuoloog, antropoloog, seksuaaljõustaja ja feminist. Ta loob temaatilist taskuhäälingut ning seksuaalhariduslikku sisu sotsiaalmeedias. Ta julgustab ja harib inimesi seksuaalse eneseteadlikkuse, mitmekesisuse, kommunikatsiooni ja sellega seotud küsimuste osas.Jaan Tootsen on ajakirjanik ja dokumentalist ning “Ööülikooli” looja. 24 tegutsemisaasta jooksul on “Ööülikool” jäädvustanud enneolematul hulgal Eesti mõttelugu ent aasta tagasi sai ERRi juures tegutsenud Ööülikoolist ootamatult iseseisev podcast. Marta Pulk on “Mis mõttes?” podcasti juht, loojutustaja, filmirežissöör ja -monteerija. Ta loob lugusid, mis ühendavad, võimestavad ja loovad väärtust. Tema dokumentaalfilmid nagu "Aasta täis draamat" ja "Räägi ära" uurivad inimolemise ja käitumise teemasid. Pikaajalise psühholoogiahuvi tõttu on ka tema filmid esitanud küsimusi just inimese kohta – kuidas me koos eksisteerime ning mis meid juhib?Arutelu juhib Keiu Virro, teatrikriitik ja kultuuriajakirjanik, kes omab mitmekesist meediakogemust ning on ka ise kirglik taskuhäälingute entusiast. Ta kaasjuhib "Vala välja!" saadet ning on podcasti "Jagatud Ruum" üks loojatest, valgustades erinevaid aspekte lähisuhtevägivallast.Kohtumine Eesti Arhitektuurikeskuses tõmbas joone alla “Mis mõttes?” podcasti ellu kutsunud Erasmus+ projektile “Podcasting-based social impact learning environment”, mida kaasrahastatakse Euroopa Liidu elluviidava Erasmus+ programmi poolt. NB: Vestlused ei kajasta Euroopa Komisjoni ametlikke seisukohti.Veel kuulamiskanaleidSpotifyApple PodcastVaata lisa“Mis mõttes?” podcasti kodulehelFacebookis Stories For Impacti lehelInstagramis @mismottes.podcastLinkedInis Stories For Impacti lehelJaga meiega, kuidas episood Sind kõnetas ja millest edaspidi kuulda tahaksid: [email protected], et iga osa maanduks koos lisamaterjalidega otse Sinu postkasti? Lisa end uudiskirja saajate hulka ja liitu taskuhäälingu kuulajate kogukonnaga SIIN.Rahvusvahelist projekti “Podcasting-based social impact learning environment” kaasrahastatakse Euroopa Liidu elluviidava Erasmus+programmi poolt. Lisaks Stories For Impactile viivad projekti ellu Geri Norai LT, Koç University Social Impact Forum ja Social Entrepreneurship Association of Latvia.

Mis mõttes kannatame enim vägivalda just neis suhetes, mis peaksid olema kõige turvalisemad? Eesti lähisuhtevägivalla statistika on raputav: vähemalt iga kolmas inimene kogeb elu jooksul oma paarisuhtes füüsilist või vaimset vägivalda. Üle poolte vägivalla toimepanijatest on joobes, ligi pooltel juhtudel on järjepidevas vägivallaringis ka lapsed. Mida peaks lähisuhtevägivalla mõistmiseks sellest teadma? Ja mida saame selle märke nähes ette võtta? Kätlin Konstabel, psühholoog ja koolitaja ning Liis Allmäe, naiste tugikeskuste teenusejuht Sotsiaalkindlustusametis ja podcasti "Jagatud ruum" kaaslooja, arutlevad stuudios lähisuhtevägivalla varjatud külgede üle.Saa teada: Millised on lähisuhtevägivalla liigid ja peidetud vormid?Kust jooksevad piirid niisama intensiivse suhtlemise ja vägivalla vahel? Kuidas märgata emotsionaalset, seksuaalset või majanduslikku vägivalda?Miks peaksime eriti tõsiselt suhtuma püüdlustesse partnerit isoleerimida ja kontrollimida?Kellel ja kuidas on õigus spetsialistidena lähisuhtevägivalla korral sekkuda?Kuidas abistajana lähisuhtevägivalla märke näha ja mil moel leppida kokku konfidentsiaalsuse teemades?Kuidas saab aidata inimest tänavalt või oma lähikonnast, kelle puhul kahtlustad lähisuhtevägivalda?Milliseid ennetavaid ja abistavaid teenuseid pakutakse Eestis vägivalla ohvritele ja toimepanijatele?Vaata lisamaterjale: https://storiesforimpact.com/podcast/28-kes-kontrollib-see-armastab-lahisuhtevagivalla-varjukuljed-katlin-konstabel-liis-allmae/Kätlin Konstabel on psühholoog ja koolitaja. Ta on oma psühholoogikarjääri jooksul töötanud nii Tartu Ülikooli psühhiaatriakliinikus, politseiametis kui Tartu Ülikooli Teaduskoolis. Kätlini erihuviks on erinevad suhteprobleemid ning lähisuhtevägivalla ennetamine, millega pälvis ta 2020. aastal Eesti Naisteühenduste Ümarlaualt Valge Lindi auhinna.Liis Allmäe tegeleb naiste tugikeskuse teenuse koordineerimise ja soolise vägivalla teemadega Sotsiaalkindlustusametis. Koos Keiu Virroga on nad loonud podcasti-sarja “Jagatud ruum”, mille esimeses hooajas räägitakse erineva nurga alt lähisuhtevägivallast.Vestlust juhib Marta Pulk. Abi saamise võimalused: 112 • hädaabinumber116 006 • sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kriisitelefon, välismaalt helistades vali +372 614 7393116 111 • sotsiaalkindlustusameti lasteabitelefon Naiste tugikeskuste kontaktid igas maakonnaspalunabi.ee • sotsiaalkindlustusameti ohvriabi veebileht, kust saab nõu ka tekstivestluseslasteabi.ee • sotsiaalkindlustusameti lasteabi veebileht, kust saab nõu ka tekstivestluses116 123 • emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon (iga päev kell 10.00–24.00, hingehoidjad vastavad kell 16.00–24.00)660 6077 • sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise tugiliin (tööpäeviti kell 10.00–16.00). Nõustajatele saab kirjutada ka e-posti aadressil [email protected] kuulamiskanaleidSpotifyApple PodcastVaata lisa“Mis mõttes?” podcasti kodulehelFacebookis Stories For Impacti lehelInstagramis @mismottes.podcastLinkedInis Stories For Impacti lehelJaga meiega, kuidas episood Sind kõnetas ja millest edaspidi kuulda tahaksid: [email protected], et iga osa maanduks koos lisamaterjalidega otse Sinu postkasti? Lisa end uudiskirja saajate hulka ja liitu taskuhäälingu kuulajate kogukonnaga SIIN.Rahvusvahelist projekti “Podcasting-based social impact learning environment” kaasrahastatakse Euroopa Liidu elluviidava Erasmus+programmi poolt. Lisaks Stories For Impactile viivad projekti ellu Geri Norai LT, Koç University Social Impact Forum ja Social Entrepreneurship Association of Latvia.

Mis mõttes jätame sõltuvustest rääkides mainimata oma igaõhtuse veiniklaasi või panuse netikasiinos ning teeme juttu “kuskil mujal” süstivatest narkomaanidest?Olgu alkohol, illegaalsed uimastid, retseptiravimid või mängurlus – sõltuvused saavad alguse ja võtavad võimust ühtemoodi. Vajame üha suuremaid koguseid ja tarvitamine muutub elu keskpunktiks.Millest sõltuvused ikkagi alguse saavad? Millised vääritimõistmised sõltuvushäirete osas jätkuvalt valitsevad? Ja kuhu võiks viia sõltuvusravi tulevik? Uurime teemat opioidsõltuvuse asendusravile spetsialiseerunud psühhiaatri dr Kaiti Redlichiga.Saa teada: Kuidas sõltuvused üksteisest erinevad? Kas mõni sõltuvus võib olla teisest “parem”?Millised muutused sõltuvuste puhul ajus aset leiavad?Millal saab lihtsalt mõnusast tarbimisest kahjulik sõltuvushäire? Mis soodustab sõltuvuse tekkimist? Milliseid teisi probleeme võidakse sõltuvustega kompenseerida?Miks on Eestis nii palju sõltuvuskäitumist? Millised on meie ühiskonnas levinumad stigmad sõltuvuste suhtes?Mis on kaassõltuvus ja kuidas sõltuvuses inimest päriselt aidata?Millised on levinumad ravivõtted ja kuidas võiks toimida ravimeeskonna koostöö?Miks jätavad inimesed sõltuvusest tihti rääkimata või saavad vale ravi?Milliste ravipraktikate puhul tuleks olla ettevaatlik?Mida tähendab mõiste “kahjude vähendamine”? Kuidas leida tasakaal abi ja normaliseerimise vahel?Lisamaterjalid leiad: https://storiesforimpact.com/podcast/27-mis-toidab-soltuvust-ja-kuidas-seda-ravida-dr-kaiti-redlich/Kaiti Redlich on psühhiaater, kel on pikk töökogemus nii Eestis kui Soomes. Ta on peamiselt keskendunud opioidsõltuvuse asendusravile ning hindab ka ravile sobivust.Vestlust juhib Marta Pulk. Veel kuulamiskanaleidSpotifyApple PodcastVaata lisa“Mis mõttes?” podcasti kodulehelFacebookis Stories For Impacti lehelInstagramis @mismottes.podcastLinkedInis Stories For Impacti lehelJaga meiega, kuidas episood Sind kõnetas ja millest edaspidi kuulda tahaksid: [email protected], et iga osa maanduks koos lisamaterjalidega otse Sinu postkasti? Lisa end uudiskirja saajate hulka ja liitu taskuhäälingu kuulajate kogukonnaga SIIN.Rahvusvahelist projekti “Podcasting-based social impact learning environment” kaasrahastatakse Euroopa Liidu elluviidava Erasmus+programmi poolt. Lisaks Stories For Impactile viivad projekti ellu Geri Norai LT, Koç University Social Impact Forum ja Social Entrepreneurship Association of Latvia.

Mis mõttes esineb lastel ja noortel 2x rohkem vaimse tervise probleeme kui täiskasvanutel? Ja miks soovitatakse panga- ja investeeringukonto kõrval avada lastega hoopis suhtekonto?Laste ja noorte vaimse tervise statistika teeb kurvaks ja üllatab üksjagu. Ent selgub, et see on lihtsalt võimendatud peegeldus sellest, kuidas täiskasvanutel läheb. Süüdistada võib kriise, töökoormust või alarahastatud haridussüsteemi. Samal ajal saab toetava kontaktiga panustada igaüks. Uurime välja, mida suhete arendamise ning laste- ja noorte vaimse toetamiseks riigi, kooli kui pere tasandil teha. Külas on psühholoog ja pereterapeut Karmen Maikalu. Saa teada: Miks on meil laste ja noorte vaimse tervise kriis?Miks on head suhted vanemate ja laste vahel vaimsele tervisele vajalikud? Millised on suurimad vanemlusega seotud seotud raskused? Mida võib saavutada 15 minuti ühise tegevusega päevas? Miks loodi suhtekonto ja otsustati kasutada finantsmaailma termineid, et luua taipamisi suhete tasandil?Millise õppe peaks tunniplaani lisama, et kujundada vaimse tervise hoidmise oskusi juba lapseeast?Miks on nii, et Eesti koolides on psühholoogiteenus seadusega tagatud, aga tegelikkuses töötab psühholoog vaid pisut üle pooltes haridusasutustes? Kuidas tullakse koolides toime individuaalse toe vajadusega?Millega tegelevad KiVa, VEPA, PREP, “Imelised Aastad” ja teised riiklikult rakendatud programmid?Milline võiks olla koolipsühholoogide tulevik?Lisamaterjalid leiad: https://storiesforimpact.com/podcast/26-miks-investeerida-suhtesse-lastega-karmen-maikalu/Karmen Maikalu on psühholoog, pereterapeut ja Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juht. Koolitab spetsialistde ja lapsevanemaid. 2023. aastal sai Karmen Valge Tähe neljanda klassi teenetemärgi. Ta on olnud 24 aastat Põltsamaa Ühisgümnaasiumis koolipsühholoog.Vestlust juhib Marta Pulk. Veel kuulamiskanaleidSpotifyApple PodcastVaata lisa“Mis mõttes?” podcasti kodulehelFacebookis Stories For Impacti lehelInstagramis @mismottes.podcastLinkedInis Stories For Impacti lehelJaga meiega, kuidas episood Sind kõnetas ja millest edaspidi kuulda tahaksid: [email protected], et iga osa maanduks koos lisamaterjalidega otse Sinu postkasti? Lisa end uudiskirja saajate hulka ja liitu taskuhäälingu kuulajate kogukonnaga SIIN.Rahvusvahelist projekti “Podcasting-based social impact learning environment” kaasrahastatakse Euroopa Liidu elluviidava Erasmus+programmi poolt. Lisaks Stories For Impactile viivad projekti ellu Geri Norai LT, Koç University Social Impact Forum ja Social Entrepreneurship Association of Latvia.

Mis mõttes arvavad osad treenerid jätkuvalt, et sportlased on lihtsalt instrumendid nende eneseteostuseks?Treeneril on sportlase üle palju võimu ja kus on võim, võib esineda ka selle kuritarvitamist. Miks talutakse kuldmedali suunas sprintides vahel treeneri karmi kätt, samas kui tavaelus paneks selline käitumine kohe häirekellad tööle? Milline võiks olla treeneri ja sportlase koostöö ja missugune psühholoogiline seisund toetab tegelikult tippsooritust? Milliseid vastuseid annab spordipsühholoogia ning kui palju võiks treener selles orienteeruda? Stuudios on spordipsühholoog ja coach Jorgen Matsi. Saa teada: Kuidas erinevad spordi- ja soorituspsühholoogia ning milline on nende roll sportlaste arengus?Kuidas mõjutab treeneri ja sportlase suhe sooritust ning milliseid paralleele võib leida teiste valdkondadega?Kuidas mõjutavad huumor, sarkasm ja füüsiline puudutus treeneritööd ning kust läheb positiivne mõju üle negatiivseks?Millised on tänapäevased arusaamad spordipsühholoogiast ja kuidas need mõjutavad treenerite lähenemist?Kuidas saab spordipsühholoogiat kasutada treenerite koolitamisel ja tippsportlaste ettevalmistamisel?Millised psühholoogilised tingimused on vajalikud tippsoorituse saavutamiseks ja millal võib suur surve muutuda kahjulikuks?Kes vastutab sportlaste vaimse tervise eest ning millist tuge vajavad treenerid, et vastata kõrgetele ootustele? Kuidas vältida sportlase sattumist treeneri tulemuste saavutamise instrumendiks?Lugemismaterjalid leiad: https://storiesforimpact.com/podcast/osa-25-kes-kardab-spordipsuhholoogi-jorgen-matsi/Jorgen Matsi on spordipsühholoog, coach Pipedrive´s, tegeleb vabavõitluse ehk MMA ja Brasiilia jiu-jitsuga ning on spordiklubi Võimla asutaja.  Vestlust juhib Marta Pulk. Veel kuulamiskanaleidSpotifyApple PodcastVaata lisa“Mis mõttes?” podcasti kodulehelFacebookis Stories For Impacti lehelInstagramis @mismottes.podcastLinkedInis Stories For Impacti lehelJaga meiega, kuidas episood Sind kõnetas ja millest edaspidi kuulda tahaksid: [email protected], et iga osa maanduks koos lisamaterjalidega otse Sinu postkasti? Lisa end uudiskirja saajate hulka ja liitu taskuhäälingu kuulajate kogukonnaga SIIN.Rahvusvahelist projekti “Podcasting-based social impact learning environment” kaasrahastatakse Euroopa Liidu elluviidava Erasmus+programmi poolt. Lisaks Stories For Impactile viivad projekti ellu Geri Norai LT, Koç University Social Impact Forum ja Social Entrepreneurship Association of Latvia.

Kogemusnõustamist on Eestis pakutud juba 10 aastat, aga sellegipoolest teavad vähesed, mis see tegelikult on. Millistest kogemustest on üldse jutt ja kuidas nendega tegeletakse? Millal võib kogemusnõustamisel olla varjatud ohtusid? Kutsusime stuudiosse kaks kogemusnõustajat, et saada selgemaks, mida kogemusnõustaja teeb ja kuhu tänases vaimse tervise süsteemis asetub. Tõsistest (ja ka naljakatest) asjadest räägivad Heli Luik ja Silver Kleimann-Leimann. Saa teada: Mis on kogemusnõustamine ja millal võib sellest kasu olla?Kuidas kogemusnõustajaks saab?Kuidas nõustamisprotsess toimub ja millised piirid seab nõustajale eetikakoodeks?Mis vahe on individuaalsel ja grupis toimuval nõustamisel? Millise rolli võtab selles protsessis nõustaja ise oma kogemusega?Kas kogemusnõustaja suunab teiste spetsialistide juurde või teeb kõike ise? Mida võiks kogemusnõustamises ja Eesti vaimse tervise süsteemis laiemalt muuta?Kuidas tuua rohkem mehi vaimse tervise abi juurde – kas nimi “Turbo 3000 depressioonigrupp meestele” julgustaks osalema?Kuidas kogemusnõustamise mõju mõõta?Lugemismaterjalid leiad: https://storiesforimpact.com/podcast/osa-24-mida-teeb-kogemusnoustaja-heli-luik-silver-kleimann-leimann/Heli Luik tegeleb kogemusnõustajana peamiselt leina ja läbipõlemise temaatikaga, Silver Kleimann-Leimann on keskendunud ärevuse ja depressiooni teemadele. Mõlemad on Eesti Kogemusnõustajate Koja liikmed. Vestlust juhib Marta Pulk. Veel kuulamiskanaleidSpotifyApple PodcastVaata lisa“Mis mõttes?” podcasti kodulehelFacebookis Stories For Impacti lehelInstagramis @mismottes.podcastLinkedInis Stories For Impacti lehelJaga meiega, kuidas episood Sind kõnetas ja millest edaspidi kuulda tahaksid: [email protected], et iga osa maanduks koos lisamaterjalidega otse Sinu postkasti? Lisa end uudiskirja saajate hulka ja liitu taskuhäälingu kuulajate kogukonnaga SIIN.Rahvusvahelist projekti “Podcasting-based social impact learning environment” kaasrahastatakse Euroopa Liidu elluviidava Erasmus+programmi poolt. Lisaks Stories For Impactile viivad projekti ellu Geri Norai LT, Koç University Social Impact Forum ja Social Entrepreneurship Association of Latvia.

Kas oled krimkat või sarimõrvari dokkseriaali vaadates mõelnud, mis küll inimest selliselt käituma paneb? Oletuste ja kõhutunde usaldamise asemel küsime selles vestluses, mida ütleb kuritegevuse tagamaade kohta teadus. Millised aju toimimise eripärad suurendavad riski õigusrikkumisele? Kas vägivaldset käitumist on võimalik ennustada? Millistel alustel tehakse täna süüdistuse ja vabastamise otsuseid meie kohtu- ja vanglasüsteemis? Ning millised arengud võiksid meile kasuks tulla? Intrigeerivaid küsimusi aitab lahata kohtu- ja kriminaalpsühholoog Mari-Liis Mägi. Saa teada:Mis tõmbas Mari-Liisi kohtu- ja kriminaalpsühholoogia poole ja millise meemiga sarnaneb tema igapäevatöö?Kus saaks kohtupsühholoogiat rakendada ja mil määral seda täna Eestis tehakse?Kas vägivaldset käitumist saab ennustada? Millised on selle kujunemise kolm põhilist riskifaktorit?Missugune on kuritegevuse sooline jaotuvus ja mis teeb sellest statistiliselt “meeste ala”?Millistest inimestest võivad kujuneda seksuaalkirjategijad? Kas see erineb kuidagi näiteks majanduskurjategijatest?Räägime ka karistussüsteemis olijate vaimse tervise häirete simuleerimisest, süüdivuse komponentidest ja tuvastamisest, rehabiliteerimise moraalsetest küsimustest ja paljust muust. Lisamaterjalid leiad: https://storiesforimpact.com/podcast/osa-23-millised-on-kuritegevuse-varjatud-tegurid-mari-liis-magi/Mari-Liis on lõpetanud Taru Ülikooli psühholoogia magistriõppe ja on atesteeritud kliiniline psühholoog ning kliiniline kohtu- ja korrektsioonipsühholoog. Ta juhib Confido Tartu Raatuse kliiniku vaimse tervise keskust, tegutseb õppejõuna Tartu Ülikooli psühholoogia instituudis ning töötab kliinilise psühholoogina ka Ida-Viru Keskhaiglas ja Viljandi Haiglas. Ta on spetsialiseerunud täiskasvanute psühhoteraapiale, neuropsühholoogilisele hindamisele, psüühikahäirete hindamisele ja diferentsiaaldiagnostikale. Samuti huvitub ta agressiivse käitumise ja seksuaalsuunitlushäirete psühhoteraapiast.Vestlust juhib Marta Pulk. Tähelepanu! Taskuhäälingu “Mis mõttes?” vestlused võivad sisaldada teemapüstitusi, vaatenurki või termineid, mis võivad mõjuda häirivalt vaimse tervise temaatika osas tundlikele inimestele.Veel kuulamiskanaleidSpotifyApple PodcastVaata lisa“Mis mõttes?” podcasti kodulehelFacebookis Stories For Impacti lehelInstagramis @mismottes.podcastLinkedInis Stories For Impacti lehelJaga meiega, kuidas episood Sind kõnetas ja millest edaspidi kuulda tahaksid: [email protected] projekti “Podcasting-based social impact learning environment” kaasrahastatakse Euroopa Liidu elluviidava Erasmus+programmi poolt. Lisaks Stories For Impactile viivad projekti ellu Geri Norai LT, Koç University Social Impact Forum ja Social Entrepreneurship Association of Latvia.

Kas võib tõesti olla, et mõni üldlevinud teadmine vaimsest tervisest on teaduse kiire arengu tõttu asetunud tänaseks hoopis uude valgusse, ent suurem osa inimestest pole sellest kuulnudki? Jutuajamises selgub, et just sedasi on ühe suurima vaimse tervise häirete liigiga - isiksusehäirega. Uurime koos, mida on varasemalt sõna “isiksusehäire” all tähistatud ja saame kõige muu hulgas teada ka seda, miks paljud valdkonna eksperdid tahaksid tänaseks selle nime koos kaasnevate stigmadega ajalukku saata. Stuudios on kliinilised psühholoogid Maarja-Liisa Oitsalu ja Kaia-Kastepõld-Tõrs.Saa teada:Mis on isiksusehäire ja kuidas seda ära tunda?Miks tähistati veel hiljaaegu isiksusehäireid 10 eri kategoorias (paranoiline, skisoidne, nartsissistlik jt) ning kuhu ollakse isiksuse teema mõtestamisel jõutud täna?Millist aspekte rõhutavat terminit pakuvad isiksusehäireid uurivad eksperdid selle uueks nimeks?Kuidas võib traumakogemuse mõju olla seotud isiksusehäire kujunemise või ägenemisega? Millised teraapiad on näidanud häid tulemusi isiksusehäire ravis ja kui intensiivset tööd see tähendab?Räägime ka diagnoosidesse kinni jäämisest, sildistamise mõjust ning sellest, mida võtaksid Maarja-Liisa ja Kaia ette, kui oleksid vaimse tervise ministrid.Lisamaterjalid leiad: https://storiesforimpact.com/podcast/osa-22-uued-labimurded-isiksusehaire-moistmises-kaia-kastepold-tors-maarja-liisa-oitsalu/Kaia Kastepõld-Tõrs on eesti tuntuim psühholoogilise trauma ekspert ja eestkõneleja, kliiniline psühholoog-psühhoterapeut, koolitaja ja Tartu Ülikooli õppejõud. Tal on väljaõpe nii kognitiiv-käitumisteraapias kui skeemiteraapias ning praktikuna ligi 30-aastane kogemus töös patsientidega. Kaia kuulub Eesti Psühholoogide Liitu ning psühholoog-nõustaja kutsekomisjoni. Maarja-Liisa Oitsalu on kliiniline psühholoog. Lisaks oma igapäevatööle Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinikus, tegeleb ta nii kolleegide kui psühholoogiatudengite koolitamisega isiksushäire diagnoosimise ning ravi osas, on üks hindamismaterjalide eestindajaid. Ta on Euroopa isiksusehäirete uurimise assotsiatsiooni nooremliige ning üks Eesti Dialektilise Käitumisteraapia Assotsiatsiooni asutajatest.Vestlust juhib Marta Pulk. Tähelepanu! Taskuhäälingu “Mis mõttes?” vestlused võivad sisaldada teemapüstitusi, vaatenurki või termineid, mis võivad mõjuda häirivalt vaimse tervise temaatika osas tundlikele inimestele.Veel kuulamiskanaleidSpotifyApple PodcastVaata lisa“Mis mõttes?” podcasti kodulehelFacebookis Stories For Impacti lehelInstagramis @mismottes.podcastLinkedInis Stories For Impacti lehelJaga meiega, kuidas episood Sind kõnetas ja millest edaspidi kuulda tahaksid: [email protected] projekti “Podcasting-based social impact learning environment” kaasrahastatakse Euroopa Liidu elluviidava Erasmus+programmi poolt. Lisaks Stories For Impactile viivad projekti ellu Geri Norai LT, Koç University Social Impact Forum ja Social Entrepreneurship Association of Latvia.

Kas oled kunagi mõelnud, kuidas riik tegeleb vaimse tervise küsimustega? Võib-olla arvad, et see on olnud pikka aega prioriteet, kuid üllatus-üllatus, Sotsiaalministeeriumis loodi selleks eraldi osakond vaid 2 aastat tagasi! Mis on riigi roll vaimse tervise toetamisel? Mida on senine tegevus õpetanud ja kuhu liigume edasi? Nendele ja mitmele teisele seotud küsimustele heidab valgust vaimse tervise osakonna endine juht ning värske terviseala asekantsler Anniki Lai. https://storiesforimpact.com/podcast/osa-21-mida-saab-riik-teha-vaimse-tervise-heaks-anniki-lai/Saa teada:Kuidas sai vaimsest tervisest ühiskondlikult kuum teema ja milliseid arenguid see riiklikul tasandil käivitas?Mis on Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonna prioriteedid ja millest need tekkisid?Kuidas said kohalikest omavalitsustest ühtäkki vaimse tervise teenuste koordineerijad ja mismoodi sellega läinud on?Kuidas jõustada mitte vastandada vaimse tervise valdkonnas tegutsevaid praktikuid?Miks peaks rohkem rääkima laste heaolu toetamisest ja vähem suitsiididest?Mida oleme teiste riikide praktikatest õppinud ja milline võiks olla ideaalne klienditeekond vaimse tervise valdkonnas?Millest Anniki vaimse tervise abi kättesaadavusega seoses unistab?Lisaks arutame perearstide rolli vaimse tervise süsteemis, digilahenduste arendusplaane ning paljusid muid teemasid. Anniki Lai on äsja ametisse asunud terviseala asekantslerina. Ta on seni töötanud Sotsiaalministeeriumis vaimse tervise osakonna juhatajana ning laste ja perede osakonna juhatajana. Ta on olnud aktiivne kolmandas sektoris, juhtides MTÜ Ennetustegevuse Keskust ning SA Lapse Heaolu Arengukeskust. Tal on magistrikraad Tallinna Ülikoolist, sotsiaaltöö erialal.Vestlust juhib Marta Pulk. Veel kuulamiskanaleidSpotifyApple PodcastVaata lisa“Mis mõttes?” podcasti kodulehelFacebookis Stories For Impacti lehelInstagramis @mismottes.podcastLinkedInis Stories For Impacti lehelJaga meiega, kuidas episood Sind kõnetas ja millest edaspidi kuulda tahaksid: [email protected] projekti “Podcasting-based social impact learning environment” kaasrahastatakse Euroopa Liidu elluviidava Erasmus+programmi poolt. Lisaks Stories For Impactile viivad projekti ellu Geri Norai LT, Koç University Social Impact Forum ja Social Entrepreneurship Association of Latvia.

Eesti noorte vaimse tervise olukord on murettekitav. Osade jaoks kujuneb murest aga välja soov ise lahenduste loomisse panustada. Kuid millised riskid võivad ilmneda algatuses, kus aktiivsed noored võtavad ohjad hea vaimse tervise eest seismisel? Kuidas võib liikmeskonna toetamine hakata kahjustama eestvedajate endi heaolu? Milliseid võite suudeti vaimse tervise valdkonnas raskustest hoolimata saavutada? Seekordsed stuudiokülalised on MTÜ Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumise endised eestvedajad Birgit Malken ja Matilde Sigijane, kes jagavad ausalt ja ilustamata seda, kuidas jõudis organisatsioon kohta, kus tegevuse lõpetamine osutus juhatuse jaoks kõige vastutustundlikumaks otsuseks. https://storiesforimpact.com/podcast/osa-20-miks-noored-vaimse-tervise-aktivistid-tegevuse-lopetavad-birgit-malken-ja-matilde-sigijane/Saa teada:Kuidas sai alguse Birgiti ja Matilde teekond aktivistidena vaimse tervise valdkonnas?Mida öelda inimesele, kes väidab, et vanasti olid noortel samasugused mured, kuid hakkama saadi paremini?Millise sihi saavutamiseks loodi Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumine ja milliseks kujunes selle tegevus tegelikult?Millise lumepalli pani veerema tõhus huvikaitse ja teavitustöö ning kuidas mõjus see liikumise eestvedajatele?Mis põhjustel otsustati tegevus lõpetada ja milline juhtum andis selleks viimase tõuke?Millised on peamised õppetunnid ja nõuanded sarnase liikumise loomiseks ja eestvedamiseks?Mis olid liikumise suurimad õnnestumised ja mida võtavad eestvedajad sellest kogemusest edasiseks kaasa?Räägime ka internetist leitava vaimse tervise info kvaliteedist, mõiste “kogukond” hägususest, strateegilisest planeerimisest ja paljust muust.Birgit Malken ja Matilde Sigijane kuulusid ENVTLi eestvedajate hulka ja juhatusse, sealhulgas oli Birgit huvikaitse ja välisasjade aseesimees ning Matilde 2021. aastast juhatuse esimees.Vestlust juhib Jaan Aps.  Kui tegemist on pakilise murega, siis helista:—–Lasteabi: 116111 (24h)Hingehoiu telefon: 116123 (24h)Eluliin: 6558 088 (eesti keel), 655 5688 (vene keel) (igapäevaselt kl 19-07)—–Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tallinnas: 6172 550 (24h)Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tartus: 731 8764 (24h)Psühhiaatriaosakonna valvetuba Pärnus: 516 0379 (24h)Psühhiaatriakliiniku valvetuba Viljandis: 435 4255 (24h)Erakorralise meditsiini osakond Ahtmes: 331 1074 (24h)Erakorralise meditsiini osakond Narvas: 357 1795 (24h)—–Kiirabi: 112 (24h)Veel kuulamiskanaleidSpotifyApple PodcastVaata lisa“Mis mõttes?” podcasti kodulehelFacebookis Stories For Impacti lehelInstagramis @mismottes.podcastLinkedInis Stories For Impacti lehelJaga meiega, kuidas episood Sind kõnetas ja millest edaspidi kuulda tahaksid: [email protected] projekti “Podcasting-based social impact learning environment” kaasrahastatakse Euroopa Liidu elluviidava Erasmus+programmi poolt. Lisaks Stories For Impactile viivad projekti ellu Geri Norai LT, Koç University Social Impact Forum ja Social Entrepreneurship Association of Latvia.

Miks tasub vaimse tervise toetamise kõrval pöörata tähelepanu ka hinge hoidmisele? Mil viisil end südame- ja hingevaluks ette valmistada, et hing püsiks terve ka eluraskuste käigus? Millele peab tähelepanu pöörama inimene, kes on teistele nende elu raskeimatel hetkedel hingehoidjana toeks? Mida saavad kogukondliku vaimse tervise ennetuse eestvedajad õppida kristlikelt kogudustelt?Aasta lõpp on endasse vaatamise aeg. OIuliste teemade üle järele mõtlemiseks annab stuudios inspiratsiooni vaimulik ja hingehoidja Annika Laats, kelle võtame teejuhiks sisukale ja humoorikale rännakule hingede hoidmise ja karjatamise maailma.https://storiesforimpact.com/podcast/osa-19-kuidas-hoida-hinge-tervist-annika-laats/Saa teada:Mis põhjusel ei piisa haiglates inimeste vaimse tervise toetamiseks psühholoogidest, vaid vaja on ka hingehoidja tuge?Mida on erinevat ja sarnase kutsestandardiga hingehoidja ning kirikuõpetaja rollides?Mis on nii meditsiinisüsteemi kui kiriku tugevused vaimse tervise toetamisel ning kuidas saavad need kaks süsteemi omavahel edukalt meeskonnatööd teha?Miks peaks õpetaja koguduse kui kogukonna eestvedajana olema pigem teeviit kui majakas?Mille järgi saab mõõta hingehoiu kvaliteeti?Millal on kõige õigem oma hinge eest hoolt kanda?Räägime ka märkamisest, ennetusest, vaimse tervise esmaabist, halastusest, hingepidest ja paljust muust. Annika Laats on vaimulik ja hingehoidja. Ta on Risti Koguduse õpetaja ja töötab hingehoidjana Tallinna Lastehaiglas. Tema esmane haridustee oli meditsiinis (Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas ning Tartu Meditsiinikoolis), seejärel usuteadustes (EELK Usuteaduste instituudis ning Tartu Ülikooli usuteaduskonnas). Ta on täiendanud ennast põhiliselt hingehoiu ja leinatöö vallas ning õppinud Helsingi Ülikoolis doktorantuuris süstemaatilise teoloogia alal. Annika on MTÜ Pallium, MTÜ Vaikuse lapsed ning SA Tallinna Lastehaigla eetikakomitee liige.Vestlust juhib Jaan Aps. Tähelepanu! Vestlus võib sisaldada teemapüstitusi, vaatenurki või termineid, mis võivad mõjuda häirivalt inimestele, kes on vaimse tervise temaatika osas tundlikud.Veel kuulamiskanaleidSpotifyApple PodcastVaata lisa“Mis mõttes?” podcasti kodulehelFacebookis Stories For Impacti lehelInstagramis @mismottes.podcastLinkedInis Stories For Impacti lehelJaga meiega, kuidas episood Sind kõnetas ja millest edaspidi kuulda tahaksid: [email protected] projekti “Podcasting-based social impact learning environment” kaasrahastatakse Euroopa Liidu elluviidava Erasmus+programmi poolt. Lisaks Stories For Impactile viivad projekti ellu Geri Norai LT, Koç University Social Impact Forum ja Social Entrepreneurship Association of Latvia.

See võib ju päkapikkude ja inglikeste perioodil tunduda kummalise küsimusena, ent paljude kogemused ja ka uuringud näitavad, et jõuluperiood võib paljudele meist olla emotsionaalselt ja vaimselt väga keeruline. On teada, et pühade ajal suurenevad meeleoluhäired ning alkoholi tarbimisega seotud surmajuhtumite hulk, samas väheneb psühhiaatrilist esmaaabi vajavate inimeste hulk ning suitsiidikatsed (mis vahetult pärast pühi taas suurenevad). Koos laulmine ja teistele kingituste tegemine on teaduslikult tõestatud heaolu tõstjad, ent kindlasti on veel mitmeid nippe, mis aitavad pühadeperioodi nautida. Küsisime mitmetelt eelnevatelt ja mõningatelt järgnevatelt podcasti külalistelt, kuidas nemad tulevad jõuluajal toime oma vaimse tervisega ja millised on nende mõtted ja soovitused sellest, kuidas end hoida.https://storiesforimpact.com/podcast/osa-18-joulueri-kuidas-elada-ule-aasta-helgeim-periood/Saa teada:kus ja kellega veedavad külalised oma jõulud?milliseid jalutuskäike oma meeltes ja mälestustes võiks jõulude ajal teha?mida võiks puhkuse ajal teha rohkem kui mõõdukalt?missugune on jõululaupäev psühhiaatriakliinikus?Räägime ka enesekaastundest, endale oluliste asjade leidmisest, lähedusest ja ebatäiuse aktsepteerimisest. Oma mõtteid jagavad eelmiste episoodide külalised Aili Maar, Ove Liis Mahhov, Madis Parksepp, Jaanika Siiroja ja Jaan Aps ning tulevaste osade vestluskaaslased Annika Laats, Birgit Malken ja Matilde Sigijane. Vestlusi juhivad Marta Pulk ja Jaan Aps. Veel kuulamiskanaleidSpotifyApple PodcastVaata lisa“Mis mõttes?” podcasti kodulehelFacebookis Stories For Impacti lehelInstagramis @mismottes.podcastLinkedInis Stories For Impacti lehelJaga meiega, kuidas episood Sind kõnetas ja millest edaspidi kuulda tahaksid: [email protected] projekti “Podcasting-based social impact learning environment” kaasrahastatakse Euroopa Liidu elluviidava Erasmus+programmi poolt. Lisaks Stories For Impactile viivad projekti ellu Geri Norai LT, Koç University Social Impact Forum ja Social Entrepreneurship Association of Latvia.

Hea juhtimine on osa edukate organisatsioonide vundamendist. Juhtimiskvaliteedist võib mõelda kui iga töötaja põhiõigusest või lihtsalt konkurentsieelisest - igal juhul on juhi roll määrav selles, millise tundega ja kui tõhusalt inimesed oma tööd teha saavad. Teisiti pole see ka vaimse tervise valdkonnas. Spetsialistide suur koormus ja igapäevane kokkupuude klientide raskete kogemustega, avaliku sektori palgalagi ning paralleelsed rollid asutuse ja valdkonna esindajana on vaid mõned väljakutsed, mida juht vaimse tervise valdkonnas kohata võib. Oma isiklikke kogemusi ja taipamisi juhi rollis nagiveerimisest jagab psühhiaater ja Viljandi Haigla psühhiaatriakliiniku juht Madis Parksepp.https://storiesforimpact.com/podcast/osa-17-juhtimine-vaimse-tervise-valdkonnas-madis-parksepp/Saa teada:Mis motiveeris Madist spetsialistist juhiks kasvama ja mis osutus talle sellel teekonnal suurimaks üllatuseks?Millised on vaimse tervise organisatsiooni juhtimise eripärad?Kuidas saab juht teha töötamise võimalikult mugavaks neile, kes ise igapäevaselt teisi abistavad?Kuidas saada aru, kui inimesele tema tööroll ei sobi ja mida juhinasel puhul ette võtta?Kas iga juht peab olema psühhiaater või vähemalt psühholoog?Kuidas tajuda piire kitsalt oma asutuse ja laiemalt kogu valdkonna huvide esindamise vahel?Millise kvaliteediga saavad Eesti inimesed täna abi ja kas seda osatakse mõõta?Madis Parksepp on psühhiaater ja Viljandi Haigla psühhiaatriakliiniku juht. Ta on Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliiniku lastepsühhiaatria osakonna arst-õppejõud, ning Tartu Ülikooli neuroteaduste doktorant, uurides esmase psühhoosiepisoodi avaldumise ja antipsühhootilise ravi järgsete häirete teemat. Vestlust juhib Marta Pulk. Veel kuulamiskanaleidSpotifyApple PodcastVaata lisa“Mis mõttes?” podcasti kodulehelFacebookis Stories For Impacti lehelInstagramis @mismottes.podcastLinkedInis Stories For Impacti lehelJaga meiega, kuidas episood Sind kõnetas ja millest edaspidi kuulda tahaksid: [email protected] projekti “Podcasting-based social impact learning environment” kaasrahastatakse Euroopa Liidu elluviidava Erasmus+programmi poolt. Lisaks Stories For Impactile viivad projekti ellu Geri Norai LT, Koç University Social Impact Forum ja Social Entrepreneurship Association of Latvia.

Kui terapeutide sihiks on mõista oma klientide ja patsientide siseilma, siis seekordses episoodis heidame pilgu hoopis terapeudi enda professionaalsesse siseilma ja valikutesse. Muljetavaldavalt mitmekülgse tööalase väljaõppega Aili Maar aitab tasakaalukalt ja diplomaatiliselt avada psühholoogia eri koolkondade väärtust ja lõimimise võimalusi. Miks võivad kaks akent (sise)maailma olla paremad kui üks aken? Kas terapeuti ja patsienti võib võrrelda kahe matkaselliga? Kui jah, siis miks tuleb neil erinevalt tavalistest matkajatest iga suurema käänaku puhul taas nõu pidada? Ja mis ühendab tõenduspõhiseid teraapiasuundi nii uuringutes kui päriselus? Saa teada:Milliseid erinevaid suundi ja võimalusi on psühholoogias spetsialiseerumiseks?Missugune on olnud Aili enda teekond erinevate erialaste suundade avastamisel ja rakendamisel?Kas patsient võib ise otsustada, millise teraapiasuuna valida?Millal on mõistlik kasutada patsiendiga skeemiteraapiat, millal aga kognitiiv-käitumuslikku teraapiat või psühhoanalüüsi?Kuidas mõtestada tõenduspõhist mõtteviisi ja milliste tõendite otsimist see Aili jaoks tähendab?Kuidas saada aru, et valitud lähenemine ei ole efektiivne ja millisel moel sel juhul suunda muuta? Miks on sõltuvushäired Aili jaoks professionaalselt eriti põnev teema? Vaata ja loe lisa: https://storiesforimpact.com/podcast/osa-16-kuidas-valib-terapeut-suuna-aili-maar/Aili Maar on kliiniline psühholoog, individuaal- ja grupipsühhoterapeut, -analüütik. Aili on psühhoanalüütiline (grupi)psühhoterapeut ja -analüütik, on läbinud C.G.Jungi analüütilise psühhoteraapia väljaõppe (analüütiku kvalifikatsioon), kognitiiv-käitumisteraapia ja skeemiteraapia põhiväljaõpped. Käesolevalt on psühhoanalüüsi väljaõppes ja psühhoanalüüsi õigusega. Ta töötab Põhja-Eesti regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku subakuut- ja kaksikdiagnoosi osakonnas, juhib Melivas vaimse tervise valdkonda ja on Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskuse üks asutajatest, koolitusjuht, psühholoog ja hinnatud lektor.Vestlust juhib Marta Pulk. Veel kuulamiskanaleidSpotifyApple PodcastVaata lisa“Mis mõttes?” podcasti kodulehelFacebookis Stories For Impacti lehelInstagramis @mismottes.podcastLinkedInis Stories For Impacti lehelJaga meiega, kuidas episood Sind kõnetas ja millest edaspidi kuulda tahaksid: [email protected]Rahvusvahelist projekti “Podcasting-based social impact learning environment” kaasrahastatakse Euroopa Liidu elluviidava Erasmus+programmi poolt. Lisaks Stories For Impactile viivad projekti ellu Geri Norai LT, Koç University Social Impact Forum ja Social Entrepreneurship Association of Latvia.

Dr. Google on paljudele esmaseks tervisenõustajaks ja sotsiaalmeedias suuna mudimine tähendab üha rohkematele inimestele igapäevatööd. Kutsusime külla Instagramis tõenduspõhise teavitustöö ja kogemuste jagamisega tuntust kogunud arsti ja psühhiaatria residendi Ove Liis Mahhovi (IG: @oveliis). Uurime, miks otsustas ta erialatöö sotsiaalmeediasse kaasa võtta ja milliseid dilemmasid ta sealjuures kohtab? Kuidas tõmbab vaimse tervise mõjuisik ehk influencer piiri psühhiaatriakabinetis ja sotsiaalmeedias toimuva vahele? Mil viisil tuleb Ove Liis toime jälgijate reaktsioonide ja tagasisidega?Saa teada:Miks hakkas psühhiaatria resident looma sisu platvormil, kus tal varem isegi kasutajakontot ei olnud?Milliseid müüte on Ove Liis asunud Instagrami abil ümber lükkama ja milliseid sõnumeid ta oma postitustes läbivalt annab?Millist vaimse tervise teemalist sisu on Ove Liisi arust sotsiaalmeedias liiga palju ja millist liiga vähe? Kellega Ove Liis eetilistel kaalutlustel kunagi koostööd ei teeks?Millised on Ove Liisi hinnangul teised pädevad, haaravad ja vastutustundlikud sisuloojad vaimse tervise sotsiaalmeedias?Räägime ka enesehoiust kriitikaga toimetulekul, valikutest keelekasutuses, tulevikuplaanidest ja paljust muust. Lisainfo ja mainitud lugemissoovitused leiad kodulehelt: https://storiesforimpact.com/podcast/osa-15-psuhhiaatriakabinetist-instagrami-vaimse-tervise-sotsiaalmeedia-koogipool-ove-liis-mahhov/Ove Liis Mahhov on arst ja psühhiaatria resident (spetsialiseerumisega lastepsühhiaatriale) ent paljudele tuntud Instagrami kaudu (@oveliis), kus ta jagab vaimse tervisega seotud kasulikke nippe ja infot. Lisaks sotsiaalmeedias tõenduspõhise info jagamisele on Ove Liis ka koolitaja ja lektor ning toetab meditsiini innovatsiooni läbi oma huvi programmeerimise vastu. Vestlust juhib Marta Pulk. Veel kuulamiskanaleidSpotifyApple PodcastVaata lisa“Mis mõttes?” podcasti kodulehelFacebookis Stories For Impacti lehelInstagramis @mismottes.podcastLinkedInis Stories For Impacti lehelJaga meiega, kuidas episood Sind kõnetas ja millest edaspidi kuulda tahaksid: [email protected]Rahvusvahelist projekti “Podcasting-based social impact learning environment” kaasrahastatakse Euroopa Liidu elluviidava Erasmus+programmi poolt. Lisaks Stories For Impactile viivad projekti ellu Geri Norai LT, Koç University Social Impact Forum ja Social Entrepreneurship Association of Latvia.

Seekordses osas kutsusime mikrofonide taha kogu “Mis mõttes?” podcasti tiimi. Mida on meile õpetanud viimased pool aastat vaimse tervise mõjuküsimuste käsitlemist? Millised teemad on läbi kõigi vestluste puudutanud või küsimusi tekitanud? Mis on äratundmised, mida oleme saanud teistesse tegemistesse kaasa võtta? Räägime kõik ausalt ja isiklike lugudega vürtsitatult ära! Stuudios on koos Martaga teemasid harutamas teised meeskonnaliikmed: podcasti ellukutsuja Jaan Aps ja turundaja Jaanika Siiroja. Saa teada:Miks otsustasid sotsiaalse mõju ekspert, andragoog ja filmilooja, et maailm vajab veel üht vaimse tervise teemalist podcasti? Milline osa puudutas üllatuslikult meid kõiki ja millistel erinevatel viisidel?Kuidas sattus verise kõrvaga naine Marta kööki ja mida õpetas see olukord naljade tegemiseks aja ja koha valimisest ning traumateadlikust reageerimisest? Milline teema on ühendanud praktiliselt kõiki seniseid “Mis mõttes?” episoode? Ja miks pole sellele küsimusele must-valgeid vastuseid?Kuidas võivad abistajatele seatud utoopilised ootused õõnestada abi kvaliteeti ehk mis on ühist perearstil ja ambitsioonika juhiga kiirtoiduketi töötajal?Miks võiks patsiendikogemuse parandamiseks vaadata hoopis garderoobitädide poole?Räägime ka sellest, milline senistest vestlustest loonud meie jaoks enim muutust, podcasti lähituleviku teemadest ja paljust muust. Lisainfo ja mainitud lugemissoovitused leiad kodulehelt: https://storiesforimpact.com/podcast/osa-14-tiimi-pihitool-poletavamad-puudutavamad-ja-mojusamad-kusimused-mis-mottes-podcasti-kaadri-tagant-jaan-aps-ja-jaanika-siiroja/Jaan Aps on “Mis mõttes?” podcasti ellu kutsunud Stories For Impacti tegevjuht. Stories For Impacti missioon on suurendada inimeste heaollu ja arengusse panustavate organisatsioonide positiivset mõju. Jaan on ka Vastutustundliku Ettevõtluse Indeksi sotsiaalse mõju komponendi konsultant ning külalisõppejõud Estonian Business School´is (ESG juhi arenguprogrammis).Lisaks on Jaani kogemustepagasis organisatsioonide käivitamine ning juhtimine. Ta oli Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku kaasasutaja ja eestvedaja 2012-2019. Aastatel 2019. ja 2023. aastal said Jaani osalusel algatatud mitteformaalse hariduse programmid "Aasta teo" auhinna Haridus- ja Teadusministeeriumilt ning Haridus- ja Noorteametilt. Jaanika Siiroja on andragoog ja õpidisainer, “Mis mõttes?” podcasti tiimis on tema tööks taskuhäälingu leviku toetamine. Jaanikat paelub uute õppimisviiside avastamine ja loomine ning vaimse tervise valdkond. Tema viimaste aastate töökogemused on olnud seotud organisatsioonide ja projektidega, mis neid kombineerivad ja missioonitunnet pakuvad. Ta on korraldanud koolitusspetsialistina Tervise Arengu Instituudi konverentse ja koolitusi, tegelenud traumateadlikkuse edendamisega abi tagavates organisatsioonides, e-õppevahendite loomisega Sotsiaalkindlustusametis ning konsultatsiooni ja koolitamisega visuaalse lihtsustamise teemal. Vestlust (ja kogu “Mis mõttes?” podcasti) juhib loojutustaja Marta Pulk, kellel on pikaajaline kogemus filmirežissööri ja -monteerijana. Tema dokumentaalfilmid on linastunud kinodes, televisioonis ning filmifestivalidel üle maailma. Oma töös juhindub ta missioonist jutustada lugusid mis inimesi ühendaksid, võimestaksid ning looksid uut väärtust. Pikaajalise psühholoogiahuvi tõttu on ka tema filmid esitanud küsimusi just inimese kohta – kuidas me koos eksisteerime ning mis meid juhib?Tema dokumentaalfilm „Aasta täis draamat“ oli psühholoogiline eksperiment, uurimaks mis juhtub inimesega kui ta aasta jooksul täielikult kunstile pühendub. “Räägi ära“ aga kogus kokku anonüümsed häälsõnumid üle kogu maailma esimese koroonalaine ajal, mil inimesed Hiinast Argentiinani leidsid end silmitsi ootamatu koduse vangistusega. Ta on koostööd teinud ka organisatsioonidega nagu Eesti Kinoliit ning Balti-Ameerika Vabadusfond.Veel kuulamiskanaleidSpotifyApple PodcastVaata lisa“Mis mõttes?” podcasti kodulehelFacebookis Stories For Impacti lehelInstagramis @mismottes.podcastLinkedInis Stories For Impacti lehelJaga meiega, kuidas episood Sind kõnetas ja millest edaspidi kuulda tahaksid: [email protected] projekti “Podcasting-based social impact learning environment” kaasrahastatakse Euroopa Liidu elluviidava Erasmus+programmi poolt. Lisaks Stories For Impactile viivad projekti ellu Geri Norai LT, Koç University Social Impact Forum ja Social Entrepreneurship Association of Latvia.

Arvamusfestivali külastajatelt kogusime vaimse tervisega seotud eelarvamusi nii palju, et võinuksime neist kasvõi kümme osa täis jutustada. Esialgu piirdusime siiski kahega ehk siin on põnevusega oodatud järg eelmisele osale. Seekordki aitavad saatekülalised lisaks eksiarvamuste kummutamisele mitmetest eelarvamustest tõeterasid leida. Teemade hulka mahuvad nii vanuse ja sooga seotud eelarvamused kui uskumused seoses ravimite ning depressiooni kui haigusega. Juttu tuleb ka oma vaimse tervise eest vastutamisega seotud hinnangutest. Stuudios jätkavad Andero Uusberg ning Kenn Konstabel.Saa teada:Miks on suurepäraste valikute rohkus palju suurem noorte vaimse tervise riskitegur kui Eestis paljukirutud “edukultus”?Kas enda lohutamine lausetega nagu “Kuskil on kellelgi veel hullem!” on masenduse imeravim või hoopis olukorra eest põgenemine?Miks võib laialt kasutatav võrdlus luumurru ja depressiooni vahel osutuda otsekui kahe teraga mõõgaks?Mis on olemuslikud ühisjooned depressiooni ja haiguste nagu kõrgvererõhutõve ning 2. tüüpi diabeedi vahel? Miks võib osutuda hommikusöögilauas probleemiks kui pereliige on tänu vaimse tervise spetsialistile vabanenud oma haiglasest rotihirmust?Räägime ka isiklikust versus kollektiivsest vastutusest vaimse tervise väljakutsetega toimetulekul, ravimeid puudutavatest uskumusest ja selle mõjust ravi tulemuslikkusele ning paljust muust. Lisainfo ja mainitud lugemissoovitused leiad kodulehelt: https://storiesforimpact.com/podcast/osa-13-eelarvamused-ja-muudid-vaimsest-tervisest-arvamusfestivali-eri-osa-2-andero-uusberg-kenn-konstabel/Andero Uusberg on doktorikraadiga afektiivpsühholoog ning Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi kaasprofessor. 2020. aastal sai temast teadusnõukoja liige, nõustades Eesti Vabariigi valitsust koroonakriisist väljatulemisel. Eksperimentaalpsühholoogina on ta peamiselt uurinud emotsioone ja otsustusprotsesse ning pälvis aastal 2023 Tartu Ülikooli teenetemärgi. Lisaks teadustööle on Andero teinud MTÜ Eesti Väitlusseltsi koosseisus koolitusi esinemise ja argumenteerimise teemal, töötanud Tartu Linnavalitsuse avalike suhete osakonna juhataja ning “Terevisiooni” saatejuhina.Kenn Konstabel on psühholoogiadoktor ja Tervise Arengu Instituudi vanemteadur krooniliste haiguste osakonnas. Ta on pühendunud vaimse tervise valdkonna eestvedaja ning Eesti Psühholoogide Liidu president, kes oma tegevuse eest pälvis 2023. aastal ka Tervise Arengu Instituudi aastapreemia. Kenni juhtimisel viidi aastatel 2020–2022 läbi esimene laiamahuline Eesti rahvastiku vaimse tervise seisundit ning selle kujunemist mõjutavaid tegureid ja protsesse hindav uuring. Lisaks arvukatele teaduspublikatsioonidele, juhendab ta mitmeid seminari-, magistri- ja doktoritöid ning viib läbi õppetööd.Vestlust juhib Marta Pulk. Veel kuulamiskanaleidSpotifyApple PodcastVaata lisa“Mis mõttes?” podcasti kodulehelFacebookis Stories For Impacti lehelInstagramis @mismottes.podcastLinkedInis Stories For Impacti lehelJaga meiega, kuidas episood Sind kõnetas ja millest edaspidi kuulda tahaksid: [email protected] projekti “Podcasting-based social impact learning environment” kaasrahastatakse Euroopa Liidu elluviidava Erasmus+programmi poolt. Lisaks Stories For Impactile viivad projekti ellu Geri Norai LT, Koç University Social Impact Forum ja Social Entrepreneurship Association of Latvia.

Infot vaimse tervise kohta on justkui igal pool, ent ometi kohtame jätkuvalt ka rohkelt eelarvamusi ja müüte. Küsisime selle aasta arvamusfestivali külastajatelt, milliseid eelarvamusi on nad vaimse tervise osas kogenud. Asusime koos ekspertidega uurima, kust ja miks on need tekkinud ja millisel juhul võib neis ka terake tõtt olla? Stuudios on psühholoogid Andero Uusberg ning Kenn Konstabel.Saa teada:Miks on jätkuvalt liikvel mitmeid vaimse tervise eelarvamusi ja millal võib öelda, et neis on ka tõetera sees?Miks on ühelauselised arvamused nagu “see on kokkuvõtmise asi”, “aeg parandab kõik haavad” ja “sa mõtled lihtsalt üle” levinud, ent vaimse tervise kontekstis ebatäpsed?Miks inimesed nutavad ja milline evolutsiooniteooria aitab mõista, miks arvatakse vahel, et “mehed küll nutta ei tohiks?”Miks jagatud mure võib olla pool muret aga ka kaks muret?Depressiooniga seotud uskumustest ja uuematest teadusuudistestHäirespetsiifiliselt levinud eelarvamustest, infokülluses, abivõimalustes orienteerumisest ja paljust muust. Lisainfo ja mainitud lugemissoovitused leiad kodulehelt: https://storiesforimpact.com/podcast/osa-12-eelarvamused-ja-muudid-vaimsest-tervisest-arvamusfestivali-eri-osa-1-andero-uusberg-kenn-konstabel/Andero Uusberg on doktorikraadiga afektiivpsühholoog ning Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi kaasprofessor. 2020. aastal sai temast teadusnõukoja liige, nõustades Eesti Vabariigi valitsust koroonakriisist väljatulemisel. Eksperimentaalpsühholoogina on ta peamiselt uurinud emotsioone ja otsustusprotsesse ning pälvis aastal 2023 Tartu Ülikooli teenetemärgi. Lisaks teadustööle on Andero teinud MTÜ Eesti Väitlusseltsi koosseisus koolitusi esinemise ja argumenteerimise teemal, töötanud Tartu Linnavalitsuse avalike suhete osakonna juhataja ning “Terevisiooni” saatejuhina.Kenn Konstabel on psühholoogiadoktor ja Tervise Arengu Instituudi vanemteadur krooniliste haiguste osakonnas. Ta on pühendunud vaimse tervise valdkonna eestvedaja ning Eesti Psühholoogide Liidu president, kes oma tegevuse eest pälvis 2023. aastal ka Tervise Arengu Instituudi aastapreemia. Kenni juhtimisel viidi aastatel 2020–2022 läbi esimene laiamahuline Eesti rahvastiku vaimse tervise seisundit ning selle kujunemist mõjutavaid tegureid ja protsesse hindav uuring. Lisaks arvukatele teaduspublikatsioonidele, juhendab ta mitmeid seminari-, magistri- ja doktoritöid ning viib läbi õppetööd.Vestlust juhib Marta Pulk. Veel kuulamiskanaleidSpotifyApple PodcastArvamusfestivali arutelude järelkuulamine:https://soundcloud.com/arvamusfestival/setsVaata lisa“Mis mõttes?” podcasti kodulehelFacebookis Stories For Impacti lehelInstagramis @mismottes.podcastLinkedInis Stories For Impacti lehelJaga meiega, kuidas episood Sind kõnetas ja millest edaspidi kuulda tahaksid: [email protected] projekti “Podcasting-based social impact learning environment” kaasrahastatakse Euroopa Liidu elluviidava Erasmus+programmi poolt. Lisaks Stories For Impactile viivad projekti ellu Geri Norai LT, Koç University Social Impact Forum ja Social Entrepreneurship Association of Latvia.

Paljude kunstnike omapärast stiili ja eneseväljendust on seostatud vaimse tervise häiretega. Minevikus on idealiseeritud müüti kannatavast kunstnikust, kes peaks looma justkui hädakarjete kiuste. Seekord küsime - kas selleks, et luua tõeliselt mõjusat kunsti, on tõepoolest vaja kogeda sügavaid vaimseid üleelamisi? Milles väljendub loomise ja loomingu terapeutilisus ja miks pole loovteraapiad veel tõenduspõhiste ravimeetodite nimekirjas? Kas kunst võib olla kollektiivsete traumade väljendaja ja tervendaja? Maalime teemadest selgema pildi koos operaator-režissöör Elen Lotmani ja atesteeritud kliinilise psühholoogi ja kuraatori Katri-Evelin Kalausega.Saa teada:Kuidas on omavahel seotud kunst, looming ja psühholoogia? Kas neurodivergentsuse ja loomingulisuse vahele saab tõmmata mingeid paralleele?Kas looming saab olla eneseterapeutiline?Milline roll on kunstil kultuuris, informatsiooni töötlemisel ja väljendamisel? Kuidas võiks kunsti kasutada sotsiaalseks rehabilitatsiooniks? ja paljust muust.Lisainfo ja mainitud lugemissoovitused leiad kodulehelt: https://storiesforimpact.com/podcast/osa-11-kas-kunstnik-peabki-hull-olema-elen-lotman-ja-katri-evelin-kalaus/Elen Lotman on tunnustatud filmioperaator, stsenarist ja režissöör, kes on loonud arvukalt mängu-, lühi- ja dokumentaalfilme. Erinevate filmiprojektidega on ta reisinud mitmel pool maailma. Ta on tõlkinud eesti keelde oma vanaisa, tuntud semiootiku Juri Lotmani raamatud "Dialoog ekraaniga" ja "Filmisemiootika" ning kaitses 2021. aastal oma doktoritöö pealkirjaga "Experiential Heuristics in Fiction Film Cinematography".Katri-Evelin Kalaus on atesteeritud kliiniline psühholoog, psühhoterapeut ja superviisor, psühhiaatria ja psühhoteraapia keskus Sensuse asutajaliige ja juhatuse liige. Ta on töötanud kliinilise psühholoogia lektorina Tallinna Ülikoolis, on Eesti Psühholoogide Liidu liige ja samas Kliinilise psühholoogia erialasektsiooni juhataja. Kalaus galerii looja Katri-Evelin on vaimse tervise teemasid loominguga ühendanud kureerides temaatilisi kunstinäituseid (nt „Haiguste ravi. Kontrollitud.“ 2021; “Sitta sellest sitast tundest”, 2023).Veel kuulamiskanaleidSpotifyApple PodcastVaata lisa“Mis mõttes?” podcasti kodulehelFacebookis Stories For Impacti lehelInstagramis @mismottes.podcastLinkedInis Stories For Impacti lehelJaga meiega, kuidas episood Sind kõnetas ja millest edaspidi kuulda tahaksid: [email protected] projekti “Podcasting-based social impact learning environment” kaasrahastatakse Euroopa Liidu elluviidava Erasmus+programmi poolt. Lisaks Stories For Impactile viivad projekti ellu Geri Norai LT, Koç University Social Impact Forum ja Social Entrepreneurship Association of Latvia.

Kas lõputu doomscrollimine on tekitanud tunde, et igasugune ekraaniaeg on nagunii kahjulik ja nutiseadmed lõhuvad meie vaimset tervist? Selle lükkab ümber Kadri Haljas - psühholoogist ettevõtja, kes on Triumfland Saga mängu abil loomas revolutsiooni vaimse tervise digilahenduste maastikul. Uues episoodis uurime, kuidas saab ühest lastepsühholoogist edukas startupper ja kuidas rakendada digimaailm vaimset tervise vankri ette?Saa teada:Mis motiveeris Kadrit otsima psühholoogias skaleeritavaid lahendusi?Kuidas sündis tervisetehnoloogia ettevõte Triumf Health? Milliste unikaalsete väljakutsete ja vastutuste ees seisab app, mille fookuseks on vaimne tervis?Kuidas jõuda mõjusate sekkumistega paberilt praktikasse?Privaatsusest, emakeelsest sisust ja muust, mida vaimse tervise ja tehnoloogia ühendamisel oluliseks pidada.Lisainfo ja mainitud lugemissoovitused leiad kodulehelt: https://storiesforimpact.com/podcast/osa-10-digimaailm-vaimse-tervise-teenistuses-kadri-haljas/Kadri Haljas on psühholoog, kel on 15-aastane kogemus vaimse tervise valdkonnas. Ta on tervisetehnoloogia ettevõtte Triumf Health asutaja ja tegevjuht. Tema ja ta rahvusvaheline meeskond on loonud Triumfland Saga heaolumängu lastele vanuses 7 - 12 aastat, et toetada nende vaimset vastupidavust. Mängu on WSA (World Summit Awards) poolt tunnustatud kui maailma parimat tervise- ja heaolu tehnoloogiat. Veel kuulamiskanaleidSpotifyApple PodcastVaata lisa“Mis mõttes?” podcasti kodulehelFacebookis Stories For Impacti lehelInstagramis @mismottes.podcastLinkedInis Stories For Impacti lehelJaga meiega, kuidas episood Sind kõnetas ja millest edaspidi kuulda tahaksid: [email protected] projekti “Podcasting-based social impact learning environment” kaasrahastatakse Euroopa Liidu elluviidava Erasmus+programmi poolt. Lisaks Stories For Impactile viivad projekti ellu Geri Norai LT, Koç University Social Impact Forum ja Social Entrepreneurship Association of Latvia.

Tööl möödub pea viiendik meie elust. Kui mõne jaoks on kolleegidest saanud “tööpere”, räägitakse viimasel ajal üha rohkem ka Suurest Lahkumisest ja Vaiksest Tiksumisest. Millist füüsilist ja sotsiaalset keskkonda on vaja, et oma tööst tõelist naudingut tunda? Kuidas kraadida organisatsiooni vaimset tervist ja saada aru, kas probleem on isiklik või laiem? Kes vastutab inimeste heaolu eest töökeskkonnas ja millised tööga seotud müüdid oleks ammu aeg ümber lükata? Personalijuht Katrin Noormägi ja Tallinna Ülikooli organisatsiooni- ja arengupsühholoogia lektor Kadi Liik aitavad töö ja vaimse tervise seoseid paremini mõista. Saa teada:Milliseid muutusi on viimased aastad tööellu toonud ja kuidas on need mõjunud meie vaimsele tervisele?Millised on kaugtöö ja erineva disainiga kontoriruumide eelised ning puudused;Miks on mõnikord kaasamise, koosolekute ja meilisuhtluse puhul vähem hoopis parem?Mida tähendab organisatsioonipõhine enesehinnang ja millised on selle seosed vaimse tervisega?Töö ja identiteedi seostest, ületöötamisest, kolleegide ja iseenda eest hoolitsemisest ning paljust muust.Lisainfo ja mainitud lugemissoovitused leiad kodulehelt: https://storiesforimpact.com/podcast/osa-09-vaimne-tervis-tookeskkonnas-kadi-liik-katrin-noormagi/Kadi Liik on Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi organisatsiooni- ja arengupsühholoogia teenekas lektor. Tema eestvedamisel on viimastel aastatel uuritud tööelu tugevalt mõjutanud kaugtöö temaatikat.Katrin Noormägi on Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse personalijuht, kel on pikaajaline personalivaldkonna kogemus avaliku sektori organisatsioonides. Psühholoogiaharidusega Katrin on personalivaldkonnas toimetanud juba pea 15 aastat ja töölaud on hõlmanud personalitöö kõiki aspekte. Oma lemmikvaldkonnaks peab ta aga töötajate ja organisatsiooni arendamisega seonduvat.Veel kuulamiskanaleidSpotifyApple PodcastVaata lisa“Mis mõttes?” podcasti kodulehelFacebookis Stories For Impacti lehelInstagramis @mismottes.podcastLinkedInis Stories For Impacti lehelJaga meiega, kuidas episood Sind kõnetas ja millest edaspidi kuulda tahaksid: [email protected]Rahvusvahelist projekti “Podcasting-based social impact learning environment” kaasrahastatakse Euroopa Liidu elluviidava Erasmus+programmi poolt. Lisaks Stories For Impactile viivad projekti ellu Geri Norai LT, Koç University Social Impact Forum ja Social Entrepreneurship Association of Latvia.

Oled harjunud tervisemurega esmalt perearsti poole pöörduma? Aga kuidas on vaimse tervise murega? Perearstidel on vaimse tervise süsteemis mängida oluline roll - et psühhiaatrite juurde jõuaks just need, kel seda päriselt tarvis ning ooteaeg ei oleks liiga pikk. Aga milline on perearsti ettevalmistus ning missugused suurimad väljakutsed vaimse tervise teemadega tegelemisel? Harutame teemad lahti perearsti, teaduspõhise meditsiini kõneisiku ja riigikogu liikme Karmen Jolleriga.Saa teada:Kas perearst on pädev tundma ära ja ravima vaimse tervise probleeme? Millal suunab perearst patsiendi psühholoogi või psühhiaatri jutule?Kuidas mõjutab ressursipuudus perearstisüsteemi ja kelle ukse taga sel teemal häält teha?Sõltuvushäirete ravist ning sellest, kuidas ise enda tervise eest vastutus võtta.Üksindusest ja koostööst nii perekondades kui perearstisüsteemis ja paljust muust.Lisainfo ja mainitud lugemissoovitused leiad kodulehelt: https://storiesforimpact.com/podcast/osa-08-perearst-vaimse-tervise-susteemis-millist-abi-oodata-karmen-joller/Karmen Joller on hinnatud perearst, perearstide ja teaduspõhise meditsiini kõneisik, endine Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige ning XV Riigikogu liige. Ta on pälvinud Tallinna teenetemärgi, valitud korduvalt eesti mõjukaimate inimeste hulka (Postimees 2018, Eesti Päevaleht 2019, 2020), saanud Aasta Arsti tiitli (2017) ning võitnud kõlapinda ebaravi teemaliste sõnumitega nii meedias kui sotsiaalmeedias. Tema südameasjaks on ohtliku väärinfo pidurdamine ja Eesti tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse tagamine.Veel kuulamiskanaleidSpotifyApple PodcastVaata lisa“Mis mõttes?” podcasti kodulehelFacebookis Stories For Impacti lehelInstagramis @mismottes.podcastLinkedInis Stories For Impacti lehelJaga meiega, kuidas episood Sind kõnetas ja millest edaspidi kuulda tahaksid: [email protected] projekti “Podcasting-based social impact learning environment” kaasrahastatakse Euroopa Liidu elluviidava Erasmus+programmi poolt. Lisaks Stories For Impactile viivad projekti ellu Geri Norai LT, Koç University Social Impact Forum ja Social Entrepreneurship Association of Latvia.

Nali ühendab, vabastab ja lõõgastab. Nali võib olla ka mask või kaitsekilp, et varjata negatiivseid mõtteid ja tundeid. Selles osas arutleme kliinilise psühholoogi Kariina Laasi ja näitleja Märt Avandiga, milline on huumori roll elus, töös ja vaimses tervises. Kihistame koos naerda, aga mõtestame huumorit tasakaaluks ka läbi vastandite. Vahel ajab ka matustel naerma ja see on täiesti okei.  Saa teada:Millist rolli mängib huumor nii terapeudi kui näitleja töös?Kuidas kajastub huumor vaimse tervise teadusuuringutes?Itsitamise geenidest ja naljast kibestumise ennetajanaHuumori kasutamisest kaitsva kilbina, viha ja kurbuse lubamisestVastandreaktsioonide teooriast ehk miks ajab mõnikord matustel naerma?Killu viskamisest stressirikkas töös, laste kasvatamises ning teraapiaprotsessis ja paljust muust.Lisainfo ja mainitud lugemissoovitused leiad kodulehelt: https://storiesforimpact.com/podcast/osa-07-naer-labi-pisarate-huumor-ja-vaimne-tervis-kariina-laas-mart-avandi/Kariina Laas on kliiniline psühholoog (PhD). Ta on lõpetanud psühholoogia doktoriõppe Tartu Ülikoolis 2014. aastal. Psühholoogina töötab Kariina alates 2010. aastast, keskendudes eelkõige täiskasvanute vaimsele tervisele. Kariina on TÜ psühholoogia instituudi neuropsühhofarmakoloogia ning kliinilise psühholoogia teadur ja lektor.Märt Avandi on tunnustatud Eesti näitleja, laulja ja saatejuht. Ta on näidelnud nii Rakvere Teatris, Endla teatris kui Draamateatris, juhtinud populaarset meelelahutussaadet "Su nägu kõlab tuttavalt", naerutanud eestlasi "Tujurikkuja" sketšides ning osalenud mitmetes filmi- ja televisiooniprojektides.Veel kuulamiskanaleidSpotifyApple PodcastVaata lisa“Mis mõttes?” podcasti kodulehelFacebookis Stories For Impacti lehelInstagramis @mismottes.podcastLinkedInis Stories For Impacti lehelJaga meiega, kuidas episood Sind kõnetas ja millest edaspidi kuulda tahaksid: [email protected] projekti “Podcasting-based social impact learning environment” kaasrahastatakse Euroopa Liidu elluviidava Erasmus+programmi poolt. Lisaks Stories For Impactile viivad projekti ellu Geri Norai LT, Koç University Social Impact Forum ja Social Entrepreneurship Association of Latvia.

Ajal, mil heaolutööstus vohab ning igaüks võib end terapeudi või psühholoogilina tutvustada, muutub kliendina valikute tegemine üha keerulisemaks. Mis aitab aru saada, millisest teraapiast on suurema tõenäosusega kasu? Kuidas veenduda, et spetsialist, keda enda vaimse tervise teemadele lähedale lubame, on piisava väljaõppe ja pädevusega? Külas on psühholoogia doktor, teadur ja lektor Kariina Laas, kelle abiga neis küsimustes selgemat pilti luua. Saa teada:Milline on vaimse tervise spetsialistide liigitus – kellelt millist abi oodata?Mida tähendab tõenduspõhisus?Psühholoogide ettevalmistusest, nõudlusest ja puudusestIntegreeritud vaimse tervise süsteemist - kuidas saada mitmekülgset abi?Kes vastutab teraapia asjakohasuse ja toimivuse eest?Mõju mõõtmisest psühholoogia valdkonnasTõenduspõhiste praktikate kollegiaalsest kontrollist ja paljust muust.Lisainfo ja mainitud lugemissoovitused leiad kodulehelt: https://storiesforimpact.com/podcast/osa-06-milline-teraapia-on-toenduspohine-kariina-laas/Kariina Laas on kliiniline psühholoog (PhD). Ta on lõpetanud psühholoogia doktoriõppe Tartu Ülikoolis 2014. aastal. Oma doktoritöö raames keskendus ta geenide ja keskkonna rollile riskikäitumise ja vaimse tervise probleemide kujunemisel. Paralleelselt doktoriõppega lõpetas Kariina 2014. aastal kognitiiv-käitumusliku teraapia põhiväljaõppe Eesti Kognitiivse ja Käitumisteraapia Assotsiatsioonis. Lisaks on ta psühhoteraapia valdkonnas täiendanud end motiveeriva intervjueerimise ja skeemiteraapia alal. Psühholoogina töötab Kariina alates 2010. aastast, keskendudes eelkõige täiskasvanute vaimsele tervisele. Kariina on TÜ psühholoogia instituudi neuropsühhofarmakoloogia ning kliinilise psühholoogia teadur ja lektor.Tähelepanu! Vestlus võib sisaldada teemapüstitusi, vaatenurki või termineid, mis võivad mõjuda häirivalt inimestele, kes on vaimse tervise temaatika osas tundlikud.Vaata lisa“Mis mõttes?” podcasti kodulehelFacebookis Stories For Impacti lehelInstagramis @mismottes.podcastLinkedInis Stories For Impacti lehelJaga meiega, kuidas episood Sind kõnetas ja millest edaspidi kuulda tahaksid: [email protected], et iga osa maanduks koos lisamaterjalidega otse Sinu postkasti? Lisa end uudiskirja saajate hulka ja liitu taskuhäälingu kuulajate kogukonnaga SIIN.Rahvusvahelist projekti “Podcasting-based social impact learning environment” kaasrahastatakse Euroopa Liidu elluviidava Erasmus+programmi poolt. Lisaks Stories For Impactile viivad projekti ellu Geri Norai LT, Koç University Social Impact Forum ja Social Entrepreneurship Association of Latvia.

Kofeiiniga üles, melatoniiniga unne. Kaua sellises rütmis jaksame ja mida unetus meiega teeb? Seekordses osas aitab psühholoog ja unenõustaja Kene Vernik paremini aru saada, mis on hea une saladus ja milliste valikutega võib kosutavale puhkusele karuteene teha. Räägime ka ravimisõltuvusest, toidulisanditest, unenägudesse sekkumisest ja sellest, miks on meil Eestis hea une saamine üks paras väljakutse.Saa teada:Miks me vajame und ja mis juhtub, kui me seda piisavalt ei saa?Mis teeb igaühe une individuaalseks ja milliseid muutuseid tähele panna?Millised on levinumad unehäired ja kuidas neid leevendada?Millist kasu võivad tuua unenäod?Kui palju kofeiini või melatoniini on liiga palju?Laste unegraafikust ja päevaunede paradoksistMiks vajame valgust ja millal panna tuli kustu?Lisainfo ja mainitud lugemissoovitused leiad kodulehelt: https://storiesforimpact.com/podcast/osa-05-uni-ja-vaimne-tervis-miks-eestlased-hasti-ei-maga-kene-vernik/Kene Vernik on psühholoog ja unenõustaja, kelle unealane teekond sai alguse 2006. aastal psühholoogiaõpingutega ning tööga Tartu Psühhiaatriakliiniku unekeskuse osakonnas. Tal on unetehnoloogi kutse ning magistrikraad psühholoogias. Viimastel aastatel on ta tegelenud nii meeleoluhäirete, isiksushäirete aga ka noorte emade, vastsündinute, imikute, laste ja noorukite uneprobleemidega. Vaata lisa: https://www.kenevernik.ee/ Vaata lisa“Mis mõttes?” podcasti kodulehelFacebookis Stories For Impacti lehelInstagramis @mismottes.podcastLinkedInis Stories For Impacti lehelJaga meiega, kuidas episood Sind kõnetas ja millest edaspidi kuulda tahaksid: [email protected] projekti “Podcasting-based social impact learning environment” kaasrahastatakse Euroopa Liidu elluviidava Erasmus+programmi poolt. Lisaks Stories For Impactile viivad projekti ellu Geri Norai LT, Koç University Social Impact Forum ja Social Entrepreneurship Association of Latvia.

Aitab stereotüüpidest. Militaarpsühholoogi jaoks moodustab veteranide post-traumaatiline stressihäire vaid murdosa kogu tegevusvaldkonnast. Coachi, juhtimis- või suhtenõustaja, aga ka vaimse vastupidavuse treenerina on militaarmaailmas tegutsevad psühholoogid valmis reageerima teenistujate erinevatele vajadustele, kasvõi keset missiooni. Meie seekordseks vestluskaaslaseks on Kaitseväe Akadeemia nooremteadur kapten Jorma Helenurm, kes juhatab meid läbi praktikate, kuidas tagatakse võitlejate vaimne vastupidavus äärmuslikult stressirikastes olukordades. Saa teada:Mida tähendab militaarpsühholoogia? Milline on ajateenijate psühholoogiline väljaõpe ja kuidas treenitakse teenistujaid stressiga toime tulema?Miks ja millal annab inimene alla?Mida tähendab militermis sõna “kerksus”?Milline on olnud Ukraina sõja mõju inimeste igapäevastele otsustele?Kuidas on positiivne psühholoogia seotud militaarmaailmaga?Psühholoogia kasutamisest piinamis- ja mõjutamistaktikana ning paljust muust.Lisainfo ja mainitud lugemissoovitused leiad kodulehelt: https://storiesforimpact.com/podcast/osa-04-militaarpsuhholoogia-mis-teeb-voitleja-vastupidavaks-kapten-jorma-helenurm/Kapten Jorma Helenurm on Kaitseväe Akadeemia nooremteadur, kes on töötanud kaitseväes psühholoogi, rühmaülema ja staabiohvitserina. Tema karjäär on hõlmanud mitmekülgseid valdkondi, sealhulgas ajateenijate psühholoogilise väljaõppe juhendamist, stressiga toimetuleku treeninguid ning riikliku psühholoogilise toe pakkumist veteranidele ja nende peredele. Täna uurib Jorma Tallinna Ülikooli psühholoogiaõppe doktorantuuris psühholoogiliste stressimaandamistehnikate, kerksuse ja dissotsiatiivsuse mõju sooritusele ellujäämisväljaõppes.KuulamiskanalidSpotifySoundcloudApple PodcastVaata lisa"Mis mõttes?" podcasti kodulehel Facebookis Stories For Impacti lehelInstagramis @mismottes.podcastLinkedInis Stories For Impacti lehelJaga meiega, kuidas episood Sind kõnetas ja millest edaspidi kuulda tahaksid: [email protected]Rahvusvahelist projekti “Podcasting-based social impact learning environment” kaasrahastatakse Euroopa Liidu elluviidava Erasmus+programmi poolt. Lisaks Stories For Impactile viivad projekti ellu Geri Norai LT, Koç University Social Impact Forum ja Social Entrepreneurship Association of Latvia.

Miks ei ole okei öelda kellegi kohta “depressiivik” või “skisofreenik”? Miks mitte “hullumaja” ega “vaimuhaigla”? Vaimse tervise kohta käiv keel on koos teadlikkuse kasvuga pidevas muutumises. Koos Peaasi.ee juhi Anna-Kaisa Oidermaaga võtame tükkideks lahti, kuidas rääkida vaimsest tervisest nii üksteisega kui ühiskondlikul tasandil.Saa teada:Millise puudujäägi tõttu sündis Peaasi.ee?Kui palju on vaimse tervise kõnepruuk viimase kümne aasta jooksul muutunud?Miks võib just kogemuslugude jagamine aidata ühiskondlikku häbi ja hirmu leevendada?Kuidas vältida sildistamist ja rääkida lihtsas keeles?Stereotüüpidest, tundlike teemade käsitlemise ohtudest ja paljust muust.Lisainfo ja mainitud lugemissoovitused leiad kodulehelt: https://storiesforimpact.com/podcast/osa-03-kuidas-raakida-vaimsest-tervisest-anna-kaisa-oidermaa/Anna-Kaisa Oidermaa on kliiniline psühholoog ja MTÜ Peaasjad tegevjuht. Koos Peaasjade tiimiga tegelevad nad vaimse tervise edendamise, probleemide ennetuse, varase sekkumise ja häbimärgistamise vähendamisega meie ühiskonnas. Anna-Kaisal on pikaajaline kogemus vaimse tervise valdkonnas ning ta on pühendunud teadlikkuse tõstmisele ja abi pakkumisele. Ta on juhtinud mitmeid kampaaniaid ja algatusi haridus- ja noortevaldkonnas kui ka laiemalt, mis keskenduvad vaimse tervise probleemide mõistmisele, ennetamisele ja lahendustele.Kui tegemist on pakilise murega, siis helista:—–Lasteabi: 116111 (24h)Hingehoiu telefon: 116123 (24h)Eluliin: 6558 088 (eesti keel), 655 5688 (vene keel) (igapäevaselt kl 19-07)—–Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tallinnas: 6172 550 (24h)Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tartus: 731 8764 (24h)Psühhiaatriaosakonna valvetuba Pärnus: 516 0379 (24h)Psühhiaatriakliiniku valvetuba Viljandis: 435 4255 (24h)Erakorralise meditsiini osakond Ahtmes: 331 1074 (24h)Erakorralise meditsiini osakond Narvas: 357 1795 (24h)—–Kiirabi: 112 (24h)KuulamiskanalidSpotifySoundcloudApple PodcastVaata lisa"Mis mõttes?" podcasti kodulehel Facebookis Stories For Impacti lehelInstagramis @mismottes.podcastLinkedInis Stories For Impacti lehelJaga meiega, kuidas episood Sind kõnetas ja millest edaspidi kuulda tahaksid: [email protected]Rahvusvahelist projekti “Podcasting-based social impact learning environment” kaasrahastatakse Euroopa Liidu elluviidava Erasmus+programmi poolt. Lisaks Stories For Impactile viivad projekti ellu Geri Norai LT, Koç University Social Impact Forum ja Social Entrepreneurship Association of Latvia.

Vaimse tervise toetamine tähendab enamat kui käiku psühholoogi või psühhiaatri juurde! Külas on kliiniline psühholoog ja neuropsühholoog René Randver, kes annab ülevaate kui palju on tegelikult sekkumisi, mida inimeste heaks teha saame. Arutleme, miks on eesti vaimse tervise süsteem kaldu eriarstiabi poole ning kuidas jõuda situatsiooni, kus arstiabi vajaksid võimalikult vähesed. Kuula ja saa teada:Mis tõi Rene psühholoogia valdkonda?Milline on vaimse tervise süsteem eestis täna ja milline see võiks olla?Kuidas mõjub tervisele sotsiaalne isolatsioon?Mida tähendab inimkeskne raviteekond?Kui suur hulk vaimse tervise probleemidest on tegelikult ennetatavad?Lisainfo ja mainitud lugemissoovitused leiad kodulehelt: https://storiesforimpact.com/podcast/osa-02-terviklik-lahenemine-vaimsele-tervisele-rene-randver/René Randver, PhD, on kutsega kliiniline psühholoog ning neuropsühholoog, kellel on ulatuslikud kogemused nii kliinilisest kui uurimuslikust praktikast. Tema spetsialiseerumise hulka kuuluvad haigusseisundite ja häiretega kaasnevad mäluhäired ning muud kognitiivsed probleemid, aga ka neuroarengulised ja -psühhiaatrilised küsimused. Lisaks on ta on teinud koostööd mitmete organisatsioonidega ning juhtinud projekte ja algatusi aitamaks kaasa Eesti vaimse tervise süsteemi arendamisele. Aastal 2021 juhtis ta koostöös Tervisekassaga projekti, kaardistamaks depressiooniga inimese tänane raviteekond ning selgitamaks välja olulisemad arengukohad inimkeskse raviteekonna kujundamisel.Vaata lisahttps://storiesforimpact.com/podcasthttps://facebook.com/storiesforimpacthttps://instagram.com/mismottes.podcast/ Jaga meiega, kuidas vestlus Sind kõnetas ja millest edaspidi kuulda tahaksid: [email protected] projekti “Podcasting-based social impact learning environment” kaasrahastatakse Euroopa Liidu elluviidava Erasmus+programmi poolt. Lisaks Stories For Impactile viivad projekti ellu Geri Norai LT, Koç University Social Impact Forum ja Social Entrepreneurship Association of Latvia.