Viies veerandaeg

Värskelt Paide Betmasteri särgis Eesti esiliiga võitnud Kiur-Thomas Vehmaneni karjäär on värvikas: sealt leiab Real Madridi akadeemia, korralikud hooajad Soome meistriliigas, ent Eesti kõrgliigas vaid viis mängu. Miks nii, käis 26aastane tagamängija rääkimas Õhtulehe taskuhäälingus „Viies veerandaeg“.Mõistagi rääkisime Vehmaneniga esialgu Paide Betmasteri säravast hooajast ja Eesti esiliiga fenomenist. Vehmanen tunnistas, et esialgu Paide treeningutega liitudes tundis ta end kui miniklassis, kui pidi harjuma tavapärasest madalamate kiirustega. Lõpuks hakati käima aga ühte jalga ja purjetati välja võiduka finišini.Seejärel tuli jutuks Real Madridi akadeemia, millest kirjutas Õhtuleht juba eile, ägedad hooajad Soome kõrgliigas ning seiklus Saksamaa regionaalliiga tasemel.Meene segmendis tõi Vehmanen meile ajaloo esimese käterätiku ehk Paide Betmasteri merchi.

Tartu Ülikool Maks & Mooritsa ridades tänavu Eesti karikavõitjaks kroonitud ning Eesti-Läti liigas hõbemedali kaela saanud Rait-Riivo Laane pole seni suurtes mängudes platsile pääsenud. Vaatamata sellele on ta eluga Tartus väga rahul ja käis sellest rääkimas Õhtulehe korvpallisaates „Viies veerandaeg“.Mõistagi algas saade päevakajalisega ehk rääkisime äsjasest Tartu Kääriku laagrist ja Aivar Kuusmaa trennidest. Ühtlasi saime teada, milline üllatusnimi on Tartu parim üks-üks mees ja kuidas läks laagris korraldatud turniir Laanel? Seejärel võtsime kokku Eesti-Läti liiga finaali, senise hooaja ja peatusime pikemalt Tartut tabanud korvpallibuumil.Edasi siirdusime laia maailma: Laane rääkis paeluvaid lustilugusid Bulgaariast, Rumeeniast ja Kreekast. Näiteks selgus, et tema viimane välisklubi Plovdivi Academic oli siis seesuguse ülesehitusega, et klubi omaniku kaks tütart olid abielus vastavalt meeskonna peatreeneri ja kapteniga …Meene rubriigis tõigi Laane meile kaasa müstilise tootja (kes teab, mis selle (K) logo taha peitub, andke kommentaariumis meile ja teistelegi teada) valmistatud Plovdivi klubi treeningsärgi.

Äsja raskelt põlve vigastanud Kalev/Cramo ääremängija Gregor Kuuba tunnistas, et temast ei saanud isegi keevavereliste itaallaste keskel ekstraverti. Oma elust, karjäärist ja seiklustest käis Kuuba rääkimas Õhtulehe korvpallisaates „Kolmas poolaeg“.Esiteks vestlesime mõistagi Kuuba põlve olukorrast. Mis juhtus? Kuidas seis on ja mis edasi? Tuleb välja, et mängija ise on vigastusehetke videolt kordi ja kordi edasi-tagasi kedranud ning analüüsinud, mis võis täpselt valesti minna. Üks variant on, et korvpallikets võis järgi anda. Õnnetu juhus, igatpidi ...Seejärel meenutas Kuuba oma teekonda korvpalli juurde ja kuidas Aivo Erkmaa tema karjäärile juba õige varakult hoo sisse puhus. Ta teadis juba päris noore poisina, et ühel päeval – ja üsna ruttu – läheb ta Itaaliasse elama ja kossu mängima.Seejärel meenutaski Kuuba seda, kuidas ta 14aastaselt Itaaliasse kolis, millist elu ta seal elas, kuidas umbkeelse õpetajaga itaalia keelt õppis ja kaheksakesi ühes korteris elati. Lisaks rääkis ta ka legendaarse Carlos Delfinoga platsi jagamisest.Meene rubriigiski ei saanud Kuuba Itaaliast üle ega ümber, kui tõi kohale pesto. Tuleb välja, et 22aastane korvpallur teeb igal mängupäeval endale kodus pesto pastat koos kanaga.

Eesti korvpallikoondis on sattunud kodupubliku ees mängides vaimselt kimbatusse. „Viies veerandaeg“ proovis probleemide põhjuseid otsida mõttemuskli treeneri Kerdu Leneariga, kellega mitu koondislast teeb ka koostööd.Niisiis oligi see episood tavapärasest pisut erilisem ehk keskendusime peaasjalikult sportlaste vaimsele poolele. Näiteks said vastuse küsimused: milliste hirmudega sportlane kodupubliku ees silmitsi seisab ja miks tekib vaimne kramp? Mis moodi keha sel hetkel reageerib ja miks? Ühtlasi selgitab Lenear, miks võib sportlane visata trennis vabaviskeid pea sajaprotsendiliselt, ent mängus mitte?Lisaks räägib Lenear põgusalt ka enda karjäärist: tuleb välja, et ta on kokku puutunud tõelise NBA staaride paraadiga, kellest saaks kokku All-Star kaliibriga algviisiku.Meenena võttis Lenear stuudiosse kaasa põneva punase kotikese, mille sees oli puusüsi. Miks? Sest ta on kolmel korral sütel kõndinud ja seeläbi end vaimselt arendanud.

Kumb on maailma tipule lähemal, kas andekas korvpallur Rasmus Andre või Eesti komöödiaskeenet raputav vennas Roger Andre? Korvpallist, komöödiast ja elust enesest käisid vennad Õhtulehe saates "Viies veerandaeg" aru andmas.Rasmus tegi eelmisel kevadel TalTechi ridades suure läbimurde ja lõi seejärel käed Tartu Ülikool Maks & Mooritsaga. Samal ajal rääkis ta aga läbi ka USA ülikoolidega ning mõlgutas mõtteid põigata teisele poole Atlandi ookeanit. Tuleb välja, et taustal toimus päris palju ja tal läksid suusad risti agendi Edi Sinadinoviciga. Nii ongi mees praegu agendita. Roger on samuti endine korvpallur ja olnud teatud mõttes suisa leegionär ehk esindanud noorteklassis Pärnu võistkonda. Stand-up koomikuna ei saa ta kossu kuigi sageli koha peal vaadata, aga võimaluste piires seda ta teeb.Tuleb välja, et isegi vana aasta lõpus toimunud "Jan Uuspõllu röstil" kõlas Rogeri suust üks Rasmuse tehtud nali, mis oli suunatud Sander Õigusele. Ja see pole sugugi ainus koht, kus meie saates Õigus puid alla sai.Meenerubriiki tõid mõlemad mehed põnevad esemendid - Roger pani kaela Nõmme Unitedi salli, kus mõlemad vennad noorena jalkat mängisid, ning Rasmus pähe Audentese mütsi.

Marko Riis hullutas sajandi esimesel kümnendil Eesti korvpallisõpru pööraste pealtpanekutega, millesarnaseid polnud siin mail varem nähtud. Vahepeal võttis ta korvpallist ligemale kümneaastase pausi, aga on nüüd tagasi ja käis oma tegemistest rääkimas Õhtulehe taskuhäälingus "Viies veerandaeg".Nüüd veab Riis TalTech / Alexela meeskonna turundus ja sotsiaalmeediat. On paljuski just tema teene - aga mitte ainult! -, et TalTechi kodumängud ja fänlus on tõusnud Eesti parimate sekka. Mõistagi selgitab 40aastane endine korvpallur täpselt lahti ka selle, kuidas ta üldse foto- ja videomaailmaga sina peale sai.Seejärel räägime detailsemalt pealtpanekust kui kunstivormist ja selgub, kuidas ta Kilingi-Nõmmes (mitte Nõmmel!) tänu Michael Jordanile üldse korvpalli ja donkamise juurde jõudis. Lisaks meenutab ta Kalev/Cramo särgis Eesti meistriks tulekut, Moskva CSKA ja J.R. Holdeni katmist ning Tiit Soku surmalaagreid ja koondisemänge.Meenerubriik osutus sedapuhku erakordselt meeleolukaks, sest Riis tõi meile MRFi ehk Marko Riis Fanclubi särgi. Ta meenutas, kuidas MRF andis välja isegi albumi ning selgus, et ühel teatud põhjusel osutus pala "Raputa" kohaliku kooli poiste tualetis üle keskmise populaarseks.

Mullune meisterklubi Kalev/Cramo on Eesti-Läti liigas ajaloo suurimas kriisis, kui järjest on kaotatud kolm mängu. Meeskonna tegemistest käis Õhtulehe taskuhäälingus "Viies veerandaeg" aru andmas abitreener Kris Killing.Kalev/Cramo jaoks on tänavu sügisel läinud viltu pea kõik, mis võimalik. Meistrite liigas langeti konkurentsist juba kvalifikatsioonis, Europe Cupil jäädi pidama alagruppi ning koduses liigas on vastu võetud juba viis (!) kaotust, mis jätab nad hetkel isegi TalTech / Alexela - Killingu endise tööandja - selja taha.Meeskonna abitreener usub, et probleemide juured ei peitu suvises ettevalmistuses, vaid midagi tehti valesti just pärast Meistrite liiga kvalifikatsiooni. See sai poolteist kuud hiljem ka Indrek Reinbokile saatuslikuks.Miks on meeskond aga edasi kaotanud? Milliste väljakutsetega seisavad mehed silmitsi uue peatreeneri all? Milline oli Killingu roll Anton Mirolõbovi palkamisel ja kuidas temast lasteaias isadepäeva üritusel uus peatreener sai?Lisaks meenutab Killing legendaarseid lugusid TLÜ/Kalevis mängimisest, oma varasemast treenerikarjäärist Kalevis ja TalTechis. Juttu tuleb muidugi ka Edon Maxhunile jala ette panemisest.Kohustuslikus meene segmendis tõi Killing meile paki mängukaarte, sest kõik korvpallurid armastavad kaarte mängida. Kunagi Venemaa avarustes tagus ta Raido Ringmetsaga kahekesi lausa 400 partiid turakat.

Tänavu Tartu Ülikool Maks & Mooritsa eest hooaega suurepäraselt alustanud Markus Ilver teeb küll profina alles esimesi samme, aga tema karjäär on juba põnevam kui enamikel meestel ketse varna riputades. Sellest teekonnast käis ta rääkimas Õhtulehe korvpallisaates „Viies veerandaeg“.Esiteks rääkisime mõistagi Tartu suurepärasest hooaja algusest, sest Eesti-Läti liigas on marsitud võidult võidule. Tõsi – eurosarjast langeti siiski juba alagrupiturniiri järel, kus alistati küll kahel korral FC Porto, ent kaotati nii Rostockile kui Antwerpenile.Seejärel pöörasime pilgud teisele poole Atlandi ookeanit, kuhu Ilver läks juba 11. klassis ehk 17aastaselt. Ootamatul kombel leidis ta end mõne nädala järel juba Massanutteni sõjaväeakadeemiast, kus ta pidi igal hommikul laulma kohalikku hümni ning kandma mundrit. Gümnaasiumi lõpetas ta siiski juba pärisinimeste vahel ja suundus seejärel treenima mainekasse Wisconsini ülikooli. Just treenima, sest nelja aasta jooksul ta suurt platsile ei pääsenud. Miks? Selgub juba saates.Loomulikult tuli jutuks ka 23aastase noormehe kuulus isa Priit, kes omal ajal samuti Eesti kossukoondist esindas.Kohustuslikus meene segmendis kaalus Ilver meile ka mõne Massanutteni sõjaväeakadeemia eseme toomist, kuid ei hakanud neid kaste lahti koukima. Niisiis rikastus meie kogu Wisconsini ülikooli treeningsärgiga, sest – nagu juba öeldud – just treenimisega ta seal eeskätt tegeleski.

Veel mullu Tartu Ülikool Maks & Mooritsaga Eesti korvpalli meistriliiga finaalseerias mänginud Rain Veideman on nüüd mõneks ajaks eliitseltskonnast taandunud. Nii on ta üle võtnud esiliigas mängiva kodukandiklubi Haljala NGU (kes ei tea, siis Veideman avaldab NGU tähenduse!), kus ta on nii mängija kui asjaajaja. Karjääri värvikamaid lugusid käis legendaarne koondislane meenutamas Õhtulehe saates „Viies veerandaeg“.34aastane Veideman sõnas, et praegu on ta küll Haljala mees, aga on pidanud Andres Sõbraga maha omajagu vestluseid. Kui tal peaks tekkima soov Eesti-Läti liigasse naasta, piisaks ühest kõnest. Samuti on ta endiselt saanud pakkumisi välismaalt.Karjäärile tagasi vaadates meenutas Veideman 17aastaslet Kuremaa ridades Viktor Sanikidzelt saadud koppa, mis oli tema „welcome to the league“ moment. Samuti rääkis ta kuldsetest Rakvere Tarva aegadest, kus ta sai suisa seitsmelt õpetajalt dabroo tundidest puududa.Samuti rääkis Veideman lugusid, kuidas sai Indrek Visnapuu Tartu meeskonnast kinga ja millised magusad karistused mõtles mängijatele välja Rostockis treenerina töötanud Dirk Bauermann.Lisaks avaldas ta paiga, kus teenis karjääri parimat palka ning mis on tema suurimad kahetsused ja parimad tööandjad.Kohustuslikus meene segmendis tõi Veideman meile ilmselt kogu kogu kõige tähendusrikkama eseme, kui saabus stuudiosse sisetallaga. Nii rääkisime saate lõpus pikemalt tema kuulsast Nunnust ehk vasakust jalast.

Viimasel kahel hooajal Rapla Avis Utilitase Eesti meistrivõistlustel medalini aidanud Tormi Niits on nüüd maandunud Keilas. Klubivahetusest, põnevast uuest mängupaigast ja kõigest muust käis ta rääkimas Õhtulehe korvpallisaates "Viies veerandaeg".Alustuseks rääkis Keila kapten meeskonna raskest hooaja algusest ja avaldas hämmingut, et teda pandi suvel nii kindlalt paari Pärnuga. Läbirääkimised küll olid, kuid temast polnud kordagi kindlalt saamas Pärnu meest.Lisaks võrdles ta treenereid, kelle käe all on õnnestunud mängida. Pärnus sai ta end proovile panna noore Heiko Rannula käe all, Rakvere Tarvas juhendas teda praegu Riia Zelli eest suuri asju tegev Juri Umbraško, Raplas võitis ta medaleid Brett Nõmme näpunäidete järgi ning nüüd juhendab teda legendaarne Andres Sõber.Niits sõnas, et tema kindel eesmärk on mängida tulevikus välismaal. Seejuures avaldas ta senised võimalused ja tuleb välja, et neid on olnud mitmeid.Kohustuslikule meene segmendile lähenes Niits originaalselt ja tõi meile peotäie tammetõrusid ja -lehti. Põhjuseks kuulus Orissaare tamm, mis talle lapsepõlves noore jalkakutina pidevalt jalgu jäi ja just seetõttu ta korvpalli juurde jõudiski.

Erik Makke on järjekordne hea näide noorena välismaale läinud korvpallurist, kes ei häbene vajadusel tulla tagasi Eestisse, et siinse meistriliiga kaudu end suurelt pildile mängida. Tänu Keila Coolbetile ja Kalev/Cramole on see tal ka õnnestunud.Makke käis külas "Viienda veerandaja" taskuhäälingul, kus rääkis oma senisest karjäärist. Selgub, et tema teekond Itaalias oli nii keeruline, et isegi guugeldades pole võimalik täit pilti ette saada. Õnneks suutis ta ise selles siiski kuidagi orienteeruda ja kaasa aitasid kindlasti ka Itaaliasse talvituma sõitnud vanavanemad.Neli aastat Itaalias veetnud Makke tuli mullu tagasi kodumaale ja lõi käed kodulinnaklubi Keila Coolbetiga. Seal mängis ta end kõigest kuu ajaga nii tugevalt pildile, et juba tuli uksele koputama vihane linnarivaal Keila KK eesotsas Andres Sõbraga. Loomulikult lahkasime saates ka Keila kossutüli ja Makke rolli selles.20aastane mängujuht avaldas, et kui ta poleks pidanud suvel parema õlaga operatsioonile minema, oleks ta tõenäoliselt praeguseks juba mõnes USA ülikoolis ja kaasa teinud ka pika koondisesuve. Paraku soovis tema keha ja erakordselt painduvad liigesed teisiti.Kohustuslikule meene segmendile lähenes Makke omamoodi, sest esimese külalisena tegi ta saatesse tuleku nimel ka arvestatava väljamineku ja ostis (!) meile raamatu!

EM-finaalturniiril Eesti korvpallikoondise eest korralikku mängu näidanud Kregor Hermet oli sarnases kohas ka kolme aasta eest: siis jäi ta ühena esimestest koosseisust välja, nüüd pääses aga ühena viimastest sisse. Sellest, vaimsest tervisest, Kalev/Cramo hetkeseisust ja paljust muust käis Hermet rääkimas Õhtulehe korvpallisaatele „Viies veerandaeg“.Saate alustuseks võtsime EMi finaali ja turniiri tervikuna pulkadeks lahti ning arutlesime teemal, kumb on Saksamaa koondisele väärtuslikum, kas Dirk Nowitzki või Dennis Schröder.Seejärel siirdusim mõtetes juba järgmisesse nädalasse, sest värskelt Vladas Garastase turniiri võitnud Kalev/Cramo läheb Bulgaariasse mängima meistrite liiga kvalifikatsiooniturniiri. Selgub, et uued mehed tunduvad lubavad ja üks neist on lausa kõige jõhkram tööloom, keda Hermet kunagi näinud. Jah, kuuldavasti isegi veel hullem kui Kristjan Kangur!Saate põhiteemaks oli mõistagi EM-finaalturniiri kokkuvõte, Henri Drelli rappimine ja sportlaste töö mentaalse poolega. Hermeti sissevaade sellesse kõigesse - eriti just spordipsühholoogiasse - on kindlasti kohustuslik kuulamine igale spordisõbrale.Kohustuslikus meene segmendis saabus Hermet stuudiosse lausa kahe esemega: esiteks rääkis ta oma õpingutest Tallinna Tehnika Kõrgkoolis ja pärandas meile oma kaustiku ning teisena võttis ta kaasa golfipalli ning rääkis oma uuest hobist.

TalTech / Alexela mängujuht Siim-Markus Post on vigastusest paranenud ja valmis Eesti korvpallikoondisega EM-finaalturniirile sõitma, kui Heiko Rannula selleks vaid käsu annaks. Koondisest, trashtalk'ist, esimesest pealtpanekust, oma karjääri keerdukäikudest ja kõigest muust käis Post rääkimas Õhtulehe korvpallisaates „Viies veerandaeg“.Viimati pool aastat tagasi raske põlvetrauma eel päriselt korvpalli mänginud Post on terve koondisesuve vapralt kaasa löönud, aga platsile pole veel pääsenud. Nii ei käinud ta koondisega kaasas ka Rootsis, aga kuulub endiselt Rannula valikusse. Seega oli Post õige inimene, kelle käest küsida, mis parasjagu koondises toimub, kui rasked trennid on olnud ja milline on Eesti valmisolek.Lisaks koondisejuttudele rääkis Post sellest, mis tunne on mängida pea kõikvõimalike Eesti tipptreenerite käe all - ta on saanud näpunäiteid nii Indrek Visnapuult, Andres Sõbralt, Heiko Rannulalt, Valdo Lipsult, Gert Kullamäelt kui ka Alar Varrakult.Lisaks saavad vastuse põletavad küsimused: kas Post on kunagi Kalev/Cramo või Tartuga läbirääkimistes olnud? Miks pole ta välismaal mänginud? Millal tuleb esimene pealtpanek?Kohustuslikus meene segmendis saabus Post stuudiosse autogrammiga mängijakaardiga, mida Eesti koondislased fännidele jagasid.

TalTech / Alexela peatreener Alar Varrakut on kritiseeritud, et ta pole nelja aasta klubis veedetud aasta jooksul suutnud meeskonda medaliteni mängida. Nii kutsusimegi Varraku Õhtulehe taskuhäälingusse "Viies veerandaeg", et TalTechi asjadest ja plaanidest täpsemalt rääkida.Tuleb välja, et aastate eest töötati välja korralik arengukava, millest on tänaseks täidetud sisuliselt kõik punktid peale selle ühe ehk medali. Varrak lubas, et küll peagi saab ka see tehtud, sest uueks hooajaks ootab meeskonda päris tummine eelarve kasv.Kuidas see arengukava valmis? Mis on sealsed punktid ja millest üldse TalTech meeskonna komplekteerimisel lähtub?Lisaks rääkis Varrak mõistagi 2015. aasta EMist ja sellest, millest jäi toona koondisel puudu ning kuidas võiks minna seekord.Lõpetuseks kohustuslik segment, kus saate külaline toob meile mõne meene, mis aitab teda põneva tahu alt avada. Nii tõi Varrak enesega kaasa grilltangid, sest - tuleb välja - ta on kõva grillmeister!

Rumeenia kõrgliigaklubis Galati Otelul karjääri esimese välishooaja lõpetanud korvpallur Gregor Ilves koges aasta jooksul nii ekstreemseid tingimusi, et siit saab ainult paremaks minna. Kõigest käis ta lähemalt rääkimas Õhtulehe taskuhäälingus „Viies veerandaeg“.Ilves kirjeldas detailselt, kuidas ta paigutati elukaaslasega elama ühetoalisesse korterisse, mille aknaid kaunistasid trellid. Seal sai ta muu hulgas nautida ka elu esimest maavärinat, mille ulatuseks mõõdeti üle kuue magnituudi.Sportlikult oli Ilvesel aga individuaalses plaanis kõik hästi – tema roll oli mängujuhina Galati rünnakuid ohjes hoida ning peatreener usaldas teda kõvasti. Tasuks viis korvisöötu mängus ja koht Rumeenia liiga vastava tabeli esikümnes.Pallisaalis jooksid aga ringi kassid, ühel pool platsi oli kolmepunktijoone taga suur lohk, kus ei saanud korralikult põrgatada ning ega linnas see korvpall ka kedagi ei huvitanud. Ilves tunnistas, et keskmiselt käis meeskonna kodumänge jälgimas umbes 200 pealtvaatajat, aga kui hooaja lõpus mängiti play-off'is välja kõik kohad, siis olid kohati tribüünidel umbes kümme (!) spordisõpra.Vaatamata sellele ja tõsiasjale, et osad kohalikud mängijad käisid treeningute ja koosolekute eel/järel duširuumis suitsu tõmbamas, jäi Ilves kogemusega rahule. Ta soovib ka järgmisel aastal end proovile panna piiri taga ja loodetavasti mõnes muus liigas. Esimesed aimdused, kus see võiks juhtuda, on tal juba olemas.Loomulikult võttis Ilves kaasa ka meene, milleks oli Galati klubi vabaajasärk. Juttu tuli ka Eesti koondisest ja korvpallur kinnitas, et annab endast kõik lootuses pääseda augusti lõpus EM-finaalturniiril koondise lõplikusse nimekirja.

Äsja Cantuga Itaalia esiliiga võitnud Joonas Riismaa ei jõudnud veel õieti puhkuserežiimile minna, kui sattus ootamatult libauudiste keerisesse. Väidetavalt olla ta sõlminud lepingu esiliigas palliva Livornoga, selmet minna Cantuga kõrgliigasse. Olgu siis üle kinnitatud, et mingit lepingut Riismaa allkirjastanud ei ole ja kõigest sellega seonduvast räägib Eesti koondislane ise lähemalt värskes Õhtulehe taskuhäälingus "Viies veerandaeg". Samas pole sugugi kindel, et ta järgmisel hooajal kõrgliigas Cantu särki kannab, kuigi tal on klubiga kehtiv leping.Riismaa rääkis saates veel kõigest Itaalia eripäradest ja uskumatutest lugudest. Näiteks tõmbas kõrgliigaklubis Pistoia mullu niite klubi omanik, kes palkas endale marionettidest peatreenereid. Raplamaal üles kasvanud Riismaa tõdes, et äsjased uudised Rapla meistriliigast taandumise kohta on ka teda kurvastanud. Omal ajal oli tema Raplamaa KK võistkond ilma liialdamata üks Euroopa tugevamaid.Loomulikult rääkis Riismaa ka eesootavast koondiselaagrist ja mõtetest seoses EM-finaalturniiriga.Lõpetuseks tavapärane segment, kus külaline tutvustab enda kaasa võetud kingitust. Selgub, et Riismaa oli noorena males kibe käsi ja tuli lausa Raplamaa noortemeistriks. Nii võttiski ta kaasa malelaua ja -nupud ning rääkisime sellest spordialast.

Kalev/Cramo tegevjuht Ramo Kask käis Õhtulehe taskuhäälingus „Viies veerandaeg“ rääkimas, milline on klubi tervis ja missugused on plaanid tulevikuks.Kask avaldas, et raskes majanduslikus olukorras on pihta saanud ka nemad ja sugugi mitte kõik lõppeva hooaja maksed pole veel tehtud ning palkade tasumine on natuke veninud. Ta leiab, et ka klubid peaks Eesti korvpallikoondise edu najal natuke rohkem pingutama, et toetajaid saada, aga on tõsi, et mõned suured sponsorid on üksikute klubide asemel valinud alaliidu.Millal sai tema Heiko Rannula lahkumisest teada ja kuidas sellega hakkama saadi? Mis moodi käisid ühinemise teemadel läbirääkimised Prometeiga? Kus faasis on potentsiaalne koostöö Helsingiga?Kask avaldas, et Kalev/Cramo sättib praegu paika viie ja kümne aasta plaani, mille sees on oma stabiilne baas ja mängimine tugevas eurosarjas stabiilselt play-off'is. Mis saab aga järgmisest hooajast?Lõpetuseks tavapärane segment, kus külaline tutvustab enda kaasa võetud kingitust. Kask võttis endaga ühes kunagise võistlusnumbri, millega ta lõi kaasa Eesti-Soome-Rootsi maavõistlusel kergejõustikus ning mõned Kalev/Cramo brändimuutust sümboliseerivad helkurid.Seekordne episood tuli logistiliste probleemide tõttu salvestada ilma Tiit Liblikuta, kes on järgmisel korral kindlasti tagasi puldis.

Viimased neli hooaega Pärnu Sadamas mänginud Ivo Van Tamm kinnitas Õhtulehe taskuhäälingus "Viies veerandaeg", et vaatamata vastakatele signaalidele pole muretsemiseks põhjust: Johan Kärp ja Pärnu jätkavad kõrges mängus.Tamm võttis kokku Pärnu lõppenud hooaja ja mõtiskles, miks läks nii nagu läks. Ühe puudusena tõi ta välja, et Pärnu oli ainus meistriliigas mängiv meeskond, kus polnud spetsiaalset füsioterapeuti. Oli küll vigastusest taastuv Kevin Parts, kes tegeles enda ravi kõrvalt aga saja erineva ülesandega.Lisaks arutles Tamm Pärnu korvpalli teemadel üldisemalt: mida on Kärp klubi juhtides teinud hästi ja mida halvasti? Mis valdkondades on Heiko Rannula lahkumise järel järgi antud? Kas Vitali Stepanovski sai teenimatult palju kriitikat ja talle oleks võinud rohkem aega anda?Loomulikult räägib Tamm ka enda värvikirevast karjäärist. Nii avab ta oma vigastuste tagamaid ja räägib noore korvpalluri seiklustest Ukrainas. Järgmisel hooajal on tema selge soov panna end proovile piiri taga.

Mullu Eesti meistriliiga veerandfinaalis Viimsi kasuks 3,7 punkti toonud Jorgen Rikberg vedas tänavu sama meeskonda juba keskmiselt 17,8 punktiga. Nii käiski Rikberg Õhtulehe taskuhäälingule „Viies veerandaeg“ rääkimas, mis on selle korvpallihooaja ühe suurima arengu taga?Rikberg võttis hooaja kokku ja tõi välja nii õnnestumised kui altminekud. Sarnaselt Stefan Vaaksile usub ka tema, et kui meeskond püsinuks lõpuni koos ja terve, siis oleks olnud tänavu võimalik medalitele vähemalt konkureerida kui mitte neid ka võita.Lisaks meenutas Rikberg kaht esimest hooaega meistriliigas, kui klubil oli suurem eelarve. Mida õppis ta Rain Veidemanilt? Kes olid kõige erilisemad leegionärid? Miks tuli lätlasest Rolands Zakisest alati ringiga mööda minna?Loomulikult saab vastuse ka küsimus: mis ootab Rikbergi ees järgmisel hooajal?Saate lõpus võtsime taas ette traditsioonilise segmendi ehk vaatasime, millise sümboolse meenega külaline stuudiosse tuli. Rikberg võttis kaasa 3x3 koondise särgi, sest suvisel ajal hoiab ta end vormis kõrgel tasemel tänavakossu mängides.

On üpris tõenäoline, et vastu kevadet USAst naasnud ja TalTech / Alexelaga liitunud Simm-Marten Saadist sai esimene eestlane, kes korvpalli meistriliigas debüteerinud põhiturniiri asemel play-off'is. Vaatamata 19 eluaastale on Saadil rääkida rohkem kui mõnel karjääri lõpetaval kogenud veteranil ja Õhtulehe taskuhääling "Viies veerandaeg" oli selle jaoks suurepärane paik.Alustuseks rääkisime Saadiga päevakajalisest ehk Eesti meistrivõistluste veerandfinaalseeriast Keila Coolbeti vastu ning Peep Pahvi skandaalist. Seejärel vaatasime tagasi Saadi korvpallitee algusaegadele ning läksimegi sujuvalt Sunrise'i akadeemia juttudele.Tuleb välja, et Saadi on Eestis ilmselt üks parimaid inimesi, kes oskab lihtsale korvpallisõbrale selgeks teha, mida need nn prep-schoolid ehk ettevalmistuskoolid endast kujutavad ja milline on täpselt USA kossusüsteem? Lisaks rääkisime loomulikult ka NCAA uskumatutest palkadest.Ta on kahe aastaga saanud uskumatu kogemuste pagasi ning mänginud esimese eestlasena ka järgmise LeBron Jamesi ehk Cooper Flaggi vastu. Lisaks on ta end proovile pannud ka endast 30 sentimeetrit pikema ehk 2.36 pika Olivier Roux vastu. Saate lõpus võtsime taas ette traditsioonilise segmendi ehk vaatasime, millise sümboolse meenega külaline stuudiosse tuli. Kajupank võttis kaasa võrkpallis kasutatavad põlvekaitsmed, sest kuni Covidi ajani teenis ta korraga kaht jumalat. Muidugi ei pääsenud me üle ega ümber ka tema ikoonilistest prillidest, millest loobumine võis kahandada tema NIL-väärtust.

Indrek Kajupank mängis mullu esiliigas, aga otsustas sel hooajal naasta Rapla Utilitase ridadesse. Oma värvikirevast karjäärist ja teekonnast korvpallis käis ta rääkimas Õhtulehe taskuhäälingus „Viies veerandaeg“.Saate esimeses pooles ei saanud me üle ega ümber päevakajalisest ehk mida arvab kogenud Rapla ääremängija sellest, et Optibet liigas pääsesid veerandfinaali kuus Läti ja vaid kaks Eesti klubi. Teiste seas jäi napilt play-off'i ukse taha ka Rapla.Seejärel rääkis Kajupank pikemalt oma teekonnast. Millised olid Tiit Soku surmalaagrid Triobet/Dalkias? Kuidas oli Kalev/Cramos mängida koos John Linehani, Nate Foxi ja Bamba Falliga? Mis moodi Aivar Kuusmaa tema karjääri justkui ära lõikas? Kuidas sai temast Rapla legend?Kajupank tunnistas, et tema elu tähtsaimad mängud olid Eesti koondises ja ta oli väga pettunud, kui jäi 2015. aastal napilt EM-koondisest välja.Kajupank rääkis lisaks ka Eesti Mereakadeemia õpingutest ning treeneritööst.Saate lõpus võtsime taas ette traditsioonilise segmendi ehk vaatame, millise sümboolse meenega külaline stuudiosse tuli. Kajupank võttis kaasa 2023. aasta Saarte mängude särgi, kus ta Saaremaa koosseisus korvpallis võidutses.

Keila Coolbeti tagamängija Margus Pahv on vastu võtnud kindla otsuse pürgida profikorvpallurina nii kõrgele kui võimalik. Varuvariandina on tal alati võimalus spordist taanduda ning jätkata tippfotograafina. Kõigest korvpalli ja fotograafiaga seonduvast käis Pahv rääkimas Õhtulehe korvpallisaates „Viies veerandaeg“.Mõistagi polnud Pahviga vesteldes võimalik üle ega ümber saada Keila meeskonna 13mängulisest kaotusteseeriast, millele nad proovivad reedel kohtumises Viimsi vastu punkti panna.Vaatasime tagasi ajale, kuidas Margus isa Peebu käe all noorte seas tippu suunas liikus ja vanade kamraadidega koos esiliigast meistriliigasse tõusis. Noore poisina sai ta esimese meistriliiga karastuse aga TLÜ/Kalevis Martin Müürsepa juhtimisel, kus sai näha profispordi tormilisemat poolt, sest meeskonnast käis hooaja jooksul läbi kahekohaline arv leegionäre.Kui saates on Pahv, siis tuli rääkida ka Keila korvpallitülist ja isa käe all treenimisest.Saate lõpus võtsime taas ette traditsioonilise segmendi ehk vaatame, millise sümboolse meenega külaline stuudiosse tuli. Pahv tegi rekordi, kui otsustas endaga kaasa võtta lausa kaks eset: TLÜ/Kalevi mängijasärgi ning oma esimese fotovesti 2019. aasta Rootsi rallilt!

Eesti korvpallikoondislane Artur Konontšuk käis Õhtulehe saates „Viies veerandaeg“, kus ta rääkis lähemalt vaimse poole olulisest korvpallis.Tänavu Saksamaa kõrgliigas Oldenburgis suurepärast mängu näidanud Konontšuk meenutas alustuseks enda esiletõusu BC Kalev/Cramos ja enese väljaostmist mõne tuhande euro eest. Seejärel sõlmis ta lepingu Hispaania kõrgliigaklubi Granadaga, kuhu läks tagantjärele targana vale suhtumisega.Kui Konontšuk lootis, et talle antakse sisseelamiseks teatud aeg, siis reaalsuses hakkas karm olelusvõitlus pihta juba esimesel päeval. Nii ei saanudki ta Hispaanias korralikult jalgu alla ja lõi aasta eest käed Oldenburgiga.Konontšuk rääkis, kuidas ta on viimastel kuudel võtnud fookusesse enda vaimse poole. Ta tõdes, et aktiivsus- ja tähelepanuhäire tõttu kipub tal fookus kiirelt kaduma ja nii proovib ta sellega teadlikult tegeleda. 24aastane korvpallur tutvustas erinevaid viise, mis teda aitavad ja rääkis lähemalt ka koostööst mindset coachiga. „Mul on keskendumisega probleeme. Kui treener seletab mingit harjutust – loodan, et Heiko [Rannula] seda ei kuule –, siis alguses suudan 10 sekundit kuulata ja kaasa mõelda, aga siis võib mõte rändama minna. Järsku käib vile ja peab hakkama harjutusega pihta, aga ma ei teagi, millest treener täpselt rääkis,“ seletas Konontšuk ja tunnistas, et tal oli kooli ajal ka raamatute lugemisele raske keskenduda. Nii oligi 12 aasta jooksul tema ainsaks läbi loetud raamatuks „Sipsik“, aga nüüd on ta enda vigu parandanud.

Kuusmaa rääkis Õhtulehele elust Aivar Kuusmaa pojana ja korvpalli juurde jõudmisest. Selgus, et ema soovil käis ta noore poisina paralleelselt kossutrennile ka rahvatantsus. Alguses läks ta rahvatantsu pika hambaga, aga tegelikult osutus see kõik päris ägedaks ja arendavaks kogemuseks! Juba 13aastase poisina otsustas Kuusmaa aga minna Itaaliasse mainekasse Stella Azzurra akadeemiasse iseseisva elu peale. „See polnud väga raske, sest esimene laager oli super. Muidugi ei teadnud ma lapsena, mis ees ootab ja arvasin, et laager läheb edasi,“ meenutas ta esimest kogemust laagris, kus lisaks kossule tegeleti ka parkuuriga. Muidugi ootas teda seal ees Eesti noormängijate klassika ehk tugevalt alla keskmise tingimused. „Elamine ei olnud just kõige parem. Ma magasin akna kõrval ja seal kasvasid ämblikuvõrgud. Toit oli esimesed kolm aastat väga halb, kokk ikka ei osanud üldse süüa teha,“ meenutas Kuusmaa. Pärast nelja ja poolt aastat Itaalias naasis Kuusmaa 2022. aasta kevadel Eestisse. Esialgu oli ta kuu aega Pärnu Sadama meeskonnas, kes ta ka enda mängijana välja kuulutas. Platsile ta seal kunagi ei pääsenudki. Miks, räägib Kuusmaa juba lähemalt. Seejärel võtame kokku perioodi Tartus ja vaatame otsa ajale Viimsis. Kuusmaa töö käib selle nimel, et lähiaastatel uuesti välismaale pääseda. Suure trumbina on tal taskus Itaalia pass. Lisaks räägib Kuusmaa veel Aleksander Oliver Hindist, Stefan Vaaksist, Valdo Lipsust, elust Viimsi Spas ja muusikast. Saate lõpus võtsime taas ette traditsioonilise segmendi ehk vaatame, millise sümboolse meenega külaline stuudiosse tuli. Itaalias kõvasti medaleid kokku ajanud Kuusmaa võttis kaasa riigi U15 meistritiitli embleemi ja rääkis sellega seonduvaid lugusid.

Äsja Eesti U18 korvpallikoondisega Läänemere karikaturniiri võitnud Martin Rausberg käis külas Õhtulehe taskuhäälingul „Viies veerandaeg“, kus rääkis lähemalt uue põlvkonna enesekindlusest ja Eesti noormeeste kossu seisust laiemalt. Rausberg sõnas, et praegu jäi koondisest kõrvale lausa 12 noort korvpallurit, kes juba kolinud mängima piiri taha. See tähendab, et suvel saab ta teha EMi koondisesse valiku lausa 30pealisest ringist, mida on rohkem kui tavaliselt. Teiste seas arutlesime lähemalt ka 17aastase päikselapse Iason Binise teemadel ja kaardistasime väliseestlaste olukorda. Igapäevaselt töötab Rausberg Audentese spordigümnaasiumis, kus on tema abiliseks Priit Vene. Ta leiab, et võrreldes varasemaga on Audentese suhted Eesti korvpalliklubidega paranenud ja tõi selles esile ka Eesti koondise endise pealiku Jukka Toijala tööd. Küll aga leidub endiselt ka musti lambaid, sest ta teab, et vähemalt üks klubi nende kõnele ei vasta. „Jukka aitas meid oma teadmiste ja nõudmistega kõvasti – korvpallikodu, klubidega suhtlemine ja palju muud,“ osutas Rausberg. „Audentes oli tema jaoks südameasi ja ta oli meie protsessis sees. Ta oli kõikidel kodumängudel kohal, osales koosolekutel ja arutasime kõik aastaplaanid temaga läbi. Märk, mis siia maha jäi, oli väga suur. Ta andis ka kuttidele trenne ja see on päris kõva sõna, kui Eesti koondise peatreener sulle trenni annab.“ Kuigi seni on Rausberg keskendunud noorte kasvatamisele, siis tema ambitsioon on lüüa läbi ka meeste vahel. Nooremana sai ta juba olla Donaldas Kairyse ja Roberts Štelmahersi abilisena Kalev/Cramos ning ta meenutab seda aega hea sõnaga. Saate lõpus võtsime taas ette traditsioonilise segmendi ehk vaatame, millise sümboolse meenega külaline stuudiosse tuli. Rausberg võttis kaasa 2006. aastast pärineva Eesti U18 korvpallikoonidse soojendussärgi, mida ta kandis EMi B-divisjoni turniiril, kus finaali jõuti. Tuleb välja, et ta sai sel turniiril korraga platsil olla ka legendaarse Adam Hanga vastu.

Jõulude eel käis Õhtulehe taskuhäälingus „Viies veerandaeg“ BC Kalev/Cramo tagamängija Stefan Vaaks, kes on end viimase poolteise aastaga mänginud üheks kõige kuumemaks Eesti talendiks. See on äratanud ka legendaarse Andres Sõbra tähelepanu, kes proovinud Vaaksi mõnuga töödelda. „Poisid, see Kalev/Cramo on minu jaoks kirss tordil. Ma tahaks näha, kuidas Vaaks hakkab meile panema,“ juhatas Sõber eelmise nädala Betsafe'i podcastis teema sisse. Kõnekas oli ka saate pealkiri „Sõber vs Vaaks uus vastasseis“. Seejärel lepiti saatejuhi Kalev Kruusiga kokku kihlvedu Coca-Cola peale – kui Vaaks viskab 20 või rohkem, viib Sõber pudeli Kruusile ja kui vähem, siis vastupidi.“ „Ma võin kaks tükki ka tuua, ta ei pane meile üle kümne punkti,“ lubas Sõber. „Ega mingisugune noor koolipoiss ei saa hakata … Ta on andekas mees, aga laupäeval räägime temast teistmoodi.“ Juhtus aga nii, et Vaaks viskas Keilale juba avapoolajaga 17 punkti ning lõpuks kogunes neid 25. Kalev/Cramo sai Keilast jagu lausa 74 punktiga. Vaaks ise Sõbra lausetele enam erilist tähelepanu ei pööra. Kui legendaarne treener teda aga kevadel sarnaselt töötlema asus, lõi see noore mehe natuke rivist välja. „Ta ise kujutab mingit vastasseisu endale ette. Ma ei tea, mis selle taga on. Eks Andres Sõbrale meeldib rääkida ja ta rääkis ka ju seda, et [Thiago] Splitter pole mingi treener. Mees, kes on võitnud Euroliigas kümme mängu järjest pole mingi treener? Või, et Andrea Trinchieri peab minema Rae kossu treeneriks.“ „Ma ei tea, kui tõsiselt saab seda juttu võtta. See hakkas kuidagi kevadel pihta, kui ta tõi mind ootamatult esile. Ta hakkas rääkima, et U19 sarjas – ma ei taha pahasti öelda –, aga inimesed, keda ma tol hetkel isegi ei teadnud, võtavad mind kinni. Või, et Vaaks viskab 15 punkti ainult Tallinna Kalevile. Ma olin siis vähe noorem, natuke lollim ja võtsin seda asja väga isiklikult, aga nüüd suhtun sellesse rahulikumalt. Proovin mitte üle mõelda.“ 19aastane korvpallur rääkis, et tegelikult talle platsil mängijatega sõnelemine (trashtalk) meeldib ja kõige parem kogemus pärineb mullusest hooajast, kui Prometei Ukraina koondislasest tagamängija Issuf Sanon tema ette platsil püstolitega mängima tuli. Lisaks meenutas Vaaks Hispaanias mängimist, mis osutus pigem sõna otseses mõttes nälgimiseks. Viimsisse naasmisest, U20 koondisesse mittetulemisest, Kalev/Cramosse siirdumisest, A-koondisest, USAst ja paljust muust. Saate lõpus selgub, millise sümboolse meene Vaaks meile stuudiosse kaasa võttis? Head jõulukuulamist!

Õhtuleht taaselustab neli aastat varjusurmas olnud taskuhäälingu „Viies veerandaeg“, mida hakkab vedama saatejuhtide duo Tiit Liblik ja Rasmus Voolaid. Esimeses episoodis käis meil külas äsja TalTech/Alexelaga liitunud korvpallur Carlos Jürgens, kes rääkis kõigest põnevast, millega ta oma lühikese, kuid põneva karjääri jooksul kokku puutunud. Näiteks võrdles mullu Leedus Kedainiai (loe: [Kedaini], sest [Kedainiai] on liiga keeruline!) Nevežises mänginud Jürgens sealset trennide taset Oral Robertsi ülikooliga. „Ma olen profimeeskondades veel üsna vähe olnud, võib-olla mõni meeskond paneb kõvasti, aga Leedus olid trennid üsna kerged. Ameerikas sind ikka tapeti ära. Sa vajasidki pärast lihtsalt aega, et lugeda tähti,“ rääkis ta. „USAs tegime enne hooaega sellist asja nagu camp five. See oli viiepäevane laager ja esimene trenn oli alati kell 5 hommikul. Igal treeneril oli üks päev, kus nad mõtlesid hommikul kella viieks välja kõige hullema drilli, mis nad suutsid. Õhtul on ka raske meeskonnatrenn. Nende viie päevaga pigistatakse sind nii tühjaks kui võimalik, et vaadata, kelles on sisu. Selliste asjade põhjal järjest teha.“ Ta jätkas: „Mingil aastal käisid mind meil ka navy sealid (USA eriüksuslased – R. V.) kohal, kes viisid läbi asja nimega „Project X“. See kasvatab sind inimesena. Euroopas oleme me professionaalsed korvpallurid, aga seal olime rohkem noored õppursportlased. Korvpall oli meie jaoks tähtis, aga nemad kasvatasid meid eeskätt ka inimesteks.“ Lisaks rääkis Jürgens edukast hooajast, kui nad Covidi aastal jõudsid March Madnessil 16 parema kooli sekka. Selgub, et siis kiibistati mängijad trennide ajaks ära ja kontrolliti, et mehed platsil üksteisele liiga lähedal poleks. Samas tuli jutuks ka Nevežises korraldatud taarakorjamise võistlus, mille meie mees pani kinni ja kasseeris endale seeläbi sisse tasuta õhtusööke. Muidugi rääkis Jürgens ka Eesti koondisest, Aivo Erkmaa trennidest ja Audentesest. Selgus, et Jürgens pole tänase päevani võitnud Eesti meistriliigas mitte ühtegi mängu, aga kaotuseid on tulnud juba 30. Vaatamata sellele pääses ta 2017. aastal noore poisina Eesti liiga tähtede mängule Igas episoodis palume külalistel endaga kaasa võtta väikse sümboolse eseme, mis nende karjääris olnud olulisel kohal. Kuna Jürgensil oli noorena palju sõrmetraumasid, siis tõi tema stuudiosse näpulahase.

Õhtulehe korvpalliekipaaž koosseisus Hindrek Pärg ja Rasmus Voolaid tuleb viimast korda eetrisse Milanost, nüüd juba pärast alagrupiturniiri lõppu. Eesti korvpallikoondis piirdus sel EM-il ainult alagrupiturniiriga ja viimases kohtumises mindi vastamisi Kreekaga. Alagrupi võidu juba paar päeva tagasi kindlustanud kreeklased ei alahinnanud eestlasi ja mängisid meie lemmikute vastu parimas võimalikus rivistuses. Eestlased said kogemusi ka maailma parima mängija Giannis Antetokounmpo vastu, kes oli lihtsalt fantastiline. Üritame kohtumist kokku võtta ja resümeerida, mis teeb Giannisest maailma parima korvpalluri(00.16 - 10.18). Räägime ka eestlastest, peamiselt Maik-Kalev Kotsarist ja Sten Sokust, aga täiesti erinevatel põhjustel. Ühel Kreeka vastu mäng ebaõnnestus, teine pidas tõenäoliselt viimase kohtumise koondise eest. Muu hulgas kuulame Timmu enda suust - kui suure tõenäosusega ta enam koondise eest platsile ei jookse? (10.19 - 21.20). Millal on lõpuks õige aeg rääkida kohtunikest? Niigi kaua oleme hoidunud kohtunike tegevuse kritiseerimisest, aga enam ei suuda tagasi hoida. Käime põgusalt läbi vilemeeste kõige suuremad fopaad senisel finaalturniiril ja räägime ka Eesti-Kreeka kohtumises tehtud... ütleme, et küsitletavatest otsustest (21.21 - 26.20). Saate viimases osas jagame ka ühe auhinna, valides välja Eesti parima mängija EM-finaalturniiri. Siinkohal lähevad aga ekipaažiliikmete arvamused lahku. Kelle meelest on parim Kotsar, kes selle valikuga ei nõustu ja kes oli teise saatejuhi meelest Eesti parim (26.21 - 32.48)? Head kuulamist!

Rasmus Voolaid ja Hindrek Pärg on taaskord eetris Milanost ja esmakordselt on põhjust ka rõõmustada – Eesti alistas Suurbritannia ja EM-finaalturniiril nullipoisiks ei jää. Ometi on teisipäevases saates kõige rohkem sarkastilisi nalju ja iroonilisi kommentaare. Eestist sai esimene Balti riikide koondis, mis sai tänavusel EM-finaalturniiril võidu kätte. Räägime Eesti fännide suurepärasest toetusest ja keda nad toetasid Kreeka-Ukraina kohtumises. Samuti räägime paarist Eesti võtmekohast Suurbritannia vastu ja Jukka Toijala räägib koondise teisipäevasest kaitsetööst ja motivatsioonist (00.16 – 08.44) Veel räägime ka Suurbritannia koondisest, miks nad osutusid nii kehvaks ja mida Eesti oskas oskuslikult ära kasutada (8.45 – 11.47). Saate viimases osas seame pilgud lähitulevikku. Sõltumata Horvaatia-Itaalia tulemusest, tuleb turniiri viimases kohtumises neljapäeval minna vastamisi Kreekaga. Mida sellest vastasseisust oodata, kas Giannis mängib ja kas tegelikult saab Eesti senist finaalturniiri pidada õnnestunuks? (11.48 – 23.51) Head kuulamist!

„Viienda veerandaja“ saatejuhid Rasmus Voolaid ja Hindrek Pärg on taas Itaaliast eetris ning üritavad pärast teist järjestikust muserdavat ja hingepiinu tekitavat kaotust summeerida, mis sai Eestile saatuslikuks. See pole lihtne ülesanne, sest Eesti tegi taas väga hea esituse Horvaatia vastu, kes tuli kohtumisele veidi üleolevalt. Millised emotsioonid valdavad meid kui spordiajakirjanikke ja kui kurvad olid Eesti koondislased vahetult pärast kohtumist? (00.17 - 06.40). Kuulata saab ka Kristian Kullamäe intervjuud, mis on tehtud paar minutit pärast lõpusireeni . mis sai otsustavaks? Mis jääb tänasest mängust näppude vahele? (06.41 - 11.00). Kui Jukka Toijala sõnul oli tänane Eesti esitus kaitses tema peatreeneri aja parim, siis ühe saatejuhi arvates oli lausa tervikesitus Eesti koondise parim soomlasest hoolealuse käe all. Siinkohal lähevad aga saatejuhtide arvamused lahku. Miks? (11.01 - 15.54) Käime läbi ka, mis osutusid lõpuks kohtumise võtmekohtadeks, kes tegid Eesti poolt väga head esitused ja kuidas siit minna edasi turniiri viimasele kahele kohtumisele, kui edasipääsulootust enam ei ole (15.55 - 23.24). Head kuulamist!

„Viienda veerandaja“ saatejuhid Rasmus Voolaid ja Hindrek Pärg on ööpäev pärast väga valusat kaotust Ukrainale EM-finaalturniiril taas eetris, aga juba veidi positiivsemates meeleolus ja toonides. Pühapäeval oli Eesti korvpallikoondisel mänguvaba päeval mänguareenil ligi tunnine trenn. Räägime trennis valitsenud positiivsetest meeleoludest ning kui olulist rolli mängivad noore koondise juures veteranid Siim-Sander Vene ja Sten Sokk. Samuti vaatame otsa ka esmaspäevasele mängule Horvaatia vastu ning arutame optimistlikult Eesti edasipääsulootuste üle (0.17 - 11.03). Lõviosa tänasest saatest moodustab intervjuu Eesti koondise füsioterapeut Priit Lehismetsaga. Muu hulgas räägime valusast kaotusest Ukrainale, meeleolust 20 tundi pärast lõpusireeni ja kuidas hoida ülitiheda mängugraafikuga EM-finaalturniiril mehi tervena. Lisaks võrdleb Lehismets veel kolme korvpallikoondise peatreenerit, kelle käe all on ta olnud füsioterapeut ja koos intervjuud pealt kuulanud Siim-Sander Vene abiga resümeerib, kes on koondise kõige tugevam ja kiirem ning kes võidaks koondislastest maratoni. (11.10 - 24.07) Head kuulamist!

Eesti korvpallikoondise EM-finaalturniir Milaons sai väga valusa jätku, kui teises mängus kaotati 73 : 74 üliolulise kohtumise Ukrainale. Miks lõpuks nii läks? Sarnaselt mängijatele oli poolteist tundi pärast lõpusireeni ka „Viienda veerandaja” taskuhäälingu tegijatel õigeid põhjuseid keeruline välja tuua. Kui valus see kaotus siis õigupoolest ikkagi oli? Teatud paralleele saab tuua Riia EMil Leedu käest saadud viimase sekundi ketukaga. Või oli see ikka veel kraadi võrra ebameeldivam? Räägime taas ka persoonidest – keda kiita? Keda laita? Mida tähendas see kaotus meie edasipääsulootustele ja kuidas edasi? Head kuulamist!

Õhtulehe korvpalli-podcast ei puhka ka öösel! Oluline on, et „Viies veerandaeg” jõuaks esimesel võimalusel kuulajateni ning seetõttu analüüsimegi Itaalia – Eesti EM-finaalturniiri kohtumist öötundidel. Millised mõtteid Eesti 62 : 83 seisuga mäng meis tekitas? Kas Eesti oli kehv või Itaalia hea? Natuke mõlemat, aga pigem seda teist rohkem. Vastane oli ikkagi üks EMi soosikutest, kes ei tahtnud kodupubliku silme all avamängu kohe üldse kaotada. Eriti ei tahtnud suvel Utah Jazziga käed löönud NBA mees Simone Fontecchio. (0.17 - 06.06). Seejärel rääkisime lähemalt persoonidest – tunneme muret Siim-Sander Vene ja Kristian Kullamäe visketabavuse üle. (06.07 – 11.47) Kerr Kriisa küll tabas suurepäraselt viskeid, aga vaatamata sellele ei saa tema mängu ainult plusspoolele kanda. Miks oli halb päev Maik-Kalev Kotsaril? Ja kuidas on lood Janari Jõesaarega? (11.48 - 22.48) Saate lõpus vaatame ette juba laupäevasele kohtumisele Ukraina vastu. Mõneti ootamatult on see eesootav kohtumine juba kergelt „selg vastu seina” maiguline. (22.48 - 27.29) Head kuulamist!

Õhtulehe korvpalli-podcast „Viies veerandaeg“ on järgmised vähemalt kaheksa päeva eetris otse Milanost, kus Eesti korvpallikoondis mängib EM-finaalturniiril. Avamänguni pole palju jäänud - Eesti alagrupis visatakse pall õhku juba reedel. Millised on aga meie esmamuljed Milanost ning kas 1,35 miljoni elanikuga linnas on võimalik aru saada, et korvpalli suurpidu algab juba homme? Ühtlasi küsisime ka Siim-Sander Venelt ja Kristian Kullamäelt, mida nemad arvavad Itaalia kultuurielu määravates küsimustes (0.20 - 09.30). Samuti räägime Eesti koondise ootustest ja eesmärkides. Terve suvi on oldud ettevaatlikud ning kõrgeid, säravaid sihte pole seatud, aga mis võib olla siiski realistlik saavutus. Ühtlasi avaldab Jukka Toijala, millised olid tema viimased sõnumid koondislastele enne Eestist lahkumist (09.31 - 14.43). Saate viimases osas üritame mängida ennustajaid. Õhtuleht küsis viielt korvpallieksperdilt, kuidas Eestil võib päriselt minna, kes võib kõikidest koondistest üllatada, kes tuleb Euroopa meistriks ja kes valitakse kõige väärtuslikumaks mängijaks. Ekspertide kõrvale avaldame ka enda ennustused ja ootused eelseisvaks kaheks ja pooleks nädalaks(14.44 - 27.46). Head kuulamist ja head korvpallipidu igale korvpallisõbrale!

Taasiseseisvunud Eesti korvpallikoondis alustab reedel oma ajaloo neljandat EMi. Enne Milanos algavat suurt korvpallipidu käis Õhtulehe stuudios külas 2001. aastal Eesti finaalturniirile viinud Üllar Kerde. Saatejuhid Rasmus Voolaid ja Hindrek Pärg uurisid esmalt Kerdelt tema praeguste tegevuste kohta. 68aastane legend on küll endiselt spordimaailmas tegev, aga enam mitte aktiivse korvpallitreenerina. Kerde avalikustas, et enam teda stabiilselt pingi juures ühtegi meeskonda juhendamas ei näegi. Küll käib ta episooditi mõne grupi juures abis, aga mitte püsivalt. Ja siis lähemalt meenutuste juurde. Milline oli 2001. aasta EMiks ettevalmistus? Miks mindi raksu Aivar Kuusmaaga? Kuidas võtsid oma liidri minemakupatamise vastu Kuusmaa toonased meeskonnakaaslased? Kerdet häiris tohutult see, kuidas 21 suve tagasi meeskond Raekoja platsilt Türki saadeti. „Kõigil oli tunne, et vähemalt hõbe on käes, võib-olla ka kuld,“ rääkis ta. Turniiril ootas neid üks saun teise järel ja Jugoslaavia juhendaja Svetislav Pešic kostitas teda pressikonverentsil karmi küsimusega. Kerde avaldas saates ka mitu tänaseni kuulmata lugu. Millest vestles ta Dirk Nowitzkiga? Mis praegu (ja tegelikult ka siis) täiesti mõeldamatu ja jabur lahendus leiutati välja koondise EMile saatmiseks? Lõpetuseks analüüsisime Kerdega pikemalt praegust koondist. Mis on hästi? Mis on halvasti? Ja kes on Eesti suurima potentsiaaliga kossutalent? Head kuulamist!

Andres Sõber oli Eesti rahvuskoondise abitreener 2015. aasta EM-finaalturniiril, mil korvpallurid naasid Riiast ühe võidu ja nelja kaotusega. Nüüd, vahetult enne tänavust finaalturniiri, on suurest treeneritööst loobunud ning alati ausa ja otsekohese ütlemise Sõbraga õige aeg vaadata tagasi seitsme aasta tagusele kogemusele ning visata pilk ette eelolevale suurele korvpallipeole. Ligemale 40aastase treenerikogemusega Sõber räägib, milliste emotsioonidega ta lahkub Kadrina Karude peatreeneri kohalt ja millist nõu soovib hoopis vastupidises suunas, meistriliigaklubi peatreeneriks läinud heale tuttavale Peep Pahvile. Emotsioonid on läbivalt ka saate põhiteemasid. Põhjalikumalt tuleb arutamise alla, miks on tal 2015. aasta EM-iga seonduvalt kahetised tunded, miks hoidis Lätis treeneritepingil keelt suu taga ning miks langesid Alar Varrak ja Eesti ajakirjanikud Kristjan Kanguri emotsionaalsete valangute ohvriteks. Juttu tuleb ka sellest, milliseid vigu tehti Sõbra meelest vahetult enne Riiga sõitu. Sõber analüüsib Eesti praegust koondist: kes on tema meelest need kaheksa mängumeest, kellega saab mängida iga koondise vastu, miks tal on omad kõhklused peatreener Jukko Toijala osas, miks peab naeruväärseks vabanduseks koondislaste nõrka füüsilist vormi ning kui olulised lülid on ohtrate kogemustega Siim-Sander Vene ja Sten Sokk. Sõber ka räägib, miks ta kardab Eesti koondise mänge finaalturniiril ja ennustab, kui tõenäoliselt pääseb Eesti alagrupist edasi. Head kuulamist!

Kui Eesti korvpallikoondis valmistub EMiks, oleks patt mitte pühkida tolmukihti maha Õhtulehe korvpallist rääkival taskuhäälingul „Viies veerandaeg“. Ja mis oleks parem viis comeback'iks kui kutsuda saatesse külla eelmise EMi üks kangelastest ehk Gregor Arbet isiklikult. Alustuseks paari sõnaga Arbetist endast, kes otsustas hiljuti TalTechi spordiklubist lahkuda. Ja siis meenutuste juurde: mida tegi Tiit Soku juhendatav kossukoondis täpselt seitse aasta tagasi, kui oli EMini veel paar nädalat jäänud? Mida arvab Arbet sellest, et koondisest tehti toona filmi ja enne EMi tuli osaleda erinevatel avalikel üritustel, mida Andres Sõber kutsus lausa „hobuste väljanäituseks“? Riiga saabudes olid ootused suured, aga esimesena saadi nähvakas Tšehhi koondiselt ja päev hiljem Belgialt. Fännid vilistasid koondise välja ja pahandus oli suur. Arbet meenutab, kuidas enne Ukraina-mängu tuli abi väljaspoolt ehk appi tõttas toonane korvpalliliidu president Jüri Ratas. Järgnes võit Ukraina üle (Arbetilt 26 punkti!), ülinapp ja valus kaotus Leedult ning otsustav mäng Läti vastu. Algus oli paljutõotav, lõpp läks aga kahjuks ära ja edasipääs jäigi unistuseks. Lõpetuseks rääkisime Arbetiga praegusest korvpallikoondisest ja vaatasime ette tulevasele EMile. Head kuulamist!

„Viienda veerandaja“ stuudios ajasid tunni jagu korvpallijuttu kaks julge ütlemisega treenerit: Andres Sõber ja Peep Pahv. Kui Pahv juhendab algaval hooajal meeste esiliigas Keilat, siis Sõber on Kadrina Karude peatreener. Liigas ollakse küll rivaalid, kuid üldiselt võideldakse sama asja ehk Eesti korvpalli helge tuleviku nimel. Saates käiakse kiirelt läbi Pahvi teekond treeneriametisse, kuid suurema osa ajast lahatakse aktuaalseid korvpalliküsimusi. Teemade ring on lai: koondise peatreeneri sobivus, noorte talentide plussid ja miinused, Eesti korvpalliliiga tulevik, alaliidu juhatuse suutmatus näha väiksemate klubide rolli ja VTB liiga vajalikkus Kalev/Cramo jaoks. Lõpuks paneb Pahv kokku Eesti kõigi aegade parima algviisiku!

Õhtulehe korvpallisaade „Viies veerandaeg“ oli seekord teistsugune, sest Andres Sõbral käis külas legendaarne laulja Ivo Linna. Sõber jagas Linna senise elu 15 aasta kaupa viieks veerandajaks ja uuris iga perioodi tähtsamate sündmuste kohta. Lisaks palus Sõber nimetada Linnal paar-kolm lauljat, kes on jätnud talle kustumatu mulje. Saate lõpus üllatas Sõber külalist küsimusega, kas too ei tahaks järgmisel aastal kandideerida Eesti presidendiks. Hüva kuulamist!

Andres Sõber võõrustas „Viiendas veerandajas“ Eesti üht parimat naiskorvpallurit Annika Kösterit. Läbi hekseldatakse kogu Kösteri karjäär. Muuhulgas selgub, miks ei saanud pikast tüdrukust modelli, sulgpallurit ega vehklejat. Esimesed korvpallisammud tegi ta Maia Dorbeku juures. Põhjalikult käivad vaatluse alt läbi Kösteri tugevad ja nõrgemad küljed kossuväljakul. Selgub, miks ja kuidas kombineerib ta tööd ja tippsporti. Hüva kuulamist!

Andres Sõber võõrustas seekord „Viienda veerandaja“ stuudios legendaarset korvpallitegelast Aadu Kana. Juttu jätkus kauemaks! Peagi 80. sünnipäeva pidav härra avaldas hea vormi saladusi, vaatas tagasi elutööle ning mõtiskles ka tuleviku teemadel. Aadu Kana juhtis Eesti korvpalli pärast taasiseseisvumist ehk ajal, kui Kalev krooniti liidu meistriks ja koondis saavutas EMil ajaloolise kuuenda koha. Samas on seda perioodi ka kritiseeritud, sest 1990. aastatel käis väidetavalt alla noortetöö tase. Kana meenutab, milliste väljakutseta tuli keerulisel ajastul silmitsi seista. Muuhulgas selgitab Kana, miks ei osalenud olümpiavõitja Tiit Sokk 1993. aasta EMi finaalturniiril.

Andres Sõbra jutusaates „Viies veerandaeg“ käis külas 208 cm pikkune korvpallikoondislane Rauno Nurger. 26aastane mees meenutas, kuidas ta üldse korvpalli juurde jõudis ja miks kolis ta keskkooli järel USA ülikooli. Milliste raskustega seisis Eesti poiss silmitsi ookeani taga? Selgub, miks purunes NBA unistus ja miks naasis Nurger peagi Euroopasse. Järgmisel hooajal kannab ta Kalev/Cramo särki ja usub, et võib murda põhimeheks. „Kui tuleb välismaalane ja mängib palju s***mini kui mina, siis arvan, alustan mina,“ tõdeb ta.

Korvpallisaade „Viies veerandaeg“ oli seekord teistsugune, sest Andres Sõbral käis külas naine nimega Liis, kellega tal on eriline side. Kuna saade on ülesehitatud pisut salapäraselt, ei hakka me reetma muud, kui seda, et fookuses olid külalise õpingud USAs Kentucky ülikoolis. Muide, üks tema kursusekaaslane oli praegune Los Angeles Lakersi korvpallur Rajon Rondo. Hüva kuulamist!

Korvpallisaade „Viies veerandaeg“ tõi seekord sama laua taha Siim-Sander Vene ja Andres Sõbra. Värske abielumees Vene võttis ligi tunnise vestluse jooksul kokku oma eduka teekonna kuni tänase päevani. 40 aastat abielus olnud Sõber uuris külaliselt, kas pärast pulma on kuidagi teismoodi tunne ka. „Tunne on pidulik. Eks ta nüüd hakkab vaikselt tagasi argipäeva loksuma, aga natukene on ikka teistmoodi,“ muljetas Vene. „Rahvast oli peaaegu 60 inimest. Vahepealne, mitte liiga suur, aga mõned inimesed ikka tulid.“ Sõber jätkas uudishimulikult: „Kas viin ka oli?“ Vene: „Eesti pulm ikkagi ju. Ilma ei saa.“ Sõber: „Ja joodi küll eks?“ Vene: „Eks mõned ikka jõid.“ Sõber: „Palju kossumehi oli?“ Vene: „Eesti kossumehi väga polnud. Leedu kossumehi oli rohkem. Vanast ajast on sõpru jäänud.“ Ülejäänud saate jooksul hekseldati läbi terve Vene karjäär esimestest sammudest kuni tänaseni. Millist rolli on sel teekonnal mänginud vanemad? Miks sattus Vene 15aastasena Malaga asemel hoopis Kaunase Žalgirisesse? Ja miks ta ikkagi Leedu suurklubi juurest lahkus? Hüva kuulamist!

„Viies veerandaeg“ tõi seekord ühe laua taha Andres Sõbra ja Jaak Salumetsa. Juttu jätkus kauemaks! Salumets meenutab, kuidas ta võidumängus USA vastu 25 punkti viskas ning legendaarsele Julius Ervingule ära tegi. „Ta hakkas mind sõimama ka veel: „F***ing Russians!“ Olime enam-vähem ühevanused,“ meenutab korvpallilegend. Sõber: „Kuidas sa 21aastaselt nii hästi mängisid?“ Salumets: „Lõpetasin 17aastaselt keskkooli ja mu elu eesmärk oli Kalevi uks jalaga lahti lüüa. Kõige lihtsam motivatsioon!“ Läbi käiakse erinevad ajastud Salumetsa mängijakarjäärist kuni treeneritööni. Pikemalt peatuti 1993. aasta EMil, kus ilma Tiit Sokuta tippseltskonda murti ja kuues koht saavutati. Lõpuks püüab Sõber mõista, miks tema koduse liiga tulevikuvisioonid ei kattu absoluutselt alaliidu bossi ehk Salumetsaga. Hüva kuulamist!

Korvpallisaates „Viies veerandaeg“ käis saatejuhil Andres Sõbral külas äsja USAs South Carolina ülikooli lõpetanud ääremängija Maik-Kalev Kotsar, kes on ka tänavuses NBA draft’i nimekirjas. 23aastane Kotsar meenutas, kuidas ta korvpalli juurde jõudis, kelle juures kodumaal tuule tiibadesse sai ning milline oli elu Ameerikas. Samuti avab tänavu South Caolina ülikooli aasta parimaks õpilassportlaseks valitud eestlane NCAA köögipoolt: kas levinud stereotüüp, et seal valitseb väga karm treeningrutiin, vastab tõele? Mõistagi arutatati koos Andres Sõbraga ka Kotsari šanssidest pääseda järgmisel hooajal unistuste liigasse. Ambitsiooni mehel igal juhul jagub. Head kuulamist!

Korvpallisaates „Viies veerandaeg“ käis saatejuhil Andres Sõbral külas 26aastane Eesti koondislane Janari Jõesaar, kes liitub tänavu Hispaania kõrgliigaklubi Manresaga. Jõesaar meenutas, et jalgpalli ja võrkpalli juurest jõudis korvpallisaali Kobe Bryanti tõttu. „Tema oli niiöelda iidol,“ meenutab ta varalahkunud legendi. Noorena jõudiski Jõesaar oma eeskuju kodumaale ehk Ameerika Ühendriikidesse. Miks ei tulnud USA ülikoolides ikkagi kõvemat läbilööki, uurib Sõber. „Arvan, et lõin mingil moel läbi korvpallis, kuid mitte õpingutes. Keskendusin liiga palju korvpallile. Tagantjärele tarkus on see, et pidanuks ikka kooli ära lõpetama. Korvpalli koha pealt sain tegelikult hästi hakkama, kuid õpingute osas kahetsen, et ma ei keskendunud piisavalt palju. See on mu elu suurim kahetsus,“ pajatab Jõesaar. Miks põlesid maha sillad Rapla korvpalliklubiga? Kuidas sattus Jõesaar Sõbra käe alla Rakvere Tarvasse? Sõber võrdleb Jõesaare võimeid legendaarse Jaak Salumetsaga, kuid uurib, kas nooremal mehel jääb puudu tahtmisest? Läbi lahatakse ka aastad Tartus, Kalev/Cramos, Tenerifel ja koondises. Hüva kuulamist!

Korvpallisaates „Viies veerandaeg“ käis saatejuhil Andres Sõbral külas Sten Sokk. Sokud on Eesti korvpallis figureerinud juba umbes 70 aastat ning perekonna auhinnakapis särab Steni isa Tiidu olümpiamängude kuldmedal. Sõber uuris tšempioni pojalt, mis mees see isa Tiit siis tegelikult on? „Ta on alati olnud väga keeruline inimene, kellest aru saada ja keda lõpuni läbi lugeda. Mingil hetkel võid temaga juba ühel lainel olla, kuid järgmisel hetkel tuleb välja tema hoopis teine pool. Teda ei saagi kõik lõpuni tundma. Ta hoiab palju asju enda sees, olles selline vaikne ja töökas, rahulik ja eemalehoidev,“ rääkis Sten. Mängujuht püüab oma vanale treenerile selgitada, mille taha on jäänud suurem läbilöök. Ta on leiba teeninud ka Gruusias, Rumeenias, Venemaal ja Kreekas, kuid Sõbra arvates võinuks veelgi kõrgemale ronida. Pikemalt peatutakse koondise teemadel. Mis võinuks paremini minna Riias toimunud EM-finaalturniiril? Kui ebamugav on tõmmata selga koondise särk, kui peatreeneriks on isa?

Täna 37. sünnipäeva pidav Gregor Arbet, kes teatas juuni alguses karjääri lõpetamisest, meenutas Õhtulehe podcastis edukat sporditeed. „Viienda veerandaja“ saatejuht on Andres Sõber. Muuhulgas vaatas duo tagasi 2003. aastale, mil üheskoos Eesti meistriks tuldi. Arbet meenutas, et selle perioodi üks suuremaid võite oli tegelikult see, et ta leidis endale väga head sõbrad Kristjan Kanguri ja Janar Taltsi näol. Kas Saksamaal ja Kreekas leiba teeninud Arbetil õnnestus oma potentsiaal realiseerida? Kui palju mõjutas tõik, et Arbetil polnud kunagi päris oma agenti? Kas poeg Geronist tuleb lõpuks veel kõvem mängija kui isa? „Tal on huvi. Kui näen, et see huvi kasvab, siis kindlasti aitame kaasa. Ma ei hakka teda suruma. Ta sai alles paari päeva eest seitsmeseks, küll jõuab neid valikuid veel teha,“ rääkis Arbet.

Korvpallisaates „Viies veerandaeg“ ajasid sel nädalal juttu Andres Sõber ja legendaarne naiskorvpallur Merike Anderson (38). Juttu tuli näiteks Andersoni sirgumisest pisikesest Tartu tüdrukust profiks ja praegusest Eesti koondisest. Sõber uuris, kuidas praegu seisud on? Keda võiksime lähiriikidest võita ja kes on need neiud, kel tasub silma peal hoida? Kas Anderson nõustub nendega, kes soovitavad esimesel võimalusel välismaale minna? Kas ta on mõelnud naiste NBA peale? Mis on tema kõige nõrgem koht? Kas ta vahel riidleb ka nooremate tüdrukutega? Mida toob tulevik? Lisaks vesteldi Andersoni aastatest välismaal ja erinevate treenerite suhtumistest-harjumustest. Hüva kuulamist!