Äripäeva raadio

MindTitani tegevjuhi Kristjan Jansonsi sõnul liigub tehisintellekti suurim muutus tööstuses järjest enam valgekraetöösse, kus suurim võit võib tulla müügist, ostuprotsessidest, projekteerimisest ja dokumentide kontrollist. Kui seni on tööstus-AI-d seostatud peamiselt masinnägemise, kvaliteedikontrolli ja tootmisliinidega, siis viimaste aastate suurem muutus toimub Jansonsi hinnangul kontoritöös. „AI fookus liigub tootmispinnalt valgekraetöösse,“ ütleb ta saates „Fookuses: tark tööstus“. Tema sõnul hõlmab see tarneahela juhtimist, müüki, tootearendust, projekteerimist, raamatupidamist ja juhtimist. Eriti suur kasu tekib seal, kus tuleb töödelda mahukaid ja keerukaid dokumente ning vähendada vigade riski. Jansonsi sõnul ei piisa sageli vana protsessi automatiseerimisest. Mõnikord tuleb kogu töökorraldus ümber disainida, sest vastasel juhul automatiseeritakse vaid üks pudelikael. Kuigi suur muutus toimub praegu kontoritöös, jääb AI roll oluliseks ka tootmises. Näiteks tõi Jansons välja masinnägemise, kvaliteedikontrolli, energiakasutuse optimeerimise ja masinate juhtimise. Tema sõnul muudavad füüsilise maailma piirangud - tarneahelad, seadmed, ohutus ja vastutus - täielikult isejuhtiva tehase loomise veel keeruliseks. Seetõttu tuleb AI-süsteemidesse jätta kontrollikohad, kus inimene saab otsuseid kinnitada või peatada. Jansonsi hinnangul muutub AI kasutamine ettevõtetes järjest vältimatumaks ning see ei ole enam ainult tehnoloogiaküsimus, vaid puudutab ka juhtimist, vastutust ja protsesside ümbermõtestamist. Saadet juhib Mart Valner. Pildil Kristjan Jansons. Allikas: Äripäev

Einar Tiimla selgitab saates Password, miks Häk nimetab end strateegiliseks loovagentuuriks. “Me alustame enda tööd alati strateegiast,” ütleb Tiimla. Tema sõnul aitab põhjalik eeltöö vältida olukorda, kus klient hakkab alles esimeste visuaalide pealt mõtlema, mida ta tegelikult tahab. Räägime sellest, miks hea loovtöö ei tähenda lihtsalt ilusat kujundust või ägedat ideed, vaid peab aitama lahendada konkreetset äriprobleemi. Einar rõhutab, et agentuur saab olla kliendile päriselt kasulik siis, kui koostöö põhineb usaldusel ja partnerlusel. “Kõige parem klient on ikka see, kes agentuuri usaldab.” Samuti tuleb juttu tähtaegadest, protsessidest ja sellest, miks hästi juhitud agentuuris võib struktuur loovusele hoopis rohkem ruumi anda. Juttu tuleb ka Häki Dubai ekspordikogemusest, ettevõtte kasvust, valusatest õppetundidest ja sellest, miks teenuseäri on lõpuks ikkagi inimeste äri. Einar jagab ausalt, mida ta õppis välisturule minekust. “Peamine ekspordi õppetund: tuleb kohale minna ja partneritega näost-näkku kohtuda,” sõnab Tiimla. Saadet juhib Hando Sinisalu Fotol: Loovagentuuri Häk juht ja asutaja Einar Tiimla ning saatejuht Hando Sinisalu Foto: Äripäev

Äripäeva raamatuklubi värskes saates on fookuses teos "Mõtlemismasin", mis avab kiibihiiglase Nvidia uskumatu tähelennu tagamaid ja selle asutaja Jensen Huangi elulugu. Stuudios arutlevad tehisintellekti ja investeerimise tuleviku üle kogenud tehnoloogiaeksperdid Taavi Ilves ja Priit Kallas. Saadet juhib Merian Tiirats. Pildi autor Andres Laanem.

Logistikafirmade roll ei piirdu enam kaupade vedamise, ladustamise ja pakiautomaati toimetamisega. Üha enam liigub sektor sinna, kus tuleb hallata ka toodete tagastusi, parandamist, uuesti kasutusse suunamist ja lõpuks ka vastutustundlikku utiliseerimist. Ehk logistikafirmad muutuvad omamoodi taaskasutuskeskusteks. Saates „Logistikauudised eetris“ rääkis SmartPosti laologistika direktor Raivo Roolaid, kuidas Soome riiklik postifirma tegeleb juba täna aktiivselt ringmajanduse arendamisega. Näiteks jõuavad rendiperioodi lõpetanud IT-seadmed tagasi SmartPosti, kus need kontrollitakse, hinnatakse, vajadusel parandatakse, puhastatakse andmetest, varustatakse uue tarkvaraga ning valmistatakse ette järgmisele kasutajale. Roolaidi sõnul ei tähenda see, et logistikafirmad hakkaksid klassikalises mõttes prügi vedama. Pigem on küsimus selles, kuidas aidata ettevõtetel toodete eluiga pikendada ja vältida olukorda, kus täiesti kasutuskõlblikud asjad jõuavad liiga vara jäätmete hulka. Juttu tuleb ka e-kaubanduse kasvust, tagastuste keerukusest, odava kauba keskkonnamõjust ning loomulikult ülimalt konkurentsitihedast pakiärist, kuhu juba sel aastal lisandub ka Läti riiklik postifirma Latvijas Pasts. Mida see siinsele konkurentsile tähendab ja milline võiks olla lõunanaabrite äriplaan? Saatejuht on Äripäeva logistikauudiste teemaveebi juht Tõnu Tramm. „Logistikauudised eetris“ saate toob kuulajateni Laomaailm. Foto: Tõnu Tramm, fotol: SmartPosti laologistikadirektor Raivo Roolaid

IKEA Eesti ärikliendiosakonna juhi Kärilin Kuhlapi sõnul on pärast koroonapandeemiat ettevõtete ruumivajadus ja sisustusstiil märgatavalt muutunud – üha enam soovitakse multifunktsionaalseid lahendusi ja neutraalseid, koduseid toone. "Tänapäeval peab iga ruutmeeter teenima ja töötama. Sisekujundaja aitab leida parima lahenduse, olgu see siis kliendi või töötaja jaoks, hoides samal ajal silma peal nii funktsionaalsusel kui ka eelarvel," selgitab Kärilin Kuhlap IKEA äriklienditeenuse tagamaid. Saates räägib Kuhlap, et IKEA ei ole ammu enam pelgalt koht, kust osta üksikuid riiuleid, vaid üha enam pöörduvad nende poole kinnisvaraarendajad ja suurettevõtted täislahenduste saamiseks. Oluliseks märksõnaks on saanud paindlikkus: moodulmööbel võimaldab kontorit või üürikodu kiiresti värskendada ilma suuri investeeringuid tegemata. Saates tuleb juttu IKEA täisteenusest ärikliendile, mis on tihtilugu ettevõttele tasuta. Saadet juhib Tarmo Virki. Fotol: Kärilin Kuhlap, IKEA Eesti ärikliendiosakonna juht Foto: Ikea

Organisatsioonides räägitakse palju tipptalentidest ja probleemsetest töötajatest, kuid suure osa igapäevasest tööst teeb ära vaikne keskkiht, kelle juhtimine määrab sageli ettevõtte tegeliku stabiilsuse. Saates “Töö ja palk“ arutati, kes on niinimetatud keskmine töötaja ning kas tema kalduvus olla nähtamatu on mugavuse, hirmu või organisatsioonikultuuri tagajärg. Juttu tuli ka sellest, kas igas keskmises töötajas on kasutamata potentsiaal, millal peaks juht inimest arendama hakkama ja millal tuleb tunnistada, et töötaja ei sobi enam oma rolli või ka kollektiivi. Miks ei pruugi kõigi töötajate tipptasemele surumine organisatsioonile hästi mõjuda ja mis juhtub siis, kui keskpärasus muutub vaikimisi normiks, selgitas juhtimiskoolitaja Kaido Pajumaa. Vestlust vedas Personaliuudiste juht Helen Roots. Pildil: Helen Roots ja Kaido Pajumaa. Autor: Andres Laanem

Üle piiri e‑ostlemine ei tähenda Eesti kaupmehele ainult hinnakonkurentsi, vaid ka ebavõrdset võistlust platvormidega, mille maksu‑, ohutus- ja vastutusreeglid ei pruugi olla kohalike ettevõtetega võrreldavad. Saates “E‑kaubanduse areng ja tulevik“ arutasid Klick Eesti juhatuse liige Kaire Koik ja LPP tegevjuht Svetlana Malatok, kuidas kolmandate riikide platvormid mõjutavad kohalikku kaubandust ja millise hinna võib odav ost lõpuks tarbijale kaasa tuua. Juttu tuli kontrollimata kaupade riskidest, ohtlikest ainetest, tootevastutusest, jäätmetest ja kuludest, mis ostuhetkel välja ei paista. Samuti räägiti Euroopa Liidu tollireformist, kaupade maksustamisest alates esimesest eurost ning vajadusest muuta platvormide vastutus selgemaks. Selgitati, milles seisneb Eesti kaupmehe eelis: kohapealne olemasolu, kiire tarne, eestikeelne klienditeenindus, garantii, omnikanali võimalused ja kontrollitud kaup. Saates kõlas ka hoiatus, et kaubanduse rolli alahindamine võib suurendada survet nii töökohtadele kui ka riigi maksutulule. Saadet juhtis Kaubandus.ee juht Maarit Kallas. Fotol: LPP tegevjuht Svetlana Malatok, saatejuht Maarit Kallas, Klick Eesti juhatuse liige Kaire Koik. Allikas: Äripäev

Sisuturundussaates räägime vastutusest ja riskidest – kuidas need äriühingus tekivad; millal muutub äriotsus õiguslikuks probleemiks; kui otsused sünnivad kollektiivselt, siis kes lõpuks vastutab; ja mida teha siis või, õigemini, enne seda, kui juhi jaoks realiseerub kõige kehvem stsenaarium? Äriühingud pole kunagi varem panustanud nii palju ressurssi juhtimisse, kontrolli ja vastavusse. On rohkem reegleid, protseduure ja järelevalvet, aga vaatamata sellele lähevad asjad teinekord valesti. Ja tihti mitte reeglite puudumise tõttu, vaid nende olemasolust sõltumata. Neid küsimusi mõtestavad õiguslikust ja kindlustuse vaatenurgast lahti Norman Aas, advokaadibüroo Sorainen majanduskuritegude ennetamise ja uurimise valdkonna juht, ja Helen Evert, IIZI Kindlustusmaakleri finantsriskide spetsialist. Saadet juhib advokaadibüroo Sorainen finants- ja kindlustusõiguse ekspert Oliver Ämarik. Jätkame nende teemade üle arutlemist 19. mail toimuval Soraineni ja IIZI juhtide ärihommikul "Juht hallil alal: millal muutub otsus juhi isiklikuks riskiks?". Ärihommik on tasuta, kuid kohtade arv piiratud, sh registreerumine vajalik. Riskide kindlustamisest kaitsetööstuses saab lähemalt järele kuulata-vaadata 28. aprillil toimunud Soraineni riigikaitse ärihommiku ettekandest. Juhatuse vastutuse kohta küber- ja andmekaitse valdkonnas saab järele kuulata ja vaadata Soraineni 17. märtsi Andmekaitse, küberturvalisuse ja tehnoloogiaõiguse ärihommiku ettekandest. Fotol: Helen Evert IIZI Kindlustusmaaklerist ning Norman Aas ja Oliver Ämarik advokaadibüroost Sorainen Foto: Andres Laanem

Kui me räägime ikkagi puhkenud sõja kontekstis, et Eesti tööstusettevõtted plaanivad ikkagi nelja protsendi jagu nii käivet kui tootmismahte kasvatada, siis ma ütleks, et see on väga hea tulemus, sõnab Swedbanki tööstusosakonna juht Raul Kirsimäe. „Sel aastal oli tulemusi eriti põnev vaadata, sest läksime uuringuga liikvele pärast seda, kui Iraani sõda oli veebruari lõpus aland,“ sõnas Swedbanki tööstusosakonna juht Raul Kirsimäe värsket tööstusettevõtete uuringut tutvustades.  Uuring saadeti ettevõtetele välja märtsi alguses ja vastused laekusid aprilli esimese pooleni. „Vaadates tulemusi, siis ma ütleks, et minu jaoks andsid need mõõdukalt optimistliku signaali. Kui me räägime ikkagi puhkenud sõja kontekstis, mis jällegi tarneahelaid ja energiahindasid oluliselt mõjutavad, et Eesti tööstusettevõtted plaanivad ikkagi nelja protsendi jagu nii käivet kui tootmismahte kasvatada, siis ma ütleks, et see on väga hea tulemus,“ lisas Kirsimäe. Ta lisas, et samas kumas vastustest arusaadavalt ka palju ebakindlust. „Mul oli ka hea võrdlusbaas võtta ja vaadata nelja aasta tagust uuringut aastast 2022, mil algas sõda Ukrainas. Ma ütleks, et võrreldes selle ajaga on näha, et meie ettevõtted on tänasteks ohustsenaariumideks palju paremini valmis,“ märkis ta. Tööstusuuringust selgus, et küberriskid on olulised kasvanud ja enam kui veerandit uuringus osalenud ettevõtetest on rünnatud. „Uus trend on see, et Euroopas on järjest levimas nii-öelda kauba väljapetmised, mille jaoks luuakse kodulehekülgesid ja võltsitud identiteete. Uue ostja puhul tasub alati ka need riskid läbi mõelda, et ära kaardistada, kellega ikkagi usheldakse ja millega see ettevõte tegeleb,“ hoiatas Kirsimäe. Uuring näitas, et tööjõu ehk valdkonna spetsialistide leidmine on ettevõtete jaoks keerulisemaks muutunud. Kui mullu ütles 18 protsenti ettevõtetest, et tööjõupuudus ei ole nende jaoks piirav, siis sellel aastal oli see näitaja vaid 12 protsenti. „Tööjõupuudus on selgelt süvenenud. Väga selgelt kumab tulemustest, et kui ettevõtted hakkavad spetsialisti otsima ja eriti kvalifikatsiooniga inimest, siis valikuring on väga kitsas,“ lisas Kirsimäe. Saadet "Tööstusuudised eetris" juhtis Harro Puusild. Saadet toetab AJ Tooted. Pildil Raul Kirsimäe. Foto: Kaarel Langemets

Taristuehituse sektor seisab silmitsi uue riskiga: ootamatu kütuse hinnatõus mõjutab otseselt nii praeguste hangete teostamist kui ka ettevõtete valmisolekut uusi pakkumisi teha, rääkisid Verston Eesti juhid Jarmo Liiver ja Ragnar Kangro saates „Eetris on ehitusuudised“. Verstoni juhid rõhutasid, et ootamatu sõja tõttu lakke hüpanud kütusehinnad vajavad riigi poolt täiendavat kompenseerimist. "Taristuehituses on diiselkütus üks olulisemaid sisendkulusid, sest rasketehnikale pole olulisi alternatiive tekkinud. See tähendab, et iga hinnatõus kandub kiiresti edasi projektide omahinda," rääkis Liiver. Kangro sõnul on probleem eriti terav hangetes, kus hinnad fikseeritakse pikaks ajaks ette. Kui kütusehind tõuseb ootamatult, jääb risk suures osas töövõtja kanda. „Sellises olukorras ei ole ettevõtetel lihtsalt võimalik miinusega tööd teha,“ viitas ta, lisades, et see sunnib pakkujaid hindu tõstma või hankel üldse mitte osalema. Olukord on viinud selleni, et osa uusi teedehankeid on jäänud ootele. Tellijatel on keeruline eelarveid koostada, kuna kütuse hinna edasist liikumist ei osata prognoosida. See tähendab, et hankeid lükatakse edasi, kuni kulud muutuvad prognoositavamaks või leitakse toimiv lahendus hinnariski maandamiseks. Kogu hinnariski ei saa jätta töövõtjate kanda ja juba praegu otsivad otsitakse tellijatega sellele lahendusi. Saadet juhtis Teeli Remmelg.

Avalik esinemine või enda sõnumite selge edastamine võivad olla suured väljakutsed, mis hägustavad mõtte ja pingestavad keha nii, et hääl ei kanna, peod on higised ning mõttelõng katkeb. Koolitaja ja teatrimees Mart Koldits räägib saates sellest, mis on kõnekunstis olulisimad komponendid, kuidas me üldse häält tekitame ja mis on ühist lavastajatel ja juhtidel. Saame teada ka seda, milliseid tööriistu millises olukorras kasutada, et mitte piltlikult öeldes kirvega tikkima hakata. Saatejuht on Tuuli Seinberg. Fotol Mart Koldits, foto: Äripäev

Riigihanked muutuvad majanduslanguses järjest huvipakkuvamaks: suureneb pakkujate hulk ja rohkem on ka pakkujaid, kes tahavad pakkumuste esitamise tähtaega endale sobivalt venitada, nendib jurist Tuulikki Laesson. „Oleme õnnelikult selles ajajärgus, kus riigihangete seadus hakkab uuesti muutuma, mis tähendab seda, et on väga palju parandusvõimalusi. Kõik need asjad, mis on olnud varasematel aegadel problemaatilised, saab Riigikogu üle vaadata,“ märgib „Teabevara tunnis“ ehitus- ja riigihanke spetsialist Tuulikki Laesson, kes keskendub viimase viie kuu kuumadele kohtulahenditele. Laesson räägib saates pakkujale esitatavatest nõuetest, õiguskaitse rakendamist vaidlustuste korral, ristsubsideerimise keelust, pakkumustele esitatava tähtaja pikendamisest ja hankijalt hüvitise nõudmisest. Saadet juhib Äripäeva teabevara toimetaja Maria Made Laas. Fotol Tuulikki Laesson. Autor: Andres Laanem

Seekordses sisuturundussaates on külas Eesti ühe vanima raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts, kelle ettevõte tähistab 29. sünnipäeva ja alustab oma juubeliaastat. Räägime, kuidas on raamatupidamisteenus kolme kümnendi jooksul muutunud, miks konkurents on tihedam kui kunagi varem ning kuidas hoida kliendisuhteid, mis kestavad üle 20 aasta. Juttu tuleb ka päevakajalistest teemadest: juhatuse liikme vastutuse võimalikust laiendamisest, paindliku tööaja muudatustest, automaksu mõjust ettevõtlusele ning laiemalt Eesti maksupoliitika loogikast. Saate teises pooles vaatame tulevikku: kuidas digitaliseerimine, e-arved, Costpocketi-laadsed lahendused, pangaliidestused ja tehisaru muudavad raamatupidaja igapäevatööd. Lepvalts selgitab, miks AI ei kaota raamatupidajat ära, vaid tõstab ootusi tema kompetentsile — tuleviku raamatupidaja peab oskama süsteeme seadistada, protsesse kontrollida ja olla targem kui masin, mille tööd ta üle vaatab. Saadet juhib Hando Sinisalu. Fotol: Vesiiri asutaja ja juht Enno Lepvalts Foto: Andres Laanem

Riik plaanib reformi, mille esimese etapina lüheneb novembrist mobiilinumbri viimine ühe operaatori juurest teise juurde seniselt kuuelt päevalt ühele, kuigi algselt räägiti ka 15 minutist. Telekomid on aga eri leerides, kui kiire peaks see protsess olema. Milliseid muudatusi võib see reform tuua sidefirmade ärimudelitesse ning kuidas mõjutab meie küberturvalisust? Sel ja teistelgi päevakajalistel telekomiäri puudutavatel teemadel arutlevad Tele2 Eesti juht Margus Nõlvak ja Telia Eesti juht Andre Visse. Vestlust suunab Äritehnoloogia juht Indrek Kald. Foto: Neeme Korv

Triniti advokaat Kristena Kutti sõnul muudab isikuandmete rikkumistega seotud regulatsioonide lihtsustamine ettevõtjate elu tegelikkusest segasemaks. Euroopa Komisjon avalikustas eelmise aasta lõpus seadusandlike ettepanekute paketi, mille eesmärk on lihtsustada Euroopa Liidu digitaalvaldkonna õigusakte. "Kui ma seda muudatusettepanekute teksti lugesin, siis mul ei olnud tunne, et see midagi lihtsamaks teeb, kuigi eesmärk on iseenesest üllas," rääkis Kutti. Advokaadi sõnul ägisevad ettevõtjad administratiivse koorma all. "Me tahame, et meie ettevõtjate elu läheks kergemaks, aga mul on tunne, et ei lähe," märkis andmekaitseõigusele ja küberturvalisusele spetsialiseerunud advokaat Kristena Kutti. Triniti advokaat Maarja Lehemetsa sõnul on regulatsioonis ka palju positiivset. "See ei ole loodud ettevõtjate kiusamiseks, vaid meie ühiskonna väärtuste kaitseks. Omaette küsimus on see, kas ja kus on see tasakaalupunkt," lausus Lehemets. Veel tuli saates juttu Sheini hiigeltrahvist, töötajate jätkuvast lohakusest ja sellest, kuidas juhid võiksid korraldada õngitsuskirjade simulatsioone. Saadet juhib Joonas-Hendrik Mägi. Foto: Raul Mee.

Tänapäeva kaubanduses ei määra edu enam üksik tehnoloogiline lahendus, vaid see, kui hästi erinevad süsteemid ja andmed tervikuks kokku töötavad. Saates arutletakse, kuidas muutunud ostukäitumine ja kasvavad ootused sunnivad kaupmehi oma tööprotsesse ümber mõtestama. Astro Balticsi kaubanduse valdkonna juht Aive Vool ja tehniliste lahenduste müügispetsialist Marc Ander Etti selgitavad, miks suur osa kaupmehi pakub endiselt eilset ostukogemust ning kuidas iseteenindus, automatiseerimine ja andmete parem kasutamine võivad anda konkurentsieelise. Juttu tuleb ka sellest, miks tehnoloogia ei asenda inimest, vaid aitab teha paremaid otsuseid ning seda eeldusel, et andmed on kvaliteetsed ja süsteemid integreeritud. Saates käsitletakse, milline võiks välja näha müügiprotsess aastal 2030, millist rolli mängib tehisintellekt ning miks killustatud IT-lahendused võivad ettevõttele kalliks maksma minna. Samuti räägitakse usalduspõhisest ostlemisest ja sellest, kuidas tehnoloogia aitab vähendada tööjõukulusid ning samal ajal kasvatada müüki. Saadet juhib Nele Peil Kaupmeeste Liidust. Fotol: Astro Baltic kaubanduse valdkonna juht Aive Vool, saatejuht Nele Peil Kaupmeeste Liidust ja Astro Baltics tehniliste lahenduste müügispetsialist Marc Ander Etti. Foto: Äripäev

Pereettevõtluse suurim küsimus ei ole ainult see, kes ettevõtte üle võtab, vaid kuidas tekib järgmises põlvkonnas päris soov ja valmisolek vastutus enda kanda võtta. Sellest räägiti Äripäeva raadio saates “Võitjate põlvkonnad”, mis on salvestatud Pereettevõtjate konverentsil. Arutelus jagasid kogemusi Kristjan Raudsepp ja Marianne Pindmaa ning nende lood näitavad, et motivatsioon ei teki käsu peale. Pindmaa teekonda mõjutas vabadus, ta sai ise kogeda ja valida. Raudsepa sõnul tal valikut ei olnud vaid ta alustas varakult lihtsatest töödest, mis aitasid mõista ettevõtet ja oma rolli selles. Mõlemad rõhutasid, et pereettevõttes ei saa alustada juhina, usaldus kujuneb läbi tehtud töö. Just lihtsamate tööde tegemine loob sideme meeskonnaga. Arutelus kõlas ka selge soovitus: “Võtke lapsed tööle kaasa. Isegi kui nad segavad.” Varajane kokkupuude töökeskkonnaga annab noortele hiljem suure eelise. Samas on oluline ka võimalus minna mujale kogemust saama. Vastutust ei saa anda üleöö, järgmine põlvkond peab olema otsuste juures varakult, et tekiks arusaam ja julgus vastutada. Töö- ja pereelu piiride osas ühtset lahendust ei ole ja iga pere leiab oma tasakaalu. Pereettevõtte tugevuseks peeti pikka vaadet ja isiklikku seost ettevõttega ning võimalust leida roll, mis päriselt motiveerib. Saadet juhib Kristel Viitmann. Pildil Kristjan Raudsepp, Marianne Pindmaa. Foto autor: Raul Mee

eAgronomi turundusjuhi Silver Bohli sõnul on põllumajanduses üks keskseid tulevikuteemasid mulla tervis. Sellele ka eAgronom aina rohkem lisaks süsinikuturule ka keskendub. Süsinikukrediitidest rääkides ei ole küsimus ainult selles, et põllumees saaks lisatulu, vaid ka selles, kuidas muuta põllumajandus vastupidavamaks põua, liigniiskuse ja mulla vaesumise suhtes. „Me aitame põllumeestel süsinikukrediite luua, pakkudes sinna juurde digitaalseid tööriistu, mis aitavad seda protsessi juhtida,“ ütles Bohl. Mullasüsiniku loogika põhineb sellel, et erinevad põllumajanduspraktikad kas seovad süsinikku mulda või vastupidi vabastavad seda mullast. Kui põllumees liitub süsinikuprogrammiga, määratakse kõigepealt tema baastase. Seejärel mõõdetakse, kas uued tegevused seovad mulda varasemaga võrreldes rohkem süsinikku. Bohli sõnul tuleb põllumeestel sageli muuta praktikaid, mida paljud inimesed peavad harjumuspäraselt heaks põllupidamiseks. „Paljudele tundub ilus must või pruun, puhtaks küntud põld korras põlluna. Tegelikult ei ole puhtaks küntud põld hea põld, sest süsinikku seob taimkate,“ rääkis Bohl. Üks lahendus on vahekultuuride kasvatamine, et põllul oleks võimalikult palju aega taimkate peal. See aitab parandada mulla veehoiuvõimet ja suurendada põllumehe äri vastupidavust äärmuslikumaks muutuva ilma suhtes. Bohli sõnul on küsimus ka toidujulgeolekus, sest halvas seisus mullaga ei ole võimalik pikas plaanis inimesi ära toita. Süsinikukrediidid liiguvad praegu vabatahtlikul süsinikuturul. Bohl rõhutas, et seda ei tohi segamini ajada Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemiga ehk ETSiga, mis puudutab eelkõige suurte tööstus ja energiaettevõtete heitmeid. Vabatahtlikul turul ostavad krediite ettevõtted, kes soovivad oma jalajälje mõju vähendada, kuid ei saa kogu mõju oma äris piisavalt kiiresti maha võtta. Samas on süsinikukrediitide turgu saatnud ka skepsis. Bohli sõnul on põhiküsimus kvaliteedis ja kontrollis. eAgronom töötab Verra süsinikustandardiga ning esimeste krediitideni jõudmine võttis mitu aastat. „Kõige olulisem on see, et süsiniku sidumine ei oleks kuskil ettevõtte nurgas välja mõeldud, vaid selle taga oleks teaduslik metoodika,“ ütles Bohl. eAgronom jõudis selle aasta esimeses kvartalis koos Baltikumi ja Poola põllumeestega esimeste süsinikukrediitideni. Need on leidnud ostjad ning põllumeestele on tehtud väljamaksed. Keskmiselt toodab põllumees umbes 0,8 krediiti hektari kohta, kuid mõni põllumees on jõudnud ka kahe krediidini hektari kohta. eAgronom lubab põllumeestele põrandahinnaks 30 eurot krediidi kohta, kuid kvaliteetsete süsinikukrediitide turuhind liigub tema sõnul pigem 40 euro juures või kõrgemal. Tulevikus võib eAgronomi jaoks avaneda märksa suurem turg, kui Euroopa Liidus kujuneb välja selgem raamistik mullasüsiniku krediitidele. Bohl viitas Euroopa tasandil käivatele aruteludele süsiniku eemaldamise ja süsinikupõllumajanduse reeglite üle ning ütles, et eAgronom tervitab seda suunda. Pikemalt eAgronomi kohta saab kuulata juba "Cleantechi" saatest. Saadet juhib Mart Valner. Saadet toetavad Sunly AS, Keskkonnainvesteeringute keskus ja Puhta Tööstuse ja Tehnoloogia Liit. Pildil Silver Bohl. Autor: Mart Valner

Voltoni asutaja Tristan Aguri sõnul on Eesti energiaturul tekkinud olukord, kus järjest olulisemaks muutub võimekus oma tootmist ja tarbimist õigel hetkel juhtida. Volton alustas ligi kaks aastat tagasi eraklientide kütteseadmete optimeerimisega, kuid on nüüd liikunud laiemalt elektrikaubanduse ja paindlikkusteenuste suunas. Ettevõte on vahepeal omandanud agregaatori litsentsi ja saanud bilansihalduriks, mistõttu ei räägita enam ainult väikeklientidest, vaid ka suurtest tootjatest ja tarbijatest. „Pakume klientidele kindlust ja võimalust paremini navigeerida selles turuseisus, kus väga palju on segaseid olusid ja igaüks tahab maksimeerida kas oma säästu või tootlust investeeringule,“ rääkis Agur. Kõige suurem tähelepanu on tema sõnul viimasel ajal läinud päikeseparkide omanikele. Lihtsaim teenus on miinushinna kaitse, et park ei ekspordiks elektrit võrku ajal, mil tootja peaks selle eest peale maksma. Aguri sõnul muutus selline paindlikkus eriti oluliseks pärast seda, kui Baltikum ühendati Venemaa elektrivõrgust lahti. Võrgusageduse hoidmiseks on Eleringil vaja tarbijaid ja tootjaid, kes suudavad koormust kiiresti muuta. „Päikesepargi puhul on tavaliselt tegu allakoormamisega. Kui võrgus on liiga palju elektrit, koormame päikese alla ja saame selle eest raha,“ selgitas Agur. Tema sõnul räägitakse taastuvenergia puhul liiga palju uute tootmisvõimsuste ehitamisest ja liiga vähe sellest, kuidas need võimsused süsteemis kokku sobitada. Ta rõhutas, et roheenergia ei peaks tähendama elektri hinna Ameerika mägesid, kus päeval makstakse elektrile peale, kuid õhtul on hind jälle väga kõrge. Aguri hinnangul on üks alakasutatud võimalus võimsusturg. Seal ei maksta ainult tegeliku reguleerimise eest, vaid ka valmisoleku eest vajadusel oma tootmist või tarbimist muuta. See võib sobida ka neile tehastele, mille otsene sisse või välja lülitamine on liiga kallis. Pikemalt saab juba kuulda juba "Cleantechi" saatest. Saadet juhib Mart Valner. Saadet toetavad Sunly AS, Keskkonnainvesteeringute keskus ning Puhta Tööstuse ja Tehnoloogia Liit. Pildil Tristan Agur. Foto: Andres Laanem

Kui majandus jahtub, jõuab paljudes ettevõtetes arutelu kiiresti küsimuseni, kas turundus on kulu, mida kiirelt kärpida, või võib sellest loobumine hiljem valusalt kätte maksta. Saates „Müüdid B2B turunduses“ kuuleb sel korral Äripäeva turunduslahenduste koostööõhtul „Julgus turundada“ salvestatud arutelusid, kus ettevõtjad räägivad ausalt, milliseid valikuid nad päriselt on teinud. Sileni asutaja ja juht Endrus Arge ning WHAT IF-i asutaja ja juht Maria Freimann on mõlemad pidanud oma äri kasvatama keerulisel ajal ning jõudnud sarnase järelduseni. „Kui sa ei investeeri, ei saa sa ka tulemust oodata,“ ütleb Arge. Ta toob näite ettevõtte algusaegadest, kus märkimisväärne osa eelarvest suunati turundusse – üks mess viis lepinguteni 15 riigis ning hiljem mitmemiljonilise tellimuseni. Freimanni sõnul võib keeruline majandusolukord anda turunduses hoopis eelise. „Vaiksemal ajal kostab sinu hääl kaugemale,“ ütleb ta. WHAT IF-i puhul on turundus olnud eelkõige turu harimine ja ekspertiisi ülesehitamine, mitte klassikaline müügitegevus. Saate teises pooles liigub fookus sisuloomele. IIZI turundusjuhi Kadri Kalme sõnul kipuvad ettevõtted ostetud pinnal „kõik korraga enda kohta ära ütlema“, selle asemel et mõelda, mida lugeja tegelikult teada tahab. „Fookus peaks olema sellel, mida lugeja saab, mitte sellel, mida ettevõte tahab öelda,“ lisab Foruse turunduse ja kommunikatsioonijuht Berit Väljaots. Vestluses tuuakse välja, et hästi toimiv sisu sünnib päris probleemidest – olgu selleks klientide küsimused, seadusemuudatused või aktuaalsed riskid. Selline lähenemine toob ka tulemuse: nähtavuse, päringud ja lõpuks ka uued kliendid. Saadet juhib Jana Tõkman. Fotol: WHAT IF-i asutaja ja juht Maria Freimann ning Sileni asutaja ja juht Endrus Arge Foto autor: Raul Mee

Seekordses „Energiakoolis“ räägitakse alternatiivkütuste rolli üle olukorras, kus fossiilkütuste hinnad on geopoliitiliste pingete tõttu tõusnud. Saatejuht Brent Pere vestleb Alexela jätkusuutlike kütuste arendusjuhi Artur Dianovi ja Hyundai järelteeninduse juhi Ahto Jõesaluga, et mõista, kas ja kuidas võivad alternatiivsed lahendused muutuda laiemalt kasutatavaks. Dianovi sõnul on kõrged bensiini- ja diislikütuse hinnad loonud alternatiivkütustele soodsama keskkonna, kuid areng sõltub eelkõige nõudlusest. „Uute tehnoloogiate turule jõudmine eeldab, et tekib piisav tarbijabaas,“ märkis ta. Jõesalu lisas, et praegu on alternatiivsete lahenduste osakaal kogu transpordisektoris siiski veel väga väike ning muutused võtavad aega. Rasketranspordi puhul peab Dianov vesinikku üheks perspektiivikamaks alternatiiviks diislikütusele. Tuleviku energiapilt ei põhine ühel lahendusel, vaid erinevate kütuseliikide koosmõjul. Lisaks elektrile ja biometaanile nähakse olulist rolli ka vesinikul, mille eripära seisneb selles, et tegemist ei ole klassikalise kütusega, vaid pigem energiakandjaga, omamoodi „patareiga“. See tähendab, et vesiniku kasutus ei piirdu ainult transpordiga, vaid võib mängida rolli ka energiasüsteemis laiemalt. Kuigi vesiniku tehnoloogia on alles arendamisel, on selle kasutamine juba täna võrreldav traditsiooniliste kütustega. Dianovi sõnul on vesiniku hind sarnane bensiinihinnale, kui võrrelda läbitavat vahemaad täispaagi kohta. Vesinikul on ka praktilisi eeliseid: näiteks tekib selle kasutamisel jääksoojust, mida saab kasutada sõiduki salongi kütmiseks. Põhjamaade kliimas annab see teatud eelise elektriautode ees, kus soojendamine nõuab lisaenergiat. Samas tõdesid eksperdid, et uute tehnoloogiate puhul ei saa esialgu oodata märkimisväärset hinnavõitu. Saadet juhib Brent Pere. Fotol: Alexela jätkusuutlike kütuste arendusjuht Artur Dianov ja Hyundai järelteeninduse juht Ahto Jõesalu Foto: Alexela

Eesti päikeseenergia buum on toonud turule üle 1200 megavati tootmisvõimsust, kuid paljud pargid ei teeni enam nii, nagu investeerimisel eeldati. Põhjus ei ole ainult hinnas, vaid ka valedes eeldustes, tehnilistes otsustes ja muutunud turuloogikas. Päikeseenergia kasutamise kiire kasv on viinud olukorrani, kus tootmine ja tarbimine ei liigu enam samas rütmis. Tulemuseks on olukord, kus keset päeva toodetud elekter ei leia turul piisavalt nõudlust ja võib tuua isegi kahjumit. „Kui sa täna mingeid lisateenuseid juurde ei võta, siis keset päeva toodetud päikeseenergiale turul otseselt ruumi ei ole,“ kirjeldab olukorda RM Energy kaasasutaja Remo Lillepõld. Kui varasematel aastatel toetasid investeeringuid kõrged hinnad, siis nüüd määravad tulemuse nii projekti tehniline kvaliteet kui ka võimekus tootmist paindlikult juhtida. Scener OÜ juhatuse liige Jaak Urm toob välja, et miinushinnaga tundidel ei ole tootmine enam mõistlik: „Kui turul on hinnad nullis või miinusmärgiga, siis kliendid ei soovi peale maksta ja pargid koormatakse alla.“ See tähendab, et osa investeeringutest ei tööta enam algselt planeeritud loogika järgi. Probleem ei ole siiski ainult turus. „Halba turgu ei ole olemas – on valesti projekteeritud või juhitamata park,“ ütleb Lillepõld. Üheks lahenduseks nähakse paindlikkust – nii tehnilisel kui ka turupoolsel tasandil. Akulahendused võimaldavad tootmist ajastada ning agregaatorid viivad tootmisüksused turgudele, kus on võimalik teenida lisatulu süsteemi tasakaalustamise kaudu. Samal ajal muutub ka investeerimisloogika. Kui varem piisas päikesepargi rajamisest, siis täna ei ole see enam eraldiseisva projektina sageli tasuv. „Põllu peal olev päikesepark ilma salvestuseta on tänaste hindade juures väga keeruline, kui mitte võimatu, kasumlikult tööle saada,“ ütleb Lillepõld. See paneb arendajad valiku ette: kas muuta olemasolevad lahendused paindlikuks või leppida oluliselt pikema tasuvusajaga. Saates arutlevad RM Energy kaasasutajad Remo Lillepõld ja Mihhail Mitrofanov ning Scener OÜ juhatuse liige Jaak Urm. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol: (vasakult) Scener OÜ juhatuse liige Jaak Urm, RM Energy kaasasutajad Remo Lillepõld ja Mihhail Mitrofanov. Foto: Julia Laidvee

Rakveres tegutsev elektroonikatootja Electro-Hill Eesti jõudis kolmandat korda Äripäeva Gaselli TOPi ning võitis Lääne-Virumaa kõige kiiremini kasvanud ettevõtte tiitli. Eelmisel aastal kasvas ettevõte käive 11%, ulatudes ligi 7 miljoni euroni, kasum tõusis 54%. Edu selgitab tehasejuht Aivo Aunapuu kahe teguriga: õigeaegselt realiseerunud kliendiprojektid ja tarneahelate tark optimeerimine. “Pigistasime kivist vett välja nii, et kivi muutus täielikuks svammiks, mis oli vett täis," kirjeldab ta kasvu intensiivsust. Electro-Hill Eesti toodab elektroonikat lõppkliendile, kellest ligikaudu 90% asub välismaal. Aunapuu toob igapäevaelust ka ühe näite, kus Eestis nende tehases valmistatud tooteid näha võib: “Tallinna–Tartu ja Tallinna–Narva suunal käib praegu raudtee elektrifitseerimine ning kõik rongifoorid on kokku pandud meie tehases.” Electro-Hill Eesti rollist Eesti tootmismaastikul räägitakse lähemalt saates. Kuula, kuidas 45 inimesega Rakvere tehas toodab keerukat elektroonikat lennundusele, merendusele ja teistele sektoritele ning mis on ühe tootmisettevõtte kiire kasvu tagamaad. Saadet juhib Marili Vihmann. Gaselliliikumist toetavad Merit Tarkvara, Luminor Bank ja advokaadibüroo Hedman. Fotol: Electro-Hill Eesti tehasejuht Aivo Aunapuu Foto autor: Andras Kralla

Kui Eestisse rajatakse tuumaelektrijaam, tuleb enne seda liituda rahvusvaheline kindlustusega, mille kindlustuskaitse oleks ligikaudu 350 miljonit eurot ning lisaks hakkab riik arendajalt koguma jaama ja selle jäätmete käigust kõrvaldamise tasu. “Risk et tuumajaamaga midagi juhtub, on väike, aga see on alati olemas nii et riks pead peab olema kindlustuse kaetud,” räägib “Energiatunni” saate teises osas kliimaministeeriumi tuumaenergia juhtrühma koordinaator Indrek Anepaio. Tema sõnul on selge, et võimalike kahjude hüvitamiseks vajalikku rahasummat ühelgi arendajal ega energiafirmal pole, mistõttu on taolise riski maandamiseks välja töötatud rahvusvaheline spetsiaalne kindlustuskaitse. Jaama käigust kõrvaldamiseks hakkab riik tuumajaama käitlejalt koguma lisaks veel dekomisjoneerimistasu. Fermi Energia plaanitava tuumajaama ajagraafik on Anepaio sõnul selline, et ehitusloa taotlemiseni ei jõua ettevõte enne 2032. aastast. Saates põhjendab ta seda ajagraafikut ning räägib ka kuidas riigikogus ringlev tuumaenergia- ja ohutuse seaduseelnõu reguleerib tuumajaama rajamist Eestis alates selle planeerimisest ja ehitamisest kuni kasutamiseni. Saate esimeses pooles räägib Eleringi juhatuse liige Erkki Sapp käesoleva aasta lõpus avanevast mahukast hankest, mille kohaselt Elering hangib suurematesse Eestis keskustesse elektrijaamu, et tuua turule rohkem pakkumist. Räägime millises mahus ja ajagraafikus elektrisüsteemi kiiret taastamist pakkuvad elektrijaamad võiksid valmida ning millist eesmärki kuni kolme Auvere jaama jagu tootmist täidaksid. Saatejuht on Lauri Leet. Foto autor: Olivier Morin/AFP/Scanpix

Eesti tervishoiu tulevik sõltub esmatasandi tugevdamisest ja inimeste enda vastutusest oma tervise eest, rõhutab radioloog ja endine tervishoiujuht Peeter Mardna. Tema hinnangul ei lahenda süsteemi kitsaskohti mitte niivõrd eriarstiabi laiendamine, vaid toimiv perearstisüsteem, mis suudab patsiendi mured õigel ajal lahendada. Saates räägib dr Mardna, miks patsiendid ei pääse õigel ajal ravile ning kuidas on ajaloolised otsused viinud arstide nappuse ja süsteemi pingestumiseni. Juttu tuleb ka Tallinna haigla projektist, meditsiini rahastamisest ning sellest, miks osa eriarstide tööst kulub probleemidele, mis ei peaks nende lauale jõudma. Lisaks käsitletakse inimeste enda rolli tervise hoidmisel alates liikumisest ja toitumisest kuni arsti juhiste järgimiseni. Dr Mardna sõnul ei saa tervishoid toimida, kui vastutus jääb ainult süsteemi kanda. Saadet juhib Kadi Heinsalu, toimetab Violetta Riidas. Pildil dr Peeter Mardna Pildi autor Violetta Riidas

Tegelikult on elamispindade kättesaadavuse teema ikka üsna kitsas, tõdevad Kinnisvaraanalüütik ja Eesti Kinnisvarafirmade juhatuse liige Tõnu Toompark ja Advokaadibüroo RASK partner ja vandeadvokaat ning kinnisvaravaldkonna juht Ramon Rask saates Kinnisvaratund. Saates tuli juttu riigi poolsest proaktiivsest ja reaktiivsest käitumisest eluasemeturu osas, aga laiemalt ka avalike vahendite suunamise vastuoludest. Ent üürituru reguleerimises leidsid muidu vastanduvad Rask ja Toompark ühisosa. Saadet juhtis Siim Sultson. Fotol (Siim Sultson) on Kinnisvaraanalüütik ja Eesti Kinnisvarafirmade juhatuse liige Tõnu Toompark ja Advokaadibüroo RASK partner ja vandeadvokaat ning kinnisvaravaldkonna juht Ramon Rask.

Riigi Tugiteenuste Keskuse uus 10 000-eurone toetusmeede võimaldab korteriühistutel soetada kriisiolukordadeks varugeneraatoreid, muutes sealjuures kättesaadavaks ka Eestis toodetud puhta vesinikutehnoloogia. Erinevalt pidevat hooldust nõudvatest diiselmootoritest on vesinikugeneraatorid vaiksed, heitmevabad ja suudavad voolukatkestuse korral tõrgeteta käivituda ka pärast aastatepikkust seismist. „Vesinik seisab seal balloonis 5, 10, 15, isegi 30 aastat. Kütuse isetühjenemine on kuskil 1 kuni 3 protsenti aastas. Samas teame, et fossiilsed kütused paagis kipuvad riknema ja ideaalses maailmas peaks kütust iga 3 kuni 6 kuu tagant vahetama,“ selgitab Ivar Kruusenberg saates diiselgeneraatorite varjatud püsikulusid ja vajadust filtreid vahetada. Vesinikugeneraatori esmane investeering on küll suurem, kuid pikaajalises vaates osutub see tänu hooldusvabadusele korteriühistutele soodsamaks lahenduseks. Kuna vesinikugeneraatorid eraldavad vaid puhast vett ja soojust, ei vaja need spetsiaalseid väljatõmbesüsteeme ega eraldi hooneid ning neid on lihtne ja turvaline paigaldada otse kortermajade siseruumidesse. Saates tuleb juttu ka sellest, kust ja kuidas on võimalik generaatorite jaoks balloonides vesinikku soetada. Lisaks räägime PowerUP Energy Technologies idufirma tegemistest – ettevõte toodab vesinikugeneraatoreid Tallinnas ning ekspordib oma lahendusi laialdaselt üle maailma, pakkudes kriisikindlust nii telekomisektorile, haiglatele kui ka militaarvaldkonnale. Lisainfot: varugeneraator.ee Saadet juhib Tarmo Virki. Fotol: PowerUP Energy Technologies asutaja ja tegevjuht Ivar Kruusenberg ja vesinikgeneraator. Foto autor: PowerUP

Eesti varajase faasi iduinvesteeringud on langenud kurvale tasemele, tõdes EstBani juhatuse liige ja riskikapitalifondi BSV Ventures partner Jana Budkovskaja, kes pakkus välja ka võimaliku lahenduse. Lahendusena käis ta välja uue idee luua 5 miljoni euro suurune riiklik kaasinvesteerimise instrument, mis jagaks riske erainvestoritega ja annaks turule hädavajaliku hoo. “Meil oleks vaja luua riigi poolt kaasrahastusinstrument, mille kulu võiks alguses olla viis miljonit eurot,“ selgitas Budkovskaja saates "Ükssarvikute kasvulava". Ta toob eeskujuks Leedu ja Soome edukad näited, kus riik dubleerib äriinglite investeeringuid, võttes eduka väljumise korral Leedus vaid väikese fikseeritud tootluse, 6% aastas, ning jättes ülejäänud tulu erainvestoritele. ”See muudab drastiliselt äriinglite investeeringute tulukust ja motiveerib neid uuesti idufirmadesse panustama.“ Saates käsitleti põhjalikumalt, kuidas selline instrument teoorias ja praktikas varajase faasi investeeringuid aitaks ning miks praegused riiklikud meetmed alati eesmärki ei täida. Lisaks räägiti süvatehnoloogia ja kaitsetööstuse ettevõtete rahastamisest. Budkovskaja rõhutas, et kui riik tahab arendada kohalikku kaitsetööstust, ei piisa vaid fondidesse raha suunamisest – riik peab hakkama ka uute tehnoloogiate julgeks tellijaks, et anda erainvestoritele kindlustunne. Saadet juhib Tarmo Virki. Pildil Jana Budkovskaja ja Tarmo Virki. Foto: Tarmo Virki

Vestlusest mõjukate finantsjuhtidega joonistub välja, et juhtimine ei tähenda enam ainult numbrite jälgimist, vaid eelkõige kohanemist, otsustusjulgust ja ebakindlusega toimetulekut. Saates "Finantsuudised fookuses" arutleti, milline on praegune majanduskeskkond ja kuidas see mõjutab finantsjuhi rolli. Fookuses on küsimus, kas edu saavutatakse kulusid kontrollides või tulusid kasvatades ning kui palju toetutakse otsustes andmetele ja kui palju kogemusele. Samuti räägitakse olulisematest mõõdikutest, juhtimisvigadest, meeskondade arendamisest ja tehisintellekti mõjust finantsjuhtimisele. Juttu tuleb ka sellest, kuidas finantsjuhid end professionaalselt arendavad ja milliseid allikaid nad oma otsuste toetamiseks kasutavad. Lisaks avatakse, millised on peamised väljakutsed erinevates sektorites alates pangandusest kuni taristuprojektideni. Vestlus puudutas ka finantsjuhtide isiklikke investeerimisvalikuid ning kulmineerub Mõjukaim Finantsjuht 2026 laureaadi väljakuulutamisega, kelleks sai Marit Vooremäe. Kõnelus on salvestatud Pärnu Finantskonverentsil ning paneelis osalesid Mõjukaim Finantsjuht 2026 tiitli nominendid Tallinna Lennujaama finantsjuht Anneli Turkin, Bigbanki finantsvaldkonna juht Argo Kiltsmann, TKM Grupi finantsdirektor Marit Vooremäe ja Coop Panga finantsjuht Paavo Truu. Lisaks osales vestlusringis finantsjuhtide kolleegipreemia võitnud Rail Baltic Estonia finantsjuht Taavi Laja. Finantsjuhtidega vestles Paavo Siimann. Fotol (vasakult): Argo Kiltsmann, Paavo Truu, Marit Vooremäe, Anneli Turkin, Taavi Laja ja Paavo Siimann. Autor: Raul Mee

Tekstiilide kasutamine liigub ettevõtetes uude faasi, kus määravaks ei ole enam hind, vaid vastutus kogu elutsükli eest. Uue regulatsiooni valguses muutub senine "osta-kasuta-asenda“ mudel kulukaks ja riskantseks. Tekstiil ei ole enam kulumaterjal, mille elutsükli lõpp jääb kellegi teise kanda. Uue regulatsiooniga liigub vastutus selgelt materjali kasutava ettevõtte kätte. "See tähendab, et ettevõte peab hakkama teadlikult juhtima, kui palju tal tekstiili on, kui kaua see kestab ja kuhu see lõpuks jõuab,“ ütleb Lindström Eesti tegevjuht Roland Raud. Ta rõhutab, et probleem ei teki jäätmena, vaid juba varem: "Tekstiilijäätmete probleem algab ületootmisest ja liiga lühikesest kasutusest.“ Üksnes sorteerimisest ei piisa. Ettevõte peab teadma, kui palju tekstiili tal on, kui kaua see kestab ja kuhu see lõpuks jõuab – vastasel juhul kasvavad kulud ja halduskoormus. "See ei ole ideoloogiline teema, vaid targa juhtimise küsimus,“ ütleb Raud. Küsimus ei ole enam, kuidas tekstiili odavamalt osta, vaid kuidas seda kasutada nii, et see kestaks kauem ja tekitaks vähem jäätmeid. Saates arutleb Lindström Eesti tegevjuht Roland Raud. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Pildil: Roland Raud. Foto autor: Arno Mikkor

Selleks, et tööstus saaks areneda, on vaja rahu ja pikema vaatega otsuseid, leidsid tööstusjuhid märtsis toimunud Targa Tööstuse konverentsi arutelus. „Ma arvan, et minu kui kui tööstusettevõtja kõige suurem ootsus riigile on see, et oleks rahu,“ rääkis toiduainetööstuse Salvest juht Jaanus Aal aruteluringis. „Näiteks maksunduses meil sellist rahu ei ole. Nii et kõige suurem ootus on, et andke rahu ja tööstus tuleb järele.“ Rahu tagamiseks tuleks Aali sõnul jõuda riigis niikaugele, et suured asjad on valitsuste- ja erakondadeüleselt paigas. „Hea näide on kaitsetööstus, mille puhul minu meelest enamik saab aru, et see on äärimiselt oluline. Keegi põhimõtteliselt vastu ei vaidle ja praegu tulevadki väga ruttu tulemused.“ „Õudselt raske on teha otsuseid, kui meil iga nelja või kahe aasta tagant kogu aeg [midagi] muutub,“ rõhutas Aal. Eesti Energia juht Andrus Durejko tõi sisse energia hinna ja toonitas, et kokkulepped on olulised. „Näiteks Ungari on valinud suuna, kus eratarbija Ungaris on kindlasti soodsam kui tööstustarbija Soomes. Ärme selliseid kokkuleppeid tee. Nagu ütles ka töötleva tööstuse esindaja (Jaanus Aal – toim), siis oleme jätkusuutlikud oma kokkulepetes,“ märkis Durejko. „Kui me vaatame tänast energia hinda, siis meil on energiatootmisega probleeme üks, kaks, kolm kuud aastas, ülejäänud ajal on meil tegelikult väga konkurentsivõimeline elektri hind. Oleme suhteliselt heas hinnatsoonis, nii et meil on mitmeid võimalusi. Aga teeme kokkulepped pika vaatega, ärme tee neid poliitilisest suunisest või suuna võtmisest lähtuvalt,“ märkis tippjuht. Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo meenutas 1990ndatel aastatel toimunud tiigrihüpet ja ambitsioonikust, märkides, et täpselt samasugune ambitsioonikus on praegu justkui puudu. „Sama julgus, ambitsioonikus tuleb meil ühiskonnana ja riigina tagasi saada. Nii avalikus sektoris kui erasektoris,“ rõhutas minister. „Meie ühiskonnal on kaks teed: kas jääme soiguma, kuidas kunagi oli, või oleme need eestlased, kes ütlevad, et tegelikult on tulevik meie enda kujundada ja võtame nendest muutustest maksimumi,“ lisas minister. Saadet toetab AJ Tooted. Pildil aruteluring konverentsil Tark Tööstus 2026. Autor: Andras Kralla

Tallinna turism taastub jõudsalt, kuid ei ole veel jõudnud pandeemiaeelsele tasemele. Miljonid külastajad ja üle miljardi euro eksporditulu näitavad tugevat potentsiaali, ent sektor seisab silmitsi keeruliste valikutega: kas kasvatada mahtu või väärtust, kuidas hajutada hooajalisust ning millised investeeringud viivad linna järgmisele tasemele. Räägime saates, milline on Tallinna kui turismisihtkoha hetkeseis ja tulevik. Arutame, kuidas on taastunud välisturism, milline on tänane külastajate profiil ning millist rolli mängivad lennuühendused, majutusturg ja linnakeskkond. Samuti võtame luubi alla turismi majandusliku mõju, hooajalisuse väljakutsed ja küsimuse, kas Tallinn peaks püüdma rohkem või jõukamaid külastajaid. Saates on külas Tallinna Strateegiakeskuse turismiosakonna juhataja Evelin Tsirk, Tallinna Strateegiakeskuse peaanalüütik Asko Tamm ja Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu tegevjuht Külli Kraner. Saadet juhib Lauri Toomsalu. Fotol: (vasakult) Tallinna Strateegiakeskuse turismiosakonna juhataja Evelin Tsirk, Tallinna Strateegiakeskuse peaanalüütik Asko Tamm ja Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu tegevjuht Külli Kraner. Foto: Merlin Zuzjonok

Meeste kiilaspäisus ei ole pelgalt esteetiline probleem, vaid suuresti geneetikast ja hormonaalsetest protsessidest tingitud seisund, mille kulgu on võimalik pidurdada, kuid mitte täielikult tagasi pöörata. Saates selgitavad juhtiv nahaarst ja skinfluencer dr Alina Brokk ning Medemis kliiniku juht ja vastutav õde Mari Karpender, millised on levinumad müüdid ning millised ravivõimalused tegelikult toimivad. Juttu tuleb nii tabletiravist, peanaha süstidest kui ka juuste siirdamisest ning sellest, kas kallid šampoonid ja toidulisandid annavad oodatud tulemuse. Samuti arutletakse kõrvaltoimete, ravivalikute ning selle üle, millal on õige aeg spetsialisti poole pöörduda. Saates rõhutatakse, et otsus raviga alustada sõltub eelkõige sellest, kui palju juuste hõrenemine inimest ennast häirib. Lisaks puudutatakse elustiili mõju – alates stressist ja toitumisest kuni suitsetamiseni – ning selgitatakse, miks kiired lahendused selles valdkonnas ei toimi. Saade annab realistliku ülevaate, mida on võimalik teha ja mida mitte. Saadet juhib Violetta Riidas. Pildil dr Alina Brokk ja õde Mari Karpender Pildi autor Violetta Riidas

Eestis talendipuudust tunnetava või välisriikidesse laieneda sooviva ettevõtja jaoks on välismaal tööjõu värbamise ning multikultuurse töökeskkonna loomine strateegiline otsus. Tark juht kaardistab riskid ja teeb teadlikud valikud, arutlevad Soraineni tööõiguse valdkonna juht Pirkko-Liis Harkmaa ja Veriffi juriidilise osakonna juht Ulla Helm saates „Soraineni sagedus“. „Veriff tunnetas talendipuudust Eestis toote- ja insenerilahenduste valdkonnas 2021. aastal. Tegime eeltööd ja leidsime, et õige koht, kuhu asutada oma tech hub on Barcelona. Kuna tegemist on Euroopa Liiduga, siis tööõiguse valdkonnas väga suuri üllatusi sealt tulnud ei ole, erinevalt Brasiiliast, kus on tulnud tegelda meie jaoks harjumuspäratu tööõiguse küsimuste komboga. Mõlemas riigis toimetamine on meie jaoks olnud õige otsus – lisaks tegutseme välisriikidest veel USAs ja UKs“, selgitab Helm. ”Tööjõumahukamate ettevõtete asutamisel üllatutakse selles osas enamasti harvem, kuid 2-3 inimese töölevõtmisel välisriigis kiputakse päris tihti unustama, et Eesti tööõigus seal ei kehti,“ paneb Harkmaa juhtidele südamele. „Töölepingu lõpetamine on näiteks paljudes riikides tunduvalt kallim ja keerulisem kui Eestis – kallimad on nii vaidlused kui ka hüvitised, mida töötajale maksta tuleb. Hüvitise suurus võib sõltuda muu hulgas ka sellest, mitu aastat tööandja juures töötatud ollakse. Tööõiguse küsimused on selgelt seotud riskide juhtimisega,“ rõhutab ta. Aprillikuu „Soraineni sageduse“ saates arutleme välismaal töötajate värbamise, tööjõurenditeenuse ja iseseisva teenuse osutaja kasutamise ning seotud riskide ja muude töösuhetega seotud strateegiliste küsimuste üle. Saadet juhivad advokaadibüroo Sorainen advokaadid Helery Maidlas ja Mario Sõrm. Saatekülalised on globaalse veebipõhiseid isikusamasuse tuvastamise teenuseid pakkuva ettevõte Veriff juriidilise osakonna juht Ulla Helm ja Soraineni tööõiguse valdkonna juht Pirkko-Liis Harkmaa. Teemat „Välismaise talendi palkamine ilma õiguslike riskideta“ käsitletakse lähemalt koos muude pakiliste tööõiguse valdkonda puudutavate küsimustega Soraineni tööõiguse ja -vaidluste veebiseminaril, mida saab järele vaadata siit. Fotol: (vasakult) Veriff juriidilise osakonna juht Ulla Helm, Soraineni advokaadid Helery Maidlas ja Mario Sõrm ning Soraineni tööõiguse valdkonna juht Pirkko-Liis Harkmaa. Foto: Andres Laanem

Saates „Õppetund“ räägime täiskasvanuõppe praktikute aastasündmusest – koolitajate mittekonverentsist „Kus kogu, seal väge“. Täiskasvanuõppes on üha suurem vajadus keskkondade ja võimaluste järele, kus praktikud saavad koos mõtestada oma rolli, jagada toimivaid lähenemisi ja õppida üksteise kogemusest. Mittekonverents lähtubki sellest põhimõttest, tuues fookusesse kogukonnapõhise õppimise. Erinevalt tavapärasest konverentsist ei keskendu see formaat ainult ettekannetele, vaid ka arutelule ja osalejate aktiivsele kaasamisele. Tänavune kava käsitleb teemasid, mis on koolitajate igapäevatöös järjest olulisemad – õppimise ja koolitaja rolli muutumine, suhtlemine, kompetentside hindamine ning koostöö eri osapoolte vahel. Saates on külas Angelika Naris, Eesti Korteriühistute Koolituskeskuse juht, täiskasvanute koolitaja ja suhtlemistreener ning Eesti Suhtlemistreenerite Ühingu (ESTÜ) juhatuse liige ning Georgi Timcenko, Sihtasutuses Kutsekoda asuva Euroopa Täiskasvanuhariduse veebikeskkonna EPALE Eesti keskuse juht, täiskasvanute koolitaja ning koolitajate mittekonverentside eestvedaja ja programmijuht. Koos avame sündmuse kontseptsiooni, fookusteemad ja töötoad ning vaatame lähemalt ka Andrase ja ESTÜ töötubade lähenemisi. Arutleme, millised on täna koolitajate peamised väljakutsed, kuidas kujuneb õppimist toetav kogukond ning millised suundumused mõjutavad täiskasvanuõpet laiemalt. Lisaks jagavad külalised oma kogemusi mittekonverentsil osalemisest – mis toob inimesi sinna tagasi, millist väärtust sealt kaasa saadakse ning kellele selline formaat kõige enam sobib. Saadet juhib Helen Lükepak. Pildil Georgi Timcenko ja Angelika Naris. Foto: Äripäev

Saates „Targem taristu“ arutletakse, kas Eesti taristuehituse hanked liiguvad päriselt väärtuspõhisuse suunas või juhib otsuseid endiselt madalaim hind. Kuigi riik räägib üha enam innovatsioonist, kestlikkusest ja nutikast taristust, näitab hangete praktika teistsugust pilti. Arutelu keskmes on vastuolu strateegiliste eesmärkide ja igapäevase tegelikkuse vahel ning küsimus, miks muutused nii aeglaselt toimuvad. Saates osalevad Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann, taristuettevõtte Verston Eesti juhatuse liige Ragnar Kangro ning Transpordiameti ida teehoiu osakonna juhataja Anti Palmi. Vestluses tuuakse esile, et kuigi valitsus kiitis juba 2023. aastal heaks suunised, mis peaksid toetama innovatsiooni ja keskkonnahoidu, on väärtuspõhiste hangete osakaal endiselt väga väike ning valdaval osal juhtudest määrab võitja madalaim hind. Akkermanni sõnul pelgavad hankijad väärtuskriteeriumite kasutamisel vaidlustusi ning eelistavad seetõttu lihtsamini põhjendatavat hinnapõhist otsust. Erasektori vaates tähendab see aga kasutamata võimalusi. Kangro toob näiteid projektidest, kus paindlikum lähenemine projekteerimisele on toonud märkimisväärse kokkuhoiu nii rahas kui ka keskkonnamõjus. Palmi hinnangul on senine süsteem olnud tellijale mugav, kuid mitte tingimata parim võimalik lahendus. Tema sõnul eeldab edasiminek mõtteviisi muutust, kus tellija ei kirjelda ette iga detaili, vaid annab töövõtjale rohkem vastutust ja usaldust leida kõige targem lahendus. Saates otsitakse vastust küsimusele, mis takistab väärtuspõhiste hangete laiemat kasutuselevõttu. Järeldus on, et seadusandlus ei ole peamine pidur – pigem jääb puudu julgusest, usaldusest ja valmisolekust teha otsuseid, mis loovad pikemas vaates suuremat väärtust kui pelgalt madalaim hind. Saadet juhib Rasmus Kagge. Fotol: (vasakult) Rasmus Kagge, Annely Akkermann, Anti Palmi ja Ragnar Kangro Foto: Julia Laidvee

SEB analüütik Mihkel Nestor toob Donald Trumpi administratsiooni ja sõja mõjudest rääkivas kinnisvarasaates “Ruutmeetrite taga” välja kinnisvaraobjektid, mis on juba Eestis selgelt ülehinnatud. “Põhjamaades, kus on väga tugev suvilakultuur, olen vaadanud huvi pärast imeilusaid kohti, mis tihti järvede ääres, palju need seal maksavad.” Mõlemas riigis on Nestori sõnul pealinnast mõne sõidutunni kaugusel väga heas korras, looduslikult väga kaunites kohtades suvilate hinnatase 50 000 - 100 000 eurot. “100 00 eest saad juba täiesti imelise asja.” Nestor toob võrdluseks et Eestis on odavamad suvilad näiteks Saaremaal umbes 200 000. “50 000 eest sa saad Valgamaal pooleldi sisse langenud katusega mingisuguse osmiku, mis ei näe kuigi kena välja näha ja mida päästa ei ole võimalik.” Uus Maa kinnisvarabüroo kinnisvaraturu ekspert Risto Vähi sõnul on Põhjamaade odavam hinnatase inimeste ostukäitumisele juba mõju avaldanud. “Tean inimesi, kes on Eesti püsielanikud, nad ei lähe siit eelduslikult mitte kuhugi, aga oma suvemaja nad on ostnud Soome, kuna see on taskukohasem kui osta Eestisse,” sekundeerib Vähi Nestorile. Nestor toob välja, et üks põhjusest, miks suvemajad on Põhjamaades Eestist selgelt odavamad, on see et kinnisvara maksustamise tõttu ei ole sealsed inimesed motiveeritud omama kinnisvaraportfelli, mida nad tegelikkuses ei kasuta. Lisaks toob Risto Vähi toob välja, et eestlaste usk kinnisvarasse on vankumatu ning meil ei soovita ka lagunema kippuvad talusid ja maakohti müüma. Omavahel kinnisvara üle arutades on eestlaste seas üsna arvamus, et ega see hind ju ei lange ja eks ta inflatsiooni mõjul ikka kasvab, märgib Vähi. “See inflatsioon tuleb nendesse juttudesse päris kergelt sisse,” selgitab Vähi. “Ei tea kas julgeb kõve häälega välja öelda, aga eestlane üldiselt minu arust lepib hinnatõusudega suhteliselt lihtsasti,” märgib SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor. Tema sõnul ollakse harjunud sellega, et no Eestis niikuinii hinnad kasvavadki hästi kiiresti. “No tead, nõme küll, aga no mis siis ikka.” Risto Vähi selgitas, et arvamus et kinnisvara hinnatõus on pöördumatu, on pärit ajast kui võtsime käibele euro. Samas märgib Mihkel Nestor, et tema oma eluaja jõuab kindlasti mõne nominaalse hinnalanguse kinnisvaras ka Eestis ära näha. Mihkel Nestor peab käesoleva aasta lõikes väga kummaliseks finantsturgude spekulatsioone, et näeme tänavu kolme intressitõusu ja euribori kerkimist ligi kolme protsendini. “Põhjust ei ole ju,” märgib Nestor. “Kui vaadata Euroopa inflatsiooni, mis on täiesti normaalne, umbes 2% ligi ning ka seda, mida prognoositakse energiahindadele, et need ikkagi leebuvad oluliselt - nafta puhul aasta lõpuks kuhugi 80 dollari juurde barrrelist, siis tekkis tunne, et pean midagi poliitikute moodi ära sööma kui näen kolme intressitõusu ja euribori liikumist 3 protsendini sellel aastal.” Saates räägiti veel, miks Lähis-Ida sõda kinnisvaraturule Eestis olulist mõju ei avalda, kas kinnisvaraarendajate optimism turu aktiivsuse osas on põhjendatud miks on küsitakse kinnisvara eest Eesti järjest kallimat hinda ning avaldasime ka milline varaklassi on Eestis juba selgelt ülehinnatud. Fotol Mihkel Nestor ja Risto Vähi(paremal), foto autor Lauri Leet.

Telinekataja piirkonnajuht Reijo Lausmäe (pildil) tõdeb, et väikeettevõttel puudub luksus olla oma klientide võlausaldajaks. Ehitussektoris on konkurents väga tihe ja pisimgi projektiviga võib panna võlgade lumepalli veerema. Infopanga võlahaldur Eda Jõesaar (pildil) toob välja, et tihti pole võlg ühe ettevõtte isoleeritud mure, vaid see võib kahjustada tervet tarneahelat. Võlgade vältimiseks on Telinekatajas juurutatud range kontrolliprotseduur. Enne koostööd kontrollitakse põhjalikult mitte ainult ettevõtet, vaid ka selle juhti ja ärivõrgustikku, et tuvastada sarivõlglasi, kes liiguvad ühest võlgades firmast teise. „Me kontrollime isegi pikaajalisi kliente, kui pole nendega paar kuud koostööd teinud, sest olukord turul muutub kiiresti,“ selgitab Lausmäe. Kui kliendil on esitamata majandusaasta aruanne või aktiivne maksuvõlg, rakendab Telinekataja 100%list ettemaksu. See range kriteerium on ehituses hädavajalik, et vältida olukorda, kus tehtud töö eest jääb tasu saamata. Reijo Lausmäe tunnistab ka, et nad on aastatega oma vigadest õppinud: „Ei saa olla leebe lilleke ja juttu liiga palju uskuda.“ Probleemide tekkimisel reageeritakse juba seitsmepäevase viivituse korral: esmalt suhtleb kliendiga müügijuht, tulemuse puudumisel sekkub juhtkond. Lausmäe rõhutab, et telefonikõne on e-kirjast mõjuvam, sest võlgnik ei saa ebamääraste vabandustega aega võita. Infopanga võlahaldur Eda Jõesaare arvates on üheks suurimaks riskifaktoriks juhtide suhtumine, et olen 30 aastat turul olnud ja tean kõike. Pikaajaline kogemus tekitab petliku turvatunde, kus vanu partnereid usaldatakse pimesi ja loobutakse elementaarsest taustakontrollist. Ent tänane majanduskeskkond on geopoliitiliselt ettearvamatu, mistõttu vanad kogemused ei taga enam maksekindlust. „Tihti jäävad võlad venima, sest piirdutakse ümmarguse jutuga: lubatakse maksta esmaspäeval, kuid ei täpsustata, millisel esmaspäeval,“ nendib Jõesaar. Selline venitamine viib olukorrani, kus sissenõudmisega alustatakse alles siis, kui võlgniku rahakott on nii tühi, et isegi kohus ja inkasso ei suuda sealt enam midagi kätte saada. Eda Jõesaar püüab võlglastega tegeledes välja selgitada võlgnevuse sügavamad põhjused. „Eesmärk on nö teha klient korda, et võlausaldajal oleks võimalik temaga hiljem koostööd jätkata,“ selgitab ta. Sageli selgub vestluse käigus, et võlg on tekkinud lumepalliefekti tõttu, kus kliendile on omakorda võlgu jäädud. Selline inimlik lähenemine ja põhjuste väljaselgitamine aitab vältida asjatut solvumist, mis võiks suhted lõplikult rikkuda. „Avaldame võlanõuded alates 30-päevasest viivitusest, et vältida olukordi, kus klient satub registrisse, sest arve või meeldetuletus läks lihtsalt postkastis kaduma,” ütleb ta. Pigem harva, kuid ka nii võib juhtuda. Reio Lausmäe selgitab, et nad eristavad kliente nende ajaloo ja olulisuse põhjal. Klientidega, kellega on pikaajaline, usalduslik ja kasumlik suhe, jätkatakse koostööd ka siis, kui maksed laekuvad viitega. Neid ei saadeta kergekäeliselt võlaregistrisse. Eda Jõesaar toob välja huvitava statistika Infopanga võlaregistrist: „On näiteid, kus klient on sattunud võlaregistrisse 18 korda, kuid koostöö jätkub endiselt, sest võlad saavad lõpuks tasutud.“ Saadet juhib Sigrid Kõiv. Foto autor: Sigrid Kõiv

Tallinki kogemus näitab, et organisatsiooni areng algab juhist. Küsimus ei ole koolitustes, vaid enesejuhtimises – kas juht suudab muutustega kohaneda, ennast tundma õppida ja teisi sellesse protsessi kaasata. Tallinkis ei käsitleta õppimist eraldi protsessina, vaid osana igapäevasest juhtimisest. See seab lati kõrgemaks eelkõige juhtidele, kelle roll ei ole ainult suunata, vaid ka ise pidevalt areneda. „Juhtidel on õppivas organisatsioonis äärmiselt oluline roll,“ ütleb personali ja kliendikogemuse juht Age Vanajuur, viidates sellele, et õppimine väljendub otsustes, tagasisides ja valmisolekus katsetada. Juhi kompetents ei tähenda enam ainult erialateadmisi. Keskmesse on tõusnud enesejuhtimine – oskus oma reaktsioone, otsuseid ja arengut teadlikult suunata. Koolijuht Rita Juhanson, kes liitus aasta alguses haridusjuhtide praktikaprogrammi raames kolmeks kuuks Tallinki meeskonnaga, kirjeldab seda muutust isikliku kogemuse kaudu: „Kõigepealt areneb inimene ja siis alles roll temaga koos.“ See eeldab juhilt teistsugust hoiakut probleemidesse. Talendijuhtimisettevõtte Fontes PMP juhatuse liige Piret Jamnes rõhutab, et edukad juhid ei väldi ebamugavust, vaid tegutsevad selle kaudu. „Väljakutsed ei pidurda, vaid käivitavad lahenduste otsimise,“ ütleb ta. Lisaks enesejuhtimisele on võtmetähtsusega kohanemisvõime ja koostööoskus. Kiiresti muutuvas keskkonnas ei tööta staatilised rollid ega valmis lahendused. Saates räägitakse ka sellest, kuidas mentorlus ja sektorite ülene kogemus aitavad juhil ennast paremini mõista ning seeläbi ka organisatsiooni teadlikumalt juhtida. Saates arutlevad AS Tallink Grupp personali- ja kliendikogemuse juht Age Vanajuur, Tallinna Õismäe Vene Lütseumi koolijuht Rita Juhanson ning Fontes PMP juhatuse liige Piret Jamnes. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol: (vasakult) Tallinna Õismäe Vene Lütseumi koolijuht Rita Juhanson, AS Tallink Grupp personali- ja kliendikogemuse juht Age Vanajuur ning Fontes PMP juhatuse liige Piret Jamnes Foto: Merlin Zuzjonok (Äripäev)

Turunduses käib pidev vaidlus: kas investeerida brändi ehitamisse või keskenduda kiiret tulemust toovale kampaaniaturundusele. Maxima Eesti brändijuht Arabella Arro selgitab, kuidas nemad seda Maximas teevad ja mõõdavad. Saates "Eetris on turundusuudised" tuleb juttu Maxima turundusmudelist, kus aastas viiakse ellu ligi 300 kampaaniat, ning sellest, miks pidev nähtavus on jaeketis vältimatu. Arro selgitab, miks otsustati võtta julgelt kasutusele sõna “odav” ning kuidas sellest kujunes brändi keskne sõnum. Lisaks jagatakse ausaid õppetunde varasematest eksimustest ja selgitatakse, miks brändi ei saa käsitleda ühekordse projektina, vaid pideva protsessina. Seekordsesse saatesse oleme kaasanud ka eksperdi kommentaari, kelleks on Mediabrokeri äriarenduse ja innovatsiooni juht Britta Gassmann, kes selgitab, miks ei saa brändi turundusest välja jätta ning kuidas brändi järjepidev arendamine toetab ka tulemuspõhist turundust. Saadet juhib Keit Alev. Pildil Mediabrokeri äriarenduse ja innovatsioonijuht Britta Gassmann, saatejuht Keit Alev ja Maxima Eesti brändijuht Arabella Arro. Foto allikas: Äripäev

Müügis ei määra edu ainult aktiivsus, vaid oskus valida, milliste klientidega tasub tegeleda. Saates „Nimed müügitahvlil“ arutavad saatejuhid Silver Rooger ja Mardo Kase Dominate Salesist, miks iga tehing ei ole väärt võitmist ning kuidas otsustusprotsessi mõistmine aitab vältida ajamahukaid ja madala tasuvusega diile. Saates tuuakse näiteid päriselust, kus näiliselt paljulubav müügivõimalus osutub tegelikult keeruliseks ja ebaefektiivseks. Arutletakse, kuidas hinnata kliendi otsustusloogikat, millal loobuda ja millal edasi pingutada. Olulisel kohal on CRM-süsteemide roll müügiprotsessi juhtimisel ning vigade analüüsimisel. Lisaks analüüsitakse üht ebaõnnestunud müügikõnet, tuues esile tüüpilised eksimused: ettevalmistuse puudumine, ebaselge eesmärk ja nõrk avang. Saate teises pooles käsitletakse ka otsustamise psühholoogiat, miks inimesed lükkavad otsuseid edasi ning kuidas müüja saab klienti otsusele aidata. Saade annab praktilisi tööriistu, et parandada tulemusi ja vältida tarbetut energiakulu. Saadet juhivad Silver Rooger ja Mardo Kase Dominate Salesist. Illustratsioon: tehisaru

Pärast mitut keerulist aastat on lihaveisesektor jõudnud murdepunkti: hinnad annavad küll ajutist hingamisruumi, ent edasise suuna määravad nii poliitilised otsused kui ka farmerite investeeringud. Saates "Kasvupinnas" arutavad sektori järgmisi samme Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi esinaine, Pirgo Angus OÜ juht Jane Mättik ning Tsura talu juht Margus Keldo, kelle sõnul pole küsimus enam ellujäämises, vaid selles, kas tekivad eeldused karjade kasvatamiseks ja väärtusahela arendamiseks või jääb sektor praegusele tasemele pidama. Aprilli alguses toimunud noorpullide konkurss ja pullishow tõid esile sektori kaks palet. Ühelt poolt on aretustase viimase 10–15 aastaga teinud märgatava hüppe – fookuses on nii tootmisnäitajad kui ka loomade funktsionaalsus ja käsitletavus. Teisalt on sektori kogumaht jäänud alla varasematele ootustele. Kui veel mõni aasta tagasi räägiti 90 000 lihaveisest, siis täna ollakse sellest eesmärgist selgelt maas. Põhjused ulatuvad viimaste aastate kriisidesse. „Eriti neil, kellel puudus puhver või lisasööda võimalus, tuli teha raske otsus ja loomade arvu vähendada,“ selgitab Jane Mättik. Hinnatase on nüüd küll paranenud, kuid see ei tähenda automaatselt kasvu. Praegune hinnatõus kulub suuresti varasemate kahjude katmiseks ning uusi investeeringuid tehakse vähe. Sektori järgmine samm sõltub eelkõige kindlustundest. „Terve sektor hoiab täna hinge kinni,“ ütleb Mättik, viidates vajadusele pikaajaliste ja selgete poliitiliste otsuste järele. Ilma nendeta jäävad ka tugevamad tootjad ooterežiimi. Teine võtmeküsimus peitub väärtusahelas. Noorloomade eksport on jätkuvalt levinud, sest see on farmi tasandil sageli kõige ratsionaalsem valik. Samas tähendab see, et osa lisandväärtusest liigub Eestist välja. Lahendusena nähakse kohaliku nuumavõimekuse arendamist, kuid see eeldab märkimisväärseid investeeringuid ja strateegilist vaadet. Küsimus on, kas praegune hetk suudetakse pöörata teadlikuks kasvuks või kinnistub sektor senisele tasemele. Neid teemasid avavad saates "Kasvupinnas" Jane Mättik ja Margus Keldo, saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol: Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi esinaine, Pirgo Angus OÜ juht Jane Mättik. Autor: Julia Laidvee

Globaalne geopoliitika võib tõsta Eesti ettevõtete kulud üleöö ja piisab ühest otsusest naftaturul. Samal ajal pakub elektrifitseerimine võimalust kulusid kontrollida ja raha riiki jätta. Küsimus pole enam ainult hinnas, vaid selles, kes juhib riski: kas ettevõte ise või nafta tootjariigid. Saates külas Alexela e-mobiilsuse valdkonna juht Kristjan Suurorg ja Mobire Eesti maajuht Marek Kurs. Saadet juhib Lauri Toomsalu. Fotol: Alexela e-mobiilsuse valdkonna juht Kristjan Suurorg (vasakul) ja Mobire Eesti maajuht Marek Kurs Foto: Äripäev

Ettevõtja Ännifriid Põder on teinud mitu suurt karjääripööret: korterite flippimiseks jättis ta tasuva palgatöö, nüüd lükkab hoogu isiklikule disainibrändile. Enne kõige selle algust läks tema päris esimene äriidee aga vett vedama, tunnistas ta saates "Lihtsalt alusta". Enne korterite ülesvuntsimise ärisse sukeldumist ehitas Ännifriid tööjõu vahendamise platvormi, millele kulus umbes 40 000 eurot, meenutas ta. "Tegin selle platvormi valmis, aga siis sain aru, et esiteks ei ole mul turunduseks enam raha, sest kõik on arendusse läinud. Teiseks, võib-olla on turg liiga väike, et selle pealt teenida. Kolmandaks, ma ei viitsigi enam sellega tegeleda," rääkis ettevõtja. Alustavale ettevõtjale saab tihti takistuseks äriidee perfektsuseni viimistlemine ja meeletu analüüsimine. See on üks õppetund, mida ta koges enda nahal. "Tuleb kesktee leida. Kahe äärmuse vahel pesitseb see kullapott," usub ta. Puhus elu sisse värskele brändile Saates räägib Ännifriid, miks ta pea kuus aastat tagasi jättis oma karjääri õiguse valdkonnas ja milliseid seikasid tal korteriflippijana ette tuli. Nüüdseks on Ännifriid korterite flippimisega lõpparve teinud ja veab eest oma disainibrändi ja kontseptsioonipoodi MATÍ. Ideest esimese klienditellimuseni kulus kaks kuud, poe avamiseni pool aastat. Kuigi teised mööbliettevõtjad on jaganud, et esimesel aastal tuleb arvestada kahjumiga, siis praegu on MATÍ suutnud kuludega nulli tulla. Saates jagab ta nii erinevaid äpardusi – näiteks kui jõuludeks tellitud kaup jäi Ukraina piiril kinni – kui ka positiivseid elamusi, mis uue äriga alustamist on saatnud. Juttu tuleb ka sellest, kuidas ettevõtja saab persoonibrändi ja sotsiaalmeedia enda kasuks tööle panna. Ännifriid veab eest sotsiaalmeediakontot "Sendid miljoniks", mille lõi aastaid tagasi, et jagada nippe raha kasvatamiseks. Saadet juhib Mai Kroonmäe. Fotol Ännifriid Põder. Foto: erakogu

"Mitmed Eesti ettevõtted kaaluvad, et viin tootmise Lätti, kuna Läti omavalitsused konkureerivad ettevõtete meelitamisel,“ rõhutab saates Eesti Kosmose- ja Kaitsetööstuse Liidu juht Kalev Koidumäe. „Kaotame sellega teatud tehnoloogia ja ka kõrgema lõppväärtusega toodete tootmise Eestis. Siin peab pingutama.“ Suur murekoht on seejuures planeeringute venimine ja kohalike vastuseis, aga ka näiteks vajalike oskustega töötajate puudus. Millised sammud saavad riik ja ettevõtjad välisinvesteeringute meelitamiseks astuda, kas majanduskasvu väljavaated on optimistlikud või pessimistlikud, kuidas madal sündimus ja vajalike oskustega töötajate puudus ning reaalainete õpetajate nappus on ühiskonnale strateegiline oht, kuidas riik saaks targemini hankeid korraldades parema tulemuse, miks vajab ettevõtlus korralikku messiruumi, sellest tuleb juttu saates. Lisaks Kalev Koidumäele kõnelevad Estravel Grupi juht Kaire Saadi ja Autoettevõtete Liidu juht Kersten Kattai. Saatejuht on Rivo Sarapik.

Sisuturundussaates räägime liftidest, kortermajade renoveerimisest ja sellest, kuidas parandada elukeskkonda tervete hoovide ja naabruskondade kaupa, mitte ainult ühe maja piires. Stuudios on Kone Balti riikide müügidirektor Peeter Leet ning Tallinna linna juures tegutseva SOFTacademy pilootprojekti juht Kadri Auväärt. Saates tuleb juttu sellest, kuidas Tallinna kortermajade renoveerimisel otsitakse uusi lahendusi, mis muudaksid kodud mugavamaks, ligipääsetavamaks ja energiatõhusamaks. Ühe olulise teemana käsitletakse liftide lisamist vanematesse viiekorruselistesse majadesse, kus neid seni enamasti ei ole. Arutletakse, miks on liftid üha olulisemad vananeva elanikkonna, liikumisraskustega inimeste ja väikeste lastega perede jaoks ning millised tehnilised ja juriidilised takistused selliste lahenduste elluviimisel praegu ees seisavad. Juttu tuleb ka Tallinna SOFTacademy projektist Mustamäel, kus püütakse renoveerimist kiirendada naabruskondliku lähenemise abil. See tähendab, et korraga vaadatakse nii kõrvuti asuvaid kortermaju kui ka nendevahelisi hoove, haljastust, liikumisteid ja muud elukeskkonda. Saates avatakse, kuidas selline tervikvaade võiks aidata elanikel kergemini ühiste otsusteni jõuda ning miks on oluline, et kodu ei piirduks ainult korteri seintega. Lisaks räägitakse rahastusest, võimalikest toetustest, päikesepaneelidest, energiasalvestusest, parkimisest ning sellest, kuidas erinevaid huve ja ootusi ühe maja või terve hoovi kaupa kokku viia. Saade pakub praktilist ja sisukat vaadet küsimusele, kuidas muuta vanad kortermajad tänapäevasemaks ja inimeste jaoks paremaks paigaks elamiseks. Saadet juhib Hando Sinisalu. Fotol: SOFTacademy pilootprojekti juht Kadri Auväärt ja Kone Balti riikide müügidirektor Peeter Leet Foto: Äripäev

Ateroskleroos on krooniline ja sageli märkamatult kulgev haigus, mille tagajärjed võivad olla eluohtlikud. Lootust veresooned toitumise, spordi või ravimitega taas puhtaks saada, ei ole. Tervisetarga saates selgitab Tartu Ülikooli kliinikumi südamekliiniku vanemarst-õppejõud ja kardioloogia osakonna juhataja dr Piret Asser, kuidas kõrge kolesterool kahjustab veresooni ning miks tekivad infarkt ja insult sageli alles haiguse hilises faasis. Saates tuleb juttu sellest, kuidas ateroskleroos organismis areneb, millised on peamised riskitegurid ja miks haigus võib aastaid kulgeda ilma selgete sümptomiteta. Samuti selgitab dr Asser, millised on kõige raskemad tüsistused – alates südameinfarktist ja insuldist kuni neerupuudulikkuse ja veresoonkonnaga seotud dementsuseni. Räägime ennetusest – millist rolli mängivad toitumine, liikumine ja riskitegurite varajane avastamine. Arutleme ka ravi vajalikkuse üle: kui tõhusad on statiinid, millised on levinumad hirmud ravimite ees ning miks ravi katkestamine võib olla ohtlik. Saadet juhib Violetta Riidas. Pildil dr Piret Asser Pildi autor Tartu Ülikooli kliinikum

Kas lifti puudumine või halb ligipääs on lihtsalt väike ebamugavus või üheks põhjuseks, miks hoone väärtus ajas langema hakkab? Just sellise nurga alt vaatles teemat KONE hooldus- ja moderniseerimistööde müügidirektor Peeter Leet Business Arenal toimunud arutelul “Soviet Legacy vs. Modern Standards”. Vestluses arutleti muuhulgas ka seda, kui palju mõjutavad aastakümneid tagasi tehtud ehitusotsused täna seda, kes ja kuhu elama soovib minna ning milline roll on liftidel korterite hinnas, linnaruumi arengus ja kogukondade kujunemises üldisemalt. Enterprise Estonia (EIS/ACE) hoonete energiatõhususe projektijuht Kalle Kuuse sõnul pole küsimus üksnes tehnilistes lahendustes, vaid valikutes, mida linnade ja elukeskkonna tuleviku osas tehakse. Ehkki kõiki hooneid ei pruugi olla mõistlik uuendada, on renoveerimine enamasti realistlikum kui lammutamine ja seda nii kulude, ressursside kui ka omanike vaatest. Arutelus puudutati ka teemat, miks head lahendused sageli kasutamata jäävad ning kas muutused peaksid sündima üksikute majade kaupa või tervete kvartalite lõikes. Üha enam nähakse, et lisaks energiasäästule saab määravaks hoopis elukvaliteet. Tehtavaid otsuseid mõjutab sageli palju ka “naabri efekt” ehk olukord, kus ühe maja eeskuju käivitab suuremad muutused terves piirkonnas. Kui tahad teada, kuidas üks näiliselt argine majadetail võib mõjutada nii kinnisvaraturgu kui ka igapäevast elukeskkonda, kuula Business Arenal toimunud ingliskeelset vestlust, kus vestlesid KONE hooldus- ja moderniseerimistööde müügidirektor Peeter Leet, Enterprise Estonia (EIS/ACE) hoonete energiatõhususe projektijuht Kalle Kuusk ning mida modereeris Hando Sinisalu. Fotol: (vasakult) EISi hoonete energiatõhususe projektijuht Kalle Kuusk, moderaator Hando Sinisalu, KONE hooldus- ja moderniseerimistööde müügidirektor Peeter Leet. Foto: Äripäev

Ehitussektoris ei kulu raha ainult objektidel, vaid ammu enne seda pakkumiste tegemiste ajal. Rand & Tuulbergi partnerlussuhete- ja müügijuht Kristjan Mardna ütles Äripäeva raadio sisuturundussaates, et suur osa raiskamisest sünnib juba hanke faasis, kus mitu ettevõtet teeb nädalaid sama tööd, kuigi lepingu saab lõpuks vaid üks. Lahendus algab tema sõnul varasemast koostööst tellija, projekteerija ja ehitaja vahel. Saates tuleb juttu ehitussektori kitsaskohtadest: miks raisatakse hangetes inimtööaega ja raha, kuidas hoida projekte ajakavas ning eelarves ja miks sünnib parem lõpptulemus siis, kui ehitaja kaasatakse mängu juba projekteerimise alguses. Juttu tuleb ka riskijuhtimisest, tellija tüüpvigadest ja sellest, millist praktilist väärtust annab kliendile tugev ehituspartner. Saadet juhib Lauri Toomsalu. Fotol: Rand & Tuulbergi partnerlussuhete- ja müügijuht Kristjan Mardna Foto: Silver Gutmann

Tootearendusest ja automatiseerimisest räägitakse tööstuses palju, kuid tehniline võimekus üksi edu ei taga. Märtsis toimunud suursündmuse „Tark tööstus 2026“ vestlusringis leiti, et sama tähtsad on müük, turu tundmine ja võime toode kiiresti turule tuua. Seekordses saates toome kuulajateni selle arutelu, kus osalesid inseneribüroo Insero asutaja Oliver Mets, Hanza Mechanicsu Balti klastri juht Liivar Kongi ning iduettevõtte 7Sense’i kaasasutaja ja tootejuht Mihkel Tedremaa. Vestlust juhtis Aigar Vaigu. Arutelu keskne sõnum oli selge: pelgalt tugev inseneritöö ja automatiseerimine ei taga enam konkurentsivõimet. Edu sõltub sellest, kui hästi ettevõte mõistab turgu, oskab oma toodet müüa ning jõuab piisava kiirusega kliendini. Kui need lülid jäävad nõrgaks, ei päästa ka tipptasemel tootearendus. Osalejad rõhutasid, et müük on kogu väärtusahela määrav osa. Innovatsioon loob eelduse kõrgemaks lisandväärtuseks, kuid tegelik kasu realiseerub hinnas, millega toodet turul müüa suudetakse. Seetõttu tuleb ettevõtetel pöörata senisest rohkem tähelepanu müügi- ja turundusvõimekusele. Oluliseks peeti ka kiirust: liiga pikaks veniv tootearendus võib ettevõtte turult välja lükata. Konkurentsis püsivad need, kes suudavad leida tasakaalu – arendada piisavalt hea toote ja tuua see õigel ajal turule, sidudes tootearenduse tihedalt kliendivajaduste ja müügiga. Saate teises pooles räägib puidutööstusettevõtte Barrus juht Martti Kork, kuidas andmemahud ja tehisintellekt muudavad tootmise juhtimist. Tema sõnul tuli ettevõttel tootmistarkvara nullist välja vahetada ning investeerida puiduskänneritesse. Nüüd ulatub ühest puidukogusest tekkiv andmemaht sadade miljonite ühikuteni, mida inimene enam hoomata ei suuda. „Järgmisena püüame tehisintellekti abil leida viisi, kuidas nende andmete põhjal teha võimalikult häid otsuseid toorme kasutamisel,“ ütleb Kork. Tema hinnangul on see vältimatu samm konkurentsivõime säilitamiseks, mis aitab parandada nii kasumlikkust kui ka ettevõtte keskkonnajalajälge. Kork rõhutab, et muutused ei piirdu ainult ettevõtte sisemiste protsessidega. „Meil pole valikut – peame kaasama kogu tarneahela,“ ütleb ta. Samas ei plaani Barrus tema sõnul liikuda tarneahelas ülespoole, vaid keskendub olemasolevale põhitegevusele: liimpuidu tootmisele võimalikult kvaliteetselt ja efektiivselt. Martti Korkiga vestles Lauri Leet. Saate toimetas Mart Valner. Pildil vestlusring konverentsil “Tark tööstus 2026”. Autor: Andras Kralla