Konservatiivne Kristlane

Kas olete märganud, et tihtipeale oodatakse meilt oma kodumaal hoopis teise keele kasutamist, et "hakkama saada"? Järgmise nädala külaline Tarmo Kruusimäe on veendunud, et eesti keel on ja peab jääma esimeseks.Teemad laual:Mis saab siis, kui me ei vasta neile vene keeles, nagu nad harjunud on? 🤔Kuidas jääda rahvuslaseks maailmas, mis muutub üha kirjumaks?Millist Eestit ehitab Rahvuslaste Ühendus täna?Pane vaim valmis, sest Tarmo ei hoia end tagasi💥

Energiapoliitika: kas suur pööre on käes?Seekordses saates "Konservatiivne Kristlane" räägib Jaanus Ojangu ausalt ja avatult meie energeetika tulevikust Mis saab meie põlevkivist? Kas bensiinimootorite aeg on läbi?Kust tuleb tulevikus soojus?Eetris homme kell 10.00!

Alimendid ja elatisabi: mis on Eesti suurim murekoht? Külas on Helen Hääl, kes selgitab, miks on elatisega seotud vaidlused ühed emotsionaalsemad Eesti kohtutes ning kuidas kaitsta lapse huve ilma iseennast kaotamata.Kuula saadet Konservatiivne Kristlane kolmapäeviti kell 10.00

ere tulemast kuulama saadet 'Konservatiivne Kristlane'. Täna, kui tähistame kristliku maailma suurimaid pühasid – Issanda Ülestõusmist –, on meil külas mees, kes ei vaja paljudele konservatiivse vaatega inimestele pikka tutvustamist.Meil on külas preester Roland Tõnisson. Ta on mees, kes on teeninud nii Eestis kui ka piiri taga, on viljakas kirjanik ning paljude jaoks tuntud kui terava sulega Objektiivi kolumnist. Roland ei karda rääkida asjadest nii, nagu need on, sidudes ajatud vaimulikud tõed tänapäeva ühiskondlike valupunktidega.

KAS TÕDE MUUTUB "VAENUKÕNEKS"? 🛡️📖Homme kell 10:00 eetris: "Konservatiivne kristlane" (osa 17)! 🎙️✨Teemaks on põletav SÕNAVABADUS ja uued vaenukõne seadused. ⚖️🚫 Kas piibellikud väärtused surutakse Eestis vaikima? 🤐🇪🇪Saates küsime: 👉 Kas me julgeme veel rääkida tõtt ilma hirmuta? 🗣️🙏 👉 Kust jookseb piir vaba arvamuse ja "vaenu" vahel? 🚩 👉 Miks peab kristlane oma veendumuste eest seisma? 💪

Värsked andmed kinnitavad, et Eesti sündimus on langenud ajaloolisse madalpunkti. Eelmisel aastal sündis Eestis 10 721 last, mida on üle tuhande lapse vähem kui aasta varem. See ei ole enam lihtsalt statistiline kõikumine, vaid märk süvenevast usalduskriisist ja ebakindlusest tuleviku suhtes.Tänases saates on külas Riigikogu liige Lea Danilson-Järg, kes avab parlamendis toimuvate arutelude tagamaid. Kas riigijuhtide fookus on paigast nihkunud?Peamised faktid ja küsimused, mida käsitleme:Ajalooline madalseis: Sündide arv on kukkunud tasemele, mida pole nähtud isegi rasketel kriisiaegadel. Miks on sündimus langenud alla kriitilise piiri?Poliitiline vastutus: Kuidas mõjutavad peretoetuste kärped ja üldine majanduslik ebakindlus perede otsuseid? Lea Danilson-Järg selgitab, mis toimub Riigikogu saalis ja miks rahvastikupoliitika on jäänud tagaplaanile.Tulevikuvaade: Mis saab Eesti riigist ja kultuurist, kui me ei suuda taastoota oma rahvast? Kas meil on veel aega kurssi muuta või oleme hiljaks jäänud?Riigi kestlikkus algab perede turvatundest. Kui sündimus jätkab langusteed, seisame silmitsi olukorraga, kus meie sotsiaalsüsteem ja majandus ei ole enam jätkusuutlikud.Kuula lähemalt ja mõtle kaasa, millist Eestit me oma lastele ehitame.

Kas majanduskasvu ja töökohtade loomise toetamine keskkonna arvelt sobilikkus konservatiivsete kristlaste väärtustega  Elektri import Venemaalt 2005-2010Leedu — pärast Ignalina tuumajaama sulgemist (esimene reaktor 2004/2009) tõusis import/sõltuvus 70–80% tasemele (sh Venemaa kaudu).Läti — sageli 50–70% import (sh naabritelt, aga lõppkokkuvõttes Venemaa mõju all).Eesti — parem olukord tänu põlevkivijaamadele, import 10–30% (vahel rohkem kriisiaegadel).Moldova1990ndad–2000ndad: Üks kõige sõltuvamaid — kuni 80–90%+ kogu elektrienergiast imporditi (peamiselt Transnistria Cuciurgani elektrijaamast, mis töötas Venemaa gaasil).Armeenia1990ndad: Väga kõrge import — 50–80% (sh Venemaalt ja Iraanist hiljem). Gruusia1990ndad: 40–70% import (sh Venemaalt),TÄNAEesti — Kohalik tootmine (peamiselt põlevkivi + taastuvenergia) katab tavaliselt 90–110% tarbimisest (2024–2025). Eesti on netoeksportöör või peaaegu tasakaalus, eriti suvel tuuleenergia tõttu.Läti — Kohalik tootmine (hüdro + tuul + biomass) katab umbes 40–60% tarbimisestLeedu — Kohalik tootmine katab 20–40% (tuuleparkid, hüdro, biomass + väike kogus gaasi)Moldova — Kohalik tootmine katab vaid 10–20% tarbimisest. Import 80–90% (peamiselt Transnistria Cuciurgani jaamast, mis kasutab Venemaa gaasi; viimasel ajal ka Rumeeniast ja Ukrainast). Üks kõige impordisõltuvamaid riike Euroopas.Armeenia — Kohalik tootmine (tuumajaam Metsamor + hüdro + taastuvenergia) katab umbes 70–85% tarbimisest. Import 15–30% (peamiselt Iraanist ja Gruusiast; Venemaa roll vähenenud).Gruusia — Kohalik tootmine (peamiselt hüdroenergia) katab tavaliselt 80–100%+ headel aastatel (netoeksportöör suvel), aga talvel import 20–40% (Aserbaidžaanist, Türgist, Armeenist, Venemaalt). 2025. andmetel imporditi märkimisväärselt Aserbaidžaanist.

9. märtsil, oli meil aga külas Riigikogu liige Aivar Kokk! Tegime süvitsimineku ühte Eesti valusaimasse teemasse - pensionid. 👵👴 Aivar selgitas täpselt, milline on seis hetkel ja millist ebakindlust praegune valitsus eakatele loob. 📉 Isamaa seisab selle eest, et väärikas vanaduspõlv ei oleks vaid unistus, vaid kindlustatud reaalsus! 🛡️Olukord riigis on keeruline, aga just seetõttu me tegutseme. 🇪🇪 Rahvuslaste vaim on virge ja me oleme valmis vastutust võtma!

KAS ALAMPALK ON ÕNN VÕI ÕNNETUS? 🎙️Kas riik peaks ütlema, kui palju on ühe inimese tund väärt või on see puhas sekkumine vabadusse? Meie värskes podcasti osas võtame ette tulise teema alampalk💸👉 Kas alampalk kaitseb nõrgemaid või hoopis röövib neilt võimaluse tööd leida? 👉 Miks vasakpoolsed näevad selles väärikust, aga parempoolsed majanduslikku takistust? 👉 Mida ütleb kristlik maailmavaade töö ja tasu kohta?Poliitika, majandus ja moraal põrkuvad. Tule kuula ja ütle sõna sekka! 

Tere tulemast kuulama ja vaatama! Teie ees on iganädalane konservatiivse kristlase saade, kus me ei karda rääkida asjadest nii, nagu need on. Maailm meie ümber muutub kiiresti, kuid on väärtusi, mis seisavad kindlana. Täna aitavad meil päeva poliitilisi sündmusi ja ühiskonnas toimuvat lahti seletada oma ala eksperdid ja väärtustatud saatekülalised.

Kirikuisad (umbes I–VIII sajand), suhtusid immigratsiooni ja võõraste vastuvõtmisse peamiselt kui kristlikku kohustust, mis tugines Piibli käskudele, nagu (Hb 13:2) “Ärge unustage külalislahkust, sest selle läbi on mõned ise seda aimamata võtnud külalistena vastu ingleid.” . Nad rõhutasid filokséeniat – võõraste armastust – kui armastuse ja õiglusega seotud voorust, nähes kristlasi endid kui ajutisi elanikke (peregrinos) maal, mis tegi nad empaatiliseks rändajate ja pagulaste suhtes. 

Täna räägime kas Riik peaks aitama hätta sattunud ettevõtjaid.  Meil on külas suurettevõtja Argo Luude.  Räägi lühidalt kuidas Sinust sai ettevõtja ja siis juba enda arvamus:  3. Kas riik peaks pakkuma ettevõtetele abi, kui nad satuvad majanduslikesse raskustesse?Kuula juba lähemalt @konservatiivnekristlane

Transsooliste inimeste õiguste staatus Eestis 2026. aasta alguses on järgmine:Juriidilise soo muutmine on lubatud ja toimub alates 2025. a septembrist oluliselt lihtsamini:Ei ole enam vaja hormoonravi (HRT) läbimist ega psühhiaatrilist diagnoosi (nt "transseksuaalsus").Otsuse teeb meditsiiniekspertiisi komisjon, kuid esimene kord võib kinnituse saada kiiremini (kuigi komisjon võib protsessi edasi lükata).Geneetilised testid ei ole enam nõutud.Eesnimi on võimalik vahetada täiesti eraldi (lihtsalt riigilõivu makstes, komisjonita).Abieluvõrdsus kehtib alates 1. jaanuarist 2024 – trans inimesed saavad abielluda oma soo järgi,2025 aastal kinnitati Eesti esimene riiklik LGBTIQ+ võrdsete võimaluste tegevuskava,Hormoonravi (HRT) peaks nüüd olema kättesaadavam läbi endokrinoloogi (ilma komisjonita minekuta)Kuula lähemalt juba saates!

Eestis ettevõtete poolt tulumaksu makstakse alles kasumi väljamaksmisel (dividendid, boonused, kingitused jne). Maksumäär: 22/78 (ehk efektiivselt 22% väljamakstud summalt). Plaanitud täiendav 2% kasumimaks (ettevõtte kasumile olenemata väljamaksmisest) ei jõustunud – sellest ideest Reformi erakond loobus seoses toetuse kahanemisega.Kui ettevõte maksab dividende või teeb muid omakapitali vähendavaid väljamakseid → tulumaks 22% (22/78).  Omanikule (füüsilisele isikule) jõuab kätte umbes 78% väljamakstud summast.  Füüsilise isiku tulumaks dividendidelt on juba ettevõtte tasemel kinni peetud, lisamaksu enam ei teki (kui pole erandeid).  Lisaks dividendidelt ei ola vaja maksta ka sotsiaalmaksu ja tervisekindlustust jneViimati maksustati Eestis ettevõtete kogu teenitud kasumit (olenemata sellest, kas see jaotati dividendidena või jäeti ettevõttesse) 1999. aastal.Kuni 1999. aastani kehtis Eestis klassikaline ettevõtte tulumaksusüsteem: ettevõte maksis igal aastal tulumaksu oma kasumilt (maksumäär oli tol ajal umbes 26–33% vahel, sõltuvalt perioodist).Alates 2000. aastast viidi sisse unikaalne reform: jaotamata/reinvesteeritud kasumit ei maksustata (0% maks). Tulumaksu makstakse alles siis, kui kasum jaotatakse (dividendid, erisoodustused, kingitused jne). See süsteem kehtib tänaseni (seisuga 2026. aasta algus).Seega on üle 25 aasta (alates 2000. aastast) Eestis ettevõtted maksnud tulumaksu ainult jaotatud kasumilt, mitte kogu kasumilt.

Täna räägime abielust Püha Augustinuse ja Püha Johannes Kuldsuu vaatenurgast. Oma doktoriõpingute raames Liibanonis Antiookia õiigeusukiriku Balamandi ülikoolis on mul olnud kaks perekonnaga seotud ainet -  Problematics in Family Care: Marriage and Sickness & Ethical Approachesto Marriage and Family Issues, mida õppetas õppejõud isa Bassam Nassifi - kelle enda doktoritöö oli ___  Järgnev siis baseerub loengutekstidel, Piibli Evangeeliumidel, Püha Johannes Kuldsuu raamatul "Abielust ja pereelust" ning hiljutisest artiklist Kreeka samasoo abielu kohta. Ma proovin teha lle lihtsaks – pole vaja olla teoloog et asjast aru saada. Ja kasutame neid mõtteid, et kaitsta konservatiivset vaadet: abielu on Jumala loodud liit mehe ja naise vahel. Liberaalid, tahavad seda laiendada, väites, et traditsiooniline vaade on "essentsialism", mis piirab isiksust. Aga need pühakud ja Piibel näitavad, miks see on vale – abielu on pühadus, mis peegeldab Jumala plaani mehe ja naise erinevustega. Alustame!Osa 1: Püha Augustinus – Abielu kui himu ohjeldamine ja sakrament Püha Augustinus, 4.-5. sajandi Lääne kirikuisa, oli mõjutatud kreeka filosoofidest nagu Plotinos. Ta nägi teed Jumalani kui sisemist ekstaasi – Jumal on inimese sees. Inimene püüab Jumalat mõista mõistuse ja armu abil. Keha suhtes oli ta range: keha tuleb kontrollida, seks abielus on aksepteeritav ainult laste saamiseks, muidu on see himu patt, "vajalik paha".Osa 2: Püha Johannes Kuldsuu – Abielu kui armastuse ja ühtsuse tee Püha Johannes Kuldsuu, Ida kirikuisa  Augustinusega samal ajal, alustas mungana, nähes abielu nõrgemate asjana – himu ravimiks, et vältida hoorust. Laste saamine polnud tema arvates enam vajalik, sest maa on täis. Aga preestrina Antiookias (ehk seal patriarhaadis kus ma õpin) ja Konstantinoopolis muutus ta meel. Kogemus abielupaaridega näitas: abielu ei takista pühadust. Ta viitas Pühakirjale: "Kui oleme targad, ei sega abielu Jumala meeldimist." Abielu on Jumala loodu, võrdne mungaeluga – mõlemad viivad voorusse. Probleem pole abielus, vaid selle vales kasutamises.Lähemalt juba saates.

Kuidas on võimalik selline asi ajal kus rahvas on vaesumas ning kõik muud maksud tõusevad suudab valitus ära käkkida korralikult enda kuldmuna  Riik kingib oma lohakusega miljonite eurode eest maksupuhkust veebikasiinodele? Kas see ongi see õiglus ja 'pikk plaan', mille poole me pürgime? Kõigepealt tuli Eesti 200 minister välja algatusega maksustada ühistranspordi kasutamist lastel ja pensionäridel.

Uus aasta kõned Eesti & Soome1. Riik on meie ühine looming, mitte "nende" omaKaris rõhutas, et Eesti käekäik ja see, milliseks kujuneb meie tulevik, ei sõltu ainult poliitikutest, vaid meist kõigist. Sõnum "Eesti aastaid kirjutame kõik ühiselt" kutsub üles vastutust võtma – me loome sellist Eestit, nagu me ise tahame ja väärime. See on üleskutse kodanikuaktiivsusele ja mõistmisele, et riik algab meist endist, meie tegudest ja valikutest.2. Vajadus "mullist välja piiluda" ja arukalt arutledaPresident juhtis tähelepanu ühiskonna lõhestatusele ja vastandumisele. Ta kutsus üles inimesi oma infomullidest välja tulema ja püüdma mõista teistsuguseid vaatenurki.• Mõte: Tarkus ei sünni loosungite ega karjumise kaudu, vaid "arukalt arutledes".• Üleskutse: Ta manitses meid mitte halvustama ega pisendama oma kaasmaalasi, vaid suhtuma üksteisesse lahkemalt ja heasoovlikumalt.Võrreldes Alar Karise ja Alexander Stubbi 2026. aasta uusaastakõnesid, joonistuvad välja selged erinevused nii fookuses, toonis kui ka riiklikus enesekuvandis. Siin on kolm peamist erinevust:1. Sisekaemus vs. välispoliitiline haare• Alar Karis keskendus peamiselt Eesti ühiskonna siseelule. Tema kõne oli suunatud sotsiaalsele sidususele, manitsedes eestlasi vähem vastanduma ja üksteisega arukamalt suhtlema. See oli sisekaemuslik kutse olla parem inimene ja hoida oma riiki "ühise kirjatööna".• Alexander Stubb rõhutas märksa rohkem Soome rolli maailmas ja julgeolekut. Stubbile omaselt oli kõne tugevalt rahvusvahelise haardega, käsitledes Soomet kui kindlat osa Läänest ja NATO-st. Kui Karis rääkis "meie" tundest Eesti sees, siis Stubb rääkis Soome "meie" tundest globaalses ja geopoliitilises kontekstis.2. Kodanikukesksus vs. riigikesksus• Alar Karis asetas fookuse igale üksikule inimesele. Tema sõnum oli: "riik algab meist endist". Ta rääkis igapäevastest tegudest, sellest, kuidas me üksteisega poes või sotsiaalmeedias suhtleme. See oli väga inimlähedane ja peaaegu et moraalne suunamine.• Alexander Stubb rääkis rohkem Soomest kui institutsioonist ja riigist. Kuigi ta mainis ühtsust, oli tema vaade suunatud pigem Soome kui terviku toimepidevusele suurte globaalsete kriiside (sõda, kliimamuutused, tehnoloogia) valguses. Stubb kõneles kui riigimees, kes vaatab maailmakaarti, Karis kui riigipea, kes vaatab oma rahva hingeelu.Kokkuvõtteks: Karise kõne oli pehme, ühendav ja sisekaemuslik, püüdes ravida Eesti ühiskonna haavu. Stubbi kõne oli dünaamiline, väljapoole suunatud ja strateegiline, rõhutades Soome tugevust ja kindlust ebakindlas maailmas.Homode lapsendamisõigus konservatiivse kristlase vaatenurgastKristlase jaoks on abielu püha liit. Kui riik laiendab lapsendamisõigust samasoolistele paaridele, nähakse selles tihti abielu mõiste tühjenemist selle algsest tähendusest.Kas lapse müümine on põhiseadusega lubatud?Vastus on kategooriline EI. Eesti põhiseaduse (PS) ja teiste seaduste järgi on igasugune inimkaubandus ja inimese (sh lapse) võõrandamine tehingu korras keelatud.Kui Eesti pinnal toimuks lapse "müük" või asendusemaduse tehing, kus lapse loovutamise eest makstakse raha, rakenduks Karistusseadustik (KarS).

2025 Aasta suur saadeJulgeolek Eestis ei tähenda enam ainult tanke ja lennukeid. See on muutunud "laiapindseks", hõlmates kõike alates piiriaiast kuni poeriiulite ja inimeste passideni. Täna küsime: kas me ehitame kindlust või lihtsalt lappime auke?1. Idapiir: Kas 2025 on lõpuks lubaduste täitmise aasta?Viimased kaks aastat on idapiiril olnud murrangulised. Pärast aastatepikkust venitamist on Venemaa agressioon Ukrainas sundinud meid tegutsema täie auruga. Tuleme tagasi algusesse 2014 aasta Eston Kohveri röövimine- selgus, et Eesti-Vene kontrolljoon oli paljuski vaid tähistamata mets ja võsa.Huvitav fakt: Kui algselt prognoositi piiri maksumuseks umbes 70–80 miljonit eurot, siis praeguseks on kogumaksumus koos seiretehnikaga tõusnud üle 200 miljoni euro.Iga kuu viivitust piiriehituses on julgeolekurisk. Kui maismaapiir on 2025. aasta lõpuks kinni, on Eesti oluliselt paremini kaitstud nii "roheliste mehikeste" kui ka ränderünnete eest. Praegune tempo on maksimaalne, mida riik suudab rahaliselt ja tehniliselt pakkuda.2. Toidujulgeolek: Kas tühi kõht on julgeolekurisk?Relvastusest üksi ei piisa, kui rahvas ei jaksa süüa osta. See on 2025. aasta üks valusamaid teemasid.• Kättesaadavus vs. hind: Eesti suudab end ise toita piima, liha ja teraviljaga, kuid probleem on hind. Toiduainete hinnatõus on viimastel aastatel olnud üks Euroopa kiiremaid (ca 40–50%).• Kas rahvas on rahul? Ei ole. Kõrged hinnad tekitavad sotsiaalset pinget, mis on vaenlasele kingitus – rahulolematu kodanik on kergemini mõjutatav.3. Hallid passid: Hall tsoon meie julgeolekusMääratlemata kodakondsusega isikud (ligikaudu 60 000 inimest) on 2025. aastal fookuses kui potentsiaalne sisejulgeoleku haavatavus.• Kas nad on oht? Küsimus pole inimestes, vaid nende seotuses Vene infosfääriga. Nad on sihtmärgiks Kremli "kaasmaalaste poliitikale", mis püüab külvata ebalojaalsust Eesti riigile.• Riigi sammud 2025. aastaks:• Valimisõiguse peatamine: Käimas on kriitiline protsess põhiseaduse muutmiseks, et võtta halli passi omanikelt ja agressori kodanikelt õigus hääletada kohalikel valimistel.• Relvaload: Riik on juba tühistanud halli passi omanike relvaload, et vähendada riske võimalike siseriiklike rahutuste korral.• Haridus: 2024/2025 õppeaasta tähistab täielikku üleminekut eestikeelsele õppele, mis on strateegiline samm, et kaotada tulevikus vajadus "halli tsooni" järele.Reformierakond on 2025. aastal kogenud tõsist toetuse langust, mis on viinud erakonna rekordmadalale tasemele – detsembri lõpu küsitluste järgi toetab neid umbes 11% valijatest (nt Norstati andmetel 11,2% novembri-detsembri koondis), võrreldes aasta alguse 18% või varasemate aastate kõrgemate näitajatega. Erakond on langenud reitingutabelis viiendaks-kuuendaks kohaks, jäädes alla Isamaale (28%), Keskerakonnale (21%), SDE-le ja EKRE-le (mõlemad ~15%).

Episood #3: Kes on "Konservatiivsed Kristlased" ja kes esindab Eestit Euroopas?Selles episoodis teeme põhjaliku sissevaate nii saatejuhtide maailmavaatesse kui ka sellesse, millist poliitikat ajavad meie saadikud Brüsseli võimukoridorides. Kuidas kohtuvad tehnoloogia, loovus, teoloogia ja reaalpoliitika?Tutvustame mehi, kes on võtnud südameasjaks konservatiivse hääle kuuldavaks tegemise:Marko Müürisepp: IT-sektori veteran ja teoloog, kes on müünud riigile suurimaid tarkvarasüsteeme ja korraldanud oikumeenilise patriarhi visiiti. Marko avab oma teekonna õigeusuni ning selgitab, miks tema identiteet algab kirikust ja ulatub läbi Euroopa Hiiumaani.Hans-Cris Loime: Ettevõtja, meediaprodutsent (Resizer Studios) ja valguskunstnik. Saame teada, kuidas telekommunikatsiooni taustaga mehest sai poliitiline aktivist, Isamaa liige ja "Konservatiivsed Kristlased" saate kaasautor, kes seisab traditsiooniliste väärtuste ja tugeva kodanikuühiskonna eest.Võtame ette meie eurosaadikud ja analüüsime nende tegevust läbi kristliku ja konservatiivse prisma:Riho Terras ja Jüri Ratas (Isamaa): Kuidas "müüakse" Brüsselile maha Euroopa relvastamise vajadus ja miks on endine peaminister meie "topeltlöögijõud"?Jaak Madison ja Jana Toom (Keskerakond): Analüüsime erakonna ideoloogilist "bipolaarsust". Kuidas mahuvad ühte paati sotsiaalsed liberaalid ja rahvuslikud konservatiivid? 🎭Sven Mikser ja Marina Kaljurand (SDE) ning Urmas Paet (Reformierakond): Kas sotside ja liberaalide seas leidub kristlikku alandlikkust ja kuidas kaitstakse meie julgeolekut?Poliitiline audit: Marko ja Riho Terras vastavad teravatele küsimustele: homoadoptsioon, sisseränne, abielu olemus ja majandusvabadus.Mahlakad mälestused: Miks paistsid Sven Mikseri aluspüksid läbi pükste ja millise väljakutse esitas Marko Jaak Madisonile öises Brüsseli baaris?Saate esimeses pooles: Saame tuttavaks saatejuhtidega 🎙️Saate teises pooles: Eesti 7 häält Euroopas 🇪🇪🇪🇺Põnevad paljastused ja maailmavaateline test 🧭

Kas Keskerakond on leidnud oma uue näo ja kui palju on Tallinna uute linnaosavanemate seas tegelikult kristlikke väärtusi kandvaid konservatiive? 🤔 Selles episoodis võtame luubi alla möödunud nädala poliitilised suursündmused: Keskerakonna konverentsi Paides ja Tallinna linnaosade uued juhid. 🏛️Analüüsime Mihhail Kõlvarti kõnet. Miks on Keskerakond "vasakpoolne konservatiiv" ja miks on nende majandusvisioon vastuolus tänase valitsuse poliitikaga? 📉 Lisaks teeme põhjaliku ülevaate kõigist kaheksast linnaosavanemast: kes neist käib kirikus, kes toetab traditsioonilist perekonda ja kelle vaated kalduvad ootamatult vasakule. ⛪

HASARTMÄNGUMAKSUD ⚔️ VÄÄRTUSED: EESTI POLIITIKUTE DNA!Äsja Riigikogus läbi surutud hasartmängumaksuseaduse langetamine ähvardab kultuurivaldkonda 13 miljoni euro suuruse kaotusega! Kas see on mõistlik hind ja kuidas liiguvad maksurahad Caymani saartele?Kuid see pole veel kõik. Me paneme Eesti poliitilise eliidi luubi alla! 🧐 Sotsiaalteadlase Martin Möldri andmetel reastame parlamendisaadikud:Konservatiivsus vs Liberaalsus: Kes on väärtustes kõige konservatiivsemad ja miks on Martin Helme ja Urmas Reinsalu ühel pulgal?Vasak vs Parem Majandus: Miks on Signe Riisalo (liberaal) ja Lavly Perling (parempoolne) majandusküsimustes identsed? Ja miks on konservatiivne kristlus tegelikult alampalga poolt?Kuula 30-minutilist eriosa, et mõista, kuidas need teljed sinu elu mõjutavad!