Tõelised võitjad

Raadiosaate „Tõelised võitjad“ seitsmendas osas on külas Downi sündroomiga ujuja Keira Ratturi ema Marge Kato, kes jutustab Keira senisest teekonnast noore tippujujana, võitudest ja väljakutsetest ning suurest unistusest võistelda 2028. aasta Los Angeles paraolümpiamängudel. Saatejuht on Indrek Petersoo. Podcast valmib Eesti Paralümpiakomitee ja Õhtulehe koostöös. „Keira lugu sai alguse siis kui ta meie perre sündis. Me ei teadnud tol hetkel, et meil on eriline laps tulemas. Teisel elupäeval hakati rääkima, et on Downi sündroomi kahtlus ja sealt edasi tulid kõik lastehaiglas olemised ja uurimised. Me võtsime kohe hoiaku, et Downi sündroom ei ole mitte mingi probleem, vaid see, et lapsel oli südamerike ja sellega oli vaja tegeleda. Just tänu südamele saime aru, et terviseujumine teeb Keirale head, kuna see tugevdab teda ja niimoodi vaikselt hakkasimegi ujumise poole liikuma,“ meenutas Kato tütre teekonda spordi juurde. Tänaseks on Keira võitnud arvukalt medaleid ja seab spordis kõrgeid sihte. „Ta on väga uhke enda üle ja ujumine on tema jaoks elus oluline väljund. Ta tahab olla heas vormis ja pingutab trennis, et paremaks saada. Kindlasti on ta tulevane või mõnes mõttes isegi praegune tippujuja,“ lisas Kato. Hüva kuulamist!

Raadiosaate „Tõelised võitjad“ kuuendas osas on külas kettahetitja Egert Jõesaar ja tema treener Mart Olman, kes räägivad eesmärkidest ja püüdlustest veidi enam kui aasta pärast toimuvatel Pariisi paraolümpiamängudel. Saatejuht on Indrek Petersoo. Podcast valmib Eesti Paralümpiakomitee ja Õhtulehe koostöös. Hetkel on Jõesaare isiklik rekord 52.20, mis pärineb 2020. aastast Turba staadioni avavõistluselt. Kettaheitja usub, et kui aasta jooksul õnnestub isiklikku tippmarki parandada, võib Pariisis ka medalite nimel heidelda. „Eelkõige tuleb tehnika saada piisavalt heaks, et ketas lendama hakkaks ning miinimumkatsed 52-53 meetri peal maanduks. Sealt edasi saab rihtida juba 55 meetrit - see oleks juba päris hea tulemus. Suurvõistlustel võib kõike juhtuda,“ ütles Jõesaar. “Pariisi paraolümpiamängudel jääb medali hind ilmselt 55-57 meetri kanti. Eks näis, kas see on teostatav. Loodetavasti on,“ lisas Olman. Hüva kuulamist!

Raadiosaate „Tõelised võitjad“ viiendas osas tuleb juttu parapurjetamisest ning sellega kaasnevatest võludest. Saates vestlevad ala eestvedaja Külli Haav, purjetaja Alo Ansmann ning saatejuhina debüteerinud paraolümpiaujuja Matz Topkin. Podcast valmib Eesti Paralümpiakomitee ja Õhtulehe koostöös. Haava kinnitusel on uued purjetamishuvilised väga oodatud Tallinna Kalevi Jahtklubisse. “See on väga hästi ligipääsetav, kohapeal on olemas paati pääsemiseks tarvilik kraana ja kogu vajalik turvavarustus. Tuleb endale ilmastikule vastavad riided selga panna, sest merel on alati jahedam. Väga hea võimalus parapurjetamisega tutvumiseks avaneb Tallinna Merepäevadel,” ütles ta. “Võib-olla paljudele jääb mulje, et purjetamine on kohutavalt keeruline asi: seal on igasugused asjad ja purje nimetused nii keerulised ning parem on sellega mitte tegeleda. Aga tegelikult on see väga lihtne. Tuleb kõik liigne sura-mura välja jätta ja lihtsalt mõelda loogiliselt ja füüsika tunni peale - kuidas kuidas tuul puhub, kuidas ta paati mõjutab ja sealt juba edasi tulla proovima. Seal ei ole tegelikult mitte midagi keerulist,“ nentis Ansmann. Hüva kuulamist!

Raadiosaate „Tõelised võitjad“ neljandas osas tuleb juttu täna alanud kevadise koolivaheaja liikumisväljakutsest, mille eesmärkideks on teha üheskoos maailmale tiir peale ning toetada noori ja alustavaid parasportlasi. Saates vestlevad kevadise koolivaheaja liikumisväljakutse ellukutsuja, spordiklubi Nord turunduse- ja kommunikatsioonijuht Markus Kamps, Eesti Paralümpiakomitee liikumisharrastuse juht Kaia Kollo ning saatejuht Indrek Petersoo. Podcast valmib Eesti Paralümpiakomitee ja Õhtulehe koostöö Liikumisaasta raames toimuva liikumisväljakutse peamine eesmärk on laste ja vanemate üheskoos veedetud aja suurendamine, liikumine ning tublide parasportlaste toetamine. Seekord on stipendiaatideks ujujad Keira Rattur ja Robin Liksor, kergejõustiklane Remy Märtson, tantsija Matvey Serednitskiy, purjetamise võistkond ja Eesti Ratastoolikorvpalli Klubi. Stipendiaatide toetuseks on avatud alamleht. Väljakutsega liitujate vahel loositakse välja peaauhind Polar Pacer GPS spordikell, mille paneb välja Mefo AS. Peaauhind loositakse välja kõigi väljakutsega liitujate vahel, kes on väljakutse lõpuks kogunud nädala jooksul vähemalt 70000 sammu. Väljakutsega liitusid spordiklubi Nord (väljakutsuja), Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi, Audentese spordiklubi, FC Flora, FCI Levadia, Paide Linnameeskond, Selver Tallinn võrkpalliklubi, KK Rae Koss, MyFitness, Tartu Jalgpallikool Tammeka ja FC Nõmme United. Kevadkoolivaheaja liikumisväljakutse kestab kuni aprillikuu viimase sekundini. Hüva kuulamist!

Raadiosaate „Tõelised võitjad“ kolmandas osas tuleb juttu ratastoolikurlingust. Stuudios on külas Pekingi paralümpiamängudel Eesti koondisesse kuulunud Kätlin Riidebach ning kurlinguproff ja ratastoolikurlingu mängijate treener Harri Lill. Vestlust veab Indrek Petersoo. Podcast valmib Eesti Paralümpiakomitee ja Õhtulehe koostöös. „Ilmaasjata ei öelda, et kurling on nagu male jääl. Lihtsalt vahe on selles, et kurlingus pead malendi pead õigesse kohta saama – ta ei lähe ise sinna, kuhu sa soovid. Aga kombinatsioonide mõttes on sarnane paralleel olemas,“ selgitas Lill. „Kõik teavad kurlingut kõva koristajate mänguna! Tavakurlingus tõukab mängija end pakult ära, libiseb mõne sekundi ja saab siis veel vajadusel käega kiirust reguleerida ning seejärel saab harjade abil kivi natukene paremale või vasakule suunata. Seevastu ratastoolikurlingus toimub visketegevus viskepulgaga, mis läheb kivi sanga peale ja see faas, mille jooksul saab kivi kiirust reguleerida, on väga lühike. Mängijad peavad olema väga täpsed,“ võrdles Lill kurlingu ja ratastoolikurlingu peamisi erinevusi. „Mina läksin esimest korda kurlingu trenni õhukestes riietes. Mul oli kurlinguvõistlusi vaadates tekkinud ettekujutus, et võisteldakse lühikestes särkides ning järelikult on jäähallis soe. Mõtlesin, et panen dressipluusi peale. Mind vaadati nagu imelikku – tuleb ikka soojalt riidesse panna! Selle poolest on tavakurling ja ratastoolikurling täiesti erinevad alad, sest ratastoolis hakkab külm,“ lisas Riidebach. Hüva kuulamist!

Raadiosaate "Tõelised Võitjad" teises episoodis räägib oma loo paraujuja ja Eesti Paralümpiakomitee juhatuse liige Matz Topkin. Juttu tuleb tema sportlastee kulgemisest, senistest ja eelseisvatest võistlustest, motivatsiooni kaotamisest ja taasleidmisest ning Eesti paraspordi võimalustest ja väljakutsetest. Vestlust veab Indrek Petersoo. Podcast valmib Eesti Paralümpiakomitee ja Õhtulehe koostöös. Topkin toonitas, et kehalise kasvatuse õpetajatel lasub puuetega noorte spordi juurde suunamisel väga oluline roll. “Kehalise kasvatuse tunnid olid minu jaoks suhteliselt kasutud. Põhikoolis kirjutasin oma hinde kätte saamiseks referaate: esitasin ühte ja sama Erki Noole referaati neli aastat. Ma ei ütleks, et see oli hea lahendus. Tagantjärele tunnen, et oleks võinud oma õpetajat rohkem utsitada ka minu jaoks midagi sobilikku välja mõtlema. Keskkoolis sain ma oma kehalise õpetajaga väga hästi jutule, temale sobis hinde panemiseks minu treeningpäeviku esitamine või oma võistluste kirjeldamine,“ rääkis Topkin. "Probleem seisneb selles, et õpetajad ei tea, mida on võimalik teha. Pigem on neil hirm, et füüsilise puudega lapsega juhtub midagi halba ja seepärast ei proovita uusi lahendusi. Loomulikult on takistuseks ka ligipääs spordisaalidesse, samuti ei saa mõni laps ennast ise riidesse ja kehalise tunnis osalemine jääbki selle taha,” lisas ta. Topkin leidis, et Eesti paraspordi uue põlvkonna ülestoomiseks tuleb teha olulisi muudatusi. "Eelkõige tuleb selgitada, mis on parasport, kuidas see välja näeb ja kes sellega tegelevad. Teavitustöö on hästi oluline ka lapsevanematele, treeneritele ja õpetajatele. Esiteks seetõttu, et lapsevanem üldse julgeks oma puudega lapse kodust välja tuua ega kardaks, et laps läheb katki kui ta natuke trenni teeb. Samamoodi tuleb teavitada treenereid, et nad ei pelgaks puudega last oma treeningutele vastu võtta. Peame jõudma nii kaugele, et ühiskond aktsepteeriks parasporti sellisena, nagu see on," rõhutas saatekülaline. Hüva kuulamist!

Uue parasporditeemalise podcasti „Tõelised Võitjad“ esimeses episoodis tuleb juttu ligipääsetavusest ning sellest, kuidas tagada kõikidele fännidele juurdepääs spordirajatistesse ja võistlustele koos võimalusega saada osa parimatest emotsioonidest. Stuudios vestlevad Eesti Puuetega Inimeste Koja nõunik Mari Puuram, Eesti Paralümpiakomitee liikumisharrastuse juht Kaia Kollo ja kommunikatsioonijuht Indrek Petersoo. Podcast valmib paralümpiakomitee ja Õhtulehe koostöös ning hakkab ilmuma kord kuus.