Välispoliitika kompass

Aasta saab läbi ning on aeg teha kokkuvõtteid. Välispoliitikas on põhiteema endiselt Ukrainas toimuv ning saates tuleb juttu nii Euroopa Liidu ja NATO potentsiaalsest laienemisest kui ka sellest, kuidas neist nii Ukrainale endale kui ka suurtele liitudele kasu on. Veel saavad saates kaetud külmutatud varade kasutamine, sanktsioonid, relvaabi ja palju muud.

Rootsi pidi NATO liikmeks pääsema koos Soomega, kuid Türgi ja Ungari on seda seni takistanud. Nüüd on aga lootust, et Türgi valitsus ratifitseerib Rootsi taotluse ning veel enne seda peaks seda ka Ungari tegema, rääkis välisministeeriumi NATO osakonna peadirektor Martin Roger.

Sel nädalal algab Dubais 28. rahvusvaheline kliimamuutuste konverents, kus hinnatakse seniseid arenguid seoses kliimasoojenemise peatamisega. Kuidas Eesti kliimaeesmärgid silma paistavad ning mida rahvusvaheliselt korda soovitakse saata, räägib saates välisministeeriumi kliimapoliitika eriesindaja Katrin Saarsalu.

Euroopa Liit valmistab ette juba 12. sanktsioonipaketti, millega Venemaa majandust pitsitada. Kuidas seni sanktsioonidega rahule võib jääda ning millega veel agressorit surve alla panna, arutleb saates välisministeeriumi asekantsler Erki Kodar.

Euroopa Komisjon andis hiljuti soovituse alustada nii Ukraina kui ka Moldovaga liitumisläbirääkimisi. Kui kaugel on need riigid liitu pääsemisest ning mida selleks veel ära peab tegema, räägib “Välispoliitika kompassis” Välisministeeriumi Euroopa osakonna peadirektor Siiri Königsberg.

Valgevene diktatuur käitub oma inimestega täpselt sama jõhkralt kui Venemaa. Milline on olukord tegelikult ning kuidas riigi demokraatlikud jõud selle vastu võitlevad, räägib Eesti Vabariigi eriesindaja Valgevene demokraatlike jõudude juures Marko Koplimaa.

Kuigi soojamaareiside hooaeg on käes, siis toonitab välisministeerium, et reisisihtkohta valides on oluline jälgida ka seda, kas eelistatud puhkusepaik on ohutu. Välisministeeriumi konsulaarosakonna peadirektor Tiina Nirk soovitab ohupiirkondi vältida, kuna sealt võib häda korral olla keeruline lahkuda.

Ukraina sõda on kestnud juba enam kui poolteist aastat, kuid ukrainlaste jõud rindel ei rauge, kuigi relvastust napib. Kuidas rindel toime tullakse, millised ohud on eelolevaks talveks ning kuidas lähevad Ukraina läbirääkimised Euroopa Liitu pääsemiseks, räägib saates Eesti suursaadik Ukrainas Annely Kolk.

Välisministeerium survestab Rahvusvahelist Olümpiakomiteed keelama venelaste ja valgevenelaste osalemist Pariisi olümpiamängudel. ROK annab sel teemal aga jätkuvalt segaseid signaale.

Eesti toetab arengukoostöö ja humanitaarabiga teisi riike juba üle 25 aasta ning pakub tuge kümnetele riikidele. Praegu on Eesti prioriteet Ukraina ülesehitus ning sellega seoses tekib arenguid pea iga päev. Milline on Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi tänapäev, räägib saates välisministeeriumi asekantsler Mariin Ratnik.

Aserbaidžaan on tänaseks Mägi-Karabahhi täielikult enda kontrolli alla saanud, kuid jätkuvalt on piirkonnas palju armeenlasi, keda võib ees oodata tagakiusamine. Olukorda Mägi-Karabahhis selgitab Välisministeeriumi Ukraina, Moldova ja Lõuna-Kaukaasia büroo direktori Gert Antsu.

Kuigi Rahvusvaheline Kriminaalkohus on Venemaa presidendile Vladimir Putinile väljastanud vahistamise käsu, siis pole ta Venemaa juhtkonnaga jätkuvalt agressiooni eest täit vastutust pidanud võtma. Välisministeeriumi juriidilise osakonna direktor Kerli Veski selgitab, miks on selle jaoks vaja luua rahvusvaheline eritribunal.

Venemaa täiemahuline agressioon Ukrainas on kestnud juba üle pooleteise aasta ning Eesti koos Euroopa Liiduga on Putini režiimi mitmete sanktsioonidega pitsitanud. Nüüd veab Eesti üksi eest initsiatiivi, mis lubab Venemaa oligarhide külmutatud vara Ukraina toetamiseks kasutusele võtta. Millal see reaalsuseks saab, analüüb välisminister Margus Tsahkna.

Riigipöörded Aafrikas on viimastel aastatel taas sagedamaks muutunud ning viimased näited selle kohta on Nigeris ja Gabonis aset leidnud sündmused. Kas Prantsusmaa mõjuvõim on piirkonnas lõplikult lagunemas ning mil määral lõikavad sellest kasu näiteks Venemaa või äärmusrühmitus Islamiriik? Olukorda Aafrikas analüüsib välisministeeriumi Lähis-Ida ja Aafrika büroo direktor Andres Unga.