Laste ööülikool

Raadioteatri lühiloengute sari "Laste ööülikool" on lastele mõeldud minisari, mida on mõnus kuulata ka suurel inimesel.

Raadioteatri lühiloengute sari "Laste ööülikool" on lastele mõeldud minisari, mida on mõnus kuulata ka suurel inimesel.

Raadioteatri lühiloengute sari "Laste ööülikool" on lastele mõeldud minisari, mida on mõnus kuulata ka suurel inimesel.

Raadioteatri lühiloengute sari "Laste ööülikool" on lastele mõeldud minisari, mida on mõnus kuulata ka suurel inimesel.

Raadioteatri lühiloengute sari "Laste ööülikool" on lastele mõeldud minisari, mida on mõnus kuulata ka suurel inimesel.

Raadioteatri lühiloengute sari "Laste ööülikool" on lastele mõeldud minisari, mida on mõnus kuulata ka suurel inimesel.

Raadioteatri lühiloengute sari "Laste ööülikool" on lastele mõeldud minisari, mida on mõnus kuulata ka suurel inimesel.

Raadioteatri lühiloengute sari "Laste ööülikool" on lastele mõeldud minisari, mida on mõnus kuulata ka suurel inimesel.

Kui kaovad tondid, pole meilgi siin enam pikka pidu. Plastik ja kõle ekraanivalgus on parimad tonditapjad. Aga maailm ilma tontideta on nagu maailm ilma kultuurita. "Pastöriseeritud jogurt" nagu ütleb Kalev Rajangu.

Juku-Kalle on juba lapsest saati olnud suur bioloogiahuviline, 12-aastaselt sattus ta filoloog-ornitoloog Mart Mägra juhendamisel linde rõngastama. Tänases kordussaates vestleb ta lindude ja keelte rändest.

Milline oleks maailm ilma mesilaste ja putukateta? Sa ei taha seda teada. See oleks väga kurb maailm. Mõtleme tänutundega putukate-mutukate peale, kes oma toimetamistega loovad maailma, kus ka meie saame elada.

Kuidas tunda ära lugusid ja leida üles muinasjutud? Kui suur peab olema kott, mis suudab ära kanda kõik need lood ning laulud mida maa ja ilm; inimesed ja loomad on meile kinkinud?

Kuidas saame painutada aega ja ruumi? Muinasjutt kui maailma-avardaja, teadvuse kiirendi. Lood, mis kannavad tähendust ja tarkust.

Millise maailma pärandame põlvkonnale, kes praegu on lapsed. Loodushoid ja meie poliitilised valikud - kuidas saab inimkond jääda ellu planeedil Maa? Mida saab iga inimene teha liigirikka elukeskkonna päästmiseks. On meil lootust?

Juku-Kalle on juba lapsest saati olnud suur bioloogiahuviline, 12-aastaselt sattus ta filoloog-ornitoloog Mart Mägra juhendamisel linde rõngastama. Lindude rändest ja keelte rändest. Mõttelendu ja eluvaimustust sinise taeva all.

Valgus kui elektrivälja ja magnetvälja paaristants. Kuidas valge valgus saab endas sisaldada erinevaid värve? Kuidas tekib vikerkaar? Miks vikerkaar ennast kunagi kätte ei anna? Vikerkaar kui elu sümbol.

Kuidas tervitada sajajalgset, aga tuhatjalgset? Kuidas näevad maailma putukad? Miks ämblikul on binokkel ja kärbsele maitseb kaka? Ja ometi – kuigi meie elukeskkonnad, maailmataju ja maitsed on nii erinevad, oleme elusolenditena kõik väga sarnased. Väikesed kui suured. Üks ei ole teisest halvem ega parem. Kuidas hoida, kuidas mõista?

Kalade imeline maailm – kuidas kalad hingavad, kuidas vee all omavahel suhtlevad? Kas kalad saavad ka maa peal elada? Aga puu otsas? Kuidas leiab kala üles oma sünnipaiga, ka tuhandete kilomeetrite kauguselt?

Esimese looma – plaatlooma ehk teaduskeeles naastlooma avastamisest ja uurimisest. Kuidas tekkisid hulkraksed organismid? Miks maailma vanim loom – plaatloom on endiselt alles, tegutseb ja toimetab, kuigi näiteks dinosaurused on ammu välja surnud.

Kui Beethoven veel elaks, siis mida küsiks Olari Elts maailma ühelt kõige kuulsamalt heliloojalt?

Mis on müüt? Kuidas saab müüdist muinasjutt? Ja kuidas nendega toimetada? Võti peitub uskumises.

Kumb liigub kiiremini – kas litosfääri laama või tigu? Kas tuhat, miljon või miljard aastat on vähe või palju?

Kas olete augustikuu õhtul taevasse vaadanud? Mida te seal mustas taevas näete? Astrofüüsik Ene Ergma räägib sellest, kuidas tähed sünnivad, elavad ja surevad.

Metsatöll ja taskufolklorist Lauri Õunapuu räägib vanaaegsest laulust. Regilauludest ja laulureest, mille lükkasid teele need inimesed, kes elasid vanal viikingiajal siin Eesti külades.

Kuidas taimed omavahel suhtlevad? Kas puud kasutavad internetti ja milline see on? Taimemaailma imeline koostöö.

Taimed on imelised - nad näevad, kuulevad ja räägivad, aga pisut teistmoodi kui inimesed. Miks me ei saa kuidagi ilma taimedeta hakkama.

Mis tunne on olla nahkhiir? Kas pea alaspidi pea ringi ei hakka käima?Kuidas nahkhiir näeb ruumi? Kui vanaks nahkhiir elab?

Igaüks teab seda, mis on film, kuid filmikunstis on ka saladusi, millest on huvitav rääkida, kuid raske seletada.

Tahaksin rääkida ajast, et seda paremini kinni püüda. Juba varasest lapsepõlvest saati olen tundnud, et iga järgmine aasta läheb eelmisest kiiremini. Mis selle ajaga siis on?

"Ma ise lapsepõlves luulet üldse ei armastanud. See oli kohutav tüütus, kui mingid suured tüdrukud seelikute sahinal surmigavaid luulepõimikuid lugesid."

Zen on tõlkes mõtlus või meditatsioon. Mida tähendab mõtlus ja kuidas see erineb mõtlemisest? Kas on võimalik olla mõtlemata ja kuidas jõuda mitte-mõtlemiseni? Nendele küsimustele hakkamegi koos vastuseid otsima.

Millal Sa viimati onni ehitasid? Kas tuppa või õue? Kas tekkidest või okstest? Arhitekt Mihkel Tüür räägib sellest, kuidas suured inimesed onne ehitavad.

Kas vaatasite aknast välja, mis ilm täna on? Kuidas teha nii, et ka järgmistel talvedel saaksime kohevas lumes kelgutada ja suusatada?

Kellest tegi Tanel Toom kõige esimese muusikavideo? Kuidas pannakse majad põlema? Kui kiiresti jõuavad filmid kinno? Vastused annab filmimees Tanel Toom.

Vikerraadios on uus lühiloengute sari "Ööülikooli päevane osakond". Tegemist on lastele mõeldud miniloengutega, mida on mõnus kuulata ka suurel inimesel. Lauludest ja laulmisest mõtiskleb Jaak Johanson.

Raadioteater annab teada, et oktoobrist 2018 on Vikerraadios uus lühiloengute sari "Ööülikooli päevane osakond". Tegemist on lastele mõeldud miniloengutega, mida on mõnus kuulata ka suurel inimesel.

Raadioteater annab teada, et oktoobrist 2018 on Vikerraadios uus lühiloengute sari "Ööülikooli päevane osakond". Tegemist on lastele mõeldud miniloengutega, mida on mõnus kuulata ka suurel inimesel.

Raadioteater annab teada, et oktoobris algas Vikerraadios uus lühiloengute sari "Ööülikooli päevane osakond". Tegemist on lastele mõeldud miniloengutega, mida on mõnus kuulata ka suurel inimesel.

Raadioteater annab teada, et oktoobris algas Vikerraadios uus lühiloengute sari "Ööülikooli päevane osakond". Tegemist on lastele mõeldud miniloengutega, mida on mõnus kuulata ka suurel inimesel.

Raadioteater annab teada, et sel pühapäeval, 7. oktoobril algab Vikerraadios uus lühiloengute sari "Ööülikooli päevane osakond". Tegemist on lastele mõeldud miniloengutega, mida on mõnus kuulata ka suurel inimesel.