Ööülikool

Kunstnik ja lavastaja Ene-Liis Semper mõtiskleb selle üle, et loomingulise õppe aluseks on inimese enda kogemus, kui päriselt midagi teed. Õpe toimub läbi eeskuju, kui oled koos inimestega, kes sind inspireerivad.

Filmirežissöör Rainer Sarnet mõtiskleb elu suurte küsimuste üle. Omavahel põimuvad argipäev, kunst ja religioon.

Kirjanik, tõlkija ja psühhoterapeut Ly Seppel-Ehini loeng räägib meie vaimukultuuri ja hariduse kujunemisest läbi kirjasõna. Sellesse on pikitud rohkesti isiklikke meenutusi ja läbielamisi.

Contra ja Guntars Godinš on mõlemad nii kirjanikud kui ka tõlkijad ning moodustavad suurepärase tandemi.

Akadeemik ja Tartu Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik räägib imedest, millega ta on oma pika elu jooksul kokku puutunud.

Helilooja ja muusik Mingo Rajandi kõneleb oma elulistest ja muusikalistest otsingutest., elamise ja loomise julgusest, feminismist ja maailma rahust.

Loovusest, pitsast ja enda ninast. Kunstist ja igapäevaelust vestlevad muusik ja luuletaja Riste Sofie Käär ja kirjanik Valdur Mikita.

Ei maksa karta, et aeg-ajalt on elu raske ja keeruline. Tuleb julguse­ga lubada endal ka eksida — mõni asi lähebki vahel metsa, ja see ongi õppimise viis.

Teoloog ja EELK Lõuna-Eesti piiskop Marko Tiituse loeng "Frantsisklaste vaimsus läbi Richard Rohri kirjutiste" .

Kirjandusteadlane ja kirjanik Arne Merilai kõneleb Madis Kõivust.

Kultuuriloolase ja folklorist Marju Kõivupuu tegevus- ja uurimisalaks on kultuuripärand kõige laiemas tähenduses. Eriliselt on Marjut läbi aastakümnete kütkestanud aga eestlaste ja ka teiste rahvaste surmakultuur.

Eetrisse jõuab pianisti ja muusikapedagoogi Arbo Valdma loeng "Klaveriusus askeldamine".

Ajaloolane ja suursaadik Margus Laidre "Kas sõdadeta tulevik on võimalik?"

Sotsiaalteadlane Ülo Vooglaid kõneleb, millest küll sõltub see, mis paneb inimesi rõõmustama ja ka muretsema ja kurvastama. "Mis meid innustab ja vaimustab, mis ülendab ja tiivustab ning mis muserdab ja köndistab, pole, kahjuks, kaugeltki teada...," lausus Vooglaid.

Fred Jüssi on mees looduse ja kultuuri ristteelt. Ühtviisi olulised on talle olnud nii linnulaul kui inimeste loodud muusika.

Oleme harjunud pidama Euroopa klassikalist muusikat väga vanaks, aga pöörame pilgud hommikumaale... India muusikakultuur on palju-palju vanem. Kas ka lihtsam? Oo, kindlasti mitte, aga üksjagu teistsugusem küll.

Kunstiteadlane Gregor Taul kõneleb metsavahi vabakasvatusest.

"Nägemus inimesest kui mängivast ehk arenema arenevast olendist. Mängiva inimese jaoks saab maailmast mänguruum selle sõna laiendatud tähenduses. Sellest rakursist vaatan otsa ka linnaruumile ja küsin, mis linnaruum mänguruumina olla saaks," tutvustas filosoof Eik Hermann saadet.

Kuidas kujundada maailm, kus väikesel inimesel on mõnus elada? Mis on rõõmu, rahu ja loovuse allikas?

Viljandi pärimusmuusika festivalil on "Ööülikooli" vestlusringis Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti rahvaluule arhiivi vanemteadur Taive Särg ja Eesti Autorite Ühingu tegevjuht Mati Kaalep.

Kuuenda väljasuremislaine aegu on paljudest liikidest, kelle ökoloogiline olemus seisneb massilisuses, alles jäänud vaid museaalid: arvukuse kahanedes võivad nad küll liigina edasi elada, loomaaedades või pisikestes asurkondades, aga senist funktsiooni ökosüsteemis nad enam täita ei suuda.

Rainer Sarnet on üks omanäolisema käekirjaga Eesti filmiloojaid. Mida aasta edasi, seda rohkem kannab tema filmide vägev visuaal ajatut sõnumit.

Merest ja maailmameredel seilavatest inimestest kõneleb ettevõtja ja maailmarändur Tiit Pruuli. Laulab ja tekste loeb näitleja Helena Lotman. Ehk tänases saates on isa ja tütar – Tiit ja Helena.

Teater kui tunnetuse tee. Kas teatrit, mis on illusiooni loomine (mõnes ja mis mõttes?), saab käsitleda ka tõe tunnetuse vahendina? Ja kui, siis kuidas? Kui palju on mängus tõde ja kas tõde on mänguline? Kuidas mina tajun teatri ja elu loomingulist suhet (kuidas nad on suhtetoimes)?

Unenäod on otsekui teine ilm, milles me magades rändame. Mõnikord on unenäod nii vaimustavad, teinekord aga tekitavad ängi… Kolmandal aga näeme end käituvat viisil, mida me ilmsi mitte kunagi ei teeks…

Mida keelega teha saab ja tohib? Missugune on oma keel, kuidas teda armastada ja mitte karta? Kuidas keelelisi eripärasid kirjanduses kasutada? Aga kuidas neid tõlkida?

Muster, kiri, ornament on märk, mille kaudu midagi teada antakse ja ära tuntakse. Mustrite loomine võimaldab genereerida ning talletada kõrgemaid energiaid, luua kosmilist korda ja harmooniat.

Kuidas on raamatu tähtsus ja tähendus muutunud viimastel aastatel? Kas Gutenbergi ajastu hakkab otsa saama?

"Suur osa kristlikust teoloogiast on meeste jutt teistele meestele," teab teoloog ja Tartu Ülikooli usuteaduskonna juhataja Roland Karo. Täna parandame selle vea ja räägime vägevatest naistest religiooniloos.

Loovus on isiksuseomadus, mis avaldub erinevates valdkondades. See tähendab, et kõike saab teha loovalt, uuenduslikult ja isikupäraselt.

Nagu majad, nii räägivad ka põõsad ja puud linna kujunemisloost, olles osa ajaloolisest ruumilisest keskkonnast.

Piret Saluri ja Tiiu Relve räägivad sellest, kuidas nad tõlkimise juurde jõudsid, ning raamatutest, millel on nende elus eriline tähendus.

Eetris on muusiku ja antropoloogi Marko Veissoni loeng "Rahvamuusikast ja showbusiness´ist"

Maailmas on läbi aegade paljudes keeltes loodud lõpmatu hulk luuletusi, mis kõnelevad igatsusest. Kui palju meenub aga luuletusi näiteks kadedusest? Miks on mõnd tunnet palju kergem sõnadesse valada kui mõnd teist?

"Ööülikooli" loengus räägib kirjanik Viivi Luik kirjaoskuse mitmetähenduslikkusest: lugemisest kui kunstist, lugemisoskuse ja kirjaoskuse tihedast seosest.

1944 on pöördeline aasta Eesti ajaloos ja kõigi eestlaste elulugudes: märtsipommitamine, Punaarmee sissetung, septembrikuine suur põgenemine... Aga meie seas on ka inimesi, kelle jaoks 1944 on sünniaasta. Üks neist on lavastaja Merle Karusoo, kes on aastaid tegelenud oma sünniaastakaaslaste elulugude kogumisega ja teab, mis neid inimesi ühendab.

Lavastaja ja teatripedagoog Merle Karusoo räägib projektist "Kes ma olen?", mille käigus osalejad õpivad tundma iseenda ja oma eellaste elulugusid ning jutustavad neist laval.

Jaan Einasto on öelnud: "Elu – see on aine pluss informatsioon." Kas see tähendab, et inimene on tehtud tähetolmust ja tähendusest?

Loomaökoloog Tuul Sepp ja arhitekt ja Tartu abilinnapea Elo Kiivet peavad loengu "Elu aed on metsikult ilus".

Kirjanik ja muusik Lauri Sommer ning pärimusmuusik Lauri Õunapuu on kaks veerevat kivi, kes hoolimata kõigest koguvad järjepanu oma pinnale möödunud aegade sammalt. On seda vähem või rohkem, kui keegi kanda jõuaks või on see midagi, mis maamehe takust kuube kaunistab?

Miski ja eimiski vahel tulevad hiina ja jaapani mõtteloo perspektiivist kõne alla mitmed märksõnad, mis kunstnik Sirja-Liisa Eelma loomingus on läbi aastate kesksel kohal olnud: tühjus, nähtav ja nähtamatu, peegel, kordus ja erinevus.

Filmirežissöör Anna Hints on hea näide sellest, kui kuulata oma südame häält, siis varem või hiljem loksuvad asjad paika.

Matemaatik ja arvutiteadlane Kristjan Korjus vaeb tehnoloogia arengu rolli selles, kuidas inimene iseennast määratleb.