Kus on Venemaa Maginot’ liin, millest Ukraina võiks mööduda?

Ukraina asub peatselt kevadisele pealetungile ning Venemaa on kuuldavasti pealetungiga juba alustanud. Venemaa edasiliikumine on olnud pidev, kuigi see kulgeb äärmiselt vaevaliselt. Täna ei ole ka paista, et Moskval oleks võtta kusagilt kübaratrikiga välja suur hulk hästi relvastatud ja väljaõpetatud sõdureid. Sõdurite motivatsioon võib olla küll madal, kuid nad suruvad edasi, sest taganeda ei ole karistusehirmus võimalik. Ometigi näib, et Kreml on mõistnud, et kui nad ka sügisel sõdida tahavad, siis on uue mobilisatsiooni väljakuulutamine möödapääsmatu. Kiievil on samuti probleemid nii inimeste kui ka relvadega, kuid näib, et kasutatakse varem edu toonud strateegiat. Vaenlasel lastakse ennast otserünnakutega kurnata ning kui neil jõud otsa saab, siis antakse vastulöök. Sellised näited on olemas nii Kiievi, Harkivi kui ka Hersoni vabastuslahingutest. Kuidas Ukraina rünnakule läheb ning kuna see juhtuda võiks? Kasutades ajaloolist paralleeli, siis – kus on Venemaa Maginot’ liin, millest Ukraina võiks mööduda? Lisaks sündmustele Ukrainas käsitleme saates ka olukorda NATOs ning vaatame, mis on tehtud alliansi kaitseks. Kuna NATO moodustub liikmesriikidest, siis peame vaatama, mida on liikmesriigid, sealhulgas Eesti teinud. Täna on Eesti NATO ja Euroopa Liidu tasandil sõnakam ja kuuldavam kui kunagi varem. Meie mõtteid kuulatakse ning soovitused realiseeruvad nii mõnelgi korral teiste riikide kaitsevõime tugevnemisega. Kas me oleme ka ise teinud viimasel ajal samme ühiskonna laiapindseks kaitsmiseks? Millised võiksid olla meie soovid NATO tippkohtumiselt?