Riik oli valmis külma kõhuga edendama ühe firma huvisid. See on kurb

Sel nädalal tuli avalikuks, et Eesti suurettevõte Bolt on püüdnud Eesti majandusministeeriumi kaudu survestada muutma Bolti tegevust mõjutava EL-i direktiivi firmale soodsamaks.Eesti Ekspressi peatoimetaja Merili Nikkolo arvates on igati õige, et Bolt tegutseb enda huvides - nii see asi peabki käima, sama teevad ka teised asutused ja ettevõtted. „Küsimus on, kas lobitöö registreerimata jätmine oli sihilik või lihtsalt väike lohakus. Kas asekantsler töötas kuidagi Bolti huvides? Ma ei näe tõendeid, et ta ise oleks väga aktiivselt sekkunud,“ ütles Nikkolo. „Ega Bolt pole ju andnud kellelegi raha, et siin on eelnõu mustand, viige see ellu.“Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja eristab Bolti juhtumis kolme aspekti: esiteks Bolti õigus ja isegi kohustus oma huvide eest seista, teiseks riigi võimekus Bolti huvisid arvestada laiemas kontekstis kui vaid ühe firma nägemus maailmast ning kolmandaks - kuidas Euroopa tahaks platvormitööd reguleerida.„Bolt on käitunud nii nagu ta peab käituma. Aga on vaks vahet, kas riik lihtsalt kuulab oma ettevõtjaid või teeb asju täpselt nii nagu ettevõte ütleb, sest riigil pole väga täpset arusaama, kuidas mingi valdkond toimib,“ ütles Riikoja. „Siin see, kuidas riigi poolt oli valmisolek külma kõhuga ühe ettevõtte huvisid esindada, on kurb.“Ekspressi ajakirjanik Urmas Jaagant leidis, et uurim kahju selles juhtumis on löök usaldusväärsusele, et lobitöö on avalik ja kontaktidest ametnike ja ettevõtjate vahel jääb jälg maha. „Lobi on täiesti normaalne, aga kui kujuneb Eesti riigi seisukoht, siis ma tahaks näha, kes on selle kujunemisse panustanud, kuidas seda on tehtud ja kui palju selleks on raha kulutatud,“ ütles ta. „Kui ikka ja jälle juhtub, et kuskil pole mõnd kirjavahetust registreeritud, siis tekib aga küsimus, kus ja kui palju veel on lobitööd, mida pole avalikustatud.“