Sõjalise juhtimise ebakompetentsuse psühholoogia osa 1, SiniMustValge Remo Ojaste

Parimad juhid meie riis asuvad minu arvates riigisektoris ja kaitseväes. Nendest, ei kuule tihti, miks? Sest nad juhivad ja ning nad teevad seda professionaalselt/alandlikud ning ei tõsta ennast esile ega kõrgemale kui nende organisatsioon või nende meeskond. Kui nad siiski peavad seda mingil põhjusel tegema, siis räägivad nad meeskonnast, missioonist ning mitte kunagi iseendast! Kas, aga auaste ja intelligentsus tagavad hea juhtimise? Norman Dixoni klassikateos "Sõjalise ebakompetentsuse psühholoogia" ja Jocko Podcasti episoodid 303–308 lükkavad selle müüdi ümber. See ei ole rünnak sõjaväe ega ka katiseväelaste vastu, vaid psühholoogiline lahkamine juhtimise olemusse: miks andekad inimesed jäävad bürokraatia ja ego hammasrataste vahele ning miks ebakompetentsuse hind kasvab tänapäeval kiiremini kui kunagi varem.Peamised mõtted:Ego vs. Info: Kuidas juhid hakkavad ignoreerima reaalsust, mis ei sobi nende maailmapildiga."Surnud puit": Miks organisatsioonid soosivad keskpärasust ja lämmatavad talente.George Marshalli õppetund: Vahe eksimise ja "kõikumise" (faltering) vahel.Pikem heietus:Selle materjali aluseks on minu poolt vahendatud analüüs dr Norman Dixoni 1976. aasta teosest, mis on täna aktuaalsem kui kunagi varem. Dixon, kes ise teenis Briti armees teise maailmasõja ajal ning sai seal ka haavata. Ta uuris, miks korduvad ajaloos ühed ja samad juhtimisvead.Psühholoogia – juhtimise "metalliväsimus"Dixon kasutab reduktsionistlikku meetodit: ta taandab keerulised sõjalised katastroofid inimmeelele. Nagu lennuõnnetuse puhul võib uurida metalliväsimust, uurib Dixon psühholoogilist väsimust ja autoritaarsust, mis muudab juhid kriisiolukorras võimetuks.Organisatsiooni "allapoole nivelleerimine"Sõjaväelised (ja suured korporatiivsed) struktuurid tekitavad sageli olukorra, kus süsteem "krambitab" andekaid ja soosib keskpäraseid käsutäitjaid. See viib olukorrani, kus tehnoloogia areneb, kuid juhtimisvõimekus jääb kiviaega. Tulemuseks on "positiivne kiirendus" – ebakompetentsuse tõenäosus ja selle hind (inimeludes ja rahas) kasvavad üha kiirenevas tempos.Marshall vs. Haig: Kompetentsuse kaks paletDouglas Haig (I maailmasõda): Jäik ja ligipääsmatu juht, kes nõudis "halvavat kuulekust" (crippling obedience) ja keeldus tunnistamast, et kuulipildujad on lahinguvälja muutnud.George Marshall (II maailmasõda): Marshall oli "antidoot" ebakompetentsusele. Ta blokeeris "katastroofi-ulgujate" ja keskpärasuste tõusu. Tema jaoks oli määrav vahe: sa võisid teha halva otsuse ja ebaõnnestuda, aga kui sa näitasid märki kõikumisest (faltering) – vaimsest ebakindlusest olid sa mängust väljas.Sõda kui "General Motors"Dixon ja Jocko toovad välja kriitilise nihke Teise maailmasõja lõpus: dünaamika asendus riskipelgliku korporatiivse strateegiaga. See "mitte-kaotamisele" orienteeritud hoiak kujundas hiljem Vietnami ja Iraagi sõdade ebakompetentsust, kus kindralid (nagu Westmoreland või Sanchez) peitsid end graafikute ja Powerpointi taha, kaotades samal ajal kontakti reaalsusega.Kokkuvõte ja üleskutseJuhtimine ei tähenda ainult käskude andmist. See on võitlus omaenda sisemise "seksihullu ahvi" (instinktid) ja "peenutseva vanapiiga" (jäigad reeglid) vahel, kus "närviline pangatöötaja" (ego) peab leidma tee reaalsuseni.Lahinguväljal näeme! Eesti eest! Surmani!Võimatut pole olemas!Combat Ready on praktilisi juhtimiskoolitusi ja -konsultatsioone pakkuv ettevõte, mille missiooniks on arendada tugevat juhtimiskultuuri Eestis ja kogu Euroopas. Oleme USA eriüksuslaste (Navy SEALs) Jocko Willinki ja Leif Babini asutatud ettevõtte Echelon Front ainus ametlik esindaja Euroopas. Meie taga seisavad lahingukogemusega veteranid, sportlased ja ärimaailma eksperdid.