Suurimas julgeolekukriisis asume kärpima

Taas peame alustama sõjategevusest Ukrainas, kus vasturünnaku suures ootuses on tulnud peale väsimus. Oodatud hoogsat vasturünnakut ning vabastatud asulaid ei ole praeguseni näha. Vaatamata karmidele lahingutele Bahmuti piirkonnas ei ole Venemaa armee veel verest tühjaks jooksund ning on suutnud ikkagi edeneda. Wagneri variväe võimalik väljaviimine piirkonnast võib muuta olukorda sellel rindelõigul. Venemaad on tabanud kummalised plahvatused, droonirünnakud ning rünnak Belgorodi oblastis. Venemaal toimuv otsene lahingutegevus on neile uus kogemus ning sunnib oma vägesid killustama. Moskva avaldatud kaadritesse purustatud USA päritolu sõjatehnikast, on meil aga põhjust suhtuda kahtlusega. Teise teemana on saates Eesti ees seisvad väljakutsed seoses kärpeplaaniga. Ajal, kui Eesti on julgeoleku olukorra eestkõneleja Euroopas ja maailmas, hoiame kinni otsusest kärpida. Riigi korras rahandus on kahtlemata oluline väärtus, kuid samal ajal suurima väljakutsega Euroopa julgeolekule peale teist maailmasõda lähtume näiteks laia riigikaitse või riigi tugevusvaru hoidmisse kui lihtsasse Exceli tabeliga lahendatavasse rehkendusse. Meie soov, et teised riigid tõstaks kaitsekulusid, mõnedel ettepanekutel kuni kolme protsendini, ei käi ühte jalga meie enda tegevusega.