Äripäeva arvamusliider

Novembrikuu esimese saatega läks „Äripäeva arvamusliider“ omaenda saatepealkirja sügavusse ja püüdis aru saada, kuidas kujuneb lõpuks välja see, mille me ühiskonnas üldse suure kella külge paneme. Saate autorid Neeme Korv, Karl-Eduard Salumäe ja Indrek Lepik arutlesid, miks kõlavad nädalast nädalasse arvamusruumist vastu eeskätt mehised ja keskealised hääled — ning miks selles keegi otseselt süüdi pole — ja kui tihti sõltub avalik arutelu üksnes sellest, kui karismaatilised on mõne seisukoha kaitsjad. Lõpuks sai selgeks seegi, miks suikub arvamusliidri saade pärast kaht eetriaastat talveunne, et sealt uuel aastal juba värskemana tõusta.Fotol vasakult: Neeme Korv, Indrek Lepik, Karl-Eduard Salumäe. Foto autor: Liis Treimann

Nvidia Blackwelli kiipide lubamine põhjatule Hiina turule ei paista võimatu, aga nähtavasse tulevikku ennustavad niisugust arengut üksnes optimistid, leidis Äripäeva investeerimisvaldkonna juht Juhan Lang raadiosaates „Äripäeva arvamusliider“.Hiina soovib Blackwelli kiipe osta, kuid USA tahab muu hulgas just nende abil oma tehnoloogilise liidri staatust hoida, resümeeris Lang.USA presidendi Donald Trumpi ja Hiina riigipea Xi Jinpingi kohtumisel oli kõrgtehnoloogia lisaks Taiwanile üks neist teemadest, mis nimme kõnelustelt välja jäeti. Kas see tähendab, et Nvidia jaoks jääb Hiina ka edaspidi keelatud maaks?„Ma ütleks, et see on siiski lahtine, aga lähiajal arenguid oodata oleks optimistlik,“ vastas Lang. Intervjuus arutleb ta ka selle üle, mida võiks Nvidia aktsia hind seepeale teha, kui Hiina turule sisenemiseks tekib võimalus.Saate teises pooles arutleme Tallinna Ülikooli võrdleva poliitika professori Mari-Liis Jakobsoniga, milliseid aegu elavad ning millist funktsiooni Eesti demokraatias täidavad valimisliidud, mis said ka äsjastel kohalikel valimistel kokku rohkem hääli kui mistahes erakond. Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi käitumisteadlane Heidi Reinson selgitab siinmailgi tavapäraseks saanud halloweeni kõrvitsate valguses, kuidas saab soodusmüügist ostuhullus ja ärist manipulatsioon.Saate tegid Eget Velleste, Neeme Korv, Lauri Leet ja Karl-Eduard Salumäe.Fotol Trump ja Xi pärast kohtumist (autor: Zumapress/Scanpix)

Poliitikud peavad millegi saavutamiseks leidma kaaslased, ent äärmuslike sõnavõttudega skandalistid jäävad tõsiseltvõetavuse kaotades üksi ja marginaliseeruvad, leidis endine tipp-poliitik ja nüüdne õppejõud Kadri Simson raadiosaates "Äripäeva arvamusliider".Eesti poliitiline retoorika ei saa vaatamata Tartus Isamaa nimekirjas kandideerinud sisulooja Kris Kärneri sotsiaalmeedia tüüpi-sõnavõttudele väga sügavale sohu vajuda, kuna meie turvavõrgustik on Simsoni sõnul mitmepartei-süsteem.Kui valimistel oleksid edukad üksikkandidaadid teineteise vastu, võiks väga lärmakas vähemus välja tulla ja valida ka sellise kandidaadi, kes tavakodanikes tekitab külmajudinaid ja hirmuvärineid. “Aga kuna meil on vaja poliitikas millegi saavutamiseks meeskonda ja poliitikut peavad leidma kaaslased, siis tõsiseltvõetavuse puududes jäädaksegi üksi, kes marginaliseeruvad,” selgitab Simson ja toob näite Kalle Grünthalist. “Parlamendis oli ju ta ju liiga imelik isegi EKRE jaoks ja peale seda kui ta läks akna alla, vähenesid teated temast kordade ja nüüd on ta järgmistel valimistel ajalukku kadunud tegelane.”Simsoni veendumuse kohaselt me hindame poliitikuid just sõnade põhjal. “Ei saa vabandada skandaalseid arvamusi põhjendusega, et ärge võtke peale valimisi seda, mida ta enne valimisi rääkis tõsiselt,”  kommenteeris Simson. “Nii et selles suhtes skandalist võib-olla ei sobi poliitikasse,” sõnastab Simson.„Paraku me valimiste järel kunagi kaotatud hääli ei loe, aga teades kui halb on see kui erakonnal on ebaadekvaatne inimene nimekirja sattunud, kelle pärast kõik peavad vabandama ning mis tegelikult morjendab suurt gruppi inimesi, siis ma arvan, et üleüldiselt Isamaa ei olnud õnnelik selle valiku üle,” lisab Simson Krist Kärneri Isamaa nimekirjas kandideerimise kohta.Kadri Simson rääkis Karl-Eduard Salumäele veel, miks äärmuslikud arvamused ja skandaalsed avaldused valimistel siiski hääli koguvad, kas avalikult naiste ja vähemuste diskrimineerimisele üles kutsumine ning poliitiliste oponentide tapmisest rääkimine on Eesti poliitika uus reaalsus ning mis võiks meie poliitiliste kultuuri päästa.Sel nädalal ilmunud Äripäeva Palga TOPi paistavad endiselt silma info- ja koomunikatsioonitehnoloogia sektori ettevõtted. Kuigi viimase paari aasta jooksul on sektori töötasude kasv nii Eestis kui üleilmselt nõudluse vähenemisega seoses pidurdunud, pole palgasurve seoses elukalliduse tõusuga kuhugi kadunud. Viimastel aastatel on IT-sektoris olnud palgatõus 7-8 protsendi juures aastas.Teemat kommenteeris Neeme Korvile Nortal Estonia tegevjuht ning Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu president Ats Albre.Lõppenud nädalal otsustas rahvusvaheline suusaliit, et eelseisval taliolümpial ei saa osaleda Venemaa ja Valgevene sportlased. Otsus ei meeldinud presidendile ning soovimatu ka olümpiakomitee presidendile Kirsty Coventry, kes on väljendanud mõtet, et sport ja poliitika ei käi kokku ning Vene sportlased võiksid naasta võistlusareenile.Coventry väite paikapidavusest ja tippspordi rollist diktatuuririigis rääkis kommunikatsioonieksperdi Raul Rebasega Eget Velleste.Saate panid kokku Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv, Eget Velleste ja Lauri Leet.Fotol Kadri Simson, foto autor VALERIA MONGELLI/AFP/Scanpix

Eesti Riikliku sümfooniaorkestri peadirigent Olari Elts ütles neli nädalat peale hooaja avakontserdi järel peetud dramaatilist sõnavõttu muusikute kriitiliselt madala palgataseme üle, et kahjuks pole lahendust muusikute lahkumisele kusagilt näha.“Oleme avanud kurva peatüki ja räägime sellest, millest tegelikult ei tahaks rääkida,” sõnastas Elts “Äripäeva arvamusliider” saates. Peadirigent Olari Elts väljendas sügavat muret, et kuigi ERSO saavutab suurepäraseid tulemusi, saalid on täis ning omatulud ja eratoetajate hulk on rekordilised, takistab palgaküsimus orkestri arengut ja muudab uute talentide leidmise rahvusvahelistel konkurssidel keeruliseks.  “Aga tõesti meie, kõige suurem probleem hetkel on see palgaküsimus, mille tõttu meie areng kindlasti peatub,” sõnastas Elts. Tema sõnul ei üle professionaalsete muusikute palk ERSOs praegusel juhul 1640 eurot.Eltsi sõnul on kultuuriringkonnad saanud viimaste aegade kriiside ajal riigi raskest majanduslikust olukorrast aru ning olnud leplikud, ent nüüdseks on kultuurivaldkonna tasalülitamine jõudnud tasemini, kust me ei saa enam ühiskonnana edasi minna.Äriringkondades on arusaam jõudnud ikkagi väga selgelt sinna, kus kultuur on saanud järjest olulisemaks, mida ei saa aga Eltsi sõnul öelda tihti poliitikute kohta.“Nukker on ka see, et väga oluline kultuurivaldkonnast on suhteliselt vagurad, et ikkagi ei julgeta välja tulla välja oma probleemidega, mis on väga ärev noot sellises demokraatlikus riigis,” selgitas Elts.Fotol ERSO muusikud, foto autor Andras Kralla.

Ülemiste kaubanduskeskuse direktor Guido Pärnits tõdeb, et kuivõrd Hiina toetab oma tootmist ja kaubandust palju mastaapsemalt kui Euroopa, siis loomulikult on tegu ebaõiglase konkurentsiga, aga üks aspekt häirib teda igasuguse e-kaubanduse juures veel rohkem.„Ma arvan, et e-kaubanduse kõige ebaõiglasem moment on tohutu keskkonnaprobleem, mis sellise kaubanduse liigiga kaasneb – kõik need kümnekordsed üledimensioneeritud pakendid ja tagastamisega seotud kulud, transpordist rääkimata,“ ütles Pärnits raadiosaates „Äripäeva arvamusliider“.„Just see tundub ebaõiglane, et nendele kaupmeestele, kes on n-ö letil, on igasuguseid regulatsioone kehtestatud. Küll nad peavad pakendeid tagasi võtma, küll rõivaid tagasi ostma. See suund on õige. Aga e-kaubanduse peale ei hakka hammas kuskil – ei maksupoliitiliselt ega keskkonnasäästlikkuse mõttes,“ jätkas ta.Pärnits nentis saates, et nii massiline Temust ostmine ei pruukinud olla tervele mõistusele etteaimatav, kuid praegune olukord vajab parandamist. Euroopa Liit ongi selleks samme astumas – tuleva aasta novembrist kehtestatakse 2eurone käitlustasu ning ühtlasi plaanitakse kaotada 150eurone tollimaksuvaba piirmäär.„Ma arvan, et iga samm, mis muudab selle [Hiinast e-ostlemise – toim.] tülikamaks või kallimaks, on kogu kaubanduse tööstusharule kasulik, rääkimata riigi enda maksebilansist,“ arutles Pärnits. „Minu poolest pangu sinna päris kõvasti otsa. Igal asjal on oma hind.“Saate teises pooles uurime Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Mart Saarma käest, mis soodustab ja mis pidurdab Eesti ettevõtete uuendusmeelsust ning uue tehnoloogia kasutuselevõttu. Ajendi niimoodi küsida annab asjaolu, et tänavune Nobeli majanduspreemia läks jagamisele USA teadlase Joel Mokyri, prantslase Philippe Aghioni ja ameeriklane Peter Howitti vahel, kes käsitlevad oma töödes innovatsiooni mõju pikaajalisele majanduskasvule.ERSO peadirigendi ja kunstilise juhi Olari Eltsiga võtame jutuks tema kuu aja taguse dramaatilise avalduse, milles Elts väljendas, et orkestrantide palgatase on kriitiliselt madal ning samamoodi jätkamine keeruline. Kuuleme tema käest, kas olukord on pärast niisugust appikarjet paranenud.Saate tegid Janno Riispapp, Neeme Korv, Lauri Leet, Eget Velleste ja Karl-Eduard Salumäe.Foto: photothek.de/Scanpix

Praxise tegevjuht ja püsiannetaja Urmo Kübar avaldas saates "Äripäeva arvamusliider" veendumust, et Eesti inimeste tahe annetada ei ole Johanna-Maria Lehtme tegevuse tagajärjel oluliselt vähenenud.Eestlased annetasid Slava Ukrainile kokku 6,5 miljot eurot. Lehtmet süüdistatakse ühe osa annetuse omastamises ja usalduse kuritarvitamises. Kui palju on see Eesti inimeste usku annetamisse vähendanud?Kübara sõnul näitavad andmed siiski et kuigi tervikuna 2023. aasta annetuste summa Eestis võrreldes aasta varasemaga vähenes, siis 2022 oligi erakordne rekordaasta. "Kui me taandaksime sealt välja erakordsuse aspekti, siis tegelikult võime öelda, et meie heategevuskäitumine on üsna stabiilselt aastast aastasse kasvanud," sõnastas Kübar.Peamine murekoht ei ole Kübara sõnul see, et meil oleks väga suur oht heategevuses petta saada. "Petturite jaoks on siiski oluliselt lihtsamaid võimalusi. Kes tahab petta, kasutab pigem teisi valdkondi," kõneles Kübar.Aga mõistagi tuleb ka heategevuse puhul mõistlikuks pidada samu soovitusi, mida antakse teisteski eluvaldkondades."Minule meeldib annetamisest mõelda väga sarnases võtmes nagu me mõtleme investeerimisest. Ka heategevuse puhul tuleb teadvustada, et on olemas teatud riskid. Saame teha targemaid, oskuslikumaid valikuid kui meil on rohkem kogemust ja kui meil on rohkem huvi asjadesse süveneda ja neid jälgida," sõnas Kübar.Ka heategevuse puhul tasub Kübara sõnul mõelda, et see maastik on väga lai ja pakub väga erinevaid võimalusi. "On väga traditsioonilisi turvalisi ja tuntuid viise ning siis on tõepoolest uusi, eksperimentaalseid kohti, mille puhul siis võiks teadvustada seda, et riskid ja ohud on suuremad," selgitas Kübarja rõhutas, et tasub stabiilselt toetada neid organisatsioone, mille tegevusega me tegelikult tahame ja suudame ka kursis püsida.Kübar rääkis intervjuus Eget Vellestele veel, kuidas võimalikku Slava Ukrainiga seotud pettumust üle elada ja mida sellest õppida. Millised on juhtumi pikaaegsed mõjud eestlaste annetuskultuurile ja kuidas heatahtliku annetajana närida läbi, kes on aus ja kes mitte.Väikeinvestorite kogukond on kõrvalt vaadates kasvanud Eestis kiiresti ja kenasti, investeerimiskultuur kogub populaarsust ja edeneb. Finantsinspektsoon on aga heitmas teravdatud pilku investeerimisega seotud mõjuisikutele ehk finfluenceritele.Hiljuti korraldati temaatiline ümarlaud ja veel tänavu plaanitakse koostada investeerimissoovituste hea tava. Kuidas tuleks finantsinspektsiooni algatusse suhtuda, et valdkond oma senist atraktiivsust, sisu ja positiivset tähendust ei kaotaks, sellest rääkis Neeme Korviga Äripäeva börsiajakirjanik Jana Saarkoppel.Saabuval esmaspäeval tehakse algust tänavuste kohalike omavalitsuse volikogude valimistega, mis päädib järgmise nädala lõpus valimispäevaga.Esmapilgul mõneti ebademokraatlikult on siin-seal üle Eesti volikogudesse kandideerimas taaskord ka isikud, kes võimu juures olnud 15-20 või isegi 25 aastat jutti. Kas need isikud on erakodrselt karismaatilised ja võimekad juhid või on tegemist valijate passiivsuse ja võimulolijate mugavusega, seda on artikliseerias “Teflonmehed” uurinud Äripäeva ajakirjanik Mari Mets.On siis üldse midagi katki kui isegi kohalik opositsioon eriti ei kurda? Sellel teemal vestles Mari Metsaga Karl-Eduard Salumäe.Saate tegid Lauri Leet, Eget Velleste, Neeme Korv ja Karl-Eduard Salumäe.Fotol kohtu ette astunud Johanna-Maria Lehtme, kes ennast süüdi ei tunnistanud.Foto autor: Foto autor: Ken Mürk / ERR / Scanpix.

Umbes viis protsenti paarist-kolmest tuhandest Eesti ettevõttest, mis tegelevad eksportimise ja importimisega, ajavad äri sihtriikidega, mille kaudu võib sanktsioneeritud kaup jõuda Venemaale, ütles raadiosaates „Äripäeva arvamusliider“ maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Ursula Riimaa.Riimaa juttu mööda hoitakse kõigil niisugustel ettevõtetel silm peal. Kaupade liikumiste jälgi ajades ollakse jõutud ka selliste firmadeni, mille tegevust monitooritakse põhjalikumalt.Riimaa sõnul ei anta tihedama uurimise alla sattunud ettevõtetele sellest teada, ent ettevõtted võivad seda ise aimata. „Me ei väljasta sellist infot, aga nad võivad märgata, et teeme nende üle tihedamat füüsilist kontrolli,“ ütles ta.Füüsiline kontroll keelatud kaupade Venemaale liikumise tõkestamiseks tähendab Ursula Riimaa sõnul nii kontrolli piiril kui ka ettevõtte Eestis asuvates ruumides. Alates täieliku tollikontrolli kehtestamisest on amet tõkestanud ligikaudu 200 veoki piiriületuse.„Lisaks oleme ajutiselt peatanud mõne keelatud luksusauto liikumise Venemaale,“ lisas tolliamet peadirektori asetäitja.Intervjuus rääkis Riimaa veel, millised kaubagrupid on sanktsioonide alt väljas ning mida võib Venemaale eksportida ja sealt importida. Lisaks ka seda, kuidas täpsemalt toimub keelatud kaupade liikumise tõkestamine ning töö kahtlaste ettevõtetega. Riimaa avas, mil määral suhtleb amet teiste Euroopa Liidu piiririikide tolli- ja maksuametitega ning mis aitaks oluliselt lihtsustada sanktsioonidest kinni pidamist.Saate teises pooles selgitab tööportaali GoWorkaBit kaasasutaja Kristjan Vanaselja, miks ta on väga kriitiline alla 18aastaste õpilaste tööaja reeglite kitsendamise suhtes. Vanaselja sõnul on riik andnud noortele ebaselgeid signaale ning nüüdne reform kasvavat noorte tööpuuduse probleemi ei lahenda.Ning lõpetuseks vestleme Moldovast, kus euroopameelsed võtsid äsjastel parlamendivalimistel võidu. Chișinăus elav vabakutseline ajakirjanik Marian Männi selgitab, kuidas valimiste periood Moldovas kulges, miks Kremli massiivne mõjutustegevus mäele ei viinud ning kas moldovlased võivad siiski Euroopa teelt tagasi pöörata.Saate tegid Lauri Leet, Neeme Korv, Eget Velleste ja Karl-Eduard Salumäe.Fotol Narva piiripunkt, autor Erik Prozes

Välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov rääkis raadiosaates “Äripäeva arvamusliider”, et Eesti jõuline avalike kanalite diplomaatia olnud neil päevil vaid jäämäe veepealne osa ning lisaks liitlastele suheldakse aktiivselt ka nende riikidega, kes on olnud Venemaa tegemiste osas ambivalentsemad.“Passiivsemad riigid saavad seda kõike meile selgitama, miks nad midagi otsustavad. Mõnikord ka selgitatakse, miks tuleks tõlgendada mõne riigi ambivalentset sõnumit sisuliselt meie toetusavaldusena,” ütles Vseviov.Kantsleri sõnul ei anna õiguse enesekaitseks meile mitte NATO peasekretär Mark Rutte, vaid ÜRO harta, mis kehtib universaalsena kõikidele riikidele.“Meil ei ole vaja kelleltki mingit täiendavat mandaati, tegemast oma vete, õhuruumi, rahva ja territooriumi kaitseks seda, mida me vajalikuks peame. See õigus kehtib kõigile maailma riikidele,” sõnas Vseviov.Aga NATO raames on Vseviovi sõnul ka ühised tegevused, seal hulgas näiteks Balti riikide õhuturve, kus on tegemist mitme riigi suveräänse otsusega.Vseviov selgitas, et sõjavägi laiemalt, mõistagi ka NATO sõjaväed, on erakordselt professionaalsed institutsioonid.“Siin ei ole diletantismil mitte mingisugust kohta. Ei ole nõnda, et lennukid lendavad, valitseb mingi peataolek ja siis maa pealt kindralid või – veel hullem – mingid tsiviilisikud, ministrid või peaministrid, neid telefoniteel teel juhendavad, et laske alla, ärge laske alla. Niisugust asja ei ole. On loomulikult paika pandud protseduurid, mida harjutatakse läbi, mis on kirjas plaanides,” selgitas Vseviov näitlikult.“Kas need protseduurid on nüüd ajastu vaimuga kooskõlas või mitte, seda alati analüüsitakse ja sellega professionaalid tegelevadki. Vaatame ka seekord need protseduurid üle. Kindlasti leiame nüansse, mida parandada, aga selles ei tohi küll nüüd kellelgi olla mingisugust kahtlust või kõhklust, et NATO enda territooriumi kaitseb. Vajadusel surmava jõuga.”Vseviov rääkis veel, kuidas Venemaa avalik vale tervele maailmale tuli välja nii ÜRO julgeolekunõukogus kui ka mujal ning kuidas Eesti selles maailma riike veenis. NATO andis Jonatan Vseviovi sõnul selge signaali, et Venemaa eskaleerimine viib NATO kohaloleku suurendamise ja edasiste meetmeteni, seal hulgas Ukraina toetamise ja sanktsioonide karmistamiseni.Saate teises pooles vestlesime aasta investori tiitliga pärjatud Lev Dolgatsjoviga sellest, mida tähendab USA dollari nõrgenemine investoritele ja kust leida kaitset dollaririski vastu, ning kommunikatsioonieksperdi Ilona Leivaga sellest, miks ettevõtte omaniku või juhina ebameeldivate uudiste korral peitu pugemine on viga.Saate tegid Lauri Leet, Eget Velleste, Neeme Korv ja Karl-Eduard Salumäe.Fotol Eesti välisminister Margus Tsahkna näitamas New Yorgist erakorraliselt kogunenud ÜRO julgeolekunõukogu istungil fotot Eesti õhuruumi sisenenud Venemaa hävitajast. Autor: Zumapress/Scanpix

Me peame olema valmis selleks, et Venemaa võib saata ründedroonid ka Eesti õhuruumi, aga mitte seepärast kartma, ütleb õhuväe staabiülem kolonel Fredi Karu."Inimesed ikka kardavad, aga mina räägin kõigile oma sõpradele ja tuttavatele, et Eestis on praegu rahuaeg, me oleme osa NATOst, meil on head liitlased ja me ei peaks kartma,“ ütles Karu raadiosaates „Äripäeva arvamusliider“.Ööl vastu 10. septembrit sisenesid Valgevene kaudu Poola õhuruumi 19 Venemaa ründedrooni, millest poolakad neli alla tulistasid. Poola riigijuhtide ja eri riikide asjatundjate, nende hulgas Eesti kaitseväe juhataja Andrus Merilo hinnangul oli venelaste käik tahtlik. „Loomulikult peab kaitsevägi olema valmis erinevate ohtude, seal hulgas õhuohtudega tegelemiseks,“ märkis õhuväe staabiülem saates. „Olles naaber otseses sõjas olevale riigile, võivad teatud ohud kanduda väljapoole piire. Me peame selleks valmis olema, aga kartma ei pea.“Intervjuus räägiti, milline on Eesti praegune õhukaitse ning kas vastab tõele, et Euroopa riigid laiemalt ei ole just droonirünnakute vastu kuigi hästi kaitstud. Samuti sellest, mismoodi ründedroonide vastu üleüldse võideldaks ning kui palju on meil selles vallas ukrainlastelt õppida. Fredi Karu usutles Karl-Eduard Salumäe.Euroopa Komisjoni siseturu ja tööstuse peadirektoraadi asejuht Maive Rute väisas reedel, 19. septembril Narvas valminud püsimagnetite tehast, mille abiga hakkab vana maailm murdma hiinlaste monopoli taastuvenergia ja elektriautode tootmiseks hädavajaliku tooraine valmistamisel. Äripäeva ajakirjanik Janno Riispapp käis Äripäeva raadio mikrofoniga Narvas ja uuris, kuidas Euroopa tööstust USA ja Hiina kõrval konkurentsivõimelisemaks muuta ning kui palju mahub siia rohepöörde ambitsiooni.Ühiskonnas valitsev must masendus ähvardab aga tuntud ökonomisti sõnul kujuneda kliiniliseks depressiooniks. Sõnakas arvamusliider hoiatab “kurjade konstantide” ehk tõele mittevastavate statistiliste väidete eest. Äripäeva juhtkiri kutsub üles kindlustunnet kasvatama. Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv püüdis viimaste tõsiasjade valguses majanduskonverentsi “Äriplaan 2026” kuluaaridest kinni Raumedic Estonia juhatuse liikme Emöke Sogenbitsi, et karismaatiliselt tippjuhilt küsida: miks me ikkagi vingume ja kas ilmaaegu?Saate panid kokku Neeme Korv, Karl-Eduard Salumäe, Lauri Leet, Eget Vellest ja Janno Riispapp.Fotol kolonel Fredi Karu õhutõrjeraketisüsteemi NASAMS tutvustusel. Autor: Tairo Lutter, Postimees

Urmas Sõõrumaa meenutab, et kui esimeste Eesti ettevõtjate väärtuseks hinnati sada miljonit, nähti neid avalikkuse poolt kui pahalasi. „ Miljardimehed sedalaadi pahameelt ja kadedust ei ole saanud,“ ütles Sõõrumaa.Saates „Äripäeva arvamusliider“ räägime ettevõtja ja Rikaste TOPi paikse asuka Urmas Sõõrumaaga rikkusest ja rikastest. „Mul on uhke tunne, et meil on miljardärid, olgu neid rohkem,“ nentis ettevõtja. Ta sõnas, et tal endalgi on olnud ambitsioone miljard kokku saada. Neist on ta nüüd loobunud, aga ütleb, et rikkusel on oma võlu.„See ikka annab enesekindlust, kui kontol on raha, aga liiga palju vaba raha ma jälle pelgan,“ sõnas Sõõrumaa ja lisas, et vaba raha paneb teda lolluseid tegema ja ostlema. Šoppab Sõõrumaa ostes ärisid ning vahendite olemasolul kipub ta neid asjatult kokku ostma. Ta meenutab, et karjääris on olnud ka ajad, kui kallid villad ja autod tundusid vajalikena. „Ma olen isegi ühe lennuki omanik, aga täna on ta kiviks kaelas. Tahaks maha müüa. Eesti üks paremaid lennukeid,“ rääkis Sõõrumaa.Kuigi politoloogi Tõnis Saartsi hinnangul pole erakondade üles seatud Tallinna valimisnimekirjades suuri üllatusi, väärib tähelepanu siiski nii mõnigi aspekt.Näiteks tekitas Saartsil veidi küsitavusi Parempoolsete nimekiri, kuna seal on tuntud nimesid suhteliselt vähe. “Tundub, et nad lähevad välja päris paljudes omavalitsustes, isegi rohkemates kui mõned vanad erakonnad,“ rääkis Saarts.Reformierakonna puhul on Saartsi sõnul küsitav või isegi veidike piinlik et peaministripartei pole suutnud 20 aastaga pealinna üles ehitada tugevat munitsipaalpoliitikute kaadrit.Ajakirjandus, inimese loodud kontrollitud sisu, oli, on ja jääb ülioluliseks, tehisaru ajastu esitab meediaärile uue suure väljakutse, rääkis aasta lõpus Ekspress Grupi juhi kohalt lahkuv Mari-Liis Rüütsalu.Rüütsalu, kes tuli Ekspress Gruppi juhtima 13 aastat tagasi, on meediaäris näinud nii mõndagi: klikimeedia tõusu ja langust, paberlehtede vaikset hääbumist ning digitellimuste kaudu megakasvuni jõudmist.Räägime, millised on meediaäri ajas teisenenud tululiigid, kuidas peab ettevõte kohanema kiiresti muutuvas keskkonnas, sellestki, millised omadustega peaks olema hea meediamaja juht, ja milline peaks olema tema suhe ajakirjanikega. Pildil Urmas Sõõrumaa, autor Andras Kralla

Lõppenud nädalal kohtusid Shanghai organisatsiooni võtmeriikide ehk Hiina, Venemaa ja India liidrid. Euroopa jaoks on otsustav lüli sellest kolmikust India.Kaitseuuringute keskuse nooremteadur Toomas Hanso ütleb kolmiku dünaamikat kirjeldades, et Hiina ja Venemaa vahel on suhted tugevad, samuti Venemaa ja India vahel. Aga paksu verd on suhetes India ja Hiina vahel.„India ja Hiina vaidlevad omavahel üle 125 000 ruutkilomeetrise ala üle, see on kolm korda suurem kui Eesti,“ nentis Hanso ja tõi välja, et kahe riigi vahel on palju probleeme ning nende vahel ei lenda senini ka otselende.„Euroopa saab pakkuda Indiale alternatiivi, et ta ei peaks sõltuma Hiinast ega Venemaast,“ kirjeldas Hanso.Teisalt pole Indiale asu andnud ka USA, kelle suhted India suunas on olnud kaootilised. Hanso avaldabki lootust, et Euroopa saaks olla Indiale stabiilseks partneriks, sest võimalik kolmiktelg valmistaks probleeme meie julgeolekuhuvidele.„Me ei peaks neid kolme suurt kokku suruma,” ütleb Hanso Hiina, Venemaa ja India kohta.Reservkolonelist riigikogu liige, Eesti 200 poliitik Peeter Taliga räägime riigikontrolli viimasest auditist. Sellest selgus, et kaitseministeeriumi valitsemisala asutused ei käi hüpetega kasvavast kaitse-eelarvest üle – miljoneid eurosid kantakse üle ekslikult, dokumendid on puudulikud või ei õnnestu neid kätte saada. Intervjuus sai Peeter Taliga ühtlasi arutletud, kes vastutab ja kuivõrd avatud on kaitsevaldkond väljastpoolt tehtava kriitika suhtes.Reede õhtul kohtub Eesti jalgpallikoondis Itaaliaga. Mängu eel räägime Martin Reimiga, kes 30 aastat tagasi Itaalia rahvuskoondise värava sahisema pani. Räägime, mis meil jalgpallis suursaavutustest seni puudu jääb ja miks on Reimil korvpalli vaadates kade meel.Saate panid kokku Lauri Leet, Neeme Korv, Karl-Eduard Salumäe ja Eget Velleste.Pildil India peaminister Narendra Modi, Venemaa president Vladimia Putin ja Hiina president Xi Jinping, allikas: reuters/Scanpix

Uue hooaja esimeses „Äripäeva arvamusliidri“ saates räägitakse Eesti kaootiliseks muutunud maksukeskkonnast, kooliõpilaste tehisaru kasutamise juhtimisest ja sõjahirmust.„Ma mõtlesin, et mu aju plahvatab,“ ütleb saates jäätmekäitlusfirma Ragn-Sellsi juht ja tööandjate keskliidu volikogu eestseisuse liige Kai Realo, rääkides sellest, kuidas valitsus mängib pärast maksurallit ühtäkki mõttega makse taas vähendada. Niisugune heitlikkus mõjub ettevõtjate kindlustundele laastavalt, rõhutab Realo, ja märgib, et samasugune rapsimine käib Euroopa Liidu korralduste vastuvõtmisega.Sihtasutuse TI-hüpe tegevjuht Ivo Visak räägib septembri ehk kooliaasta alguse kättejõudmise puhul lähemalt sellest, mismoodi presidendi algatusel ellu kutsutud haridusprogrammiga koolilaste tehisaru kasutamist suunatakse. Muu hulgas saab teada, et õpilaste tarbeks on välja töötatud ChatGPT versioon, mis noori vaimse tervise teemadel nõustama ei hakka ning välistatud on ka vene propaganda esitamine.Ja viimaks: Eesti inimesed panevad isegi koduremondi sõjahirmu tõttu ootele, aga oma hirmust nad rääkida ei taha, sest niisugust tunnet peetakse reeturlikuks ja argpükslikuks. Nii ütleb Delfi Meedia uuriv ajakirjanik Holger Roonemaa, kes on Eesti Ekspressi sõjahirmu-teemalise artiklite sarja üks autoritest. Vestleme Roonemaaga ajakirjanduse rollist sõjahirmu levimisel ja leevendamisel.Saate tegid Eget Velleste, Lauri Leet, Neeme Korv ja Karl-Eduard Salumäe.Fotol on Reformierakonna esimees Kristen Michal ja Eesti 200 juht Kristina Kallas koalitsioonilepingu allkirjastamisel (autor Liis Treimann)

Jalgpalliliit jätkab endisel kursil, aga pealinna poliitikas võib tuua suvi järske pöördeid."Mõtle, sulle tuleb külla Eesti edukaim jalgpallur, hästi tore inimene. Ta istub teisel pool lauda, räägib oma plaanidest ja küsib siis, kelle poolt hääletad. Kuidas sa ütled talle, et ei hääleta?"Just sellise stsenaariumi maalis "Äripäeva arvamusliidri" eetris telemees ja endine jalgpallifunktsionäär Toomas Vara. Ehk kuhu kadusid Ragnar Klavani tagant hääled?Vara arvab, et Klavani meeskond tõepoolest uskus oma võiduvõimalusse, ent nendib samuti, et küllap oli ka Aivar Pohlak oma võidus kindel. Tõsi, temagi mõistab, et väljaspool üldkogu on seis teine."Ta võib ju teha näo, et jalgpallikogukond on tema selja taga, aga tegelikult adub ta seda fooni, saab aru, et midagi on õhus."Saates tuli Eesti Ekspressi poliitikaajakirjaniku Urmas Jaagantiga juttu sellest, mida toob poliitikasuvi. Ning saate lõpetuseks rääkisid Karl-Eduard Salumäe ja Indrek Lepik sellest, mis muutub "Äripäeva arvamusliidri" saates sügisel.Fotol Aivar Pohlak, foto autor: Liis Treimann.

Iisraeli mastaapne rünnak Iraani vastu lokustab veelgi enam paigast Lähis-Ida geopoliitilist tasakaalu. Ja mis saab edasi, pole võimalik ajaloo põhjal enam öelda."Me näeme, et riigid, mis on mõjunud ähvardavalt, rääkinud sellest, kuidas nende ründamisele on enneolematud tagajärjed – nende jutt on õõnes, seal on palju õhku. Seda õhku lasevad ukrainlased välja Venemaast ja Iisrael Iraanist," nentis saates Lähis-Ida asjatundja Peeter Raudsik, selgitades et Iisrael näeb praegu ajaloolist võimalust "Iraani küsimus" ära lahendada.Saates selgitas Raudsik, mis võiks saada edasi ning milline on muuhulgas ka majanduslik mõju Euroopale.Teises saatepooles rääkis kinnisvarafirmade liidu juhatuse liige Tõnu Toompark, miks ei nõustu hüpoteesiga, et Tallinna kinnisvara on kallis.Ning jaanide eel rääkis Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja, kes riisub kaubanduses koore ehk mispärast on poes toit sedavõrd kallis.Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.Foto: AFP/Scanpix

Eesti Posti erikontroll on juba kolmas omataoline viimastel aastatel. Riigikontrolör Janar Holm arvab, et välisauditi sisseostmise asemel võiks vaadata ministrid omaenda ametnike otsa."Need küsimused tunduvad sellisena, mida minister peaks oma majalt küsima," sõnas Holm "Äripäeva arvamusliidri" saates, kommenteerides erikontrolli lähteülesannet.Riigikontrolöri kinnitusel on riigi huvi ka üleüldisemalt oma äriühingute vastu leige."Noridcas nägime, et ministeeriumil puudub informatsioon ettevõtte seisundi kohta. Uurisime, kuidas on see teistes riigile kuuluvates transpordiettevõtetes ja sealt oli näha omanikutunde leigust. Info olemasolu sõltus sellest, kas äriühingu juhatus ise oli seda saatnud või mitte."Holmi sõnul tähendab see, et erikontrollist saab tõhusa valitsemise aseaine: "Kui riik käitub korraliku omanikuna, ei peaks tal seda vaja olema ... See meenutab valitsusteenuse tagantjärele sisseostmist."Saates rääkis Holm täpsemalt, kuidas riik peaks oma äriühingute eest hoolt kandma ning mida arvab sellest, et neist ettevõtetest osa börsile tuua.Saate teises pooles selgitas Delovõje Vedomosti börsiajakirjanik Dmitri Fefilov, milles seisneb pensioniarutelu päriselt. Ning Eesti Panga rahapoliitika juht Peeter Luikmel kirjeldas, mis saab eurost edaspidi.Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.Foto autor: Liis Treimann

Eestit valitsetakse taas uue koalitsioonileppe järgi. Selles on küll mitusada lubadust, aga prioriteetides siiski vähe konkreetsust.Lubatuste ellu viimist tuleb Reformierakonnal ja Eesti 200-l planeerida nüüd kahe üliolulise protsessiga paralleelselt: ühelt poolt riigieelarve, mis neid lubadusi võimaldaks ellu viia, teisalt kohalikud valimised, mis ähvardavad poliitilisi kaarte taas segada. See teine perspektiiv on juba koalitsioonileppesse sisse kirjutatud, arvab Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi."Koalitsioonikõneluste ajal oli juttu, kas muuta pensioni teine sammas jälle kohustuslikuks. Aga praegu jäi paindlikum variant, kusjuures eluaseme laenu võtmisel saab ka kuidagi tagatiseks seda panna," selgitas Hundimägi "Äripäeva arvamusliidri" saates."See oli selle mõttega pandud, et kui vaja, saaks Isamaa võimukõnelustele kutsuda. Sest kui sa teise samba jõuga kohustuslikuks teed, siis on selge, et Isamaa valitsusse enne järgmisi riigikogu valimisi ei lähe."Saates tuleb juttu sellest, millal ja kuidas võib Eesti endale taas uue võimuleppe või lausa uue koosseisuga koalitsoooni saada.Teises pooles räägib aga Redgate Capitali investeerimisjuht Peeter Koppel, miks kõigist tururaputustest hoolimata on USA teistest peajagu üle. Ja mis järeldusi võiks Euroopa sellest teha.Saate tegid Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.Fotol: Kristen Michal vastse valitsusjuhina, taamal Urmas Reinsalu. Foto autor: Andras Kralla

Kui ka Donald Trump ei huvitu liitlaste julgeoleku kindlustamisest, muretseb ta kindlasti USA maine pärast, rääkis USA poliitika asjatundja Andreas Kaju Äripäeva raadio saates "Äripäeva arvamusliider“.“USA ei saa endale lubada, et Ukraina kokku kukub,” selgitas Kaju, meenutades Trumpi esimese ametiaja lõpul läbiräägitud tehingut Talibaniga ehk siis kiirustatud lahkumist Afganistanist, mille elluviimine jäi president Joe Bideni kätte ja kuidas see mõjus Bidenile, demokraatidele ja USA tõsiseltvõetavusele löögina.“Isegi kui Trump ei huvituks oma liitlaste või siis Ukraina puhul sõprade julgeoleku tagamisest või sellele kaasa aitamisest, siis ta kindlasti muretseb USA reputatsiooni pärast,” argumenteeris Kaju.Saate teises pooles kuuleme, mida arvab eelmine rahandusminister Mart Võrklaev Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) maksusoovitustest ning saame teada, mida hakkab Henry Kõrvits ehk Genka peale kurikuulsast Nõmme Raadiost vabanenud sagedusega, kuhu ta oma raadiojaama kolib.Saate panid kokku Eget Velleste, Lauri Leet, Karl-Eduard Salumäe, Indrek Lepik ja Neeme Korv.Foto: Sipa/Scanpix

Rahuperspektiiv Ukrainas sai taas tagasilöögi, kui Istanbuli jätsid suurmehed tulemata. Mis saab edasi diplomaatilisel rindel, sõltub ühelt poolt küll Volodõmõr Zelenskõist, ent ilmselt veelgi rohkem Vladimir Putinist ja niisamuti Donald Trumpist.President Kersti Kaljulaidi sõnul on ilmne, et kui eelmisel ametiajal leidis veel Trump õigustusi ja põhjuseid, miks ta kannapöördeid tegi, siis nüüd ei hooli ta isegi sellest – vajadusel teeb ta 180kraadiseid pöördeid järjest ja ilma igasuguse koherentse selgituseta."Kõik ütlesid, et Trump tuleb, tal on plaan. Ei olnud! Tal oli personaliplaan. Aga eesmärke tal ikka polnud," lausus Kaljulaid "Äripäeva arvamusliidri" saates.Ehkki paistab, et Trump ise ei oska Putiniga läbi rääkida, andsid ameeriklased juba 1990. aastatel Eestilegi üheainsa näpunäite, kuidas venelastega asju ajada."Mart Laar väitis seda – ma ei tea, kas see ka kirjalikult kuskil on –, aga ta ütles, et ameeriklased andsid neile käsiraamatu, kuidas venelastega läbi rääkida ja seal oli põhimõtteliselt üks lause: otse lõuga, muu ei aita.“Saates selgitas Kaljulaid, kuidas mõista Trumpi tegevust, Euroopa lähenemist üksteisele ja ka seda, kuidas Venemaa juba praegu NATO vihmavarju alla jääva Euroopa vastu sõda peab.Saate teises pooles kõlas intervjuu Lennart Meri konverentsi peakorraldaja Helga Kalmuga, samuti Eurovisioni teemaline vestlus Eesti 2001. aasta võiduloole "Everybody" laulusõnad kirjutanud Maian Kärmasega.Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.Foto autor: Imago/SNA/Scanpix

75 aastat tagasi deklareeris Prantsuse välisminister Robert Schuman, et Euroopal on tulevikku ainult ühtsena. Kui toona oli küsimus Saksamaa ja Prantsusmaa leppimisest ja koostööst, siis kolmveerand sajandit hiljem on pilgud Ukrainal."Kui kõik läheb nii, nagu praegu tundub, et võiks minna — Ukraina teeb usinasti oma kodutööd ja Euroopa Liidu toetus on samasugune —, siis Ukraina liitumine enne selle kümnendi lõppu on täiesti realistlik," lausus "Äripäeva arvamusliidri" saates Euroopa Liidu välisteenistuse kõrge ametnik Matti Maasikas.27-liikmeline ühendus on mitme tule vahel: ajalooline partner USA vastustab vabakaubandust, Venemaa lõhub julgeolekut ja Hiina õõnestab demokraatiat. Äraspidiselt on see aga Euroopa Liidu väärtust veelgi tõstnud."Euroopa Liidul on üks tohutu pluss — ennustatavus," selgitas Maasikas. "Meilt ei tule seda, et ühel hetkel teatatakse uute tollide sisseseadmisest, järgmisel hetkel nende edasilükkamisest ja nii edasi.“Maasikas selgitas, miks ta usub Ukraina liitumise perspektiivi, miks aitas just Kiiev taaselustada euroliidu laienemispoliitika ning kuidas lõpuks hakatakse Washingtonis aru saama, kes päriselt vastutab sõja eest Euroopas.Saate teises pooles aitas ajakirjanik ja ettevõtja Tarmo Virki seada ajaloolisse konteksti Eesti IT-eduloo Skype'i, mis sel nädalal ametlikult teenusena töö lõpetas.Ning lõpetuseks selgitas kirjanik ja stsenarist Birk Rohelend, miks vingude pole mitte üksnes mõttetu, vaid lausa kahjulik.Saate tegid Eget Velleste, Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.Foto: dpa/Scanpix

Avalikkusele suuresti teadmata kaardistab riik mitmesaja kaamera abil autosõitjate liikumist. Ehkki mõne kuu jooksul pildid kustutatakse, tekitab juhtministrite sõnanappus tarbetuid kahtlusi.Riigi endine peaprokurör, praegune Parempoolsete juht Lavly Perling tunnistab, et iseenesest pole kaamerad ja avalik ruum üksteisele võõrad. Juba pronksiööst saati on ka avalikult arutletud selle üle, millist rolli need kuritegevuse vastu võitlemisel mängivad.„Aga nii populaarne on olla seal pool, kus saame Leedu autovargad kätte või märkame taskuvargaid. Ent see, millised on proportsioonid — sellele pole tähelepanu pööratud," rõhutas Perling "Äripäeva arvamusliidri" saates.Tema sõnul juhib ka õiguskantsler õigustatult tähelepanu riive sügavusele ja ulatusele. Ning ta meenutas, et ka peaprokurörina oli jälitustegevus läbi kaalututud töövõte.„Jälitustegevus on nagu fileerimisnuga. Seda võetakse välja imeharva ja vaid nende poolt, kes oskavad seda käsitseda. Ja kõik peavad aru saama, milleks seda kasutatakse.“Saates rääkis Perling lähemalt, miks on selline olukord tekkinud ja kes võiks selle eest vastutada.Saate teises osas rääkis selgitas aga Tallinna Tehnikaülikooli kaasprofessor Jako Kilter, miks võis Pürenee poolsaarel tekkida ulatuslik elektrikatkestus ja mida on sellest õppida Eestil.Ning Toronto ülikooli ajalooprofessor Andres Kasekamp kirjeldas, miks on Kanada valimiste tulemus märgiline ka laiemale maailmale.Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.Foto autor: Raul Mee

Verevahetus kohalike pankade eesotsas paneb küsima, kas pangandus Eestis on otsimas uut suunda ja strateegiat. “Äripäeva arvamusliidris” arutleme teemal Tuleva ühe asutaja Tõnu Pekiga, kes korra on Eesti pangandust raputanud.“Meil on kodulaenu intressid kõrgemad kui naabritel, ettevõtte laenud on kõrgema intressiga, meil makstakse arveldusarve jäägi eest null ehk meie raha ei teeni eriti midagi – siin on mitut põhjust, mille üle nuriseda,” ütleb Eesti panganduse olukorra kohta Tõnu Pekk.Ta avaldab lootust, et LHV Groupi ja Coop Panga järgmised juhid võtaksid senisest selgema suuna inimeste kasuks.“Loodan, et uus juht muudaks olukorda, et me ei jääks kurtma, et turg on liiga väike, Venemaa liiga lähedal ja päike liiga kaugel,” ütleb Tuleva üks asutaja.Ta lisab, et Tuleva kogemusel on võimalik finantstoodete turgu muuta inimesekesksemaks.Pankade sagedase nurina peale, et turg on väike ning pealekauba ka ülereguleeritud, tõdes Pekk, et Eesti on normaalne riik, kus annab asju läbi rääkida.“Kui mingi asi väga takistab inimestele parema panga tegemist, siis Eesti on sõbralik riik, kus saab rääkida. Ning kui midagi väga takistab, siis ka seadused muutuvad,” rääkis Pekk.Saate teises pooles räägime, kuidas pingelises eelarveolukorras meie teed korras püsivad. Vestluspartner on Verston Eesti juhatuse esimees Veiko Veskimäe. Roomakatoliku kiriku Eesti pressiesindaja Marge Maria Paasiga räägime lahkunud paavsti pärandist ja küsime, millist paavsti maailma praegu vajab.“Äripäeva arvamusliidri” saate tegid Neeme Korv, Karl-Eduard Salumäe, Lauri Leet ja Eget Velleste.Pildi autor Liis Treimann, pildil Madis Toomsalu, Olavi Lepp, Margus Rink ja Allan Parik.

Tallinnas on olnud aasta jagu võimul koalitsioon, mis tõotas uut ajastut pealinna juhtimises. Abilinnapea Madle Lippuse sõnul on sel teatavad piirid, palju selle ajaga teha jõuab, ent ühes sfääris on olnud muutus põhimõtteline."6 ja 200," rõhutas Lippus "Äripäeva arvamusliidri" saates. Need on arvud, mille üle on võim kõige uhkem – 6 miljonit kokkuhoidu, 200 võrra vähem ametnikke.Sotsiaaldemokraadi sõnul on olnud aasta jooksul kõige olulisem just see, et Tallinna juhtimine muutuks avatumaks ja protsessid arusaadavamaks."Me võime ju vaielda, kas planeeringute menetlemine on läinud kiiremaks või mitte. Statistika näitab, et on, aga igaüks ei pruugi seda omal nahal veel tunda, sest tema konkreetne planeering pole seal, kus ta tahaks. Aga kõik tunnistavad, et nüüd saame vähemalt omavahel rääkida," rõhutas Lippus.Aasta eest ka põgusalt meeri kohusetäitja ametit pidanud Lippuse sõnul seisab oktoobris ees ühtpidi põhimõtteline valik, sest volikogu aritmeetika lubaks valimiste järel ilmselt ka Keskerakonna ja EKRE kaksikliitu, ent teisalt on olnud Tallinnale kõige olulisem see, et hetketi lausa igavesena tundunud Keskerakonna võim lõpuks kukkus."Võimu vahetumine on väga vajalik demokraatia püsimiseks," rõhutas Lippus.Saate teises pooles rääkis Gustav Adolfi gümnaasiumi ajalooõpetaja, õpetajate eestkõneleja Indrek Riigor, mida arvab plaanist sundida kõiki alles kella üheksast tunde alustama. Ning mis seisus on üldse suhted nii koolipere seas kui ka õpetajate ja hariduspoliitika juhtide vahel.Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.Fotol: Edgar Savisaar ja Mihhail Kõlvart. Foto autor: Andres Haabu

Kaubandussõja värskeid haavu pole näha üksnes Ühendriikide poliitikast, mida koges äsja Washingtonis kohapeal riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, vaid tolliteraga on saanud otse pihta ka Eesti eksportijad."Meil oli plaan tuua sel aastal kaks uut toodet turule. Selle ebakindluse tõttu lükkame ühe kindlasti järgmisse aastasse, teisega tuleme välja ilmselt sügisel. Aga ilmselt valitud turgudel ehk tõenäoliselt mitte Ameerikas," selgitas "Äripäeva arvamusliidri" saates nn nutiaedu tootva Click & Grow tegevjuht Mart Tõevere.Ettevõte teeb poole oma käibest USAs, aga on ohus kahelt rindelt – nii Euroopa Liidust, kust on pärit nutiaia sisu ehk taimekapslid, kui ka Hiinast, kust on pärit nutiaia konstruktsioon. Mida toob tulevik, hindab ettevõte praegu paari kuu kaupa.Ebamäärast olukorda tunnistab ka Marko Mihkelson, kes kohtus kogu viimase nädala hulluse ajal Washingtonis USA rahvasaadikute ja mõttekodalastega."Ka päris mõjukad vabariiklased väga hästi ei tea, mis mõtted ja ideed presidendi peas parajasti on," tunnistas Mihkelson. "Aga neid võhiknarratiive kipub sinna — eriti sellele MAGA-seltskonnale — korralikult sisse tulema."Lõpetuseks selgitas Delfi poliitikatoimetaja Herman Kelomees, et Eesti poliitikasse välisraputused veel jõudnud pole. Reformierakond töötab selle nimel, et saavutada sügisesteks kohalikeks valimisteks võimalikult hea positsioon.„Täiesti kindlalt [Kristen Michal] muretseb reitingu pärast," nentis Kelomees.Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.Foto autor: AFP/Scanpix

Kaubandussõjas algas sel nädalal totaalne sõda, kui Donald Trumpi teatas lausalistest tollidest pea kõigile maailma riikidele. Eesti Panga ökonomist Peeter Luikmel ütleb aga, et tagajärjed võivad olla ameeriklastele endile märksa valusamad, kui nad prognoosivad."Ühendriikide majanduse nõrkus võib olla ju kaubandusbilansi defitsiit, aga see pole tegelikult neile probleem," selgitas Luikmel "Äripäeva arvamusliidri" saates, "sest nad võivad neid kaupu ja teenuseid osta, kuni nad toodavad dollareid, mis on globaalne reservvaluuta.“Luikmeli sõnul on enam kui kaheldav, et tööstusrevolutsiooni üliedukalt läbinud Ühendriikides hakatase uuesti tootma midagi, mille lisandväärtus on madal – näiteks rõivaid.Tollid kaupadele on olnud lausalised, mis tähendab, et mõnes vallas on kahju selge, sest kõike ei saa USA ise toota – olgu tegu kas või kohvi ja banaanidega.Ent oluline on ka see, millele pole tolle kehtestatud – teenused. Ja just seal võib USA valusalt pihta saada, sest kogu ülejäänud maailm tarbib neid teenuseid õige suure hoolega."Kui Euroopa otsustab maksta kätte läbi teenusmajanduse, kahjustab see Ühendriike rohkem [kui Euroopat]," rõhutas Luikmel.Saates rääkis Luikmel, mis saab USA impordist-ekspordist edaspidi ning kuidas see kõik võib olla Euroopale lõpuks isegi positiivne.Saate teises pooles rääkis Parempoolsete liige Siim Kiisler, kuidas tuleks Eestis päriselt erastamist teha. Ning Soraineni partner ja ELi õiguse asjatundja Carri Ginter rõhutas, miks ta usub endiselt, et Ungarilt ei tohiks euroliidus hääleõigust ära võtta.Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.Foto autor: Scanpix/AFP

Riigikogu otsustas 93 poolthäälega muuta põhiseadust nõnda, et edaspidi saavad kohalikel valimistel anda oma hääle üksnes Eesti ja Euroopa Liidu kodanikud. Ameerika passiga Stewart Johnson, kes on elanud Eestis kolm kümnendit, ütleb, et rahvasaadikute otsus tundub talle äraspidine."Tavaliselt muudetakse põhiseadust selleks, et anda juurde uusi õigusi, mitte neid ära võtta," ütles Johnson "Äripäeva arvamusliidri" saates. Johnson rõhutas seejuures, et peamine motiiv – võtta ära Eestile vaenulike riikide kodanikelt valimisõigus – on talle igati arusaadav."Halli passi omanikud ei taha muutuda. Selle peale otsustas aga Eesti riik, et muudab siis end ise. Muudab oma põhiseadust nende jaoks. Eesti võinuks olla nende suhtes jõulisem."Johnsoni sõnul tulnuks kodakondsuseta inimesed panna fakti ette: tehke keeleeksam, võtke Eesti pass. Või käituge vastavalt oma lojaalsusele ja lahkuge üle idapiiri.Saates tuli Johnsoniga juttu ka Donald Trumpi ajastul USA kodanikuna Eestis elamisest.Trumpi teemal oli ka intervjuu välisminister Margus Tsahknaga, kes käis hiljuti Washingtonis visiidil. Minister rõhutas, et Euroopal on aeg uuest reaalsusest aru saada.Ning lõpetuseks olid stuudios Äripäeva peadirektor Igor Rõtov ja peatoimetaja Meelis Mandel, kellega oli vestlusteemaks LHV Panga juhi Madis Toomsalu ametist lahkumine. Selle najal tuli juttu ka laiemast küsimusest: millal on õige aeg ettevõtte eesotsas teatepulk edasi anda?Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.Foto autor: Andras Kralla

Eesti sai uue valitsusliidu ja koos sellega ka uuenenud valitsusprogrammi. Reformierakonna juhtimisel on uus koalitsioon ettevõtjasõbralikum ja madalate maksude lembelisem. Politoloog Tõnis Saarts ei usu, et see võimuparteisid aitab."[Kaja Kallase kolmas valitsus ja Kristen Michali esimene valitsus] polnud koalitsioonid, kus sotsiaaldemokraadid oleksid kõike dikteerinud ja peaministripartei pidanuks sellele alluma. Need olid ikkagi ühisotsused, mida nad olid selles olukorras sunnitud tegema. Nad ilmselt ei näinud ette, et nende valikute hind tuleb nii kõrge," selgitas Saarts "Äripäeva arvamusliidri" saates."Reformierakond kavatseb end kindlasti ümberbrändida, näidata end ettevõtjale suunatud turuliberaalse erakonnana," ütles politoloog. "See ümberbrändimine ei lahenda aga Reformierakonna probleeme ... damage is done ja seda on näha, et Reformierakonna varasemad valijad on Isamaa poole üle läinud.“Saates avaldas Saarts, miks just tänavune aasta on kodupoliitikas murranguline ja võib põhimõtteliselt segada kaarte nii Toompeal kui ka all-linnas.Saate teises pooles selgitas kaitsetööstur Ingvar Pärnamäe, milles õieti nn laskemoonaskandaal seisneb ja mis olukorras on Eesti globaalsel relvaturul päriselt.Ning Soome rahvusringhäälingu korrespondent Rain Kooli avaldas, kas soomlased on tõepoolest maailma kõige õnnelikum rahvas – ja mida meil on neilt õppida.Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.Foto autor: Andras Kralla

Reformierakonna ja Eesti 200 uus kaksikvalitsus püüab näidata end ettevõtjasõbralikumana. Praegu paistab, et see tuleb neil välja."Neid julgustasid head majanduskasvu näitajad," selgitas "Äripäeva arvamusliidri" saates Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi, miks julges Reformierakond võtta ette valitsusremondi ja ka kohe makse langetada.Siiski usub ta, et veel enne 2027. aasta üldvalimisi toimub valitsusliidus veel muutusi. "Arvan, et näeme ära ka kolmanda koalitsioonikoosseisu," prognoosis Hundimägi, kelle sõnul võib näha Keskerakonna ja Reformierakonna taaskordset lähenemist.Lisaks maksulangetusele lubavad valitsuspartnerid ka riigiaparaadi efektiivistamist, mida poliittehnoloogilise retoorika järgi sotsid seni takistasid."Avalikus sektoris on innovatsioon karistatud," kirjeldas praegust olukorda ettevõtja Taavi Kotka, kelle idee premeerida heldelt neid riigiametnikke, kes päriselt ja mõõdetavalt avalikku haldust paremaks muudavad, on saanud ka peaministri heakskiidu.Saates rääkis Kotka, kuidas saaks uus valitsus ka tunnetatavalt elu järgnevatel aastatel paremaks muuta.Lisaks õpetas psühholoog ja koolitaja Mare Pork, kuidas ka kõige raskematel aegadel positiivset meelt hoida ning selgitas, miks ta usub, et kõige hullem võib olla juba möödas.Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.Fotol: Mihhail Kõlvart ja Kristen Michal. Foto autor: Andras Kralla

Donald Trump pole raputanud üksnes diplomaatilist areeni, vaid ka seda, mis talle kõige armsam – turge. Üsnagi ootamatult on see tähendanud, et Euroopa kasvab USAst märksa kiiremini.„Turud on hakanud tõusma Euroopas ka madala hinnataseme tõttu, aga ka sel põhjusel, et turgudele ei meeldi ebakindlus," selgitas "Äripäeva arvamusliidri" saates Swedbanki privaatpanganduse strateeg Tarmo Tanilas.Tema sõnul on selgeid märke, et Euroopa võtabki jalad kõhu alt välja. Selle kõige otsesem peegeldus on turgudel kaitsetööstuse ralli."Trumpi eeldus on, et teen, mis tahan — muu maailm ei suuda midagi vastu teha. Aga siin võib ta eksida," ütles Tanilas.Saates tuli juttu nii sellest, mida toovad lähemad nädalad ja kuud, kui ka sellest, kas kogu globaalne finantssüsteem on läbimas poole sajandi suurimat revolutsiooni.Saates teises pooles selgitas Delfi ajakirjanik Martin Laine, kuidas on putinism ja trumpism nii siin- kui sealpool Atlandit üksteisele lähenenud. Ning metallitööstusettevõtte Hanza Balti klastri juht Liivar Kongi rääkis, miks julgeb väliskapital ka praegu Eesti tööstusesse investeerida.Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.Foto autor: Reuters/Scanpix

Eurosaadik, endine välisminister ja suursaadik Marina Kaljurand usub, et me oleme tõepoolest teelahkmel. Kui ka praegune olukord meid lahti ei raputa, pole meil lootustki.Kaljurand ütles "Äripäeva arvamusliidri" saates, et ka kolm aastat pärast täiemahulise sõja algust peab ta oma Lõuna-Euroopa kolleegidele selgitama, miks tuleb julgeolekut tõsiselt võtta."Aga nad ei võta seda tõsiselt," ütles sotsiaaldemokraadist eurosaadik. "Kui nüüd Trumpi väljaütlemised – mis on šokeerivad – ka Euroopa Liitu ei mõjuta, siis on see sõda Ukrainale kaotatud ja ei tule mingit võitu Ukraina tingimustel.“Siiski usub ta, et Euroopa ja USA pole üksteisest pöördumatult lahknemas. Kaljuranna sõnul oleme me loodud liitlasteks poliitilistest raputustest hoolimata."Aga ma ootan, et Ameerika ühiskond ükskord ärkaks üles.“Saates selgitas SEB ökonomist Mihkel Nestor, mida toob kaasa kaubandussõda USA ja Euroopa Liidu vahel ning kes on ka ootamatud võitjad sellest kõigest. Nestori sõnul on seejuures ELil võimalik ka ameeriklaste käsi väänata.„Kui USA ka kaupu väga ei ekspordi, siis kõik suured teenusettevõtted tegutsevad Euroopas. Nende elu saab kibedaks teha," ütles Nestor, tunnistades, et konkreetseid prognoose pole siiski mõtet praegu teha, sest maailm reageerib igale Trumpi säutsule.Saate kolmandas osas rääkis aga Äripäeva ajakirjanik Marge Ugezene, kuidas tõmbas maksuamet pidurit ettevõtmisele, mis tõi Tallinna tänavatele hulgi Tšehhi numbrimärgiga luksusautosid.Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.Foto autor: AFP/Scanpix

Valitsuse energeetikakava lendas ootamatult ja suure pauguga sel neljapäeval vastu taevast. On selge, et üks osa sellest oli üledimensioneeritud."Mulle ütles aasta tagasi üks keskkonnaministeeriumi ametnik, et pole mingit mõtet teeselda, nagu me oskaks öelda, milline on seitsme aasta pärast elektri hind," selgitas "Äripäeva arvamusliidri" saates Äripäeva ajakirjanik Kristjan Pruul. "Aasta hiljem püütakse aga meeleheitlikult teeselda, et me teame, milline on seitsme aasta pärast elektri hind."Meretuuleparkidele mõeldud miljardeid esialgu ei tule ning seda lihtsal põhjusel, et kui keegi ka need valmis ehitaks, pole näha, kuhu see energia kõik pista."Tarbimist on vaja juurde rohkemgi kui tootmist," ütles Pruul.Delfi Meedia uuriva toimetuse juht, politoloogia ja energeetika taustaga Erik Moora selgitas aga, et suures plaanis on pilt ikkagi endine. Euroopas on konsensus, kuidas uut energiasüsteemi välja ehitada ning taasuvenergeetikal on selles kandev osa.Omaette probleem on Moora sõnul poliitiline element. Esmalt Reformierakonnale."Reformierakonna majanduslikult tugeva ja kompetentse juhtimise kuvand on ammugi, aga nüüd ka selles asjas pihta saanud," ütles Moora. Samas rõhutas ta, et oma panuse – lisaks äriliselt huvitatud osapooltele – on andnud tohuvabohusse ka sotsid."Sotsiaaldemokraatidele on see [meretuuleparkide] teema olnud täielik a ja o," rõhutas Moora.Saates tuli juttu, mis nüüd juhtus ja juhtuma hakkab. Ning kas ja kes sellest kõigest võidab.Saate teises pooles rääkis ajaloolane Kaarel Piirimäe, miks pöörab USA isolatsionismi ning mis on selle ajaloolised põhjused.Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.Foto autor: Liis Treimann

Donald Trumpi ja Vladimir Putini omavaheline telefonikõne ja planeeritav tippkohtumine tõstatas taas perspektiivi, et Ukraina sõda lahendatakse üle eurooplaste peade. Washingtoni plaan on veel ebaselge, käsikäes käivad nii piits kui ka präänik."Minu meelest pole need toimivad taktikad, aga see on parem kui see, mis oli varem," ütles saates julgeolekuekspert Rainer Saks. "Enne toimus kogu aeg mingi heietamine ja halamine, see ka ei aita, vaid motiveeris Venemaad sõda jätkama."Ehkki Saksa sõnul on praegu sõja lõppu raske näha, usub ta, et Venemaa sõjaline võimekus ja seekaudu soov Euroopat laiemalt ohustada on lahingutegevuse ja suurte kaotuste tõttu piisavalt väike, et seepärast und mitte kaotada.Majandusasjatundja Raivo Vare on aga kindel, et üle Euroopa pea USA seda asja kindlasti ajada tahab. Kuid tema sõnul pole selge, kas Ühendriigid ja Venemaa ise saavad aru, mida kumbki pool päriselt taotleb.„Relvarahu võib tekkida päris kiiresti, aga sealt edasi minnakse mitmekuuliste läbirääkimistega," prognoosis saates Vare.Saate teises pooles selgitas Sirbi peatoimetaja ja erakondade rahastamise järelevalve komisjoni aseesimees Kaarel Tarand, miks poliitiliste konkurentide soov taas kriminaalkaristuse saanud Keskerakonnalt riigipoolset rahastust ära võtta on oportunistlik ning mis lahendaks tegelikult stagneerunud parteimaastiku mured.Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.Foto autor: AP/Scanpix

"Äripäeva arvamusliidri" juubelisaade lahkas igavikulist teemat: miks ei saa Eestisse midagi ehitada, miks kõigele vastu võideldakse?Võiks ju arvata, et kui poliitiline kultuur on paranenud ja kohalikele üha rohkem selgitatakse, mis ja miks toimub, oleks projektide elluviimine kergem, mitte raskem."Ma arvan, et see ei pruugi sugugi nii olla," ütleb aga suhtekorraldaja Põim Kama, kes veab Kagu-Eestis – seal, kus kõige vastu võitlemine justkui kõige suurem on – kohalikel teemadel vestlusringe.Kama sõnul on probleem äraspidine: rahvakoosolekud, kus aina selgitatakse ja põhjendatakse, üksnes kasvatavad umbusku."Mida rohkem uuringuid, infot, fakte, teiste riikide lugusid, uusi kõneisikuid esitame, seda suurem on inimestel tunne, et me ei saa kõigest aru, midagi jääb varjatuks – "miks nad nii palju vaeva näevad, et seda ideed meile maha müüa?" – ehk seda rohkem jätab see kommunikeerijast mulje, et ta ise pole veendunud selles, et plaan on hea."On aga olemas viise, kuidas päriselt oma sõnum kohale viia. Ja sellele on ka vastus, miks just Kagu-Eestis kõigele nii vastu ollakse. Saates Põim Kama sellest rääkisiki.Saate teises pooles selgitas Microsoft Eesti juht Tanel Erm, miks ta pole nõus nende ettevõtjatega, kes töötajaid tagasi kontorisse kihutavad.Ning poliitikaajakirjanik Herman Kelomees rääkis, kuidas üldse ajada Ameerika Ühendriikidega asju nii, et midagi saab tehtud, aga samal ajal ei tee enda südametunnistusega liigselt kompromisse.Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.Foto autor: Raul Mee

Nädala pärast toimub kaua oodatud desünkroniseerimine. Kliimaminister lubab, et varustuskindlus on tagatud, ent tööandjate sõnul on see vaid pool rehkendusest."Eestis pole vastutajat, kes vastutaks elektri lõpphinna konkurentsivõime või taskukohasuse eest," kritiseeris "Äripäeva arvamusliidri" saates tööandjate keskliidu juht, endine Eesti Energia tegevjuht Hando Sutter."Soomes on see vastutus selgelt põhivõrguettevõttel Fingrid," selgitas Sutter, kelle sõnul on just konkurentsivõimelise hinnaga varustuskindlus vajalik."Soome elektri lõpphind on tööstusele peaaegu kaks korda odavam kui Eestis. Kusjuures Eestis läheb see kallimaks, Soomes odavamaks," lisas ta.Saates selgitab Sutter, mida ootab desünkroniseerimiselt, kuidas peaks liikuma elektrifitseerimist toetav aktsiisipoliitika ja kui hästi toimib valitsuse ja ettevõtjate koostöö energeetika vallas.Saate teises osas räägib tehisintellekti konsultant Indrek Seppo, kuidas mõista turge raputanud hiinlaste DeepSeeki esiletõusu. Ning politoloog Tõnis Saarts arutleb, kas 21. sajand on tõepoolest rahvuskonservatiivide päralt.Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.Fotol: Hando Sutter. Foto autor: Liis Treimann

"Äripäeva arvamusliider" keskendus sel nädalal Donald Trumpi teisele ametiajale. Trumpist sai esmaspäeval taas president, kuid tema ametissevannutamist jäi varjutama suurrahastaja Elon Muski žest.Saate esimeses pooles selgitas Eesti Panga rahapoliitika ja välismajanduse juht Peeter Luikmel, mida toovad kaasa Trumpi tollitariifid, milliseks kujuneb maailmamajanduse uus ajastu ja mis rolli mängib selles kõiges tehisintellekt.Teises pooles rääkis aga semiootikaprofessor Daniele Monticelli fašistlikest sümbolitest, millest kurikuulsaim ehk nn natsitervitus paistis lendavat esmaspäeval ka otse-eetrisse, kui Elon Musk mitmel korral sellega Trumpi toetajaid tervitas. Saatejuht Indrek Lepik arutas Monticelliga, kuidas neisse sümboleisse ja žestidesse suhtuda, kui neid kasutatakse justkui süütu trollimisena.Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja Indrek Lepik.Fotol: Elon Musk Trumpi ametissevannutamisel. Foto autor: AFP/Scanpix

Donald Trump vannutatakse esmaspäeval USA presidendiks. Pöördunud pole üksnes Ühendriikide poliitika, vaid ka ärieliit."20 aastat tagasi sündinud tehnoloogiafirmad on saanud nii suureks, et nende jaoks on see vältimatu," selgitas "Äripäeva arvamusliidri" saates meedia- ja turundusasjatundja Tarmo Virki. See vältimatu osa on häbitu lipitsemine Trumpi ees – Jeff Bezos, Mark Zuckerberg, rääkimata Elon Muskist."See näitab, et tehnoloogiasektor on vanaks saanud. Mõnikümmend aastat tagasi olid presidentide toetajate seas naftahiidude juhid ja kinnisvaramagnaadid," ütles Virki.Saates tuli juttu, kuidas reageerivad kultuurimuutusele nende ettevõtete – Facebook, Amazon jt – reatöötajad, kelle seas on seni domineerinud pigem progressiivsem ilmavaade.Saate teises pooles arutles saatejuht Indrek Lepik Õhtulehe peatoimetaja ja juhatuse esimehe kt Martin Šmutoviga selle üle, et Postimees võttis ajakirjanikuna tööle Isamaa parteipiletiga mehe, kes mullu andis erakonnale ligi 27 000 eurot.Ning liiklusekspert ja advokaat Indrek Sirk selgitas, miks on liikluses jälle rohkem surmasid.Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.Fotol: Facebooki juht Mark Zuckerberg. Foto autor: Reuters/Scanpix

Lennundusettevõtja Ken Koort arvab, et kui ka Eesti pärast muret tunda, siis mitte Air Baltic lendude tühistamise, vaid meie üleüldise kuvandi pärast.„Ma absoluutselt ei dramatiseeriks üle mõne liini kadumist," ütles Diamond Sky juht Koort "Äripäeva arvamusliidri" saates, kommenteerides Läti lennufirma otsust lennuliine sulgeda ja paljusid lende ära jätta.Koorti sõnul käivad sedasorti tõrked lihtsalt lennunduse juurde. Märksa rohkem on ta aga mures selle pärast, et Eesti pole suutnud strateegiliselt siia reisimist soodustada – ei maineliselt ega ka logistiliselt.„Kaunasest käib neli rahvusvahelist liini päevas, meil on arenguruumi kindlasti. Pärnust ei saa siiamaani kuskile,“ selgitas Koort. Saates andis ta oma eduvalemi, kuidas umbtee-staatusest lahti saada.Saate teises pooles selgitas Alexela energiaportfelli juht Kalvi Nõu, miks päriselt Euroopas gaas kallimaks läks ja kas selle üle on tarvis ka muret tunda.Ning Delfi poliitikaajakirjanik Herman Kelomees rääkis, mis mees on USA uus suursaadik Roman Pipko ja kuidas täpselt hakkab ta ellu viima Donald Trumpi ja Marco Rubio välispoliitikat.Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.Foto autor: IMAGO/Scanpix

Aasta esimene "Äripäeva arvamusliider" tõi stuudiosse Äripäeva peadirektori, peatoimetaja ja investeerimisvaldkonna juhi, kes sõnastasid oma prognoosid alanud aastaks."Esimese kvartali järel näeme väga kurbi numbreid," alustas Äripäeva peadirektor Igor Rõtov. "Maksud tõusevad ja ma ei usu, et euribori langus kinnisvaruturu õhku tõstab. Ei usu ka ekspordinumbrite kiiresse paranemisse. Langeb väga tugevalt sisetarbimine — juba näeme, et ta polegi kuhugi tõusnud —, külmub autode müük."Siiski on Rõtov positiivne, sest suvi ja sügis toovad kiire kasvu, mis teeb kokkuvõtteks 2025. aasta majanduskasvuks 2 protsenti."Kuskil suvel läheb rõõmsaks, harjume uue keskkonnaga ära, välisturud paranevad ja intressimäärad langevad veelgi ning me näeme aasta viimastel kuudel väga jõulist kasvu."Üpris optimistlikud on ka peatoimetaja Meelis Mandel ja investeerimisvaldkonna juht Juhan Lang, ehkki maksutõus ja palgakasvust kiirem inflatsioon on nende silmis miinusmärgiga areng.„Aga aasta lõpuks me ei räägi enam Leedu imest. Pole lihtsalt põhjust, sest me oleme ise paremas seisus," sedastas Mandel.Langi sõnul on makronäitajaist veelgi olulisem subjektiivne hinnang. „Kõige olulisem on see, mida tunnetab inimene ise. Kedagi ei huvita ilmselt, milline on keskmine tööpuudus või euribor, vaid see, kuidas neil endil läheb.“Koos saatejuht Indrek Lepikuga prognoosis stuudiotiim alanud aasta väljavaateid ja väljakutseid Eesti majandusele, samuti globaalseid perspektiive, nende seas sõja kulgu Ukrainas ja suuriikide börse.Saates kõlas nii ennustusi Vene riigirahanduse väljavaadetele kui ka suuremate börsiindeksite ja tehnoloogiaktsiate hinnasihte. Seejuures usub Meelis Mandel, et euribor jõuab tasemele, mida prognoosivad praegu vähesed.Fotol: Meelis Mandel ja Igor Rõtov. Foto autor: Liis Treimann

Kunstiakadeemia otsus lõpetada koostöö Iisraeli partnerülikooliga on musternäide läbikukkunud kommunikatsioonist, nentis selle nädala "Äripäeva arvamusliider"."Kas oleks saanud seda kõike ära hoida? Siis oleks tulnud see otsus jätta tegemata," ütles saates kommunikatsiooniekspert, Miltton New Nordicsi juht Annika Arras.Tema sõnul on mõeldamatu, et ülikool saanuks seda teemat lahendada üksnes "tehnilisena", nagu seda kirjeldas nädala jooksul kommentaaris rektor Mart Kalm. Laiem ühiskondlik arutelu jättis aga peagi konkreetse juhtumi selja taha ja laskus sügavatesse kaevikutesse, kust enam väljuda polnud võimalik."Kui me toome käiku sõnad nagu genotsiid või antisemiit, siis peale seda on väga raske oodata, et toimuks veel tasakaalustatud arutelu," nentis Arras.Mida sellest kõigest järeldada ja õppida, saates juttu tuligi.Saate teises pooles selgitas Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel, mida oodata uuelt aastalt majanduses. Ja investor Lev Dolgatsjov pakkus sama perspektiivi turgude kohta.Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.Järgmine "Äripäeva arvamusliider" on eetris juba uuel aastal 3. jaanuaril.Fotol: EKA rektor Mart Kalm. Foto autor: Liis Treimann

Kliimaseadus jääb veel mõneks ajaks üksnes eelnõuks, sest ei valitsuse sees ega ka suhtluses ettevõtjatega pole üksmeelt, kuidas kaitsta keskkonda nõnda, et oleks võimalik ka seejuures rikkust luua."Kui me ütleme näiteks põllumehele, et ära kasuta rohkem väetist, siis see pole ju tegelikult põllumehe probleem, vaid meie oma, kes me ei saa enam ühel hetkel kodumaist või Euroopa Liidus kasvatatud toodet," ütles "Äripäeva arvamusliidri" saates tööandjate keskliidu volikogu juht Kai Realo.Ta kinnitab, et asi pole üldse selles, nagu ei usuks ettevõtjad kliimamuutusse või tööstuse osaliselt kahjulikku kõrvalmõjusse. Probleem seisneb selles, kui regulatsioon nõuab midagi, mida olemasoleva tehnoloogiaga pole võimalik ära lahendada."Selge on see, et midagi tuleb teha ja ettevõtjatena me ka tahame teha. Aga ühiskonnal on õigus teada saada, mida see kaasa toob," rõhutas Realo.Saate teises pooles rääkis majandus- ja transiidiekspert ning geopoliitika asjatundja Raivo Vare, mida toob kaasa mässuliste võit Süüria kodusõjas Euroopale ja Venemaale.Ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni sihtasutuse välisinvesteeringute juht Joonas Vänto selgitas, mida tõi kodumajandusse lõppev aasta ja mida prognoositakse järgmiseks.Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.Foto autor: Liis Treimann

Üsna pea neli tuhat päeva kestnud Venemaa sõda Ukraina vastu – koos rohkem kui tuhat päeva kestnud täiemahulise sõjaga – on muutnud surma ja hävingu ühelt poolt rutiiniks, teisalt urgitsenud inimestesse sügavad hingehaavad, mis on vastuvõtlikud kõiksugu jamale.Ka eestikeelsete inimeste seas on neid, kes usuvad, et riigi kaitsmine ei peaks olema meie prioriteet."Oli inimesi, kel on pärismuresid, aga neidki, kes riigi peale kurjad, kiitsid Vene sõjaväge ja rääkisid lihtsalt öeldes hullu juttu," rääkis "Äripäeva arvamusliidri" saates kaitseväe strateegilise kommunikatsiooni juht, kolonelleitnant Uku Arold, meenutades hiljutist Pärnu kaitsetööstuspargi rajamise arutelu.Aroldi sõnul on Venemaa käsitlus olnud juba üle kümnendi, et rahu pole olemas – eksisteerib üksnes permanentne sõda. Ja kõigis kohtades, kus on võimalik piiride taga pingeid tekitada, tulebki seda teha. Aroldiga tuli juttu sõjanarratiividest Eesti ühiskonnas.Saates rääkis ka Thbilisis Eesti saatkonnas poliitika- ja majandusdiplomaadina töötav Peeter Pals, kui tõsised on protestiva rahva ja venemeelse valitsuse kokkupõrked.Ning Eesti Panga rahapoliitika ja välismajanduse juht Peeter Luikmel arutles selle üle, millest bitcoini väärtuse kasv õieti kõneleb.Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.Foto autor: Liis Treimann

Ilmselt mõtleb keskkonnaamet Eesti Energia erikontrolli raportis sisalduvaid rikkumisi menetledes ka sellele, mida näiteks Auvere jaama töö peatamine endaga kaasa tooks, usub energeetika teemasid kattev ajakirjanik Kristjan Pruul.Nimelt tähendaks see Eesti Energia tütarfirma Enefit Poweri pankrotiteele minekut ning Eesti energiakindluse ohtusattumist, ütles Pruul raadiosaates „Äripäeva arvamusliider“.„Ma ei tea, et keskkonnaamet väga tahaks kelleltki põlevkivisektoris lube ära võtta,“ märkis Pruul. Ta viitas Kiviõli Keemiatööstusele, kellele amet tuli koos kliimaministeeriumiga keskkonnanõuete täitmise osas samuti vastu, sest vastasel korral terendanuks rohkem kui poolele tuhandele inimesele töökaotus.Samas nentis ajakirjanik, et riikliku energiafirma rikkumistest kumab läbi juhtumust ja see annab keskkonnaametile põhjust olla trahvide kirjutamisel karm. Pruul leiab, et oma seni üpris pehme lähenemisega on keskkonnaamet mõneti niisugusi rikkumisi ise soodustanud.Intervjuus sai ühtlasi lahti räägitud see, mida erikontrolli raport siis Eesti Energiale ikkagi ette heidab ning mida esitatud süüdistused tähendavad.Saate teises pooles arutleti Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhi, uuest aastast Euroopa Liidu välisministri Kaja Kallase meeskonnaga liituva Indrek Kannikuga selle üle, mida oodata seitsmelt nädalalt, mis lahutab meid Donald Trumpi ametisse asumisest. Jalgpalliklubi FC Flora president Pelle Pohlak andis aga aru, miks otsustati klubi peatreeneriks palgata Ukrainas toimuva sõja suhtes ambivalentseid mõttelõngasid veeretav Konstantin Vassiljev.Saate tegid Indrek Lepik, Neeme Korv ja Karl-Eduard Salumäe.Fotol Auvere elektrijaam, autor Andras Kralla.

Narvas on sündinud võimuliit, millega Mihhail Stalnuhhini juhitud poliitilised jõud on taas pukis. Endise keskerakondlase tõusu taga on sotside juhatuse liige Katri Raik, kes on suure tõenäosusega peagi Narva linnapea."Isiklike ambitsioonide realiseerimiseks reeta Eesti Vabariik. Põhimõtteliselt reeta. No ma ei tea… mida me veel tahame, Viktor Kingisepa saatus on kerge selle kõrval," ei hoidnud "Äripäeva arvamusliidri" saates tagasi end Indrek Tarand, kes oli 31 aastat tagasi Ida-Virumaal valitsuse erisaadik – ülesandeks hoida ära kohalike venelaste separatismi."Nii Pühtitsa igumeenja kui ka Katri Raik võivad ju Stockholmi sündroomi mõjul olla patriarh Kirilli ja Russki Miri pantvangid, aga ükski normaalne Eesti kodanik seda ei luba. Seda ei saa endale lubada ei Eesti 200 ega ka sotsiaaldemokraadid," lisas Tarand.Tema sõnul ei võta kõike piisavalt tõsiselt ka eelmainitud parteide osalusega võimuliit Toompeal: "Ma olen pisut morjendatud, et ka valitsuse tasandil ilmselgelt ei saada praegu probleemi suurusest aru.“Milles täpselt probleem seisneb ja mis saab edasi, Tarand saates selgitab.Saate teises osa räägib aga lennundusekspert Allan Nõmmik, miks läks Nordica pankrotti ja kuidas üldse pidanuks Eesti riik rahvuslikku lennufirmat juhtima."Logistikas on väga oluline, et inimesed, kes töötavad valdkonnas, pole üksnes hariduse ja kogemusega, vaid ka tunnevad inimesi," ütles Nõmmik.Saates kirjeldab ta suuri juhtimisvigasid nii ettevõtte kui ka riigi tasandil ning selgitab, mida terendab Eestile kõige valguses tulevik.Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.Fotol: Katri Raik. Foto autor: Liis Treimann

Nii Euroopa Liit kui ka Ameerika Ühendriigid valisid endale uue poliitilise võimu, ehkki väga erinevatel alustel. Kui Washingtonis tekitavad otsused üha suuremat hämmingut, siis Brüsselis on valikud märksa konventsionaalsemad, nende seas ka euroliidu välispoliitikajuht Kaja Kallas.„Kaja Kallas ja Ursula von der Leyen uues Euroopa Komisjonis saavad aru, et see aeg on möödas, mil Euroopa tervikuna või riigid eraldi võiksid rahus olla Ühendriikide laia selja taga. See aeg ei tule enam kunagi tagasi," rääkis seekordses "Äripäeva arvamusliidri" saates riigikogu väliskomisjoni juht Marko Mihkelson.Nimelt on pärast Donald Trumpi valimisvõitu üsna segane, milliseks kujunevad USA ja ELi omavahelised suhted, rääkimata kõigest muust.Trumpi valikud oma uude administratsiooni tekitasid veel nädala alguses teatavat kergendust, kui välisministri ametisse nomineeriti Florida senaator Marco Rubio. Seevastu nädala teises pooles oli selge, et administratsiooni hakkavad kuuluma isegi USA praegust poliitilist maastikku silmas pidades tõelised ekstsentrikud – juhul kui vabariiklaste enamusega Kongress seda ei takista.Delfi poliitikaajakirjanik Herman Kelomees ei usu, et rahvasaadikud Trumpile kätt ette paneks. „Kui me hakkame lootma sellele, et Kongressis on piisavalt palju mõistust, siis selle aluseks saab olla ainult amneesia Trumpi eelmise ametiaja suhtes. Vabariiklased on vägagi võimelised oma presidendi taha joonduma.“Mis puudutab finantsturge ja globaalset kaubandust, siis ehkki turud rallivad praegu pea püstloodis ülessse, usub Redgate Capitali investeerimisjuht Peeter Koppel, et Euroopa neil valimistel selgelt kaotas.„Me tahaks ju kangesti Ameerikasse müüa, aga eurooplased saavad kaitsetollid peale olukorras, kus majandusel pole konkurentsivõimega niikuinii juba mõnda aega eriti pistmist," ütles Koppel.Saates räägivad Mihkelson, Kelomees ja Koppel täpsemalt, milliseks need suhted kujunevad ja mida võib tuua tulevik.Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.Foto autor: Reuters/Scanpix

Donald Trump on taas USA president. Ehkki isikuna on ta tülgastav, ei pruugi tema poliitika olla ei Eestile ega Euroopale tervikuna teab mis halb, usub "Äripäeva arvamusliidri" ajutrust.“Kui otsida positiivset, siis on vana tõde, et innovatsioon sünnib ikkagi siis, kui on jama majas," selgitas saates Äripäeva investeerimisvaldkonna juht Juhan Lang.Äripäeva peadirektor Igor Rõtov tunnistas, et ta on Euroopa suhtes küll pessimistlikum kui Lang, ent kui vaadata asja kitsamalt Eesti ettevõtja pilgu läbi, võiks Atlandi tagant paista ka võimalusi. “Trumpi lubatud tollid on nii või teisiti juba eksisteerinud. Üks tee on USAsse mitte kaupu vedada, vaid investeerida.”Rääkides kaitsetollidest, lausus ka Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel, et kui ebaausalt mängivat Hiinat karistatakse, tulebki talle koht kätte näidata.Vahetult suurim küsimus on aga mõistagi Trumpi Vene-poliitika, mis võib hõlmata endast mingit sort diili Ukraina üle. Saatekollektiiv arutles eri stsenaariumide üle, ent saatejuht Indrek Lepik rõhutas, et uut olukorda ei saa võrrelda ideaaliga, vaid ikkagi viimaste aastate kogemusega. "Kui ma vaatan Joe Bidenit ja tema julgeolekunõunikut Jake Sullivani, siis ma ei vala pisaraid, et nemad ei vastuta enam Ameerika Ukraina-poliitika eest," ütles Lepik, kelle hinnangul on teinud Washington praegu ikkagi täpselt nii vähe kui võimalik, et aidata Ukrainal seda sõda võita.Emotsioone ja hüpoteese on kolmapäeva hommikust olnud palju, ent Langi sõnul tuleks ka Euroopa perspektiivist vaadata, mida arvavad kõige targemad: "Kui me küsime maailma kõige targemalt ja informeeritumalt arvamusliidrilt, härra turult, siis seesama Euroopa haige mees Saksamaa ei tee teist nägugi Trumpi tagasivalimise peale. Aasta algusest on aktsiaindeks DAX kallinenud üle 15 protsendi, nädalaga veel poolteist juurde visanud. Saksa börsile investeerijad pole selle näogagi, et tahaksid kapituleeruda."Mis täpselt Trumpi tagasivalimine endaga kaasa toob ja kuidas peaks Eesti käituma, saatekollektiiv arutas ja sõnastas.Saatejuht on Indrek Lepik.Fotol: börsikaupleja Wall Streetil. Foto autor: AFP/Scanpix

Ettevõtjad, kellele võib Donald Trump sümpatiseerida oma maksupoliitiliste ideedega, ei tohiks unustada, et majandus ja ettevõtlus toetuvad õigusriigile, millest vabariiklaste presidendikandidaat lugu ei pea, ütles Toronto ülikooli professor, ajaloolane ja politoloog Andres Kasekamp Äripäeva raadios.Kasekamp rääkis saates “Äripäeva arvamusliider”, et USA seekordsete presidendivalimiste üks eripära on suurärimeeste vahetu sekkumine kampaaniasse. Tema sõnul on suurettevõtjad seni mõjutanud valimisi pigem kaudselt, läbi kandidaatidele suunatud toetuste. Seekord on aga infotehnoloogiaettevõtja, Tesla ja SpaceXi juht Elon Musk esinenud Trumpiga koos laval ja sekkunud avalikku debatti, kasutades talle kuuluva sotsiaalmeediakanalit X (endine Twitter).“Varem pole ärimehed USA poliitikas sellises rollis olnud. Muski võib nimetada oligarhiks, rikkuriks, kes püüab üheselt poliitikat mõjutada ja ta loodab saada ka mingi positsiooni Trumpi tulevases valitsuses,” ütles Kasekamp. Tema sõnul kurb näha ärimehi toetamas kandidaati, kes ei pea lugu õigusriigist – kes on kriminaalkorras süüdi mõistetud, nimetanud oponente sisevaenlaseks ja lubanud nendega arved klaarida. Kasekamp leiab, et see on lühinägelik, sest ka äri toetub lõppeks õigusriigile.Jeff Bezos peatas Washington Posti omanikuna väljaande traditsioonilise valimiseelistuse juhtkirja, soovides Kasekampi hinnangul mitte riskida sellega, et Trump maksaks presidendiks saades kätte Bezose firmadele.Pikki aastaid USA poliitikat jälginud Toronto ülikooli professor tõi kampaaniast kokkuvõtet tehes esile ka tõsiasja, seekord ei paista makromajanduse soodsal seisul olevat varasemat mõju valimistulemusega. “Üks näitaja, mis mõjutab, on hinnatõus, mida inimesed tajuvad toidupoodi minnes; teisi näitajaid inflatsiooni kõrval on raskem tajuda ja ka hinnatõus on tilu-lilu näiteks Eestiga võrreldes,” rääkis Kasekamp.Foto: Elon Musk esinemas New Yorgis kampaaniaüritusel.AP/Scanpix

Sotsiaaldemokraadid ei taha kõigilt nn kolmandate riikide kodanikelt valimisõigust ära võtta ning esitasid palju kära tekitanud alternatiivse ettepaneku. Ent ka sotsid tõdevad, et ühiskondlik tellimus Putini-meelsed valimistelt eemale tõrjuda on selgesti olemas ja täiesti arusaadav. Küsimus on selle tegemise viisis.„Valdav osa parlamendis esindatud poliitilistest jõududest on minu hinnangul läbimõtlematult ja ühiskondliku hurraa pealt tegemas suurt viga, nõudes tegelikult väga suure ühiskonnagrupi ilmajätmist ühest demokraatlikust põhiõigusest, mille mõju Eesti riigile võib olla positiivse asemel negatiivne,“ ütles raadiosaates „Äripäeva arvamusliider“ Tallinna linnapea ja sotside aseesimees Jevgeni Ossinovski.Ossinovski kinnitusel ta ei arvagi, et tema koduerakonna ettepanek kehtestada kolmandate riikide kodanikele valimistele registreerumise tingimus ning nõuda selle käigus ka Venemaa agressorriigiks tunnistamist on geniaalne ega kuulu kritiseerimisele. Selle puuduste üle tulekski konstruktiivselt arutleda, ent plaanile osaks saanud valju kriitikaga ta ei nõustu.„Meie pakume viisi, mis ei võta kelleltki automaatselt valimisõigust ära ega tekita negatiivset tunnet neis mittekodanikes, kes on meiega koos ja lojaalsed,“ selgitas Ossinovski.Saate teises pooles kuuleb Toronto ülikooli professorit Andres Kasekampi rääkimas USA seekordsete presidendivalimiste eripärast: suurärimeeste, nagu Elon Musk ja Jeff Bezos, vahetust sekkumisest kampaaniasse. Kasekampi sõnul on rikkurid varem andnud panuse annetuste kaudu, aga midagi sellist, nagu Muski soov teha ühest kandidaadist – Donald Trumpist – president ja mõjutada tulevase administratsiooni poliitikat, pole varem nähtud.„See, mis 1994. aastal võis tunduda okei, ei ole seda enam 2024. aastal,“ ütleb saates kaubandus-tööstuskoja teenuste direktor Piret Potisepp. Tema Äripäevas ilmunud ning tuhandete lugejate tähelepanu pälvinud artiklist selgus, et meil on ettevõtteid, kes annavad värbamisfirmadele töötajate leidmisel eeltingimuseks mitte kvalifikatsiooni ja kogemuse, vaid vanuse ja soo. Potisepp peab kummaliseks, et osa ettevõtjaid ei pea ilmset diskrimineerimist töösuhetes üldse diskrimineerimiseks, vaid tingimuste seadmiseks.Saate tegid Neeme Korv ja Karl-Eduard Salumäe.Foto autor: DPA/Scanpix

Moldova hoidis üle noatera oma Euroopa Liidu suunalist kurssi, kuid laupäeval võib sellest lõplikult ära pöörata Gruusia. Jõud, mille vastu kumbki võitleb, on Kreml."Vene propaganda vastu ühe-kahemiljoniline riik sama jõu ja materjaliga mitte kunagi ei saa," rõhutas aga "Äripäeva arvamusliidri" saates kommunikatsiooniekspert Raul Rebane.Kreml kulutas kümneid kui mitte sadu miljoneid eurosid, et Moldova suunaks oma kursi taas itta, ning Gruusiaga on venelaste plaan veel palju põhimõttelisem.Rebase sõnul ei maksa aga veel meelt heita, sest grusiine-moldovlasi aitaks see, mis on aidanud ka eestlaseid. "Moldova suurim nõrkus pole välisrünnak, vaid sisemise tugevuse küsimus ehk baasnarratiiv."Saates rääkis Rebane, kuidas saab Euroopa end Venemaa vastu psühholoogiliselt kaitsta ja lõpetuseks ka sellest, mida tõotavad novembrikuised USA valimised.Saate teises pooles hoiatas filmikriitik Andrei Liimets kinomonopoli eest, mis koos monopolidega muudeski sfäärides sätib üha enam Eesti ühiskonda Margus Linnamäe huvide järgi.Ning tehnikaajakirjanik Henrik Roonemaa mõtiskles selle üle, kas ja mil määral oleks tarvis piirata nutiseadmete kasutamist koolis.Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.Foto autor: Reuters/Scanpix

5. novembri valimiste eel on seis endiselt 50 : 50, kas võidab Kamala Harris või Donald Trump.Kui Harrise võidu korral oleks raputusi esialgu vähem, kuivõrd Demokraatliku Partei üldine joon kehtib ju praegugi Joe Bideni all, siis Trumpi triumf, pidades silmas üht tema peamist lubadust kehtestada kõigile riikidele lausalised imporditollid, muudaks kurssi juba selgelt ja järsult.“Kui selline asi [nagu Trumpi lubatud tariifid] peaks juhtuma, hakkab toimuma USA majanduse tohutu suuruse tõttu üle maailma kaubanduse ümberpaiknemine,” selgitas "Äripäeva arvamusliidri" saates Eesti suursaadik Washingtonis Kristjan Prikk.“Väga tõenäoliselt hakkab Hiinast märkimisväärselt kaupa liikuma Euroopa turule. Mingiks hetkeks Euroopas teatavate kaubaartiklite hinnad tulevad konkurentsi tõttu alla, aga pikemas perspektiivis tähendab see, et senised tootjad ja kaubamärgid satuvad surve alla, kus nad ellu ei jää," selgitas Prikk.Kui tõenäoline see stsenaarium on, Prikk saates ka lähemalt selgitab. Samuti tuleb juttu välispoliitika rollist valimiskampaanias ning kas ja kuidas valimiste tõttu sõda Ukrainas muutub.Saate teises pooles avab Eesti Ekspressi poliitikaajakirjanik Urmas Jaagant kohaliku poliitika kuluaarides toimuvat. Nimelt on sahistatakse siit ja sealt, et Isamaa võib püüda lähemal ajal ka Toompeal võimule pääseda. Saates selgitab Jaagant, palju on sel jutul tõepõhja all.Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.Fotol: Donald Trump. Foto autor: Reuters/Scanpix

Eestis tehakse üha rohkem proovipuurimisi, et saada aru, kui palju ja mis koosluses on Virumaa all fosforiiti. Kui läheb õnneks, võiks olla see ju kogu rahva põlvkondadeülese rikkuse allikaks.Rutt Hints TTÜ geoloogia instituudist tõmbab aga esimese hooga tuure veidi maha. "Me räägime suhteliselt madala kvaliteediga toormest, mille väärindamine on keeruline – juhul kui tahaksime sealt võtta välja lisaks ka haruldasi muldmetalle," selgitas Hints "Äripäeva arvamusliidri" saates.Samas ütleb ta, et see pilt saab uurimise käigus märksa selgemaks, ehkki ta usub, et on naiivne unistada, justkui võiks kõigel sellel olla Eestile samasugune mõju nagu Norrale pool sajandit tagasi, kui Põhjamerest kõvasti naftat leiti.Hints selgitab saates, miks ja kuidas maapõueuuringuid tuleb teha, kuidas maandada sotsiaalseid pingeid ning milline on ajaline perspektiiv, et see kõik miljarditesse ulatuvat kasu hakkaks tooma.Saate teises pooles avab Äripäeva peadirektori asetäitja Toomas Truuverk avaliku sektori "puhkusteskandaali" telgitaguseid ning arutleb selle üle, kuidas üldse mõõta tööd, mitte tööl istutud tunde.Ning Äripäeva börsitoimetuse värske juht Jaan Martin Raik selgitab, kuidas investeerida nõnda, et tootlust oleks ka keerulistel aegadel.Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.Fotol: Ida-Virumaa kaevandustest räsitud maastik. Foto autor: Erik Prozes

Uus Euroopa Komisjon saab peagi ametisse ja hakkab kõige muu seas ellu viima euroliidu tööstuspoliitikat. Õieti on see järgmise viie aasta prioriteet, rõhutab tööstuspoliitika asedirektor Maive Rute."Hiina ja USA liiguvad kiiresti, see on selge. Seda enam on vaja meil jalad kõhu alt välja võtta ja käbedamini kõndima hakata," ütles Rute, kelle sõnul on võimalused ja vahendid Euroopa tööstuse konkurentsivõime tõstmiseks selgelt olemas – peab olema tahet ja koostööd seda ellu viia ning õigel ajal ka raha ära kasutada."Peab vaatama, et härra Maurus oleks ka kodus, kui rahalaevad sõitma hakkavad. Eestil peab olema vastuvõtuvõimekus, et keegi selle raha siia tooks," selgitas Rute.Kust täpselt tulevad triljonitesse ulatuvad summad ja miks võiks olla endiselt lootust euroliidu tööstusrenessanssi, Rute saates ka lähemalt selgitab.Teises pooles prognoosib Lähis-Ida asjatundja Peeter Raudsik, mis suunas liigub suur sõda Iisraeli, Iraani, Hezbollahi, Hamasi ja kõigi teiste asjaosaliste vahel.Ning autoajakirjanik Karl-Eduard Salumäe ütleb, et pole kaugeltki veendunud Hiina autotööstuse vääramatus võidukäigus.Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik.Foto autor: Reuters/Scanpix