PODCAST · society
Eesti lugu
by (Vikerraadio)
"Eesti lugu" on rahvuse lugu ja kõikide Eestimaa rahvaste lugu. "Eesti lugu" jutustab sellest, kuidas me oleme eestlastena kõigi raskuste kiuste kolmeks tuhandeks aastaks püsima jäänud.Loe siit.2004. aastast on sarjas käsitletud Eesti muinasaega, keskaega, Liivimaa suurte sõdade ajajärku, reformatsiooniaega, Eesti iseseisvumist ja Vabadussõda, 1918. aasta Saksa okupatsiooni ja Eesti hajuskonna lugu välismaal, samuti Eesti ajalugu läbi naabrite Soome ja Läti vaatenurga, Konstantin Pätsi ja Jaan Tõnissoni elu ja tööd, esimest laulupidu jpm.Saate autor on Piret Kriivan. Saate helirežissöör on Vivika Ludvig."Eesti lugu" saab kuulata Vikerraadiost laupäeviti kell 13.05, kordusena reedel kell 21.05 ja taskuhäälingus, saatel on Facebooki leht.
Episodes
-
Eesti lugu
Ajaloolane Toomas Hiio: "Seisukoht, et mõnisada kergerelvadega meest ongi jõud, mis Punaarmee siit Eestist välja ajas, on ohtlik. Võib tekkida ka mulje, et me ei peagi oma sõjaväkke väga investeerima – milleks, kui juba suure Punaarmee ajasid 1941. aastal paarsada püssidega meest välja. Päris nii...
-
Eesti lugu. 900. Peoroad läbi aegade
Anu Kannike: "Meil on erinevatest mõjudest äärmiselt unikaalne mikstuur, mis on samal ajal unikaalselt eestipärane. Ja ma arvan, selle üle me võime ainult uhked olla."
-
Eesti lugu. Vabamüürlaste lugu
Kunstiajaloolane Anne Ruussaar: "Mida rangem või autokraatlikum on riigikord, seda rohkem on vabamüürlaste tõearmastust ja vabaduse ihalust peljatud ja mida demokraatlikumad on ühiskonnad, seda vähem on neile tähelepanu pööratud."
-
Eesti lugu. Vastupanija Otto Tief
Vanemteadur Meelis Saueauk: "Kõige tähtsam on poliitiline tahteavaldus – see, et üritati näidata, et me tahame omariiklust taastada!"
-
Eesti lugu. Eesti Kongress ja Ülemnõukogu. Tunne Kelam
Tunne Kelam: "20. august 1991 – tema põhiline saavutus oli, et ta ühendas kaks veel omavahel väga ebamäärases seisus olevat esinduskogu."
-
Eesti lugu. Eesti Kongress ja Ülemnõukogu. Tunne Kelam
Tunne Kelam: "20. august 1991 – tema põhiline saavutus oli, et ta ühendas kaks veel omavahel väga ebamäärases seisus olevat esinduskogu."
-
Eesti lugu. Iseseisvuse taastamise eel. Tunne Kelam
Eesti Komitee esimees Tunne Kelam: "1989 toimus meil ju tegelikult kõige pädevam rahvahääletus, kus kogu rahvas pani ennast kirja, et nad soovivad Eesti rahvusriigi taastamist, mitte midagi muud."
-
Eesti lugu. Moskva augustiputš: Nõukogude Liidu viimane katse 2
Ajaloolane Küllo Arjakas: "On selge, et augustiputš oli katalüsaator, mis järsult kiirendas kõiki protsesse. Paar-kolm kuud jätkub veel võitlus president Jeltsini ja president Gorbatšovi vahel, see lõpeb Venemaa järkjärgulise tugevnemise ja nn keskuse ehk Moskva ehk Kremli nõrgenemisega ja sealt...
-
Eesti lugu. Moskva augustiputš: Nõukogude Liidu viimane katse 1
Ajaloolane Küllo Arjakas: "On selge, et augustiputš oli katalüsaator, mis järsult kiirendas kõiki protsesse. Paar-kolm kuud jätkub veel võitlus president Jeltsini ja president Gorbatšovi vahel, see lõpeb Venemaa järkjärgulise tugevnemise ja nn keskuse ehk Moskva ehk Kremli nõrgenemisega ja sealt...
-
Eesti lugu. Tunne Kelam 90
Tunne Kelam: "Apelli saatmine ÜRO-le 1972. a ja sellele järgnevad KGB repressioonid alates 1974. aastast, mis hõlmasid kümneid inimesi, on üks paradoksaalne näide, kuidas kitsas ringkonnas alanud tegevus laienes tänu KGB jõupingutustele laiemate ringide teadvusse."
-
Eesti lugu. Sulev Vahtre 100
Sulev Vahtre (aastal 2006) : "Kuna ma ajalugu loen teaduseks, siis on kõigi teadustega niiviisi, et meil ei ole kaugeltki lõplikud teadmised. Seda et ajalugu üldse oleks nüüd ära uuritud ja lõpetame ära – niisugust aega ma ei näe ette."
-
Eesti lugu. Kindral Laidoner – vang nr 11.
Ajaloolane Küllo Arjakas: "Täiesti uskumatult põhjalik, erilaadne, mitmetasandiline töö, mida tehakse ühe mehega, kes on kodumaast tuhandete kilomeetrite kaugusel, kelle võimalused mingeid sündmusi mõjutada on nullilähedased! Aga nii see KGB aparaat töötas."
-
Eesti lugu. Vabadussõda. Rootsi vabatahtlikud ja major Mothander
Professor Mart Kuldkepp: "Konflikt Mothanderi ja rindel olnud ohvitseride vahel sai Rootsi vabatahtlike väeosa lagunemise alguspunktiks."
-
Eesti lugu. Kirjanik ja ühiskonnamõtleja Ain Kaalep 100
Toomas Kiho: "Ain Kaalepi puhul on kõige tähtsam hariduspüüde ja klassikalise hariduse tähtsuse rõhutamine ning see arusaam, et inimest defineerib kultuur – tema enda kultuur eeskätt –, mis on sadade sidemetega kontaktis kõikide teiste maailma kultuuridega."
-
Eesti lugu. Merendustegelased 1920–1940
Ajaloolane Reet Naber: "Eduard Avik asus juba 1925. aastal täitma Veeteede Talituse peavalitsuse ülema kohuseid ja vedas seda merenduse vankrit kuni 1940. aastani."
-
Eesti lugu. Eesti merendus 1920–1940
Ajaloolane Reet Naber: "Meremeeste osa selles, et see Eesti Vabariik meil ikkagi tuli ja arenes, on ütlemata suur!"
-
Eesti lugu. Merenduse areng 19. sajandil
Ajaloolane Reet Naber: "19. sajandi teises pooles said eestlased rohkem laevanduse juurde tulla, talupoegadele anti rohkem õigusi!"
-
Eesti lugu. Loomaarst ja keskkonnakaitsja Taimi Parve 100
Marko Pomerants: "Kindlasti oli ta veterinaaria suurkuju, kelle töö taudide tõrjumisel oli üleriigilise tähtsusega, ja keskkonnakaitses väljus tema mure raudselt Virumaa piirest!"
-
Eesti lugu. Kunstnik Carl Sigismund Walther
Triin Kröönström ja Kadi Polli: "Läbi Waltheri elu ja tööde räägime me sellest, milline oli Eestimaa ja milline oli Tallinn 19. sajandi esimesel poolel."
-
Eesti lugu. Eestlased maailmas. Kirjad Vene-Jaapani sõjast
Ajaloolane Ene Selart: "Vene-Jaapani sõda oli eesti ohvitseridele õppuseks, heas ja halvas, ja tuleristseteks kõikide järgmiste sõdade jaoks. Tuntud Eesti kindralid Ernst Põdder, Andres Larka, Jaan Soots on Vene-Jaapani sõjast läbi käinud."
-
Eesti lugu. Eestlased maailmas. Eestlased Vene-Jaapani sõjas
Ajaloolane Ene Selart: "See Jaapani kohta käiv info Vene-Jaapani sõja ajal on oma mahu, tiheduse ja informatiivsuse poolest nii suur, et sellist aega, kus Eesti oleks niimoodi üle ujutatud Jaapaniga, ei ole hiljem enam mitte kunagi tagasi tulnud."
-
Eesti lugu. Vatikani reliikvia ja palverännumärgid
Arheoloog Ain Mäesalu: "Saksa arheoloog Mechthild Schulze-Dörrlamm leidis, et see Vatikanis olev Longinuse odaots sarnaneb kõige enam ühe odaotsaga, mis on leitud Saaremaalt ja mis on pärit 11. sajandi algupoolest."
-
Eesti lugu. Reliikviad Eestis ja mujal Euroopas
Arheoloog Ain Mäesalu: "Meil ei ole mingisuguseid allikaid, mis näitaks, et meil oleks olnud pühalt maalt pärit Jeesusega seotud reliikviaid. Aga meil on palverännumärke, mis näitavad, et siit Eestist on vähemalt käidud neid vaatamas."
-
Eesti lugu. Eestlased maailmas. Eesti meremehed Jaapanis
Ajaloolane Ene Selart: " Jüri Jürisoni reisikiri Jaapanist on üldse esimene eestlase reisikiri, mida me teame, ja mis on ajakirjanduses ilmunud. Tegemist on erakordse kirjatööga oma ajas."
-
Eesti lugu. Raamatuaasta. Võtikvere raamatuküla
Kirjanik Imbi Paju: "Me nimetasime seda raamatupeoks – küla muutus üheks päevaks tõeliseks raamatumaailmaks. See oli rahvaalgatus, mis tõusis rohujuuretasandil, – inimesed tulid kaasa!"
-
Eesti lugu. Raamatuaasta. Eesti Kirjanikkude Liit 1922-1940
Kirjandusuurija Katrin Raid: "Tollased riigi poliitiliste kangide juures olevad inimesed ei olnud 1920ndate aastate alguses kultuurimeelsed. Arutati, kes üldse on kirjanikud, keda toetama peaks, kui on ainult "lendavad sead"."
-
Eesti lugu. President Pätsi aastad vangistuses 2
Küllo Arjakas: "Väga arvukate ülekuulamiste põhjalikud protokollid näitavad, et Päts ei läinud vaatamata ahvatlevatele lubadustele või ka ähvardustele vangistuse aastatel võõrvõimuga koostööle."
-
Eesti lugu. President Pätsi aastad vangistuses 1
Küllo Arjakas: "Kui vaadata Rahvusarhiivi jõudnud dokumente ja Vladimir Pooli kahte raamatut, siis 90% klapib. Võivad olla teatavad erinevused, mõned nüansid, aga ma ei usu, et sealt midagi leitakse, mis viitaks kas teadlikule valekäsitlusele või mingitele nii-öelda udustele oletustele."
-
Eesti lugu. Raamatuaasta. Omakirjastaja Tarmo Soomere 2
Akadeemik Tarmo Soomere: "Kummaline oli vaadata, kuidas Elmar Salumaa tõlgitud puhtalt teoloogilistest arutlustest leiti Nõukogude vastaseid tsitaate ja Nõukogude korda õõnestavaid üleskutseid. See oli sürrealistlik pilt sellest, kui haige võib olla ühe tsensori mõtlemine!"
-
Eesti lugu. Raamatuaasta. Omakirjastaja Tarmo Soomere 1
Akadeemik Tarmo Soomere: "Suviti, nii aastast 1976-77, hakkasin ma käima muusikaprogrammidega mööda Eestimaa kirikuid. Need said hiljem nimeks kirikudiskod."
-
Eesti lugu. Raamatuaasta. Eestikeelne entsüklopeedia 2
Raul Veede: "Eesti kultuuri ja vaimse iseseisvuse seisukohalt oleks väga oluline anda nimme välja riigi toetusega paberentsüklopeedia. See, mis on entsüklopeedias, on ühe rahva, ühiskonna ja kultuuri autoportree, fotoülesvõte."
-
Eesti lugu. Raamatuaasta. Eestikeelne entsüklopeedia 1
Teadusfilosoof Raul Veede: "Entsüklopedistidest saaks kirjutada monograafiad, populaarseid raamatuid, seiklusjutte, saaks teha põnevusseriaali, kus on traagikat, koomikat, armastust – mida kõike!"
-
Eesti lugu. Raamatuaasta. "Seiklusjutte maalt ja merelt"
Kirjandusteadlane Tiit Hennoste: "Kui Dumas`d poleks selles sarjas olnud, siis ma kujutan ette, et sari poleks võib-olla kultussarjaks tõusnud." Dumas` "Kolm musketäri" defineerivad Tiit Hennoste sõnul sarja "Seiklusjutte maalt ja merelt" tähenduse.
-
Eesti lugu. Raamatuaasta. 20. sajandi raamatusarjad
Tiit Hennoste: "Nad alustasid "Seiklusjuttudega maalt ja merelt", siis tuli "Suuri sõnameistrid" ja siis tuli "Maailm ja mõnda", mis hakkas rääkima reisilugusid Nõukogude inimesele, kes mitte kusagile ei pääsenud."
-
Eesti lugu. Reet Made menusaated
Reet Made: " See töö on olnud rõõmupakkuv, nii nagu ma kunagi 1958. aastal seal raadiomaja trepil seda arvasin!"
-
Eesti lugu. Reet Made – 50 aastat raadiotööd
Reet Made : "Kui ma siis sellest raadiomajast välja tulin ja see suur uks minu järel pauguga kinni langes, tekkis mul hetkemõte, et siia majja tahan ma kunagi tööle tulla."
-
Eesti lugu. Raamatuaasta. Raadiosaatest raamatulooks
Reet Made: "Kõik olid soojalt ja südamlikult oma lugusid rääkinud- niisugune oli see "Lastetuba"." Haldi Normet-Saarna: "Nad rääkisid ju päris julgelt, sest nad teadsid, et kes ei pea lugema, see ei saagi lugeda, sest see ilmub eesti keeles." Tiit Karuks: "Olen saanud oma raamatutes palju…
more -
Eesti lugu. Raamatuaasta. Rakvere kirjanikud ja trükkalid
Rakvere ajaloolane Uno Trumm: "Rakvere on oma kirjameeste poolest ilmselt väga tuntud, Karl Robert Faehlmann ja Friedrich Reinhold Kreutzwald on Rakvere poisid – mõlemad siin koolis käinud. Ilmselt võiks kõigil tulla silmade ette Kristjan Raua kuulus teos "Viru vanne", kus kaks tuntud tegelast,...
-
Eesti lugu. Raamatuaasta. Rakvere raamatukogud
Ajaloolane Uno Trumm: "1882. aasta jõulude eel pandi Rakveres tööle esimene eesti raamatute laenuraamatukogu, eestikeelne biblioteek, nagu teda nimetati."
-
Eesti lugu. Raamatuaasta. Sigtuna. Eesti-Rootsi suhted
Mart Kuldkepp: "See, mis toimub tõlgendustes ja kogu selle loo retseptsioonis, on palju huvitavam, ajaloolised faktid selle teema juures on kokkuvõttes ebaolulisem. Väravate küsimus on oluline, aga need väravad füüsilise objektina ei ole olulised – see on Ristikivi novelli moraal."
-
Eesti lugu. Raamatuaasta. Sigtuna legendi sünd
Professor Mart Kuldkepp: "Sigtuna hävitamise lugu põimitakse 19. sajandi teisel poolel Eesti rahvuslikku ajalookäsitlusse. Seda anti siis enam või vähem tõsimeeli edasi kui vanade eestlaste muistset kangelastegu, mis andis tunnistust nende kõrgelt arenenud võitlus- ja organiseerimisvõimest juba...
-
Eesti lugu. Raamatuaasta. Piibel iseseisvuse taastamise aegu
Ajaloolane Jaan Bärenson: "Venemaa ristiusustamise aastapäeva tähistamine 1988. aastal andis õigeusu kirikule mitmeid võimalusi ja selle egiidi all said ka teised kirikud võimaluse piibli trükkimiseks ja levitamiseks." Jaan Bärensoni sõnul andis see ka Eesti "seltsimeestele" julgust ja algas...
-
Eesti lugu. Raamatuaasta. Piibel Nõukogude ajal
Ajaloolane Jaan Bärenson: "Avalikust ruumist, st raamatukogudest ja koolidest, piibel hävitati või pandi erifondi; raamatupoodidel ei olnud enam õigust usukirjandust müüa."
-
Eesti lugu. Raamatuaasta. Looming 2003–2023
Kirjandusteadlane Tiit Hennoste: "Aastad 2003–2013 on aeg, kui eesti kirjanduses tõuseb mälestuslik proosa. 2013–2023 on väga selgelt netiajastu."
-
Eesti lugu. Raamatuaasta. Looming 1983–2002
Kirjandusteadlane Tiit Hennoste: "Aastatel 1993–2002 oli reaalsus ikkagi see, et teeme, mis me tahame, aga suure osa sellest, mis kirjandus on või saab olla, määrab ikkagi raha. Minu arvates suur osa kirjanikest ei suutnudki sellega kohaneda."
-
Eesti lugu. Raamatuaasta. Looming 1953–1982
Kirjandusteadlane Tiit Hennoste: "Tegelikult juhtub väga harva, et tuleb peale üks põlvkond, mis on tohutu võimas. Siurulased! Ja siis tuli 1940. aastate põlvkond: Paul-Eerik, Kaplinski, Runnel, Viivi Luik, sabalülina Jüri Üdi. Niisuguseid võimsaid plahvatusi juhtub harva ja seda plahvatust sa…
more -
Eesti lugu. Raamatuaasta. Ajakiri Looming 1923–1952
Kirjandusteadlane Tiit Hennoste: "Kui tähtis oli Looming iseenesest, näitab ju see, et niipea kui Vene võim tagasi tuli, niipea kui Nigol Andresen, kõige suurem kaabakas minu arvates tolles seltskonnas üleüldse, jõudis kohale, nii teatas ta kohe, et Looming tuleb uuesti käima panna ja otskohe!"
-
Eesti lugu. Raamatuaasta. Kultuurkapitali 100 aastat
Kulka-uurija Jüri Uljas: "Kultuurkapital on näidanud, et ta on meile sobilik, vajalik ja hästitoimiv asutus, Kulka oskab väga hästi inimeste tehatahtmise seostada saadavate toetustega."
We're indexing this podcast's transcripts for the first time — this can take a minute or two. We'll show results as soon as they're ready.
No matches for "" in this podcast's transcripts.
No topics indexed yet for this podcast.
Loading reviews...
ABOUT THIS SHOW
"Eesti lugu" on rahvuse lugu ja kõikide Eestimaa rahvaste lugu. "Eesti lugu" jutustab sellest, kuidas me oleme eestlastena kõigi raskuste kiuste kolmeks tuhandeks aastaks püsima jäänud.Loe siit.2004. aastast on sarjas käsitletud Eesti muinasaega, keskaega, Liivimaa suurte sõdade ajajärku, reformatsiooniaega, Eesti iseseisvumist ja Vabadussõda, 1918. aasta Saksa okupatsiooni ja Eesti hajuskonna lugu välismaal, samuti Eesti ajalugu läbi naabrite Soome ja Läti vaatenurga, Konstantin Pätsi ja Jaan Tõnissoni elu ja tööd, esimest laulupidu jpm.Saate autor on Piret Kriivan. Saate helirežissöör on Vivika Ludvig."Eesti lugu" saab kuulata Vikerraadiost laupäeviti kell 13.05, kordusena reedel kell 21.05 ja taskuhäälingus, saatel on Facebooki leht.
HOSTED BY
(Vikerraadio)
Loading similar podcasts...