Elupaikade hääled

Kui esimene pilt, mis silme ette tuleb, mainides sõna „märgala“, on soo või raba, siis tegelikult on vaja mõelda palju laiemalt neile aladele, mille põhitunnuseks on veerohkus. Olgu see siis hooajaline või püsiv, miks mitte ka inimtekkeline. RMK taskuhäälingus „Elupaikade hääled“ avab märgalade põnevat maailma saatejuht Kristi Kool koos Eesti Maaülikooli loodusturismi vanemlektori Marika Kose, Eestimaa Looduse Fondi märgalade programmi koordinaatori Jüri-Ott Salmi ja RMK looduskaitseosakonna juhi Kaupo Kohviga.

Pärandniit võib esmapilgul paista lihtsa avatud maastikuna: lilleline heinamaa, mereäärne karjamaa, hõredate puudega puisniit või kivine loopealne. Tegelikult on see väga vana ja liigirikas elupaik, mille püsimine sõltub inimese ja looduse koostööst. Sealne elustik on looduslik, kuid sobivad tingimused on tekkinud tänu niitmisele, karjatamisele ja järjepidevale hooldusele. RMK taskuhäälingus „Elupaikade hääled“ räägib saatejuht Kristi Kool pärandniitude tähendusest, taastamisest ja hoidmisest koos bioloogi ja Tartu Ülikooli taastamisökoloogia professori Aveliina Helmi, RMK looduskaitsespetsialisti Bert Holmi ning pärandkoosluse hooldaja Martin Kruppiga.

Jõgi paistab inimesele sageli tuttava maastikuosana: veeriba metsa, põllu või asula servas, ujumiskoht lapsepõlvest või kalapüügipaik, kuhu ikka tagasi tullakse. Vee all ja kallaste vahel toimib aga palju keerulisem maailm. RMK taskuhäälingus „Elupaikade hääled“ avab vooluveekogude põnevat maailma saatejuht Kristi Kool koos Tartu Ülikooli vooluveekogude ökoloogi Jürgen Maidla, RMK veeökoloogide juhi Sander Sandbergi ning RMK Põlula kalakasvatuse juhi Kunnar Klaasiga.

Looduskaitse mõiste ei ole tekkinud üleöö, vaid on ajas kujunenud koos inimese arusaamadega oma elukeskkonnast. Kuidas täpsemalt on looduskaitse tähendus ajas muutunud ja millised on selle tänapäevased praktilised suundumused, arutlevad taskuhäälingu „Elupaikade hääled“ esimeses episoodis kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna nõunik Hanno Zingel, RMK juhatuse liige Kristjan Tõnisson ning bioloog ja loodusfotograaf Urmas Tartes.