ENNtsüklopeedia

Teine saade Eurovisiooni konkursside võidulauludest katab aastaid 1975–1984. See oli Iirimaa ning Johnny Logani hiilgeaeg. Ta võitis lauljana kahel korral ning hiljem ka heliloojana. Neist aastatest on tänaseni meelde jäänud ka Iisraeli võidulaul „Halleluuja“, sakslaste „Ein bisschen Frieden“ ning inglaste armsa lõpuga esinduslaul „Save Your Kisses for Me“. Saates kuulete muuhulgas, kuidas võitjate karjäär edaspidi kulges ning millega nad täna tegelevad. Esimene Eesti esinduslaul pürgis Eurovisiooni konkursile alles aastal 1993. „Everybody“ triumfi tuli meil veel üsna kaua oodata.

Engelbert Humperdinck – kaks kuulsat meest, nimede osas ühine kirjapilt, erinev on vaid hääldus. Engelbert „Esimene“ oli kuulus saksa helilooja, mitmesuguse muusika autor. Ta tegutses ka õppejõuna. Humperdincki tuntuim teos on ooper „Hans ja Grete“, mida mõnel pool tänagi etendatakse. Poplauljana oma karjääri alustanud Arnold George Dorsey otsustas kuulsaks saada  Engelbert Humperdinckina. Algus polnud kerge, sest tema suurim rivaal oli popmuusika superstaar Tom Jones. Engelberti õnneks oli neil sama mänedžer, mis aitas otseseid konflikte vältida. Saates kuulete laule ja lugusid mõlema Humperdincki elust ja karjäärist.

Seekordses „ENNtsüklopeedia“ kuuletunnis tuleb juttu oktavistidest ja koloratuuridest – inimestest, kelle hääl on olnud tavatult madal või kõrge. Ning Tallinnaski esinenud Yma Sumacist, kes suutis vaevata võtta nii kõrgeid, kui naisterahvale harjumuspäratult madalaid noote. Üks esimesi kuulsaid bass-profundo lauljaid oli Beethoveni vanaisa, väga madalalt suutis laulda ka kümnete operettide autor Franz von Suppé. Erakordseid lastehääli esindavad saates Robertino Loreti ja Heintje. Tavatult kõrgeid noote võivad laulda ka kontratenorid. Neid leidub Eestiski. Erakordseid naishääli esindab saates hõbekellukesena kõlav Veera Nelus ning maailmastaar Yma Sumac. Imehääli kohtab ka popmuusikas. Saates esindavad neid Patsy Cline ja Fredi.

Dylan Thomas kuulub ingliskeelse kirjandusmaailma tippude hulka. Ta ise nimetas ennast pigem sõnade veidraks kasutajaks kui luuletajaks. Walesis sündinud kirjaniku emakeeleks oli kõmri, kuid ta ise seda kunagi ei rõhutanud. Eesti keelde on mitmeid olulisi Dylan Thomase tekste tõlkinud Paul-Eerik Rummo. Nobeli kirjanduspreemia laureaat, ennekõike laulude kirjutaja ning esitajana tuntud Bob Dylan võttis oma kunstnikunime Dylan Thomase auks. Saates kuulete poeedi värsse ning neist innustunud heliloojate muusikat. Dylan Thomase teoste põhjal on vändatud mitmeid kinofilme ning näidendeid lavastatud.

Holland kuulub planeedi erakordseimate riikide hulka. Pindalalt on ta isegi Eestist väiksem, kuid elatustasemelt annab Hollandile võrdset leida. Rahvast elab seal üle 17 miljoni. Holland ei tule esimeste hulgas meelde, kui räägime maailmakuulsatest heliloojatest või kirjanikest. Teadlastest tuntakse üsna hästi Christiaan Huygensit ja Baruch Spinozat. Kõik aga teavad Rembrandti, Frans Halsi ja Johannes Vermeeri nime ning nende geniaalseid maale. Seekordses saates kuulete mõndagi Hollandi ajaloost ning nendest, keda mõnevõrra vähem selle riigiga seostatakse.

Kaks bluusimaailma tähismuusikut Muddy Waters ja Gary Moore on sündinud ühel ja samal kuupäeval – 4. aprillil. Muddy Watersit peetakse üksmeelselt Chicago bluusi isaks ning Delta bluusi staariks. Temast ligi 30 aastat hiljem sündinud Gary Moore oli mitme popansambli liige, kuid kuulsaks sai sooloesinejana. Ta on koos laval olnud pea kõigi tolle aja muusikasuurustega alates Jimy Hendrixist ja Jeff Beckist kuni George Harrisoni ja Greg Lakeni välja. Moore’i „Still Got the Blues“ sobib oivaliselt toonase bluusimuusika taset iseloomustama. Saates kuulete mõndagi mõlema muusiku elust ning loomingust, millest suur osa kuulub igihaljaste lugude hulka.

Kalju Karaskil on Eesti teatriloos ainulaadne roll. Ta tõusis tippu nii draamanäitleja, kui ooperilauljana. Näitlejaks koolitati Rakkest pärit Karask Moskva teatriinstituudis, kus eesti keeles valmistati ette tulevasi Eesti teatri lavatähti. Nende hulgas olid Ita Ever, Ervin Abel, Kaljo Kiisk ja Jaanus Orgulas. Ka eestlaste lemmikfilmi „Kevade“ lavastanud Arvo Kruusement sai diplomi GITISest. Draamateatri „Kevade“ lavastuses mängisid nad kõik koos. Kalju Karask oli Tõnisson. Laulmist õppis ta mõni aeg Aleksander Arderi juures. Teatris Estonia tegi Kalju Karask esimesed paar rolli operettides. Ta esimene ooperiosa oli „Boheemis“. Mõnegi asjatundja arvates oli Kalju Karaskil senistest Eesti tenoritest kõige ilusam ja jõulisem hääl. „ENNtsüklopeedia“ meenutab selle erakordse draamanäitleja ning suurlaulja elu ja loomingut. Tema sünnist on möödunud sada aastat.

Oma loomingu eest 13 Grammy preemiat saanud Duke Ellington kuulub kahtlusteta kõigi aegade džässimuusika legendide tippu. Ta oli ilma erihariduseta pianist – iseõppija, kes noodikirjas polnud elu lõpuni kuigi tugev. Tema lugudest tegid maailmakuulsad seaded Ellingtoni kolleegid – ennekõike Billy Strayhorn. Legendmuusiku pärisnimi oli Edward Kennedy Ellington. Hüüdnimel Hertsog oli mitu olemuslikku põhjust. Duke Ellingtoniga tegid aastaid koostööd džässimaailma suurnimed Ella Fitzgerald ja Louis Armstrong. Ellingtoni orkestri ainus väärikas rivaal oli Count Basie koosseis. Saates kuulete Ellingtoni üldtuntud, kuid ka neid lugusid, mida tema nimega tavaliselt ei seostata.

On erakordselt tähenduslik, et emakeelepäeva tähistame juba aastaid Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval. Baltisaksa perre Riias sündinud ja seal ka surnud noorukist kasvas esimene eesti keelt ja selle potentsiaali kõrgelt hinnanud kirjamees. Ta elas vaid 21 aastat ning võib ainult oletada, milleks Peterson olnuks suuteline. Ta keeleoskus oli tavatult suur – 21 võõrkeelt, nende hulgas koguni paar idamaade keelt. Tema meieni säilinud loomingupärandi moodustavad 21 eestikeelset ja kolm saksa keeles kirjutatud luuletust. Lisaks mitmed artiklid, peamiselt eesti keele tähendusest ja tähtsusest. Saates esitavad Petersoni luulet Anne Maasik, Aino Ripus, Anneli Tuulik, Mikk Mikiver, Rein Oja ja Kalju Orro.

Sajand on inimkonna arengus vaid üks lühike viiv, samas aga aeg, mil ootamatult palju olulist juhtuda võib. Viimased sada aastat on ennekõike tehnilises arengus toonud sedavõrd palju uut ja ennekuulmatut, et sajandi eest poleks isegi ettenägelikel inimestel jätkunud fantaasiat aimamaks, mis tulemas oli. Saja aasta eest sündis läinud sajandi mõjuvõimsamaid naisi kuninganna Elizabeth II ning võluv esikaunitar Marilyn Monroe. Tartus avati Vabadussild, Tallinnas Töölisteater. Tammsaare sai valmis „Tõe ja õiguse“ esimene osa. Inglismaal tutvustati esimest korda nähtust nimega televisioon. Saate muusikavalikus esinevad Ella Fitzgerald, Barbra Streisand, Placido Domingo, Tom Krause ja RAM.

Eesti muusikaloos on Artur ja Eugen Kapil eriline koht. Väga harva on Eestis nii isast kui ta pojast saanud väljapaistev helilooja. Saates meenutatakse kahe maestro elukäiku ning nende loomingut. Mõlemad kirjutasid sümfooniaid ning kammermuusikat, koori- ja soololaule. Nii Artur kui Eugen Kapp töötasid aastaid Tallinna konservatooriumis. Nende tudengite hulgas olid Gustav Ernesaks ja Eino Tamberg. Teabetunni muusikaosas esinevad teiste seas Tiit Kuusik ja Georg Ots.

„ENNtsüklopeedia“ meenutab heliloojat, kelle looming on ta nimest tuntum. Léo Delibes on kirjutanud ühe maailma parimatest ballettidest. „Coppéliat“ peetakse esimeseks kaasaegseks balletiteoseks. Seda hindas erakordselt kõrgelt Pjotr Tšaikovski, kes „Luikede järve“ oleks koguni loomata jätnud, kui oleks “Coppéliat“ varem näinud ja kuulnud. Delibes on paljude tipptasemel teoste autor. Ka ta ooper „Lakmé“ on teatri Estonia repertuaaris olnud. Saates kuulete mõndagi Léo Delibesi elust ning ta mitmekülgsest loomingust, mida tänaseni esitatakse ja meeleldi kuulatakse.

Üsna täpselt 150 aasta eest taotles Alexander Graham Bell patenti telefonile ning saigi selle. Uuelaadne side- ja suhtlusvahend muutus kiiresti populaarseks. Selle võttis üsna kiiresti kasutusele kuninganna Victoria, Brasiilia kuningas ostis suure pataka Belli telefonifirma aktsiaid. Šotimaalt pärit teadlase anne ja aastatepikkune töö andis inimkonnale üllatavalt palju leiutisi, milleta me täna oma elu ettegi ei kujuta. Saates meenutame neist peamisi ja neid on palju. Teabetunni muusikaosas kõlavad põhiteemaga hästi kokku sobivad laulud ja lood.

Ella Fitzgeraldit peetakse üksmeelselt kõigi aegade parimaks džässilauljaks. Ta lapsepõlv oli raske, viimased elukuud kannatusterohked. Oma parimatel aastatel teenis Leedi Ella oma loomingu eest 14 Grammy auhinda. Ta oli ka helilooja ning mõnedki ta laulud kuulusid aastaid Fitzgeraldi repertuaari. Üks ta erakordse menu põhjustest oli kadestamisväärne oskus olla veenev nii džässi kui levimuusikas. Temaga oli au koos töötada pea kõigil, keda me muusikamaailmas suurteks peame. „ENNtsüklopeedia“ meenutab laulu esileediks ülistatud staari elu ja loomingut, mida põhjusega arvame ajatuks.

India on hämmastavate kontrastide maa. Taj Mahali ning miljardäride losside kõrval näeb slumme, millest õõvastavamaid kohtab vaid Aafrikas. Territooriumilt on India täna seitsmes, rahvaarvult aga esimene riik maailmas. Saates tuleb lisaks mõningatele ajalooaspektidele pikemalt juttu Rabindranath Tagorest, Ravi Shankarist ja Mahatma Gandhist. Muusikavalikus kuulete klassikalisi, kuid ka tänaseid meloodiaid ja rütme.

E. T. A. Hoffmanni nimi on tuntum ta loomingust ja tähendusest Euroopa, ennekõike saksa kirjanduses. Hoffmanniga tavaliselt ei seostata Tšaikovski balletti „Pähklipureja“ või Delibesi „Coppeliat“. Ometi on need lavateosed loodud Hoffmanni jutustuste alusel. Ta oli ka andekas maalikunstnik ja karikaturist, Hoffmanni heliloomingu tippu kuuluvad kümme ooperilaadset lavateost, mitmed sümfooniad ning klaverisonaadid. Beethoven tunnustas Hoffmanni kui muusikakriitikut. „ENNtsüklopeedia“ meenutab selle andeka mehe loomingut ning teda ennast Hoffmanni 250. sünniaastapäeval.

„ENNtsüklopeedia“ seekordse saate keskmes on 47 aastat, mil Euroopas eksisteeris Saksa keisririik. See koondas ja ühendas lugematu arvu vürstiriike, neli kuningriiki ja koguni kolm vabariikliku elukorraldusega linnriiki. Keisriks oli Wilhelm I, kuid neid aastaid seostatakse peamiselt kantsler Otto von Bismarcki ning kindral von Moltkega. Juttu tuleb Kolmekeisriliidust ning Edasikindlustamise lepingust Venemaa ja Saksa keisririigi vahel. Saate muusikaosas kõlavad neil aastatel loodud muusikateosed. Neid kirjutasid Max Reger, Carl Orff ja Richard Strauss.

UNESCO andmetel on tänaseni kõige tõlgitumaks autoriks maailmas Jules Verne. Lugejaid on alati huvitanud põnevad fantaasiarikkad lood, eriti veel siis, kui polnud veel lennukeid ega kosmoselaevu. Jules Verne aga kirjeldas lendu Kuule ning me planeedi südamesse. Kuigi kirjanik meie kandis kunagi ei käinud, kirjutas ta ühes oma raamatus Eestist ja Tartu linnast. Verne oli esimene prantsuse kirjanik, kelle raamat eesti keelde tõlgiti. Verne’i teosed on innustanud paljusid autoreid muusikat kirjutama, näidendeid ja kinofilme lavastama. „ENNtsüklopeedia“ teabetund meenutab sõnas ja muusikas seda erakordselt andekat kirjanikku. Muusikavalik on seegi kord otseselt seotud saate peateemaga.

„ENNtsüklopeedia“ sarja seekordse saate keskmes on teadlane, kellest on artikleid kirjutanud kõik senised ning kindlasti ka tulevased entsüklopeediad. Isaac Newtoni arvates nägi ta teistest kaugemale, sest seisis gigantide õlgadel. Saates mõtiskleme, keda ta täpsemalt võis silmas pidada. Newtoni panus teaduse arengusse on määratu, kusjuures gravitatsiooniseadus on vaid üks ta geniaalsetest avastustest. Newton arvutas välja helikiiruse, meie planeedi vanuse ning Päikese massi. Ja see pole isegi veel Newtoni saavutuste nimekirja keskpaik. Tal on suuri teeneid koguni geograafiateaduse arengus. Ja nüüd üks igati hea uudis vähemasti praegusele põlvkonnale. Newtoni arvates ei saabu maailmalõpp enne aastat 2060. Siinkohal julgeme loota, et suur teadlane eksis ning inimkond näeb ka 22. ning hea õnne korral koguni 47. sajandit. Kuigi Newton kirjutas tudengina traktaadi „Muusikast“ polnud ta eriline melomaan ega pillimees. Saate muusikavalik lähtub Newtoni kaasaegsete heliloojate loomingust. Nende hulka kuulusid ka Henry Purcell ja Johann Sebastian Bach.

Jacques Offenbach on mitmeti erand heliloojate hulgas. „Orpheus põrgus“ oli muusikaloo esimene operett. Kokku kirjutas Offenbach sada operetti ning kaks ooperit. Neist enamus esietendus ta isiklikus teatris Pariisis. Offenbachi menu oli esialgu takistuseks valsikuningas Johann Straussi karjäärile. Offenbachi lavateoste loomestiil oli terav, kohati lausa küüniline. Tema operettides kritiseeriti sageli koguni toonaseid valitsejaid. Offenbachi kuulsus kasvas rahvusvaheliseks ta kontserdireisil USA-sse. Kõiki vaimustas helilooja virtuoosselt sädelev muusika ja selle orkestratsioonid, teravmeelne tekst ja uudne koreograafia. Helilooja tuntuim lavateos on ooper „Hoffmanni lood“, mida tänaseni paljudes riikides lavastatakse. Eestis on Offenbachi muusikat alati hästi vastu võetud.

Nat King Cole ja ta tütar Natalie on üllatavalt paljudes statistikates esimesed. Konkurentsitult on nad tänaseni kõige edukamad isa ja tütar nii levi- pop- kui džässmuusikas. Kahepeale kokku said nad kümme Grammy preemiat. Nii isa kui tütar olid esimesed, kel olid omanimelised raadio- ja telešõud. Nat King Cole oli esimeste hulgas, kes bigbändide ajastul tegi kuulsaks džässtrio, milles ise mängis klaverit ja laulis. Mõlemad olid üsna edukad filminäitlejad. Koos nad jõudsid esineda ja laulda vaid mõned korrad, sest isa suri, mil tütar oli alles varateismeline. Natalie on aga plaadistanud terve kauamängiva oma isa kunagistest hittidest. Erakordne nii sisus kui vormis on nende duett „Unforgettable“, mis sai võimalikuks tänu tänapäeva tehnilistele võimalustele. „ENNtsüklopeedia“ meenutab sõnas ja muusikas neid kaht oma ala meistrit, kelle heliplaadid on tänagi veel menukad.

George Bernard Shaw looming sai saja aasta eest kõrge tunnustuse. Talle määrati Nobeli kirjandusauhind. Shaw näidendid, raamatud ning artiklid olid reeglina vaimukad ning käsitlesid toonast ühiskonda mõjutanud sündmusi. Tema poliitilised vaated muutusid ajas, sageli pooldas ta enamuse arvamusele vastukäivaid ideid. Shaw looming oli stabiilne oma headuses. Eesti keelde on tema teoseid rõõmustavalt palju tõlgitud, Shaw näidendeid meil lavastatud. „ENNtsüklopeedia“ saates kuulete katkendeid mõnestki neist. Muusikavaliku põhiosa moodustavad stseenid Shaw näidendi „Pygmalion“ alusel tehtud suurfilmist „Minu veetlev leedi“.

Maailma muusikakultuuri suurkuju Jean Sibelius on Edvard Griegi kõrval teine Põhjala esindaja, keda kõikjal tuntakse ja hinnatakse. Soome auväärne sümbol sündis ja kasvas rootsi keelt kõnelevas perekonnas, kuid käis soomekeelses koolis. Sibeliuse teosed jagatakse üksmeelselt kolme etappi – rahvusromantiline, klassikaline ning eksperimentaalne loomestiil. Seda lähtuvalt oopuste vormist. Erakordne sisuline tähendus on Sibeliuse sümfoonilisel poeemil „Finlandia“. Geeniuse teostest mängitakse tänagi tihti ta viiulikontserti ning seitset sümfooniat. „ENNtsüklopeedia“ teabetund meenutab sõnas ja muusikas Tuusula järve lähedal Ainolas aastaid elanud kuulsat heliloojat ning ta loomingut, mida paljud asjatundjad peavad läinud sajandi paremate hulka kuuluvaks.

Thomas Stearns Elioti rahvusvaheliselt kuulsaim teos on „Vana Possumi praktiliste kasside raamat“, mille alusel tegi geniaalne Andrew Lloyd Webber muusikali „Kassid“. Eliot kirjutas mitmeid muidki raamatuid. Oma loomingu eest anti talle aastal 1948 Nobeli kirjanduspreemia silmapaistva ning teedrajava panuse eest tänapäeva luule arengusse. „ENNtsüklopeedia“ teabetunnis kuulete mõndagi selle kuulsa kirjaniku elust ja mitmekülgsest loomingust, millest osa on eesti keelde tõlkinud Paul-Eerik Rummo. Meie näitlejate esituses kõlab katkend Elioti värss-draama alusel tehtud kuuldemängust „Mõrv katedraalis“. Saate muusikavalik annab ülevaate Elioti tekstidele loodud muusikalist „Cats“.

„ENNtsüklopeedia“ keskendub sedakorda maailmakirjanduse suurkuju Charles Dickensi elule ja loomingule. Ühe ta kuulsama romaani „David Copperfield“ ilmumisest möödub kohepea 175 aastat. See suuresti autobiograafiline teos on tänaseni tuntud ja tunnustatud ning sageli ekraanile toodud. Sama saab öelda mõnegi Dickensi raamatu kohta. Neis on juttu kohtadest, inimestest ja sündmustest, mis oluliselt kirjaniku elusaatust mõjutasid. Eesti keelde on Charles Dickensi teoseid rõõmustavalt palju tõlgitud ning neid ka lavale seatud. Saates kuulete katkendit tema romaani „Pickwick klubi järelejäänud paberid“ alusel tehtud kuuldemängust ning lõiku Dickensi romaanist „Oliver Twist“. Muusikavalikus kõlavad laulud ja lood Dickensi teostest tehtud mängufilmidest, teleseriaalidest ja muusikalidest.

Saates meenutame, kuivõrd palju on meil lätlastega ühist. Ning mitte pelgalt nõukogude okupatsiooni aastate karmid kogemused. 13. sajandil elasime kõik koos Vanal Liivimaal. On tõestatud, et lätlastele püha „Puhu, tuul“ oli algselt liivi rahvalaul, seega pole võimatu, et selles võib olla ka mõne eestlase panust. „Viljandi paadimees“ on jälle ühe lätlase tehtud. Meie ärkamisaja olulised tegelased õppisid Lätimaal, nende omad jälle Tartu ülikoolis. Me rahvaste iseloomud ja tavad on üsna sarnased, inimeste väljanägemisest rääkimata. Saates on juttu ka eesti sõjameeste otsustavast osast Läti iseseisvuse kaitsmisel Võnnu ja Riia lahinguis. Saate muusikaosas kuulete muuhulgas kolme Kalniņši nimelise helilooja lugusid.

Albert Uustulnd on tavapärasest mõneti erinev nähtus me kultuuripildis. Eduard Vilde ja Anton Hansen Tammsaare nimelise kirjanduspreemia saanud paljude rahvalike laulude, tosina romaani, kuue näidendi ja kuue kuuldemängu autor ise ei pidanud ennast heliloojaks ega kirjanikukski. Tema tavatust elusaatusest võiks kirjutada mitugi raamatut. Uustulndi teostes tegutsevad ja püüavad lahendada probleeme sageli inimesed, kellega ta aastate jooksul oli kokku puutunud. „ENNtsüklopeedia“ teabetunnis laulavad Heli Lääts, Boris Lehtlaan, Ivo Linna, Uno Loop, Vello Orumets ning Albert Uustulnd ise.

Tšehhidele olulisel tähtpäeval keskendub „ENNtsüklopeedia“ lisaks põgusale ajalooülevaatele kahe suurmehe Antonín Dvořáki ning Jaroslav Hašeki elule ja loomingule. Dvořák elas ja töötas mõned aastad USA-s. Seal kirjutas ta kuulsaks saanud sümfoonia „Uuest maailmast“, mis helisalvestisena käis koguni Kuu peal ära. Kuulete ka, mida tähendab B täht tema teoste oopusenumbrite ees. Hašeki elu oli uskumatult seikluste rikas, oma peateoses protesteeris ta küll vaimukalt totalitaarvõimu totruste vastu, ometi sai temast üsna vabatahtlikult Nõukogude armee keskmisest suurem käsutäitja. Hašeki vahva sõduri Švejki lood on nõukogude võimu „viljakates“ tingimustes elanud ja kasvanud eesti meeste seas aastaid menukad olnud. Arusaadavalt ei saa tänased ja loodetavasti ka homsed noored sellest vaimustusest enam kuigipalju aru. Ja ongi hea.

Peotantsude juveeli valsi arengut on oluliselt mõjutanud Johann Strauss noorema muusika. Tema sünnist möödub sel laupäeval 200 aastat. Juba ta isa oli rahvusvaheliselt tuntud helilooja ning orkestrijuht. Ka Johann Straussi vendadest tulid tasemel heliloojad ja dirigendid. Johann Strauss II oli Giuseppe Verdi ja Johannes Brahmsi hinnangul geenius. Straussi loomingupärand on ääretu. Valsse, polkasid, galoppe, kadrille ja marsse kirjutas Strauss tubli pool tuhat. Lisaks veel 18 operetti ja muusikalist komöödiat. Lõpetamata jäi ballett „Tuhkatriinu“. Eestis on Johann Straussi muusikast alati lugu peetud. Tema operett „Mustlasparun“ lavastati meil juba vähem kui kuus aastat pärast selle lavaloo esietendust Viinis. Saates kuulete mõndagi geeniuse elust, muusikaks on valitud Straussi legendaarsemad oopused.

Tšaikovski esimene klaverikontsert kuulub inimkonna muusikakultuuri tippude hulka. Selle erakordse teose esmaesitusest Bostonis möödub kohe 150 aastat. „ENNtsüklopedia“ teabetund on pühendatud klaverikontserdi ning kümnete teiste klassika kullafondi arvatud teoste autorile. Pjotr Tšaikovski elus on olulist osa mänginud mitmed eestlased – härrad Karell ja Jürgenson ning loomulikult Haapsalu linn. Saates kuulete mõndagi geeniuse elust, veelgi rohkem aga Tšaikovski andekast loomingust, mida tänaseni meelsasti kuulatakse.

Ferenc Liszt on mitmeti erakordne geenius. Paljude asjatundjate arvates oli ta ületamatu pianist, kes ühe kontserdi andis kunagi ka Tartus. Paraku pole säilinud ühtegi konkreetset tõendit ta pianistioskuste kohta, kuigi tehniliselt oli helisalvestus võimalik juba mõni aasta enne Liszti surma. Lihtne on ühineda kiitusega Ferenc Liszti mitmekülgse loomingu osas. Sellest oleme küllap kõik korduvalt tõestust saanud. Saates kuulete mõndagi geeniuse elust ja katkendeid Liszti teostest, mis tänaseni menukad.

„ENNtsüklopeedia“ tähistab Belgia iseseisvuspäeva meenutussaatega selle riigi ajaloost ja inimestest, kellega Belgiat seostame. Kuulete mõndagi Suure Paugu teooria autorist Georges Lemaitre’st, Georges Simenonist, Salvatore Adamost ja Jacques Brelist. Lisaks suurepärasele Belgia šokolaadile ja õllele tehakse ja mängitakse tänu ühele belglasele tänaseni saksofone. Euroopa Liidu keskne riik Belgia on ühe korra võitnud Eurovisiooni lauluvõistluse ning maailmale andnud terve rea tippsportlasi. Belgias elab ja töötab tuhatkond eestlast, paljud neist Euroliidu keskasutustes.

Kopernik ja tema teooriad kuuluvad inimkonna vaimuvara kullafondi. Vajas ennastohverdavat julgust tõestamaks 16. sajandi alguses, mil kiriku käes olid veel tikud, et usumeeste juttudel maailmaloomisest ja kõiksusest pole alust ega öeldist. Koperniku õnneks ei kuulutatud tema õpetust veel ketserluseks. Vähe sellest – Koperniku teedrajav teos „Taevasfääride pöörlemisest“ oli pühendatud paavst Paulus III-le! Kirik reageeris pisut hiljem, kuid seda karmimalt saates Giordano Bruno tuleriidale ning mõnitades Galileo Galileid. Kopernik oli mitmekülgne geenius. Ta tegeles edukalt majandus- eriti rahandusküsimustega, oli aastaid praktiseeriv arst.

Miguel de Cervantes Saavedra looming kuulub inimkonna suuremate kultuuriväärtuste hulka. Tema peateost Don Quijote seiklustest peavad paljud asjatundjad koguni kõigi aegade parimaks raamatuks. Shakespeare’i kaasaegse sõnameistri enesegi elu oli sündmuste- ja ohtuderikas. Viis aastat vangistust piraatide vang olnud, pea kogu elu vasakust käest halvatud mees suutis oma saatusest suurem olla ning kirjutas elujaatava teose, mis kindlasti kuulub ajatute hulka. Saates kuulete mõndagi Cervantese elust ja loomingust, katkendeid ta geniaalsest teosest ning sellest inspireeritud muusikat.

Kaks maailmakuulsat muusikut on jõudnud juubelitähisteni. Mel Tormé ja B.B. Kingi sünnist möödub sada aastat. Tormé hiilgeajad olid poole sajandi eest. Pea igaüks on aga kuulnud tema kirjutatud ja kuulsaks esitatud jõululaulu, kus on juttu kastanitest lõkketulel. B.B. King kuulub kõigi aegade bluusilegendide eliiti. Ta isikupärane laulustiil ja kitarrimängu tehnika on tänaseni au sees. Maailmas on kümneid tema nimelisi bluusiklubisid, lisaks veel paar ta elule ja loomingule pühendatud muuseumi. „ENNtsüklopeedia“ meenutab neid kaht kuulsust saatega, milles lisaks kommentaaridele kõlavad staaride tuntumad laulud.

Arvo Pärt on tõenäoliselt juba mõnda aega olnud rahvusvaheliselt kõige tuntum eestlane. Pealegi geeniuse mainega. „ENNtsüklopeedia“ järjekordses teabetunnis kuulete mõndagi peagi 90. sünnipäeva pidava helilooja sündmusterohkest elust ja stabiilselt kõrgtasemel loomingust. Lisaks Enn Eesmaa kommentaaridele meenutab olnut ka juubilar ise. Muusikakatked on valitud Arvo Pärdi aegade jooksul muutunud loomingu eri etappidest. Juttu tuleb ka tintinnabulist ja selle tähendusest kaasaegses muusikamaailmas.

Seekordse „ENNtsüklopeedia“ peaosas on Eesti teatrikunsti suurkuju Ants Eskola. Temast sai Estonia teatri näitleja üsna täpselt saja aasta eest. Eskola erakordset lavakarjääri ei suutnud lõpetada isegi pealekaebaja kirja põhjal näitlejale määratud vangilaagriaastad. Lisaks Enn Eesmaa kommentaaridele kuulete Ants Eskola esituses laule ja katkendeid ta olulistest rollidest Eesti Draamateatris ja Noorsooteatris. Saates meenutab mõningaid juhtumisi oma elu- ja teatriteel ka Eskola ise.

Ukrainlaste rahvuspühaks kujunenud vabatahtlike päeva puhul keskendub „ENNtsüklopeedia“ selle rahva kuulsaima poeedi ja tunnustatud kunstniku Tarass Ševtšenko elule ja loomingule. Peamise osa oma teostest kirjutas ta pärisorjana, vabaks meheks sai Ševtšenko vaid neli aastat enne surma. Ševtšenko õppis Peterburis ja Vilniuses, korra käis ka Tallinnas. Olev Eskola esituses kuulete saates poeedi luuletusi, katket Ševtšenko päevaraamatust ning ta tekstidele kirjutatud laule.

Kõigi aegade suutlikumate džässpianistide tippu kuuluva Oscar Petersoni sünnist möödus äsja terve sajand. Tema tase ja looming on igavikulised. Paljude asjatundjate arvates oma pillil väga lähedale absoluudile jõudnud klaverigeenius käis 1974. aasta sügisel ka Tallinnas esinemas. Saates kuulete mõndagi Oscar Petersoni elust ja karjäärist ning näiteid ta esinemistest koos oma trio või teiste maailmakuulsustega. Petersoniga tegid viljakat koostööd Ella Fitzgerald, Louis Armstrong ning parimate bigbändide juhid Duke Ellington ja Count Basie.

Selle nädala juubilari Veljo Tormise teened ja tase kuuluvad eesti muusika eliiti. Tormis otsis, leidis ja andis me rahvale tagasi iidsed laulud ja lood. Tema looming on mitmekesine ning alati isikupärane. Tormis oli ühtaegu nii teoreetik, kui praktik. Ta kirjutas muusikat kooridele, filmidele ja teatrilavastustele. Ta oli ja on üks neist vähestest, keda tuntakse, teatakse ja sageli ka lauldakse Eestist kaugemal. „ENNtsüklopeedia“ meenutab Veljo Tormise loomingut ning saates kuulete ka maestro enese mälestusi ja hinnanguid.

Eesti muusika suurkuju Olav Ehala tähistab sel nädalal oma juubelisünnipäeva. Tema lauludega on üles kasvanud juba paar põlvkonda eestlasi. Ehala karjäär on olnud mitmetahuline. Ta on töötanud Muusikaakadeemias professorina, juhtinud Eesti Heliloojate Liitu ning mitme muusikanõukogu tööd. Olav Ehala laule on juba aastaid esitatud laulupidudel, ta looming on jõudnud lavale, ekraanile ja heliplaatidele. Ennekõike aga rahva südamesse. „ENNtsüklopeedia“ saatetunnis kuulete mõndagi Ehalast ning laule ja lugusid tema loomingust.

Vanemad kuulajad kindlasti mäletavad aegu, mil popansamblid polnud veel orkestreid välja tõrjunud. „ENNtsüklopeedia“ meenutab sõnas ja muusikas neid koosseise, mis sageli kroonisid levi- ja džässmuusika edetabeleid. Mantovani, Ray Conniff, James Last, Paul Mauriat, džässis Duke Ellingtoni ja Count Basie fantastilised bigbändid. Nendega koos esinesid paljud maailmastaarid. Piisab, kui nimetada Ella Fitzgeraldi ja Frank Sinatra nime. Õnneks pole orkestrimuusika täiesti moest läinud ega eetrist kadunud, ent täna kuuleb seda märgatavalt vähem, kui eile ja üleeile.

Sedakorda on teabetunni fookuses rockmuusika klassikud. Bill Haley sünnist möödus äsja terve sajand. Oma esimesed võidud ja loorberid teenis Haley joodeldajana. Temast mõned aastad noorem Jerry Lee Lewis suutis rokimaestro varjust välja tulla ning luua oma kordumatu stiili. Saates kuulete mõndagi nende staaride elust ja lauludest, millest on saanud selle muusikastiili klassika.

Prantsuse muusikakultuuri lahutamatuks osaks arenenud šansoonilaul sai alguse mitme sajandi eest. Selle žanri esimese tähtlaulja Guillaume de Machaut’ nime teavad täna vähesed. Hoopis tuntum oli ja on Mistinguett, kes oli edukas nii laval, kui ekraanil. Šansoonilaulu kuningannaks peetakse üksmeelselt Edith Piafi, edukas oli ka Juliette Greco, kes korra käis Tallinnaski esinemas. Meeslauljate nimekiri on rõõmustavalt pikk. Selle tipus on Maurice Chevalier, Gilbert Becaud, Charles Aznavour ja Yves Montand. Kõik nad laulavad „ENNtsüklopeedia“ saates, mis on pühendatud prantslaste rahvuspühale.

Legendaarset Ullo Toomit kutsutakse meil austavalt Tantsutaadiks. Tema panus eesti rahvatantsu säilitamises ja arengus on olnud otsustavalt kaalukas. Noore mehena käis ta aastaid mööda Eestimaad toona veel kunagisi tantse mäletanud inimestega kohtumas. Toomi ettepanekul pandi alus üldrahvalike tantsuõhtute traditsioonile. Märkimisväärselt palju seadis ja tegi Ullo Toomi ka uudisloomingulisi tantse. Terve plejaad tema õpilasi on seda kaunist tava ja harrastust läbi aastate kuni tänase päevani edasi kandnud. Enn Eesmaa saates kuulete mõndagi tantsumaestro elust ja loomingust ning mõnegi mälestuse Ullo Toomi enese poolt.

Christoph Kolumbus kuulub juba mitu sajandit inimkonna suurkujude esiritta. Ometi polnud ta esimene eurooplane, kes uuele mandrile astus. Täpsemate uuringute käigus on selgunud, et rahvuselt polnud ta itaallane ning, et tegelikult teadis Kolumbus üsnagi hästi, et ta ei jõudnud Indiasse. „ENNtsüklopeedia“ selle nädala saates kuulete nende väidete tõestusi ning muusikat, mis kirjutatud Kolumbusele mõeldes.

Teistsuguse elusaatuse korral saanuks Jaak Joala nüüd kohe 75. aastaseks. Tänapäeval poleks see mingi rekord. Tema ja ta hääl jäävad veel kauaks meist paljude nooruse, kogu ajajärgu sümboliks. Jott nagu Joala tavatsesid paljud öelda, kui tahtsid oma nime või autonumbrit lahti seletada. Ta oli me esimene popartist, kes Eestist kaugemalgi tuntuks sai. Paljud heliloojad kirjutasid talle laule, nende hulka kuulusid ka Arne Oit ja Raimonds Pauls. Joala oli esimene noor levilaulja, kellest sai teeneline kunstnik. „ENNtsüklopeedia“ saatetunnis kuulete Jaak Joala tuntumaid laule ning lugusid temast endast. Mõne neist räägib Joala ise.

„ENNtsüklopeedia“ selle nädala saates kuulete jutte ja lugusid Ernst Ennost. Tema sünnist möödus äsja poolteist sajandit. Enno on üks maalähedasemaid autoreid eesti kirjandusloos. Tema luuletustes ja lasteraamatutes on erakordselt palju juttu kodust ja koduigatsusest. Mõned ta värsid kuuluvad juba aastaid me rahva lemmikute hulka ning tihti peetakse neid rahvalauludeks. Ernst Enno looming on sageli innustanud heliloojaid. Saates esitavad kirjaniku tekste ja neid lauludeks kirjutanud heliloojate muusikat Ernst Enno tütretütar Elin Toona, Aino Talvi, Salme Reek, Anne Maasik, Mait Malmsten, Indrek Sammul ja Juhan Viiding.

„ENNtsüklopeedia“ keskendub sedakorda Norra kuningriigi rahvuspühale. Iseseisvus saavutati vaid mõni aasta enne Eestit, ent norralaste saavutustele on raske tervel planeedil võrdset leida. Saates tuleb juttu Norra kuulsatest heliloojatest Rikard Nordraakist ja Ole Bullist, Nobeli auhinna saanud kirjanikust Bjørnstjerne Bjørnsonist, Norra võidukatest sportlastest ning selle rahva kadestamisväärsest edust Eurovisiooni laulukonkurssidel.

Paljude asjatundjate arvates oli ja on Johann Sebastian Bachi looming kogu kaasaegse muusika alus ja öeldis. Mõneski mõttes oli ta esimene, Bach kirjutas muusikat kõigis toona eksisteerinud žanrites, ooperid välja arvatud. Üks ta poegadest oli aga tunnustatud lavamuusika looja. Bachi lastest said pea kõigist heliloojad ning väljapaistvad muusikud, kellelt mõndagi õppisid koguni Haydn, Mozart ja Beethoven. Saate muusikaosas kuulete Johann Sebastian Bachi tuntud, kuid ka vähem temaga seostatud teoseid.