ET - Žargoonidžungel

Euroopa Parlamendi saadikute töö hulka kuulub istungisaalis hääletamine ja aruteludel osalemine. Lisaks sellele koostavad nad aeg-ajalt ka raporteid, milles sõnastatakse parlamendi seisukoht kas Euroopa Komisjoni ettepaneku kohta võtta vastu mõni õigusakt või ka mõne muu teema kohta. Raporti koostamist juhtiv parlamendiliige ongi raportöör.

Kui Euroopa Parlament parajasti täiskogu istungeid ei pea, toimub parlamendi töö komisjonides. Komisjone on palju ning neil kõigil on kindel tegevusvaldkond. Kuidas aga parlamendikomisjonide töö täpsemalt toimub?

Euroopa Parlamendi liikmed võivad täita mitmesuguseid ülesandeid. Neid võidakse valida Euroopa Parlamendi presidendiks või asepresidendiks, nad võivad liituda parlamendikomisjonidega või neist võivad saada valimiste vaatlejad. Kuigi vaatlejatele eriti tihti tähelepanu ei pöörata, on nende amet Euroopa Parlamendis väga oluline.Tänases saates uurimegi, kellest võib saada valimisvaatleja ja mis on vaatlejate ülesanded.

Mõeldes Euroopa Parlamendi tööle, kujutleme enamasti, kuidas parlamendiliikmed täiskogusaalis hääletavad. See ongi täiskogu istung. Täiskogu istungid ja seega ka hääletused toimuvad parlamendis iga kuu ühel nädalal. Mida aga täiskogu istunginädalal peale hääletamise veel teeb?

Euroopa Parlamendi asepresidendid – nende ametinimetusest võib aimata, et neil on parlamendis oluline roll.Aga mida Euroopa Parlamendi asepresidendid teevad, kes nad on ja kuidas nad valitakse? Sellest räägimegi tänases saates.

Mis on Euroopa Parlamendi presidendi ülesanded?

Euroopa Parlamendi liikmed valivad parlamendile peale presidendi ja 14 asepresidendi ka kvestorid. Mis on nende ülesanded?

Euroopa Parlament ei koosne üksnes parlamendiliikmetest. Selle hiiglasuure institutsiooni kulisside taga teevad tuhanded inimesed tööd selle nimel, et Euroopa Liit toimiks võimalikult hästi, kodanikele arusaadavalt ja läbipaistvalt. Kui töötajaid on nii palju, on süsteemi toimimiseks vaja kedagi, kes seda juhiks. See ongi parlamendi juhatuse ja teiste haldusorganite ülesanne.

ELi valitsused ja ettevõtjad puutuvad üha sagedamini kokku majandusliku survestamisega, mida ELi mittekuuluvad riigid kasutavad oma poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Selleks et ELi liikmesriigid saaksid end paremini majandusliku väljapressimise ja turgu manipuleerivate tegevuste eest kaitsta, võttis Euroopa Parlament vastu uue survestamisvastase õigusakti. Liikmesriikidel on nüüd lõpuks võimalik üha jõulisemale välisele survestamisele vastu astuda. Mida see õigusakt endast kujutab ja kuidas see toimib?