Ilmaparandaja

Ka selles "Ilmaparandaja" saates vastame noorte küsimustele looduse ja kliima kohta. Peamiseks teemaks on seekord tehisaru ja keskkond. Milline on tehisaru kliimajalajälg ja kas selle kasutamine võib kaasa tuua hoopis uute lahenduste leidmise kliimakriisist väljumiseks? Külas on Tartu Ülikooli Arvutiteaduse instituudi teadur Madis Vasser. Saatejuht on Mart Valner.

Kliimaministeerium soovib vähendada toidujäätmete ja tekstiilijäätmete teket ning arendada edasi tootjavastutuse süsteemi, eriti tekstiili ringlussevõtu valdkonnas. Mis muutused täpselt kavas on, seda räägivad stuudios kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna jäätmekorralduse valdkonnajuht Kristel Kibin ja sama osakonna nõunik Kerli Rebane. Saadet juhib Rein Pärn.

Selle nädala "Ilmaparandajas" on külas Tallinna Tehnikaülikooli elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi professor Ivo Palu. Või täpsemalt oleme temal Haapsalus külas. Küsime Eesti koolinoorte küsimusi energeetika kohta ja uurime, mis suunas peaksime siis teadlaste arvates Eestis energiasüsteemis arenema. Miks ligi poolsada Eesti tegevenergeetikut, inseneri ja teadlast tegid avaliku pöördumise, milles kutsuvad riiki üles laiendama energiaotsustesse kaasatud ekspertide ringi? Kas tuumajaam on hea? Miks päikesepaneelid enam kasumit ei tooda ja millist võrku meil vaja on, et tulevikus kogu energiat kõigi soovijateni viia. Saatejuht on Mart Valner.

Kevade viimases Ilmaparandaja saates räägime, kuidas edeneb karuputke tõrje Eestis ja mida võetakse ette kormoranidega ning kas see suur töö ka vilja kannab. Stuudios on Keskkonnaameti loodushoiutööde osakonna juhataja asetäitja Eike Tammekänd, jahinduse ja vee-elustiku osakonna juhataja Tanel Türna ning saatejuht Rein Pärn.

Sel nädalal läbis Riigikogus kliimakindla majanduse seadus koos kõigi sellega kaasnevate teekartidega esimese lugemise. Seadus ei ole aga veel kaugeltki valmis ja selle lõplikku kuju ning sisu ei tea veel täpselt keegi. Mis on hetkel seaduses ja mida sinna ootavad seadusloojad, räägimegi seekordses saates. Külas on riigikogu liikmed Tiit Maran ja Hanah Lahe. Saatejuht on Mart Valner.

Seekordses saates on külas linnuökoloog Marko Mägi, kes vastab koolilaste saadetud küsimustele – peateemaks mõistagi linnud ja nende seniteadmata eluviisid. Läheme vaatame ka seda, mis toimub energia avastuskeskuse kõrvale asfaldiplatsile kerkinud teadusaias. Saadet juhib Rein Pärn.

Seekordses "Ilmaparandaja" saates vaatame otsa vastalgatatud Tallinna üldplaneeringule. Mis seal sees peaks olema, et alles hiljutine Euroopa roheline pealinn oma seda tiitlit ka väärikalt kannaks ja miks inimene, kes ei ole ei arhitekt ega arendaja, peaks üldplaneeringu protsessist üldse huvituma? Nii tööstusest Tallinnast, liikuvusest kui rohealadest räägivad Tallinna linna peaarhitekt Andro Mänd ja Hepsori juhatuse esimees Martti Krass. Saatejuht on Mart Valner.

Seekordses "Ilmaparandaja" saates on külas värske looodukaitse hõbemärgi laureaat, ökoloog Marko Mägi. Juttu tuleb looduskaitsest ja teaduse populariseerimisest, sellest, millist teadust peaks usaldama ja kas meil on piisavalt linnaloodust, et laste vaimset tervist parandada. Sekka ka muidugi räägime lindudest ja lagritsa taasasustamisest Eesti loodusesse. Saatejuht on Mart Valner.

Kevade saabumisega on Eesti metsad taas ärganud – talveunest on tõusnud ka meie suurimad kiskjad, karud. See toob aga igal aastal kaasa vana dilemma: kuidas tagada, et karude ja inimeste kooseksisteerimine oleks rahumeelne? Sellest kõnelevad saates pikemalt suurkisjate uurijad Eleri Lopp ja Alina Priks, kes käisid äsja Rumeenias, tutvumas sealsete ennetusmeetmetega. Saadet juhib Rein Pärn.

Selle nädala "Ilmaparandaja" läheb traditsiooniliselt eetrisse otse Teeme Ära talgupäeval. Teeme otselülitusi talgupaikadesse üle Eesti, uurime, kas talgusuppi saab ja mida huvitavat üheskoos üle Eesti leitud on. Saatejuht on Mart Valner.

Räägime erakordsest ja enneolematust unihiir lagritsa taasasustamise projektist, mis sel suvel Pakri saarel aset leiab. Stuudios on sel korral Tartu Ülikooli zooloogia osakonna nooremteadur ja lagritsa taasasustamise ettevõtmise eestvedaja Auli Veske, kes räägib viimastest ettevalmistustöödest ja ootustest laiemalt. Saadet juhib Rein Pärn.

Selle nädala "Ilmaparandaja" saates läheme külla Pagula loometallu, kuhu viis aastat tagasi kolis Tallinnast perenaine Anu Kägu. Räägime temaga väiketalu pidamisest ja sellest, kas see elu maal on nii romantiline, nagu ta seda ise ette kujutas. Lisaks aga istutame puid, külvame seemneid ja uurime, millised loomad sobiksid ka linna koduloomaks ja millised pigem mitte. Saatejuht on Mart Valner.

Seekord on põhjust jutuks võtta tänavune Aasta Loom siil, kelle kohta tegid Taani teadlased huvitava avastuse - siilid kuulevad ultraheli ja võivad selle abil ka omavahel suhelda. Seda teadmist võiks teadlaste arvates edukalt kasutada selleks, et siilid teedele ega autorataste alla ei satuks. Seetõttu on saates külas loodusteadlane ja Eesti Metsloomaühingu asutaja Katrin Idla, kelle käest pärib siilide supervõime kohta lisainfot Rein Pärn.

Lapsed-noored nii Eestis kui üle maailma annavad oma parima, et kaitsta end ja inimkonda tervikuna keskkonnakriiside eest. Kliimamuutused mõjutavad järgmisi põlvkondi tugevamalt ja pikemalt, aga millised on laste õigused keskkonnakaitses ning kes neid õigusi taga ajama peaks? Saates on külas Keskkonnaõiguse Keskuse juristid Triin Jäädma ja Kertu Birgit Anton. Saatejuht on Mart Valner.

Seekordses "Ilmaparandaja" saates uurime, kui kaitstud on meie energiataristu ja eelkõige Eesti põhivõrk. Kas sel nädalal Auvere elektrijaama korstna otsas lõpetanud droon on endaga kaasa toonud juba ka muudatusi või oli see lihtsalt paratamatus praeguses olukorras, millega peab leppima. Külas on Eleringi kriisijuht Hannes Kont. Saatejuht on Mart Valner.

Kuna 21. märtsil tähistatakse rahvusvahelist metsapäeva ja metsad ja majandus on tänavuse aasta rahvusvahelise metsapäeva teema, siis räägime tänases saates metsade ja puidu mõjust meie majandusele ja majanduse mõjust metsadele. Saates on külalisteks Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja ning metsaomanik ja metsakasvataja Kertu Elfenbein. Saadet juhib Rein Pärn.

Seekordses "Ilmaparandajas" on külas arvamusliider ja julgeolekuekspert Meelis Oidsalu, kellega räägime, kuidas keskkonnakaitse ja kaitsevõime üksteist toetada saavad. Juttu tuleb muidugi tuuleparkidest ja radaritest ning Nursipalust, aga ka looduse taastamisest, teeäärsetest metsadest, hajaenergeetikast ja kaitsetööstusest. Saatejuht on Mart Valner.

Kuna Eesti ruumilisi suundi järgmiseks 25 aastaks ehk aastani 2050 kujundav üleriigiline planeering on põhijoontes valmis ning ühtlasi algas üleriigilise planeeringu Eesti 2050 avalik väljapanek, on seekordses Ilmaparandajas saatekülalisteks Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi planeeringute asekantsler Ivan Sergejev ja Riigi planeeringulahenduse koostööpartner Pille Metspalu konsultatsioonifirmast DGE Hendrikson. Saadet juhib Rein Pärn.

Hundikuu viimases saates räägime sellest, millised hundid Eestis on, kuidas me nendesse suhtume ja mis mõjutab hundi arvukust Eestis. Sellest räägib täpsemalt Eesti Jahimeeste Seltsi jahindusnõunik Marko Vinni. Alustame saadet aga hoopis Ukraina teemadega. Täiemahulise sõja algusest möödus äsja neli aastat. Kui Eestis on külmal ajal kõrged elektrihinnad, siis Ukrainas pahatihti seda elektrit üldse ei olegi. Mis seis kohapeal valitseb ja mida me sellest ka siin õppida saame, räägib Kelli Eek MTÜ Mondost. Saatejuht on Mart Valner.

Seekordses "Ilmaparandajas" räägime lestast, mis valiti rahvahääletuse tulemusena 2026. aasta kalaks. Saates on seetõttu külas Ajakirja Kalastaja asutaja Hanno Kask, kelle abiga saame lesta kohta teada ka nii mõndagi uut. Läheme ka näitusele, sest Eestimaa Looduse Fond avas Ülemiste keskuses Eesti esimese püsimetsanduse näituse, ning ajame juttu näituse ühe korraldaja ja metsaökoloogi Eliisa Passi ning püsimetsanduse praktiku Rainer Kuubaga, et teada saada, kas püsimetsandus võiks olla parim ja tulusaim metsamajandamise viis. Saadet juhib Rein Pärn.

Saates on külas Eestimaa Looduse Fondi noore looduskaitsja auhinna pälvinud Christel Rose Bachmann, kes on pühendunud linnas elavate nahkhiirte, ent ka mitmete teiste loomaliikide uurimisele ja kaitsele. Saatejuht on Rein Pärn.

Seekordses saates sirvime Ain Raali värsket ravimtaimede raamatut ning läheme Eesti Loodusmuuseumisse molutama. Parimaid molutamistehnikaid jagab Loodusmuuseumi direktor Heidi Jõks, kes räägib ka sellest, milliseid näitusi viimaseid kuid enne Vanalinnast ärakolimist muuseumihoones veel näha saab. Saadet juhib Rein Pärn.

Seekord räägime aasta loomast siilist, kes on küll teada-tuntud loom, kuid tema eluviisi kohta on ka nii mõndagi teadmata ja üllatavat. Näiteks see, et Eestis elab kaks erinevat liiki siile, siil oskab ka ujuda, piim on siilile ebatervislik, siil on osav tulekahjude kustutaja ja veel palju muudki. Stuudios räägivad siili elust ja tegemistest zooloogid ja Eesti Terioloogia Seltsi juhatuse liikmed Lauri Klein ning Uudo Timm. Saatejuht on Rein Pärn.

Seekordses Ilmaparandaja saates vaatame tagasi aastavahetusele, kui väga paljud tallinlased olid uut aastat vastu võtmas söökide, jookide ja ilma veeta. Kas kriisiolukorras aitaks hoopis see kui iga majapidamise juures oleks oma kuivla ehk tänapäevane kuivkäimla? Kuhu kuivalte tehnoloogia on arenenud ja miks meil neid vaja on, räägivad saates Priit Adler ja Peep Tobreluts. Saatejuht on Mart Valner.

Kuna aasta linnuks on kuulutatud piiritaja, siis seekordses Ilmaparandajas kuulemegi selle tuntud, kuid siiski üsna väheuuritud linnu tegemistest pikemalt. Stuudios räägib piiritaja elust linnuökoloog Marko Mägi. Saadet juhib Rein Pärn.

Aasta viimases "Ilmaparandaja" saates võtame traditsiooniliselt kokku mööduva aasta läbi "Ilmaparandaja" eetris kõlanud helilõikude. Tuletame meelde aasta looma, räägime eestlaste kliimaskeptisest ja veel palju muud. Saate paneb kokku Mart Valner.

Selle nädala Ilmaparandaja saates on külas energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt, et enne jõule vaadata otsa olulisematele teemadele, mis keskkonnavaldkonnas aasta jooksul esile kerkinud on. Juttu tuleb loodusharidusest ja energeetikast, raiemahust ja kliimaseadusest. Natukene ka tuuleparkide püstitamisest ja loodusmaja ehitamisest. Küsib Mart Valner.

Oluliste ühiskondlike teemade arutamiseks on ellu kutsutud Hea Elu Rahvakogu, mis toob ühise laua taha tavalised inimesed, et leida lahendusi Eesti suurimatele väljakutsetele. Kuidas hea Elu Rahvakogus osaleda saab ja kuidas see arutelu on üles ehitatud, räägivad Ilmaparandajas korraldaja Teele Pehk ja eelmisel pealinna rahvakogul osalenud kodanik Gert Preegel. Saatejuht on Rein Pärn.

Selle nädala Ilmaparandaja saates läheme kõigepeal maailma poolustele ja siis tuleme tagasi ning räägime Eesti ühistranspordist. Miks on meile polaaralad olulised ja kuidas nende tervis mõjutab geopoliitilist olukorda? Kas kliimakonverentsil arutatu aitab jääkatet alles hoida ja mis juhtub, kui need sulavad? Neid teemasid avavad välisministeeriumi kliima- ja energiapoliitika erisaadik Katrin Saarsalu-Layachi ja erivolitustega diplomaatiline esindaja Arktika küsimustes Toomas Lukk. Lisaks räägime ka ühistranspordireformist Eestis, mis peaks valitsuses arutlusele tulema juba uuel nädalal. Mis muutub, miks ja mida see tegelikult inimestele tähendab, räägib Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi regionaalarengu asekantsler Sigrid Soomlais. Saatejuht on Mart Valner.

Miks meil on kodus nii palju elektroonikajäätmeid? Üle-euroopaline jäätmetekke vähendamise nädal keskendub sel korral elektroonikajäätmetele. Stuudios on Kliimaministeeriumi tootjavastutuse ja ohtlike jäätmete valdkonna juht Piret Otsason, elektroonikaringluse ettevõtte GreenDice tegevjuht Argo Alaniit ning saatejuht Rein Pärn.

Pühadeaeg hakkab kätte jõudma ning väga paljud eestlased otsivad oma lähedastele jõulukinke suurtest veebipoodidest. 2024. aastal tuli Euroopa Liitu 4,6 miljardit alla 150-eurost väikepakki ja umbes 90% neist olid Hiinast. Seekordses Ilmaparandaja saates uurimegi, kui suur on nende pakkide keskkonnajalajälg ja kuidas Euroopa komisjon tahab rakendada nendele pakkidele suuremat kontrolli. Kas e-kaubandus on probleem või lihtsalt uus kaubanduskanal, arutavad saates Euroopa komisjoni Eesti esinduse juht Ave Schank-Lukas ja Omniva kommertsjuht Sven Kukemelk. Saatejuht on Mart Valner.

Eelmisel nädalal toimus VI Läänemere kalandusfoorum, kus põhifookus oli sellel, kuidas kalandust keskkonna- ja kliimasõbralikumaks muuta. Mida siis teha saab, millal meil sõidavad ranniku lähedal ringi vesinikulaevad ning kas kalakasvandus on tulevik, räägib saates Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna juhataja Sigmar Suu. Saatejuht on Mart Valner.

Kuna Eesti põllumajanduses ning toidu- ja puidutööstuses tekib igal aastal sadu tuhandeid tonne väärtuslikke kõrvalsaadusi, mille potentsiaal jääb suuresti rakendamata, tegid Maaülikooli teadlased põhjaliku uuringu, milles selgub olukorra tõsidus. Samas pakuvad nad välja mitmeid lahendusi, kuidas ülejäävat tooret edukalt kasutada saaks. Seetõttu on seekordses Ilmaparandaja saates külas Eesti Maaülikooli maamajanduse ökonoomika õppetooli juhataja, tenuuriprofessor Rando Värnik, kes teemat selgitab. Saatejuht on Rein Pärn.

Seekordses Ilmaparandaja saates räägime peamiselt keskkonnaharidusest. Kuidas mõjutab keskkonnahariduse ümberkorraldus Eesti haridussüsteemi ja ühiskonda ja kuidas kompleksselt loodusest rääkida nii, et noorte peas ka seosed tekiksid? Kas ilma teadmata, mis on märg mets, saab rääkida sellest, mida selle metsaga tegema peaks? Saates on külas hariduspsühholoog Grete Arro. Saatejuht on Mart Valner

Kuna loomakaitseseaduses plaanitakse teha mitmeid muudatusi, on paljudel loomapidajatel ja varjupaikadel tekkinud hulga küsimusi. Mis peamiselt segadust tekitab, sellest räägivad Ilmaparandaja saates Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna peaspetsialist Hedvig Liblikas ja Varjupaikade MTÜ kommunikatsiooni- ja annetuste kogumise juht Anni Anete Mõisamaa. Saadet juhib Rein Pärn.

Kuna Euroopa Liidus jõustusid uued jäätmete raamdirektiivi muudatused, räägime Ilmaparandajas pikemalt sellest, mida need elanikele ja ettevõtjatele kaasa toovad. Eesmärk laiemalt on vähendada laiemalt kümneid tuhandeid tonne tekstiili ja toidujäätmeid ning muudatused toovad rõivastele, jalanõudele ja teistele tekstiilitoodetele tootjavastutuse ning sihtarvud toiduraiskamise vähendamiseks. Kuidas täpsemalt, räägivad seekordses Ilmaparandajas Kliimaministeeriumi jäätmekorralduse ja digitaliseerimise valdkonna juht Kristel Kibin ja Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna juhataja Peep Siim. Saadet juhib Rein Pärn.

Selle nädala Ilmaparandaja saates võtame jutuks kaks erinevat teemat. Tartu Ülikooli teadlaste põhjalik teadusartiklite analüüs näitas, et tuulikute infrahelil pole leitud kahjulikke tervisemõjusid, kuid tuulikute olemasolu, võimalik tekitatav müra, uskumused ja üldised hoiakud võivad inimest mõjutada. Uuringut ja tervisemõjusid tutvustavad lähemalt Hans Orru ja Triin Veber Tartu Ülikoolist. Lisaks tuleb saates juttu ka Eesti põllumehest kliimamuutuste keskel. Kuidas jääda põllumajanduses jätkusuutlikuks ka muutuste kiuste, räägib Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja põllumajanduspoliitika juht Ants-Hannes Viira. Saatejuht on Mart Valner.

Äsja esilinastus Matsalu Loodusfilmide Festivalil Riho Västriku uus film Eestimaa loodusest - "Kriimsilm, karuott ja rebane. Märkmeid metsast". Mõni tund enne esilinastust toimus filmi autoriga ka Lihulas avalik Ilmaparandaja saate salvestus, milles Riho Västrik rääkis filmist, Eesti loodusest, loodusfilmitegijatest ja sellest, mis filmimaailmas aastakümnetega muutunud on. Küsib Mart Valner.

Maaülikooli teadlased asusid omapäraste meetoditega puhastama Võrumaal Navi küla lähedal asuvat Põrmujärve, mida peetakse Eesti üheks kõige kehvema veekvaliteediga järveks. Väike, kuid kohalike jaoks oluline veekogu sai teadlaste abiga omale ujuvsaare, mis järgnevate aastate jooksul peaks järvevett parandama. Lähemalt räägib seekordses Ilmaparandajas Maaülikooli Hüdrobioloogia ja kalanduse õppetooli emeriitprofessor Ingmar Ott. Saadet juhib Rein Pärn.

Tuleva nädala keskpaigas algab Lihulas traditsiooniline Matsalu loodusfilmide festival, mis ka tänavu toob koju kätte maailma loodusfilmide paremiku. Mida täpsemalt näha saab ja mis muud melu festivali ajal toimub, sellest räägib stuudios MAFFi peakorraldaja Maris Altmann. Saadet juhib Rein Pärn.

Seekorne Ilmaparandaja saade on salvestatud Narvas, Station Narva raames ühes telgis keset datšasid Narva Veneetsias. Juttu tuleb kogukonnaenergeetika võimalustest erinevates kontekstides ning vajalikest sammudest sinna jõudmiseks. Kuidas ühiselt elektrit toota ja kes sellest kasu saab ning kuidas see aitab kaasa nii jätkusuutlikule maailmale kui julgeolekule. Külas on Kertu Laherand Eesti Rohelisest Liikumisest, Nele Ivask Tartu Regiooni Energiaagentuuris ja energiaühistu Oma elekter tegevjuht Markus Männik. Saatejuht on Mart Valner.

Miks inimesed nii sageli tuuleparkide vastu protestivad, isegi kui nende vajadust mõistetakse? Miks on ekspertide arvamusel vähem kaalu kui netiotsingul ning kas tuulikud taamal mõjutavad ka kinnisvara hinda ja väärtust? Ja muidugi, kas on nii, et kes maksab, see tellib muusika ehk kas planeerijad on arendajate käepikendus? Lisaks iilitiivikutele uurime ka muidugi, mis siis Nursipalus valesti läks. Nendele küsimustele vastavad seekord Ilmaparandajas planeerijad Anni Konsap, Teele Nigola ja Heiki Kalberg. Saatejuht on Mart Valner

Tartus Eesti Rahva Muuseumi juures avati suveks kolahoov, mis on mõeldud lastele ja noortele loovaks meisterdamiseks. See on koht, kus lapsed saavad kohapeal saadaval olevast materjalist ise mänguväljakut kujundada. Hoov edendab ka ringmajandust, kus kasutakse kasutuselt kõrvaldatavat materjali ning antakse sellele uus ja lõbus elu. Saates "Ilmaparandaja" saamegi kuulda vestlust kolahoovi eestvedajatega Piret Anieri ja Leene Korpiga. Saadet juhib Rein Pärn.

"Ilmaparandaja" saates tuleb seekord juttu sellest, kui hästi Eesti ettevõtted omavahel suhtlevad, et vähendada jäätmeteket ning omavahel sümbioosis olles ära kasutada võimalikult palju toormaterjale. Kuidas saab siin riik aidata, mis on kitsaskohad ja millised edasised plaanid, räägivad Tõnu Tuppits EISist, Margit Kull TalTechist ja Mihkel Krusberg Kliimaministeeriumist. Saatejuht on Mart Valner.

Energiamajanduse arengukavas aastani 2035 nähakse ette taastuvenergia oluliselt laiemat kasutuselevõttu Eestis. Seetõttu on saates külas Kliimaministeeriumi taastuvenergia valdkonna juht Tauno Hilimon, kellelt saame ülevaate taastuvenergia kasutuse hetkeseisust, lähiaastate plaanidest kui ka sellest, millist rolli mängib siin biogaas. Saame teada ka seda, millised ritsikad Eestis elavad ja mis häält nad teevad. Saadet juhib Rein Pärn.

Euroopa Liidu ohtlike võõrliikide nimekirja täiendati äsja 26 uue liigi võrra, kellest osade levik Eestis võib kahjustada siinse looduse tasakaalu. Millised liigid nimekirja lisati ja millised neist ka Eestisse on jõudnud ja mida ebasoovitavat võivad nad teha, sellest räägib Kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna nõunik Merike Linnamägi. Juttu tuleb ka matkamisest, sest RMK kutsub tuleval nädalal osalema Eesti looduse päeva retkedel, et üheskoos tähistada Eesti looduskaitse sündi. Saadet juhib Rein Pärn.

Juuni lõpus sai avalikuks Eurobaromeetri üleeuroopaline küsitlusuuring kliimamuutuse teemadel, milles selgus, et me oleme Eestis kõige ükskõiksemad kliimamuutuse suhtes ja kõige kriitilisemad Euroopa kliimaeesmärkide suhtes. See trend on viimastel aastatel kiiresti süvenenud. Mille pärast see võib nii olla ja miks väga keskkonnast hoolivad eestlased ei taha uskuda kliimamuutuste mõjusse, on seekordses saates arutamas Tarmo Jüristo. Saatejuht on Mart Valner.