Järgmine Peatus

Tanel Tilk kohtus oma tulevase abikaasaga Türgis matkates. Tänaseksjagavad nad boliivlanna Ursulaga oma elu nii Boliivia kui ka Eestivahel.Boliivias viibideselab paar Santa Cruzi linnas, kust moedisainerist Ursula pärit on.Tanel usub, et asjaolu, et boliivlanna on tema kõrval, avab tallenii mõnegi ukse – näiteks on kohalikust maailmast kergem arusaada ja ka sealses bürokraatias maadlust pidada. Kuigi Tanel onaastaid Boliivias olnud-elanud, üllatavad mõned olukorrad teda ikkaveel...Saates tuleb juttu kaTaneli ja Ursula „väikesest pulmast”, kus osales umbes 90inimest.Vestlust juhib LiinaKohlmann.

Vanessa White tunnistab, et tema jaabikaasa jaoks oli Jaapan pikalt unistuste sihtkohaks – ühtäkkitundus, et tütrega vanemapuhkusel olles on ideaalne aeg minna kuuksajaks tõusva päikese maale. Sest nagu Vanessa ütleb: polnud juvahet, kas magamata ööd Eestis või Jaapanis.Tütar oli selhetkel 10kuune. Kuna Vanessa sõnul on Lumi äärmiselt rahulik laps,sujus reis samuti hästi. Kõige enam kartis ta pikki öölende, kuidneedki kulgesid hästi.Saates tulebjuttu, kas ja kui palju läks reis lapse tõttu tavapärasestkallimaks, mille järgi Vanessa majutusi valis, millist kandekottiVanessa matkamiseks (või ka muidu reisimiseks) soovitab, kuidashinnata kohalikku ühistransporti ja palju muud.Vestlust juhibLiina Kohlmann.

Peeter Paaver otsustas pärastülikooli lõpetamist võtta vastu suure väljakutse: hääletadaTartust Vietnami. Kaasas oli tal pooleks aastaks sama palju raha kuikeskmisel kahenädalase paketireisi turistil.Teel nägi Peeter nii hiiglaslikkurikkust kui ka suurt vaesust. Ta pidi jalgsi liikuma maailma ühesrikkaimas ja jalakäijavaenulikumas linnas ning isegi rannas magama.Hommikuks oli keegi talle madratsi vahele isegi 10 euro jagu rahapoetanud.Indias nägi ta aga šokeerivatvaesust. Peeter kirjeldab väga värvikalt, kuidas pidi 38-kraadisepalavikuga 49 tundi rongi pakiraamil külitama.Veel on juttu Tais tsikliostmisest, kuidas üks Iraani mees talt seksi küsis ning miks olimõnikord ühistransport odavam kui hääletamine.Peetril ilmus hiljuti ka raamat„Väike pöidlaküüdi käsiraamat - Mis siis kui hääletaksVietnami?”Vestlust juhib Liina Kohlmann.

Saatekülaline Terje Toomistu oliaastaid unistanud San Franciscost ning viimaks naeratas õnn: ta saistipendiumi, et õppida Berkeley ülikoolis ning elada San Franciscolähistel. Linnas, mis tema sõnul tõmbab kui jäneseurgu.Terje jaoks oli San Francisco paremkui arvas, kuid selle kõrval avanes siiski kainestav pilk Ameerikaühiskonnale. Saates on juttu kolimisplaanidest Oaklandi (mis olitoona üks USA ohtlikumaid linnu), miks oli tarvis esimese asjanajalgratas hankida, kuidas mängib Silicon Valley (ehk Räniorg) rolliSan Francisco ulmelistes rendihindades, kui kergesti võibkoduomanikust saada kodutu ja palju muud.Tõepoolest, elu San Franciscos onkallis – Terje tunnistab, et sai stipendiumi näol elu kopsakaimasissetuleku, kuid isegi ettekandjad teenisid rohkem.Vestlust juhib Liina Kohlmann.

Balkani piirkonda reisitakse ühaenam ning nii mõnestki sealsest riigist on saanud turistimeka. KuidBosnia ja Hertsegoviina on võib-olla et regiooni üks kõige vähemkülastatud riike. Just sellest paigast jutustavad Mari-Leen Treimannja Kaur Treimann.Mari-Leen ja Kaur ning nende kakstütart reisivad tavaliselt minihaagisega (vaata ka nende YouTube’ikanalit) ning just nii veeresid nad möödunud suvel Balkanile. Kõigeeredamad muljed olid just Bosnia ja Hertsegoviinast. Saates on juttuüllatavalt kaunist pealinnast Sarajevost; kolme usundi ja kultuuriristumisest (muide, Bosnia ja Hertsegoviinal on korraga kolmpresidenti); kuidas pere sattus hirmutavale teele, mida polnud isegikaardile märgitud ja palju muud.Vestlust juhib Liina Kohlmann.

Eestlane Artti Sammalpärg asutasüheskoos oma sakslannast naisega Portugali surfimaja Far End SurfHouse, mis meelitab inimesi üle kogu maailma.Saates on juttu nii äri tegemisestPortugalis, mis rolli mängis kõiges selles koroonaviirus, miks asubsurfimaja heas lokatsioonis, rendilepingutest, sealsestvabatahtlikust tööst ja palju muud.Vestlust juhib Liina Kohlmann.

Seekordse saate külalised MarkToomsaluja Melody Nirk jutustavadMehhikos toimunud merikilpkonnade kaitselaagrist, mille eesmärgikson loomakeste liigiarvukust suurendada.Juttu tuleb nii vabatahtlikusttööst Mehhikos, kilpkonnade mustast turust kui ka vägapopulaarsest pühast Dia de los Muertosest (surnute päev, võrreldavmeie hingedepäevaga).Vestlust juhib Liina Kohlmann.

Mõnda aega Panamas elanud ja vabatahtlikku tööd teinud KadriMaripuu nimetab seda Kesk-Ameerika riiki paradiisiks, millel on omadvarjud.Saates tuleb juttu näiteks sellest, mis on pilvemets, kuidas tuliõhtuti ämblikke magamistoast välja transportida,troopikafilosoofiast, Jeesuse piltide ja multikategelastegabussidest, narkokaubandusest ning kuidas kohalik Kadrit valgeksdeemoniks nimetas.Vestlust juhib Liina Kohlmann.Kadril ilmus hiljuti raamat „Minu Panama”.

Kevad on parim aeg Balkanilereisida, sest siis on ilmad juba mõnusalt soojad, turiste on vähemning hinnad vägagi taskukohased.Emile Laur ja Harli Kodasma onelanud Horvaatia pealinnas Zagrebis kahel ajaperioodil ning avastanudpõhjalikult nii Horvaatiat kui ka ümberkaudseid riike. Emilietunnistab, et talle meeldib Zagreb väga, kuid üldiselt pole tajulgenud selle külastamist kellelegi soovitada. Samuti on Sloveeniapealinn Ljubljana väärt avastamist.Piirkonna kõige positiivsemaksüllatuseks peavad Emilie ja Harli aga Bosnia ja Hertsegoviinat. Nadmärgivad, et kuigi umbes pool rahvastikust on islami usku, elavadbosnialased katoliiklastega harmoonias – seda on lausa huvitavvaadata, kuidas kaks religiooni tänavapildis segunevad.Saates on veel juttu, kuidasvältida „päisel päeval röövimist”, miks pole serblased niisõbralikud nagu arvatakse ning mis piirkondi tasub külastada.Vestlust juhib Liina Kohlmann.

Kui enamasti minnakse Austraaliasseerinevaid farmitöid tegema, siis Jürgen Niit otsustas end sealfotograafiaalaselt täiendada. Maandudes Perthis, käis ta erinevatefotostuudiote ukse taga ning õnnestus üsna kiiresti praktikalesaada. Esialgu Jürgen palka ei saanud,kuid tema eesmärk oligi õppida ametit ja luua tutvusi. OmaAustraalia-elu rahastamiseks käis ta fotograafia kõrval kaevandusestööl.Aja jooksul võttis Jürgen suunamoefotograafia poole – sealjuures oli ta enne seda absoluutseltmoekauge inimene. Saates jutustab ta koostööst Austraaliamoefotograafia ristiisaga ja erinevate modellidega,kohtinguprofiilide fotode tegemisest ning kuidas siis ikkagiAustraalias elades raha kokku ajada.8. märtsil avab Jürgen Kihnumuuseumis oma moefoto näituse.Vestlust juhib Liina Kohlmann.

Meist enamik pole kogenud võimalustnautida puhkusereisi, mis kestab enam kui aasta. Aga Madle Timm on jajutustabki sellest – tema töö Pagulasabis muutus pärast Ukrainatäiemahulise sõja algust üleöö väga intensiivseks ning tundus,et mõnenädalane puhkus enam ei päästa.Oma pika puhkuse veetis taLõuna-Ameerikas ning reisis väga aeglaselt. Ta alustas Argentinastja jõudis Kolumbiasse välja. Madle meenutab lugusid nii kuulsastMachu Picchust (ja pettumusest seoses sellega), Surmateest (et seepolegi nii ohtlik), Ayahuasca rituaalist, molutamisest ja paljuenamat.Loomulikult uurime Madlelt ka seda,kuidas niivõrd pikka reisipuhkust finantseerida.Vestlust juhib Liina Kohlmann.

Hiina keel ja kultuur on eestimaalase jaoks harjumuspärasest midagikardinaalselt erinevat. Kuidas Hiinas ja hiinlastega suhtlemiselfopaasid vältida, räägib sealmail kaks aastat elanud Jens Veende.Alustuseks jutustab Jens sellest, kuidas ta Hiinasse elama sattus. Kasee on omamoodi veider lugu. „Hiinas võib kõike juhtuda,” onöelnud Jensi esimene hiina keele õpetaja. Ja nii tõesti on...Pikemalt saab sellest kuulda nii podcastist kui ka lugeda hiljutiilmunud raamatust „Minu Hiina”.Saates on aga juttu Hiinas levivatest petuskeemidest, miks polehiinlastel rahakotti, miks on number 4 tabu ja palju muud.Vestlust juhib Liina Kohlmann.

Korduvalt Keenias käinud reisiajakirjanik Silvia Pärmann teabrääkida, et tegelikult polegi Keeniasse reisides hädavajaliksafarile minna. Eksootilisi loomi näeb suvalistes olukordades igaljuhul.Näiteks meenutab Silvia olukorda, kuidas sõitis toidupoodi ningselle ees oleva võsa juures oli kolm kaelkirjakut. Silvia muigab, etnemad kaaslasega olid ainsad, kes peatusid ja pildistasid –kohalike jaoks tundus see täiesti tavapärane olukord. Veel on juttu pööraselt muutuvast Nairobist, (era)haridusest,IT-sektorist ning asjaolust, et inimeste keskmine vanus on 20 ringis.Vestlust juhib Liina Kohlmann.

Kirde-Aafrikas asuv Eritrea onturistide poolt pea avastamata paik ning just seetõttu on sinnapikalt soovinud reisida ka maailmarändur Talvis Lankots. Tänavutegi ta selle plaani teoks.Talvis toonitab, et Eritreassereisimine pole nii lihtne, et ostad pileti, vormistad viisa jaavastad rõõmsameelselt riiki. Juba viisa saamine on paras kadalippning kui oled viimaks kohal, siis on su käimised väga piiratud.Ilma ametliku loata ei tohi isegi pealinnast välja sõita. Eritreadnimetatakse ka Aafrika Põhja-Koreaks. Eritrea on üks maailma kõigevähemarenenud riike. Talvis oskab selle kohta näiteid tuua – takäis südalinna nooblis restoranis, kus polnud isegi jooksvat vett(koristajatädi kallas kannuga vett kätele); pangaautomaate poleolemas; internetti saamine on väga keeruline ningajakirjandusvabaduselt on see täitsa nimekirja lõpus. Juttu on kasõjaväemaksust, mis on kopsakad 40% palgast.Vestlust juhib Liina Kohlmann.

Kirglik rännuhuviline MartinPalmet ei leidnud endale õigel ajal reisikaaslast ning seegaotsustas minna reisile üksinda. Sedasi avastas ta, et niiviisi ringirännata ongi päris tore.Saates jutustab ta üksindareisimisest nii Mehhikos, Hiinas, New Yorgis kui Soomes. Ta naljatab,et mitte keegi ei lähe ju üksinda Hiina – kuid just seepärasttahtiski tema seal täitsa üksinda rännata.Martini jaoks on alati elamusedolnud tähtsamad kui raha. Martin tõdeb, et nii mõnigi ütleb, et1500 euro eest saaks näiteks uue diivani... aga tema ise eelistabiga kell selle summa reisimise peale kulutada.Vestlust juhib Liina Kohlmann.

Kunstnik Riina Õun sõitis tänavumööda maad Tallinnast Ateenasse ja tagasi, et osaleda sealseskunstiresidentuuris. Ta läbis kokku 18 riiki ning oli teel 135tundi.Peamiselt liikles ta rongiga, kuidigal pool polnud rööbasteledasi liikumine võimalik. Enamikes läbitud riikides peatus ta kapisut kauem, et kaasata kohalikke oma kunstiprojekti. Selle loomisesosales üle 70 inimese ningkoos sailoodud üle 100 tikandi,mille Riinapani kokku lapiteki-laadseks teoseks. Saates jutustab ta, kuidas tallebussi asemel eratakso järgisaadeti, õõvastavast momendist Montenegro mägedes, millisterahvustegata suhestus ja palju muud.Vestlust juhib Liina Kohlmann.

Mis siis, kui ostaks välismaaleteise kodu? Just nii tegid Kris Leinatamm-Sepp ja tema abikaasaKristo – juhuste kokkulangemisel on neil nüüd korter armsaskülakeses Itaalias. Kirsiks tordil on asjaolu, et vannitoast avanebvaade Como järvele. JaGeorge Clooney elamine asub ka sealsamas lähedal.Ostetud korteroli vägagi taskukohase hinnaga. Kris teatab, et selle summa eestpoleks Vändras isegi välipeldikut saanud... Loomulikult vajabkorter renoveerimist ning seda on nad ka mitme aasta jooksul tasapisiteinud. Aga nad ei kiirusta, sest naudivad protsessi.Saates jutustab Kris, kuidas leidaItaalias sobiv kodu, mis makse tuleb alaliselt maksta, avatudkeldrite festivalist, kohalike hulkaintegreerumisest ja palju enamgi.Kui aga uurida Krisilt, kasItaaliasse teise koju sõitmine liiga ajamahukas ei ole, siis sellegata ei nõustu. Tema sõnul sõidaks näiteks Hiiumaal asuvassesuvilasse kauem.Vestlust juhib Liina Kohlmann.

Mis siis, kui koliks õige SaudiAraabiasse elama? Just nii otsustas maailmarändur Cristo Pajust, kuitema keenialannast tüdruksõber sai sinnamaile tööpakkumise.Entusiasmi ei jagunud üleliiakauaks, sest pärast kahte nädalat Cristo naasis. Ta tunnistab, ettundis end Saudi Araabias kui teiselt planeedilt saabunud tulnukas.Lisaks polnud linnades suurt midagi teha – välismaalasi ei näinudta kogu perioodi jooksul üldse ning tänavad olid suure osa ajastkohalikest täiesti tühjad. „Nagu maailm oleks lõppenud,”kommenteerib Cristo. Miks see nii oli, ta ka kuulajatele selgitab.Saates on juttu rangetestreeglitest keha katmisel, rikka Saudi Araabia futuristlikestprojektidest-ideedest, elamispinna otsimisest, Cristo tüdruksõbratööst, mil moel välismaalast vastu võeti ning loomulikult naisteõigustest ja kirjutamata reeglitest. Muide, Saudi Araabias saidnaised autode juhtimisõiguse alles 2018. aastal, kuid juba võibsuurlinnades näha ka naissoost Bolti taksojuhte. Laiemalt avati Saudi Araabia piirid2019. aastal, enne seda tavaline turist riiki ei pääsenud.Vestlust juhib Liina Kohlmann.

Tänase saate külaline SusannaVeevo tunnistab, et Türgi võttis teda väga soojalt vastu. Siis agakippus see soe vastuvõtt hääbuma, justkui ütleksid kohalikud:aitab küll, mine koju. Tänavu raamatu „Minu Türgi”avaldanud Susanna Veevo tudeeris Istanbuli ülikoolis. Ühelt pooltviisid õpingud teda ülikonservatiivsesse islamiinstituuti jateisalt üliliberaalsesse rahvusvaheliste suhete instituuti. Selleskonservatiivses instituudis polnud tal näiteks lubatud poistegasuhelda ning ta pidi jälgima väga oma riietust. Susanna meenutablõbusalt esimest koolipäeva – ta saabus põlvini lehviva seeliku,paljaste õlgade ja lahtiste juustega, olles nagu kummitus teistekeskel. Veel on juttu soost tingitudmõrvadest, kuidas naine on alati mõne mehe omand, et türklasedaustavad kohalikke naisi rohkem kui välismaalasi ja palju veel.Vestlust juhib Liina Kohlmann.

Emily-Hestia Palmet otsustas üheskoos abikaasa Martiniga, et lähevadoma kolmekuuse tütre Heraga kaheks kuuks autoreisile Itaaliasse.Selleks hetkeks polnud nad lapsega pikemalt autos sõitnud kuiTallinnast Tartusse.Kogu teekonna jooksul lähtuti eelkõige pisikese Hera huvidest.Regulaarselt tehti pause, mille jooksul sai ta ennast sirutada ja kakaisus olla. Keerulisematel perioodidel tuli neil aga lausa iga 15minuti tagant peatusi teha. Veel tuleb saates jutuks, millist eeltööd tuli taolise reisi jaoksteha, kuidas see kõik on riiklike vaktsiinidega kooskõlas,veinimõisate külastusest, kakaplahvatusest nooblis restoranis,kuidas jäädi lapsega hotelli ukse taha ja palju muud.Vestlust juhib Liina Kohlmann.

Petuskeemid on kõikjal –milliste veidrate skeemidega on kokku puutunud 71 riigis reisinudmaailmarändur ja ettevõtja Andre Põlm?Hiljuti raamatu „Minu Brasiilia”avaldanud Andre oskab jutustada kõige enam lugusid just Brasiiliast,kus ta ka 3,5 aastat elas. Andre käivitas seal idufirmat, millekontor asus täpselt favela kõrval... näiteks meenutab ta korda,kui pidi kontorist põgenema, sest algas tulistamine. Tema sõnul onselline tulevahetus kõige ohtlikum, sest iial ei tea, kuhu võibjuhuslik kuul sattuda.Kuigi saates on peamiselt juttu Riode Janeiro kuritegelikust maailmast, siis üldiselt on Andreveendumusel, et Rio on maailma kõige kaunim suurlinn. Temal õnnestuska vargustest pääseda... ainsana on Andre Rios ilma jäänud omaplätudest!Vestlust juhib Liina Kohlmann.

Merike Villard armus Jaapanisse esimesest silmapilgust ning on nüüdseks kolinud tõusva päikese maale elama.Merikese kodu asub Shikokul – Jaapani väikesaarel, mis on turistide poolt üsna vähe külastatud.Merike töötab Tosa linna linnavalitsuses ning sealsesse ametisse sattumine oli tema sõnul küll juhuste kokkulangemine. Seda enam, et Jaapanisse kolides oskas ta vaid üksikuid jaapanikeelseid viisakusväljendeid ning kohalikud kuigi palju inglise keelt ei kõnele.Saates on juttu asjadest, mis panevad jaapanlasi eurooplaste osas kulmu kergitama, ebasoositud tätoveeringutest (ja nende seosest maffiaga) ning kuidas Merike omatööd fännab.Vestlust juhib Liina Kohlmann.

Millal viimati Leedus käisid? Nüüd on ideaalne hetk – sest Klaipedas, Palangal ja Nidas on veel septembrikuuski mõnusalt suvine ilm.Tänase saate külaline Thea Karin annab nõu, milliseid muuseume külastada (piletid on ka tema sõnul üliodavad), mil moel sinna liikuda, mis restorane külastada ja palju muud.Vestlust juhib Liina Kohlmann.

Unistused tuleb teoks teha – just nii usub saatekülaline Liis Vaksmann. Seetõttu otsustas ta sel suvel astuda vastu hirmudele ning minna ihuüksinda Rootsi ja Norra tsiklitripile. Kilomeetreid kogunes ligi 4000.Liis tunnistab, et mõtiskles isegi reisi alguspäeval, kas ikka annab aru, millesse end segab. Reis oli kokkuvõttes siiski vinge, kuid kõige suuremat meelehärmi tegi kehvilm – pidevalt sadas vihma ning temperatuur püsis 10 kraadi juures. Liis jutustab saates, kuidas oli poolteist ööd tormivangis, milliseid paiku külastas, kohalike üllatavast lahkusest ning Norra hinnaklassist (mis on juba võrreldav Eestiga).Vestlust juhib Liina Kohlmann.

Luksuskinnisvara arendajana tegutsev Karl Urbanik nendib, et eestlased on viimasel ajal üsna palju tundnud huvi Balile kinnisvara soetamise üle.Alustuseks täpsustab Karl terminit „luksuskinnisvara”.Tegemist pole luksuskinnisvaraga Eesti võtmes – pigem on see Bali mõistes tavapärasest tunduvalt kvaliteetsemalt ehitatud elamud, mis on meeltmööda ka kõrgete standarditega eurooplastele.Saates tuleb juttu erinevate elamute hindadest, mis klausliga saavad välismaalased Balil kinnisvara omada, ostmisega seotud maksudest, millisesse kanti tasub kinnisvara osta ning kuidas toimuks välja rentimisel edasine haldusprotsess.Vestlust juhib Liina Kohlmann.

Moldova valitsuse nõustamine digitaalse ühiskonna rakenduskava koostamisel – just see oli tänase saatekülalise Cristo Pajusti tööülesannetes alles mõnda aega tagasi.Juttu tuleb sealsest korruptsioonist, uuendustele vastu töötavatest ametnikest, Moldovast kui Euroopa peidetud pärlist ning loomulikult Transnistriast. Juba kolm aastakümmet Moldova pealinna lähistel püsinud tunnustamata riik Transnistria on justkui ajamasin – sealon Lenini kujud, elatakse nostalgiamullis ning olemas on omamänguraha...Vestlust juhib Liina Kohlmann.

Mis on Ungarist saamas? Peaministri Viktor Orbani eestvedamisel liigub riik aina lähemale Venemaale ningsealjuures surutakse inimesi alla ja ahistatakse. Ungaris elanud Lea Kreinin tunnistab, et kahjuks pole sealmail enam juttu euroopalikust demokraatiast. See on ka põhjus, miks paljud noored on sealt ära kolinud.Lea, kes andis hiljuti välja raamatu „Minu Ungari”, jutustab saates näiteks kohalike veidrast ohvrimentaliteedist, naeruväärsest bürokraatiast, kerjusturismist ning pealinnast, kus on koos klantspilt ja koerasitt.Vestlust juhib Liina Kohlmann.

Tänase saate külaline on kõige noorem läbi aegade – 14aastane Tristan Paris on vaatamata noorele eale nii elanud välismaal kui ka saanud juba üksinda ringi rännata.Tristanile meeldivad hirmsasti rongid, mistõttu ta ka nendegameeleldi reisib. Saates tuleb juttu sellest, kuidas ta üksindaBrüsselisse lendas ning Praha peal ringi vaatas, Poola „needusest”, enesekindlusest ja keeleoskusest ning mida tema vanemad kõigest sellest arvavad.Vestlust juhib Liina Kohlmann.

Planeerides sellesuvist puhkust, miks mitte valida kaunis Malta saar? Kahe tütre isa Kaur Treimann kinnitab, et perepuhkuseks on see ideaalne.Treimannide pere armastab enamasti haagisega reisida, kuid eelmisel suvel polnud see võimalik. Niisiis otsustati minna avastama mõnda kohta, kuhu haagisega ei pääseks – valituks sai Malta, paljuski seetõttu, et sinna saab otse Tallinnast lennata.Saates annab Kaur nõu, kuidas lastele meelelahutust pakkuda, milliseid randu ja paiku külastada ning samuti jagab nipi, kuidas õnnestus keset tipphooaega mõistlikuhinnaga majutus leida.Vestlust juhib Liina Kohlmann.

Silver Paling meenutab oma esmakordset kohtumist Hawaiiga – teda tabas ehmatus, etameeriklased on paradiisisaare ära rikkunud.Siiski leidis ta saare võlu üles ning oskab soovitada erilisi kohti, mida saarestikus külastada.Saates on juttu esialgsest mitteametlikust töötamisest ja hilisemast töökohast (mis oli küll ametlik, kuid mille ta viisasponsori ees maha salgas), kuidas 13 inimest kahetoalisse korterisse ära mahtusid, et hawaiilased on vaatamata kõvale kestale väga soojad (kuigi neil on ilmselt auto tagaistmel kurikas vedelemas) ja palju muud.Hiljuti ilmus Silveril ka raamat „Minu Hawaii”.Vestlust juhib Liina Kohlmann.

Kuidas oleks, kui paneks lapse mõneks ajaks koduõppele ja läheks Aafrikasse? Just seda Tarieli ja Olivia Lipartia tegidki.Tarieli ja Olivia on „Järgmise peatuse” podcastis teist korda – pisut üle kahe aasta tagasi jutustasid nad, kuidas müüsid oma Eesti kodu maha ja alustasid alalist reisimist. Nüüd on elu neid pisut paiksemaks sundinud, sest tütar Mika käib esimeses klassis. Siiski, tunnistavad nad, sai kool valitud selle järgi, et ajutine kaugõpe oleks lubatud.Niisiis lendas pere tänavu talvel kaheks kuuks Keeniasse. Saates on juttu elust ühe maailma suurima aguli läheduses, mida õpib laps reisides (aga koolis mitte), mis oli koduõppe juures kõige keerulisem ja kuidas see üldse toimis, mis lapsele ei meeldinud, mis tunne on vaadata tänavalapsi (kui enda tütar on nii hoitud) ja palju muud.Vestlust juhib Liina Kohlmann.

Sõjablogija Artur Rehi on kaheksa Ukraina missiooni jooksul viinud sealsetele üksustele 800 000 euro väärtuses ülivajalikku abi. Saates kõneleb Artur esimesest korrast, kui ta sattus raketirünnaku alla ja kui valesti ta reageeris, miks ööbiti Kiievis enamasti kõrghoones, kõige ohtlikumatest sihtkohtadest, miks kiievlased enam pommivarjenditesse ei torma, kui palju nüüdisajal turism toimib ja kes Ukrainassereisivad, miks Ukrainas alati nii palju alkoholi tarbiti ja paljumuud. Lisaks on juttu koostööst Ukraina salajasimate üksustega ning kaitseministeeriumi luure peadirektoraadiga. Vestlust juhib Liina Kohlmann.Arturil ilmus hiljuti raamat „8 missiooni Ukrainas”.

Euroopa jõgede kruiisilaeval töötanud Risto Veskioja viib meid oma juttudega sealsesse põnevasse maailma.Risto asus tööle kruiisilaeva a la carte restorani, omamata mingitki kogemust restoranitööst. Saates räägib ta jõekruiiside ootamatult (?) kallitest hindadest, kui keeruline on kaks kuud järjest laeval töötada, mil määral tekib kolleegidega konflikte, kuidas kruiisilaevale tööle pääseda ja palju muud.„Selleks, et laeval töötada, pead olema hull või kogu aeg purjus,” meenutab Risto ühe pikka aega laeval töötanud tuttava sõnu.Vestlust juhib Liina Kohlmann

Kümmekond aastat Kanaari saartelelanud Evelyn Karlsson pesitseb hetkel küll Tenerifel, kuid seos on tal iga Kanaari saarega. Oma lemmikuks peab ta aga hoopis Lanzarotet.Nüüdisajal on eestlaste poolt kõige külastatum Kanaari saar just Tenerife ning sellest kõneleme saates ka pikemalt. Näiteks on jutuks see, et Tenerifel ringi sõites on võimalik ühe päeva jooksul neli aastaaega ära näha, miks rentida pisikest autot, kui palju raha tuleb saare turistipiirkonnas elamiseks välja käia, kuidas kohalikud seal kõigest voodikohti rendivad ja mil moel mägiteedel ohutult ringi liigelda.Evelyn toob ka välja, millisel saarel on lastel kõige enam tegemist, kus on kõige ilusamad rannad, avastamata pärlid, ilusam loodus ja palju muud.Vestlust juhib Liina Kohlmann.

Täiskohaga reisijad Kelli ja Kaarel Kuslap jutustavad, kuidas loobusid pärast magistriõpingute lõpetamist palgatööst ja hakkasid ringi rändama. Mitu kuud aastast elavad nad näiteks Alpides matkabussis ning muuhulgas tegutsevad alpinismigiidina.Kelli ja Kaarel meenutavad, kuidas neil käis ära klõps ja nad mõistsid, et elus on olulised just erilised hetked. Saates räägivad nad, mida kujutabtöö alpinismigiidina, miks juhtuvad matkajatega õnnetused eelkõige mäest alla tulles (mitte üles ronides), mis varustust on vaja, kuidas vältida silmakahjustust ning mis hetkel pidi ühele matkalisele kopter järgi tulema.Vestlust juhib Liina Kohlmann.

Tänase saate külaline SandersSkorik on Dubais tegutsev maakler, kellega räägime AraabiaÜhendemiraatide kinnisvara teemal. Sanders tunnistab, et eestlastehuvi Dubaisse kinnisvara osta on viimastel aastatel plahvatuslikultkasvanud. Pole ka ime, sest näiteks olmekulud ja kütus onhoopistükkis odavamad kui Eestis. Kui Dubais on juba oma korterolemas, siis pole sealmail talvitumine kulukam kui külmas Eestis.Dubai kinnisvara hinnad onenam-vähem nagu Tallinnas, aga üür palju kõrgem. Uusarendustehinnad algavad näiteks juba 150 000 eurost.Sanders annab saates nõu, kuhuAraabia Ühendemiraatides korter osta, kas ja kuidas tasub laenutaotleda, mis nüansse meeles pidada ja palju muud.Vestlust juhib Liina Kohlmann.

Tänase saate külaline Janika Tamm on kirglik matkaja, kes on tallanud matkateid nii kodumaal kui ka laias maailmas. Janika liitub meiega veebi vahendusel otse Malaisiast.Saate peamiseks teemaks on kuus kuud väldanud 4265 kilomeetri pikkune matk Mehhikost mööda Ameerika Ühendriikide läänerannikut kuni Kanadani välja. Janika jutustab, kuidas neljandaks kuuks hakkab matkates päris igav (sest kõik mõtted on mõeldud), mitu paari jalatseid ära tallus, kuidas matka lõpus polnud päevas 50 kilomeetrit kõndida mingi probleem, suurimast madalpunktist, miks paaridel on raskem kui sooloreisijatel ja palju muud.Vestlust juhib Liina Kohlmann.

Tänase saate külaline Kreete Uustalu on tantsinud pea terve elu ning tema suureks unistuseks on tantsijana läbi lüüa just Ameerika Ühendriikides. Viimastel aastatel on Kreete korduvalt USA-s käinud, osaledes erinevatel tantsukursustel ning püüdes luua kontakte oluliste inimestega. Ta tunnistab, et sealne konkurents ei ole nõrkadele. Viimati Los Angeleses olles võttis Kreete tunde Beyoncé viimase tuuri koreograafilt Tia Riveralt. Muide, see privaatkursus maksis 4000 eurot. Saates jutustab Kreete, kui palju kogu Los Angeleses käik maksma läks, mida tuleb teha artistiviisa saamiseks, kuidas käib kontaktide loomine (ja miks on see vajalik), mis põhjusel ta ühelgi audition’il osaleda ei saanud ja palju enamatki. Vestlust juhib Liina Kohlmann.

Tänase saate külaline Merilyn Meristo jutustab Sri Lankast, kus ta on viimased 18 aastat regulaarselt käinud. Üks huvitav teema, mille Merilyn välja toob, on see, et Sri Lankat ja Eestit saab paljuski võrrelda. Tõsi küll, erinevusi on märksa rohkem. Saates tuleb juttu eelarvamustest, vaesusest (või selle vähesusest?), kohalike meeletust ebausust, üleliia suurest viisakusest ning loomulikult annab Merilyn nõuandeid, mida tasub turistidel külastada. Merilynil ilmus hiljuti ka raamat „Minu Sri Lanka“. Vestlust juhib Liina Kohlmann.

Tänase saate külaline on reisiajakirjanik ja fotograaf Silvia Pärmann, kes on käinud umbes sajas riigis üle terve maailma. Viimasel ajal on aga tekkinud hoopis suurem huvi naaberriigi Läti vastu. Tegelikult pakub Läti avastamist küllaga. Saates tuleb juttu näiteks Daugavpilsist ja sealsest muljetavaldavast Mark Rothko muuseumist, Põhjamaade Veneetsiaks nimetatud Kuldigast (ja kas see on ikka nime väärt), milliseid randu lisaks Jurmalale eelistada, kättesaadavast luksusest Lätimaal ja palju muud. Liigelda soovitab Silvia Lätis ühistranspordiga, mis toimib väga hästi. Vestlust juhib Liina Kohlmann.

Tänase saate külaline Thea Karin viib meid jõululainele – ta jutustab Brno, Bratislava, Budapesti ja Viini jõuluturgudest. Mida põnevat turgudel pakutakse? Milliseid toite tasub proovida? Kuidas on hinnad? Mis avaldab muljet ja mis jätab külmaks? Pikemalt on teemaks Tšehhi suuruselt teise linna Brno jõuluturg, sest just Brno on tänavu nimetatud Euroopa jõulupealinnaks. Loomulikult tekib ka küsimus, kas ja kui eriline on Tallinna jõuluturg võrdluses kõigi teistega. Thea vastab sellele. Vestlust juhib Liina Kohlmann.

Tänase saate külalised Eliisa Allabert ja Luise Suislep jutustavad oma pooltasuta Euroopa tripist. Ei, noored ei hääletanud, nagu võiks ehk arvata. Nad taotlesid hoopis DiscoverEU reisisipassi, mis tähendab, et suur osa nende Euroopa reisi rongipileteid said programmi poolt kaetud. Selleks, et reisipassile kandideerida, peab olema 18aastane ja elama mõnes Erasmus+ programmiriigis. Saates tuleb juttu külastatud riikidest, kas kolmekesi reisida oli hea või halb, mis oli eelarve, kuidas raha koguti ja palju muud. Vestlust juhib Liina Kohlmann.

Tänase saate külaline Kätlin Oinus veetis kolm aastat Uus-Meremaal, kuhu läks Working Holiday viisaga. See on ka kõige sagedasem viis, kuidas sinnamaile tööle suundutakse.Kätlin jutustab saates töö leidmisest ning selle nippidest ja nüanssidest, auto rentimisest, majades elamisest ja üürihindadest ning palju muud.Samuti annab Kätlin nõu, kuidas taotleda viisat nii, et see kindlasti ka esimesel korral õnnestuks.Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline on pikaajaline Kreeka giid Ester Laansalu. Ester sattus esimest korda Kreekasse juba pea 30 aastat tagasi. Ilmselgelt on riik selle ajaga metsikult muutunud ning Ester toob välja, mis on peamised erinevused. Saates räägime veel headest hindadest (näiteks kreeka tarvernas on arve kindlasti väiksem kui Eestis väljas süües), milliseid 700 Kreeka saarest tasub külastada ning hiljuti ajakirjandusse jõudnud Kreeka kuuepäevasest töönädalast. Estri sõnul ei tulnud paljude jaoks selle seadusega üldse muutusi – kreeklane on metsik tööloom ning turismihooajal töötatakse alati nii palju kui vaja. Vestlust juhib Liina Metsküla. Ester on kirjutanud ka raamatu „Minu Kreeka”.

Tänase saate külaline Kaspar Uljas viib oma lugudega Argentinasse. Kaspar jutustab saates näiteks sellest, et argentiinlastel on sarnane huumor eestlastega, mate joomisest, tangovampiiridest ning tangoga seotud stereotüüpidest. Samuti soovitab Kaspar väga külastada imekaunist Andide mäestikku – see on midagi täiesti teistsugust, kui eestlase silm on harjunud nägema. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külalised Kristjan Roosileht ja Berit Heinmets jutustavad vabatahtlikust tööst ja sellega seonduvast Tansaanias. Kui Berit otsustas juba teist korda minna Tansaaniasse vabatahtlikuks, siis Kristjan seevastu tegi sealmail oma tavapärast tööd ning väisas rohkelt koostöötamise keskusi. Kuigi Tansaania on digirändurite jaoks hea paik, kus töötada (ajavöönd on sama), siis kipub internet aeg-ajalt alt vedama. Berit aga oli lähedalt seotud Tansaania naiste hakkamasaamise ning laste hariduse temaatikaga. Ta tunnistab, et naiste olukord on seal päris keeruline ning ta nägi seal sellist vaesust, millest enne ei teadnud. Saates tuleb jutuks ka Kilimanjaro tippu ronimine ning safaritel ringi vuramine. Beriti ja Kristjani tegemistest valmis reisisari „Vabatahtlikult Aafrikasse”. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Caroline Vabrit on koos perega Islandil elanud pisut üle aasta. Caroline kohtus oma eestlasest abikaasaga esimest korda just Islandil ning mõni aeg tagasi otsustati koos perega (kus kasvab kaks last) sinna naasta. Caroline hinnangul oli Reykjaviki kolides abikaasa varasem töö sealmaal kasulik, kuid polnud vajalik. Küll aga toonitab ta, et Reykjavikki niisama heast peast kolida on päris kallis – näiteks tuleb 2-3 kuu eest korteriüür ette maksta ja see pole odavate killast. Saates tuleb juttu veel Caroline fotograafitööst (ja mis põneva niši ta endale leidnud on), miks ei saa Islandil hakkama ilma autota, miks tervislikult süüa on kallis, lasteaedadest ning loomulikult üldiselt rahateemast. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külalised Liilia Namsing ja Tauno Tagel räägivad elust ja töötamisest Kanadas. Kuna Liilia oli varasemalt töötanud USA firmas, pakuti talle Kanada kontorisse tarkvaraarendajana tööd. Tauno läks üheskoos kaasaga ning asus kohapeal tööd otsima. Kuna eesmärgiks oli midagi pigem erialast leida, oli see üsna aeganõudev protsess. Ta saatis sadu CV-sid, käis mööda kontoreid, kirjutas ning viimaks leidis töö umbes pool aastat hiljem. Seega võtab ta asja kokku nii: viisa tegemine on lihtne, aga töö leidmine keeruline. Veel on juttu, millist tööviisat tasub teha, kuidas taotleda, elukallidusest, uskumatult viisakatest kanadalastest, kohapeal ringi reisimisest ja palju muud. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Cristo Pajust läks Keeniasse neljaks kuuks, aga kohapeal hakkas nii meeldima, et otsustas pikemaks jääda. Möödunud on ligi kolm aastat. Cristo sõnul on Keenia Aafrika mõistes jackpot-sihtkoht. Tõsi, valge mees on siiski keenialaste jaoks kõndiv rahakott. Nii on Cristo pidanud ka oma kohalikele sõpradele palju selgitama, et ta pole Aafrikasse pangana tulnud. Rahast rääkides, väga huvitav nüanss on see, et Cristo pole ligi kolme aasta jooksul praktiliselt üldse sularaha kasutanud. Keenias sellist asja nagu pangakaart eriti ei kasutata, vaid kõik käib mobiilimaksetega. Samuti jutustab Cristo villade rendiärist ning uuesti ärinõustamise agentuurist, mida nad kohalike eestlastega alustasid. Lõpetuseks räägime ka Keenia safaritest ning Cristo jagab ühe nippi, kuidas potentsiaalset petuskeemi ära tunda. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külalised Hanna Selvet ja Rainer Orro reisivad oma ratastel suvila ehk matkaautoga ringi nii Eestis kui ka välismaal. Autos on vajalik kõik eluks vajalik, mistõttu ei ole iga kord mööda Eestit (või mujale) reisima minnes vaja asju pakkida. Nende ratastel suvilana teenib 1986. aasta matkaauto, mis on küll juba päris eakas, kuid tubli. Teele pole nad igal juhul kuskil jäänud. Juttu on veel sellest, mida lapsed (noorim 3 ja vanim 11) asjast arvavad, supermarketi parklates ööbimisest, miks tekib autos elades konflikte vähem ja palju muud. Vestlust juhib Liina Metsküla.