Kaalujutud

Värskes Kaalujuttude episoodis räägib kardioloog, kuidas liigne kehakaal mõjutab südant, vererõhku, ainevahetust ja kogu organismi. Et ülekaal mõjutab oluliselt tervist, kinnitab ka suure kaalulanguse läbi teinud treener Talis.Südametervise kuul selgitab kardioloog Henri Kaljumäe, et kõrge vererõhk, kõrge kolesterool või kehas tasapisi süvenev põletik võivad südant kahjustada ka siis, kui inimene ise arvab, et tunneb end hästi. Ta kinnitab, et ka mõõdukas kaalulangus võib südametervise seisukohast olla suur samm paremuse poole. „Viie kuni viieteist protsendiline kehakaalulangus võib olla täiesti piisav, et sellest mõõdetav kasu saada,“ ütleb ta.Kaalulanguse positiivseks kõrvalmõjuks saab pidada paremat vererõhku, väiksemat diabeediriski, rohkem energiat ja rohkem tervelt elatud aastaid. „Muutus algab eelkõige teadlikest otsustest ja püsivatest sammudest,“ ütleb kardioloog.Saates on oma lugu jagamas ka treener Talis, kes räägib, kuidas ülekaal mõjutas mitte ainult tema enesekindlust, vaid ka tervist, jaksu ja igapäevaelu. Ta räägib ausalt oma varasematest korduvatest ebaõnnestunud katsetest kaalu langetada ja jagab, kuidas ta lõpuks kaalu kontrolli alla sai.Kardioloog tõdeb, et mõnikord on vaja alustada hoopis ravimitest. „Näiteks kaalulangetusravimeid ei tohiks vaadata ainult kui vahendit kaalu vähendamiseks, sest nende mõju on oluliselt laiem, kuna aitavad langetada veresuhkrut ja on olulised diabeedi ravis, lisaks vähendavad vererõhku ja kolesterooli, mõjutavad positiivselt mitmeid südame-veresoonkonna riskitegureid ja võivad vähendada sõltuvust toidust.“Kuula Kaalujuttude saadet, vaata veebilehte minukaal.ee ja hoolitse oma südametervise eest juba täna.

„KMI on endiselt oluline, kuid tegelikult on tervise seisukohast sama tähtsad ka vööümbermõõt ja kehakoostise analüüs,“ ütleb endokrinoloog Ingrid Reppo.Ta toob näite, et inimene võib olla justkui normaalkaalus, kuid ainevahetuslikud riskid esinevad sellest hoolimata. „Just vistseraalne rasv ehk siseelundite ümber kogunev rasv on südame-veresoonkonna haiguste ja ainevahetushäirete seisukohalt eriti ohtlik.“Juttu tuleb ka sellest, milliseid näitajaid võiks iga inimene oma tervise jälgimisel tähele panna ja kuidas vööümbermõõtu õigesti mõõta. Saade annab praktilise kompassi, millal piisab esmasest enesehindamisest ning millal võiks pöörduda perearsti või spetsialisti poole.Kui soovid oma tervist targemini hinnata ja tahad teada, millest päriselt alustada, siis kuula „Kaalujuttude“ uut osa ja vaata minukaal.ee. Saad nii uusi teadmisi kui ka väga praktilisi soovitusi, mida kohe oma tervise heaks kasutada.

Delfi taskuhäälingu „Kaalujutud“ uues osas räägib uneekspert Kene Vernik, miks kehv uni saboteerib kaalulangust, enesetunnet ja üldist tervist. „Juba üks magamata öö võib mõjutada seda, kuidas aju toitu tajub ehk magus ja rasvane muutuvad ahvatlevamaks ja enesekontroll nõrgeneb, sest keha hakkab otsima kiiret energiat. Teisisõnu – probleem ei pruugigi olla niivõrd tahtejõus, kui bioloogias,“ selgitab uneekspert.Kene Vernik räägib, kuidas mõjutab unepuudus nälja- ja küllastushormoone, stressitaset, veresuhkrut ning isegi seda, kuidas keha treeningust taastub. Veelgi enam – vähene uni võib tekitada nõiaringi, kus halb uni soodustab kaalutõusu ja lisakilod omakorda rikuvad und veelgi.Kuula saadet ja vaata minukaal.ee, kui soovid kaaluteemat terviklikumalt mõista. Mõnikord ei ole järgmiseks targaks sammuks mitte rangem dieet, vaid kvaliteetne ööuni.

„Ma teen kõike samamoodi nagu varem, aga kaal lihtsalt tõuseb,“ ahastavad paljud keskeas naised, kelle kaal hakkab ühel hetkel kontrollimatult kerkima. Naistearst Made Laanpere selgitab menopausi ja kehakaalu seoseid ning Anne Vomm jagab isiklikku kogemust menopausiaegsetest muutustest ja sellest, mis aitas päriselt tasakaalu leida.Dr Laanpere selgitab saates „Kaalujutud“, et menopausiaegne östrogeeni taseme langus mõjutab ainevahetust, insuliinitundlikkust ja rasva jaotumist kehas. Samal ajal väheneb lihasmass, mis aeglustab ainevahetust veelgi. See selgitabki, miks sama toitumine ja liikumine ei anna enam samu tulemusi.Naistearst aitab kuulajal mõista, miks ja kuidas need muutused organismis aset leiavad. Näiteks toob ta välja, et kerkinud magusaisu ja kaalutõusu võib seostada unehäirete ja stressiga: kui uni on katkendlik või pinnapealne, tõuseb stressihormoon kortisool, mis omakorda suurendab isu ja soodustab rasva kogunemist.Anne Vomm heitles pikalt menopausist tingitud muutustega. Tema kehakaal tõusis, enesetunne muutus, vaimne selgus hägustus ja tööalane tegutsemine oli täis väljakutseid. Anne kogemus näitab, kui oluline on abi otsimine ja erinevate lahenduste proovimine – olgu selleks toitumise korrigeerimine või hormoonasendusravi.Kui menopausiga seotud kaalutõus ja muud muutused tekitavad vaevusi või soovid nendega juba eelnevalt kursis olla, et suuremaid probleeme ennetada, siis kuula saadet ja vaata ka minukaal.ee.

Saates Kaalujutud on külas lastearst ja endokrinoloog dr Ülle Einberg, kes selgitab, miks laste ülekaal ei ole ainult välimuse küsimus, vaid ka tõsine oht tervisele.Kehakaaluga seotud mured ei teki üleöö. Need kujunevad tasapisi toidukeskkonna, näksimisharjumuste, vähese liikumise, ekraanide, reklaamide ja pere igapäevaste valikute koosmõjus.Dr Einberg tõdeb, et arstid näevad järjest rohkem lapsi, kellel on juba varases eas liigse kehakaaluga kaasnev kõrgenenud vererõhk, muutused veresuhkrus, rasvmaksa risk või muud ainevahetusega seotud kõrvalekalded. Ta ütleb, et kaaluga seotud terviseprobleemid võivad areneda ka siis, kui laps ise otseselt millegi üle ei kurda.Vanemad ja lähedased on tihti küsimuse ees, kuidas üldse lapse kehakaalust nii rääkida, et ta ei tunneks häbi ega hukkamõistu. Arst ütleb, et last toetav suhtumine on väga oluline, ükskõik kes temaga sellel teemal räägib. Lisaks paneb ta peredele südamele, et kaalu langetamise ja tervise toetamise eesmärgil tehtavad muutused peaks olema kogu pere ühine pingutus. „Juba väikesed edasiviivad sammud võivad tervisele märgatava kasu tuua,“ ütleb dr Einberg.Lapse tervise eest hoolitsemine algab teadlikkusest ja soovist õigel ajal tegutseda. Kui tahad paremini mõista, kuidas ülekaalulise lapse tervist toetada, siis kuula saadet ja vaata minukaal.ee

Miks on tervislikult elamine nii raske? Miks haarame päeva lõpus bensiinijaamast hot dogi, poest valmistoidu ja hulga magusat või tellime väsinuna koju jõudes kiiresti söögi, mis küll kõhu täidab, kuid enesetunnet ei toeta? „Kui ebatervislik toit on igal pool nähtav ja kergesti kättesaadav, siis ei ole aus rääkida ainult tahtejõust,“ ütleb rahvatervise arst ja epidemioloog dr Taavi Tillmann.Kaalujuttude saates võtame seekord vaatluse alla küsimuse, kas kehakaal ja tervisekäitumine on ainult inimese enda vastutus või on peamine valikute kujundaja hoopis meid ümbritsev keskkond. „Elame maailmas, kus toit on kogu aeg käeulatuses , aga enamasti pole see niisugune toit, mida meie keha vajab,“ tõdeb arst.Räägime saates ka sellest, et ülekaal ja sellega kaasnevad probleemid pole üksnes individuaalne, vaid ka ühiskondlik mure. Arutleme, millised on vaimse tervise ja kehakaalu seosed ning toome näiteid, kuidas võiks lihtsal moel tervislikumaid valikuid teha.Kuula saadet ja uuri lisainfot lehelt minukaal.ee

Hiljuti viidi Eestis läbi kvalitatiivne uuring, mis kaardistas Eesti ülekaalu kogenud inimeste ja nendega töötavate arstide kogemusi ning soovitusi sekkumisteks. Arutleme saates „Kaalujutud“, miks kaaluteema kipub meditsiinis muude murede varju jääma, millised lahendused päriselt aitaksid ja kas ülekaalulisuse ravi on tulnud, et jääda.Saates on külas rahvatervise ja käitumisteaduste ekspert, Tartu Ülikooli ja Tartu Ülikooli Kliinikumi TeamPerMed personaalmeditsiinikeskuse tegevjuht ja uuringu kaasautor dr Riina Raudne. Teise eksperdina on stuudios Novo Nordisk Eesti haru juht, rakendusliku käitumisteaduste magistritöö ja uuringu kaasautor Koit Arro.Saatekülalised rõhutavad, et meditsiinisüsteem peaks inimest tema kaalulangetusteekonnal rohkem toetama, mitte üksnes üldiseid soovitusi jagama. „Uuringust selgus, et paljud inimesed on oma kehaga võidelnud aastaid, sageli teadmisega, et nad on probleemiga täiesti üksi,“ räägib Raudne.

Enamasti räägitakse kaalust kui tervisemurest, aga ülekaaluga seotud kulud on mõõdetavad ka rahas. Mis on ülekaalu hind, selgitavad saates „Kaalujutud“ Tervise Arengu Instituudi epidemioloogia ja biostatistika osakonna juhataja Rainer Reile ning perearst ja Confido tervisekeskuse kliiniline juht Marko Ölluk.Ülekaaluga seotud otsesed kulud Eesti tervishoiusüsteemile ulatuvad vähemalt 125 miljoni euroni aastas. Rainer Reile toob välja, et lisaks ülekaaluga seotud ravikuludele ja haigushüvitistele jääb maksumaksjate kanda ka liikumisvaegusest tingitud kulud ehk veel 23 miljonit eurot aastas. Kuula saatest, milliste ülekaaluga seotud haiguste ravist kulud peamiselt koosnevad.Vaata lisaks: minukaal.ee

Räägime saates avameelselt kaalutõusu, elustiilimuutuste, kaalulangetusravimite ja ühiskondlike hoiakute teemal.Toiduajakirjanik Martin Hanson räägib Kaalujuttude saates, mida tähendab aastaid üritada kehakaalu kontrolli alla saada ja üha uuesti ebaõnnestuda. Järveotsa Perearstikeskuse perearst dr Diana Ingerainen leiab, et perearstil on kaaluprobleemidega inimese toetamisel oluline roll, sest mitmed tõsised terviseprobleemid on otseselt kaaluga seotud ja neid on võimalik ennetada.Dr Ingerainen toob välja, et alati ei ole patsiendile lihtne öelda, et ta peaks oma kaaluga tegelema, sest teema on tundlik. „Neid, kes jõuavad arsti juurde teemaga, et oleks vaja tuge kaalu kontrolli alla saamiseks, pole palju. Tullakse hoopis sellepärast, et kaalust tingitud haiguste tõttu on abi vaja. Inimene tuleb liigesevalu, unetuse, väsimusega – ja alles siis jõuame kaaluni. Aga hea oleks, kui hakkaksime kaaluga tööle juba siis, kui tervisemuresid veel pole.“„Minule soovitas arst ravimeid, aga tuleb teada, et ükski ravim ei tööta vaakumis. Kui sa loodad ainult ravimile ega muuda liikumis- ja toitumisharjumusi, jääd hapraks,“ ütleb Martin otsekoheselt.Kuula saatest, milline oli Martini kaalulangetusteekond, mis takistused kipuvad sel rajal olema ja kuidas saab perearst ülekaaluga kimpus olevale inimesele toeks olla.Vaata ka veebilehte minukaal.ee ja kui soovid kehakaalu teemal kaasa rääkida või oma kogemust jagada, siis ootame kirju aadressil [email protected].

Kas kehakaal on tahtejõu küsimus või hoopis geenidega kaasa antud? Miks on mõnel inimesel lihtne normaalkaalu hoida, teisel aga näib pingutustest hoolimata kaal justkui iseenesest tõusvat? Geeniteadlane tõdeb, et osadel eestlastel on tõesti geenikombinatsioon, mille korral on raske söömisega piiri pidada. Saate „Kaalujutud“ külalisteks on geeniteadlane ja psühholoog Uku Vainik ning oma kaalulangetuslugu jagav Rita Veskimeister. Saatekülalised jagavad teaduslikke avastusi ja toovad elulisi näiteid sellest, mis kehakaalu mõjutavad ja kuidas tervisliku kaalu poole liikuda.Kuula saadet ja vaata ka veebilehte minukaal.ee ja kui soovid kehakaalu teemal kaasa rääkida või jagada oma kogemust, siis ootame kirju aadressil [email protected].

Ehkki ülekaal on väga paljude meeste terviseprobleemide algpõhjuseks, jõuavad mehed arsti juurde sageli alles siis, kui olukord on juba päris tõsine.„Kaalujuttude“ saates on seekord kehakaalust ja tervisest rääkimas Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliiniku meestearst dr Kristjan Pomm ja ettevõtja Aivar Kuusk, kes jagab ausalt, kuidas 60 kilo kaotamine tema elu muutis.Mees! Kui sinagi kuulud nende hulka, kel kilosid vöökoha ümber rohkem kui võiks, siis kuula „Kaalujuttude“ saadet ja saa teada, miks võiks juba homme tervislikumalt elama hakata. Kui sind muud argumendid ei kõneta, siis oma seksuaaltervise huvides võiksid ikka alla võtta.

Kaaluprobleeme nähakse sageli tahtejõu puudusena, kuigi tegelikult on rasvumine keeruline krooniline haigus. Miks peetakse paksu inimest automaatselt laisaks? Kuidas mõjutab see enesehinnangut? Ja kas huumor aitab rasketel hetkedel toime tulla?Uues taskuhäälingus „Kaalujutud“ räägime kehakaalust nii, nagu sellest tegelikult rääkima peaks – avatult ja tõenduspõhiselt. Avasaates võtame fookusesse kehakaalu ja vaimse tervise seosed.Stuudios on kaalupsühholoog Kari Kuulman, kes selgitab, miks kaaluteemad inimestes tugevaid emotsioone esile kutsuvad ja häbitunnet tekitavad.Saates räägib avameelselt oma kogemustest koomik Aleksandr Popov, kelle värske stand-up „Stigmast Sigmaks“ käsitleb kehakaaluga seotud hoiakuid: „Algas asi sellest, kui üks arstitädi vaatas mind ja ütles: „Sa oled rasvane.“ Ja siis ma mõtlesin, et noh, ju siis olen jah.“kui soovid kehakaalu teemal kaasa rääkida või jagada oma kogemust, siis ootame kirju aadressil [email protected].