Skip to content
PodParley
Keelesaade podcast artwork

PODCAST · society

Keelesaade

by (Vikerraadio)

"Keelesaade" käsitleb eesti keelt ajas ja ruumis ning teisi keeli eesti keele ümber. Saates esinevad inimesed, kes keelemaailmades tegutsevad."Keelesaade" räägib meid ümbritsevast maailmast, milles me kõik elame – keelemaailmast. Maailmast, mis on ühtaegu nii selge ja tuttav ja omane, samas salapärane ja teinekord käsitamatugi. Saate autor ja helioperaator on Piret Kriivan.

Publisher-supplied feed metadata · PodParley refreshed Oct 10, 2026 · Source feed

Subscribe · 0 Bookmark

Episodes

  1. Keelesaade

    Keeleteadlane Mari Uusküla: "Sinine tundub olevat teiste värvide seas väga eriline. Itaalia keeles on ta eriline sellepärast, et ta jaguneb nimelt kolmeks!"

  2. Keelesaade. Emakeeleõppe päevaküsimused

    Emakeeleõpetajate seltsi esimees Kaja Sarapuu: "Me lahendame praegu üht probleemi, aga samal ajal laseme teisel kasvada. Me räägime palju sellest, kuidas viia venekeelsed koolid üle eestikeelsele õppele, aga liiga vähe sellest, millises seisus on eestikeelne kool ise!"

  3. Keelesaade. Arekeelne raamat

    Kooliraamatukoguhoidja Varje Mägi: "Arekeelne raamat on lugemisraskustega lastele kui kaldtee lugemisrõõmuni. Kaldtee kasutamine ei tähenda seda, et ma ei kasuta treppi – nii ka arekeelse raamatu lugemine ei tähenda seda, et ta tavalist kirjandust ei loe!"

  4. Keelesaade. Eestikeelse õppe hoiakud

    Professor Birute Klaas-Lang: "On vaja väga palju lisaressurssi huviharidusse, on vaja toetada nii kooli kui ka õpetajat ja õpilast. Samas on väga palju tähelepanu läinud üleminekukoolidele, aga eestikeelne kool vajab täpselt samamoodi tuge."

  5. Keelesaade. Sõnaloomevõistlus "Aaviku avantüür"

    Aavikute majamuuseumi arendusjuht Merit Karise: "Sellele võistlusele ootame kõiki neid, kes valdavad eesti keelt või on nii palju eesti keelega kokku puutunud, et neile on üks kena sõna kõrvu kõlama jäänud."

  6. Keelesaade. Szilárd Tibor Tóthiga töödest ja tegemistest Narvas

    Keeleteadlane Szilárd Tibor Tóth: "Õpetasin Eduard Vilde romaani "Raudsed käed", mille ta kirjutas Narvas Kreenholmi tööliste elust, uues võtmes- minu kontseptsiooni järgi on see sügavalt kristlik romaan!"

  7. Keelesaade. Marju Kõivupuuga lindude keelest ja meelest

    Folklorist Marju Kõivupuu: "Esmase info saame lindude kohta äppidest kätte, aga see on ainult kiirtoit. Mart Mägra raamat on gurmee – võtame siis kiirtoidu kõrvale ka peenemaid palasid!"

  8. Keelesaade. Tõrva Gümnaasiumi Meediaklubi

    TG Meediaklubi: "Kohati tundub, et direktori vastuvõtt on tähtsam kui see, mis sa tegelikult koolist kaasa võtad!" Meediaklubi arvates on probleem, et õpilased käivad koolis hinnete, mitte teadmiste pärast.

  9. Keelesaade. Keelemees Ain Kaalep 100

    Ain Kaalep: "Inimesest teeb inimese ikkagi keel!" (1985)

  10. Keelesaade. Fred Pussiga naiste lisa- ja perekonnanimedest

    Nimeuurija Fred Puss: "Suhtumine, et neid naisi, kes ei võta mehe perekonnanime, peetakse vähem pühendunuks, püsib nii Ameerika Ühendriikides kui ka mujal tehtud uuringute põhjal tänapäevani. USAs ja Suurbritannias võtab üle 80% naisi mehe perekonnanime."

  11. Keelesaade. Riho Grünthaliga soomeugrilaste keelest

    Professor Riho Grünthal: "Imelik on muidugi see, et soome-ugri keeled, mille päritolu on seotud väga kaugete aladega idas, Siberis, Uurali mägede taga, on nii kaugele sattunud ja ellu jäänud!"

  12. Keelesaade. Villem Grünthal- Ridalast Riho Grünthaliga

    Professor Riho Grünthal: "Soomes olek mõjutas tugevalt tema regivärsilist loomingut. Soomes oli sel ajal väga tugev karelianism, mille vundamendiks oli "Kalevala". Regivärss oli rahvuslik rõhutus ja pürgimine millegi algupärase juurde tagasi."

  13. Keelesaade. Leena Nissilä keelehooldest Soome moodi

    Kotuse juhataja Leena Nissilä: "Soomes ollakse keeleasjades väga ärkvel, sellepärast mina ei karda, et somes (sotsiaalmeedias) kasutatav vabam keel kirjakeelde või ametlikumasse keelde jõuab!"

  14. Keelesaade. Leena Nissilä Soome kodumaistest keeltest

    Kotuse juhataja Leena Nissilä: "Empaatia tähendab seda, et räägime selles keeles, millest on kasu teisele. Kui ta õpib riigikeelt, siis anname talle võimaluse seda kasutada ja niimoodi toetada tema keeleõpet."

  15. Keelesaade. Jaan Õispuuga Ants Andersoni keeleparendusest

    Keeleteadlane Jaan Õispuu: "Ants Anderson on palju raskemas olukorras, kui oli Johannes Aavik 110 aastat tagasi, kui eesti kirjakeel oli veel küllalt lapsekingades. Tänapäeval, kui eesti keel on küllaltki voolitud, on parendustega välja tulla küllaltki raske."

  16. Keelesaade. Reet Benderiga baltisaksa huumorist

    Professor Reet Bender: "Baltisaksa huumoris on omad ja võõrad. Need teised ja võõrad on võimu esindajad: keiser ja tšinovnikud, riigisakslased. Eestlased ja lätlased on omad. Talupoja üle heideti nalja küll, aga see oli ikkagi heasoovlik."

  17. Keelesaade. Jaan Lahega Behemotist ja Leviatanist

    Professor Jaan Lahe: "Behemot ja Leviatan ilmutavad Jumala kui looja vägevust. Iiobi raamatus ei ole nad kurjad ja pahatahtlikud, nad on lihtsalt suured ja hirmuäratavad."

  18. Keelesaade. Fred Pussiga lisanimedest

    Leksikograaf Fred Puss: "Üleüldiselt võib arvata, et Eestis tugineb umbes 20-25 % perekonnanimedest lisanimel."

  19. Keelesaade. Raamatuaasta lõpukonverentsilt

  20. Keelesaade. Piret Järvelaga koolikirjandusest

    Õpetaja Piret Järvela: "Kui praeguse koolihariduse puhul rõhutatakse, kui oluline on seoste tekkimine, siis seoseid saavad luua need, kellel on teadmised. Just selle pärast on meil vaja lugeda raamatuid otsast lõpuni ja arutleda selle üle, missugust maailmanägemist raamat peegeldab."

  21. Keelesaade. Reili Argusega ukraina ja vene laste eesti keelest

    Professor Reili Argus: "Nende kahe grupi – ukraina taustaga lapsed ja kohalikud muukeelsed lapsed – uuringu ehmatav tulemus oli tegelikult see, et need kaks gruppi olid võrdsed. Kusjuures kaks kolmandikku kohalikest lastest olid käinud eestikeelses lasteaias."

  22. Keelesaade. Tiiu Reimoga eesti võõrkeelsest kirjandusest

    Raamatuteadlane Tiiu Reimo: "Selles bibliograafias on Eestis elanud ja tegutsenud isikute teosed, ükskõik kas nad olid juba Eestis sündinud või olid nad siia sisse rännanud. On ka neid autoreid, kes on siin mõnda aega töötanud ja siit edasi liikunud."

  23. Keelesaade. Celal Yildirimiga selges eesti keeles matemaatikast

    Matemaatikaõpetaja Celal Yildirim: "Eestis on tekstülesanded väga eluga seotud. Näiteks 9. klassis õpime praegu täisnurkset kolmurka – siinust, koosinust ja tangensit. Ülesandes on sein ja sellel redel ja siis peab otsima, kui suur on tõusunurk."

  24. Keelesaade. Rogier Bloklandiga meä ja kveeni keeltest

    Professor Rogier Blokland: "Nii meä kui ka kveeni keel on võrsunud soome keelest. Sada aastat tagasi olid nad veel soome keele murded. Meä keelt räägitakse Rootsis ja kveeni keelt Norras."

  25. Keelesaade. Margit Langemetsaga ÕSist

    ÕSi töörühma juht Margit Langemets: "Kuna meie kriitikud tõid just seda välja, et ÕSis, kirjakeele normi aluseks olevas sõnaraamatus, peaks olema kuidagi välja toodud mingi keskne osa, siis me püüdsime ise selle keskmeni jõuda!"

  26. Keelesaade. Tammsaare "Tõde ja õigus" 100

    Piret Kriivan: "Üks Tammsaare entsüklopeedia kuluks ära küll!"

  27. Keelesaade. Tiina Laansaluga perekonnanimede käänamisest

    Nimeuurija Tiina Laansalu: "Põhireegel on ikkagi see, et eesti perekonnanimesid käänatakse samamoodi, nagu käänduvd eesti sõnad. Siia vahele mahub sõna "enamasti", sest on erandeid!"

  28. Keelesaade. Helen Hindiga tehisarust ja väljendusoskusest

    Oma Keele peatoimetaja Helen Hint: "Tehisintellekti kasutamist ei ole päris hästi võimalik tuvastada. Tuvastamise rakendusi ei soovita valdkonna eksperdid kasutada, sest need võivad anda valepositiivseid ja valenegatiivseid tulemusi."

  29. Keelesaade. Mari Tarand – 85

    Mari Tarand: "Kui kasvõi üks meie rahva hulgast on tee raamatu juurde raadio abil leidnud, siis võib julgelt öelda, et raamatu saade raadios ei ole olnud maha visatud eeter." (aastal 2000).

  30. Keelesaade. Ristsõnadest ja keerdküsimustest

    Pühade aeg kestab. Mõnel pool Eestis on jõulud lõppenud kolmekuningapäeval, mõnel pool nuudipäeval, mõnel pool on alles "vastel viinud jõulud".

  31. Keelesaade. Iris Metsmäega jõulusõnadest ÕS-is

    Iris Metsmägi: "Laps on jõulusõna sellepärast, et jõulud on kristlikus traditsioonis Jeesuse sünnipüha. Jeesus – jõululaps. Sõna laps on pärandsõna, ta on Uurali algkeelest pärinev ja vasteid on tal samojeedi keeleni välja."

  32. Keelesaade. Pille Kippariga lastehirmutistest ja muust

    Emeriitprofessor Pille Kippar: "Lastehirmutised on laste kasvatuse juures pedagoogilised tegelased. Ema pidi lapse suutma juttudega eemale hoida halbadest asjadest." Hingestatud maailmas olid head ja olid ka halvad haldjad ja need halvad haldjad olidki Pille Kippari sõnul lastehirmutised.

  33. Keelesaade. Pille Kippariga loomamuinasjuttudest

    Emeriitprofessor Pille Kippar: "Eestlaste konnal on õpetusi üle saja, need on kõik niisugused altvedavad asjad! Näiteks: kui sa lähed püksikorda pidama, siis hoia nina alla tuult, muidu läheb hulk head lõhna raisku."

  34. Keelesaade. Liivo Niglasega itelmeenidest

    Visuaalantropoloog Liivo Niglas: "Seda võimekust keel ära õppida ja ka neid tingimusi, mis võimaldaks üldse keelt ära õppida, väga ei ole. Aga ka itelmeeni keele ja kultuuriga püütakse organiseerida taaselustamisliikumist."

  35. Keelesaade. Mart Rannutiga keeleseaduse muudatustest

    Keeleteadlane Mart Rannut: "Tähtis on see, et ometigi jõudis see asi riigikokku. Kui me saaksime veel korda keelehalduse, milleks meil on olemas õiguslikud vahendid!"

  36. Keelesaade. Liivo Niglasega neenetsitest

    Antropoloog Liivo Niglas: "Minu jaoks on neenetsid väga elavad, huvitatud maailma asjadest, väga hea huumorimeelega inimesed, kes igal võimalikul hetkel teevad nalja."

  37. Keelesaade. Helin Kase ja Geidi Kilbiga mitmekeelsest virtuaalruumist

    Helin Kask: "Tahaks julgustada arusaama mitmekeelsusest, seda ei pea kartma! Oluline on tunnetada konteksti, millal mingi asi kuhugi sobib!"Geidi Kilp: "Kui suhtlus on ametlikum ja suhtlejad ei ole nii tuttavad, siis kasutatakse teisi keeli vähem!"

  38. Keelesaade. Helika Mäekiviga keelenupuvõistlusest

    Keeletoimetaja Helika Mäekivi: "Keelenupp võiks sisaldada mõnda küsimust või probleemi, millega on kas kirjutaja ise kokku puutunud või mille üle on mõnes seltskonnas arutletud või kui ta näeb keeles toredat või vaimukat uudissõna, siis tasub seda teistele tutvustada!"

  39. Keelesaade. Arvis Kiristajaga tšuudidest ja tšuhnaadest

  40. Keelesaade. Mari Uuskülaga kujundite tõlkimisest

    Keeleteadlane Mari Uusküla: "Kui isegi inimene ei saa püsiühendite tõlkimisega hakkama, siis miks me arvame, et sellega saab hakkama masin, kellele on kõik ette antud."

  41. Keelesaade. Indrek Pargiga lõunaeesti keel(t)est

    Indrek Park: "See teeks inimesed rõõmsaks ja ei võtaks kelleltki tükki küljest ära!" Nii ütleb Indrek Park vastuseks küsimusele, miks peaks võru või lõunaeesti keel keeleks tunnistatama.

  42. Keelesaade. Indrek Pargiga maailma keeltest ja murretest

    Keeleteadlane Indrek Park: " Selle peale vanasti ei mõeldud, et üks rahvas võib rääkida mitut keelt või vastupidi, et mitu rahvast võivad rääkida ühte keelt!"

  43. Keelesaade. Petr Sushkoviga Viljandist, Pärdist ja Kaplinskist

    Petr Sushkov: "Mulle meeldib mõelda, et eestlasena olen ma pärit Viljandist."

  44. Keelesaade. Piret Voolaiuga vanusest ja vanadest

  45. Keelesaade. Jaak Prozesega hõimukeeltest Rootsis, Norras ja Lätis

    Fennougria nõunik Jaak Prozes: "Mis siis ikkagi jääb järele, kui keel on läinud? Kas siis on kõik läinud või kui keelt on piisavalt palju uuritud või talletatud, kas siis mingil hetkel võib see keel raamaturiiulilt või arvutist välja tulla ja midagi hakkab jälle juhtuma?"

  46. Keelesaade. Peeter Pälliga õigekirja põhireeglitest

    Juhtivkeelekorraldaja Peeter Päll: "Õigekirjareeglite üle kurtmine on meil olnud ajaloos läbiv teema, oma keeruliste reeglitega oleme sellele ka kaasa aidanud. Põhireeglid on katse teha teisiti ja see on ikkagi selleks, et eesti keele omandamine ei oleks võimatult keeruline!"

  47. Keelesaade. Lauri Vahtrega keelerägastikes

    Lauri Vahtre: "Keelt loovad kirjaoskajad haritud inimesed, kes seda keelt praktiliselt kasutavad ka rikkamate tekstide loomiseks kui mingi pesumasina kasutusjuhend. Need praktilised keeleloojad võiksid olla natuke julgemad oma seisukohtade väljaütlemisel ja kaitsmisel!"

  48. Keelesaade. Antoine Chalviniga Johannes Aavikust

    Professor Antoine Chalvin: "Keeleuuendus ei olnud vajalik, eesti keel oleks võinud areneda täiesti loomulikul viisil, aga see ei tähenda seda, et ma ei hindaks Aaviku tööd. Vastupidi just sellepärast, et ei olnud vaja, on tema ürituse edu veel imestamapanevam ja veel huvitavam!"

  49. Keelesaade. Lauri Kettunen ja Eesti

    Keeleteadlane Jüri Valge: "Võib-olla veel olulisem kui see, et ta uuris erinevaid eesti keele valdkondi, oli see, et ta tegi väga palju eesti keele staatuse tõstmiseks!"

  50. Keelesaade. Sanskriti keele olemus

    Orientalist Martti Kalda: "Kagu-Aasiasse minnes võiks mõned tähestiku numbritest ikkagi ära õppida, sest on suur vahe, kas maksate kümme või 90 raha mingisuguse asja eest!"

View all 499 episodes →

Type above to search every episode's transcript for a word or phrase. Matches are scoped to this podcast.

Searching…

We're indexing this podcast's transcripts for the first time — this can take a minute or two. We'll show results as soon as they're ready.

No matches for "" in this podcast's transcripts.

Showing of matches

No topics indexed yet for this podcast.

Loading reviews...

ABOUT THIS SHOW

"Keelesaade" käsitleb eesti keelt ajas ja ruumis ning teisi keeli eesti keele ümber. Saates esinevad inimesed, kes keelemaailmades tegutsevad."Keelesaade" räägib meid ümbritsevast maailmast, milles me kõik elame – keelemaailmast. Maailmast, mis on ühtaegu nii selge ja tuttav ja omane, samas salapärane ja teinekord käsitamatugi. Saate autor ja helioperaator on Piret Kriivan.

HOSTED BY

(Vikerraadio)

Produced by Eesti Rahvusringhääling

Frequently Asked Questions

How many episodes does Keelesaade have?

Keelesaade currently has 499 episodes available on PodParley. New episodes are automatically indexed when they're published to the podcast feed.

What is Keelesaade about?

"Keelesaade" käsitleb eesti keelt ajas ja ruumis ning teisi keeli eesti keele ümber. Saates esinevad inimesed, kes keelemaailmades tegutsevad."Keelesaade" räägib meid ümbritsevast maailmast, milles me kõik elame – keelemaailmast. Maailmast, mis on ühtaegu nii selge ja tuttav ja omane, samas...

How often does Keelesaade release new episodes?

Keelesaade publishes regularly with 499 episodes available. Check the episode list for the typical release schedule.

Where can I listen to Keelesaade?

You can listen to Keelesaade on PodParley by clicking any episode. We provide an embedded audio player for direct listening, and you can also subscribe via your preferred podcast app using the RSS feed.

Who hosts Keelesaade?

Keelesaade is created and hosted by (Vikerraadio).
URL copied to clipboard!