Kriitiline intsident. Riigi IT podcast

Eelmisel nädalal mängisid sideoperaatorid Tele2, Elisa, Telia ning tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) läbi olukorra, kus põhjusel või teisel peab Eestis võtma kasutusele siseriikliku rändlusteenuse.Käesoleva osa on salvestatud kaitseväe keskpolügoonil. TTJA peadirektori asetäitja Oliver Gailan avab saate jooksul, mis on siseriiklik rändlus ning kuidas see teenus võimaldab kriisi korral ühe operaatori klientidel automaatselt teise võrku lülituda, kui nende koduvõrk peaks rivist välja langema.Saates tuli veel jutuks:Siseriiklik rändlus on ette nähtud kasutamiseks vaid erakorralise seisukorra ajal, mil Vabariigi Valitsus on andnud selleks vastava korralduse.Kriisiolukorras ei ole põhirõhk meelelahutuslikul striimimisel, vaid baasvajaduste, nagu sõnumite saatmise ja uudiste lugemise tagamisel, mistõttu võib andmeside kiirus olla piiratud.Seaduse kohaselt on siseriiklik rändlusteenus lõpptarbijale tasuta ning operaatorid lahendavad kulude tasaarvelduse omavahel.Idapiiri läheduses elavatel inimestel on soovitatav tunda oma telefoni võrguvaliku seadeid, et vältida automaatset ühendumist naaberriigi võrku.Sideettevõtted on koostöös riigiga läbi mänginud tehnilised stsenaariumid ja teinud vajalikud võrguseadistused, et tagada teenuse kiire rakendumine kriisihetkel.Saatejuht on Ronald Liive.

Juba aastaid on Eestis esinenud ulatuslikud GPS-i sidehäired, mille kohta leiab üha rohkem väiteid, et need mõjutavad ka igapäevaseid seadmeid. Tänases saates seletab tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) sagedushalduse büroo juhataja Erko Kulu lahti, kust ja kuidas GPS häired tekivad ja millist mõju nad reaalsuses omavad.Näiteks saab saates vastuse küsimus, kas GPS häired segavad robotniidukite tööd. Kulu juhitud meeskond sõidab mööda Eestit ringi spetsiaalsete, massiivsete antennidega varustatud monitooringuautodega, mida tema sõnul on rahvasuus hakanud kutsuma ka tondipüüdjateks.Lahkame ausalt ja avatult idanaabri territooriumilt, sealhulgas Peterburi ja Kaliningradi piirkonnast tulevate häirete tagamaid ning arutleme tulevikulahenduste ja alternatiivsete navigeerimismeetodite üle, mis võiksid meid satelliitidest vähem sõltuvaks muuta.Saates tuleb veel teemaks:Kuidas erineb igapäevane sageduste planeerimine järelevalvest ning kuidas hoitakse ära sageduskonfliktid?Mis vahe on jamming'ul ja spoofing'ul ning millal ulatus Kaliningradi segamissignaal esimest korda Eesti territoriaalveteni?Kuidas sai TTJA jälile Sauel tegutsenud vigasele tagurduskaamerale, mis pani terve piirkonna mobiilsideseadmed tõrkuma?Mida teha siis, kui GPS-häirete tõttu hakkavad robotniidukid tiiki sõitma, ning miks on iga kodaniku teavitus riigile väärtuslik?Kas ja millal suudavad 5G ning 6G mobiilivõrgud pakkuda reaalset alternatiivi kosmosest tulevale satelliitnavigatsioonile?Saatejuht on Ronald Liive.

Riigi IT-podcasti "Kriitiline intsident" värskes osas on külas siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT) uus peadirektor Kirke Saar.Pärast pikki aastaid välismaal, juhtides IT-üksuseid nii Telia Norras kui ka Põhjamaade Investeerimispangas, on Saar naasnud kodumaale, et hoida ja arendada Eesti sisejulgeoleku digitaalset selgroogu.Saates räägime tema esimestest nädalatest uues ametis, ootustest Eesti riigi IT-sektorile ja sellest, milline on meie digiriigi tervis võrreldes Skandinaavia naabritega.Juttu tuleb ka väga praktilistest väljakutsetest, kuidas vabaneda pidurdavast taakvarast ning mil moel aitab tehisintellekt tõsta asutuse efektiivsust ja muuta teenuste arendamist kiiremaks.Lisaks lahkame ausalt ja avatult Eesti IT-tööjõuturu olukorda, palgaootusi ning viimasel ajal palju kõneainet pakkunud hukukindluse kontseptsiooni, et tagada elutähtsate süsteemide toimepidevus ka kõige keerulisemates kriisides.Saates tuleb veel teemaks:Kuidas erineb Eesti avaliku sektori digiareng ja IT-tööturg Soome ning Norra omast?Miks otsustas SMIT integreerida oma tööprotsessidesse tehisintellekti ja Cursor AI platvormi?Taakvara probleem riigi süsteemides, kuidas vältida dubleerimist ja luua teenuseid targemalt?Kuidas motiveerida tipptasemel IT-spetsialiste olukorras, kus riigisektor ei suuda alati erasektoriga palganumbrites võistelda?Mida tähendab hukukindlus ja kuidas valmistub riik elutähtsate teenuste tagamiseks kriisiaegadel?Saatejuht on Ronald Liive.

Kas küberruum on tõesti anonüümne pelgupaik või jääb meist maha digitaalne jalajälg, mida on võimatu kustutada?Podcasti "Kriitiline intsident" värskes osas on külas politsei- ja piirivalveameti keskkriminaalpolitsei küberkuritegude büroo juht Jete Luik.Luik asus ametipostile mullu septembris ning tegu on esimese avaliku intervjuuga, kus ta paotab ukse Eesti kõige nutikama politseiüksuse igapäevatöösse. Ta rääkis saates avameelselt väljakutsetest, mis kaasnevad küberruumi valvamisega.Saates selgub, et täielik anonüümsus internetis on müüt ning isegi VPN-teenuste kasutamine ei pruugi päästa, kui uurijate kätte satub kasvõi üks pisidetail.Luik selgitab, kuidas tehisaru on muutnud küberkuritegevuse massiliseks teenuseks, kus rünnakuid saavad tellida isegi koolipoisid. Just noorte seas leviv hiirekliki-kuritegevus, kus mõnekümne euro eest tellitakse DDoS-rünnakuid koolide või haiglate vastu, on saanud murettekitavaks trendiks, millele politsei peab reageerima.Saatejuht on Ronald Liive.

Juba neljandat korda korraldab Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) koos Tehnopol Startup Inkubaatoriga iduettevõtetele suunatud kiirendiprogrammi, mille fookuses on küberturvalisuse valdkonnas tegutsevad ettevõtted.Küberkiirendi aitab alustavatel ettevõtetel arendada nii oma toodet kui ka ärimudelit. Tänases saates avab kiirendi tausta RIA teaduse ja arenduse koordineerimisosakonna osakonnajuhataja Lauri Tankler.Saates ei saa üle ega ümber vaibkoodimisest ning potentsiaalsetest vaibkooditud idudest, mille loojad võivad kiirendist huvitatud olla. Tankler selgitas saates, et alati ainuüksi kiirest prototüübist ei piisa, samas tõi ta välja, et küberkiirendi aitabki ideedel kasvada päriselt usaldusväärseteks ärideks, mis suudavad pakkuda pikaajalist tuge ja kindlustunnet.Küberkiirendisse saab kandideerida kuni 21. juunini.Saates tuleb juttu:Milliseid kulutusi tohib 60 000 euro eest teha?Kui kaua kiirendi kestab?Kas vaibkooditud ideed on oodatud?Saatejuht on Ronald Liive.

Euroopas on puudu sadu tuhandeid küberturvalisuse eksperte ning see tühimik ei näita kahanemise märke. Samal ajal on valdkond tugevalt kaldu meeste poole, jättes suure osa potentsiaalsest talendist kasutamata. Tänases saates räägib riigi infosüsteemi ameti (RIA) ekspert-koordinaator Tiina Pau rahvusvahelisest suvelaagrist CyberWizards, mis on ellu kutsutud just selleks, et tuua 13–16-aastased tüdrukud kübermaailma juurde.Saates avame laagri tagamaid ning räägime sellest, miks on oluline alustada just selles vanuses, kui noored teevad esimesi olulisi karjäärivalikuid. Pau selgitab, kuidas laagris õpetatakse tüdrukutele eetilist ehk nii-öelda valge mütsi häkkimist ning miks on rahvusvaheline suhtlus ja inglise keele praktika kübervaldkonnas ellujäämiseks hädavajalik. Saame teada, kuidas tüdrukud Kehtnas toimuvas laagris tehisaru turvalisust testivad ning mida kujutab endast adrenaliinirohke Capture the Flag võistlus.Saates tuleb juttu:Miks on Euroopas puudu kuni pool miljonit kübervaldkonna spetsialisti?Kuidas murda müüti, et küberturvalisus on vaid "poiste rida"?Kuidas laager CyberWizards tüdrukutele seda maailma avab ja milline on rahvusvaheline huvi?Mis on eetiine häkkimine ja kuidas tüdrukuid selleks ette valmistatakse?Milline roll on laagris tehisarul ja praktilistel küberülesannetel?Praktiline info: millal algab registreerimine ja kes on sinna oodatud.Saatejuht on Ronald Liive.

Riigi infosüsteemi amet (RIA) võttis pea kuu aega tagasi kasutusele turvalisema autentimislahenduse Smart-ID+. Sellega jõudis RIA ette pankadest, mis on igapäevaselt jännis petturitega, kes on kasutanud inimeste nõrkusi ära. Tänases saates selgitab RIA elektroonilise identiteedi osakonna tootejuht Helen Raamat avameelselt, miks veebruaris juurutatud Smart-ID uus autentimisvoog tekitas ootamatuid tõrkeid riigiäpi kasutajatele ning miks "live"-keskkonnas ilmnevad mured on vahel digiriigi arengu paratamatu osa.Lisaks avas saate teises pooles RIA digikukru valdkonnajuht Margit Aus kaarte Euroopa ühtse digitaalse identiteedi tuleviku osas, selgitades, miks ei piisa meile vaid tehnoloogiahiidude suletud lahendustest ja kuidas uus kukru-süsteem hakkab asendama seniseid harjumuspäraseid vahendeid.Saates tuleb juttu:Miks ei kukkunud Smart-ID+ kasutuselevõtt RIA-l hästi välja?Miks ei saa Smart-ID+ siiani kasutada DigiDoc-i äpis?Millistes e-teenustest on tänu RIA muudatusele Smart-ID+ kasutusel?Kui kaugel digikukkur on?Millal jõuab juhiluba digitaalselt telefoni?Miks on digikukkur oluline ning mis väärtust see eestlastele pakub?Saatejuht on Ronald Liive.

Nagu päriselu värskelt tõendas peab enamik eestlasi välisministeeriumi veebilehte reisitargalt.vm.ee tüütuks veebileheks, mis ei paku erilist kasu. Kuid nagu viimased nädalad on näidanud on Reisi Targalt vältimatu abivahend olukorras, kui taevas täitub rakettidega, õhuruum suletakse ja kodutee kaob tundidega.Tänases saates räägib välisministeeriumi konsulaarabi büroo direktor Margus Särglepp sellest, kuidas Lähis-Ida kriisi ajal hätta sattunud kaasmaalasi ööpäevaringselt abistas. Särglepp rääkis otse, mis toimus välisministeeriumi operatiivstaabi suletud uste taga siis, kui rahulikust puhkusest sai globaalne kriis. Saates tuli välja, et kui enne Lähis-Ida kriisi algust oli Reisi Targalt veebi kaudu oma reisi pannud kirja vaid 50 inimest, siis kriisi puhkesed plahvatas registreerujate arv üle 1300. Kiirelt lõi ministeerium WhatsAppi grupi, kus hakati informatsiooni operatiivselt jagama.Saates tuleb juttu:Kuidas välisministeerium on ära lahendanud Reisi Targalt andmekaitselised küsimused.Ministeerium hoiustab reisijate andmeid viis aastat.Välisministeerium kutsub inimesi üles kasutama Reisi Targalt ka Euroopas reisides.Potentsiaalne tulevikuvisioon Eesti riigiäpiga.Kuidas Lähis-Ida kriisi haldas vaid 20 inimest.Saatejuht on Ronald Liive.

Kujutage ette olukorda, kus riigi olulisemates andmekeskustes vaibub ventilaatorite mühin ja kustuvad kõik tuled. See ei ole pelk küberrünnaku stsenaarium, vaid reaalne tehnoloogiline risk, milleks valmisolekut Riigi IT Keskus (RIT) hiljutisel suurõppusel "Pilvepõnts" testiti.Tänases saates avame riigi IT-süsteemide vastupidavuse tagamaid. Külas on RIT-i õppuste koordinaator Teele Sihtmäe ja peaarhitekt Martin Rajur, kes selgitavad, miks oli seekord vaja minna kaugemale paberil planeerimisest ja lülitada riigi andmekeskus füüsiliselt välja.Räägime õppetundidest, tehnilistest "luksatustest" ja sellest, miks on inimestevaheline kommunikatsioon kriisihetkel sageli keerulisem väljakutse kui serverite käivitamine.Saates tuleb juttu:Miks otsustati riigi peamine andmekeskus koos riistvaraga täielikult välja lülitada ja mis tunne on oodata süsteemide taaskäivitumist?Kuidas harjutati spetsialistide ümberlülitumist igapäevatöölt kriisirollidesse ning miks on oluline "kriisifooni" loomine juba kuu aega enne õppust.Millised õppetunnid saadi liigsest infomürast vestluskanalites ja kuidas modereerida teabevahetust nii, et oluline info kaduma ei läheks.Kuidas toimis teenuste ümberlülitamine varuandmekeskusesse ja millised on plaanid juhuks, kui teenuseid on vaja hakata hoidma väljaspool Eesti piire.Pilk järgmisele suurõppusele "Ilves 2026" – kuidas valmistub Eesti riik üha keerukamateks hübriidkriisideks.Saatejuht on Ronald Liive.

Kui varem tunti pangapetturid ära konarliku keelekasutuse ja ebausutavate skeemide järgi, siis tehisaru ajastul on ründed muutunud nii detailseks, et ohvriks võib langeda ka kõige tähelepanelikum inimene.Swedbanki pettuste tõkestamise ja ennetamise valdkonnajuht Julia Plamus rääkis saates "Kriitiline intsident", et täna ei ole pettuse ohvriks langemine enam kinni ohvri teadmistest, vaid oskuslikult manipuleeritud hetkeemotsioonist ja veatust tehnoloogiast, mis suudab jäljendada nii pangaametnikke kui ka lähedaste hääli.Saates avati tausta, millist lakkamatut kassi-hiire mängu peavad pangad kurjategijatega. Selgus, et Swedbanki spetsiaalne 10-liikmeline meeskond suudab täna ära hoida ligi kaks kolmandikku pettusekatsetest, kuid ülejäänud juhtudel jäävad kliendid kahjuks kaotajaks. Saatest selgus veel seegi, et kuigi me oleme harjunud välkmaksete sekundi murdosa vältava kiirusega, kaaluvad pangad turvalisuse huvides maksetele teadliku viivituse lisamist.Saates veel:Kuidas tehisaru abil luuakse veatuid häälkloone ja usutavaid pettusskeemeMiks on just Smart-ID ründajate jaoks täna kõige ihaldusväärsem sihtmärkKui kaugel on Swedbank Smart-ID+ kasutuselevõtuga ja mis seda täna takistabKuidas toimib panga "viivituse" strateegia ja miks on kiirus petturi parim sõberPraktilised nõuanded: mida teha, kui saad "pangast" kahtlase kõne ja sind survestatakse koode sisestamaSaatejuht on Ronald Liive.

Kui teatud ametite puhul räägitakse, et peagi tuleb tehisaru ning võtab selle töö inimestelt ära, siis riigikogus on seda omal nahal juba tuntud. Aastaid tagasi võeti Eesti parlamendis kasutusele tehisaru Hans, riigikogu haldusdirektor Ahto Saks rääkis saates "Kriitiline intsident", et selle tulemusena läks neli töötajat pensionile.Saates avati ka tausta, kuidas tehisaru on imbunud riigikogu töötajate ning poliitikute igapäevatöösse. Riigikogu sisevõrgus on käivitatud privaatne portaal tehisaru.riigikogu.ee. Saatest selgus veel seegi, et riigikogu on poliitikute tarbeks arendanud valmis uue kaugistungite süsteem, kuid seda pole veel kasutusele võetud.Saates veel:Kuidas on tänu tehisarule muutunud istungite protokollimineMilliseid tehisaru võimalusi riigikogu liikmetele pakutakseKuidas riigikogulasi koolitatakse tehisarule prompte kirjutamaSaame teada, mis peitub veebiaadressi tehisaru.riigikogu.ee tagaKas AI oleks suutnud hasartmängumaksu näpuviga vältidaSaatejuht on Ronald Liive.

Selles episoodis räägime värskelt käivitunud sündmusteenusest, mis pakub tuge peredele just sel raskel hetkel, kui lapsel diagnoositakse püsiv terviseprobleem või erivajadus. Saatekülaliseks on sotsiaalkindlustusameti tooteomanik Aika Kaukver.Saates selgub, kuidas tehnoloogia ja andmevahetus aitavad tagada, et ükski murega pere ei jääks üksi. Uue lahenduse abil liigub info diagnoosi saanud lapsest automaatselt tervisesüsteemist sotsiaalhoolekandesse. See tähendab, et riik ei jää ootama lapsevanema pöördumist, vaid kohaliku omavalitsuse spetsialist võtab ise perega ühendust, et pakkuda vajalikku tuge ja nõustamist.Saates avati ka tausta, kes on need lapsed, keda uus teenus puudutab. Esialgu on fookuses kuus rasket diagnoosigruppi (sh vaimne alaareng, vähidiagnoosid, Downi sündroom ja teatud harvikhaigused), kus abivajadus on kõige kriitilisem. Olulise teemana käsitleti ka privaatsust ja delikaatseid andmeid. Sotsiaaltöötajani jõuab teade abivajadusest, kuid mitte konkreetne diagnoosi info, säilitades nii pere privaatsuse.Saates veel:Kuidas 10 päeva jooksul peab abi pereni jõudma.Miks ei tasu karta ametniku kõnet ja kuidas see toetab lapse heaolu.Kuidas on seotud tervise infosüsteem, STAR ja SKAIS.Puude taotlemine kahe klikiga ehk kuidas uus süsteem muudab bürokraatia lapsevanema jaoks märkamatuks.Milline saab olema lapsevanema personaalne "töölaud" riigiportaalis eesti.ee.Saatejuht on Ronald Liive.

"Kriitiline intsident" võttis sel korral luubi alla hiljuti välja tulnud uue ID-kaardi, mille taga seisab kolme asutuse tihe koostöö. Saatekülalisteks olid siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus identiteediteenuste osakonna tooteomanik Barbara Hein, riigi infosüsteemi ameti eID turvaarhitekt Tõnis Reimo ning politsei- ja piirivalveameti identiteedi ja staatuste büroo ekspert Karoline Põder.Saates selgub, mis muutus uue ID-kaardi (hankega) ja kas 2017. aasta turvanõrkustest on õpitud. Saime teada, et uue kaardi puhul on juba ennetavalt loodud ja testitud kauguuendamise lahendus, mis peaks tagama öösel rahuliku une nii ametnikele kui ka kasutajatele.Saates avati ka tausta partnerite valiku osas. Kui varem hangiti täisteenust, siis seekord viidi läbi kaks eraldi hanget: üks dokumendiplankidele ja isikustamisele ning teine sertifitseerimisele. Uueks kaarditootjaks on Thales Finland ning sertifitseerimisteenust pakub Belgia ettevõte Zetes, kel on nüüdseks loodud ka kohalik haru.Saatejuht on Ronald Liive.

"Kriitiline intsident" avas värskes osas koos siseministeeriumi rahvastikutoimingute osakonna juhataja Enel Pungase ja siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusest rahvastikuregistri tootejuhi Peeter Mäekeri abiga kaarte riigi ühe olulisima andmekogu tuleviku osas.Saatejuht Ronald Liive uuris külalistelt, milliseid uuendusi on rahvastikuregistris oodata. Saatest saab teada, et digitaalselt lahutamine on osutunud sedavõrd populaarseks, et pooled lahutajatest valivad selle kasuks. Riik on pilgu suunatud juba järgmisele suurele verstapostile, täisdigitaalsele abielule.Kõige päevakajalisem uudis puudutab aga tuhandeid eestlasi, kes jagavad oma elu Eesti ja Soome vahel. Juba 2. detsembril käivitub kahe riigi vahel automaatne rändeandmete vahetus. See lõpetab olukorra, kus inimesed on nii-öelda nupukalt registreerinud end mõlemasse riiki korraga, et saada osa mõlema riigi hüvedest või vältida makse (nt automaks).Saatejuht on Ronald Liive.

Juba pikemat aega kirjutab meedia järjekordsetest kelmidest ja pettustest, olgu nad tervisekassa või pankade nimel levivad skeemid. Kurjategijad on seeläbi röövinud eestlastelt röögatuna tunduvaid rahasummasid. "Kriitiline intsident" keskendub sel korrale eraettevõtte SK ID Solutions loodud autentimislahendusele Smart-ID, mis on saanud endale uue versiooni Smart-ID+Stuudios on külas SK teenuseomanik Natalja Vasnevskaja, kes tõi välja, et uus versioon on teenusepakkujatele kättesaadav juba alates juuni lõpust. Kasutajate jaoks on peamiseks muudatuseks see, et isikukoodi sisestamise ja kontrollkoodide võrdlemine on möödanik. Vasnevskaja kinnitusel muudab see autentimise turvalisemaks ja mugavamaks.Saatejuht on Ronald Liive.

Eesti riigil on uus digiarengu asekantsler ehk riigi IT-juht Lauri Luht. Tema kanda on vastutus, kuidas Eesti digiriik püsib maailmas tipus, samal ajal tagades turvalisuse, hukukindluse ja innovatsiooni. Viimased kaks aastat töötas Luht Ukrainas ning toonud sealt kaasa nii kogemusi kui ka mõtteid, kuidas ka Eesti digiriiki järgmisele tasemele liikuda.Seekordses “Kriitilises intsidendis” uurime, millised on Luhti prioriteedid, kuidas Eesti peaks tehisaru kasutama ning miks me peame väärtustama omaenda digiriigi edulugu.Luht selgitab, miks on keskne juhtimine ja pilvetehnoloogiate kasutamine möödapääsmatu, kuidas lahendada taakvara probleemid ning millised sammud on vaja astuda, et Eesti digiriik oleks tulevikus samaaegselt nii turvaline kui ka innovaatiline.

Droonid ei ole enam ammu vaid mänguasjad. Politsei- ja piirivalveamet (PPA) kasutab neid igapäevaselt nii kadunud inimeste otsingul, suurürituste turvalisuse tagamisel kui ka liiklusõnnetuste lahendamisel. Suuremate avariide puhul saab droon sündmuskoha kiiresti kaardistada ja vajalikud fotod teha, et menetlusmaterjal oleks olemas ja liiklus saaks kiiremini taastuda.Seekordses “Kriitilises intsidendis” räägib politsei- ja piirivalveameti kaugseiregrupi juht Kert Kotkas, kuidas droonid PPA igapäevatööd toetavad, millised nõuded ja vastutused nende kasutamisega kaasnevad ning miks tuleb droonindust käsitleda sama tõsiselt kui lennundust.Kotkas selgitab, miks PPA rõhub eelkõige teadlikkuse tõstmisele, kuidas toimib koostöö transpordiameti ja kaitseväega ning milliseid tehnilisi lahendusi on vaja, et tagada turvaline õhuruum nii tavakasutajatele kui ka ametkondadele.Juttu tuleb ka ründedroonidest. Kotkas selgitab, kuidas PPA roll piirdub eelkõige tuvastamise ja partnerite toetamisega, samas kui otsustav tegutsemine jääb kaitseväe pädevusse.Saatejuht on Ronald Liive.

Eestis on käimas põhjalik hädaabinumbri 112 uuendus, mis muudab abi kutsumise senisest palju mitmekesisemaks. Lisaks tavapärasele telefonikõnele saab tulevikus kasutada SMS-e, reaalajas tekstivestlust ja videokõnesid. Muudatuste taga on nii inimeste ootused kui ka Euroopa Liidu nõuded, mis seavad sihiks ligipääsetava ja tehnoloogianeutraalse teenuse kõigile, sealhulgas neile, kes ei näe, ei kuule või ei saa rääkida.Seekordses “Kriitilises intsidendis” arutame, kuidas 112 teenus muutub, milliseid lahendusi on plaanis katsetada ja miks on Eesti siin Euroopa eesliinil. Stuudios on siseministeeriumi nõunik Rein Olesk ja CGI Eesti avaliku sektori ärijuht Liisa Abel.Külalised selgitavad, kuidas tagatakse uute lahenduste töökindlus, millist rolli mängivad Apple ja Google videokõnede toomisel ning miks noored eelistavad abi küsida pigem sõnumi teel kui helistades. Juttu tuleb ka sellest, millist tuge võiks tulevikus pakkuda tehisaru ning millised andmekaitseküsimused uue lahenduse juures vältimatult tõusetuvad.Saatejuht on Ronald Liive.

Tuhanded Eesti ettevõtted ja asutused peavad lähiaastatel hakkama järgima uuendatud küberturvalisuse seadust (KüTS). Muudatuste taga on Euroopa Liidu NIS2 direktiiv, mis toob kaasa uued kohustused, karmimad järelevalvemeetmed ja võimaliku trahviriski mis ulatub mitme miljoni euroni.Seekordses “Kriitilises intsidendis” võtame KüTSi muudatused üksipulgi lahti: milliseid ettevõtteid see puudutab, milliseid samme tuleb astuda ja kuidas on riik plaaninud järelevalvet korraldada. Saates on külas justiits- ja digiministeeriumi küberturvalisuse talituse juhataja Taavi Viilukas, sama ministeeriumi küberturvalisuse õigusnõunik Raavo Palu ning riigi infosüsteemi ameti järelevalve osakonna juht Ilmar Toom.Saatejuht on Ronald Liive.

Eesti kõige noorem riigi IT-maja, riigi IT-keskus (RIT), on tegutsenud juba pea neli aastat ning nende käe all on valmimas uus riigipilv. Kuidas see erineb avalikest pilveteenustest, milliseid teenuseid pakub RIT lisaks pilvele ning miks on nende hallata ka kümnete tuhandete riigitöötajate arvutitöökoht? Just nendele küsimustele annab vastuse seekordne “Kriitiline intsident”.Saates on külas RIT-i juht Ergo Tars, kes räägib lähemalt, kuidas tagatakse kriisiaegne töökindlus ja milliseid riske kaalutakse, kui riigiasutused kasutavad avalike pilveteenuseid nagu näiteks Amazoni või Microsofti pilveteenuseid.RIT on viimastel aastatel pidanud üha tõsisemalt arvestama olukordadega, kus tavapärane andmeside võib rivist välja langeda. Seepärast on loodud nii-öelda kriisikohvrilahendus, mis võimaldab vajadusel kasutada alternatiivseid sidekanaleid, sealhulgas satelliitsidet.Ergo Tarsi sõnul on katsetatud stsenaariume, kus kaablid on läbi lõigatud ja tavapärane internet ei tööta.Saatejuht on Ronald Liive.

Seekordses osas võtame luubi alla riikliku postkasti, mille ümber keerles 2023. aastal kõva kriitika. Nimeliste meilide sulgemisega ei saadetud hingusele tervet riiklikku postkasti. Nüüd on valmis saanud uus riiklik postkast 2.0, mis lubab ära teha palju rohkem.Saatekülaliseks on riigi infosüsteemi ameti riikliku postkasti tootejuht Asso Kasuk, kes räägib ausalt, miks alias-aadressid suleti, milliseid turvariske see ära hoidis ja kas kodanikud üldse midagi kaotasid. Uurime, kui palju raha maksumaksja sellega kokku hoidis, miks teated endiselt eri kanalitesse hajuvad ja kas automaksust või kiiruskaamerast saadud trahv jõuab inimese postkasti õigel ajal.Kui palju inimesi päriselt riiklikku postkasti kasutab;Kui paljud asutused on uue postkasti kasutusele võtnud;Kuidas hakkab kirjade edasisuunamine riigiäppi toimima;Mida kujutab endast makselink riiklikus postkastis;Postkastil on uus tehniline arhitektuur. Kirjade sisu ei hoia enam RIA, vaid iga asutus talletab need enda andmebaasis;Kirjade avamist riik ei jälgi. Isegi kui lugesid kirja Gmailis läbi, jääb see eesti.ee postkastis “lugemata”.Saatejuht on Ronald Liive.

Sel nädalal keskendub „Kriitiline intsident“ tõeliselt kriitilisele teemale – ohuteavitusele. Kui kriis on käes, loeb iga sekund. Aga kuidas tagada, et info jõuaks inimesteni ka siis, kui telefon on hääletu, mobiililevi puudub, tavalist FM-raadiot ei ole või üle linna huilgav sireen ei kostu kaugele?Siseministeeriumi nõunik Kadi Luht-Kallas andis detailse ülevaate eelmisel nädalal testitud maailmas ainulaadsest taskusireeni süsteemist. Räägime sellest, kuidas töötab 5G broadcast-tehnoloogia, miks testis osales vaid valitud hulk inimesi, ning miks teavitused jõudsid isegi Soomes asuvate telefonideni.Saates veel:Milliseid seadmeid uus süsteem juba toetab;Mis rolli mängivad tootjad ja operaatorid;Kuidas eri teavituskihid (SMS, äpid, raadio, taskusireen) omavahel seotud on;Kuidas 5G broadcast-tehnoloogia töötab;Kuidas käib koostöö teiste riikidega;Kuidas Euroopa satelliitsüsteem Galileo võimaldab tulevikus edastada ohuteavitusi otse nutitelefonidesse.Saatejuht on Ronald Liive.

Värskes “Kriitilise intsidendi” osas räägime sellest, mida tähendab vibe-koodimine ehk AI abil koodi kirjutamine. Arutame selle üle, kas tehisaru suudab juba täna aidata ehitada päris äppe või riiklikke e-teenuseid. Kui palju on selles päriselt potentsiaali ja kui palju niisama kära?Stuudios on külas riigi infosüsteemi ameti tehisintellekti ja innovatsiooni talituse juhataja Markko Liutkevičius, kelle käe all arendatakse Bürokratti ja testitakse, kuidas AI saab avalikus sektoris päriselt kasulik olla. Uurime, kui kaugel on Eesti sellest, et AI kirjutaks koodi, testiks ise ja paneks teenused tööle.Saates veel:Miks Bürokratti veel Eesti.ee äpist ei leiaMilliseid piiranguid seab andmekaitse ja seadusandlusKuidas RIA AI-lahendusi arendab ja milleks neid üldse kasutatakseMarkko doktoritööst ja selle seosest AI ning tööturugaSaatejuht on Ronald Liive.

“Kriitiline intsident” on pausilt tagasi! Vahepeal on vaikinud mikrofonid ja pausile jäänud arutelud, aga digiriik ei ole seisma jäänud – pigem vastupidi. Nüüd on taas aeg küsida neid küsimusi, mida teised ehk ei küsi, ja kuulata vastuseid neilt, kes süsteemide sees tegelikult töötavad.Sel korral vastab “Kriitiline intsident” küsimusele, kas mobiiliga hääletamine on valmis päris valimisteks. Aastaid arendatud lahendus jõudis hiljuti esimese avaliku testimiseni ning saates räägime, kuidas see läks, millised probleemid välja tulid ja kui kaugel me tegelikult oleme sellest, et telefoniga hääletamisest saaks Eestis uus normaalsus.Stuudios on m-hääletuse arendamise ja käivitamise eest vastutavad riigi infosüsteemi ameti (RIA) valimiste infosüsteemide arenduse osakonna juht Alo Einla ja valimisteenistuse juht Arne Koitmäe. Nendega räägime m-hääletuse testist, tagasisidest, ligipääsetavusest, turvalisusest ja ka poliitilistest ning praktilistest otsustest, mis veel ees seisavad.Selgub, milliseid küsimusi tekitas kontrollrakenduse kasutamine, ja miks Androidi puhul tuleb rakendust alla laadida justkui kahtlasel moel. Samuti tuleb juttu sellest, millal ja kas m-hääletus võiks jõuda kohalikele valimistele, miks Smart-ID esialgu tõrkus ning milline on Eesti valmisolek kriitilise massi teenindamiseks, kui kõik tahavad korraga m-hääletada.Saatejuht on Ronald Liive.

Aasta viimases “Kriitilises intsidendis” räägime koos majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi andmete valdkonna juhi Ott Velsbergiga sellest, miks ei ole siiani saanud reaalsuseks väide, et eestlased peavad riigile esitama andmeid vaid ühe korra. Nii nagu on Eesti riigiametid rahvusvahelises turunduses aastakümneid väitnud, et meil on tervet riiki kattev Wi-Fi, on räägitud ka sellest, et Eestis kehtib andmete ühekordse esitamise (once only) printsiip. Reaalsus on aja see, et kuigi inimene võib oma andmeid e-rahvastikuregistris uuendada ei liigu see sealt edasi näiteks politsei- ja piirivalveametisse ning enne uut dokumenti tellides küsitakse üle, kas andmed on endised. Sama kehtib väga paljude muude riiklike e-teenuste kohta. Velsberg selgitab saates, kuidas on selline olukord tekkinud ning kas on ka lootust, et e-Eesti areneb selliseks nagu on turunduslikes materjalides lubatud.Saatejuht on Ronald Liive. 

Uue aasta algusest, 1. jaanuarist jõustub seadus, tänu millele jõuab Eesti riikide sekka, kus on samasooliste paaride abielud seadustatud. Tänases saates uurime, kas ja kuidas on samasooliste abieludeks valmis rahvastikuregister ja sotsiaalkindlustusameti iseteenindus. Lisaks tuleb saates juttu ka sellest, kes ja kuidas saab eelviidatud riiklike e-teenuste kaudu panna lapse sündi kirja ning küsida riigilt toetusi. Vastuse saab küsimus, miks ei saa värsked isad sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses planeerida lapsetoetusi ilma ema poolse otsuseta. Arutelu alla tuleb ka küsimus, miks ei saa sotsiaalkindlustusameti iseteeninduse kaudu lasta lastetoetust maksta otse lapse pangakontole ehk miks peavad kõik toetused tulema vaid ühele kindlale pangakontole. Neil teemadel räägivad saates rahvastikuregistri tooteomanik Rainer Kullarand, rahvastikuregistri menetlustiimi tooteomanik Marilin Prants, siseministeeriumi arendusnõunik Katrin Lehtpuu, TEHIKu tooteomanik Ruth Paade ja sotsiaalkindlustusameti perehüvitiste valdkonna juht Pirjo Künnapuu. Saatejuht on Ronald Liive.

Kolmandik Eesti riigieelarvest käib üle erinevate toetust läbi sotsiaalkaitse infosüsteemist, mida suupärasemalt tuntakse lühendi SKAIS2 järgi. Tegu on infosüsteemiga, mida on aastaid erinevad mured ja probleemid vaevad. Tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse (TEHIK) ja sotsiaalkindlustusameti soovil uuris süsteemiarhitekt Andres Kütt lähemalt, mis on aegade jooksul SKAIS2 valesti läinud. Tänases saates räägib Kütt koos TEHIKu peaarhitekt Martin Õunapi ja TEHIKu e-teenuste osakonna juhi Tanel Teraga lahti, mis seisus SKAIS 2 täna on. Kütt kaasati protsessi, et TEHIK-ul oleks erapooletu inimese hinnang, kuidas asjad toimuvad ja mis on kitsaskohad. Oma hinnangu koostamisel koostamiseks intervjueeris ta erinevaid inimesi, kes on SKAIS2-ga seotud olnud. Eelmise aasta oktoobris käis meediast läbi, et SKAIS2 arendustöödeks on kulunud juba pea 22 miljonit eurot. Tera tõdes saates, et kuna SKAIS2 näol on tegu süsteemiga, mis nii-öelda elab ehk sinna lisatakse uusi süsteeme juurde. Ronald Liive.

Juba aastaid on räägitud, et uued riiklikud e-teenused on personaalsed. Ühtlasi on räägitud sündmusteenustest ja ka proaktiivsetest teenustest. Kuid kuhu on kõik need uhke kõlaga teenused jäänud? Sellele küsimusele vastab tänases saates majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digiriigi arengu osakonna teenuste valdkonnajuht Kaili Tamm. Vast kõige olulisemana saab saatest teada, et nii personaalse e-riigi kui ka e-teenuste puhul võib loobuda e- liidesest kuna Tamme sõnul on Eestis juba kõik riiklikud teenused niivõrd digitaalsed, et sinna ette e- lisamine ei anna midagi juurde. Tõsisemalt rääkides tõi digiriigi arengu osakonna teenuste valdkonnajuht välja, et koostamisel on valge raamat, millega pannakse paika rakenduskava, mille järgi tehakse riiki veelgi personaalsemaks. Tamm väitis, et juba praegu paika pandu annab talle veendumuse, et üha suurem tõenäosus on, et riigi poolt pakutavad teenused, millest osad on juba täna sündmuspõhised arenevad lähiaastatel veelgi paremaks. Saatejuht on Ronald Liive.

Täna, 1. detsembril tähistatakse siseturvalisuse päeva, millega tänatakse kõiki neid mehi ja naisi, kes kulutavad enda töötunde Eesti siseturvalisuse tagamiseks. Seetõttu keskendub ka “Kriitiline intsident” täna siseturvalisusele. Saates on külas SMITi äriteenuste valdkonna juht Marti Lung, siseministeerium IT strateegia juht Alli Murula ja sisekaitseakadeemia teadur Jaanika Puusalu. Saatekülalistega arutleme selle üle, millised on siseturvalisuse valdkonna tulevikuväljakutsed IT-s. Juttu tuleb nii isikustatud ettemakstud kõnekaartidest, näotuvastusega valvekaameratest, andmete kasutamisest ja veel paljust muust. Põgusalt räägime ka päevakajalistest sündmustest idapiiril ning millised IT lahendused aitavad politseinike ja päästjate aega ja maksumaksjate raha säästa. Saatejuht on Ronald Liive.

Novembri esimesel täisnädalal toimus riikliku küberreservi õppus, mille raames harjutati situatsiooniks, mil Tele2 ja Elektrilevi on tabanud kriitiline intsident. Mis asi on riiklik küberreserv ehk milleks ja kellele on see loodud käis tänases saates rääkimas riigi infosüsteemi ameti (RIA) juhtivekspert Ivo Vellend. Ühtlasi avas Vellend tänavuse õppuse stsenaariumit ja tausta ning esmast tagasisidet. Elektrilevi infoturbejuht Indrek Künnapuu rääkis nii sellest, kui kaua võttis ta endale mõtteaega, kas osaleda õppusel või mitte ning kuidas see nende jaoks möödus. Saime teada, et õppuse käigus harjutati selleks, mis saaks siis, kui Elektrilevi on korraga tabanud olukord, kus elektriühendus on häiritud korraga tormi ning küberintsidendi tõttu. Lisaks Elektrilevile oli üheks mängu osaliseks sideoperaator Tele2, mille teenuseid Elektrilevi suurelt kasutab. Saatejuht on Ronald Liive.

Hiljutised merealuse sidetaristuga seotud intsidendid on tõstatanud küsimuse, kuidas toimivad riiklikud e-teenused edasi olukorras, mil riiki on tabanud ulatuslik elektri- või sidekatkestus.  Nii palju, kui sel teemal on võimalik avalikult rääkida avavad tänases saates tausta riigi IT Keskuse infoturbejuht Andri Rebane ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi riigiside tehnoloogia nõunik Erik Janson. Mõlemad saatekülalised andsid rahustava sõnumi ning korrutasid, et muretsemiseks ei ole põhjust. RITi teenustest rääkides kinnitas Rebane, et potentsiaalsetele riskidele on mõeldud ning erinevaid situatsioone on mängitud ka läbi.  Sama kinnitas suuremalt teistegi riiklike IT-majade e-teenustest rääkides Janson. Saatekülalised kinnitasid, et vajadusel teevad IT-majad omavahel koostööd.  Saates sai räägitud ka RIKS-i arendatavast satelliitsidel põhinevast andmesideühendusest, mille on osad riigiasutused juba kasutusele võtnud. Ühtlasi tuli juttu ka andmesaatkonnast.  Saatejuht on Ronald Liive.

Sellest kuust saadetakse hingusele ajale jalgu jäänud patsiendiportaal digilugu.ee ning asendatakse täiesti uue ja kaasaegse terviseportaaliga. Tänases saates annavad TEHIKu terviseportaali projektijuhti Kady Adamson ja tervisekassa tootejuht Evgeni Nikolaevski detailse ülevaate kõigist uuendustest ja võimalustest, mis koos uue portaaliga inimestele avanevad. Kuigi portaal on nüüdseks valmis kinnitasid mõlemad, et arendustööd jätkuvad ning uusi võimalusi ja funktsioone lisandub sinna aegamisi juurde. Lisaks on arenduse käigus mõeldud sellele, et portaali ei peaks kümne aasta pärast hingusele saatma vaid seda saab pidevalt uuendada. Saatekülaliste kinnitusel on uus terviseportaal piisavalt nutikalt ehitatud, et enam ei tohiks korduda olukord, kus suure kasutajate hulga tõttu peaks portaalis rakendama digitaalset ootejärjekordne – nii nagu tehti digilooga esimeste koroonavaktsiinide laekumisel. Saatejuht on Ronald Liive.

Seda, et Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis (ÜRO) pannakse paika rahvusvahelisi norme ja tavasid, kuidas riigid tohivad või ei tohi midagi teha teavad meist kõik, kuid kas teadsid, et sama tehakse ka kübermaailma suhtes? Välisministeeriumi digi- ja küberdiplomaatia osakonna peadirektor Tanel Sepp käis "Kriitilises intsidendis" külas ja rääkis oma tööst ning Eesti soovidest ja plaanidest küberdiplomaatia osas ÜRO-s.  Päevakajalistest sõjalistest konfliktidest rääkides märkis Sepp saates ära, et ÜRO normid näevad ette piiranguid, mille järgijad ei tohi isegi sõja korral elutähtsat taristut küberrünnata. Sepp andis eelmisel aastal Geeniusele ka intervjuu, kus rääkis sõjalist poolt puudutavast osast lähemalt.  Saatejuht on Ronald Liive.

Tänane osa keskendub vaimsele tervisele. Ajend sääraseks teemaks tuli sellest, et siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT) pärjati hiljuti vaimset tervist väärtustava organisatsiooni kuldtasemega. SMIT-i töötajakogemuse disainer Terje Pari rääkis, mida nad on töötajate vaimse tervise hoidmise nimel teinud ehk millised võimalused on töötajatele asutuses tagatud. Koos tööinspektsiooni vaimse tervise konsultandi Johan Pastarusega sai saates jagatud ka soovitusi, kuidas iga inimene saab enda vaimset tervist turgutada. Kui SMIT-i kohta kuuleb saatest, kui väga nad töötajate vaimset tervist hindavad, siis Pastarus tõi esimest korda avalikkuse ette info, et peagi hakkab tööinspektsioon korraldama ettevõtele koolitusi, milles seatakse rõhk just töötajate vaimse tervise hoidmisele. Saatejuht on Ronald Liive.

Eelmisel nädalal jõudis avalikkuse ette info, et Eesti ja Soome vaheline merealune Elisa sidekaabel on rikkes. Sel nädalal lisandus info, et kahjustada on saanud ka Eesti ja Rootsi vaheline merealune sidekaabel. See andis ajendi kutsuda saatesse tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) sideosakonna juhataja Oliver Gailan, kes rääkis kahest päevakajalisest intsidendist nii avatud kaartidega, kui tal see kriminaalmenetluse toimumise hetkel võimalik on. Gailan rõhutas saates, et sideteenuste toimepidavus ei ole intsidentidest kannatada saanud. Laiemalt rääkis ta sideteenusest üldiselt ja kuidas TTJA kontrollib, et telekomid pakuksid seda teenust, mida nad peavad seadusest tulenevalt pakkuma – sideteenust ka suuremate kriiside ajal. Ühtlasi tuli saates teemaks siseriiklik rändlusteenus, mis võimaldab kõige mustema stsenaariumi korral näiteks Telia kliendid kasutada lähedastele helistamiseks hoopis Tele2 võrku või vastupidi. Teemasid jagus saates veelgi ja nende hulka mahtusid 5G ning pankroti äärel kõikuv Levikom. Saatejuht on Ronald Liive.

Riigi infosüsteemi ameti (RIA) valimiste valdkonna juhataja Alo Einla andis “Kriitilises intsidendis” detailse ülevaate, kui kaugele on amet jõudnud m-valimiste äpi arendustöödega. Suuresti on ameti äpiga seotud tööd viinud lõpule ning on äraootaval seisukohal, kas valimiste korraldaja võtab vastu otsuse, et äpp läheb järgmistel valimistel kasutusele või mitte. Senimaani on avalikult pigem räägitud, et RIA töö on läinud tühja ehk m-valimisi ei rakendata veel järgmisel aastal. Einla tõdes, et tehnilises mõttes ei looda m-valimiste äpiga midagi uut väga juurde vaid taustal on kasutusel sama lahendus, mida praegu kasutatakse e-valimiste jaoks. Suvel tuli välja, et Einla käis koos kolleegidega Londonis kohtumas Apple’i esindaja rääkimas nendega Eesti potentsiaalselt m-valimiste äpist ning võimalustest, kuidas saaks maailmakuulus tehnoloogiahiid võimalikke riske maandada. Uudisena tõi ta saates välja, et analoogne kohtumine toimus taaskord Londonis hiljuti ka Google’i esindajatega. Mõlemi ettevõtte esindajad olevad tema sõnul olnud m-valimiste osas positiivselt häälestatud ning on näidanud üles valmidust loomaks m-valimisi puudutava memorandumi. Saatejuht on Ronald Liive.

Välismaalastele e-Eestit tutvustades räägitakse pidevalt, et elanikonna usk riiklike e-teenuste vastu tuleb osati sellest, et inimestel on oma andmetele üle kontroll ja täielik ülevaade. Väidetavalt saab iga hetk kontrollida, kes, millal ja mis põhjusel käis inimese andmeid vaatamas. Tänane saade keskendub andmejälgijale ehk annab koos külalistega vastuse küsimusele, kas eelkirjeldatud turunduslik jutt vastab tegelikkusele. Saates on külas tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse (TEHIK) tervise infosüsteemi teenuste juht Pille Kink ning riigi infosüsteemi ameti (RIA) andmevahetusosakonna juhataja Riho Kerge. Kink seletas lahti, milliselt ja kuidas tervise infosüsteemi andmete päringute kohta infot talletatakse. Ühtlasi tuli teemaks, miks TEHIK kutsub teenust logiraamatuks ning RIA andmejälgijaks. Saatejuht on Ronald Liive.

Milline näeks välja elu, kui e-teenusesse pääsemiseks ei ole parooli vajagi? SMITi baasteenuste valdkonna arhitekti Siim Vene sõnul on täiesti paroolitu elu võimalik ning isegi turvalisem, kui seda on paroolidega elu. Vene käis saates rääkimas oma ideest, mille realiseerumisel oleks SMITi haldusala paroolitu. Tuhanded ametnikud pääseksid tööarvutisse ilma tülikat parooli tippimata. Koos paroolide kaotamisega ei oleks enam ka vajadust nende uuendamise järgi. Kuula saatest, kuidas SMITi baasteenuste valdkonna arhitekti sõnul on ka paroolituse viljelemise korral turvalisus tagatud ning kui lihtne oleks seda lahendust kasutada. Saatejuht on Ronald Liive.

28.-29. septembril toimub kompleksõppus CREVEX, millega harjutatakse ja kontrollitakse üleriigilise hädaolukorra lahendamise võimet ja asutuste toimepidevust. “Kriitilise intsidendi” saates andis õppusest ülevaate siseministeeriumi pääste- ja ohutuspoliitika osakonna nõunik Kadi Luht-Kallas. Nõunik tõi välja, et tegu on esimese korraga, mil Eestis kasutatakse korraga mitut erinevat ohuteavituse kanalit, mille kaudu edastatakse inimestele ohu kohta infot. Õppusel ajal saavad Muuga sadama ümbruses olevad inimesed telefoni SMS sõnumi, kus teavitatakse neid ohust. Ühtlasi kasutatakse õppuse raames sireene, FM- ning DAB+ raadio ja ka televisiooni abil inimeste teavitamist. Õppusel kasutusel olevate tehniliste lahenduste üle andis saates ülevaate Levira tehnoloogia- ja IT direktor Kristo Kaasan. Kaasan seletas saates lahti uuendusliku 5G broadcast lahenduse, mida samuti õppuse raames testitakse. Tegu on tehnilise lahendusega, mida testitakse koostöös partneritega Rodhe&Scwarz ning Qualcomm. Lihtsustatult öelduna võimaldab antud lahendus saata spetsiaalset 5G kiipi omavale seadmele ohuteavituse, mis kuvatakse seadme ekraanil. Saatejuht on Ronald Liive.

Sel aastal täitub üheksa aastat ajast, mil käivitus programm, mis pidi Eestile 2025. aastaks tooma 10 miljonit e-residenti. Kuigi toona öeldi seesugune teetähis välja on praeguse juhi Liina Vahtrase juhtumisel seda muudetud ning soov on, et juba paari aasta pärast tooksid e-residendid Eesti riigile sisse 100 miljonit eurot. Tänase saate külalised, e-residentsuse programmi juht Liina Vahtras ning riski- ja õigusjuht Oscar Õun andsid põhjaliku ja detailse ülevaate programmi tegemistest ja taustast. Kuigi ajakirjandusest leiab alatihti kriitikat, et e-residentideks on saanud inimesed, kelle taust ei tohiks seda lubada selgus saatest, et sellisel juhul ei ole paslik kritiseerida e-residentsuse programmi juhtivat tiimi vaid hoopis taustakontrolli teostajaid ehk politsei- ja piirivalveametit või KAPO-t. Lahti sai räägitud seegi, mis asi on e-residentsuse nõukoda ja kes sinna kuuluvad. Juttu tuli ka e-residentsuse lähitulevikust ehk programmi muudatustest. Saatejuht on Ronald Liive.

Tänaseks on veidi üle ühe aasta olnud riigi küberturvalisuse poliitika juhiks Liisa Past, kelle juhtida on riigi kurss keerulisel küberteel. Märkimaks olulist verstaposti käis Past “Kriitilise intsidendi” saates rääkimas, millega riigi küberturvalisuse poliitika juht ning tema juhitud osakond majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis (MKM) üldse tegeleb ja kui palju seal inimesi tööl on. Kui Pasti eelkäija ajal seadis riik 5G sidevõrkudes Huawei keelu, siis vähemalt praeguseks ei ole teada, et midagi analoogset oleks veel lähiajal tulemas. Küsimuse peale, kas Eesti riik hakkab ühel hetkel mõne konkreetse ettevõtte riist- või tarkvara veelgi suuremalt keelustama ütles Past, et teoorias ei ole see välistatud. Saatejuht on Ronald Liive.

Kui enamikes saadetes keskendume suuresti tulevikule ning vaatame, kuidas asjad e-Eestis praegusel hetkel töötavad, siis tänane on hoopis magus kuulamine kõigile, kellele pakub arhiivindus huvi. Rahvusarhiivi andmekogude arhiveerimise valdkonnajuht Koit Saarevet räägib, kuidas nad Eesti ja eestlaste jaoks olulisi andmeid, filme, pilte ja kõike muud arhiveerivad. Näiteks selgub, et info võimalikult pikaaegse kestmise nimel säilitatakse andmeid lintkassetidel. Rahvusraamatukogurahvusteavikute säilituskeskuse juht Eva-Maria Artus rääkis lähemalt veebiarhiivist, kuhu on aastate jooksul jõudnud paljud Eesti veebilehed. Näiteks kunagi populaarsed hot.ee ja zone.ee lehed, kuid veel palju muud. Saates tuli veel teemaks, kuidas mõlemad arhiivipidajad infot indekseerivad, kui palju kasutatakse tehisintellekti abi, mille põhjal valitakse välja kasutatav tark- ja riistvara ning kuidas saavad eraisikud või ettevõtted ise rahvusarhiivile või rahvusraamatukogule näiteks e-Eestiga seotud andmeid edastada. Saatejuht on Ronald Liive.

“Kriitiline intsident” süübis sel korral põhjalikult Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu telgitagustesse avades kuulajatele liidu tagamaid. Tegevjuht Doris Põld tutvustas ITL-i ajalugu ning tema isiklikku pikaaegset kokkupuudet ITL-iga ning miks ja kelle jaoks on liit vajalik. Põld tutvustas sedagi, miks on liidu 2030. aasta visioonis kirjas, et eestlased on laulev tehnoloogiarahvas. Ühtlasi sai saates puudutatud aastaid tõsist kõneainet pakkunud 5G temaatikat. Põld rääkis ka sellest, mida liit arvab pikalt töös olnud pilvemäärusest, mis on hiljuti mitmelt osapoolelt tulist kriitikat saanud. Tegevjuht andis detailse ülevaate, kuidas ITL viib läbi lobitööd, millised ettevõtted on liitu oodatud ja mida nad liikmeks olemisest saavad võita. Saatejuht on Ronald Liive.

Sel nädalal on “Kriitiline intsident” võtnud ette väga päevakajalise teema lahkamise. Saates on külas siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juht Enel Pungas, kellega tuleb saates juttu kõmulisest naistetute laste uuringust, kuid veel paljust muust, mis puudutab rahvastikuregistrit. Saatest saab teada, et kuigi rahvastikuregistris on olemas võimalus piiramaks ligipääsu oma andmetele uuringu või reklaami eesmärgil, siis Pungase sõnul ei muuda see teadusuuringute puhul midagi ehk skandaalse Pere Sihtkapitali uuringu jaoks ei saa inimene kuidagi piirata oma andmetele ligipääsu. Saime teada sedagi, et riigiportaalis olev andmejälgija ei ole samuti päris selline nagu on inimestele mulje jäänud kuna see kuvab rahvastikuregistri puhul vaid viimase poole aasta päringuid. Lisaks ei sisalda see teadusuuringuid ega masspäringuid ehk taaskord Pere Sihtkapitali oma ei jõua andmejälgijasse. Ühtlasi rääkis Pungas, miks on ministeerium hoidnud sünni registreerimise e-teenusel alles võimaluse, et täiesti võõras meesterahvas saab näha läbi lapse isikukoodi ema nime. Saatejuht on Ronald Liive.

Viimased viis aastat on Eesti küberturvalisuse olukorral hoidnud pilku peal Tõnu Tammer, kelle juhtida on riigi infosüsteemi ameti (RIA) intsidentide käsitlemise osakond ehk lühidalt CERT-EE. Tammer andis saates ülevaate, mis on need teemad, millega CERT-EE igapäevaselt tegeleb. Kuigi viimasel ajal ei ole uudistes olnud suuri pealkirju, et Eesti oleks saanud mõne küberründega pihta ei ole need saatekülalise kinnitusel kuskile kadunud. Eesti suunalised ründed on saanud tavapäraseks nähtuseks. Tammer rääkis saates lähemalt RIA loodud rakendusest Encrypted DNS, mis aitab ära hoida pettuse ohvriks langemist. CERT-EE juht kinnitas, et rakendust kasutades ei saa keegi salapärane Suur Vend kuulata nutiseadme liiklust pealt. Lisaks puudutati saates teemat, miks on Tammeri Läti ja Leedu kolleegid julgemad ehk ütlevad konkreetsemalt ja otsesõnu välja, milliste riist- või tarkvaratootjate lahendusi ei tohi põhjusel või teisel kasutada.

Juba mitu aastat on Euroopa Liidus töös liiduülene elektroonilise identiteedi rakendus, mida Eestis kutsutakse digikukruks. Ühel heal hetkel, mil see valmis saab peaks piisama sellest, mil inimene kannab endaga kaasas pelgalt mobiiltelefoni ning selle abil saab üle terve Euroopa Liidu esitada oma dokumente. Riigi infosüsteemi ameti elektroonilise identiteedi osakonna arhitekt Riho Kurg käis saates projektist lähemalt rääkimas ning saladuskatte all ütles välja, et kuigi e-Eesti peidab endas palju võimalusi, siis digikukru osas oleme me Euroopas ühed kõige aeglasemad olnud. Mitmed riigid on oma lahendused juba valmis arendanud ning aastaid kasutanud, kasvõi näiteks Soome. Kurg seletas saates, mis on selle põhjuseks ning kas kunagi saab reaalsuseks see, et digikukkur on reaalselt kehtiv terves Euroopa Liidus. Ühtlasi puudutati saates küsimust, kas digikukkur võiks olla järg Eestis populaarsele Mobiil-ID-le. Saatejuht on Ronald Liive.

Kõik vähegi IT-ga seotud inimesed on korduvalt kuulnud väljendit agiilsus. Registrite ja infosüsteemide keskuse (RIK) direktor Rivo Reitmann ning tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse (TEHIK) agile coach Nadežda Furs räägivad saates lahti, kas ja kuidas saab riigi IT-s üldse agiilsust olla.  Lihtsustatult öelduna tagab agiilne arendusmetoodika ja agiilsus organisatsioonis selle, et riigi IT majad kasutaksid maksumaksjate raha mõistlikult. Arendatavad süsteemid saavad kiiremini valmis ning potentsiaalsete takistuste ületamiseks ollakse valmis neile koheselt reageerima, mitte ei jääda järjekordsesse hankesse kinni.  Reitmann tõi välja, et RIKi arendatavatest süsteemidest on agiilset lähenemist seni kõige rohkem praktiseeritud vanglate infosüsteemi ja kinnistusraamatu puhul, kuid järk-järguliselt liigub terve asutus agiilsele lähenemisele üle.  Saatejuht on Ronald Liive.

Tänases saates avab uuringufirma Kantar Emori uuringuekspert Mari-Ann Ploom IKT tööandjate maineuuringu tulemusi ning räägib lähemalt kas riigi IT-s töötamine on popp või mitte. Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT) töötajakogemuse disainer Terje Pari räägib omakorda, mida SMIT teeb selle nimel, et töötajad tunneksid end hästi ja tahaksid riigi IT-majas töötamist jätkata. Kuigi uuringu esiotsast leiab suured IT-ettevõtted nagu näiteks Microsofti ja Telia ning hulgaliselt idufirmasid ei jää riiklikud IT-majad neist kaugele. Värskeima uuringu kohaselt on neist kõige atraktiivsem riigi infosüsteemi amet, kuid tal kohe kuklas hingab SMIT.  Saatejuht on Ronald Liive.

Sel korral vastab “Kriitiline intsident” küsimusele, mis on andmekaitse inspektsiooni (AKI) funktsioon ehk mida ja kelle jaoks nad täpselt teevad. AKI tööpõldu avab inspektsiooni jurist Geili Keppi. Jurist räägib lähemalt, millistel tingimustel ja kellele saab inspektsioon trahvi või sunniraha määrata. Kui palju seda võimalust on seni kasutatud ning mis on üldse need põhilised teemad, millega AKI päevast päeva tegeleb.  Ühtlasi tuleb arutelu alla, miks on Iirimaa andmekaitse inspektsioon Eesti omaga võrreldes kordades karmim. Saates käidi üle ka aastaid tagasi toimunud andmeleke, mille tagajärjel vedelesid internetis avalikult 14 000 eestlase andmed.  Saatejuht on Ronald Liive.

Üle kümne aasta on Eestis olnud võimalik hakata geenidoonoriks. Kui seni ei ole andmete kasutamiseks head ja mugavat väljundit olnud, siis peagi on see personaalmeditsiini lahenduste kaudu muutumas.  Tervise arengu instituut (TAI) viis koos partneriga ellu projekti, millega loodi valmisolek geneetiliste andmete laialdasemaks kasutuselevõtuks arstide ja õdede töös.  Saates rääkisid projektist lähemalt TAI personaalmeditsiini projektijuht Piret Kuhlbars ning tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse (TEHIK) projektijuht Meelis Tivas.  Saatest selgus, et projekti raames valmis personaalmeditsiini arvutuskeskkond, milles on olemas võimekus arvutada südame-veresoonkonnahaiguste ja rinnavähi geneetilist riski.  Saatejuht on Ronald Liive.