Lyfery podcast

Oma kodu ostmine on elevust täis aeg. Keskendutakse asukohale, hinnale, laenumaksele, ka remondile. Palju vähem mõeldakse, mis saab siis, kui kõik ei lähe nii, nagu plaanitud: kui kodus juhtub õnnetus, varjatud puudus ilmneb liiga hilja või pere sissetulek saab laenumaksja terviserikke tõttu ootamatu löögi.Lyfery saates „Päris elu valikud: tervisest, spordist ja rahast“ räägitakse seekord kindlustusest koduostja vaatenurgast. Stuudios on Lyfery tegevjuht Mihkel Mandre, Uus Maa elamispindade tegevjuht Marek Kirjanen ja IIZI kodukindlustuse tootejuht Pille Plees. Juttu tuleb kodu ostmise kõige tavalisematest möödapanekutest, kodukindlustusest, vastutuskindlustusest, elukindlustusest ning sellest, miks ei tasu kindlustust võtta üksnes sellepärast, et pank nõuab.Kuula või vaata saadet ja saa teada, mida peaks küsima enne kodu ostmist, millal muutub varjatud puudus kindlustusjuhtumiks, miks tasub poliisi juures kindlasti vaadata peale hinna ka välistusi, kindlustussummat ja omavastutust? Ning kuidas aru saada, kas kodu ja pere ikka on päriselt kaitstud?

Saates „Päris elu valikud: tervisest, spordist ja rahast“ räägime, kuidas vaimne heaolu mõjutab meie und, suhteid, töövõimet ja üldist elukvaliteeti. Vaatame otsa küsimusele, miks inimesed märkavad läbipõlemist sageli liiga hilja, ja tuletame meelde, et vaimse tervise eest hoolitsemine võiks olla sama loomulik kui füüsilise tervisega tegelemine. Jagame ka soovitusi, mida iga inimene saab teha juba täna, et ennast paremini hoida.Saates on külas Lyfery asutaja Mihkel Mandre, arst-resident psühhiaatria erialal ja üldarst Silver Ratnik ning sotsiaalmeediakonto „Palgajutud“ eestvedaja Birgit Ruunik.„Inimese heaolu mõjutavad nii füüsiline tervis, vaimne kui ka sotsiaalne tervis,“ ütleb Mihkel Mandre, kes rõhutab, et peaksime paremini mõistma, et tervis on tervik ja et tervisemurede ennetus on määrava tähtsusega. „Lyfery eesmärk on siduda elukindlustus inimese tervisekäitumise ja elustiiliga, sest ennetus ei peaks algama alles siis, kui midagi on juba juhtunud,“ sõnab ta.Silver Ratnik näeb oma igapäevatöös, et väga sage põhjus, miks inimesed abi otsivad, on just nimelt mure vaimse tervise pärast. „Vaimse tervise probleemi tunnistamine ei ole nõrkus. Läbipõlemisele eelneb sageli tahe olla liiga tubli, kuni ühel hetkel annab organism järele,“ ütleb ta. Ratnik selgitab, miks läbipõlemist peetakse sageli tavaliseks väsimuseks, kuigi läbipõlemine võib viia ärevuse, depressiooni, paanikahoogude või erinevate kehaliste vaevuste tekkeni.Juttu tuleb ka rahast ja turvatundest. „Ehkki rahapuudus võib olla suur stressiallikas, ei tee raha iseenesest veel õnnelikuks ja hea sissetulek ei tähenda automaatselt stressivaba elu. Ka edukad ja hästi teenivad inimesed võivad olla ülekoormatud või läbipõlenud,“ jagab Birgit Ruunik, kes on ka ise läbipõlemist kogenud.Mandre tõdeb, et elus ja ettevõtluses on oluline mitte ainult pingutada, vaid ka aru saada, millal tasakaal kaduma hakkab, ja siis ennast säästa. „Lyfery vaatest on elukindlustus rohkem kui finantstoode. See võib anda inimesele ja tema lähedastele kindlustunde, et ootamatu olukorra korral on vähemalt mingile osale probleemidest lahendused olemas, ühtlasi on kindlustus omamoodi ennetav meede, mis võib vähendada tulevikuga seotud ärevust.“Kuula saatest elulisi näiteid ja soovitusi vaimse tervise hoidmiseks ning võimalike tulevikuriskide vähendamiseks.

Tööväsimus, perekohustused, stress ja lootus, et ega minuga ju ei juhtu, lükkavad nii terviseteadlikuma eluviisi kui ka tuleviku kindlustamise paljude jaoks homsesse. Lyfery lubab, et mida tervemalt elad, seda soodsamalt saad kindlustada enda ja lähedaste tuleviku.Lyfery asutaja ja tegevjuht Mihkel Mandre ning ettevõtte IIZI Kindlustusmaakler tootejuht ja Lyfery klient Diore Arovald räägivad uuenduslikust elukindlustusest, mis ei ole ainult tagajärgedega tegelemine, vaid ka teadlik ennetuse toetamine. „Lyfery mudel seob kindlustuse hinna inimese eluviisiga ehk mida tervislikum on eluviis ja paremad on tervisenäitajad, seda väiksem on kindlustusmakse, kusjuures arvesse lähevad liikumine, toitumine, ennetavates uuringutes osalemine, riskikäitumine ja ka sotsiaalne tervis,“ selgitab Mihkel Mandre.