Minu eriline elu

Heli Mänd on kunstnik, Arte Gümnaasiumi õppealajuhataja ja kirglik mänguasjade koguja. Ning taaskord see inimene, kelle hobi neeleb lõviosa tema vabast ajast.

Tiina Mägi on ajakirjanik, kes on end Tallinna vanalinna ajalukku ilmselt kuldsete tähtedega kirjutanud. Töötades omal ajal ETV noortesaadetes, algatas ta 1975.a. nähtuse nimega Kodulinn. Sama aasta oktoobri lõpus kasvas sellest välja liikumine, mis haaras kaasa sadu ja sadu koolinoori.

Sirje Potisepp on Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhina teada-tuntud inimene. Ent tuntust on ta kogunud ka kirgliku autorallisportlasena. Sellise hobiga on habrast naist esmapilgul raske seostada, ent ligi kuusteist aastat rallisõitu tõestavad veenvalt vastupidist.

Julia Laffranque`i nimi seostub meile eelkõige Euroopa Inimõiguste Kohtuga. Ent staažikal kohtunikul on ka teine pool, mida ilmselt niipalju ei teata. Nimelt on Julia juba aastaid pühendunud harrastusnäitleja.

Seikleja, automatkaja, matkasaadete operaator ja produtsent Väino Laisaar on mees, kes suudab unistusi realiseerida.

Kersti Heinloo on igati hõivatud inimene, ent see ei sega tal üha uusi väljakutseid vastu võtmast.

Tunnustatud ehtekunstnik Julia Maria Künnap hakkas merd armastama lapsena Hiiumaal. Mitmeid koduseid ja rahvusvahelisi auhindu pälvinud naine ei kujuta täna oma elu ilma purjetamiseta enam ette.

Andres Mähar on Eesti teatrimaastikul tuntud tegija ja tema rollide nimistus on palju õnnestunud osatäitmisi. Ja ehkki näitleja elu on väga mitmekesine, on mehel ometi ka esmapilgul ootamatu hobi - mööbli valmistamine.

Helve Särgava nimi on avalikkusele hästi teada. Nelikümne aasta pikkune töö kohtunikuna on teinud naisest omalaadse õiguse ja õigluse sümboli. Mõnevõrra vähem on ta tuntud oma hobi poolest, ehkki sellest ongi saanud nüüd naise peamine tegevusala.

Ike Volkov on mees, keda ilmselt lõviosa eestlastest teab unepealt. Ja võib vist ettevaatlikult tõdeda, et eelkõige tänu Kukerpillidele ....Samas on Kunstiinstituudis arhitektuuri õppinud mees olnud ka Tallinna peaarhitekt ja tunnustatud arvamusliider linnaplaneerimise teemadel.

Ooperilaulja Pille Lill võib oma elu tõeliselt värvikaks pidada. Lõpetanud EMTA nii laulja kui muusikapedagoogina, on tal ette näidata peaosi kolmekümnes ooperis. "Figaro pulm", "Don Giovanni", "Võluflööt", "Boheem" ja paljud teised on publikule meelde jäänud kindlasti tänu seekordse saatekülalise võluvale sopranile..

Sisearhitekt ja EKA sisearhitektuuri osakonna juhataja Hannes Praks on ühtlasi kirglik mesinik. Seda juba neljandat põlve ja professor ise ütleb mainitud hobi kohta, et see aitab tal tasakaalus püsida. Ning mõista, et oled looduses pisike killuke, mitte maailma naba.

Moelooja, teatri-ja filmikunstnik, Kunstiakadeemia vanemteadur ning Jätkusuutliku disainilabori juht Reet Aus ei saa tööde-tegemiste vähesuse üle kurta. Ent leiab ometi aega ka Lilleoru kogukonnas tegutsemiseks ja mis põhiline - sealt tuge pakkuvate elutarkuste omandamiseks.

Kunstnik ja kirjanik Toomas Vint ütleb naljaga pooleks, et ega teda ju tõsiselt võeta - ei kunstnike ega kirjanike poolt. Mõistagi pole see nii ja mees on veenvalt läbi löönud mõlemas ametis.

Ajakirjanik ja vähiravifondi "Kingitud elu" üks algatajaid Toivo Tänavsuu võib läinud aastale rahulolevalt tagasi vaadata - taaskord sai aidatud paljusid ja fond pälvis teenitult ka Aadu Luukase missioonipreemia.

Minu erilised jõulud.

Elvira Liiver Homström on Tallinna Raekoja direktor. Linna esindushoonele on nõudmised kõrged ja sealsele väiksele kollektiivile samuti. Lisaks suhtlemis -ja keelteoskusele peab direktor valdama ka paberimajandust. Suutma ideid genereerida, organiseerida ja planeerida.

Helilooja Sven Grünberg on tuntud oma põneva ja hingestatud muusika poolest, ent meest teatakse ka kui pühendunud budisti. Suur soov avardada oma silmaringi ja teadvust tõi Sveni aastate eest selle filosoofia juurde.

Karin Rask lõpetas Kõrgema Lavakunstikooli 2002. aastal ja on aja jooksul end paljude vaatajate südamesse mänginud. Nii lavalt, televisioonist kui la kinoekraanilt tuttav õbluke näitlejatar on loonud rohkelt meeldejäävaid karaktereid.

Animafilmi režissöör Mait Laas on avastanud oma teise mina talu pidades ja külaelu edendades. Kui vanaisa talukoht tühjaks jäi, avanes seal senise linnamehe jaoks täiesti uus, võimalusi täis maailm. Ent Kullaaru peremees on ka Randivälja külaseltsi liige ja üheskoos võetakse seal ette igasuguseid põnevaid üritusi.

Kui tihti me tänavail kõndides jääme imetlema üht või teist maja? Kultuuriloolane ja kirjanik Loone Ots ei kujuta ette ainsatki päeva, mil ta mõnest kaunist ehitisest ei vaimustuks. Paljudest loomulikult korduvalt ja korduvalt.

Lagle Parek on inimene, kelle nimi suurt tutvustamist ei vaja. Nii oma vanemate kui hiljem enda poliitiliste vaadete tõttu korduvalt represseeritud naine on olnud ERSP asutajaid, EV siseminister, Heategevusühingu Caritas looja ja paistnud üldse silma igati aktiivse ühiskonnaliikmena.

Uue sarja avasaates kohtume tunnustatud helilooja Peeter Vähiga. Mees, kes lisaks heliloomingule on haaratud ka budismist, fotograafiast, festivalide korraldamisest ... ja rändamisest. Just viimane on Peetri eriti kuulsaks teinud, kuna rändudest on sündinud mitmeid harivaid telesaateid.