Müstiline Venemaa

5. augustil 1977 toimus Armeenia NSV pealinnas Jerevanis üks tähelepanuväärsemaid pangarööve Nõukogude Liidu ajaloos.

Saates tuleb juttu 1978. aastal aset leidnud kunstivargusest Gruusias, Svaneetias asuvas prohvet Joonale pühendatud kirikus.

Spekulatsioon Nõukogude Liidus kujunes välja tingimustes, kus kaupade tootmine ja jaotamine ei lähtunud turunõudlusest, vaid riiklikust plaanimajandusest.

Jätkame eelmises saates alustatud teemaga, kus rääkisime Nõukogude Liidu ajaloo ühest suurimast korruptsioonijuhtumist Krasnodari krais.

Sotši-Krasnodari protsess (tuntud ka kui Medunovi afäär) oli korruptsiooniskandaal, mis leidis aset 1970. aastate lõpus, 1980. aastate alguses Krasnodari krais, kuurortlinnas Sotšis.

Juri Sokolov oli Moskva esinduskaupluse Jelissejevski direktor, kes mõisteti surma korruptsiooni ja majanduskuritegude eest.

Saate peategelane on 1970. aastatel NSV Liidus valeraha tegemisele spetsialiseerunud Viktor Baranov.

Saates räägime NSV Liidu kaubanduse rahvakomissar Anastass Mikojani visiidist Ameerika Ühendriikidesse, kus Mikojan külastas erinevaid toiduainetetööstusi.

Seekord viivad sündmused meid 1970. aastate lõppu, mil Frunze linnas tegutses loteriipiletite võltsija Nikolai Grišanin.

Käsitleme krimilugu, mille keskmes on maailmakuulus viiuldaja David Oistrahh.

Seekord liigume ajas 1970. aastate lõppu ning räägime Moskvas ja Moskva lähistel tegutsenud vargast hüüdnimega Artist, kes kasutas maskeeringuna näärivana kostüümi.

Oleme Hruštšovi ajastus ja räägime kaubamaja Moskva direktriss Maria Koršilovast, kelle algatusel moodustati kaubamaja juurde eraldi õmblustšehhid, kus toodeti rõivaid, mille kvaliteet ja välimus olid võrreldavad lääne toodanguga ning mille järele oli suur nõudlus.

Juri Ladžin oli petis, kes kasutas oma märkimisväärset sarnasust prantsuse filminäitleja Alain Deloniga, et võita naiste usaldus ja saada neilt raha või muid hüvesid.

Vanka Hitrõi oli legendaarne kuju ning erakordselt nutikas petis ja skeemitaja, kes kasutas oskuslikult maskeeringuid, võltsdokumente ja mitmesuguseid identiteete, tegutsedes kümneid aastaid.

1950. aastatel NSV Liidus kehtinud kaardisüsteem oli riiklik toiduainete ja esmatarbekaupade jaotamise süsteem, mille abil püüti tagada nappide ressursside õiglane ja kontrollitud jagamine spetsiaalsete talongide või kaartide alusel kindlaksmääratud koguses kaupa nagu näiteks leib, liha ja suhkur.

Oleme jätkuvalt Stalini ajastus ning räägime tollal vohanud organiseeritud kuritegevusest. Sõjajärgne kaos, kollektiviseerimine, näljahädad ja massirepressioonid lõid tingimused, kus relvastatud röövlijõugud said vabalt tegutseda.

Stalini-aegses Nõukogude Liidus lokkas kuritegevus hoolimata sellest, et riiklik propaganda väitis vastupidist.

Seekord tuleb juttu majanduspettustest Stalini-aegses Nõukogude Liidus.

1960. aasatel NSV Liidus muudetud kriminaalkoodeks leevendas vanglasüsteemi võrreldes Stalini ajaga.

Oleme jätkuvalt Hruštšovi ajastus ning räägime tol ajal aset leidnud rahvarahutustest, mille ajendiks oli miilitsa ebaõiglane ja vägivaldne tegevus.

Seekord on tähelepanu all 1959. aastal puhkenud rahutused Temirtau metallurgiatehase ehitusel, kus halvad elutingimused, toidu- ja veevarustuse puudulikkus ning juhtkonna hoolimatus tekitasid ehitajate seas rahulolematuse.

Saates tuleb juttu 20. sajandi esimesel poolel laialt levinud alaealiste kuritegevusest, mida põhjustasid näljahäda ja vaesus.

Oleme jätkuvalt 20. sajandi algusaastate NSV liidus ning räägime olukorrast tolle aja kuritegelikus maailmas.

Saates tuleb juttu kuritegevusest Venemaal pärast Veebruarirevolutsiooni ja esimestel Oktoobripöörde järgsetel aastatel.

20. sajandi alguses hakati Venemaal kurjategijaid tuvastama sõrmejälgede võrdlemise abil, mis osutus seni kasutuses olnud meetodeist parimaks.

Taas kuuleme krimijutte Moskva politseiülema Arkadi Koško mälestusteraamatust.

Jätkame Mihhail Põljajevi raamatu "Väljapaistvad veidrikud ja originaalid" tutvustamist, kus autor toob lugejani rea humoorikaid, eriskummalisi ja meeldejäävaid portreesid erinevatest värvikatest ühiskonnategelastest.

Jätkame lugude jutustamist Mihhail Põljajevi raamutust "Väljapaistvad veidrikud ja originaalid".

Mihhail Põljajev oli 19. sajandi vene kirjanik ja kultuuriloolane, kes oli tuntud eelkõige populaarsete ajalooliste ja kultuurilooliste esseede poolest, milles ta kirjeldas Vene ühiskonna värvikaid isikuid.

1913. aastal toimusid Moskvas mitmed röövimised ja tapmised, mis tekitasid linnas märkimisväärset rahutust ja kõhedust.

Moskva kriminaalpolitsei ülem Arkadi Koško oli tuntud selle poolest, et ta suunas uurimise sageli õigele rajale märgates just pisidetaile.

Jätkame krimijuttudega Moskva politseiülema Arkadi Koško mälestusteraamatust.

Pöördume mõni aeg tagasi jutuks olnud teema juurde, kus käsitlesime 19.-20. sajandivahetuse kuritegevust Venemaal.

Vene Korpus oli Teises maailmasõjas Sakslaste poolel võidelnud vene emigrantidest koosnev relvaüksus, mis moodustati pärast Saksamaa sissetungi Jugoslaaviasse.

Seekord on saates tähelepanu all 20. sajandi alguse kinomaailma suurim täht Vera Holodnaja.

Tutvustame 20. sajandi alguse estraaditähti Venemaal.

Oleme jätkuvalt 20. sajandi alguse Venemaal ning räägime kuulsatest lauljatest, kes võitsid tuhandete inimeste südameid.

Saates tuleb juttu 20. sajandi alguses tuntuks saanud lauljatest, kes särava tähena vallutasid lavasid Venemaal.

Seekord kuuleme Vladimir Giljarovski sulest ilmunud jutustuse sellest, kuidas müüdi maha kindralkuberneri residents Tverskaja tänaval Moskvas.

Saates tuleb juttu 19. sajandi lõpul Venemaal tegutsenud kuritegelikust grupeeringust "Ärtu poisid", kuhu kuulusid enamjaolt ühiskonna kõrgklassi kuuluvad isikud.

Seekord tuleb juttu vürstinna Eugenie Šahhovskaja-Glebova-Strešneva elust ning räägime loo sellest, kuidas Moskva kriminaalpolitsei ülem Arkadi Koško kavaldas üle varga Vaska Smõslovi.

Saates tuleb juttu 19.-20. sajandivahetuse kuritegevusest Venemaal, mis oli laialt levinud ning tihti organiseeritud iseloomuga.

Oleme jätkuvalt Brežnevi ajastus ning räägime filmidest, mis tol ajal ekraanidele ei jõudnud.

Jätkame eelmises saates alustatud teemaga, kus tähelepanu all olid Brežnevi ajal keelustatud filmid, mis ei vastanud ideoloogilistele nõuetele või kritiseerisid kaudselt nõukogude tegelikkust.

Seekord tuleb juttu nõukogude tsensuurist filmikunstis Leonid Brežnevi valitsemisajal.

1965. aasta 5. detsembril toimus Moskvas tähelepanuväärne poliitiline meeleavaldus, mis on teadaolevalt esimene avalik dissidentlik protest nõukogudemaal.

Salastatud linnad olid NSV Liidu riikliku julgeoleku ja sõjatööstuse tuumik, kus valitses range kontroll ja liikumispiirangud, kuid kus töötajatele pakuti ka märkimisväärseid soodustusi.

Saates räägime sanktsioonidest NSV Liidu vastu, mida Ameerika Ühendriigid kehtestasid pärast NSV Liidu sissetungi Afganistani (1979), sõjaseisukorra kehtestamise järel Poolas (1981) ning Lääne-Siberi–Lääne-Euroopa gaasitoru ehitamise ajal (1980. aastate alguses).

Lääneriigid, eelkõige Ameerika Ühendriigid, kehtestasid Nõukogude Liidule mitmeid majanduslikke ja tehnoloogilisi sanktsioone.

Kruiisireisid oli hea võimalus Lääne turistide meelitamiseks NSV Liitu, pakkudes luksuslikku keskkonda, kus külastajad olid pideva järelevalve all.