Olukorrast ajakirjanduses

Veel enne, kui vanamehed varbad vette kastavad ning saade “Olukorrast ajakirjanduses” suvepuhkusele suundub, tahame teile rääkida vedelast sisust ja sellest, mis saab, kui raadio ristata ajalehega. Vaatame sisse Reutersi Instituudi värskelt ilmunud digitaaluudiste raportile, et teada saada, millised trendid praegu maailma pööramas on, ja targutame, kuidas väljaanded ja meediajuhid saaksid ka meil nina tuule järgi seada. Arutame aga ka riigi teabe- ja andmepoliitikat, ning küsime, miks riik oma kodanikku kisub, aga ise püüab palava suveilma kiuste paksu kasukat selga tõmmata. Sekka loomulikult rohkesti neid uudiseid, millest me saates rääkida ei jõuagi.

Olukorrast ajakirjanduses: olukorrast-ajakirjanduses_2026-06-15

Vanamehed viinavabriku kõrvalt maksid ära automaksu esimese osa ja soovivad jagada ajakirjanikele näpunäiteid, mil moel peaks seda automaksusaagat edasi käsitlema. Pikemalt tuleb vanameestel juttu sellest, kuidas suurel kiirusel ja hulgakaupa hagetakse Google'it, ja kuidas hakkavad tulema esimesed kohtuotsused, mis käsitlevad tehisaru vastutust. Kuna Riigikogu seadustas ERRi nõukogu kokkuajamiseks uue korra, kaaluvad vanamehed selles kaasalöömist. Et näha, palju nalja saab. Igasugu olulisi teemasid on ka, aga nendeni ilmselt ajapuudusel ei jõuta. Rein Langi ja Väino Koorbergi autorisaade "Olukorrast ajakirjanduses" algab, nagu ikka, kohe peale kella üheseid uudiseid.

Tavaliste vanameeste asemel on viinavabriku kõrval stuudios sedapuhku kaks põhiseaduse eksperti – üks endine justiitsminister ja teine Eesti Nurgaadvokaatide Liidu kauaaegne korrespondentliige – kes teevad juttu vargusest, riigireetmisest ja võimu haaramisest. Ehk sellest, kuidas New York Timesi väljaandja ajakirjanduse maailmakongressil tehisaru arendajaid nahutas, ja mida sellest kodumaa mätta otsas arvati. Aga ka sellest, kuidas seadusandja näeb ajakirjanduse rolli kriisiajastul ning miks sõna “tsensuur” võib kanda palju erinevaid tähendusi. Kui aega vähegi alles jääb, räägime ka sellest, kuidas soolise võrdõiguslikkuse seaduseelnõust sai äkki rahvusringhäälingu seadus. Ehk mitu liiget mahub ERRi nõukogu laua äärde ja kas demokraatia jääb püsima.

Vanamehed tahavad sedapuhku sõrmedel ja varvastel kokku lugeda, mitu meest ja mitu naist mahub Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu laua taha. Kas siis, kui võtta suurem laud, saab leem lahjem või hoopis rahvustelevisioon tummisem? Kuna mäng kipub käima poliitilise mõju peale, siis arutame, kes võiks saada enda kätte supikulbi, ning kellele võiksid jääda tühjad pihud. Tahame küsida sedagi, millal jõuab postkasti viimane paberleht, ning kelle peale sel puhul näpuga näidata. Pikka aega tahaplaanile lükatud tehisaru- ja kodanikuvabaduseteemad võiksid samuti saatesse pääseda, lisaks muud, mis laias maailmas ja ajakirjanduses kitsamalt viimasel ajal aset on leidnud.

Vanamehed on viinavabriku kõrval ja uurivad selle aurude sees, kuidas töötab Donald Trumpi säutsumasin. Mis on nii sarnane Dr.Goebbelsi omaga. Vaid tehnoloogia erineb. Vanamehed imestavad ka, kuidas venelased üritavad sama, aga üldse ilma tehnoloogiata. Ja siis kavatsevad vanamehed sõimata ERR-i. Täiesti asja eest. Kui aega üle jääb, mis on ebatõenäoline, siis kiidavad vanamehed Peeter Koppelit.

Paraadid ja pidustused on läbi nii siin- kui sealpool Narva jõge ning viinavabriku kõrval stuudios on onuheinoliku enesekindlusega koha sisse võtnud kaks vanameest, et heita pilk möödunud ajakirjandusnädalale. Tahaksime rääkida sellest, kuidas ajakirjanduse suud kinni toppida, arutleda selle üle, kas vabas ühiskonnas üldse millegi üle arutada saab ja võib, ning fantaseerida, mis saab BBCst, kui sealt kärpekirves üle käib. Või mis saab võimust, kui Ameerika suured meediakorporatsioonid peaksid selja sirgu ajama. Sekka loomulikult rohkelt neid teemasid, millest me rääkida ei jõua.

Vanamehed viinavabriku kõrvalt pühendavad oma seekordse saate põhiliselt ikka sellele, et viinavabriku kõrvale kolib üks uus vanamees, ainult paar korrust madalamale. Juttu tuleb muidugi "Postimehe" peatoimetaja vahetusest. Sel korral räägime teda taga, aga eks ta varsti tuleb vanameeste saatesse ka. Lisaks sellele vaatavad vanamehed otsa eesti keelsele haridusele üleminekule, kus nalja kurvas tähenduses saab hullupööra. Ja sellelegi, kuidas süveneb umbusk süvariiki ja kuidas see kõik ajakirjanduses välja paistab. Kui imekombel peaks vanameestel aega jääma, võtavad nad jutuks ka võlgu elamise ja seda ka riikide näitel.