Olukorrast ajakirjanduses

Vanamehed viinavabriku kõrvalt vaatavad täna, kuidas ajakirjandus on omaks võtmas tänase Eesti juhtmõtet: SÜSTEEMIS ON SÜSTEMAATILISELT RAHA PUUDU! Harrastusajaloolastena on vanamehed meenutamas veel sedagi, kuidas peale seni Eestis ainsaks jäänud riigipööret hakkas ametlik suhtlus ühiskonnas, mida täna hellitavalt kommunikatsiooniks nimetatakse, toimuma mundris. Ei jää tähelepanuta ka uue spungi, Nokia või strateegia otsimise käivitamine - sedapuhku lausa akadeemiku poolt. Kui aega jääb, üritavad vanamehed üles otsida Kusti Salmi ja kindlaks teha, kes hakkab käsku andma.

Vanamehed viinavabriku kõrvalt on pettunud, et sellesse lifti, millega nemad toimetusse sõitsid, ei olnud keegi "unustanud" portfelli dokumentidega, mis tõestaksid veenvalt presidendikandidaadi kõlvatust või padrunite pihtapanekut. Aga ju nad sõitsid vale liftiga. Lisaks on vanamehed pettunud, et eesti sportlased pole püstitanud lubatud maailmarekordeid ja meie hokikoondis ei saanud hakkama Kanada alistamisega. Miks küll, lubati ju. Teemasid on teisigi, aga aega ei jätku niikuinii.

Stuudio viinavabriku kõrval on puhkusel molutanud vanamehi kaks pikka kuud tagasi oodanud. Kohe-kohe saab see ootus läbi: Rein Lang ja Väino Koorberg räägivad taas igal esmaspäeval olukorrast ajakirjandusest ja ajakirjanduse ümber. Vaatame sedapuhku, mida hirmsat on suve jooksul juhtunud. Kas ja kuidas on ABS ehk administratiiv-bürokraatlik süsteem toime tulnud võimu ülevõtmisega? Kuidas hirm julgeoleku pärast ja ametkondlik otstarbekus on murendatud vabadusi? Kas ja kuidas saab ajakirjandus Eesti elu nurkade ja nurgataguste läbivalgustamisega hakkama? Jutuks tuleb nii presidendivalimine kui ka reklaamituru areng Eestis ja Baltimaades. Sinna vahele mahub ka kohe-kohe algav võidujooks ERRi nõukogu kolmele eksperdikohale. Ja loomulikult küsime sedagi, millise väljaande lifti jäetakse portfell dokumentidega, kust ilmneks valijameeste moraalne palgetus ja presidendikandidaadi ammune himu hommikuse inimliha järele.

Veel enne, kui vanamehed varbad vette kastavad ning saade “Olukorrast ajakirjanduses” suvepuhkusele suundub, tahame teile rääkida vedelast sisust ja sellest, mis saab, kui raadio ristata ajalehega. Vaatame sisse Reutersi Instituudi värskelt ilmunud digitaaluudiste raportile, et teada saada, millised trendid praegu maailma pööramas on, ja targutame, kuidas väljaanded ja meediajuhid saaksid ka meil nina tuule järgi seada. Arutame aga ka riigi teabe- ja andmepoliitikat, ning küsime, miks riik oma kodanikku kisub, aga ise püüab palava suveilma kiuste paksu kasukat selga tõmmata. Sekka loomulikult rohkesti neid uudiseid, millest me saates rääkida ei jõuagi.

Olukorrast ajakirjanduses: olukorrast-ajakirjanduses_2026-06-15

Vanamehed viinavabriku kõrvalt maksid ära automaksu esimese osa ja soovivad jagada ajakirjanikele näpunäiteid, mil moel peaks seda automaksusaagat edasi käsitlema. Pikemalt tuleb vanameestel juttu sellest, kuidas suurel kiirusel ja hulgakaupa hagetakse Google'it, ja kuidas hakkavad tulema esimesed kohtuotsused, mis käsitlevad tehisaru vastutust. Kuna Riigikogu seadustas ERRi nõukogu kokkuajamiseks uue korra, kaaluvad vanamehed selles kaasalöömist. Et näha, palju nalja saab. Igasugu olulisi teemasid on ka, aga nendeni ilmselt ajapuudusel ei jõuta. Rein Langi ja Väino Koorbergi autorisaade "Olukorrast ajakirjanduses" algab, nagu ikka, kohe peale kella üheseid uudiseid.

Tavaliste vanameeste asemel on viinavabriku kõrval stuudios sedapuhku kaks põhiseaduse eksperti – üks endine justiitsminister ja teine Eesti Nurgaadvokaatide Liidu kauaaegne korrespondentliige – kes teevad juttu vargusest, riigireetmisest ja võimu haaramisest. Ehk sellest, kuidas New York Timesi väljaandja ajakirjanduse maailmakongressil tehisaru arendajaid nahutas, ja mida sellest kodumaa mätta otsas arvati. Aga ka sellest, kuidas seadusandja näeb ajakirjanduse rolli kriisiajastul ning miks sõna “tsensuur” võib kanda palju erinevaid tähendusi. Kui aega vähegi alles jääb, räägime ka sellest, kuidas soolise võrdõiguslikkuse seaduseelnõust sai äkki rahvusringhäälingu seadus. Ehk mitu liiget mahub ERRi nõukogu laua äärde ja kas demokraatia jääb püsima.

Vanamehed tahavad sedapuhku sõrmedel ja varvastel kokku lugeda, mitu meest ja mitu naist mahub Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu laua taha. Kas siis, kui võtta suurem laud, saab leem lahjem või hoopis rahvustelevisioon tummisem? Kuna mäng kipub käima poliitilise mõju peale, siis arutame, kes võiks saada enda kätte supikulbi, ning kellele võiksid jääda tühjad pihud. Tahame küsida sedagi, millal jõuab postkasti viimane paberleht, ning kelle peale sel puhul näpuga näidata. Pikka aega tahaplaanile lükatud tehisaru- ja kodanikuvabaduseteemad võiksid samuti saatesse pääseda, lisaks muud, mis laias maailmas ja ajakirjanduses kitsamalt viimasel ajal aset on leidnud.

Vanamehed on viinavabriku kõrval ja uurivad selle aurude sees, kuidas töötab Donald Trumpi säutsumasin. Mis on nii sarnane Dr.Goebbelsi omaga. Vaid tehnoloogia erineb. Vanamehed imestavad ka, kuidas venelased üritavad sama, aga üldse ilma tehnoloogiata. Ja siis kavatsevad vanamehed sõimata ERR-i. Täiesti asja eest. Kui aega üle jääb, mis on ebatõenäoline, siis kiidavad vanamehed Peeter Koppelit.

Paraadid ja pidustused on läbi nii siin- kui sealpool Narva jõge ning viinavabriku kõrval stuudios on onuheinoliku enesekindlusega koha sisse võtnud kaks vanameest, et heita pilk möödunud ajakirjandusnädalale. Tahaksime rääkida sellest, kuidas ajakirjanduse suud kinni toppida, arutleda selle üle, kas vabas ühiskonnas üldse millegi üle arutada saab ja võib, ning fantaseerida, mis saab BBCst, kui sealt kärpekirves üle käib. Või mis saab võimust, kui Ameerika suured meediakorporatsioonid peaksid selja sirgu ajama. Sekka loomulikult rohkelt neid teemasid, millest me rääkida ei jõua.

Vanamehed viinavabriku kõrvalt pühendavad oma seekordse saate põhiliselt ikka sellele, et viinavabriku kõrvale kolib üks uus vanamees, ainult paar korrust madalamale. Juttu tuleb muidugi "Postimehe" peatoimetaja vahetusest. Sel korral räägime teda taga, aga eks ta varsti tuleb vanameeste saatesse ka. Lisaks sellele vaatavad vanamehed otsa eesti keelsele haridusele üleminekule, kus nalja kurvas tähenduses saab hullupööra. Ja sellelegi, kuidas süveneb umbusk süvariiki ja kuidas see kõik ajakirjanduses välja paistab. Kui imekombel peaks vanameestel aega jääma, võtavad nad jutuks ka võlgu elamise ja seda ka riikide näitel.

Vanamehed viinavabriku kõrvalt vaevad, kas vanasõna "Hea mees, kes lubabki" on juhindumiseks või saab sellega kaigast anda. Ja palju neid lubadusi, mida ajakirjandus on paljundanud, ikka on. Veel tulevad jutuks Avaliku Teabe seadus ja tehisintellekt ajakirjanduses.

Vanamehed viinavabriku kõrvalt hakkavad Sossi mäe värskele lumele joonistama oma saate kõige mõjukamate ajakirjandusteemade edetabelit. Arvo Pärdi ja BSH kõrval leiab seal napilt koha süvamuusikute mure tasuta turunduskanali käestlibisemise pärast, eikuskilt õhku kerkinud soov hakata kõike keelama, varjama ja reguleerima ning riigikapitalism, kus ei juhid ega juhitavad ei soovi oma otsuste ja otsustamatuse eest vastutust võtta. Kui aega vähegi üle jääb, tegeleme ka tõeliselt uuriva ajakirjandusega ning teeme stuudios olijatele põhjaliku narko- ja alkotesti.

Vanamehed viinavabriku kõrvalt üritavad sedapuhku aru saada, kuidas on ikka võimalik Jeesuse moodi toita rahvamassid ära paari kala ja leivaga nii, et järele jääb ka veel 12 korvitäit. Kas eesti ajakirjandus on leidnud igavase õnne valemi või on mõni alkeemik tal pea segi ajanud. Vanamehed on ka pahased saksa ajakirjaniku peale, kes venelastelt raha võttis, aga kahtlevad, et see on ainus selline juhtum. Ja mis meist ikka saab?

Sedapuhku on saates "Olukorrast ajakirjanduses" üks vanamees ja üks noormees. Viinavabrik on aga ikka nende kõrval. Juttu tuleb eestikeelsest televisioonist ja Eestimaal tehtavast venekeelsest televisioonist. Mis küll on nende olevik ja tulevik?

Vanamehed viinavabriku kõrvalt räägivad sedapuhku riigikapitalismist ning küsivad selle kõrval, miks meediaväljaanded oma majandusuudiste tasakaalukuse ja usaldusväärsuse konkurentsivõitluse altarile ohvriks toovad. Plaanime teemaks võtta ka riiklik-rahvusliku meeleolumuusikaraadio ning arutleda, miks äkki kõik on hakanud suure häälega rahupüüdlustest kõnelema. Sekka loomulikult lõbusaid ja mittelõbusaid seiku möödunud nädala meediamaastikult.

Täna küsime, mida halba tegid d’Artagnan ning Sherlock Holmes, doktor Watson ja Baskerville’ide koer, et need koos Putini propagandafilmidega tele-eetrist ära korjati. Veel arutame kultuurkapitali põhjatust kaukast kerkivate kultuuriobjektide teemal, vaatame, kas prokuratuur on pea ja peaminister tema kael, ning kui aega vähegi jääb, heidame pilgu ka uusimatele infooperatsioonidele alates Putini surmateatest kuni Euroopa lutikapaanikani.

Vanamehed viinavabriku kõrvalt, Rein Lang ja Väino Koorberg, mõõdavad sedapuhku oma ajakirjandusliku manomeetriga, kas prokuratuuril on kumm tühi, nagu väidab suurim päevaleht või on kummis hoopis ülerõhk suurusehullustusest. Juttu tuleb ka kõikvõimalike UHHUU ürituste, teenuste ja toodete ajakirjanduslikust käsitlusest ja sellest, kuidas Soomes hakkas ventilaator tööle kui presidendikandidaat intervjuu andis.

Need kuulajad, kes arvavad, et täna on Kuku raadios Väino Koorbergi vastas Rein Lang, saavad petta nagu peaminister Aafrika Liidu kõrge ametnikuga rääkides. Stuudios on hoopis Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja ning juttu tuleb paberlehtede tulevikust, ajakirjanduse riigitruudusest ning sellestki, kas pommiähvardustest kirjutada on jälle kosher. Lisaks hulk jooksvaid teemasid – automaksust autoriõiguseni - ning kindlasti ka senisest põhjalikum rubriik „Sellest me saates rääkida ei jõudnudki“.

Vanamehed viinavabriku kõrvalt kiidavad sedapuhku Eesti Ekspressi kohe mitme asja eest. Ja imestavad, kuidas Soome ringhääling ei maga ja meie oma magab või teeskleb magamist. Juttu tuleb veel intervjuust kui ajakirjanduslikust zhanrist ja sellestki, kas eesti ajakirjandus tõesti ahistab konservatiive või on hoopis nende hääletoru. Natuke ka teatrikriitikast - muidugi kui aega jääb. Rein Langi ja Väino Koorbergi saade "Olukorrast ajakirjanduses" algab, nagu ikka, kohe peale kella üheseid uudiseid.

Vanamehed viinavabriku kõrvalt tahaksid sedapuhku terve maailma sülle võtta: rääkida viha- ja vaenukõnest, ajakirjanduse vaigistamisest või mittevaigistamisest, reklaamituru arengutest, eelarvemõõdikutest ning lätlaste plaanist sulgeda venekeelsed avalikõiguslikud meediakanalid. Ainult taevas teab, mida me sellest kõigest saatesse mahutada jõuame. Aga tahaksime küsida sedagi, kas õpetaja ikka tohib erootilisi mõtteid heietada ja neid – hoidku taevas – kirja panna.

Vanamehed viinavabriku kõrvalt imetlevad sedapuhku, kuidas ajakirjandus nagu lehm karjalaskepäeval värskesse ristikusse tormas ja ennast järgmise aasta eelarveandmetest peaaegu lõhki sõi. Veel torkas vanameestele silma Postimehe uuring eestlaste ja venelaste hoiakutest. On siis klaas pooltühi või pooltäis? Juttu peaks tulema veel paljustki, aga vist mitte Taavi Rõivasest ja külmkappidest.

Kas ajakirjandus on teinud peaministrile tõesti liiga ning kuidas Kaja Kallase pikale veninud mittetagasiastumisprotsess kajastub eelarvevaidluste edasiastumisprotsessis? Mida kõike suudavad su massöör ja juuksur sinu digitaalsesse haiguslukku kokku luuletada ning kuidas riiklikult tähtsast dokumendist valesid välja rookida? Kes luurab Venemaalt põgenenud ajakirjanike telefonides ning milline roll selles võib olla Eestil? Kõigest sellest plaanivad kaks vanameest viinavabriku kõrvalt – Rein Lang ja Väino Koorberg — rääkida.

Vanamehed viinavabriku kõrvalt püüavad sedapuhku aru saada, miks, kellele ja kes tegi keskerakonna siseasjadele katust. Ja siis nad arutavad veel, millist kultuurivaldkonda ajakirjandusfirmad järgmiseks hõlvama hakkavad. Etenduskunstis ja kontserdibisnises juba ollaks, nüüd võiks mõelda ka kujutavale kunstille ja arhitektuurile. Kui aega üle jääb, peatuvad vanamehed ka ajakirjanduslikul skandaalimasinal.

Vanamehed viinavabriku kõrvalt arutavad, kas nädalaid lahenduseta veninud kriisis on süüdi tõesti ajakirjandus ning kas meedia peaks sääraseid kriise kajastades jääma rangelt neutraalseks, või võib ka hoiatada, et meie ei väsi, meie ei unusta? Kes kelle ees kuidas vabandas, kuidas vabandamata jättis? Kes keda tühistas? Ja mida me kogu selle kempluse varjus märkamata jätsime?

Vanamehed viinavabriku kõrvalt lükkavad oma saates kategooriliselt ümber kuulujutu, et nad soovivad või neilt soovitakse võimuhaaramist. Nad lihtsalt sügavad kukalt ja mõtisklevad kuidas ei saa me läbi Lätita. Veel tuleb juttu konservatismist ja liberalismist, vene gängsterite lendamisest ja siis ongi saade läbi.

Vanamehed viinavabriku kõrvalt on suvepuhkuselt tagasi ja kirjutavad kirjandit teemal „Kuidas ma veetsin suvevaheaega“. Ei saa me mööda ei sünnitusuuringust ega tõeministeeriumist, ajalehtede kojukandest ega hapukurgihooajast. Miks on poliitikud ja ajakirjanikud ühtmoodi altid skandaalidele ja hirmutamisele? Ja miks ei ole välismeedias enam viisakas rääkida Eestist kui endisest nõukogude vabariigist?

Vanamehed viinavabriku kõrvalt imestavad, miks jäi eesti ajakirjandusel sisuliselt tähelepanuta see, et kõik suured prantsuse väljaanded tõmmati haneks. Kas ollakse ise ka hani? Ja kuna päevad on pikad ja ööd valged, mängivad vanamehed sel korral natuke muusikat, mis pimedas võib vere tarretama panna. Saade "Olukorrast ajakirjanduses" algab, nagu ikka, kohe pärast kella üheseid uudiseid.

Vanamehed viinavabriku kõrvalt arutavad sedapuhku asju, mis neid möödunud nädala meediakajastustes kõige rohkem šokeerisid. Näiteks valitsuse plaan kehtestada seadusega, millises järjekorras kaubad poes riiulil peavad seisma. Teeme juttu ka ajakirjanduse käibemaksutõusu kavatsusest ja sellest, kuidas ajakirjandus seda kavatsust kajastas. Lisaks püüame aru saada, millest 60 kultuuritegelast ERRi kultuuripoliitikat kritiseerides aru ei saanud, nii et doktor Veidemann pidi neile appi tõttama.

Vanamehed viinavabriku kõrvalt, Rein Lang ja Väino Koorberg, mõtisklevad sedapuhku, kas Eesti Ekpressis ilmunud Eero Epneri pikk lugu Salgast on ilukirjandus või ajakirjandus. Ja mis saab olema selle järelmõju. On meil tegemist uue Suurkoguga või demokraatia arenguga? Vanamehed vaatavad sedagi, kuidas mõjus KAPO visiit Parvel Pruunsilla kasvuhoonesse tema tomatitele ja erinevatele ajalehtedele. Kui aega üle peaks jääma, arutavad Lang ja Koorberg selle üle, kuidas mõjub ajakirjandusele ühe teise vanamehe kukkumine otse-eetris. Saade "Olukorrast ajakirjanduses" algab, nagu ikka, kohe pärast kella üheseid uudiseid.

Millised sõnad on ajakirjanduses lubatud ja milliseid ei tohiks kasutada? No et sa ei saaks trahvi nagu Lätis või et su esinemist pärast veerandi tunni jagu lühemaks ei lõigataks, nagu juhtus ERRi menusaatega. Selle üle arutavad vanamehed viinavabriku kõrval, jõudes jutuga viha-ja vaenukõne seaduseni ning võttes kõrvale ajakirjanike vaigistamise, tennisemängijate tühistamise ja ajakirjanduse käibemaksu kergitamise.

Vanamehed viinavabriku kõrvalt vaatavad sedapuhku imestunult, kui kiiresti maailm muutub ja inimesed selle sees samuti. Kuidas eesmärk loob usaldusväärsuse ja kuidas valimistsükkel määrab, mis ilmub ja mis mitte. Lisaks on vanameestel varuks nii mõnigi hea sõna ERR aadressil - kui leidub maksjaid, saab ka saateid.

"Vanamehed viinavabriku kõrvalt analüüsivad tänases saates põhiliselt Eurovisioni lauluvõistluse kultuurilisi, antropoloogilisi ja kulturoloogilisi aspekte ning arutavad, kuidas tulemus võiks mõjutada võitjaks tulnud Rootsi väljavaateid saada NATO täieõiguslikuks liikmeks." Küll oleks tahtnud sellise lausega saadet tutvustada, kuid peame end siinkohal parandama: lauluvõistlusest tuleb juttu põgusalt, põhiliselt kavatseme rääkida sellest, kas ajakirjandus tegi koos opositsiooniga Kaja Kallasele kambakat või mitte, ja kui sügavale tohib meedia üldse võimu põue pugeda.

Vanamehed viinavabriku kõrvalt nuputavad täna, kas kasvav hulk Kremli saladokumente on kätte saadud kellegi osavuse ja raske töö tulemusena või on jälle keegi miskit lifti unustanud.

Miks Fox News oli valmis kohtusse mineku asemel sadu miljoneid välja käristama? Kuhu ja kui sügavale saatis Reitelman ajakirjanikud ja kas riigikogu kuluhüvitiste teemaga läheb nii nagu alati? Kelle väravasse mängib Twitter, ja mis juhtub peatoimetajaga, kes saadab koomapatsienti intervjueerima tehisintellekti? Neil ja muudel päevakajalistel teemadel räägivad vanamehed viinavabriku kõrvalt.

Kas ka ajakirjandus polariseerub nagu ühiskond? Üllas EKREIKE versus valetajatest liberastid. Uus valitsus ei saanud sadat minutitki. Aga uued, sedapuhku kohalikud valimised on tulemas ja ajakirjandusel oleks aeg hakata kujundama valimiste põhiteemasid. Muidu läheb nagu alati. Sellest kõigest arutletakse viinavabariku kõrval saates "Olukorrast ajakirjanduses" kohe peale kella üheseid uudiseid. Rein Lang ja Väino Koorberg võtavad kindlasti jutuks ka nende absoluutse lemmiku, Eesti Rahvusringhäälingu.

Vanamehed viinavabriku kõrvalt imestavad sedapuhku selle üle, kuidas väljaandest nimega POLITICO sai ühtäkki paaria. Kuidas vaid üks kontsert Siberis võib maksta elutöö ja kuidas paanikatekitamine tundub olevat järjest enam ajakirjanduse põhiline turundusvõte. Kuna seintel on kõrvad, siis vaatavad vanamehed natuke sotside peakolude sisse - milliseid suurepäraseid ideid ajakirjanduskultuuri edendamiseks on valitsuse moodustamisel välja käidud ja kuidas eestlased edaspidi maailmakultuurist omaenda keeles osa hakkavad saama. Ja muidugi ka sellest, kuidas tuleb karmilt kokku hoida ja samas kõigile raha juurde anda. Rein Lang ja Väino Koorberg on eetris kohe peale kella üheseid uudiseid.

Vanamehed viinavabriku kõrvalt on enda kõrvale kolmandaks kutsunud vene ajakirjanduse spetsialisti Pavel Ivanovi ja püüavad saada selgust, kas Eesti venekeelsest ajakirjandusest vaatab vastu teistsugune maailm kui see, mida oleme harjunud ise lugema-nägema-kuulma. Millist meediat tarbib siinne venelane ning kuidas see tema arvamust ja hoiakuid vormib? Milline roll oli meedial hiljutiste valimiste tulemusele ning kuhu kadusid kinni pandud vene propagandakanalite vaatajad?

Vanamehed viinavabriku kõrvalt võtavad sedapuhku ette venelaste hingekorje. Kas Kremli eraldatud miljonid on lihtsalt ära varastatud, lollilt laiali loobitud või on midagi, mida me ei märka. Või ei taha märgata. Jutuks tuleb ka Eesti katastroofiline alarahastatus. Eriti valitsuse moodustamise ajal ja valdkondades, kus liidritel on tutvusi toimetuses. Tuleb kärpida, aga samas kõigile juurde anda! Vanamehed vaatavad ka seda, kuidas villase viskamise eest vabandatakse ja mis sellele järgneda võib.

Täna vaatlevad vanamehed viinavabriku kõrvalt riigikogu valimiste ajakirjanduslikku järellainetust. Mille poolest erinevad koalitsioonikõneluste tulemusi ennustada püüdvad eksperdid ja politoloogid astroloogidest ja soolapuhujatest, ning kas ajakirjandus peaks nende hulka suurendama või radikaalselt piirama? Ja kas rõõmsatel telesaadetel „Hüppame koos kandidaadiga“, „Kokkame koos kandidaadiga“ ja „Avame kandidaadi inimlikku poolt“ on nüüd neljaks aastaks lõpp? Lisaks püüame otsida ausat konkurentsi ning arutleme ka riigikapitalismi üle. Loomulikult ei puudu saatest ka meeleolukas pühenduslaul.

Saade "Olukorrast ajakirjanduses" läheb eetrisse, nagu ikka, kohe peale kella üheseid uudiseid ja ikka viinavabriku kõrvalt. Kuna üks vanamees sõitis kaugele, siis sedapuhku jauravad ajakirjanduse üle Rein Lang ja Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja. Kõneks tulevad eesti keeles ilmuvad nädalalahed ja nende tulevik. Nii paberil kui ekraanil. Kui aega üle jääb, räägitakse ka kergejõustikust, metsastatistikast ja vene trollivabarikust.

Enne menurubriiki „Millest me täna rääkida ei jõudnud“ vaagivad Rein Lang ja Väino Koorberg sedapuhku, millest nad möödunud nädalal lehti lugedes ja telekat vaadates aru ei saanud: kuhu suundub Eesti kergejõustik? Kust tuleb sotsiaalne tellimus uhhuu-ajakirjandusele? Kellele annaksime kartulijahust turundusauhinna? Milliste sõnadega ei tohi Venemaa veebis kujutada sealset presidenti ja mis värk oli Putini kokal ajada Eestis?

Vanamehed viinavabriku kõrvalt ei kavatse üles tunnistada mingit mõnuainete tarvitamist. Sest kolleegid "Keskpäevatunnist" kuulutaksid nad seepeale kurjategijateks. Milline on aga ajakirjanduse roll pihiisana ja pihtimuste levitajana, sellest tahavad nad küll oma saates "Olukorrast ajakirjanduses" rääkida. Lisaks sellele märkasid vanamehed erinevalt kogu muust ajakirjandusest, et Tallinnas oli vahepeal Nobeli preemia laureaat ajakirjanik Dmitri Muratov. Tema mõtetest tahavad vanamehed ka rääkida. Saade algab, nagu ikka, kohe peale kella üheseid uudiseid.

Vanamehed viinavabriku kõrvalt arutavad, kas äsjane riigikohtu otsus, mis tühistas Ekspressi ajakirjanike trahvimise, ikka tõi ajakirjandusmaailma leevendust või peaksime ka edaspidi ajakirjandusvabaduse pärast muret tundma. Mõistatame, miks härra Google toob Rein Langi telefoni veidralt sõnastatud teateid Ukraina sõja kohta, ning otsime taga nii vene propagandakanalite sulgemisega kaotsi läinud televaatajat.

Vanamehed viinavabriku kõrvalt tahavad sedapuhku anda oma väikese panuse rahvusliku toidutööstuse arengusse. Kuidas turundada toidutooteid raadios? Kui vorstid maitstud ja turundatud, võtavad vanamehed jutuks tankid, postiteenuse, parteide reitingu ja kui aega üle jääb, siis mõne muu teema ka.

Mis loom on Wikipedia ja miks Parvel tema peale närvi läks? Miks Tartu Kliinikumis lapsi süüakse? Kas eelseisvate valimiste põhiküsimus on ajakirjandusele kohale jõudnud? Nendele ja paljudele teistele küsimustele otsitakse lahendust viinavabriku kõrval esmaspäeval kohe peale kella üheseid uudiseid. Saates "Olukorrast ajakirjanduses" nagu ikka, vanamehed Rein Lang ja Väino Koorberg.