Perekooli podcast

Mürgistusteabekeskuse juhi ja looja Marega räägime keskuse sünniloost ja sellest, miks on mürgistuste ennetamine nii oluline. Keskuse loomine sai alguse 2006. aastal, mil Mare töötas toonases Mustamäe haiglas erakorralise meditsiini osakonna vanemõena. Igapäevatöös tekkis vajadus aidata inimesi, kes olid kokku puutunud kemikaalide, looduses leiduvate mürkide või ravimitega. Nii alustatigi Sotsiaalministeeriumis väikesest kabinetist. Tänaseks on Mürgistusteabekeskusest saanud oluline nõustamis- ja ennetuskeskus. Mare on lisaks Eestis tehtule koolitanud ja aidanud kaasa ka teiste riikide mürgistuskeskuste loomisele. Vestleme erinevatest mürgistusjuhtudest ja nende esmaabist, väikelaste mürgistustest, seentest ja mürgistest taimedest, eeterlikest õlidest ning sõltuvusainetest. Juttu tuleb ka sellest, et looduslik ei tähenda alati ohutut ning kuidas mürgistusi ennetada. 85% Eestis toimuvatest mürgistusjuhtudest leiavad aset kodudes. Lisainfo: www.16662.ee

Selles episoodis on külas vastsündinute ja väikelaste fotograaf Teesi. Koos oma identse kaksikõega peab ta ühist fotostuudiot ning fotograafia on olnud nende kirg juba põhikooliajast alates – ametivalikus pole nad kordagi kahelnud. Räägime sellest, mis peitub vastsündinute pildistamise kaadrite taga, kuidas luua turvaline keskkond kõige pisematele ning kuidas teha seda tööd nii, et rõõm ja tähendus säiliksid. Episoodi teises pooles jagab Teesi väga isiklikku ja liigutavat lugu oma lapse kaotusest. Raseduse ajal avastati tal emakaväline müoom ning 28. rasedusnädalal tuli teha erakorraline keisrilõige. Kuigi algus tundus paljutõotav, halvenes beebi seisund ning ta viidi Tallinna Lastehaiglasse, kuna tal tekkis ajuverejooks. Teesi poeg suri viiepäevasena. Põhjuse teadasaamine tõi Teesile omal moel rahu. Vestleme leinast, valehäbist, toetuse olulisusest ja sellest, kuidas hoida ruumi inimesele, kes on kogenud kaotust. Räägime ka sellest, kuidas Teesi on õppinud oma "tassi täitma", eluga edasi liikuma ning kuidas see kogemus on aidanud tal luua veel sügavamat sidet inimestega. Teesi ja tema tööga saab tutvuda: www.kaksikfoto.ee 

Selles episoodis räägime seksuoloogiast ja seksuaalteraapiast – ausalt, uudishimulikult ja mõtlemapanevalt. Minu külaliseks on naistearst ja seksuoloog Marie, kes teadis juba lapsena, et temast saab arst. Vestleme tema teekonnast ning lükkame ümber levinud müüte, mis seksuaalsusega sageli kaasas käivad. Räägime sellest, millal inimesed pöörduvad seksuoloogi poole ning milliste muredega Marie oma töös kõige sagedamini kokku puutub. Tema eriliseks fookuseks on valu seksi ajal – teema, millest räägitakse endiselt liiga vähe. Vestluses puudutame ka lapsevanemate koormuse jaotust, naistele langevat hoolduskoormust ning ühiskondlikke hoiakuid, mis mõjutavad paarisuhteid ja seksuaalset heaolu. Episoodi lõpetuseks räägime nõusoleku seadusest ning sellest, miks teadlik ja selge nõusolek on tervete suhete alus.

Karmen ja Sandra on identsed kaksikud, kes jagavad ausaid ja värvikaid lugusid oma lapsepõlvest ning ühisest kasvamisest. Juba varakult saatis neid tugev võistlushimu, mis kujunes edasiviivaks jõuks – nad on tegelenud nii kergejõustiku kui ka võrkpalliga professionaalsel tasemel. Nende teed läksid mõneks ajaks lahku keskkoolis ning hiljem viis elu nad ka eri maailma paikadesse – Karmen Ameerika Ühendriikidesse, Sandra Taisse ja Indoneesiasse. Need kogemused kujunesid oluliseks eneseleidmise teekonnaks. Vestluses puudutame biohäkkimist ja tehisaru rolli tänapäeva elus, sealhulgas selle mõju lastele ning kuidas selles maailmas teadlikult navigeerida. Sandra räägib oma kogemusest kui üks noorimaid Wim Hof Method instruktoritest. Arutame ka praktilisi AI tööriistu. Karmen jagab oma sünnituslugu ning esimesi kuid emana – räägime neljandast trimestrist, kohanemisest ja päriselust beebiga. Sandra Podcast: https://open.spotify.com/show/0ygh2RjBknM0uQHLWhtpnN?si=1c300167d6624eba

Kaire on Eesti esimene doktorikraadiga ämmaemand ja juhtiv lektor Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis. Tema teekond õppejõuna sai alguse raseduse aine ja rahvatervise teemadest, kuid ajapikku avanes kutse – tegeleda rohkem uurimistööga. Tema doktoritöö vaatleb operatiivseid sünnitusi Eestis ja Soomes läbi kolme aastakümne, aastatel 1992–2023. Seitse aastat pühendumist, mille sisse mahtus ka kahe lapse sünd – elu ja teadus käsikäes. Kaire sõnul oligi doktorantuuri suurim väljakutse tasakaalu leidmine uurimistöö ja pereelu vahel. Kokku on Kairel 4 last. Täna on Kaire seotud mitmete projektidega, uurides muu hulgas doulade ja ämmaemandate koostööd. Õppejõuna teab ta, et see roll ei lase paigale jääda – see kutsub pidevalt kasvama, avanema ja muutuma.

Ta on laia ampluaaga ämmaemand, kes saadab naisi nende elukaare erinevates etappides. Talle meeldib töötada mitmes osakonnas – vaheldus hoiab meeled erksad ja südame avatud. Lisaks töötab ta ka õena, et hoida ja süvendada oma teadmisi. Pidev tegutsemine ja uudishimu viivad teda edasi – iga päev õpib ta midagi uut. Merle teeb abordinõustamist, toetades naisi keerulistes ja tundlikes otsustes. Ta otsib oma elus tasakaalu – viise, kuidas luua rohkem ruumi ja aega pere jaoks, kaotamata seejuures kirge oma töö vastu. Saate lõpuosas filosofeerime iibe teemadel ning arutleme ühiskonna ootuste ja naiste valikute üle. Merle jagab ka oma mõtteid laste kasvatamisest ja kehaautonoomiast – nii emana kui tervishoiutöötajana. Merlet saab jälgida ka TikTokis – Nurse Midwife Merle nime all –, kus ta räägib terviseteemadel, jagab kasulikku infot ning avab naiste tervise küsimusi ausalt ja professionaalselt. https://www.tiktok.com/@nurse_midwife_merle?is_from_webapp=1&sender_device=pc

Kelly Kotkas on näotreener ja What the Face näojõusaali asutaja. Pärast lapse sündi otsustas ta teha julge kannapöörde oma karjääris ning ühendada turundustausta, kosmeetikaõpingud Londonis ja huvi mitteinvasiivsete näohooldusmeetodite vastu. Saates räägime näotreeningust, näomassaažist ja näojoogast – mis neil vahet on ja kuidas hoida nägu loomulikul moel toonuses. Samuti puudutame emaduse ja sünnitusega seotud teemasid: Kelly jagab oma kogemust planeeritud kodusünnitusest ning doula rollist raseduse ja sünnituse ettevalmistuses. Juttu tuleb ka ettevõtluse alustamisest pärast lapse sündi ja elu tasakaalustamisest emana.

Selles saates kohtume Jannega – kosmeetiku ja salongi hingele ilu loojaga. Janne on kolme poja ema, kes on kõik oma lapsed vette sünnitanud. Tema teekond on täis ilu, siirust ja elujõudu. Juttu tuleb nii ilusalongi loomisest kui ka laste unikaalsetest sünnilugudest, mida Janne jagab avatult ja ausalt – sest tema usub, et ilusad lood väärivad jagamist. Enne esimese lapse sündi koges Janne näonärvi halvatust, mida tuntakse Belli paralüüsina. Toona, imetamise ajal, ta hormonaalset ravi kasutada ei saanud, mistõttu otsustas taastumiseks proovida nõelravi ja teha usinalt harjutusi. Sellest on möödas üle seitsme aasta – taastumine kestab, kuid Janne on oma naeratuse tagasi saanud. Tema lugu on inspireeriv näide sellest, kuidas keerulised kogemused ei pea meid murdma. Janne valis julguse, järjepidevuse ja unistuste poole liikumise. Lisaks on ta suur õppija, keda huvitavad kursused ja eneseareng – muuhulgas on ta õppinud ka sotsiaalmeedia turundust. Kuula ja lase end inspireerida naisest, kes loob ilu nii teistele kui enda sees. https://hingeleilu.ee/

Külas loovterapeut ja superviisor. Räägime emadusest, kunstist ja hingetööst, mis päriselt toidab. Peatume tänapäeva vaimse tervise väljakutsetel ning küsime: kust tuleb soov endaga sügavamat tööd teha?  Arutame ka, mis on supervisioon ja kuidas see saab toetada igapäevast tööelu. Jutuks tulevad konstelatsioonid, õnn ja raha – ning see, kuidas need omavahel põimuvad. Mari usub, et hästi elamine väärib tõsist tähelepanu. Kuidas aga hoolitseda enda eest nii, et jaksaks edasi minna? https://www.facebook.com/share/1FzuUKYkDT/?mibextid=wwXIfr https://www.lahenduskeskus.ee/mari 

Tallinna Lastehaigla lastearst dr Reet Raukas on pikaajalise kogemusega spetsialist, kelle igapäevatöö on seotud laste tervise ja ennetusega. Oma karjääri jooksul on ta töötanud ka Ida-Tallinna Keskhaiglas. Vestluses räägime vaktsineerimisest: kuidas on vaktsiinid ajas arenenud ning muutunud ohutumaks ja tõhusamaks. Näiteks on kasutusele võetud kombineeritud ehk kompleksvaktsiinid, mis võimaldavad kaitsta mitme haiguse vastu ühe süstiga — nii tuleb lapsi vähem torkida ja vaktsineerimine on lapse jaoks kergemini talutav. Arutame ka riiklike immuniseerimiskavade kujunemist: iga riigi vaktsineerimissoovitused põhinevad sealsetel nakkushaiguste riskidel. Näiteks võib kava muutuda, kui tekib uue haiguse levik või suureneb haigestumine mõnesse unustatud haigusesse. Dr Reet Raukas jagab põnevaid hetki oma praktikast ja meenutab ka koroonaajastut — kuidas COVID-19 pandeemia mõjutas vaktsineerimisega hõlmatust ning milliseid tagajärgi see võib kaasa tuua laste haigestumises. Räägime ka vaktsiinide kõrvaltoimetest ja tõhususest. Vaktsineerimine ei puuduta vaid väikelapsi — immuniseerimiskavas on vaktsiinid ka teismelistele ja täiskasvanutele, sealhulgas rasedatele. Samuti on oluline vaktsineerida enne reisimist teatud piirkondadesse. Usaldusväärset teavet vaktsiinide ja vaktsineerimise kohta leiad portaalist vaktsineeri.ee.

Tallinna ööelu nõunik Natalie Metsa on alati on paelunud alternatiivne kultuuriruum – see, mis sünnib väikestes saalides, raadioeetris ja tänaval.  Just see uudishimu ja vabadusejanu on teda elus juhtinud. Natalie on õppinud kultuurikorraldust ning omandanud magistrikraadi sotsioloogias. Ta on olnud mitme bändi mänedžer ja üks IDA raadio asutajatest – platvorm, mis on andnud hääle alternatiivsele muusikale ja mõtlemisele. Tema teekond poliitikasse sai alguse tänu endise presidendi kutsele ning viis sotsiaaldemokraatide ridadesse. Just seal sai alguse tema roll linnas, mis ei maga – Tallinna ööelu nõunikuna. Tema eestvedamisel on hulk kultuuri- ja haridusasutusi saanud tasuta menstruatsioonitarvikud. Samuti on Tallinn saanud endale 6 ööbussi liini. Vestluses räägib Natalie ka suurematest küsimustest: kuidas kujundada linn selliseks, et siin sünniks rohkem lapsi? Kuidas võiks avalik ruum toetada noori peresid, lapsevanemaid, unistusi ja elu mitmekesisust? Juttu tuleb ööst, kultuurist ja hoolivast linnaruumist. Öised sündmused, mis teistele võivad tunduda pelgalt meelelahutusena, on Natalie sõnul kujundanud tema elu sügaval ja positiivsel moel. Need hetked, kui linn hingab teist rütmi, on loonud tähenduslikke kohtumisi, mõtteid ja algatusi.

Rahvusvahelisel ämmaemandate päeval, 5. mail, toimub erialane konverents, kus tunnustame oma tublisid kolleege ja arutleme ämmaemanduse oluliste teemade üle. aasta ämmaemanda tiitli pälvis Annela Tamar, noore ämmaemanda tiitli aga Hanna-Maria Trei. Annela Tamar on kolme lapse ema ja töötab Pärnu haiglas, kus tegutseb erinevates osakondades. Lisaks on ta pühendunud imetamisnõustaja ning jagab oma teadmisi perekooli loengutes. Hanna-Maria Trei töötab Ida-Tallinna Keskhaigla emadusnõuandlas ja sünnitusosakonnas ning koordineerib perekooli loenguid. Tal on ka TalTechi e-tervise magistrikraad. Juttu tuleb: 🔹 Õppimisest ja praktikast ämmaemandana 🔹 Meie elukutse sügavalt liigutavast olemusest 🔹 Kolleegide tunnustamise olulisusest 🔹 Imetamise toetamisest ja nõustamisest 🔹 Vaimse ja füüsilise tervise hoidmisest 🔹 Tehnoloogia ja tehisintellekti rollist ämmaemanduses  

Eia on kirjanik, kogemusnõustaja ja koolitaja. Ülikoolis vahetus rahvusvaheliste suhete eriala kiiresti kirjanduse vastu ja siis kirjutas Eia romaanivõistluse raames oma esimese romaani. Eial on olnud palju erinevaid ameteid, kuid samal ajal on ta alati kirjutanud. Tema lapsevanema teekond algas pandeemia ajal, samuti sündisid siis tema kirjutamise koolitused. Eia on elanud paljudes erinevates riikides. Pikemalt vestleme vaimsest tervisest: ATH ja pika aja vältel esinenud depressiooni episoodidest. Ausalt emadusest ja lapsevanemaks saamisest ja olemisest. Eia on ka tõlkinud Becky Vieira raamatu “Esimene aasta emana” ning kuulub erinevatesse raamatuklubisse.  Samuti veab ta Rahva Raamatu poe podcasti: https://rahvaraamat.ee/t/podcast/et

Gerli on joogaõpetaja, kellel on taust reklaamivaldkonnas. 32-aastaselt sattus ta kahepäevasele joogakoolitusele, mis muutis tema elu suunda. Sellest hetkest alates kulges ta kiiresti joogaõpetajaks saamise teel. Peagi pärast seda lõid nad koos õega Joogaruumi, kus praktiseerivad siiani. Joogaruum sai mullu 13 aastaseks.  Gerli tutvustab erinevaid joogastiile, mida Joogaruumis harrastatakse, ning jagab oma mõtteid elu usaldamisest ja väljakutsetest. Samuti jätkab ta  koroonaajal loodud online-tundidega.  Lisaks vestleme konstellatsioonidest, mida Gerli kirjeldab kui sisemise pildi peegeldust välismaailmas. Ta tegeleb ka hingekanaldustega – intuitiivse tajumise vormiga, mis on veidi müstiline ja eeldab avatud meelt. Rohkem infot leiad siit: joogaruum.ee

  Vestlus leiab aset vast avatud psühhiaatria kliinikus nimega “Minu kliinik”. Mats lõpetas just k’iinilise psühholoogia aasta ja temast sai kliiniline psühholoog. Ta räägib meile, millised erinevused on kliinilisel psühholoogil ja nõustaja-psühholoogil.  Vestleme laiemalt vaimse tervise spetsialisti teenuste kättesaadavusest Eestis. Vestlus leiab aset pimedas novembris, mida nimetatakse ka meeste tervise kuuks, sellega seoses räägime meeste vaimsest tervisest. Juttu tuleb veidi ajaloost, psühholoogia olemusest, soorollidest, nimedest ja vaimse tervise hoidmisest. 
Erinevatest väljakutsetest kiiretel eluperioodidel ja sellest, et me inimestena võiksime olla iseenda vastu vähem karistavamad. 

Vestlus kulgeb filosoofilistel radadel. Elina on õppinud režissööriks.  Esimesed luuletused kirjutas Elina teismeeas ning juba väiksest peale on ta regulaarselt päevikut pidanud. Ta ei hoia formaadist liiga kõvasti kinni, sest just see võimaldab ta olla loominguline oma erilisel moel. Elina sulest on tulnud kaks raamatut "Lukuga päevik" ja "Kuu Luul", mis ilmus koos samanimelise sõsarprojekti vinüüliga. Tee joomine ja serveerimine on saatnud Elinat juba aastaid, ta on korraldanud aastaid avalike meditatiivseid teerännakuid. Elina arvates on molutamine ja enda laadimine on väga olulised oskused. Räägime rahast, lapsevanemaks olemisest, päikesest, kuust ja oma elu režisooriks olemisest. https://www.instagram.com/kuu.elina/?hl=en

Külas on osteopaat Selena, kes töötab palju naiste ja vastsündinutega. Osteopaadi töö saab alata inimesega isegi enne eostamist. Vestleme osteopaatia olemusest. Mis see on, kuidas saab osteopaadiks?See on manuaalne teraapia, seda saab eesti õppida Osteopaatia akadeemias. Osteopaatia käsitleb inimest, kui tervikut. Selena jagab meiega, keda ta aitab igapäevaselt ning kellele võib osteopaatia sobida. Selena juures käivad vastuvõtul näiteks naised, kes soovivad rasestuda, rasedad ja imikud. Osteopaatiast teatakse aina enam ning sessioonil peab inimene oma murest rääkima. Vestleme ka günekoloogisest osteopaatiast. Selena jagab seikasid ja töökogemusest vastsündinutega. https://osteopaatiakliinik.ee/meist/

Triin on vaagnapõhja füsioterapeut ja koolitaja. Vestleme füüsilisest aktiivsusest ja tasakaalust elus. Triin alustas oma füsioteraapia teekonda ortopeedia osakonnast, huvi vaagnapõhja füsioteraapia vastu tuli Triinul peale laste sündi. Tegu on uue erialaga ja uuringuid on alles hakatud sellel aastatuhandel tegema. 
Triin tegeleb nii laste, naiste kui ka meeste aitamisega. Vestleme raseduseaegsest lahkliha massaažist, orgasmidest, vaagnapõhja lihastest sünnitamisel ja ka põhjalikult hilisemast sünnitusjärgsest taastumisest. Triin jagab soovitusi, millal pöörduda füsioterapeudi juurde ja ka konkreetseid harjutusi ja nippe vaagnapõhja tervise hoidmiseks.

Kirgliku vestluse käigus räägime: tantsust, lapsepõlvest, naistest: rasedusest, sünnitamisest ja avameelselt ülemineku east. Kristina tantsuteatri teekond algas 90ndatel. Teda paelus abstraktses maailmas loogika leidmine.Ta jagab seikasid lapsepõlvest. Lapsena oli ta väga aktiivne ning usub, et liikumisvajadus on kaasasündinud.  Kristinale meeldib teatri ja koreograafia sidumine. Peale kooli lõpetamist hakkas looma tantsuetendusi Von Krahli Teatris. Kristinal on kolm last. Rasedaks olemist ja sünnitusi koges ta täiel rinnal. Naistega töötamiseni viis ka suur huvi keha vastu, mis oli sündinud tantsust. Läbi aastate on ta korraldanud mitmeid naistelaagreid.  Kristina läheneb kirglikult igale asjale, millega ta tegeleb. Hetkel õpib Kristina koreograafia magistris Tallinna ülikoolis.

Sirli on loomaarst, kes töötab Soomes, loomade erakorralises vastuvõtus. Vestluse käigus jagab Sirli loomaarstiks õppimisest, töökorraldusest, loomade füüsilisest ja vaimsetest tervisest. Jagab erinevaid keerulisi ja armsaid seikasid oma tööst. Pikem alt peatume loomade poegimise teemal. Juttu tuleb riskiteguritest ja koerte keisrilõigetest. Erinevatest tõugudest ja ka eetikast. Hetkel on Sirli lõpetamas 1,5 aasta pikkust naiste menstruaaltsükli coachi õpet.

Elise nimetab end valvefeministiks. Ta on filosoof, filosoofia õppejõud ja feministeeriumi huvikaitsja ja autor. Ta silmad põlevad perepoliitikast vesteldes ja suurest soovist leida maailmas rohkem harmooniat. Vestleme poliitikast,  lapsevanemluse teemadel, samuti ka nõusoleku põhisest ühiskonnast. Mis see on ja mida see meile annaks? Tema kirjutatud artikkel nõusolekuseadusest on ilmunud vikerkaares: https://www.vikerkaar.ee/archives/29992 Feministeeriumis populaarne artikkel feministlikuks perepoliitikast: https://feministeerium.ee/feministlik-perepoliitika-kui-heterofatalismi-leevendus/   Samuti on võimalik kuulata feministeeriumi podcasti. https://feministeerium.ee/podcast-ara-kaaguta/

Dr. Haldre töötab günekoloogina juba 35 aastat. Ta on olnud paljude muutuste tunnistajaks, mis toimusid sellel erialal seoses eesti taasiseseisvumisega. Dr. Haldre on osalenud erinevate liitude loomisel, nt. Seksuaaltervise liit. Tema kireks ja fookuseks on olnud minevikus teismeliste seksuaaltervis. Vestleme, millised muutused on Eestis toimunud seoseses kiire ühiskonna majandusliku arenguga, nt. teismeliste abortide  ja sünnituste vähenemine. Hetkel töötab Dr. Haldre Ida-Tallinna keskhaigla viljatusravi kliinikus. Vestleme viljatusravi arengust Eestis. Juttu tuleb iibe langusest ja sünnitajate tõusva vanusega seotud riskiteguritest. Viljaturavi on teekond. Samuti on Dr. Haldre Sotsiaalministeeriumi soovahetuse arstliku ekspert komisjoni esimees. Ta jagab meiega selle valdkonna trende ja põnevaid väljakutseid.

Kärdi töövaldkond hõlmab emade ja laste füsioteraapiat ning ta tegutseb ka sünnitusjärgse doula rollis. Vestluste käigus tuuakse esile perede mured, mis neid füsioterapeudi juurde toovad, ning arutatakse abivahendeid nagu lamamistoolid ja turvahällid. Vanemad kipuvad abi otsima, kui märkavad lapsel asümmeetriat või arenguetappide vahelejätmist. Kärt rõhutab, et iga beebi on erinev ning tema lähenemine sõltub konkreetse lapse vajadustest. Samuti käsitletakse vestluses sünnitusjärgset füsioteraapiat, kus Kärt annab soovitusi, millal naised võiksid pöörduda füsioterapeudi poole pärast sünnitust. Teemade hulgas on diastaas, bandaaži kasutamine ja vaagnapõhjalihased. Kärt jagab ka oma kogemust läbipõlemisest ning kuidas ta sellega toime tuli. Lisaks oma tööle on Kärt ka ettevõtja, blogija ning valmistab ette e-raamatut, mis annab lapsevanematele ülevaate lapse arengust füsioterapeudi silmade läbi. Pärast e-raamatu avaldamist plaanib ta teha ümber maailmareisi. https://www.fysiodoula.ee/

Aktiivsed Viimsi linnaosa emad on rajamas oma lastele Montessori klassi, Konkursi alusel otsisid õpetaja ja saatsid ta Hispaaniasse koolitusele. Montessori pedagoogika looja Maria Montessori teistsugune lähenemine sündis tänu erivajadustega lastega töötamisele. Seda pedagoogigat ja austavat lähenemist saab rakendada alates lapse esimesest elu päevast ning sellel on potensiaal muuta kogu vanemluse teekond. Eestis tegutsevad Montessori klassid erakoolide raames ning järgivad riiklikku õppekava, kuid ei anna hindeid. Vestluse käigus saab selgemaks Montessori lähenemine õppimisele, milline on suhtumine ekraanidesse ja laste kasvatusse üldiselt. Hetkel on Eestis võimalik õppida lapse 12 aastaseks saamiseni. Eestis on Montessori kogukond ligi 1000 liikmeline, mis toob kokku sarnaselt mõtlevaid aktiivseid inimesi. https://www.facebook.com/montessoriharidus/

Paul üks kaheksast Eestis töötavatest meestearstidest.  Mehed pöörduvad meestearsti poole vastavalt ealistele iseärasustele ning vahel on terviseprobleemi juur hoopis mujal. Vestleme meestekliiniku tööst ja meeste tervisest. Puudutame tantristiliku seksuaalsuse teemat ja vestleme põgusalt HPVst. Juttu tuleb androloogia eriala arengu suundadest, seksuaalfunktsiooni häiretest, eesnäärmega seotud vaevustest, seksuaalharidusest ja veel teistel teemadel. Paul jagab oma mõtteid ja kogemusi seoses lapsevanemaks olemisega. Soovitus: guugeldage targalt!

Maret ei teadnud ämmaemandust õppima minnes, et sellest saab tema kirg ja armastus. Töö keerukad olukorrad inspireerisid teda edasi õppima raseduskriisi nõustamist, mõistes, kui oluline on vaimse tervise toetamine meie pidevalt muutuvas maailmas. Maretile meeldib jagada oma teadmisi ja kogemusi ning seetõttu tegeleb ta aktiivselt inimeste koolitamisega. Ta osaleb doulade väljaõppes. Ta on mitmeid aastaid tegutsenud perekooli lektorina sünnitusmajades ning õpetanud ka teisi perekooli lektoreid. „Me saame lapse“ pere teatmikule andis Maret oma panuse. Samuti kirjutab ta hetkel perekool.ee ilmuvaid artikleid. Vestleme sünnitamisest, imetamisest, raseduskriisi nõustamisest, Muhust ja elust üldse.

Ta on seksuoloog ja antropoloog, seks-coach, koolitaja ja nõustaja, seksuaalhariduse ekspert. Seksuaalhariduse teekond sai alguse läbi noorsoo töö, millega tegeleb osaliselt siiamaani. Panustab seksuaalharidusse mitmel rindel: Tema tegemised hõlmavad nii noori, kui ka täiskasvanuid. Vestleme lapsevanemate seksuaalsusest, millised mured ja rõõmud neid valdavad. Kristina soovitab värsketel lapsevanematel rääkida omavahel seksist ja proovida öelda perfektsionismist lahti. Tal on ilmunud raamat „Sekspositiivseks“, mis on tema instagrammi kontost inspireeritud. Ka uus raamat koostöös teiste oma ala spetsialistidega on hetkel valmimas. Kristinal on ka oma podcast, kuulake siit: https://open.spotify.com/show/2jg8KqWGUNP3UaDWarbROH?si=fad9b482a51d44d7 https://www.sekspositiiv.ee/  

Kadi sattus televisiooni saatejuhiks ja õppis kõike käigu pealt. Ta räägib saadetest, mida ta on teinud ja loonud. Peale teise lapse sündi avanes võimalus teha uut saadet, mille ta hea meelega vastu võttis kombineerides tööd emadusega. Samuti lõi Kadi peale Balti Jaama renoveerimist sinna pererestorani „Kniks ja Kraaps“, mis oli inimeste seas väga armastatud. Restorani äri kahjuks ei õnnestunud. Sellele põnevale seigale järgnesid teised huvitavad televisiooni projektid läbi mille, Kadi sukeldus aina enam vaimse tervise teemadesse. Hiljuti lõpetas Kadi Loovteraapia magistriõppe ja töötab hetkel loovterapeudina. Terapeudi töö on viinud Kadi erinevas vanuses erinevate inimesteni, kes on talle palju asju õpetanud. https://kadijaanisoo.ee/

Annett on joogaõpetaja ja ta töötab naistega. Tema juurde jõuavad näiteks tippjuhid, kui ka värskelt emaks saanud naised. Tema nõustamised ja joogatunnid on suunatud naise oma pulsi leidmisele.  Tema teekonda on tiivustanud huvi psühholoogia, töö erivajadustega lastega, emaks saamine ja jooga õpetajaks õppimine. Oma esimeses joogatunnis ta teadis, et temast saab jooga õpetaja. Hetkel on tal käsil 2-aastane vabastava hingamise kursus. Vestleme sünnitamisest, emadusest, coachingust ja tasakaalu otsimisest. Samuti korraldab ta juba aastaid naiste retriite. Vestlusest kumavad korduvalt läbi sõnad: "Hinga, aeglusta!" https://sarajooga.eu/

  Erki on õppinud sotsioloogiat ja temast on saanud kommunikatsiooni spetsialist-koolitaja. Lisaks ta vestab muinasjutte ja viib läbi juhendatud meditatsioone. Lapsevanemlus toob endaga kaasa imelisi hetki ja ka väljakutseid, mida Erki on õppinud  lahti harutama koostöös oma väikese pojaga. Erki jagab ausalt oma lapsevanemaks saamise teekonda ja toimetuleku mehhanisme. 14-aastasena jõudis ta läbi spirituaalse kogemuse meditatsioonini. Osaliselt tänu sellele on Erki õppinud head eneseregulatsiooni ja jagab, kuidas see on tema lapsevanemaks saamise teekonda. Erki leiab, et ilmselt läheb meie kiiresti muutuvas maailmas kõigil vaja häid eneseregulatsiooni mehhanisme, selleks, et ellu jääda. Juttu tuleb ka suhteteraapiast ja meeste vaimsest tervisest. Vestluse lõpetab Erki ühe väga toreda muinasjutuga. https://erkikaikkonen.ee/

Terje on maailmarändurist antropoloog ja filmitegija. Vestluse käigus jagab ta oma põnevat akadeemilist teekonda antropoloogias, mis on olnud tõeline seiklus, kulgedes läbi erinevate riikide ja kultuuride. Nendest rännakutest inspireerituna on ta jutustanud ka erinevate inimeste lugusid oma dokumentaalfilmides. Tema filme ("Nõukogude hipid", "Wariazone", "Amazonase veenid", "Põlvkond piiri taga") on esitletud paljudel filmifestivalidel, kus need on võitnud ka auhindu. Terje jagab oma mõtteid seoses viimasel ajal taas teravalt päevakorrale tõusnud küsimustega Eesti iibest, sellest kuidas meie ühiskond on samal ajal toetav, aga ka väga nõudlik naiste ja emade osas. Hiljuti emaks saanuna tajub ta nüüd neid küsimusi vahetult ning leiab, et emadus ja sellega kaasnevad ühiskondlikud murekohad ja aspektid võiksid olla teadlaste poolt rohkem uuritud. Jutuks tuleb ka emaks saamine kui oluline üleminekuriitus – perspektiiv, mille abil on ehk võimalik selle suure muutusega kaasnevatest raskustest paremini läbi tulla. https://www.terjetoomistu.com/

Livia on unenõustaja, ta jõudis unenõustamiseni läbi huvi laste psühholoogia vastu. Livia jagab unenõustamise alustalasid, milleks on empaatia ja individuaalne lähenemine. Mis on unekool? Unenõustamine on töö ema ja isaga, mille eesmärk on beebi une normaliseerimine. Vestleme erinevatel teemadel seal hulgas: valge müra, unerakendused, imetamine ja lastevanemate ootustest oma beebidele. Livia soovitab unega seotud raamatuid: Lyndsey Hookway: Let's talk about your new family's sleep Still awake - responsive sleep tools for toddlers to tweens https://liviamordant.com/

Kristi jagab ausalt oma tütarlapsest naiseks kasvamise teekonda. Tema looduskosmeetika bränd „Bonobo“ on kasvanud koos tema kolme lapsega. Kristi ammutab inspiratsiooni lastest ja loodusest. Juttu tuleb ökoäärmuslusest, positiivsest ellusuhtumisest ja enesearengust. Kristi leiab, et hea elu võti peitubki iseenda tunda õppimisest. Koguaeg ei saagi hea olla, peab oskama protsessi lõdvestuma. Nii sünnitustel, kui ka elus. Kristi jagab meiega oma laste sündide lugusid. Eriti transformatiivne oli tema jaoks kolmanda lapse sünd.  https://bonobo.ee/

See episood on huvitav inimestele, kes otsivad elus oma asja, samuti peab mainima, et episood on kohati tõsise tonaalsusega. Maarja jagab oma teekonda ämmaemanduseni, mis on läbipõimunud antropoloogiast, sotsioloogiast ja rahvatervisest. Ta on analüütiline mõtleja, kes otsib omi viise, kuidas käed külge panna. Filosofeerime humanitaarabi teemadel ja ämmaemanda laiemast rollist meie ühiskonnas. Olles töötanud asüüli taotlevate rasedate ja sünnitajatega, leiab Maarja, et selleks, et haavatavaid inimesi aidata ei olegi tingimata vaja minna humanitaarabi missioonile. Hetkel elab Maarja Londonis, kus töötab ämmaemandana.

Maret on ise leiutanud endale töö. See seisneb metsikute taimede korjamises, ta liigub palju looduses korjad taimi erinevatel hetkedel ja tunnetab, millal on taimede potentsiaal enam väljendunud. Vestluse käigus ta avab erinevaid nüansse ja filosoofiat, mida metsikud taimed on talle õpetanud. Teekond sai suurema hoo sisse Irje Karjuse aastaselt herbaatika koolituselt. Mareti sõnul ei ole Eesti taimed lärmakad ja selleks, et neid kuulda tuleb võtta aega. Metsikute taimede tunnetamine, nautimine annab elule vürtsi juurde. Maret soovitab endale meeldivad taimed ise leida, neist ilu ja jõudu ammutada ja neid imetleda. Raamat: https://metsapoolemaitsed.ee/ Mareti instagramm: https://www.instagram.com/allikas.maret/?hl=en 

See episood tutvustab ühte põnevat meetodit luua rohkem korda enda elus. KonMari meetod on pärit Jaapanist, kuid sellest on saanud ülemaailmne fenomen. Mirjam sattus sellest meetodist vaimustusse ja temast sai konsultant, nüüd aitab ta inimestel luua korda enda kodudes. See korrastuskunsti meetod aitab üle vaadata kõik meie maise vara ja hinnata, kas me vajame seda. Selline organiseerimine toob koju ja inimese sisse ruumi ning rõõmu. Meetodi järgi sorteeritakse kõik esemed, see on sügavalt isiklik ja individuaalne protsess. Mirjami tegemistest lähemalt: https://mirjamraag.art/

Annika tahtis näitlejaks saada ning teater mängis ka tema ämmaemandas õpingute ajal tähtsat rolli. Ämmaemandaks saamise kutse äratundmiseni jõudis ta kooli viimasel kursusel ning ühest kaunist sünnitusest sai tema teeviit. Hüpnosünnituse koolitajaks sai ta tänu sotsiaalmeedia koolitusele, kus ta kohtas Eesti hüpnosünnituse maaletoojat. Annika tõmbab võrdusmärgi loomuliku ja hüpnosünnituse vahele.
Vestluse käigus Annika avab hüpnosünnituse kursust ja mõtteid, mis paaridel selle käigus tekivad. Annika loodud ettevõte pakub rasedusaegset nõustamist, rasedatemassaaži, naturaalset ultraheli ja kinesioteipimist.
Annika soovitus on usaldada ennast ja elu.   https://www.instagram.com/uuealguseloome/ https://www.hypnosynnitus.ee/annika

Vestleme, milline on psühhiaatri töö ja erinevad väljundid kiiresti muutuvas maailmas. Kati on hetkel vanemapuhkusel, enne töötas ta esmaste psühhooside osakonnas ja sundravis. Millised erinevused on naiste ja meeste psüühikahäiretel? Tänapäeva naine pöördub tõenäoliselt varem arsti poole oma probleemiga, kuid ka mehed julgevad aina enam. Kuidas hoida ennast kiires maailmas, lõputus infotulvas ja saavutuskeskses reaalsuses. Kas on võimalik ennast ette valmistada muutusteks elus?   Mida saab naine teha, et ennetada sünnitusjärgseid vaimse tervise probleeme? Kati julgustab tulevasi lapsevanemaid arutama oma tulevaste uute rollide üle ja suhelda oma kaaslasega ja jagab lihtsaid nippe, kuidas ennast sünnitusjärgsel ajal toetada. Kuula ja räägi oma lähedastega. Julge küsida abi!

Leinanõustamine on Meeli kutsumus, see sattus ta teele sõna otsese mõttes. Ta on õppinud transpersonaalset psühholoogiat ning põimib seda oma nõustamise sisse. Lein on mitmekihiline ja potentsiaalselt keerukas protsess, mis vajab lahket kuulajat. Kiiresti muutuvas ja arenevas maailmas oleme me ilma jäänud paljudest kommetest, mis aitasid meil varem lahkunud inimestega sügavamalt hüvasti jätta. Lein ei pruugi olla lineaarne protsess. Lein vajab märkamist, kuulamist ja tunnustamist. Meeli soovitus inimestele on üks teist rohkem kuulata, päriselt südamest. https://meelilaane.ee/et/

Karita doula teekond sai alguse psühholoogiaga. Tema teekonda on alati kandnud uudishimu ja soov töötada peredega. Karita on see inimene, kes paneb eesti doulade õppekavale punkti peale. Millist toestust erinevad naised vajavad on väga individuaalne. Karita propageerib oma tööga mõtteviisi: “Happy wife, happy life!” Karita pere on tema suuremid toetajad ja fännid, siiski vaatamata sellele on ka tema kogenud läbipõlemist. Otsinud ja leidnud tasakaalu. Viimastesse ettevõtmistesse on mahtunud massöörikutse saamine ja ironmanil osalemine. https://karitamikko.ee/

Kai hiina meditsiini teekond sai alguse tänu poja haigusele, keda sattus ravima pediaatrist hiina meditsiini arst. Peagi sai neist paar. Hiina meditsiini alaseid teadmisi ammutas Kai õppis oma abikaasa kõrvalt hiina meditsiini. Ämmaemandaks saamist nägi Kai unes ühel kaunil pühapäeva hommikul. Mõeldud, tehtud. Töötas ämmaemandana ca. 10 aastat, kui peale kahte läbipõlemist otsustas öövalved pausile panna ja anda rohkem tähelepanu hiina meditsiinile. Ämmaemandana töötamise ajal Kai praktiseeris hiina meditsiini oma mehe kõrvalt, ning peale läbipõlemisest taastudes hakkas tegema iseseisvat vastuvõttu. 2017 a. Lõpetas Kai Neijing kooli ja sai hiina ja loodusterapeudi kutse. Hetkel töötab Kai Tervise alkeemias ning aitab inimesi paljude tervise probleemide korral.

Polina jagab oma teekonda jutuvestmiseni, mis sai alguse juba lapsepõlvest ja viljakast igavusest, mis oli tema kujutlusvõime hüppelauaks. Ausalt emadusest ja ootamatustest, mis ootavad värsket ema sünnitusjärgsel perioodil. Kuidas leida väikse lapse kõrvalt aega, kui tundub, et aega ei ole. Kui me soovime näha, siis meie elu koosneb erinevatest lugudest ja juttude vestmine on inspiratsiooni allikaks lastele. Polina ei sea inimesi pjedestaalile vaid leiab, et tuleb olla üksteise vastu mõistvad ja avatud. Jutuvestja mõtiskleb filosoofiliste ja eksistentsiaalsete küsimuste üle ja inspireerib teisi enda sisse vaatama. Polina salvestatud heliraamatuid saate kuulata: https://lasteekraan.err.ee/1608215326/jutuvestja-polina-tserkassova-helisevad-muinaslood

See episood on kindlasti põnev ka fotograafidele ning inimestele, kellele meeldib kastist välja mõelda ja julgeda leida oma tee. Nele teekond fotograafiani on justkui mütoloogiast tuntud kangelase teekond, kus Sa ei saa iseenda teele vastu seista, pead lihtsalt pea ees hüppama ja vaatama, kuhu jõuad.  Ta silmad säravad, kui ta räägib oma tööst. Vestluse käigus ta jagab meiega nippe värsketele lapsevanematele ning paar ootamatut ent südamlikku lugu. Nele vaated elule on helged ja samas väga realistlikud. Milline on sünnifotograafi tavaline võtteplats? Millal pildistada vastsündinut ning mis võib olla nende piltide sügavam eesmärk ja tähendus? Nele soovitus: usaldage elu ja ise ennast, siis kõik laabub.

Riinal on doktorikraad rahvatervises. Kui ta sai emaks, siis hakkasid ta mõtted liikuma selles suunas, kuidas saaks paremaks muuta seda teekonda läbi oma teadmiste. See episood puudutab kõige enam praeguseid lapsevanemaid, aga ka tulevasi ning neid, kes alustavad uue mobiilse rakenduse arendamise teekonda. Vestluse alguses jagab Riina oma nägemust ja rakenduse kontseptsiooni ja hiljem avab kogukonna aspekte laiemalt. Ausalt jagab enda loodud rakenduse kasutegureid ja väljakutseid. Filosoofilised küsimused: - Kuidas on asjad välja vahetanud kogukonna? - Miks on lapsevanematele oluline kogukonna aspekt? - Kui sarnased me oleme primaatidele? Riina loodud rakendus nimega playfaire. https://apps.apple.com/us/app/playfaire/id1613945595 Episoodi alguses mainitud podcast: Globaalsed eestlased https://open.spotify.com/episode/3IaYQnqRZIfGIFONnFRo4H?si=f8d82e298b514792

Perekooli podcasti esimese episoodi külaliseks on väga ettevõtlik Papa Piltsberg (Illimar Pilt). Illimar räägib enda elufilosoofiast, jagab tulevastele ja praegustele isadele näpunäiteid, kuidas temal õnnestus luua harmoonilisem suhe nii iseenda, oma kaasa, kui ka lastega. Jagab oma mõtteid, kuidas saab mees end lapse sünniks ja isaduseks paremini ette valmistada. Kuidas täita iseenda ja kaaslase energia tassi. Juttu tuleb sisemisest lapsest, iidolitest, teraapiast, väljakutsetest, keerulistest kohtadest ja elu tähistamisest, mis pakub rõõmu ning paneb hinge helisema. Piltsbergi tegemised: Blogi: https://piltsberg.com/ Instagram: https://www.instagram.com/piltsberg/?hl=en Raamat: https://www.goodreads.com/book/show/53327677-mees-4-k-ik-on-v-imalik Naistepäeva blogipostitus: https://piltsberg.com/2019/03/08/kallile-naisele/