Rukkirääk

Tänases episoodis võtame fookusesse Tartu Ülikooli loodusmuuseumis avatud näituse „Käega katsutav kliima. Mis meist saab?“. Lisaks räägime kliimast laiemalt.Saatesse on külla tulnud kliimauuringute keskuse teadlased: kliimafüüsika kaasprofessor Velle Toll ja kliimateaduste professor Piia Post.Saadet juhib Carlotta Põdra.Head kuulamist!

Käesolevas episoodis on saatesse külla tulnud meie loodusmuuseumi kolleegid Kai Vellak ja Külli Kalamees-Pani. Räägime looduse aasta tegijatest harilikust roossamblast ning juurepessist. Lisaks vestleme seentest laiemalt, toimunud seenenäitusest ja seeneekspressist.Saadet juhib Carlotta Põdra.Head kuulamist!

Seekordne „Rukkiräägu“ eriepisood viib kuulajad Tartu vanalinna. Festivali „Tartu Sumin“ raames toimunud salvestus leidis aset Jaani kiriku haljasalal ning juttu tuli sellest, kuidas ka tehislik linnakeskkond pakub elupaiku elurikkusele. Fookuses oli küsimus, miks on oluline märgata ja väärtustada loodust linnaruumis. Omavahel vestlevad Tartu Ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi ja Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia projektijuht Kaarin Hein.

ENG BELOWESTKäesolevas erisaates räägime jõgedest ja nende rollist ökosüsteemides.Saatejuhi rollis on Jürgen Karnak – Tartu Ülikooli nooremteadur ja doktorant, kes on pikalt uurinud vooluveekogusid kui tervislikke ökosüsteeme ning nende seoseid ümbritseva maastikuga. Lisaks töötab Jürgen eksperdina Eestimaa Looduse Fondis ja Keskkonnaametis.Saatekülaliseks on Ellen Wall – geomorfoloog Colorado State University’s USAs, kes on juba mitu aastakümmet tegelenud jõgede uurimise ja nende tähtsuse tutvustamisega laiemale avalikkusele. Tema põhilised uurimissuunad on seotud jõekoridoride ja nende dünaamika mõistmisega.Head kuulamist!ENGIn this special episode, we talk about rivers and their role in ecosystems.Our host is Jürgen Karnak – a junior researcher and PhD student at the University of Tartu, who has long studied flowing water bodies as healthy ecosystems and their connections with the surrounding landscape. In addition, Jürgen works as an expert for the Estonian Fund for Nature and the Environmental Board.Our guest is Ellen Wall – a geomorphologist at Colorado State University in the USA, who has spent several decades researching rivers and introducing their importance to a wider audience. Her main research focuses on understanding river corridors and their dynamics.Enjoy listening!

Käesolevas episoodis on saatesse külla tulnud meie oma loodusmuuseumi kolleegid Sergei Põlme ja Margus Kasterpalu. Tegemist on Loodusloovusfestivali erisaatega, kus mängime mnemoturniiri ja räägime festivali sündmustest.Saadet juhivad Carlotta Põdra ja Madis Kasemaa.Head kuulamist!

Käesolevas episoodis on saatesse külla tulnud Eesti Maaülikooli peaspetsialist Leho Luigujõe ja Eesti Maaülikooli kommunikatsiooni peaspetsialist Laura Kriisa. Saates räägime Loodusloovusfestivalist, linnuretkedest, lisaks ka noorte suhtumisest loodusesse.Saadet juhib Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia kommunikatsioonispetsialist Madis Kasemaa.Head kuulamist!

Aprillikuu episoodis räägib ornitoloog Margus Ots nii endast kui lindudest. Kas juba praegu on hilja kodus hakata lindudele pesakaste tegema? Millega tuleks pesakastide puhul arvestada? Kes oli esimene Eesti aasta lind?Koos Margus Otsaga on stuudios saatejuht Carlotta Põdra.Head kuulamist!

Sel kuul pöörame tähelepanu aasta orhideele – püramiid-koerakäpale. Lisaks on veebruarikuu saates teemaks Tartu Ülikooli botaanikaaia iga-aastane orhideenäitus.Stuudios on Tartu Ülikooli botaanikaaia vanemaednik Sten Mander, linnaaednik ja orhidee-entusiast Anni Oja ning saatejuht Carlotta Põdra.Head kuulamist!

Käes on uus aasta ja nagu igal aastal kombeks, pöörame tähelepanu aasta looduse tegijatele. Jaanuarikuu episoodis on teemaks aasta loom – põder, aasta lind – kormoran ja aasta kala – angerjas. Stuudios on Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia projektijuht Kaarin Hein, Tartu loodusmaja õpetaja Aire Orula ning saatejuht Madis Kasemaa. Head kuulamist!

Kuna episood on salvestatud täpselt lõppenud 2024. aasta lõpus, siis teemaks on zooloogiaringi 30. aastapäev. 30. aastapäeva puhul räägib zooloogiaringi eestvedaja Aivo Tamm endiste zooloogiaringi õpilastega möödunud aastate vältel toimunust – kogemustest, emotsioonidest ja sellest, kuidas zooloogiaring sellest osasaajaid mõjutanud on. Saadet juhib Carlotta Põdra.

Sel suvel toimunud „Loodusloovusfestival“ kuulus Tartu 2024 põhiprogrammi. Festival kutsus märkama elurikkust meie ümber, süvenema looduse ja kultuuri seostesse ning nautima loodusest inspireeritud loomingut. Loodusloovusprogrammi kuulus üle 40 sündmuse: toimusid mitmed retked, arutelud, töötoad, kontserdid. Stuudios on Carlotta Põdra, Kaarin Hein ja Veljo Runnel, kes räägivad toimunud loodusfestivalist ning annavad aimu ka sellest, mida võib järgmise aasta festivalilt oodata. Saadet juhib Madis Kasemaa.

7.–9. novembrini toimub Tartu Ülikooli botaanikaaias valgusfestival TAVA24. Festivali põhiprogrammi kuuluvad töötoad, installatsioonid ja kontserdid leiavad aset peamiselt Tartu Ülikooli botaanikaaias, aga ka mujal linnas. Rukkiräägu kõige viimases episoodis rääkisime festivali ühe kunstniku Soomest pärit Veikko Lappalaineniga. Lisaks Veikkole on stuudios loodusmuuseumi ja botaanikaaia kommunikatsiooni- ja turundusspetsialist Madis Kasemaa.

Kuni 19. augustini on Tallinnas Tammsaare pargis avatud Tartu Ülikooli muuseumide ühisnäitus, mille keskmes on Tartu Ülikooli 18.–20. sajandi lood ning teadlased, keda kehastavad ülikooli professorid ja teised kultuuritegelased. Kuna Tartu Ülikool ja tudengielu käivad käsikäes, kajastab näitus ka üliõpilaste eluolu ja sekeldusi: kartserikaristusi, õppimist ning seltsielu.

28. juunil avatakse Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 põhiprogrammi kuuluv rahvusvaheline tehnoloogilise kunsti näitus „Metsavaimud masinas“, mis aitab taaselustada rahvatarkusi ja muuta tajutavaks looduse hingestatus. Näitus avatakse kahes naaberhoones Eesti Kirjandusmuuseumis ja Tartu Ülikooli loodusmuuseumis. Näitusel osaleb ligi 20 Põhja- ja Baltimaade kunstnikku, sealhulgas luuakse näitusele 14 uut teost, mis on mitmel puhul saanud inspiratsiooni Eesti looduspärimusest. Näituseprojektiga on tihedalt läbi põimunud vastloodud antoloogia „Eesti looduspärimus“, mis toob esile rikkalikud folkloorikogud ja nende väärtuse ökoloogilisest vaatepunktist – Põhjamaa ja metsavööndi inimeste mõtteviisi, kus ilmneb nii kasutav kui säästev aspekt, samuti austav suhe loodusesse kui hingestatud, võimsasse partnerisse. Just näitusest räägime viimases Rukkiräägu saates. Stuudios on näituse eestvedajad Taive Särg Henri Hütt ja videokunstnik Emer Värk.

Maikuu teises episoodis räägime laulja Ott Leplandiga tema loomingust ja sellest, millised on tema kogemused loodusega. Lepland räägib ka sellest, kuidas valmis tema lugu „Laululinnuhaldjas“, mida on võimalik kuulata juba varsti toimuval Linnujämmil. Lisaks Ott Leplandile on stuudios saatejuht, loodusmuuseumi ja botaanikaaia ürituste koordinaator, Carlotta Põdra.

Maikuu episoodis räägime Eesti ja Tartu loost läbi müütilise vaatenurga. Uurime seda, kuidas said alguse Emajõgi ja Toomemägi. Mida kujutab endast juba juunis toimuv mütopoeetiline oratoorium „Emajõe sünd“? Stuudios on eesti kirjanik ja semiootik Valdur Mikita. Saatejuht on loodusmuuseumi ja botaanikaaia ürituste koordinaator Carlotta Põdra.

Aprillikuu episoodis, nagu ka eelmisel kahel kuul, keskendume selle aasta looduse tegijatele. Juttu tuleb aasta mullast – leostunud gleimullast, aasta linnust – käost. Lisaks räägime loodusvaatluste maratonist ja minimaratonist. Stuudios on Tartu Ülikooli loodusmuuseumi peaekspert Veljo Runnel ja loodusmuuseumi loodushariduse koordinaator Külli Kalamees-Pani. Saatejuht on loodusmuuseumi ja botaanikaaia ürituste koordinaator Carlotta Põdra.

Märtsikuu episoodis, nagu ka eelmisel kuul, keskendume selle aasta looduse tegijatele. Juttu tuleb aasta loomast – saarmast, aasta kalast – kohast ja aasta liblikast – kirju-tumesilmikust. Stuudios on Tartu Ülikooli loodusmuuseumi muuseumipedagoog Aivo Tamm ja loodusmuuseumi zoosüstemaatika peaspetsialist Mati Martin. Saatejuht on loodusmuuseumi ja botaanikaaia ürituste koordinaator Carlotta Põdra.

Veebruarikuu episoodis keskendume selle aasta looduse tegijatele. Juttu tuleb aasta puust – tammest, aasta orhideest – vööthuul-sõrmkäpast ja aasta samblast – harilikust helvikust. Stuudios on Tartu Ülikooli botaanikaaia vanemaednik Sten Mander ja botaanikaaia loodushariduse spetsialist Margit Hirv. Saatejuht on loodusmuuseumi ja botaanikaaia ürituste koordinaator Carlotta Põdra.

Uue hooaja esimeses saates keskendume Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 ja Loodusloovusfestivali seosetele. Kuigi festival toimub juba 10. korda, siis tänavu kannab festival nime Ellujäämise Kunstide Loodusloovusfestival. Stuudios on Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 programmiliini Elu ja Keskkond juht Triin Pikk ning loodusvaatluste maratoni kommunikatsioonispetsialist Triin Nõu. Saatejuht on loodusmuuseumi ja botaanikaaia näituste ja loodushariduse projektijuht Kaarin Hein.

Aasta viimases saates kutsusime stuudiosse Tartu Ülikooli loodusmuuseumi zooloogiliste kogude kuraatori Andrei Miljutini. Andrei sai oktoobris 70-aastaseks ning tema juubeli puhul kureerisime tema isikunäituse. Andrei on osav joonistaja ning loodusmuuseumi seminariala seinal ripuvad tema illustratsioonid imetajatest. Saates vestleme näitusest „Imelised imetajad“, Andrei joonistamise huvist ja tema kirjust elust.

Oktoobrikuus vestleme zooloogia teaduri Villu Soone ja harrastusteaduse peaeksperdi Veljo Runneliga. Selgitame välja, miks üldse talletatakse muuseumites ja teadusasutustes elusloodust, kuidas erinevad loomarühmad selleks sobivad, kuidas talletamine käib ning millised on need protseduurid.  

23. septembri hommikul algas sügis ja sel puhul võtsime sügise vastu Lihulas, sookurgede seltsis. 23. septembril kell 14 toimus Matsalu loodusfilmide festivalil Rukkiräägu taskuhäälingu avalik salvestus. Veljo Runnel ja Silvia Lotman arutasid, kas ja kuidas on võimalik loodusfilmidest teadmisi ammutada. Silvia Lotman soovitab ühtlasi Jupiterist vaadata filmi „Laanetaguse suvi“.

9. augustil toimus Supilinna kiigeplatsil Ott Leplandi Emajõe suvekontsert ning enne seda meie taskuhäälingu avalik salvestus. Saatesalvestusel tuli juttu Tartu linna elurikkusest ja urbanLIFEcircles projektist, mille eesmärk on tõsta elurikkust linnas, luua omavahel ühendatud rohealade võrgustik, leevendada kliimamuutustest tulenevat mõju ning luua hea elukeskkond kõigile. Avalikul salvestusel vestlesid loomaökoloog Tuul Sepp ja bioloog Veljo Runnel.

Eesti liigitihedaim aed Tartu Ülikooli botaanikaaed tähistab juunis oma 220. aastapäeva. Väärika sünnipäeva puhul korraldatakse terve kuu jooksul eri sündmusi. Pidustused algasid koos Loodusfestivaliga, mis sel aastal toimus 7.–11. juunini üle Eesti, ning jätkuvad 27. juunil kell 13 puu istutamisega Vanemuise parki ja kell 19 Lonitseera kontsertiga botaanikaaia alpinaariumis. Saates räägime botaanikaaia avamaa korrashoiust, aednike töödest ja toredatest seikadest. Augusti lõpuni saab uudistada botaanikaaia õppeklassis näitust „Roheline varakamber“, mis on pühendatud botaanikaaia 220. aastapäevale. Stuudios on aednik Kristine Fenske ja loodushariduse spetsialist Margit Hirv.

Loodusfestivalini on jäänud loetud päevad. Selle puhul kutsusime saatesse linnujämmi esinejad. Stuudios vestlevad luuletaja Janika Läänemets ja muusik Meisterjaan. Kõneainet pakuvad looduskultuur, rahvapärimus, loodus ja inspiratsioon. Järjekorras üheksas Loodusfestival keskendub aedade ilule ja elurikkusele. Loodusfestival kutsub väärtustama linnalooduse kui elukeskkonna mitmekesisust, märkama loodust linnas ning edendama elurikkust soosivaid käitumisharjumusi. Sel aastal keskendutakse viie päeva jooksul aedade ilule ja elurikkusele, pakkudes sündmuseid üle Eesti. Linnujämm toimub Lodjakoja paadikuuri vabaõhusaalis 9. juunil kell 18. Sündmus on tasuta. 

Aprillikuu saates vestleme asutuse uue kolleegiga, Loodusfestivali kommunikatsioonispetsialisti Kristel Vilbastega. Juttu tuleb kevadest, konnadest, aedadest, lindudest ja muidugi Loodusfestivalist, mis toimub sel aastal 7.–11. juunini. Järjekorras üheksas Loodusfestival keskendub aedade ilu ja elurikkusele. Loodusfestival kutsub väärtustama linnalooduse kui elukeskkonna mitmekesisust, märkama loodust linnas ning edendama elurikkust soosivaid käitumisharjumusi. Rohkem infot leiab loodusfestival.ee.

Märtsikuus vestleme orhideedest Tartu Ülikooli botaanikaaia vanemaedniku Sten Mandriga ja Anni Ojaga, kes on oma teadmisi täiendanud Costa Rica Lankesteri botaanikaaias. Tartu Ülikooli botaanikaaias toimus märtsi alguses kaheteistkümnendat korda orhideenäitus, mis on pühendatud käpalistele. Näituse programm oli sisustatud põnevate töötubade ja ekskursioonidega. Sten ja Anni jagavad muljeid ja annavad tagasisidet edukale orhideenäitusele.

Sel korral on stuudios kaks disainerit: Reet Aus ja Key Külaots. Saates keskendume jätkusuutlikule moele, moetööstuse keskkonnamõjudele ja jagame nippe, kuidas igaüks saab teadlikumat osta ja tarbida riideid. 

Alustame 2023. aasta jaanuaris teist hooaega! Teise hooaja esimeses saates tuleb juttu teaduse populariseerimisest ja selle vajalikkusest. Saatekülalistega Eesti Teadusagentuuri Teame+ koordinaatori Mare Vahtre ja Tartu Ülikooli Teaduskooli direktori Ana Valdmanniga arutleme, kellel on õigus teadust populariseerida ning millised on need viisid, et tavainimeseni jõuda.

Jõulukuul vestleme stuudios õhupuhtuse ja vääriselupaiga indikaatoritest ehk samblikest. Saatekülaliseks on samblike uurija ja noore looduskaitsja 2021. a auhinna pälvija Polina Degtjarenko. Teeme selgeks, mis vahe on samblikul ja samblal, ning arutame, miks on vaja tähelepanu pöörata ka kõige pisematele olenditele.

Kutsusime saatesse muuseumi näo, muuseumi loo vestjad Liisi ja Mariia, kes on Tartu Ülikooli loodusmuuseumi giidid. Arutlesime muuseumi rolli ja loodushariduse tähtsuse üle ning selgitasime välja, millised on kõige põnevamad eksponaadid.

Oktoobrikuu saate salvestasime Matsalu loodusfilmide festivalil 23. septembril. Saatejuhi rolli võttis meie asutuse harrastusteaduse peaekspert Veljo Runnel, kes vestles Loodusfestivali fotokonkursi „Metsik linn" žüriiliikme Urmas Tartesega linnalooduse pildistamisest. Traditsiooniks saanud fotokonkurss „Metsik linn“ kutsub tähele panema linnaloodust läbi kaamerasilma. Sel aastal laekus 188 tööd, millest 55 oli laste ja noorte tehtud fotod. 2022. aasta fotokonkursi žüriipinki kuulusid oma ala professionaalid: Piret Eensoo, Rene Jakobson, Kaisa Keizars-Aron, Ingmar Muusikus, Kerttu Taggo ja Urmas Tartes. „Seekord oli üldkategoorias kihvte töid, nagu paarike punasel vesirattal telefonid käes luike pildistamas, kormoranid kivil ning taustal Tallinna siluett purjekatega, kaks musitavat kajakat katusel, vanamehe käsi varblasega. Linnud olid sel aastal peategelased. Palju oli mõlemas kategoorias pilte, kus oli raske tabada looduse ja linna kooslust, kuid loodetavasti areneb pildistaja silm iga töö ja aastaga aina tähelepanelikumaks,“ tagasisidestas žüriiliige Kaisa Keizars-Aron.

Septembrit tuntakse kui seenekuud. Sel korral vestlevad stuudios seeneeksperdid, Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia seenenädala eestvedaja Külli Kalamees-Pani ja Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia direktor, mükoloogia professor Urmas Kõljalg. Arutleme seene rollist looduses, toome välja olulisi fakte seente kohta ja räägime seenenädala korraldusest. 

Juuni lõpus ilmus rikkaliku pildimaterjaliga populaarteaduslik raamat „Botaanikaaed ja botaanilised kogud“. Trükis tähistab loodusmuuseumi tänavust ja botaanikaaia järgmise aasta 220. aastapäeva. Saatesse tuli koostaja Inge Kukk, kes rääkis raamatu tagamaadest ja botaanikaaia ajaloolistest faktidest.  Uus trükis annab ülevaate Baltimaade vanima järjest tegutsenud botaanikaaia – Tartu Ülikooli botaanikaaia ajaloost, avamaa- ja kasvuhoonekollektsioonidest ning kaunitest botaanikaaia taimedest, mis on raamatus esile tõstetud fotode ja lühitekstidega. Taimekollektsioonide paiknemist botaanikaaias näitab raamatusse lisatud kaart. Kaunid taimefotod raamatulehtedel pakuvad silmarõõmu ja ahvatlevad tulema taimi kohapeale uudistama.

Sel korral muljetame Loodusfestivalist. Üle-eestiline Loodusfestival kutsub väärtustama linnalooduse kui elukeskkonna mitmekesisust, märkama loodust linnas ning edendama jätkusuutlikke tarbimis- ja käitumisharjumisi. 2022. aasta festival keskendus meid ümbritsevatele justkui märkamatutele naabritele, kes elavad inimese loodud keskkonnas: parkides, aedades, rõdudel, ka toas. Festivalil avastasime elurikkust enda ümber, uurisime, kuidas kaasnaabreid hoida ja väärtustada. Kutsusime saatesse ornitoloogi Margus Ots, taastamisökoloogia doktorandi Elvi Liiv ja loodusfestivali külastaja Aaro Abolkaln. Saatejuht on Loodusfestivali projektijuht Kaarin Hein.

Sel korral võtab saatejuhi rolli harrastusteaduse peaekspert Veljo Runnel. Saatekülalised, Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia direktor Urmas Kõljalg ja Loodusfestivali kuraator Margus Kasterpalu, vestlevad järgmistel teemadel: loodusmuuseumi 220 pidunädal, loodusmuuseumi minevik, olevik ja tulevik. Arutelule tuleb meeleliitmine ja muuseumi roll ühiskonnas. Rukkirääkimiseni!

Sel korral keskendume aasta linnule, metskurvitsale, ja arutleme veidi ka teiste lindude üle. Saate ülesehitus on tavapärasest mängulisem, kuna Eesti Ornitoloogiaühing aitas saatekülalistele välja mõelda linnutemaatilisi viktoriiniküsimusi. Saates vestlevad omavahel loodusfestivali projektijuht Kaarin Hein, harrastusteaduse peaekspert Veljo Runnel ja linnuökoloogia teadur Marko Mägi. Saatejuht on Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia ürituste koordinaator Carlotta Põdra. Rukkirääkimiseni!

Kutsume kuulama sünnipäeva puhul podcasti „Rukkirääk” erisaadet Tartu Ülikooli loodusmuuseum saab 6. aprillil 220-aastaseks! Lähme ajas tagasi ning räägime Tartu Ülikooli loodusmuuseumi esiisast, Gottfried Albrecht Germannist. Stuudios räägivad omavahel peaekspert Inge Kukk ja ürituste koordinaator Carlotta Põdra. Vestlusteemadeks on Tartu Ülikooli loodusmuuseumi algusaastad, Germanni töö ning tema panus meie muuseumi arengusse.

Tartu Ülikooli loodusmuuseumis avas 22. veebruaril rändnäituse „Meenutusi eestlaste teadusuuringutest Teravmägedel”, mis valmis koostöös Eesti Meremuuseumi ja Polaarklubiga. Seetõttu kutsusime stuudiosse kaks seiklejat, kes on oma silmaga näinud Teravmägesid: Polaarklubi tegevjuht Katrin Savomägi ja Tartu Ülikooli loodusmuuseumi zoosüstemaatika peaspetsialist ja bioloog Sergei Põlme. Räägime näituse tekkeloost ning saatekülaliste kogemustest Teravmägedel. Saate lõpus on meil kombeks esitada küsimus kuulajatele. Sel korral on küsimusi kogunisti kaks! Saatejuht on Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia ürituste koordinaator Carlotta Põdra. Rukkirääkimiseni!

Sel korral räägime kolme Tartu Ülikooli botaanikaaia töötajaga, kes on ühel või teisel moel seotud taime seemnetega. Botaanikaaias on avatud näitus „Pilguheit SEEMNETE salailma“, kus eksponeeritakse erinevaid taimeseemneid ja seemnetest meisterdatud laste fantaasiarikkad kunstiteoseid. Arutame näituse tekkelugu ja muidugi avame seemnete tausta – mis need on, kust need tulevad ning miks on need niivõrd vajalikud ja kasulikud? Stuudios on loodushariduse spetsialist Margit Hirv, botaanik Kersti Tambets ja aednik Kristine Fenske. Saatejuht on Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia ürituste koordinaator Carlotta Põdra. Rukkirääkimiseni!

Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia uues taskuhäälingus „Rukkirääk“ vestlevad nii asutusesisesed kui ka -välised eksperdid. Saatekülalised muljetavad loodusest, töökogemustest, seikadest ning Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia tegemistest. Loodustemaatilisi saateid võib oodata iga kuu viimasel teisipäeval. Taskuhäälingu „Rukkirääk“ nimi on inspireeritud omapärasest linnust – rukkiräägust, kes oma krääkimisega on üks tuntuima häälega linde. Arvatakse, et meie igapäevane sõna „rääkima” arenes sõnast, mis algselt tähendas rääkimist.  Esimeses saates vestleme Tartu Ülikooli loodusmuuseumi entomoloogi Mati Martiniga, kellega räägimemuuseumi uuenevast putukatoast ja teenetemärgist „100 semestrit Tartu Ülikoolis”. Mati Martin meenutab viimase 50 aasta seikasid Tartu Ülikoolis ning muljetab, millised ülesanded asetsevad hetkel tema töölaual. Saate teises osas räägime putukatest ja uutest interaktiivsetest lahendustest uuenduskuuri läbinud putukatoas. Iga saate lõpus esitame viktoriiniküsimuse, millele saab vastuse järgmise saate alguses. Mati Martini viktoriiniküsimus kõlas järgmiselt: „Veenusekorvi skelett on vist kõige hapram eksponaat muuseumis. Mis loomarühma see kuulub? Mis ainest selle looma skelett koosneb ja mis seos on Jaapanlaste kultuuril selle liigiga?" Viska kõrv peale debüütsaatele ja nuputa Mati esitatud viktoriiniküsimust. Rukkirääkimiseni!