tARTu hääl

Mis ühele tundub ühele hea maitsena, võib teisele paista triviaalse, tähtsusetu või arusaamatuna. Maitse on konstruktsioon, mis ei ole kunagi neutraalne. Vestlusringi käigus arutame, kuidas programmi koostades või žüriiliikmena otsuseid langetades teistega konsensuseni jõuda, seistes ka selle eest, mis enda isikliku maitsega alati ei ühti? Kuidas me ühiselt “head maitset” mõtestame ning mil moel on see mõjutanud näiteks kirjanduskaanoni teket või auhinnatud kunstnike nimekirju? Kuidas maitset proovile panna, seda arendada ning pidevalt põnevaid nüansse leida? Erinevaid maitseid kaardistades püüame leida üles kultuurivälja kõige magusamad punktid, jättes ruumi nii hapule, kibedale, soolasele kui ka umamile.Vestluses osalesid Maia Tammjärv, Valle-Sten Maiste, Maret Tamme, Maarja Kalmre, modereeris Heneliis Notton.

Viiendat korda jõuab Tartusse etenduskunstide festival Ümberlülitus. Sellest milliseid lavastusi sellel aastal näha saab vestlevad Maarja Kalmre ja jaanus Kaasik

Augustis 2025 korraldas Tartu Filmifond rahvusvahelise seminari, kus räägiti filmidele võttepaikade leidmisest ja võttepaikade juhtide tööst. Seminari kaks peaesinejat Lori Balton (USA) ja Markus Bensch (GER) vastavad podcastis Tartu filmitegija Sander Lebrehti küsimustele. Teemadeks on võttepaikade juhi töö, koostöö filmi rezissööride ja kunstnikega ning ka võttepaikade omanikega. Lori ja Markus jagavad oma kogemusi töötamisest Hollywoodi tippfilmide juures. Lori Balton, teerajaja ja esimene võttepaikade professionaal, kes on kutsutud Ameerika Filmikunsti ja -teaduste Akadeemiasse, jagab oma aastakümnete pikkust kogemust Hollywoodi tipprezissööridega.Markus Bensch, kes on töötanud filmivõtetega juba 1992. aastast, avaldab, milliseid väljakutseid peab lahendama maailmakuulsate suurfilmide võttepaikade leidmisel.Saade on Inglise keelesIn August 2025, the Tartu Film Foundation hosted an international seminar on film locations and the work of location managers. The seminar featured two distinguished speakers—Lori Balton (USA) and Markus Bensch (Germany)—who joined Tartu filmmaker Sander Lebrecht for a podcast conversation.The discussion explored the role of a location manager, collaboration with directors, artists, and location owners, as well as insights from major Hollywood productions.Lori Balton, a trailblazer in her field and the first location professional invited to join the Academy of Motion Picture Arts and Sciences, shared her decades of experience working with top Hollywood directors.Markus Bensch, a veteran of location work since 1992, spoke about the challenges of scouting for world-renowned blockbusters such as The Bourne Supremacy and Bridge of Spies.The podcast is in English.

Tartu filmifond saab 10 aastaseks. Filmifondi tegemistest räägivad Külli Hansen ja Signe Somelar-Erikson.

Selles episoodis räägib Alice Pärtelpoeg oma teekonnast jätkusuutliku moedisaini juurde ja jagab mõtteid, kuidas looming ja vastutustundlikkus saavad käia käsikäes. Saa inspiratsiooni ja praktilisi vaatenurki otse tänavuselt Estonian Fashion Festivali "Jätkusuutlikkuse auhinna" võitjalt.

Kohtumiste & Mitte-Kohtumiste Instituut avas koostöös Tartu Linnamuuseumiga Tartu linnaruumis seitseteist uut monumenti – peaaegu igas linnaosas ühe. Aktsioon on jätk Tartu Linnamuuseumi mullu avatud näitusele "Meie Tartu", mis kaardistab Tartu linnaosade kaleidoskoopilist eripära. Linnast, linnaosadest ja kunstist linnaruumis vestlevadRobert Varik – ajaloolane, Tartu linnamuuseumi kuraator ja projektijuht ning üks näituse “MeieTartu” eestvedajatest.Kadri Lind – urbanist ja kuraator, linnafestivali UIT ja tänavakunstifestivali Stencibility ükseestvedajatest.Jaanus Kaasik – semiootik ja graafiline disainer, kes lisaks kõigele muule peab Aparaaditehasessuurepärast galeriid ja stuudiopoodi “Karud ja Pojad”.vestlust juhtis Oliver Issak Kohtumiste & Mitte-Kohtumiste Instituudist.

Rahvusuuringute üks alusepanijaid Benedict Anderson sõnastas raamatus “Kujutletud kogukonnad”, et kõik kogukonnad, mis on suuremad kui see, kus kõik inimesed teavad üksteist nägupidi on nn “kujutletud”. Neid “kujutletuid kogukondi” seovad jagatud identiteet, kultuur ja ajalugu isegi, kui üksteist ei teata personaalselt. Need kogukonnad on omavahel seotud eelkõige läbi maailmavaate ja jagatud identiteedi kui füüsiliste kokkukuuluvuse ja otsese suhtluse.Elame ajastul, kus kogukonnad kerkivad pelgalt internetis meie maailmapildi järgi sisu valides ning vastandudes kõigele sellele, mis ei ole “meie”. Ajastul kus füüsiline kontakt ja tegutsemine reaalajas on muutunud haruldasemaks, on eriti oluline tutvuda kogukondadega, mis on kogukonnad nii primaalsel kui “kujuteldaval” tasandil ehk üksteist tuntakse näost ja nimest ning koos kujundatakse ja jagatakse maailmavaadet ja elamise viisi.“ÜMBERLÜLITAV: kunstilised kogukonnad”, toob kokku erinevate kogukondade loojad, kes tegelevad sealjuures kunstidega, olgu selleks teater, visuaalkunst või kunstiline kogukonnaaktivism. Meid huvitab, mis neid kogukonnaaktiviste sütitab, kuidas need kogukonnad kujunenud on ning mida ühiselt on saavutatud.Vestlusringis osalevad Stina Leek (Ajuokse), Paul Lepasson (SÜNK) ja Mia Tamme (Daylight Projects).Modereerib: Kerly Ritval

Estonian Fashion Festivali podcasti värske episood viib kuulaja moeetenduse lavastamise telgitagustesse. Külas on lavastaja Jaanus Tepomees, kelle käe all valmib 2025. aasta Mood-Performance-Tants etendus.Kuidas sünnib üks eksperimentaalne moeetendus? Milline on lavastaja roll moelaval ja kui palju mõjutab etenduse lõpptulemust koostöö disaineritega? Jaanus avab, kuidas luua ruumi, heli ja liikumise kaudu terviklik kogemus, mis tõstab esile disainerite loomingut, kuid samal ajal räägib ka oma lugu.

Etenduskunstide festival Ümberlülitus tuleb taas Tartusse ja juba neljandat korda!Festival toob endaga kaasa värsket kevadtuult Kanuti Gildi SAALi selle hooaja kaasproduktsioonide ja väliskülalise näol.Ümberlülitus toimub 14.–18. mail, kus viie päeva jooksul etendub üle Tartu linna viis erinevat lavastust.Kanuti Gildi Saalis said "Ümberlülituse" tutvustamiseks kokku festivali korraldajad Kaie Küünal ja Kerly Ritval ning ühed lavastuse "Roti Rumba" loojatest Anumai Raska ja Linda Mai Kari. Vestlust vedas Jaanus Kaasik

Selles episoodis räägivad Estonian Fashion Festivali tegevjuht Key Külaots ja jätkusuutlikkuse juht Maria Kristiin Peterson, kuidas teha targemaid otsuseid moemaailmas – nii tarbija kui loojana. Juttu tuleb ka sellest, miks kestlikkus ei ole ainult materjalivalik, kuidas mõtestada moeloome mõju ning mida saame igaüks teha, et mood kestaks kauem.

Saates arutlevad Estonian Fashion Festivali tegevjuht Key Külaots, Tartu Loomemajanduskeskuse juht Külli Hansen, Kõrgema Kunstikooli Pallase tekstiiliosakonna juhataja Aet Ollisaar ja Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili lektor Ave Matsin, kas loomingulisus ja moelooming on kaasasündinud anne või saab seda koolis omandada.

Mis teeb Eesti moedisaini eriliseks? Kui palju maksab kvaliteetne disain ning milline on selle tegelik väärtus? Podcastis arutlevad Estonian Fashion Festivali juht Key Külaots, disainer Stella Soomlais ja turundusjuht Hedviga Vei Eesti moedisaini hinna, väärtuse ja tähenduse üle. Kuidas mõjutavad kestlikkus, materjalid ja käsitöö kohaliku moeloomingu hinda? Kuula ja saa teada.

Estonian Fashion Festivalil jätkusuutlikuma disaineri auhinna võitja Cärol Ott räägib, kuidas sai alguse tema teekond disainerina, milliseid jätkusuutlikke praktikaid ta oma töös rakendab ning mis on tema edu valem. Vestlust juhib Key Külaots.

Saates on külas eelmise festivali disainerid Angela Mettus, Lisette Laanoja ja Helen-Mary Vartšun. Vestleme nendega teekonnast festivalil, alates kandideerimisest kuni oma kollektsioonide lavale toomiseni. Uurime, kuidas sünnivad kollektsioonid, piilume moeetenduse lava taha ja arutleme, millist mõju see kogemus neile disainerina avaldas, mida muutis või õpetas. Vestlust juhib Key Külaots.

Teemal "Mis võimalusi loob ettevõtlus Sinu karjäärile” räägivad Triin Rebbas, Ruth Mändma ja Eleriin Käo-Zirk. Loomemajanduskeskuse inkubant Triin Rebbas on juhtimis- ja meeskonnacoach ning personalispetsialist, kes on loonud endale mitmekülgse ja tööõnnele keskendunud karjääri. Triinu jaoks kuulub sinna nii palgatööl ägedas meeskonnas töötamine kui ka lisaväljakutseks oma väikeettevõtte omamine. Loomemajanduskesksue endine inkubant Ruth Mändma jagab oma teekonda, kuidas kohanemisvõime ja julgus olla rahulolematu võivad avada uksi uutele ja põnevatele karjäärivõimalustele. Eleriin Käo-Zirk on spetsialistist meelelahutaja, kelle suur kirg on lapsed. Ta on ehe näide, kuidas oma hobi edukaks ettevõtteks pöörata!

Mitmete brändide looja, disainrõivaste ja -ehete autor Milli Maier räägib, kuidas oma sisemisele kirele ja juhtimisele järgides luua oma teed ettevõtjana. Milli on oma loomekeelega silmapaistvalt eristunud ning ta on üle 11. aasta avanud, arendanud ja kogenud loovust erinevates valdkondades tegutsedes nii Eestis kui ka välismaal. Vestlust viib läbi Külli Hansen.

Noor moedisainer ja Tartu Loomemajanduskeskuse inkubant Susanna Peters jagab oma kogemusi ettevõtte Franz Raver arengust viimaste aastate jooksul, räägib väljakutsetest ja saavutustest. Vestlust juhib Key Külaots.

Ettevõtlusnädala raames toimus koostöös Tartu Loomemajaaduskeskusega taskuhäälingu sari "Kosmilised kohtumised". Esimese episoodi vestlusringis kohtusid Johanna Maria Paulson, kes on Anna Hintsi ja Tushar Prakashi lühifilmi "Sannapäiv" produtsent ja äsja esilinastunud filmi "Vari" režissöör Jaak Kilmi. Mängufilm „Vari“, mis on suuresti üles filmitud Tartumaal, toob esmakordselt Eesti kinolinale Juhan Liivi tegelaskuju ja näitab teda ootamatu vaatenurga alt. Vestlust juhib Jaanus Kaasik.

Pamela Samel on vabakutseline illustraator, kes armastab joonistada elu toredusi ja totraid seikasid. Viimastel aastatel on ta koostöid teinud erinevate kirjanikega ja illustreerinud lasteraamatuid ning eelmisel aastal ilmus tema päris enda lasteraamat “Röster”, mis oma sõnadeta vormi poolest võimaldab lastel ise oma nägemise järgi lugu sinna juurde jutustada. 2023 a. võis Pamela illustratsioone näha tunnustatud Bologna lasteraamatumessil, mis andis suure hoo sisse edasiste põnevate koostööde alguseks. Pamela töödega saab tutvuda tema sotsiaalmeedia kontol https://www.instagram.com/pamelasamel/ Tartu Illustratsioonifestival on osa Avatud Kultuuri platvormist.

Laupäeval 14. septembril toimub Tartus, Aparaaditehases illustratsioonifestival. Festivalil toimuvast räägivad korraldajad Liina Lember ja Helena Pass. Liina ja Helena vestlevad ka Arthur Pakkasega, kes juhendab festivalil siiditrüki töötuba.

Vestlusringis võtsid erinevate kunstivaldkondade esindajad vaatluse alla, milliseid tegevusi, olekuid ja mõtteviise hõlmab sõna “kväär”, mida kunstist rääkimise kontekstis üha enam kasutatakse. Kuna kväär võib olla kasutusel lühendi LGBT sünonüümina, kuid humanitaarteadustes tähistada ka kriitilist vaatenurka, mis lahkab ühiskonda laiemalt, siis voolab vestlusring läbi kväärteooria, erinevate kunstivaldkondade spetsiifika, ühiskondlike hoiakute ning isiklike tähelepanekute. Vestlusringis osalevad Piret Karro, Gregor Kulla, Maarja Kalmre ning Torm Parts, modereerib Heneliis Notton.

14. - 18. augustil toimub Narva-Jõesuus suurüritus Hungerburg 2024. Sellest kas tegemist on festivaliga, kobarlavastusega või millegi muuga ja kuidas see Narva-Jõesuusse sobib räägivad Maarja Mänd ja Ivar Põllu. Vestlust veab Jaanus Kaasik Hungerburg 2024 Kava Hungerburg 2024 Piletid

In the first English-language episode of the "Voice of Tartu" podcast, game designer Josh Sawyer (Fallout: New Vegas, Pillars of Eternity, Pentiment) and writer and scientist Meelis Friedenthal (The Willow King) meet. Together they will talk about the early modern period, the game Pentiment and its connections with the development of modern information society and AI. The podcast was made possible thanks to the International Literary Festival Prima Vista, which was part of the main program of the European Capital of Culture Tartu 2024. Prima Vista, this year's theme was “Better and Worse” Futures. Josh Sawyer spoke at Prima Vista's Grand Futurological Congress. Meelis Friedenthal was one of Prima Vista's daily writers and one of the keynote speakers at the International Science Fiction Researchers' Annual Conference. ------------ Podcasti "Tartu Hääl" esimeses inglisekeelses saates kohtuvad mängudisainer Josh Sawyer ("Fallout: New Vegas", "Pillars of Eternity", "Pentiment") ja kirjanik ning teadlane Meelis Friedenthal ("Mesilased", "Inglite keel", "Punkti ümber"). Koos vesteldakse varauusajast, mängust Pentiment ning selle sostest tänapäevase infoühiskonna ja ai arenguga. Saade sai teoks tänu Rahvusvahelisele kirjandusfestivalile Prima Vista mis kuulus Euroopa Kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi. Prima Vista, tänavune teema oli „Paremad ja halvemad“ tulevikud. Josh Sawyer esines Prima Vista üritusel Suur Futuroloogiline Kongress. Meelis Friedenthal oli üks Prima Vista päevakirjanikke ning Rahvusvahelise Ulmeuurijate Aastakonverentsi üks peaesineja.

Moefestivali neljandas saates on külas OmaMood etenduse korraldaja Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna juhataja Ave Matsin ja etendusel osalev disainer Janika Solman. Juttu tuleb OmaMood etendusest, mis toimub Tartus juba 13. korda. Kuidas kõik alguse sai ning kuidas etendus on aja jooksul arenenud? Mis tänavusel etendusel uut? Vestlust juhib Key Külaots.

Haki galeriis toimunud Maria Lapteva Sidljarevitši näitusest ajendatuna jagasid kirjanik, kirjandusteadlane ja toimetaja Piret Põldver ning kunstnik ja galerist Silja Truus isiklikke kogemusi selle kohta, mida tähendab tüdruk olemine. Kas tüdrukuna sündinu tunneb end alati tüdrukuna? Kas mingist vanusest peab tüdrukuks olemisest loobuma ja saama naiseks? Kas tüdrukutelt nõutakse rohkem kui poistelt, või on neil hoopis rohkem privileege? Kas tüdruk olemine mõjutab kuidagi loomist? Vaata “Kõik tüdrukutest” näituse teoseid HAKI galerii e-poes.

21.-25. mail toimub Tartus Etenduskunstide festival "Ümberlülitus". Kolmandat korda toimuv festival kogub kokku hetked, mil saalis istudes ununeb, mida neljas sein tähendab. Hetked, kus saali astutakse võõrana, kuid etenduse lõppedes on tunne, et teiste saalisistujatega ollakse aastaid hommikuti sama bussiga tööle sõidetud. Hetked, kus on parajalt ruumi nii elevusele, vahetusele, teadmatusele kui ka lähedusele. Saates räägib Maarja Kalmre festivali kavast ja etendustest. https://saal.ee/festival/mberllitus-2024-3260/program/ Vestlust veab Jaanus Kaasik.

Kirjanik Jan Kaus, fotograaf Kaupo Kikkas ja maalikunstnik Evelin Zolotko vestlevad näitusel “Macondo” kunstist ja Gabriel García Márquez-i romaanist “Sada aastat üksildust”. “Elus pole oluline mitte see, mis sinuga juhtub, vaid see, mida mäletad ja kuidas seda mäletad." Gabriel Garcia Marquez

Moefestivali kolmandas saates on külas Mood-Perfomance-Tants korraldajad - Kõrgema Kunstikooli Pallas tekstiiliosakonna juhataja ja tekstiilikunstnik Aet Ollisaar ning Pallase lektor ja kunstnik Madis Liplap. Juttu tuleb Mood-Perfomance-Tants etendusest, mis toimub Tartus juba 26. korda. Kuidas kõik alguse sai ning kuidas etendus on aja jooksul arenenud? Mis tänavusel etendusel uut? Vestlust juhib Key Külaots.

Oma kogemusi noortele naistele mõeldud ärikoolitusest WE C Business jagavad Triin Rebbas ja Brita Lii Sei, kes ise rahvusvahelisel koolitusel osalevad ning teisigi naisi julgustavad ja innustavad. Saadet juhivad Katrin Ruus ja Mari Peetsalu. Järgmine WE C Businesse'i registeerumise vorm on avatud 11. aprillini siin: https://sites.google.com/view/wecbusiness/application Rohkem infot WE C Businessi FB lehelt: https://www.facebook.com/WECBusiness

Kaspar Jassa on üks neist pigem varju hoidvatest kujudest, kelle askeetlikel õlgadel püsib Tartu Vaim. Ometi teavad teda peaaegu kõik. Seekord avab ta kuulajatele siiski pisut oma sisemusest. Teda võiks nimetada DJ-ks, kirjanikuks, filosoofiks või ka kunstnikuks, aga igal juhul oleks see tinglik ja see ei läheks talle endale korda. Kõhetu dändina kõnnib ta mööda Tartu tänavaid ja laseb oma lennukalt jabural mõttemaailmal end kanda. Vestlust juhib Teet Raudsepp.

Teises moefestivali saates on külas Antoniuse etenduse juht Triinu Hansen, Tartu Loomemajanduskeskuse juht Külli Hansen ja Estonian Fashion Festivali Showroomi korraldaja Piret Vapajeva. Juttu tuleb Antoniuse moeetendusest, mis toimub Tartus alates 2013. aastast. Kuidas kõik alguse sai ning kuidas etendus on aja jooksul arenenud? Mis tänavusel etendusel uut Vestlust juhib Key Külaots.

Annela Laaneots on Tartu 2024 korraldustiimi liige ja teab vastata: kust on tulnud raha, kas see piduaasta toob tartlastele midagi ka sisse, ja kuhu tasuks minna sel nàdalavahetusel ja alanud aastal, et Tartus ja mujal Lõuna-Eestis toimuvat mitte maha magada. Annela on ka ainus inimene maailmas, kes on olnud nii Soome-Ugri kui ka Euroopa kultuuripealinna köögipoolt korraldamas. Kuidas haakuvad Obinitsa 2015 ja Tartu 2024 kogemused? Vaata ka: https://tartu2024.ee/

Neljandat hooaega alustame uue vestlussarjaga. Estonian Fashion Festivali juht ning jätkusuutliku rõivabrändi Redis asutaja Key Külaots vestleb teemadel, mis avavad Tartus toimuva moefestivali olulisemaid tahke. Esimeses saates on külas jätkusuutlikkuse ekspert Mari Kristiin Peterson. Saates arutlevad Key ja Maria Kristiin, miks festival on võtnud keskkonnahoidliku moe suuna ning millised on konkreetsed tegevused, mis mõjutavad nii disainereid kui tarbijaid. Estonian Fashion Festival on läbivalt keskkonnahoidlik, ligipääsetav ja jätkusuutlik, mille keskmes on kolm erinäolist moeetendust - Mood-Performance-Tants, Antoniuse moeetendus ja OmaMood. Rohkem infot: fashionfestival.ee

Tartu fenomen on see, et tekivad justkui juhuslikud kontaktid. Nii toimus ka kunstnik Viktoria ja galerist Rauli kohtumine... Kuidas sündisid sellest kontaktist "Viktoria kirjad" ja "Minu Herson"? Ja kuidas sai Viktoria sõjast tulema, missuguste riskidega ta teel kokku puutus? Ja veel paljust muust on siin juttu. Vestlust juhib Epp Petrone Minu Herson - Petrone Print Viktoria kalender 2024 - HAKI galerii Epp Petrone www.epp-petrone.ee www.epp-petrone.com

Tiina Sööt on Tartust pärit perfomance-kunstnik, kes esines just Genklubis emaduse teemalise lavastusega "Other Mother". Enamik tema tööelust toimub Viinis ja enamik tema eraelust Bukarestis (sellest on ta kirjutanud raamatu "Minu Rumeenia", mis valiti 2022. aasta parimaks reisiraamatuks). Mismoodi toimivad polüamoorsed suhted ja sekspositiivse klubi kiirkohtumiste tuur? Ja mida kujutab endast BDSM (tõlkes: kinnisidumine, domineerimine ja allumine ning sadomasohhism) rollimängude klubi? Elu Bukarestis on põnev, aga midagi sellist on Tiina andmetel toimumas ka meie rahulikus Eestis... Tiina Söödi koduleht: Tiina Sööt - about (weebly.com) Tema artikkel BDSM-st: https://feministeerium.ee/mitte-keegi-ei-saa-minu-jaatust-umber-lukata-mida-on-peavoolu-deitimiskultuuril-bdsmilt-oppida/ Tema raamat: Minu Rumeenia – Petrone Print

Kristel Vilbaste on loodusajakirjanik, kellel on hingel allika- ja muu joogiveeteema. Kõneleme temaga elamise kunstist, ellujäämise kunstist, alates soojaveeboileritest ja torudest ja lõpetades allikatega. Kus on allikad Tartu linnas? Mida teha, et allikatele ligipääs parem oleks? Neil teemadel vestleb "Meie joogivesi" raamatu autori Kristel Vilbastega Epp Petrone.

Piret Tali on viljakas ajakirjanik, ta on ka raamatute "Minu Pärnu" ja "Minu Kalamaja" autor . Aga milline on Pireti Tartu? See lugu algab 1980ndatest ja kulgeb 2000ndatesse. Selle looga haakuvad memuaarsed ilukirjanduslikud teosed "Praktikaaruanne" (Daniel Vaarik) ning "Päev pole öö ei ole (Lauri Isotamm). Kuidas on Tartu muutunud, kuidas on tudengkond muutunud? Milline on Tartu tempo võrreldes Pärnuga ja võrreldes Tallinnaga? Neil teemadel vestleb Piretiga Epp Petrone. Epp Petrone www.epp-petrone.ee www.epp-petrone.com

Saatekülaline on Tõnu Runnel, kes räägib Tartust, fotograafiast ja fotoraamatu "Eesti" saamisloost. Vestlust veab Jaanus Kaasik

Loomeka Lood podcastis on külas Mari Niitra ja Mikk Kirikal, kes loovad Juhan Liivi Muuseumi välialale 2024. aasta suveks Juhan Liivi meelemaastikke. Mida see täpselt endast kujutab? Sellest meie inkubantide Mari ja Mikuga saates juttu tulebki. Juhan Liivist on kuulnud kõik, kuid vähesed teavad, et ta oli Eesti esimesi ökomehi. Meelemaastikud annavad inimestele võimaluse korrastada oma meeli looduses viibides - nõnda nagu seda eneseteraapiana kasutas ka Liiv ise. Muudame luuletaja elu ja loomingu erinevate meeltega tajutavaks ja teeme Liivi Muuseumi välialast Juhan Liivi meelemaastikud, kus iga soovija saab rännata ruumis ja iseendas. Näiteks tühja välja vaatamise poodium, mesipuu-helivõimendi, vabarnavõpsik, kunstiobjektid, üle metsa vaatamise torn jne. Juhan Liivi Meelemaastike meeskonda kuuluvad Mari Niitra, Kadi Kivilo, Tanar Kirs, Mikk Kirikal Liivi Muuseumist ja Artur Kuus (Makett OÜ). facebook.com/LiiviMuuseum Koduleht: muusa.ee instagram.com/liivimuuseum Saatejuht Katrin Tegova, heli Jaanus Kaasik.

Eesti noore vaataja teatri maastik on kirju, kuid kõikuva kvaliteediga. Küsimus, kas lasteaia- ja koolilapsed võiksid teatrist osa saada, ei vaja enam juurdlemist, küll aga on keerulisem otsustada, missugust teatrit neile siis näidata. Millist teatrit vajab noor vaataja? Kuidas see teater üles leida? Kuhu on Eesti noore vaataja teatril areneda? Eelnimetatud küsimuste üle arutlevad Draama festivali vestlusringis kultuuriajakirjanik ja Tallinna Linnavalitsuse kultuuri abilinnapea nõunik Keiu Virro, Rahvusooper Estonia haridustöö juht Tuuli Potik ning Kultuuriministeeriumi teatrinõunik Laur Kaunissaare, vestlust modereerib lavastaja Jaanika Juhanson. Arutelu juhatab sisse Keiu Virro ettekanne.

Tarrvi Laamann ja Priit Kuusk vestlesid näituse "ME-DEYA" viimasel päeval galeriis Pallas. Tarrvi Laamani looming on saanud alguse paljudes põnevates, tihti troopilistes ja päikeselistes paikades üle maailma. Enamasti asub kunstnik teele suur valge lõuendirull kaenlas. Rännaku jooksul jäädvustuvad lõuendile sümbolid ja märgid, šamanistlikud markerid, mille järgi autor hiljem teoseid kodumaal looma asub. Eesti on Tarrvi jaoks koht, kus viimistleda kogetut ja jäädvustunut ning lisada sellele siinne essents. Heli Jaanus Kaasik

Eesti teatri kuvand Euroopas vajab värskendust. “Kummaline Ida-Euroopa” ei ole enam huvitav, normaalne/tavaline Eesti teater ei köida aga kedagi. Kuidas leida taas oma nišš või miski, millega saaksime teised riigid enda konksu taha? On see üldse võimalik? Vajalik? Kuidas on varasemalt Eesti (etendus)kunst Euroopasse jõudnud, mida võiksime sellest kogemustest õppida? Vestlusringis osalevad Kultuuriministeeriumi Euroopa Liidu asjade nõunik ja endine Eesti kultuuriesindaja Brüsselis Kadri Jauram, Tallinn TREFF'i kunstiline juht Leino Rei ja festivali Baltoscandal kunstiline juht Priit Raud. Vestlust juhib Eesti Teatri Agentuuri välissuhete koordinaator Liisi Aibel.

Räägime Ardo Raniga, miks ta valis näitleja tee asemel helilooja ameti ning mis teda inspireerib filmi- ja seriaalimuusikat tegema. Juttu tuleb ka ettevõtjaks olemisest, töötamise ja vaba aja tasakaalu otsimisest. Ardo Ran on Tartu Loomemajanduskeskuse vilistlane. Ta on loonud muusikat sellistele filmidele nagu "Elavad pildid" (rež. Hardi Volmer), "Üks mu sõber" (rež. Mart Kivastik), "Disko ja tuumasõda" (rež. Jaak Kilmi), "Gorikaturist" (rež. Raimo Jõerand) ning tuntud seriaalidele nagu "Kättemaksukontor", "Tuulepealne maa" jm. Saatejuht Katrin Tegova, heli Jaanus Kaasik

Kuigi Inga Lunge teeb palju (viimati kirjutas raamatu „Minu Karlova“ ja lavastas Kammivabrikus korvpallitüki) ei ole tal kunagi liiga kiire, sest iga asi võtab täpselt niikaua, kui võtab. Karlova on keskkond, mis ei lase linnaärevust sisse, ütleb ta. Ja kuigi Tartus pole merd, on Inga imelise lahenduse leidnud oma ilusa punase paadi näol... ja kuigi Karlovas on kohati segane liiklusskeem, ongi see just tore. Kõik on tore ja aega on. Vestlust juhib Epp Petrone.

Kuidas võrrelda Tartut ja Narvat? Epp Petrone jutukaaslaseks on Tartus kasvanud Katri Raik, kellele 1999. aastal tundus Tartu „kuidagi liiga valmis“ ja nii sukeldus ta elumere lainetesse Narvas. Kahel linnal on teineteiselt nii mõndagi õppida. Ja kas teate, kuidas on õige võõrkeeli kõnelda, kui hästi ei oska? Igatahes on Katri Raik selle teadmisega (ja alati iseendaks jäädes) hakkama saanud.

Külas on Airi Saago, kes kunagi pühendas end kübarsepa tööle, kuid nüüd  on enda jaoks leidnud uue kire - õmblemise!  Airil ka täitsa oma loomeettevõte Bibix, millega juba aastaid tegutseb. Lisaks oma toodangule pakub Airi firma ka õmblusteenust teistele ettevõtetele: lõigete loomisest kuni valmistoodanguni välja.  BIBIX on väike kodumaine õmblusettevõte, kus luuakse glamuurseid sametkangast dressikomplekte naistele ja lastele. Klient saab ise komplekteerida meelepärased dressid valides sobiva mudeli, sameti ja voodrikanga toonid ning soovi korral ka tikandid ja kristallid. Tootmises kasutatakse kõrgkvaliteetset sametit, mis on suurepäraste omadustega. Materjal venib, kuid ei veni välja isegi pikaajalisel kasutamisel, kohandub kandja figuuriga, ei näita välja plekke ning ei kortsu. Sametil on sügav värvitoon ja luksuslik läige ning see püsib säravana ka peale mitmekordset pesu. Bibixi  eesmärgiks on pakkuda rõivaid, mis muudaksid kandja kauniks, loobumata seejuures mugavusest. Facebook: facebook.com/bibixvelvet/ Instagram: instagram.com/bibix_sametdressid/ Veebileht: bibix.eu Saatejuhid  Katrin Tegova ja Mari Peetsalu,  heli Jaanus Kaasik

Külas on Siret Ott, kelle brändiks on samuti Siret Ott ning kes esitles hiljuti Antoniuse moeetendusel oma ülivinget kollektsiooni. Räägime Siretiga Antoniuse kogemusest, julgusest teha elus olulisi otsuseid ning kuis oma unistusi täide viia samm-sammult, ka läbi raskuste.   Siret Oti minimalistlikus stiilis kudumid on käsitsi valmistatud ning toodetud väikeses tiraažis. Monokroomsed toonid ja geomeetrilised vormid teevad kudumid multifunktsionaalseks ning silmapaistvaks. Siret peab rõiva juures oluliseks kvaliteetset ja kehasõbralikku materjali, kuid ka stiilset välimust, et anda kandjale võimalus ning julgus teistest eristuda. Kudumid on seljas mugavad ja lasevad kehal hingata, neid võib kanda mistahes aastaajal. Facebook: https://www.facebook.com/siretottstudio/ Instagram: https://www.instagram.com/siretottstudio/ Saatejuht Katrin Tegova, heli Jaanus Kaasik.

Meelike Eenpuu-Villup, "Minu Hollandi" autor, on Tartus külas ja vaatab jalgrataste ja madala maa pealt meie linnakeskkonda. Küsitleb Epp Petrone.

Sandra Jõgeva on tänasele publikule pigem tuntud kui filmitegija, kuid oma loomingulist karjääri alustas ta 90ndate teisel poolel maalijana. Kuni Jaanipäevani saab sellesse perioodi jäävat loomingut näha Tartus, HAKI galerii teisel korrusel. Sandra loomingut iseloomustab eksperimentaalsus ning soov raamidest välja murda. Maalid, perioodist 1997 - 2004 jäävadki tema loomingus viimasteks, enne kui ta sukeldub performance`i, installatsiooni, videokunsti ja filmi võimalusterohkesse maailma. Vestlust juhib Teet Raudsepp.

Saates vestlevad Raul Oreškin ja Jaanus Kaasik uuest kunstnikust MAIKRO'st. Tema näitusest R galeriis, stuudiopoes "Karud ja Pojad" ning uuest Mikrogaleriist mille ehitamist näitus toetab.