Skip to content
Teise mätta otsast podcast artwork

PODCAST · society

Teise mätta otsast

by (Vikerraadio)

Vikerraadio saatesarjas kohtuvad pealtnäha kaugete valdkondade või arusaamade esindajad. Saatesari on eetris üle pühapäeviti kell 16.05.Saatesarjas "Teise mätta otsast" kohtuvad pealtnäha kaugete valdkondade või arusaamade esindajad.Saatesari viib iga kord kokku kaks inimest, kelle dialoogis sünnivad uued maailma mõtestamise võimalused. Kuigi arusaamad ja arvamused võivad erineda, leidub siiski ühisosa, mis neid ühe laua taha toob.Saatejuhid-toimetajad on Airika Harrik ja Marii Kangur.Saatesari "Teise mätta otsast" on eetris üle pühapäeviti kell 16.05.

Publisher-supplied feed metadata · PodParley refreshed Oct 24, 2026 · Source feed

Episodes

  1. Teise mätta otsast

    Suguvõsa märgib korraga nii inimesi, kellega me seotud oleme, kui lugusid, väärtuseid ja tundeid, mida me nende inimeste ja mälestuste kaudu endaga kaasas kanname. See, kuidas sugulased omavahel läbi käivad, kokku saavad ja üksteise elus osalevad, on olnud ajas ja on ka praegu väga erinev. Ka…

    more
  2. Teise mätta otsast

    Eest noorte kuritegevus on väiksem kui kümmekonna aasta eest, kuid siiski tõusuteel. PISA testi põhjal on needsamad noored samas maailmas ühed nutikamad.

  3. Teise mätta otsast. Rändeekspert Nastja Pertsjonok ja pagulastaustaga Celal Yildirim

    Lõimumisest räägitakse sageli numbrite, programmide ja poliitika keeles, kuid selle taga on alati ka inimeste päris kogemused – nii kuuluvustunne kui kõrvalejäämine, uute alguste võimalikkus ja samas ka haprus.

  4. Teise mätta otsast. Psühholoog Dagmar Kutsar ja töötukassa arendusjuht Cathy Vivien Vahi

    Eesti noorte koolikohustus pikenes 18. eluaastani ja kõrgkoolid said rekordarvu sisseastumisavaldusi. Samas võtab tehisaru ära terve rea algajatele mõeldud töökohti ja kinnisvara on üha kallim. Kui kerge või raske on Eestis selle kõige valguses oma elu alustada?

  5. Teise mätta otsast. Sotsioloog Margit Keller ja tarbimispsühholoog Ivar Soone

    Meie ümber on üha enam reklaami, mis kutsub üles midagi uut ostma. Samas koguvad vaikselt populaarsust paranduskeldrid ja laineid lööb KonMari minimalism. Kui palju asju me tegelikult enda ümber vajame?

  6. Teise mätta otsast. Kohapärimuse-uurija Lona Päll ja geograaf Taavi Pae

    Maamärgid võivad olla looduslikud objektid – rändrahnud, kanjonid või puu tänavanurgal, mille järgi me teame, et oleme peaaegu koju jõudnud. Teisalt on maamärgid ka ikoonilised ehitised, mis sümboliseerivad kindlat paika. Näiteks Eiffeli torn Pariisis, Golden Gate'i sild San Fransiscos või…

    more
  7. Teise mätta otsast. Jurist Lee Raudsepp ja semiootik Tiit Remm

    Avalikud ruumid on kohad, mis on ühiselt kasutatavad ja kõigile ligipääsetavad – näiteks tänav, park, rand või raamatukogu. Inimesed saavad seal vabalt liikuda, olla ja suhelda. Teisalt kehtivad seal ka ühised normid.

  8. Teise mätta otsast. Keskkonnasotsioloog Bianka Plüschke-Altof ja maastikuarhitekt Kadri Maikov

    Eesti linnaveertelt leiab endiselt nõukaaegseid datšasid ja linnasüdamed täituvad kogukonnaaedadega. Samas mängivad lapsed üha vähem õues, mullal ja murul.

  9. Teise mätta otsast. Ööuurija Karin Leivategija ja DJ ning pidude korraldaja Robert Kähr

    Ööelu võib tähistada muusikat, tantsu ja pidu, aga seda mõistet saab vaadelda ka laiemalt – kui ruumi, kus kohtuvad võõrad, sünnivad subkultuurid ja tekivad viisid koosolemiseks; kui aega, mil linn näitab oma teist nägu.

  10. Teise mätta otsast. Folklorist Marju Kõivupuu ja matusekorraldaja Tarko Tuisk

    Tänapäeval peaks inimene jääma justkui igavesti nooreks ja surma mainimine tekitab sageli ebamugavust. Teisalt on just surm see, mis meedias klikke ja ühismeedias tähelepanu toob.

  11. Teise mätta otsast. Spordiloolane Kaarel Antons ja liikumisõpetaja Raido Rebane

    Olümpiamängud on ühest küljest maailma suurim spordipidu, teisalt ulatub olümpia tähendus ja mõju ammu kaugemale pelgalt sportlikust pingutusest, medalitest ja rekorditest. Ajaloo jooksul on olümpiamängud kandnud endas kord rahvaste ühendamise lootust, kord poliitilisi pingeid, kord lihtsalt…

    more
  12. Teise mätta otsast. Kirjandusloolane Kristi Metste ning inimeste ja inimruumi häälestaja Epp Adler

    Sõber, sõprus, sõbralikkus on sõnad, mida saab öelda kergelt, aga mille tähendus võib olla sootuks mitmekihilisem. Mõni sõprus tuleb ellu ootamatult, mõni sõprus kasvab vaikselt ja aeglaselt. Mõni sõber jääb alles ka siis, kui ümbritsev muutub, ja on sõpru, kes ongi sõbrad mõnel kindlal…

    more
  13. Teise mätta otsast. Kunstnik Mark Antonius Puhkan ja geoloogist fotograaf Peeter Paaver

    Teadus on inimeste teadvuses midagi ranget, tõsist ja täpset. Kunst seevastu on tõlgendustele avatud ja seal näib justkui kõik lubatud.

  14. Teise mätta otsast. Maastikuarhitekt Sirle Salmistu ja meediapädevuse teadur Maia Klaassen

    Maailm muutub üha nutikamaks ja uued teenused kujundatakse digipädevale inimesele võimalikult mugavaks. Samal ajal püsib Eestis visalt kujutelm digipelglikust pensionärist ja alates 75. eluaastast jäävad inimesed kõrvale näiteks küsitlusuuringutest.

  15. Teise mätta otsast. Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm ja lastekirjanik Anti Saar

    Pipi Pikksukk, karupoeg Puhh, Harry Potter, muumid ja Alice, kes läbi küülikuaugu imedemaale sattus – need on vaid mõned maailma kõige kuulsamatest lasteraamatute tegelastest. Sipsik, mereröövli tütar Arabella, Sirli, Siim ja Lotte on vaid mõned tegelased, kelle seiklustele on kaasa elanud paljud...

  16. Teise mätta otsast. Semiootik Maarja Ojamaa ja kultuuriajakirjanik Valle-Sten Maiste

    Eesti inimesed külastasid mullu teatrit enam kui miljon korda ja tänavusel raamatuaastal saab kirjandus meedias ohtralt tähelepanu. Samal ajal arutletakse suisa Riigikogu infotunnis selle üle, kellel sobib Eesti Rahva Muuseumis avalikult esineda.

  17. Teise mätta otsast. Rahvastikuteadlane Liili Abuladze ja kasvatuspsühholoog Merilin Mandel.

    Eesti koos teiste Euroopa riikidega seisab juba ammu silmitsi olukorraga, kus sündimus järjest väheneb. Sotsiaalministeerium leidis tänavuses analüüsis, et enamik Eesti noori tahab lapsi saada, kuid neid sünnib erinevatel põhjustel siiski järjest vähem.

  18. Teise mätta otsast. Ajaloolane Ulrike Plath ja kliimateadlane Velle Toll

    Läinud aasta oli senise mõõtmisajaloo kõige soojem. Seejuures on Euroopa kõige kiiremini soojenev maailmajagu. Seisame üha enam silmitsi põudade, üleujutuste, tulvavihmade ja äärmuslike temperatuurikõikumistega.

  19. Teise mätta otsast. Spordivõistluste korraldaja Indrek Kelk ja keskkonnakaitsja Peep Mardiste

    Suured spordivõistlused annavad inimestele palju. Nii lemmikutele kaasa elamine kui ka ise spordi tegemine pakub võimalust tunda tõeliselt suuri tundeid. Teisalt, nende võistluste korraldamine toob kaasa palju logistikat, energiakulu, taristu korrashoiu või suisa rajamisega seotut.

  20. Teise mätta otsast. Ühiskonnateadlane Marju Lauristin ja haridusteadlane Margus Pedaste

    President Alar Karis rõhutab pea igas kõnes, kuidas eestlased on tark ja haritud rahvas. Tema algatusel kogub Eesti koolides vaikselt hoogu ka TI-hüpe.

  21. Teise mätta otsast. Kogukondade uurija Dagmar Narusson ja kogukondade arendaja Veiko Soo

    Kogukonnad seovad inimesi kokku justkui nähtamatute niitidega. Niidistikuks võib olla ühine kodukoht, hobi, lemmikmuusika või hoopis kõik kolm korraga.

  22. Teise mätta otsast. Majandusteadlane Maaja Vadi ja ajaloolane Andres Adamson

    Tänapäeval on töö- ja puhkeaeg hägustumas ning tegelikke töötunde kokku lugeda üha raskem. Samas leidub Eestiski ettevõtteid, kes katsetavad neljapäevast töönädalat.

  23. Teise mätta otsast. Uus hooaeg! Proviisor Ain Raal ja psühholoog Kadri Haljas

    Eesti inimesed on ravimtaimelembesed ja ostavad aastas apteegist ligi 20 tonni taimseid preparaate. Teisalt arendavad meie iduettevõtted üksteisevõidu nutikaid terviselahedusi.

  24. Teise mätta otsast. Arheoloog ja ajaloolane Priit Lätti ning sukelduja Kaido Peremees

    Seekordses saates vaatame sisse Läänemere merenduslikule pärandile.

  25. Teise mätta otsast. Helidisaini ekspert ja muusikapsühholoog Dali Kask ning helilooja Sten Šeripov

    Muusika mõju ja kujundamine. Heli on kõikjal ja mõjutab meid pidevalt. Kui teadlikult me seda märkame? Kuidas muusika ja helid mõjutavad inimese emotsioone, käitumist ja kognitiivseid protsesse?

  26. Teise mätta otsast. Haridusteadlane Maire Tuul ja tehnoloogiaajakirjanik Henrik Roonemaa

    Juba on uudistest kuulda, et laste käsitsi kirjutamise ja käsitöö oskused käivad alla. Samas peavad haridussüsteemid kogu maailmas kohanema tehisaru tulekuga.

  27. Teise mätta otsast. Filmitegija Ülo Pikkov ja ajaloolane Linda Kaljundi

    Seekord arutame külalistega multifilmide intertekstuaalsusest.

  28. Teise mätta otsast. Kunstiajaloolane Tiina Meeri ja fotograaf Risto Vähi

    Igal ajal on omad moed ja arusaamad, milline on ilus ja hea arhitektuur. Samuti võib üks alguspäevil põlatud maja minna sajandiga hinda ja teine jääda üha alla käiva maine tõttu tühjaks. Miks teeb inimeste arhitektuurimaitse selliseid tireleid? Kui väärikalt me oma arhitektuuripärandiga ümber...

  29. Teise mätta otsast. Perearst Marje Oona ja ajaloolane Heiki Pärdi

    Tänapäeval räägime näopuhatusrutiinidest, lõhnastame oma tualettpotte värviliste kuulikestega ja püüame teiseks juuniks pruuniks saada. Ometi oleme ajalooliselt olnud maatööd tegev talurahvas, keda tabas kodukorrastamistuhin alles saja aasta eest. Kas oleme lõpuks piisavalt või liigagi puhtaks...

  30. Teise mätta otsast. Keeleteadlane Karl Pajusalu ja semiootik Timo Maran

    Mida ütleb keel meie loodustunnetuse kohta? Kuivõrd meid ümbritsev loodus mõjutab meie keelt ja keelekasutust?

  31. Teise mätta otsast. Tarbegraafik Ivar Sakk ja psühholoog Talis Bachmann

    Köitev reklaam peab püüdma pilku, äratama huvi ja ideaalis avama inimese rahakotirauad. Ehkki üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna, ei saa üle ega ümber ka kirjatähtedest.

  32. Teise mätta otsast. Etnoloog Anu Kannike ja psühholoog Uku Vainik

    Kui kaks või enam inimest kokku saavad, istutakse lauda või juuakse ära tass kohvi. Perekondlikke tähtpäevi ei kujuta ilmselt ühise sööminguta ettegi, ehkki verivorsti asemel võib laual olla hoopis norivorst. Miks me kokku saades alati sööme?

  33. Teise mätta otsast. Visuaalkultuuri uurija Katrin Tiidenberg ja fotokunstnik Annika Haas

    Möödas on ajad, mil portreepildid ja natüürmordid ehtisid vaid jõukate koduseina. Tänapäeval on isiklik pildimasin taskus meist igaühel ja ainuüksi selfisid koguneb kõvaketaste kaupa. Miks me nii palju pilte vajame?

  34. Teise mätta otsast. Astonoom Elmo Tempel ja teadusfilosoof Ave Mets

    Mis tekitab inimestes igatsust kättesaamatu ja nähtamatu vastu? Miks me otsime tuge teaduselt ning mida periooditi kasvav ja kahenev huvi nähtamatu vastu räägib meie ajastu, ühiskonna, inimeste ja kollektiivse maailmataju kohta?

  35. Teise mätta otsast. Bioloog Tiit Maran ja politoloog Ott Lumi

    Saade "Teise mätta otsast" toob ühe mätta otsa bioloogi ja riigikogu liikme Tiit Marani ning teise mätta otsa poliitikukogemusega politoloogi Ott Lumi.

  36. Teise mätta otsast. Ajaloolane Kaarel Vanamölder ja korporatsiooni Filiae Patriae esimees Janete Lest

    "Eelmise sajandi kahekümnendatel oli Tartus üliõpilasorganisatsioone umbes 60, praegu on neid 20 ringis," ütleb ajaloolane Kaarel Vanamölder.

  37. Teise mätta otsast. Mängukirjutaja Märten Rattasepp ja dramaturg Taavi Eelmaa

    Arvutimäng ei tähenda enam ammu üksnes jooksmist ja tulistamist, vaid võib olla vägagi tekstirohke. Mille poolest erineb loo jutustamine mängus ja teatris või kirjandusteoses?

  38. Teise mätta otsast. Diplomaat Margus Laidre ja Eesti Filmi Instituudi juht Edith Sepp

    Margus Laidre ja Edith Sepp "Kunst kui pehme jõud rahvusvahelistes suhetes"

  39. Teise mätta otsast. Religiooniarheoloog Tõnno Jonuks ja poliitikateooria teadur Juhan Saharov

    Miks on just muutlikud ja väljakutsuvad ajad olnud ajalooliselt tõukeks uutele mõtetele ja kontseptsioonidele? Kuidas on märgilisemad näited eelmisel sajandil loodud kontseptsioonidest mõjutanud oluliselt Eesti riiklust ja rahvuslust?

  40. Teise mätta otsast. Kommunikatsiooniuurija Triin Vihalemm ja ajaloolane Kaarel Piirimäe

    Miks meil on üha vähem aega? Mõnel on alati kiire, teisel on aega laialt. Miks me aega erinevalt tunnetame? Kas tehnoloogia kiirendab aega ja mis selle kõige tulemus on?

  41. Teise mätta otsast. Immunoloog Pärt Peterson ja antropoloog Marko Uibu

    Tervis on meile kõige lähem ja seetõttu otsime viise seda hoida ja turgutada. Mida soovitab selleks immunoloog ja kuidas näeb tervistavate praktiseerimist antropoloog?

  42. Teise mätta otsast. Ajaloolane Mati Laur ja geneetik Triin Laisk

    Millal ja kuidas on õige aeg lapsi saada geneetiku ja ajaloolase vaates?

  43. Teise mätta otsast. Ajaloolane ja filosoof Eva Piirimäe ning endine õiguskantsler ja vandeadvokaat Allar Jõks

    Tänavu aprillis täitub saksa filosoofil Immanuel Kantil 300. sünniaastapäev. On põhjust küsida: kui palju on inimese moraalitunne kolme aastasajaga muutnud ja milliseks on see meie ühiskonna vorminud?

  44. Teise mätta otsast. Teatriteadlane Hedi-Liis Toome ja politoloog Mari-Liis Jakobson

    "Teise mätta otsast" paneb vabariigi aastapäeva eel ühele mättale teatriteadlase ja teisele politoloogi.

  45. Teise mätta otsast. Rakubioloog Toivo Maimets ja sotsioloog Mare Ainsaar

    Saade "Teise mätta otsast" toob ühe mätta otsa rakubioloogi ja rahvastikuteadlase ning küsib kuidas mikroobide ja inimeste ühiskonnad sarnanevad.

Type above to search every episode's transcript for a word or phrase. Matches are scoped to this podcast.

Searching…

We're indexing this podcast's transcripts for the first time — this can take a minute or two. We'll show results as soon as they're ready.

No matches for "" in this podcast's transcripts.

Showing of matches

No topics indexed yet for this podcast.

Loading reviews...

ABOUT THIS SHOW

Vikerraadio saatesarjas kohtuvad pealtnäha kaugete valdkondade või arusaamade esindajad. Saatesari on eetris üle pühapäeviti kell 16.05.Saatesarjas "Teise mätta otsast" kohtuvad pealtnäha kaugete valdkondade või arusaamade esindajad.Saatesari viib iga kord kokku kaks inimest, kelle dialoogis sünnivad uued maailma mõtestamise võimalused. Kuigi arusaamad ja arvamused võivad erineda, leidub siiski ühisosa, mis neid ühe laua taha toob.Saatejuhid-toimetajad on Airika Harrik ja Marii Kangur.Saatesari "Teise mätta otsast" on eetris üle pühapäeviti kell 16.05.

HOSTED BY

(Vikerraadio)

Produced by Eesti Rahvusringhääling

Frequently Asked Questions

How many episodes does Teise mätta otsast have?

Teise mätta otsast currently has 58 episodes available on PodParley. New episodes are automatically indexed when they're published to the podcast feed.

What is Teise mätta otsast about?

Vikerraadio saatesarjas kohtuvad pealtnäha kaugete valdkondade või arusaamade esindajad. Saatesari on eetris üle pühapäeviti kell 16.05.Saatesarjas "Teise mätta otsast" kohtuvad pealtnäha kaugete valdkondade või arusaamade esindajad.Saatesari viib iga kord kokku kaks inimest, kelle dialoogis...

How often does Teise mätta otsast release new episodes?

Teise mätta otsast has 58 episodes. Check the episode list to see recent publication dates and frequency.

Where can I listen to Teise mätta otsast?

You can listen to Teise mätta otsast on PodParley by clicking any episode. We provide an embedded audio player for direct listening, and you can also subscribe via your preferred podcast app using the RSS feed.

Who hosts Teise mätta otsast?

Teise mätta otsast is created and hosted by (Vikerraadio).
URL copied to clipboard!