Teoloogika

Helina Voogne, selle episoodi külaline, tegeleb igapäevaselt tööga, mille kaudu saab argielu elav inimene Piibli sisu ja tekstiga paremini kokku puutuda. Kuula "Piibel+" rakenduse arengutest ning muudestki teemadest, mis praegu Eestis Piibliteksti ja sõnumi levitamisel aset leiavad. Vestlust juhtis Usuteadusliku Seminari Piibliainete juhtõpetaja Sander Tulk.

Kirik on ka organisatsioon, mis koosneb inimestest ja seega vajab juhtimist. Kuid kirik on midagi muud üldisest organisatsioonist või ettevõttest. Seega tekib ka küsimus kiriku juhtimisest, ehk kuidas suhtuda ja kuidas juhtida organisatsiooni, milles osalemine on vabatahtlik, ning millest enamus "töötajatest" on vabatahtlikud. Milline peab olema juht? Külaliseks juhtimist õpetav professor Dave Cupery. Vestlust juhivad Sander Tulk ja Matthew Edminster.

Mis asi on prohvetlus? Kas Jumal annab ka tänapäeval prohvetlikku sõna inimestele? Sel teemal vestlevad Usuteaduslikust Seminarist Sander Tulk ja külalisõppejõud Peter Nordberg. Vestlus on inglise keeles.

Kirikuelus on ka omad väljakutsed, mis võivad pärssida inimese vaimset heaolu. Kuidas mõelda vaimsest tervisest ja selle hoidmisest vestlevad Sõbralt Sõbrale nõustamiskeskuse nõustaja ja vaimulik Maire Latvala, ning Usuteadusliku Seminari õppejõud Sander Tulk.

Teoloogika taskuhäälingu saatejuhid Matt Edminster ja Sander Tulk on võtnud vaevaks jagada mõtteid oma teadustööst. Mõlemad on aktiivsed doktorandid, kes on kirglikud oma teemast. Kuula sisukat vestlust kahe doktorandi vahel.

Külla tuli Tallinna Ülikooli psühholoogia professor Aleksander Pulver. Temaga vestlesid Sander Tulk ja Matthew Edminster religiooni võimalikest ohtudest (ja ka positiivsest mõjust).

EKB liidu aastateema, mis kattub ka Eesti Vabariigi 2025 raamatuaastaga. Mõtteid jagavad Tartu Ülikooli emeriitprofessor Tõnu Lehtsaar ja Tartu Pauluse koguduse õpetaja Kristjan Luhamets. Vestlust juhtis Usuteadusliku Seminari õppejõud Sander Tulk.

Väljavõte ühest ettekandest, mille pidasid Meego Remmel ja Helle Liht. Teemaks (nagu pealkirjast näha) misjon, ehk kristliku sõnumi levitamine.

Mis osakaal on meie endi kogemusel tõe mõistmisel ja tõe eristamisel. Kui isiklik kogemus läheb vastuollu Piibli õpetusega, siis mida teha? Kumb on kaalukam? Kas Piibli arusaam ja õpetus sellest milline elu peab olema? Või minu endi kogemus sellest, mis on õige ja milline elu peab välja nägema. Teema üle vestlesid Vana Testamendi õppejõud Sander Tulk, teadur Matthew Edminster ja seminari tudeng Tuudur Tilk.

Loeme Piiblit ja püüame seda mõista, aga kus selle tähendus õigupoolest on? Kas arusaamine Jumalikust inspiratsioonist muudab seda kuidas me tähenust mõistame ja otsime? Kuidas neid teadmisi jutlustamises arvestada? Teema üle mõtisklesid Kõrgema Usuteadusliku Seminari teadur Matthew Edminster ja Vana Testamendi õppejõud Sander Tulk. Külas oli ka noor teoloogiatudeng Tuudur Tilk.

Sel korral arutleti Piibli autoriteedi ja eksimatuse teemal. Külaliseks oli Tartu Kolgata Baptistikoguduse pastor Leho Paldre. Vestlust juhatasid Usuteadusliku Seminari õppejuht ja õppejõud Sander Tulk ja teadur Matthew Edminster.

Kuidas suhtestuvad omavahel kristlus ja islam? Kuidas saavad kristlased ja moslemid omavahel suhelda? Mis on ühisosa ja mis on erisusesd? Kas kõik moslemid on terroristid, kes soovivad uskmatuid ja teiseusulisi hävitada? Taoliste küsimuste ümber toimus vestlus EKB liidu suvefestivalil Toosikannu puhkekeskuses 2024 juunis. Erikülaliseks oli meil sel korral Tartu Ülikooli lähis-ida teadur Helen Haas.

Seksi ja sekuaalsuse teemad on kirikus laias laastus vaikitud või tabuks kuulutatud. Pastoraalselt on aga selge, et paljud inimesed maadlevad seksuaalsete probleemidega. Olgu selleks pornograafia sõltuvus, rahuldamatus vallalisuse tõttu või homoseksuaalsed tunded. Mis kuvandi on jätnud kiriklik kultuur seksuaalsuses, ning kas selles on ka midagi halba? Kuidas võiks nendes küsimustes noori toetada ja suunata?Teemat käsitlevad kogudusliku töö kontekstis Kõrgema Usuteadusliku Seminari teadur ja endine pastor Matthew Edminster, ning Kõrgema Usuteadusliku Seminari õppejuht ja Tartu Kolgata koguduse pastori-abi Sander Tulk.Lisaküsimuste korral kirjutada [email protected].

Alustame Teoloogika taskuhäälingus teemade sarjaga, kus puudutame päriselt raskeid elulisi ja usulisi küsimusi. Kuidas kirikus toime tulla eriarvamustega? Kuidas teha teoloogiat ja tõlgendada Piiblit ajal, mil maailm muutub kiiresti ja infot on tohutul hulgal vaid paari kliki kaugusel? Miks jõuavad kristlased erinevatele järeldustele kuigi loetakse sama Piiblit? Nendest küsimustest innustatult püüame luua keskkonna, kus ausalt ja avameelselt saab argumenteerida ühe teema kasuks või vastu, kuid samal ajal ka püüda mõista teist osapoolt ja leida ühisosa edasiliikumiseks.Saatejuhtideks on Kõrgema Usuteadusliku Seminari teadur ja õppejõud Matthew Edminster ja Kõrgema Usuteadusliku Seminari õppejuht ja õppejõud Sander Tulk.Lisaküsimuste puhul kirjutada [email protected].

Ka siira südame ja avatud meelega Piiblit lugedes võime tekstist valesti aru saada. Miks me ikkagi teeme vigu Pühakirja tõlgendamisel? Kuidas neid vältida? Mida teha siis, kui isegi diplomeeritud teoloogid ei suuda ühe või teise lõigu tähenduse osas konsensusele jõuda? Sellest kõigest vestlevad Mikaeliga KUSi piiblikooli õppejõud Matt Edminster ja Sander Tulk.P.S. Kui saate kuulamise järel tekib tungiv soov liituda piiblikooliga, siis rohkem infot leiad aadressilt https://kus.kogudused.ee/piiblikool/.

Olgem ausad, enamik palveid meenutab Jumalale suunatud soovide ja vajaduste nimekirju. Heal juhul lisanduvad sinna tänu ja ülistus – ent palve jääb ikkagi monoloogiks, millekski, mida meie tahame Jumalale öelda. Kas suhtlus Loojaga võiks toimida ka vastupidises suunas? Kristlikule vaimsusele pühendatud saatesarja teises osas räägib religioonipsühholoog ja retriidijuhendaja Kristel Põder meditatsioonist – palvevormist, milles kuulatakse rohkem kui räägitakse ja antakse Jumalale ruumi meid sügavalt isiklikul tasandil kõnetada. Kristel selgitab, kuidas kristlik mõtlus erineb budismi või New Age’i praktikatest ja annab nõu esimeste sammude osas.Saate käigus soovitas Kristel ka raamatuid ja kuulamisharjutusi edasiseks uurimiseks:Riitta ja Seppo A. Teinonen “Kõnelusi müstikast”Anselm Grün “Vaikimisest"“Rännakud vaikusesse” – juhendatud vaimulikud hrajutused, mis sobivad ka algajale

Kuidas võib kõikvõimas ja armastav Jumal lubada süütute inimeste kannatusi? Uues “Teoloogika” episoodis maadleb selle igivana küsimusega eetika õppejõud ja 3D koguduse pastor Meego Remmel. Hoiatuseks olgu öeldud, et 45-minutilise vestluse jooksul ei õnnestu nii usklikke kui ka skeptikuid pikalt piinanud kurjuse probleemi ammendavalt ära lahendada. Küll aga kõlab podcastis mitu klassikalist mõttekäiku apologeetika ABCst, millega tasub kursis olla. Samuti jagab Meego isiklikke ja liigutavaid lugusid kannatuste tähendusest  ning lõpuks annab nõu, kuidas kannatavale inimesele tegelikult toeks olla ja mitte oma targutamisega sisse sõita.

Kirikuelu on kaasaegse Eesti inimese jaoks kahetsusväärselt võõraks jäänud. Ometi näeme ühiskonnas suurt huvi vaimsete praktikate, maagia ja amulettide vastu. Kuidas jõudsime sellesse spirituaalsesse kriisi? Millised on tänapäeva inimese hingelised vajadused?  Miks ei ole kogudustel õnnestunud neile adekvaatselt vastata ja mida väärtuslikku saab kristlik traditsioon usukaugele skeptikule pakkuda? Sellest kõigest vestleb Mikael teoloogia populariseerija ning vaimsuse mõtestaja Hardo Pajulaga.

Kuidas erineb traditsioon Traditsioonist? Kas naised võivad kogudusi juhtida? Milline on koguduse ülesanne tänapäeva maailmas? Veebruaris avaldas KUSi õppejõud ja Salemi koguduse pastor Toivo Pilli esseekogumiku pealkirjaga “Selginemisi”, milles püüab nendele ja paljudele teistele põletavatele küsimustele vastata. Uus “Teoloogika” episood toob kuulajani raamatuesitlusel autoriga peetud vestlusest. 

Koroonapandeemia, kliimakriis, ebavõrdsus, sõda… Raske on leida tulist poliitilist teemat, mida paavst Frantsiskuse entsüklika “Fratelli tutti” ei puudutaks. Katoliku kiriku juhi viis põletavatel teemadel kaasa rääkida võib tunduda vabakirikliku vaimulaadiga kristlasele liialt väljakutsuva või ebatavalisena, ent see on kindlasti kuulamist väärt. Millist rolli mängivad entsüklikad järjest tugevamini polariseeruvas maailmas? Mis on paavsti sõnum? Mida saaksid Eesti protestandid talt üle võtta ja millele tuleks vastu vaielda? Sellest kõigest räägib Teoloogika 20. episoodis Tartu Ülikooli doktorant ja paavsti õpetuse populariseerija Igor Ahmedov.Entsüklikast arvamuse kujundamiseks tasub kindlasti lugeda teksti ennast. Eesti keeles võib tutvuda kirja lühikokkuvõttega.

Kas Ukraina sõda võib ususõjaks pidada? Ideedest, mis seisavad Venemaa agressiooni taga on saanud uus tüliõun maailma õigeusu kirikutele. Kui Moskva patriarh Kirill õnnistab Vene vägesid, siis Konstantinoopoli patriarh Bartholomeos on nende tegevuse üheselt hukka mõistnud. Vaimulikku ühtsust lõikavad taas riigipiirid ja ees lõõmavad uued kirikulõhed. Teoloogika 19. osas räägib Tartu Ülikooli kirikuloo kaasprofessor Priit Rohtmets, mida tähendab sõda Ukraina ja maailma usuelule laiemalt. Tähelepanuta ei jää ka teoloogiline elevant toas: miks kipuvad kristlased ikka ja jälle oma riikide sõdu kriitikavabalt õigustama?Podcastis on juttu ka Priit Rohtmetsa ERRi artiklist “Ukraina sõda kui ususõda”. Kõigil, keda teema rohkem huvitab, tasub kindlasti sellega tutvuda.

2009. aastal avaldas ajakiri Time artiklisarja pealkirjaga “10 ideed, mis parajasti maailma muudavad” – nende hulka arvati ka uuskalvinism. Õpetus totaalselt rikutud inimesest ja Jumalast, kes igaühte meist taevasse või põrgusse minekuks tingimusteta ette määrab, lööb laineid ka täna. Paljud kristlased – eriti noored ja energilised – näevad kalvinismis kompromissitut õpetust armust ja õiglusest, mis ei püüa inimestele meeldida, vaid kuulutab radikaalset evangeeliumi. Teised leiavad, et 16. sajandi teoloogiakoolkond maalib pildi julmast Jumalast, mis ei aita inimesi usule ega vasta armastava Isa figuurile, kellest kõneleb Piibel.Teoloogika 17. ja 18. episood ongi pühendatud debatile, mis kalvinismi ümber käib. Betaania koguduse noortejuht ja KUSi tudeng Oleksii Inno asub kindlalt reformeeritud teoloogiat kaitsma, Mikael jääb selle õpetuse osas pigem skeptiliseks… Kumb lõpuks Su enda ära veenab?Kaksik-podcasti teises osas esitab Mikael oma vastuargumendid ja väitleb Oleksiiga selle üle, millest Rooma kirja 3. ning 9. peatükk tegelikult kõnelevad.

2009. aastal avaldas ajakiri Time artiklisarja pealkirjaga “10 ideed, mis parajasti maailma muudavad” – nende hulka arvati ka uuskalvinism. Õpetus totaalselt rikutud inimesest ja Jumalast, kes igaühte meist taevasse või põrgusse minekuks tingimusteta ette määrab, lööb laineid ka täna. Paljud kristlased – eriti noored ja energilised – näevad kalvinismis kompromissitut õpetust armust ja õiglusest, mis ei püüa inimestele meeldida, vaid kuulutab radikaalset evangeeliumi. Teised leiavad, et 16. sajandi teoloogiakoolkond maalib pildi julmast Jumalast, mis ei aita inimesi usule ega vasta armastava Isa figuurile, kellest kõneleb Piibel.Teoloogika 17. ja 18. episood ongi pühendatud debatile, mis kalvinismi ümber käib. Betaania koguduse noortejuht ja KUSi tudeng Oleksii Inno asub kindlalt reformeeritud teoloogiat kaitsma, Mikael jääb selle õpetuse osas pigem skeptiliseks… Kumb lõpuks Su enda ära veenab? Kaksik-podcasti esimeses osas tutvustab Oleksii kalvinismi põhipunkte ja esitab oma peamised argumendid selle poolt.

Karl Tõnne oli tavaline usukauge eesti noor, kuni üks reedeõhtune pidu asetas ta täiesti uuele rajale. Sealt algas pikk teekond Jumalani, mil tuli ette nii sügavaid filosoofilisi kahtlusi kui ka isiklikke emotsionaalseid mõõnasid. Aga ta jõudis kohale! Täna teenib Karl 3D Koguduse kogukonnajuhina, õpib seminaris ja veab koos kolleegidega kogu EKB liidu noorsootööd.  Teoloogika 16. osas heidame pilgu kristluse olemusele, Piibli lugemisele tänapäeva maailmas ning nendele ootamatutele viisidele, mil Jumal inimesi usule kutsub.

Maire Latvala leidis Jumala raskel ajal, kui leinas oma teadmata kaduma läinud õde. Mõni aasta hiljem teoloogiat õppides avastas ta huvi hingehoiu vastu. Sellest ajast saati on Maire aidanud kümnetel inimestel minna läbi kriisisituatsioonidest, millega ta ise kunagi kokku puutus. Teoloogika 15. osas räägib ta hingehoidja töö olemusest ja jagab näpunäiteid, kuidas igaüks meist saaks oma leinavaid lähedasi paremini toetada.Maire on jätnud huvilistele ka põhjaliku lugemissoovituste nimekirja.

Evangeeliumi jagamine tundub sageli katsena midagi maha müüa – vahel ka evangelistile endale. Kuulsad misjonärid ja tänavajutlustajad on mõelnud välja palju tehnikaid ja näitlikke lugusid, mis aitavad piiblilugu lühidalt kokku võtta. Pikema järelemõtlemise peale tekib aga ikka palju küsimusi. Miks ei saa armastav Jumal lihtsalt andestada? Miks pidi Jeesus nii piinarikkalt risti peal surema? Kas kristliku usu peamine mõte on vältida põrgut või kannab see ka sügavamat eesmärki? Karmeli koguduse pastor Sven-Joonatan Siibak leiab, et evangeeliumi lugu on tegelikult keerukam ja rikkam, kui sageli arvatakse. Teoloogika 14. osas vestlevadki Mikael ja Sven-Joonatan Jeesuse elu, surma ja ülestõusmise tähendusest ning ootamatutest väljakutsetest, mida see meile seavad.

Eestit tabanud kuumalaine on lõpuks läbi saanud, aga kliimakriis jääb meid veel kauaks kummitama. See paneb paratamatult küsima, kas kristlaste suhe loodusega aitab probleemi lahendada või oleme hoopis ühest olulisest teemast süstemaatiliselt mööda vaadanud. Euroopa Baptistiföderatsiooni asepeasekretär ja KUSi õppejõud Helle Liht leiab, et Piibel ja kristlik traditsioon näevad looduses erilist väärtust, mida kaasaegne maailm ei suuda kuigi hästi tähele panna. Teoloogika 13. osas vestlevadki Helle ja Mikael kliimakriisist, ökoteoloogiast ja sellest, mida kogudused saavad looduse jaoks ära teha.Arutelu keskmes on Helle artikkel, mis ilmus hiljuti Usuteaduslikus Ajakirjas. Seda saab lugeda siin: https://drive.google.com/file/d/1C-hy6VlNCrZfFBBPCmSPK-CdEtEPO0Kk/view?usp=sharing

Kui Karmen Maikalu alustas tööd psühholoogina, kartsid mõned inimesed talle tänaval “tere” öelda. Mine tea, järsku keegi mõtleb, et oled probleemne! Õnneks on suhtumine ajapikku muutunud – ka kogudustes. Teoloogika 12. osas vestlevadki Karmen ja Mikael kristlaste suhtumisest psühholoogiasse ja arutavad, millal tasub oma murega spetsialisti poole pöörduda ning kuidas teist inimest tähele panna.Podcastist käib läbi ka mitu kasulikku viidet…Tasub uurida veebilehte peaasi.ee. Seal on palju häid nõuandeid oma ja ümbritsevate inimeste vaimse tervise eest hoolitsemiseks.Sinuabi.ee on leht, mis koondab kristlastest psühholoogide, terapeutide ja hingehoidjate kontakte. Neile, kellel on teema vastu sügavam huvi, soovitab Karmen lugeda prof Tõnu Lehtsaare hingehoiu-teemalisi raamatuid.Hea teos, mis kombineerib teoloogiat ja psühholoogia aluseid, on ka David A. Seamandsi “Ja mina annan teile hingamise”.

Kust me teame, et Jeesus päriselt olemas oli? Kas evangeeliumid on usaldusväärsed ajalooallikad või keiser Constantinuse sepitsetud müüdikogumikud? Mida piiblis leiduvate vasturääkivustega peale hakata? Teoloogika 11. osa külaline on apologeet ja Kolgata koguduse noortejuht Sander Tulk. Koos Mikaeliga vaatavad nad otsa enim levinud argumentidele kristliku usu vastu ning püüavad põhjendada, miks 2000 aastat tagasi kirja pandud lugu neile siiamaani tõesena tundub. <br>Podcastist käib läbi ka mitu kasulikku viidet… <br>Saate käigus mainib Sander kahte põnevat debatti, mida tasub kindlasti vaadata:John Lennox vs. Richard Dawkins;Mike Winger vs. Matt Dillahunty.Sander viitab ka Peeter Roosimaa artiklile Markuse evangeeliumist.Mikael toob sisse argumendi Richard Bauckhami raamatust “Jesus and the Eyewitnesses”. Autor annab päris hea ülevaate oma argumentidest podcastis “Unbelievable?”.

Kas hea kristlane võib ka depressiooni põdeda? Millal on õige aeg spetsialisti poole pöörduda? Ega antidepressantidest sõltuvusse ei jää? Vaimse tervise häireid diagnoositakse aina rohkem, ent diagnooside arvuga kasvab ka küsimuste arv. Seepärast ongi Teoloogika 10. osas külas psühhiaater Andres Sild, kes nendele vastab.

Mida keerukamaks muutub kaasaegne teadus, seda lihtsamini tekivad möödarääkimised ja vandenõuteooriad. Kas koroonavaktsiinid sisaldavad aborteeritud loodete rakke? Kas kristlased peaksid vaktsineerimisest loobuma? Etteruttavalt olgu öeldud, et antud jutt ei vasta tõele ja kristlik usk ei anna põhjuseid vaktsiinide umbusaldamiseks. See aga ei tähenda, et vaktsiinide teema poleks arutamist väärt. Teoloogika 9. osa külaline on pastor ning Eesti Kirikute Nõukogu eetika ja eluväärtuste töörühma konsultant Meego Remmel. Meego ja Mikael vestlevad sellest, kust pärinevad kirjeldatud väärarusaamad ning mis on tegelikult tähelepanuväärsed vaktsineerimisega seotud eetikaküsimused.

Iga kriis pakub lugematuid võimalusi narratiivide loomiseks. Miks see meiega juhtus? Kas see on Jumala karistus või erakordne võimalus usku kuulutada? On siis tegemist õnnetu juhuse või kurjade jõudude vandnõuga? KUSi rektor Einike Pilli arvab, et katsed kõike ära seletada ei vii meid tõele lähemale. Küll aga tasub mõelda, millist ülesannet oleme kutsutud täitma siin ja praegu.  Aasta viimases Teoloogikas vestlevad Einike ja Mikael koroona õppetundidest ning kriisiteoloogiast N. T. Wrighti raamatu “Jumal ja pandeemia” valguses. Lugemissoovitus: N. T. Wright “God and the Pandemic: A Christian Reflection on the Coronavirus and Its Aftermath”, Zondervan, 2020

Mišna, talmud, midraš... Kas neist segastest sõnadest võib ka tavalisel kristlasel kasu olla? Igor Raikhelgauz, baptist, kes on 10 aastat juudi pärimust uurinud, arvab, et võib. Suuline toora oli lahutamatu osa Jeesuse ja Tema jüngrite usust ning selle tundmine osutub üllatavalt heaks abivahendiks uue testamendi uurimisel. Teoloogika 7. episoodis arutamegi, mida sarnast on protestantidel juutidega ning kuidas õppida lugema piiblit juudi silmadega. Podcastist käib läbi ka mitu kasulikku viidet: Esimeseks ampsuks sobivad Igori enda mõtisklused Õpetussõnade raamatust: shorturl.at/ntxGHTasub hoida silma YouTube’i kanalil Ohr Hachayim – seal on head videokommentaarid vana testamendi tekstide kohta: https://www.youtube.com/channel/UC6_oJh6M4sZR6rQx2e6PLhwTõsisematele õpetlastele: Craig S. Keener „The IVP Bible Background“  ja rabi Yosaif Asher Weissi sari „A Daily Dose of Torah“

“Järjest rohkem inimesi sai päästetud, aga nad said päästetud üksi,” kirjutas politoloog Mark Lilla ameeriklaste usuelust 1980. aastate alguses. Kiriku tähtsus ühiskonnas tõusis, kuid inimeste side konkreetsete kogudustega vähenes: igal pühapäeval sai uude kohta teenistusele minna. Milleks siis ikkagi end ühe kogukonnaga siduda, kui valik on nii lai? Teoloogika kuuendas osas räägib KUSi õppejuht Kadi Tingas kogudusse kuulumisest, headest ja halbadest põhjustest koguduse vahetamiseks ning sellest, miks ta on saanud ja jäänud Risttee liikmeks.

9. septembril eetrisse läinud Pealtnägijas toodi päevavalgele õõvastav lugu lapse seksuaalsest väärkohtlemisest kristlikus peres. Ehkki toimuvast teadsid ka teised koguduse liikmed, ei tehtud tema abistamiseks midagi. Selle asemel õpetati kuritarvitatud tüdrukule, et kristlane peab andestama… Teoloogika seni kõige raskemas osas analüüsivad psühholoog Karmen Maikalu ja pastor Erki Tamm Pealtnägijas kajastatud lugu ning arutavad, kuidas teha meie kogudustest laste jaoks päriselt turvalised paigad, kus kehtib nulltolerants igasuguse vägivalla suhtes.

Kas kristlased peaksid poliitikast osa võtma? See küsimus muutub eriti päevakajaliseks, kui su rahvas satub vägivaldse diktaatori küüsi. Teoloogika neljandas osas räägib Minski Ülestõusmise Koguduse pastor Sergei Drozd, kuidas Valgevene kogudused vabadusvõitluse keerises toime tulevad. Hiljem analüüsib KUSi läkituse ja misjoni valdkonna juht Helle Liht, mida on piiblil öelda. Tuleb välja, et Rooma kiri on mässulisem, kui arvata võiks, ja usk Jeesusesse on palju rohkemat, kui isiklik vaimsus.

Miks võim on tihtipeale armastusest ahvatlevam? Miks kerkib Jeesuse järgijate seas ikka ja jälle esile kogukondi, mis valivad rõõmusõnumi asemel seaduse tähe? Tartu ülikooli uue testamendi lektor Ain Riistan leiab, et probleem on üldinimlik. Igaühes meist on natuke fundamentalisti. Tema talitsemiseks arutavadki Mikael ja Ain fundamentalismi ajalugu, tekkepõhjuseid ja väljendusvorme. Teoloogika 3. osas juttu sellest, kuidas võtta piiblit tõsiselt, äärmustesse laskumata.  

Kus on Jumal koroonaviirusega maailmas? Väljakutsed on uued, aga küsimus vana.  Teoloogika teises osas arutavad Mikael ja 3D Koguduse pastor Jakob Remmel, mida selliste küsimustega peale hakata. Ehkki usk on paljude jaoks pigem südame ja mitte mõistuse asi, leiab Jakob, et törts apologeetikat ei tee siin kellelegi paha.

Miks mõtleme ülistuse all ennekõike ühislaulmist ja mitte terviklikku eluviisi? Kas ülistus, mis meile „täiega heana“ tundub, on ka piibli seisukohalt hea? Kas äge bridge viib Jumalale lähemale? Kuidas ülistada siis, kui oled introvert ega julge teistega lauldes käsi üles tõsta? Mis lepitab koraalide armastajaid ja Hillsongi fänne? KUSi taskuhäälingu esimeses osas räägivad Mikael ja Ragne Vaughan Robertsi äsja eesti keeles ilmunud raamatust "Tõeline ülistus" ning lõpus vaatavad üle ka selle kevade kristliku muusika parimad hitid.