Toomas Sildami intervjuu

43-aastane Sten Tamkivi, Skype Eesti endine juht, on siinsete IT- ja idufirmade üks nähtavamaid eestkõnelejaid. Californias töötanud ning siis koos perega Eestisse tagasi tulnud Tamkivil on ühiskonna suhtes tundlikku närvi.

"Hullud päevad". Täpselt nii, kui vaadata poliitilist maastikku kaks nädalat enne kohalikke valimisi, kui hullutavad lubadused on osa meie argipäevast. Kuidas selles virr-varris orienteeruda? Spikrit aitab sõnastada mõttekoja Praxis juht Urmo Kübar.

Mailis Reps on vaieldamatult üks Eesti viimaste aegade mõjukaim poliitik, kes olnud mitmete valitsuste moodustamise juures ja võinuks 5 aasta eest saada Eesti Vabariigi presidendiks, kuid kadus avalikusest pärast paljastusi väidetava maksumaksja raha priiskamise kohta.

Koroonanumbrid tõusevad jälle. Aga kas me teame, kui palju on Eestis olnud koroonasurmi? Miks on vaktsiinivastastel lihtsam oma sõnumit levitada kui teadlastel? Kas tervise- ja tööminister Tanel Kiik on ebaõnnestunud ja peab tagasi astuma? Kellelt neid küsimusi küsida? Mida vastab Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professor Krista Fischer, valitsust koroonaajal nõustava teadusnõukoja liige? Saame teada.

Ajakirjaniku taustaga Kadri Liik, kunagine Postimehe Moskva-korrespondent, töötab viimased kümmekond aastat Londonis ja Berliinis. Tema töökohaks on mõttekoda Euroopa Välissuhete Nõukogu ja peateemaks muidugi Venemaa.

On kindlasti üks inimene, kelle kohta tahame kõik rohkem teada. Teada seda, mida ta Eesti elust ja poliitikast arvab. Teada seda, kas temas on rohkem ebakindlust või enesekindlust, kui vaatab viis, aga ehk isegi kümme aastat ettepoole. See inimene on Alar Karis, Eesti järgmine president.

Millest rääkida võidupüha ja jaanipäeva eelõhtul peaministriga? Arusaamatutest kärbetest, koroonast ja selle võimalikust 3. lainest, koalitsioonipartnerist ja pindudest maakodu terrassil, kindralist ja orkestrist, vastasseisudest poliitikas. Miks Kaja Kallas loeb raamatut "Kuidas mölakatega toime tulla" ja kas tõesti on mingi niit, mis kõiki 1,3 miljonit Eesti inimest koos hoiab?

Eesti üks säravamaid diplomaate alustas suursaadikuna NATO-s neli aastat tagasi. "Maailm meie ümber on muutunud ohtlikumaks," tunnistab ta nüüd, oma lähetust lõpetades. Samas usub ta, et Eesti julgeolek on praegu tugevamalt kaitstud kui varem.

"See on üks Eesti-Soome viimaste aastakümnete raskemaid hetki." Need sõnad lausub Eesti Välispoliitika Instituudi direktor Kristi Raik olukorras, kus Soome hoiab Eesti pendelrändajatele piiri ikka kinni ja Eesti on Soomega avalikult tülis.

Paljud meist on sõitnud Baltic Queeniga Tallinnast Stockholmi ja tagasi. Suur laev, täis melu ja elu, ikkagi 2800 reisijat pardal.Aga nüüd? Baltic Queen igavleb sadamas kai ääres, irvakil visiir nagu magaja lahtivajunud suu, pääsukesed on autodekile pesad teinud. Laev on kummituslikult tühi ja vaikne. Restoranis, valge linaga kaetud laua taga, ees klaas vett, istub Tallinki suuromanik Enn Pant. Mida on tal selles lõputuna näivas koroonakriisis öelda?

Kas koroonakriisi ajal on õiguskantsleri kohta kõige õigem öelda vabadusekantsler? Oleks õiguskantsler Ülle Madise sellega ise nõus? Põnev on kuulata, läbi milliste valikute ja karide oleme koroonaajal tänasesse jõudnud, et lõpuks öelda: inimesi rumalaks pidada on nii ebaeetiline kui ka ülbe. Ülle Madisega rääkides tuleb muidugi ka meeles pidada, et mõnikord on ka vaikus vastus.

Kui Eesti üks põnevamaid ja tundlikumaid lavastajaid Elmo Nüganen ei töötaks teatris, siis kus ta töötaks? Mõelge korraks võimalikule vastusele.

Mida politsei kardab või õigemini, milleks on politsei valmis, kui kusagil tekib protestihõnguline meeleavaldus, näiteks Toompeal, otse riigikogu ukse ees? Kas politsei saab siis lähtuda sellest, mis võib olla juhtub või peab teadma täpselt, mis juhtub? Ja kuidas on üldse tulla poliitikasse nii, et täna oled politseinik ja homme minister?

Türi vallavanema kohta on öeldud, et Pipi-Liis Siemann on poliitik, kellel on vahel hullud ideed, kuid kes iialgi ei lähe hulluks.Punase peaga, sageli naeratav enesekindel Pipi-Liis Siemann teeb sissevaate erakonda Isamaa, kuhu ta 13 aastat tagasi astus ja mille nimekirja asemel juhib ta seekordsetel kohalikel valimistel hoopis valimisliitu.

17-aastane Daniel Kõiv istus aprillis 11 päeva sellise plakatiga Toompeal, silmitsi kümnete ja sadade protestijatega, kellele ei meeldi valitsuse ja riigikogu tegevus koroonakriisi ajal. Kes on Daniel Kõiv, mida ta tahab ja mida arvab?

Kas välispoliitikas, mida toetab sõjaline jõud, on nii nagu teatris: kui esimeses vaatuses ripub püss seinal, siis viimases vaatuses see pauku ka teeb? Ehk et kui Venemaa on koondanud Ukraina piiride lähedale üle 100 000 sõjaväelase, kas see tähendabki sõda?

Muidugi võinuks ansambli "Rentaablus" omaaegselt viiulimehelt küsida kummituslikult inimühjas Eesti Rahva Muuseumis ehk ERM-is ühe loo mängimist. Aga selle asemel sai mindud traditsioonilisemat teed pidi.

Kes on see noor mees, kes ütleb, et lõpetas mullu sügisel uudiste lugemise, sest seal oli liiga palju ebaviisakust? Kes muretseb, et hinged on praegu inimestel natuke tühjad? Kes imestab, et lapsed kardavad vaikust? Kes nõustub, et laulupeol võiks kõlada ka üks venekeelne laul? Kes teab tuleviku kohta kindlalt, et ta sureb ära ja meie sureme ka? Kes võrdleb Eesti presidenti dirigendiga ja arutleb, kelle taktikepi all ta tahaks orkestris mängida?

Veteranpoliitik Andrus Ansip on otsekohene kõigi suhtes, ka endasse vaadates. Endise Eesti peaministri ja Euroopa Komisjoni asepresidendi rokkiv intervjuu lendab läbi Eesti sisepoliitika, kus mitmed tegijad saavad kõrvakiilu; vaatab koroonakriisi, sügisel saabuvaid presidendivalimisi ja jõuab küsimuseni, kuidas Eesti suusatamine dopinguvarjudest puhtaks pesta.

Elroni rongifirma juht Merike Saks kihutab täiskiirusel süvariigi väravate vahelt läbi. Kümmekonna päeva pärast saab temast Eesti üks mõjukamaid riigiametnikke - Rahandusministeeriumi kantsler.

"Kõik need miljardid inimesed on tegelikult fantastiline toidulaud mõnedele olevustele. Näiteks koroonaviirusele, kes kasutab meid enda paljundamiseks, mängides meiega malet ja alustades alati valgetega." Kes oskab niimoodi rääkida? Teaduste akadeemia president Tarmo Soomere, mees, keda peab mõtte tabamiseks kuulama sõnade tagant ja sõnade vahelt.

President, kelle riik on koroona-aastaga kokku kukkunud... Tiit Pruuli, Eesti Turismifirmade Liidu president, ettevõtja, aga ka tähelepaneliku ja tundliku pilguga ühiskonnavaatleja. Ta on küll ülikriitiline eelmise valitsuse suhtes, kuid soovitab – ärge otsige süüdlasi. Ja muretseb, et Eesti näkku on viimasel ajal tekkinud viril grimass.

"Päris lahti ei ole Eesti inimesed end okupatsioonist lasknud... Oled kõva häälega kõva mees ja see viib lollide lahendusteni... Võrdsemaks saab ühiskond siis, kui rikkamad maksavad vaestest rohkem... Rahvusvahelised suhted ei ole tavaliselt praalimine... Peale inimese on väärtuslik kord hunt, kord jänes..."

Kas välispoliitika on surmtõsine või võib seal nalja ka teha? Kas eesti välisminister Eva-Maria Liimets võib mõnele oma kolleegile öelda, et luges sotsiaalmeedias päevakajalist postitust. Postitust: " Hiina vanasõna- kes ei usu, et üks inimnene suudaks muuta maailma, ei ole kunagi proovinud süüa halvasti küpsetatud nahkhiirt."

Kas neli aastat peaministrina töötanud Jüri Ratas on nüüd vaba mees, kes võib rääkida ilma apteekri kombel sõnu kaalumata? Näiteks sellest, kas ka täna teeks ta uuesti valitsuse koos Isamaa ja EKREga.

Inimesed on koroonast väsinud, koroona tekitab stressi ja lõhub meie turvatunnet. Kuidas selle kõigega toime tulla? Valitsust nõustava teadusnõukoja liige, käitumisteadlane ehk psühholoog Andero Uusberg räägib sellest kõigest kell 14.05. Küsib Toomas Sildam.

Tal oli kõik olemas – riigikogu liikme turvaline töö ja mugav korter Tallinna kesklinnas. Kuu aega tagasi loobus ta kõigest sellest ja läks ebakindlale kolme jalaga taburetile Narva. Kuidas sealt piiri pealt, viimasest lahkest majast, Eesti elu paistab? Narva linnapea Katri Raik räägib.

Erakondade viimaste toetusküsitluste järgi on parlamendiväline erakond Eesti 200 tõusnud populaarsuselt kolmandaks. Kas erakond naudib kõrgeid toetusprotsente teenitult või teenimatult? Kuidas mõjutab Toompeal toimuv võimuvahetus partei toetust lähenevate kohalike omavalitsuste valimiste eel?

On väga vähe inimesi, kes teavad täpselt, miks Jüri Ratas astus peaministri kohalt tagasi, miks lagunes tema valitsus, miks sai reformierakond võimaluse alustada koalitsioonikõnelusi Keskerakonnaga. Üks neist vähestest teadjatest on riigi peaprokurör Andres Parmas.

On ilus ja imeline mõelda, et varsti on Eesti juba 30 aastat uuesti iseseisev ja rohkem kui üks põlvkond on üles kasvanud vabas Eestis. Aga kui pöörame end vaatama 30 aasta taha, jaanuarisse 1991 - kuidas ennast NSV Liidu impeeriumist lahti haagiti?

Kas kaks riiki, Poola ja Ungari, saavad võtta Euroopa Liidu pantvangi?"EL-i ei saa võtta keegi pantvangi," ütleb välispoliitiliselt nõtke Siim Kallas, kes 10 aastat töötas Euroopa Komisjoni asepresidendina ja kes räägib sellestki, mis on viimase 30 iseseisvuse aastaga Eestis juhtunud.

Mis on hullem - koroona või poliitika?Neid kahte võrrelda oskab endine peaprokurör Lavly Perling, kes kõigepealt oli koroonahaige ning siis teatas oma lähenemisest Isamaa Parempoolsete ühendusele, mis tekitas paraja segaduse.

Kes ja miks tahab anda venekeelsele valijale järgmistel valimistel värviteleviisori? Ja kes võrdleb äsja haridusministri ametist lahkunud mõjukat keskerakondlast Mailis Repsi vägeva vähiga?

Mitu lööki jätab välisministeeriumi kantsleri süda vahele, kui siseminister nimetab USA valitud presidenti korrumpeerunud tüübiks? Ja kas kantsler Rainer Saks, kes nädala pärast läheb riigitöölt erasektorisse, teab, mitu välispoliitikat Eestil on? Küsime seda temalt.

Kas ongi nii, et pärast Donald Trumpi valmisikaotust jääb meie populistlikust EKREst pikapeale järele vaid paha hais nagu ennustab kirjanik Olev Remsu? Politoloog Tõnis Saarts sellega ei nõustu. Miks, seda kuulete intervjuust. Küsib Toomas Sildam.

Neli aastat tagasi avasid sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski ja isamaalane Margus Tsahkna Keskerakonnale peaministri kabineti ukse, millest astus sisse Jüri Ratas.

Miks Eesti üks rikkamaid inimesi, Euroopa suurim puidugraanulite tootja Raul Kirjanen ei toeta ühtegi erakonda ja millistel tingimustel oleks ta siiski valmis Eestimaa Rohelisi valimiste eel aitama?

Ei mingit päevapoliitikat. Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher räägib kuritegevusest, koroonanakatunutest päästekopteris, relvaloa omanike eluviiside kontrollimisest, uutest kiiruskaameratest, anonüümsetest kõnekaartidest ja veel mitmel põneval teemal.

Eesti suursaadik USA-s Jonatan Vseviov, kellest saab järgmine Välisministeeriumi kantsler, kaotas koroonanakkuse tõttu haistmismeele ega tundnud, kuidas lõhnab Washingtonis sügis.

Kust sai alguse Eesti uus spioonipõnevik "O2"? Kuidas üldse kirjutada olukordadest ja sündmustest, mida me ise pole kogenud ja mis on olnud üdini salajased?

Reeturitest ja reetmisest.

Mida teha välistudengitega, miks nad üldse Eestisse tulevad ja keda neist Eesti tegelikult vajaks? Või - miks rahandusminister õpetab kaitseministrit, millist relvastust ja kust osta? Aga millal saame eestikeelse koolisüsteemi?

Koroonaviiruse teine laine on tulnud, ja nagu paljud hoiatavad, siis selleks, et jääda. Vähemalt mõneks ajaks.

Reedeti alustab Vikerraadios intervjuusarjaga Toomas Sildam, kes otsib vestluskaaslaseks inimesi, kes aitaksid rohkem mõista Eestit, Euroopat ja maailma.