Tulevikust täna

Seekordses osas arutame viimase aja algatusest tuua tehisaru kasutus koolidesse. Kuidas see hakkab mõjutama õppetegevust, kas lapsed saavad endale lihtsalt kõik ChatGPT või on selles ka mingi muu suunitlus. Saates külas Jaan Aru

Sel korral võtame päevakajaliselt aruteluks e-hääletamise süsteemi toimimise. Kuna sellega käib kaasas palju kuulujutte ja linnalegende võtame selle süsteemi tehniliselt lahti ja vaatame kuidas ta töötab ning mil moel erinevad riskid on maandatud. Saates külas süsteemi algusaegadest tuttav Tarvi Martens ning täna sellega tegelev Tõnis Lepik (RIA).

Seekord võtma ette Kanadas värskelt loa saanud tuumajaama kompleksi ning selle välja käidud hinna. Kas tegemist on kõrgema hinnaga kui prognoositud? Millest üldse hind koosneb? Kuidas see transleerub Eestisse ning kas meil on üldse pädevat tööstust, kes suudaks panustada tuumajaama ehitusse. Kõigest sellest Kalev Kallemetsaga arutamegi.

Seekordses osas vaatame mida on eestis ja mujal lennunduses tulemas või tegemisel ning millega tegeleb ka lennuakadeemia. Aga arutame ka seda, et kuidas on lood sellega kui me automatiseerituse poole rohkem liigume. Täna juba kasutatakse irdtorni ehk lennujuhtimise torn on digitaalne ja konkreetset torni väiksemate lennujaamade juures pole. Mida aga arvata kui piloot ka kodunt töötaks? Kas COVIDi aegsed meemid võivad saada reaalsuseks.

Vaatame seekord Montessori haridusse sisse. Tegemist on ühe maailmas enim kasutatud õppe metoodikaga, mis käsitleb endas täielikku metodoloogiat alates sünnist kuni täisealiseni. Ka eestis on lasteaia rühmasid juba loodud mitmeid ning ka esimesed kooliklassid aga mis siis on täpselt see Montessori metoodika, kas me kasvatame piirideta lapsi või just iseseisvaid, kes suudavad ka võtta vastutust oma vabaduste eest. Seekordses osas on külas Bo Mynett, kes on Eestis külas koolitamas Montessori 6-12 juhendajaid mistõttu on ka episood ingliskeelne.

Sadakond aastat oleme kasutanud vahelduvvoolu. Sellel on olnud palju hüvesid aga tegelikult on tal ka mitmeid puuduseid. Neid viimaseid me tihti aga ei tea ega märka, aga iga elektriseade tegelikult suuresti siseselt kasutab alalisvoolu ja see igas seadmes alaldi ja teisendamine on erineva efektiivsusega. Arutame kas saaks seda teha kuidagi paremini ja kuidas oleks kui süsteem oleks alalisvoolu põhine.

Viimasel ajal on olnud suured arutelud teemal, et kas riikide vaheliste ühenduste pudelikaela tõttu kogunenud ülekoormustasu peaks hoidma uute ühenduste jaoks, selle võrra vähendama tariifi või veel muud tegema. Samuti on hiljuti avanenud sagedusturg, mis palju segadust tekitanud. Et saada asjad selgemaks võtsin kokku Kalle Kilk (Elering) ja Marti Hääl (Alexela) ning arutasime asjad selgemaks!

Traditsiooniliselt on tööõpetus koolides puutöö ja heegeldamine. Kas see aga valmistab meie noori ette uueks keskkonnaks kuhu nad tööturul sisenevad peale kooli? Äkki oleks aeg see üle vaadata ja moderniseerida. Mitte, et puutöö või heegeldamine halb oleks, aga äkki peaks see olema laiema vaatega. Saates külas teemas kaasa mõtlemas Taavi Kotka

Võtame fookusse elektriautode laadimistaristu. Kus me oleme, kuhu liigume. Kas meil on juba piisavalt laadijaid, et võib julgelt elektrika osta ja ei pea muretsema või on veel hõredaid kohti. Kuidas on lood eri laadijate pakkujate vahel koostöös ning kuidas saab olema raskeveokitega. Saates külas Alan Vaht (Terminal) ning Jaanus Riiner (Enefit Volt).

Seekordses osas arutame erineva skaalaga salvestuste koostoimest ja konkurenstis. Kuidas nad turule sobituvad ja mis osi sellest katta saavad. Kas siis suuremahulise salvestuse loomine on vajalik, kas seda on vaja ilmast sõltuvale või ka sõltumatule tootmisele? Küsimustele aitab vastuseid leida Paldiski vesisalve üks asutajaid Peep Siitam.

Tänapäeval on järjest muutumas kanalid mille kaudu brandid oma turundust teevad ja mille kaudu tuntuks saavad. Kui nn influencerid väiksel määral asju mõjutavad, siis aeg-ajalt on võimalik teatud isikutel ikka väga suurelt asju mõjutada. Ühe näitena võtamegi ette Tesla brandi kujunemise Elon Muski isiku kaudu ning viimastel kuudel selle ootamatu suur imago kahju, mis on tekkinud Eloni poliitikasse suundumisest ja sõnavõttudest. Kuidas selles navigeerida ja mida teha ja mitte teha aitab arutada Olesija Saue, persoonibrandingu ekspert.

Seekordses osas arutame Eesti maavarade seisu üle. Kui palju me üldse teame mis meil maapõues on, kui sügavale oleme läinud ning mis on selle potentsiaal üldse. Ja loomulikult on kõrgfookus fosforiidil, mis hetkel aktuaalne ning sellel küsimusel, et kuidas seda kaevandatakse, kuidas on arenenud tehnoloogiad ja kas need haruldased muldmetallid on üldse kaevandatavad seal kahasse? Saates külas Kalle Kirsimäe ja Jaanus Purga.

Seekordses osas arutame OSCD Tuumaenergia agentuuri peadirektori William D. Magwood IV-ga tuumaenergia rollist ja arengutest maailmas. Kuidas tuumaenergia areng oli vahepealsel perioodil peale Fukushimat. Kuidas on väljavaated tulevikuks ning mida me riikide üleselt saaks teha veelgi efektiivsuse suurendamiseks ja tulevikku liikumiseks.

Tavakodanikena on meil ringmajanduse osast tuttav paberi, klaasi jne sorteerimine aga mis saab elektriautode akudest, tuulikute labadest ja muust keerukamast. Kas ringmajandus võib olla meile euroopas päästekiviks kuna paljusid kriitilisi tooraineid ei ole meil piirkonnas saada ja sõltuvus ebasõbralikest riikidest on probleemiks. Arutame temaatikat KBFI vanemteaduri Ivar Kruusenbergiga.

Kuidas üldse tehakse plaane, eelarveid ja ajakavasid projektidele, mille maksumused on miljardites ning ehitus ja planeerimisfaasid aastakümnetes? Kogu majanduskeskkond seal ümber on pidevas muutumuses ning komplekssed projektid sõltuvad paljudest parameetritest. Selleks, et seda teemat lahata olen saatesse kutsunud kahe suurprojekti esindajad: Anvar Salomets (Rail Baltica) ning Kalev Kallemets (Fermi Energia, tuumajaam).

Informatsiooni hulk meie ümber on viimastel aastakümnetel kasvanud metsiku kiirusega. Koos interneti levikuga on meil kõigil nüüd võimalus saada kõike ja kohe ning ka meid on võimalik kätte saada alati ja igal pool. Kuidas aga selles metsikus infovoos mitte muutuda ärevaks ning suuta ennast organiseerida, sellest räägime kogemusnõustaja Paul Vahuriga

Seekordses osas võtame koos Carri Ginteriga ette moraalsed dilemmad ja õigusruumi tehisaru tuleviku õigusi puudutades. Millal saab tehisaru sarnased õigused inimestega? Kas ta tohib kunagi ka kinnisvara omada? Mis hetkel inimene, kes järjest küber implantaate saab pole enam sama inimene ning kui kunagi saame ennast pilve uploadida, siis mis õigused meil on?

Seekordses osas arutame kuidas elektrivõrgud kujundavad meie elektrihinda ning mil moel seda paremini saaks teha. Kuidas üldse elektrivõrkude planeerimine ja läbilaskevõime käib ja mida teha uue geopolíitilise olukorra kontekstis. Saates külas Georg Rute.

Kuidas areneb meie ja meie laste vaheline suhtlus ja põhimõtted. Millised olid meie vanemate parimad teadmised, millised on meie omad ja mis saab olema meie lastel? Kuidas prioriteedid ja väärtused ajas muutunud on ning mil moel üritada kasvatada paremaid ja tugevamaid liidreid tulevikuks. Saateks külas Tanel Jäppinen.

Seekordses osas keskendume sellele kuhu on arenenud põllumajandus. Mil moel seal tänapäeval kasutataks andmeid targalt ning kui palju protsessis osaleb inimene ja mis osa tööst teevad ära erinevad robotid ja droonid. Saates külas Margus Muld.

Seekordses episoodis vaatleme tuumareaktorites kasutatavat kütust ning sellest tekkivaid jäätmeid. Kui palju on üldse vaja kütust, milline see on ja mida teha pärast ära kasutamist tekkinud jäätmetega. Kas ka meil on mitmekümne miljardilist lõppladestust vaja või teeme ümbertöötlemist? Saates külas Ilmar Puskar ja Hando Tohver.

Seekordses osas keskendume sellele kuidas töötab meie enda hall mass ehk inimaru. Kuidas ta otsuseid teeb, infot salvestab ja mil moel see erineb näiteks tehisarust. Arutame ka sotsiaalmeedia ja tema mõjudest ka väärinfo hindamisele ning sellele kuidas üldse keskendumist ja õppimist paremini teha. Saates külas aju ekspert Jaan Aru.

Sel korral räägime sellest kuidas Eestlased on kosmost vallutamas. Kuigi Eesti on ESA liige sel aastal juba 10. aastat pole veel väga palju juttu olnud sellest, et ka meil on edukalt arenev kosmosetehnoloogiate arendamise tööstus. Avamegi seda veidi. Saates külas Karoli Kahn ja Sandhra-Mirella Valdma

Seekordses osas arutame Grete Arroga mis on üldse eesmärgid, et milliste võimetega lapsi me soovime õpetada, kuidas sellist õppimist saavutada ja mida selleks on süsteemis vaja ümber vaadata. Kas meie traditsioonilised hindamised on üldse relevantsed ja kas loengud peaks olema vaatamiseks kodus ja konsultatsioonid koolides ehk vahetame kodutöö ja koolitöö osad

Mil moel on robotid tulnud meid igapäeva elus aitama. Millist sorti robotid on lihtsaimad inimeste tegevuste asendajad ning kui laialdaselt neid kasutada võiks. Kas peagi jääme kõik oma töökohtadest ilma või on mingid valdkonnad siiski üpris heas seisus. Ja kui tõesti robotid järjest rohkem ära võtavad töökohti, siis kas peaksime oma maksumudeli ümber mõtlema?Saates külas Rainer Raudsepp ja Kristo Karjust.

Seekordses osas vaatame, et mis asi see tehisintellekt on ning kuhu me tema arenduses liikumas oleme. Arutleme ka selle üle, et kas ja mil moel võib see ühel hetkel osutuda murekohaks ning kas tehisaju võib omada motiive, mis ei ole meile üldse kasulikud ning kuidas seda ära hoida saaks kui saaks. Saates on külas ka selle valla üks maailma tasemel eestkõnelejaid Jaan Tallinn.

Seekordses osas vaatame otsa sellisele imeloomale nagu kvantarvutid. Me kõik tunneme tavalisi arvuteid. Kasutame neid iga päev ja elu ilma nendeta hästi ette ei kujuta. Samas kui hakkame rääkima kvantarvutitest, siis teame vaid, et see on mingi futuristlik tehnoloogia kvantmehaanikast ja võib-olla saab kunagi krüptograafiat murda. Mis ta aga tegelikult on ja mille jaoks kasutada. Sellest seekordses osas, kus on külas ka eesti üks väheseid kvantarvuti eksperte Roland Matt.

Seekordses episoodis arutame meditsiini tulevikku. Kuidas ravimite väljatöötamine on käinud, mil moel me teame miks teatud ravimid töötavad ja teised mitte ning kui isiku põhiseks on võimalik ravimisega minna. Saates külas Tanel Mahlakõiv (Icosagen).

Seekordses osas arutame targast tarbimise juhtimisest. Seda nii kodu kui tööstuse kontekstis ning miks see üldse on oluline nii üksiktarbijate kui ka võrgu stabiilsuse kontekstis. Saates külas Konrad Hanschmidt (GridIO).

Suured mehitamata luurelennukid olid kasutusel juba ammu. Populaarkultuuri tulid droonid väikeste kaameraga seadmetena, millega oli põnev lähipiirkonnas ringi lennata ja ilusaid pilte teha. Täna on aga Ukraina-Vene sõjas droonid asendamatuteks abimeesteks luure ja jälgimise ning kaugseire jaoks. Samuti ka ründevahenditena. Arutame kuidas droonid sinna jõudsid ja kuidas neid täna kasutatakse.

Seekordses osas keskendume isesõitvatele sõidukitele. Räägime kaugel tänapäeval see tehnoloogia tegelikkuses on ning kui reaalne on, et me peagi ilma juhita taksodega ringi sõita saaks. Saates külas Anti Veeranna (Starship technologies) ning Taavi Rõivas ja Johannes Mossov (Auve Tech) ning räägime ka Eestist kui innovaator riigist selles vallas.

Seekordses osas reflekteerime hiljutise SpaceX imetabase ülisuure raketi kinnipüüdmise taustal, et kuhu me oleme liikunud inimkonnana oma kosmose ambitsioonidega ning millal me võiksime loota regulaarselt kosmose külastamisele ka tava inimeste poolt. Saates külas Raivo Hein ning Rauno Gordon.

Selles episoodis vaatleme perioodilisuse tabeli esimest elementi: vesinikku. See pisike element on meil paljudes valdkondades lubatud olema põhiline päästja ja probleemide lahendaja teel kliimaneutraalsuse suunas. Arutamegi selle üle, et kas ja mil moel see tegelikult on võimalik ja kus vesinikku kasutada ning tooda. Saates külas Rainer Küngas ja Priit Ilomets.

Seekordses osas on külas Andi Hektor ettevõttest GScan ning arutame mis asi on müüontomograafia ning kuidas seda juba täna rakendada saab. Arutame üldist objektide läbivalgustamist ning erinevate kiirgusallikate kasutust ning konkreetsemalt mida saab teha müüontomograafiaga mida ei saa teha teiste meetoditega.

Sel korral võtame ette teema, et kuidas on siis päriselt elada elektriautoga. Mitte niiväga entusiasti seisukohalt vaid täitsa tavainimesena. Aga, et päris ainult tava jutu peale ei jääks ka veidi huvitavaid kogemusi elektriautodega ka pikemaid põnevaid reise tehes. Saates külalisteks seekord Raiko Ausmees ja Alari Kivisaar. Põneva kuulmiseni!

Võtame vaatluse alla seni ajaloos toimunud tuumaõnnetused ning nende juurpõhjused. Mis on sellega seoses õpitud ja muudetud. Kas väiksed mooduljaamad on lihtsalt väiksed või on neis ka muid kasulikke aspekte ohutuse osas. Räägime ka õppetundidest Ukraina sõja kontekstis.

Tänases arutleme sellest, et kas koju paigaldada akupank lisaks päiksepaneelidele ning mida sellega teha saaks. Kas ainult oma tarbimist ajastada, päikseenergiat nihutada kallimatele hindadele või on veelgi laiemalt võimalusi. Tutvustame elektriturgu veidi laiemalt ning võimalusi paindlikkusturult.

Sissejuhatav episood, et seletada ära miks sellist podcasti alustasin ning milliseid teemasid tuleb arutlusele.