Teadusuudis cover art

All Episodes

Teadusuudis — 1000 episodes

#
Title
1

Teadusuudis. Katk räsis juba kütt-korilaste väikesi kogukondi

2

Teadusuudis. Lisatud suhkruta toidulaud halvendas hiirte tervist

3

Teadusuudis. James Webbi teleskoop paljastas eksoplaneedil metalli- ja kalliskivivihma

4

Teadusuudis. Plussenergia-naabruskonna loomist piirab Eestis ruumipuudus

5

Teadusuudis. Vulkaanipursked on Hiinasse rohkesti näljahäda toonud

6

Teadusuudis. Inimesed on enamasti koostööaltid, kuid alahindavad teiste koostöötahet

7

Teadusuudis. Kaheksajalg oskab peegli abil nurga taha vaadata

8

Teadusuudis. Süvamerehai geeniuuring paljastas ülima pikaealisuse saladusi

9

Teadusuudis. Füüsikanobelisti valem näitab, kuidas võõras linnas restorani valida

10

Teadusuudis. Kust kormoranid lahkuvad, seal taastub linnurikkus

11

Teadusuudis. Inimesi on vihmametsas elanud juba üle saja tuhande aasta tagasi

12

Teadusuudis. Tuvi tunneb magnetvälja maksaga

13

Teadusuudis. Hundi inimpelgus aitab šaakalil Euroopat vallutada

14

Teadusuudis. Merkuur võis kraatripõhjade jää saada üheltainsalt komeedilt või asteroidilt

15

Teadusuudis. Soome teadlased mõõtsid enneolematult väikest energiat

16

Teadusuudis. Kulla tuhmumatu sära saladus peitub pinna-aatomite paigutuses

17

Teadusuudis. Iidse inimliigi geene võib olla jõudnud meie aega

18

Teadusuudis. Valgevaal taipab, et peeglis paistab ta ise

19

Teadusuudis. Türannosaurusel on väikesed esikäpad, sest tal on suur pea

20

Teadusuudis. Linnaloomad on julgemad ja jultunumad

21

Teadusuudis. Antarktika raud tunnistab, et Maa on läbimas tähtedevahelist pilve

22

Teadusuudis. Haigutus nakkab emalt lootele

23

Teadusuudis. Aafrika rebeneb ka lõunast

24

Teadusuudis. Kohvi toime käib ka mikrobioomi kaudu

25

Teadusuudis. Maast vähegi väiksemailt planeetidelt ei ole suuremat lootust elu leida

26

Teadusuudis. Neandertallastele sai saatuslikuks nõrk sidusus

27

Teadusuudis. Kogu sisse söödud mikroplast tuleb vihmaussist kiiresti välja

28

Teadusuudis. Eurovisiooni lauluvõistlus on iseõppiv süsteem

29

Teadusuudis. Saaklooma päästab kiskja hambust kiirem reaktsioon

30

Teadusuudis. Ujumine tugevdab südant tõhusamalt kui jooksmine

31

Teadusuudis. Kaksiktähtede juures võib planeete tekkida kiiresti ja hulgi

32

Teadusuudis. Laiuva mütshellikukese eosed peavad avakosmoses pikalt vastu

33

Teadusuudis. Igaõhtune telefonivaatamine ei häiri täiskasvanute und

34

Teadusuudis. Liigne rohelus ärritab

35

Teadusuudis. Teadlased tegid kaselehest ja maapähklist laseri

36

Teadusuudis. Mürsikueas türannosauruseks peetud hiidsisalik osutus omaette liigiks

37

Teadusuudis. Universum ei saa põhimõtteliselt olla simulatsioon

38

Teadusuudis. Liikide väljasuremine on aeglustunud

39

Teadusuudis. Õhus hõljuvad pisiosakesed pääsevad isikupärasel kujul nutikasse valemisse

40

Teadusuudis. Ainevahetus seab jooksujõudlusele piirid

41

Teadusuudis. Chironile on rõngad alles tekkimas

42

Teadusuudis. Linnaosade jõukus paistab kosmosse

43

Teadusuudis. Mõned neljajalgsed dinosaurused upitasid end sageli kahele jalale püsti

44

Teadusuudis. Aju näib olevat unes ka ärkvel

45

Teadusuudis. Kaksiku-uuring seab kahtluse alla ühismeedia suure ohu heaolule

46

Teadusuudis, Nahkhiired helendavad ultravioleti all rohekalt

47

Teadusuudis. Kalade kõrvakivid jutustavad ammuseid lugusid

48

Teadusuudis. Must auk kukkus tähte

49

Teadusuudis. Eesti geenoomidest leiti uusi ülekaalulisusega seotud piirkondi

50

Teadusuudis. Jõehobusid elas Euroopas ka jääajal

51

Teadusuudis. Uitmõtted käivitavad loomingu

52

Teadusuudis. Võõrkomeet Atlas tervitab Päikest veesillerdusega

53

Teadusuudis. Lapselik enesekuvand aitab lapsepõlveaegu meenutada

54

Teadusuudis. Kuulmine teravneb kõndides

55

Teadusuudis. Keemianobelistid lõid maailma poorseima materjali

56

Teadusuudis. Nobeli füüsikaauhinna tõi tunnelinähtus

57

Teadusuudis. Nobeli meditsiiniauhinna said immuunsüsteemi uurijad

58

Teadusuudis. Ulguplaneet kosub ennaktempos

59

Teadusuudis. Habekotkapesades leidub ajaloolist kraami

60

Teadusuudis. Väikesel sinitiivalisel liblikal on meeletu hulk kromosoome

61

Teadusuudis. Punane meri oli kunagi tilgatu tühi

62

Teadusuudis. Uraani kuu Arieli pinda on vorminud orbiidi kuju

63

Teadusuudis. Nüüdisinimene võis lähiliinidest eristuda arvatust varem

64

Teadusuudis. Uus juhuarvude kvantgeneraator on väike, kiire ja mürakindel

65

Teadusuudis. Kliima soojenemine võib esile kutsuda jääaja

66

Teadusuudis. Odra päritolu on mosaiikne

67

Teadusuudis. Merealused kaablid kütkestavad emaseid krabisid

68

Teadusuudis. Põhjamerre põrutas miljonite aastate eest tõesti asteroid

69

Teadusuudis, Düsleksia tuleneb tugevasti geenidest, kuid ei tunne evolutsioonisurvet

70

Teadusuudis. Gnuude iga-aastasel suurrändel on arvatust vähem osalisi

71

Teadusuudis. Šimpansid on puuviljaalkoholist pidevalt kerge auru all

72

Teadusuudis. Melaneeslased on malaaria ja borrellioosi immuunsuse saanud denislastelt

73

Teadusuudis. Teadlased tuvastasid mammutite hambaaugu-pisikuid

74

Teadusuudis. Quaoaril on teine kuu või kolmas rõngas

75

Teadusuudis. Maailma andmevara võiks talletada DNA-kassettidesse

76

Teadusuudis. Mullamineraalid on muutnud inimeste DNA-d

77

Teadusuudis. Kääbusplaneeti ümbritseb gaasiloor

78

Teadusuudis. Südamerabandust võivad põhjustada pisikud

79

Teadusuudis. Ülitöödeldud toit käib tervisele

80

Teadusuudis. Tumedad suled on raskemad, heledad kergemad

81

Teadusuudis. Kuumalaine kiirendab vananemist

82

Teadusuudis. Jää paindumisel tekib elekter

83

Teadusuudis. Koduloomad kasvavad, metsaloomad känguvad

84

Teadusuudis. Poiste ja tüdrukute õpiedu valem on pisut erinev

85

Teadusuudis. Uus lähenemine võib muuta insuldipatsientide kõnni turvalisemaks

86

Teadusuudis. Nutikas jäätmekäitlus võib vähendada kulusid ja

87

Teadusuudis. Uus teadustöö heidab valgust munasarjas toimuvale keerukale suhtlusele

88

Teadusuudis. Uuring kummutas müüdi oletatavast vaeseusegeenist

89

Teadusuudis. Tehisnärvivõrk kaitseb isesõitvat laeva häkkeri eest

90

Teadusuudis. Kehtiv teadussüsteem teeb ülikoolidest artiklivabrikud

91

Teadusuudis. Mandrite enneolematult kiire kuivamine tõstab merd rohkem kui sulav jää

92

Teadusuudis. Eesti teadlaste katsed suhkruga sillutavad teed naatriumioonakude kasutuselevõtuks

93

Teadusuudis. Eesti teadlased leidsid uue ja täpsema viisi veiste embrüote elujõulisuse ennustamiseks

94

Teadusuudis. Eesti lahendus vähendab pärisandmete vajadust tehisintellekti treenimisel

95

Teadusuudis. Kohv toob naeratuse näole just esimestel tundidel pärast ärkamist

96

Teadusuudis. Eesti talved on läänetuulte tuules üha pehmemad

97

Teadusuudis. Tehisaru aitab disainida iga patsiendi jaoks sobivaid luuimplantaate

98

Teadusuudis. Universumi paisumiskiiruse mõõdikud on eri meelt

99

Teadusuudis. Uus lahendus muudab digitaalse alibi usaldusväärseks

100

Teadusuudis. Levinud taimeliigid vähendavad põlluservades umbrohtude hulka

101

Teadusuudis. Piimhappebakterid aitavad muuta hernevalgu maitse pehmemaks

102

Teadusuudis. Ühtlane ja mõõdukas treening on ajule kasulkum kui intensiivne

103

Teadusuudis. Uus lasermeetod hindab tuumareaktori puhtust

104

Teadusuudis. Paljude geenivariantide toime sõltub sellest, kas need on päritud emalt või isalt

105

Teadusuudis. Nanohõbe muutus koorikloomade toel tapvalt tõhusaks

106

Teadusuudis. Eesti järvede tervist saab nüüd seirata kosmosest

107

Teadusuudis. Eesti teadlased aitasid Aafrikas riisituhast maju ehitada

108

Teadusuudis. Hapendatud köögiviljade söömine parandab tuntavalt soolestiku tervist ja toetab rakke

109

Teadusuudis. Tolmlejate heaoluks on vajalikud nii rikkalik toidulaud kui ka mitmekesine maastik

110

Teadusuudis. Kalamaja elanik jõuab ühistranspordiga sihtkohta kiiremini kui Lasnamäe veerel elav sõber

111

Teadusuudis. Eesti teadlaste osalusel valminud uuring heidab valgust Papua Uus-Guinea põliseleanike päritolule

112

Teadusuudis. Kiirkuumutatud kuld jäi soliidseks ka 19 000 kraadi juures

113

Teadusuudis. Jalakäijate samm on läinud tõtlikumaks

114

Teadusuudis. Taevane fossiil surub üheksanda planeedi taamale

115

Teadusuudis. Kümme tuhat päevasammu on rohkemgi kui tarvis

116

Teadusuudis. Higi tulvab ühtsel lainel

117

Teadusuudis. Kaheksajalg laseb end kummikombitsaga haneks tõmmata

118

Teadusuudis. Tuntud hiidtähel leiti kaaslane, mis kõigutab ta heledust

119

Teadusuudis. Puuduv geenijupp annab kõutsile ruuge kasuka

120

Teadusuudis. Tänavapuud õilmitsevad veelekete arvel

121

Teadusuudis. Imetajad on sipelgtoitlaseks hakanud tosinal korral

122

Teadusuudis. Uurali keelte algkodu võis olla Jakuutias

123

Teadusuudis. Mida lõuna poole, seda omapärasemad linnud

124

Teadusuudis. Neandertallaste geen kammitseb tõusu sporditippudele

125

Teadusuudis. Kuu tagakülg on kujuteldust kummalisem

126

Teadusuudis. Tehislikud magusained teevad keskkonnasõprade meele mõruks

127

Teadusuudis. Linnutee ümbrus võib väikestest kaaslasgalaktikatest kubiseda

128

Teadusuudis. Tuntud psühhedeelikum aeglustab vananemist

129

Teadusuudis. Kilpkonnagi valdavad püsivamad meeleolud

130

Teadusuudis. Meteoriidikild muutis Päikesesüsteemi ajalugu

131

Teadusuudis. Põhja-Jäämeres oli vaba vett ka kõige külmematel jääaegadel

132

Teadusuudis. Mäluga tegelevaid ajurakke tekib juurde kogu elu

133

Teadusuudis. Kolmas tähtedevaheline keha on saabunud

134

Teadusuudis. Kõrgemal elavad loomad tunnevad lõhna halvemini

135

Teadusuudis. Mõõkvaalad pakuvad inimestele süüa

136

Teadusuudis. Austraalia ööliblikad saabuvad suvituspaika tähtede järgi

137

Teadusuudis. Merevahupiiskades võib tekkida kusiainet

138

Teadusuudis. Kass magab vasakul küljel, et valmisolek oleks erk

139

Teadusuudis. Kuud ähvardav asteroidilöök hävitab satelliite ja pakub meteoorivaatemängu

140

Teadusuudis. Kilekotitasu ja -keeld vähendavad kilekottide osakaalu rannaprügis

141

Teadusuudis. Maa magnetvälja tugevus ja hapniku hulk atmosfääris tunduvad olevat seotud

142

Teadusuudis. Hiidkomeet tuleb, vingugaasijutt taga

143

Teadusuudis. Linnavalgus pikendab vegetatsiooniperioodi

144

Teadusuudis. Jalgrattasõit on parim liikumisviis ajutervise hoiuks

145

Teadusuudis. Pisikesel tähel on hiiglaslik planeet

146

Teadusuudis. Neandertallased rändasid Euroopast Aasiasse üle Uuralite

147

Teadusuudis. Kuu esipool on seest soojem kui tagapool

148

Teadusuudis. Tehisaru kasutaja võib jätta kolleegidele laisa ja asjatundmatu mulje

149

Teadusuudis. Planeeditekkepilves on rasket metanooli

150

Teadusuudis. Ülitöödeldud toit võib tuua Parkinsoni

151

Teadusuudis. Linnutee ja Andromeeda ei tarvitsegi kokku põrgata

152

Teadusuudis. Maailmameri pimeneb

153

Teadusuudis. Hambad on tekkinud meeleelunditest

154

Teadusuudis. Kitsedele meeldib üksteisele abiks olla

155

Teadusuudis. Võõrad suled ja tehisesemed kaitsevad linnupesi

156

Teadusuudis. Taimetoiduline hiidsisalik peletas kiskjaid sabaga eemale

157

Teadusuudis. Äratushelina kordusse panek on levinud, kuid üsna kasutu harjumus

158

Teadusuudis. Juurekasvu geen on juurtest vanem

159

Teadusuudis. Ämbliku mürgisus oleneb sellest, keda ta sööb

160

Teadusuudis. Sibulat haki terava noaga ja aeglaselt

161

Teadusuudis. Noor Jupiter oli praegusest veel suurem ja võimsam

162

Teadusuudis. Y-kromosoom teeb mehed naistest pikemaks

163

Teadusuudis. Esimesed õied puhkesid vähemalt 123 miljonit aastat tagasi

164

Teadusuudis. Tihedavõraline puuliigirikas mets kosutab vaimutervist enim

165

Teadusuudis. Vähenegi liikumine ergastab vanainimese vaimu

166

Teadusuudis. Voyager 1 varutõukurid äratati ellu

167

Teadusuudis. Kuldnokkade koostöö kasvab tihti sõpruseks

168

Teadusuudis. Roomajad ilmusid Maale kümneid miljoneid aastaid seniarvatust varem

169

Teadusuudis. Pärimuse kaotanud heeringad talvituvad nüüd sadu kilomeetreid põhja pool

170

Teadusuudis. Jupiteri virmalised veiklevad vilkalt

171

Teadusuudis. Laps on meelekindlam, kui ka kaaslane lubab seda olla

172

Teadusuudis. Muna jääb terveks pigem küljele kukkudes

173

Teadusuudis. Füüsikud tegid pliist kulda, ilma tuumi päris kokku põrgatamata

174

Teadusuudis. Lapse käima hakkamise vanus sõltub tugevalt geenidest

175

Teadusuudis. Kuu saadab aeg-ajalt Maa ümber tiirlema minikuid

176

Teadusuudis. Kehaline karistamine kahjustab ka vaesemate maade lapsi

177

Teadusuudis. Aju lugemisaegne tegevus sai ajust välja loetud

178

Teadusuudis. Vanu elevante kaitstes aitame alal hoida elutähtsat pärimust

179

Teadusuudis. Haavad paranevad inimesel üle kahe korra aeglasemalt kui ahvidel

180

Teadusuudis. Päikesesüsteemi lähedalt leiti hiigelsuur nähtamatu pilv

181

Teadusuudis. Sõprusel põhinev hoolivus teeb roti abivalmiks

182

Teadusuudis. Putukakao keerdseoste teaduslik käsitelu on kiskunud kaldu

183

Teadusuudis. Puust veefilter võib olla odav ja tõhus

184

Teadusuudis. Mida paremad faktiteadmised, seda väiksemad erimeelsused

185

Teadusuudis. Metsikutele šimpansitele meeldib ühiselt napsitada

186

Teadusuudis. Nutiplaaster näitab inimese tundeid

187

Teadusuudis. Kõik roosid võisid olla kunagi kollased

188

Teadusuudis. Rätsepaoskused ja ookrikreem aitasid kiviaja inimestel magnetpooluste rännuaja üle elada

189

Teadusuudis. Uraani päev on arvatust pikem

190

Teadusuudis. Kodukass paistab pärinevat Tuneesiast

191

Teadusuudis. Päike võib anda Kuule vett

192

Teadusuudis. Keelte sõnavara kajastab rahvaste kultuuri ja elukeskkonda

193

Teadusuudis. Vihmametsapuu on omakasupüüdlik piksevarras

194

Teadusuudis. Kahel jalal kõndides õppis inimene kõnelema ja musitseerima

195

Teadusuudis. Trenni võib tervisekasu poolest lükata ka nädalavahetusele

196

Teadusuudis. Mitokondrite DNA andis mammutite mitmekesisusest selgema pildi

197

Teadusuudis. Riis ja munavalge teevad puidu läbipaistvaks

198

Teadusuudis. Saturni kuul Titanil võib olla elu, aga ainult natuke

199

Teadusuudis. Tuunikala saab lihtsasti elavhõbedast puhtamaks

200

Teadusuudis. Bonobod kombineerivad häälitsusi nagu inimesed sõnu

201

Teadusuudis. Kaelkirjaku laigud aitavad reguleerida kehatemperatuuri

202

Teadusuudis. Tumeda elurikkuse kasv näitab maailma ökosüsteemide vaesumist

203

Teadusuudis. Neptuunil on virmalisi

204

Teadusuudis. Magusaine võib toita näljatunnet

205

Teadusuudis. Naised kuulevad teravamalt kui mehed

206

Teadusuudis. Peatselt plahvatavat noovat saab näha ka Eesti taevas

207

Teadusuudis. Tehisaru ennustab ilma kiiremini kui superarvuti

208

Teadusuudis. Elevandid rändavad energiasäästlikult

209

Teadusuudis. Nätsust satub suhu rohkesti mikroplasti

210

Teadusuudis. Varajasi imetajaid kattis ühesugune tagasihoidlik kasukas

211

Teadusuudis. Maailmas elab arvatust rohkem inimesi

212

Teadusuudis. Masinõpe selgitas välja, kuidas veeta head päeva

213

Teadusuudis. Jaapani näsiniineline aitab aidsiviiruse vastu

214

Teadusuudis. James Webbi teleskoop leidis otsevaadeldud eksoplaneedi atmosfäärist süsihappegaasi

215

Teadusuudis. Inimese eellaskond jagunes enam kui miljoniks aastaks kahte ossa

216

Teadusuudis. Fidži iguaanide esivanemad on teinud 8000-kilomeetrise merereisi

217

Teadusuudis. Elu võis alguse saada vetevahust

218

Teadusuudis. Plasti saab ohutult lagundada söe, molübdeeni ja õhuniiskusega

219

Teadusuudis. Inimesed ei mõista koera tundeid nii hästi, kui ise arvavad

220

Teadusuudis. Meile lähedasel Barnardi tähel on neli väikest planeeti

221

Teadusuudis. Mikroplast võib teha bakerid antibiootikumidele resistentsemaks

222

Teadusuudis. Teadlased leidsid Mariaani süvikust kireva seltskonna tundmata mikroobe

223

Teadusuudis. Suures Magalhãesi Pilves on ülimassiivne must auk

224

Teadusuudis. Ämblikuniidi teeb tugevaks venitus

225

Teadusuudis. Kandilisi maju on ehitatud arvatust varem

226

Teadusuudis. Kõrgtemperatuurne ülijuhtivus on looduse aluskonstantide poolest täiesti võimalik

227

Teadusuudis. Nutiseadmeist ja sõltuvusaineist loobumine paistab ajus ühtemoodi välja

228

Teadusuudis. Limuste parendatud sugupuu toob selgust hõimkonna mitmekesisusse

229

Teadusuudis. Supervulkaani purske järgne üleilmne jahenemine oli arvatust üürikesem

230

Teadusuudis. Lapimaalt leiti maailma vanim kadakas

231

Teadusuudis. Mida kauem tee tõmbab, seda puhtamaks saab ta raskmetallidest

232

Teadusuudis. Koerad eelistavad kollast

233

Teadusuudis. Tehisaru mõistab loomade emotsioone

234

Teadusuudis. Asteroidi Maale langemise tõenäosus kahanes tublisti

235

Teadusuudis. Jupiteri kuul Callistol on tõenäoliselt meri

236

Teadusuudis. Supernoova kiirgus kujundas Aafrika viiruste evolutsiooni

237

Teadusuudis. Unenäod jäävad hästi meelde noortel meelisklejatel kevadisel ajal

238

Teadusuudis. Loomad kujundavad usinalt maastikke ümber

239

Teadusuudis. Roomajate, lindude ja imetajate aju on keerukaks saanud ise radu

240

Teadusuudis. Töömeeleolumuusika mängunimekirjad toimivadki

241

Teadusuudis. Ajutüve rakud aitavad söömist õigel ajal lõpetada

242

Teadusuudis. Absoluutne kuulmine on õpitav täiskasvanunagi

243

Teadusuudis. Krevettide silmad on süvamereeluga kohastunud

244

Teadusuudis. Plesiosaurusel olid soomuselised loivad

245

Teadusuudis. Paarikümne valgusaasta kaugune planeet paistab olevat elukõlblik

246

Teadusuudis. Maakera roheneb

247

Teadusuudis. Vaalade laulus peitub inimkõnelik statistika

248

Teadusuudis. Sauruste ajal elas Antarktikas hanelisi

249

Teadusuudis. Naised räägivad ikkagi natuke rohkem kui mehed

250

Teadusuudis. Rasu hoiab jääkaru karvakasuka jäävaba

251

Teadusuudis. Vana DNA elustab kodulamba ajaloo

252

Teadusuudis. Saurustetapja asteroid lõi atmosfääri arvatust vähem väävlit

253

Teadusuudis. Kärbsevagel nõuab õige tekstuuriga toitu

254

Teadusuudis. Asteroidi pinnaproovist leiti geenimaterjali lähteosiseid ja B-vitamiini

255

Teadusuudis. Kahe isaga hiir sai täiskasvanuks

256

Teadusuudis. Titani siseorgaanika toidab atmosfääri

257

Teadusuudis. Paavian ei tunne end peeglist ära

258

Teadusuudis. Pikk kosmoselend nõrgestab silmi

259

Teadusuudis. Küülik sööb omaenda hambaid

260

Teadusuudis. Pandeemia ei jahutanudki Kuud

261

Teadusuudis. Geenide struktuur ja aktiivsus ohjavad vananemist käsikäes

262

Teadusuudis. Sipelgate eeskuju võib aidata ummikuid vältida

263

Teadusuudis. Hiidkängurutele tõid huku kütid, mitte kliima

264

Teadusuudis. Maailmaruumi kiirpaisumise võisid valla päästa gravitatsioonilained

265

Teadusuudis. Inimeste toidetud oravatel nõrgenes hammustusjõud

266

Teadusuudis. Sauruseliik avastati fotode pealt

267

Teadusuudis. Tormilinnud arvestavad kalastusretkede planeerimisel tuuleolusid

268

Vikerhommik. Kirke Ert ja Janek Luts

269

Teadusuudis. Pluto sai Charoni endale kaaslaseks pärast õrna puudutust

270

Teadusuudis. Varjus kasvavate taimede käsutuses on arvatust rohkem valgust

271

Teadusuudis. Igavesed kemikaalid mõjutavad ajus geenide aktiivsust

272

Teadusuudis. Veerandit mageveeloomi ähvardab kadu

273

Teadusuudis. Ämblik tunneb lõhna jalgadega

274

Teadusuudis. Rooma kaevanduste pliisaaste kahandas eurooplaste arukust

275

Teadusuudis. Sinu keha süsinikuaatomid on tõenäoliselt käinud galaktikast väljas

276

Teadusuudis. Kolju ehitus tõendab, et kaelkirjakuid on nelja liiki

277

Teadusuudis. Mõistatuslikud koopajoonised on laste tehtud

278

Teadusuudis. Pupilli suurus näitab, kuidas aju unes mälestusi talletab

279

Teadusuudis. Filmid on läinud üha mõrvalisemaks

280

Teadusuudis. Ahvid kiirtuvastavad madusid soomuste järgi

281

Teadusuudis. Šimpansid erinevad käpaosavuses tublisti

282

Teadusuudis. Ripsmed tõrjuvad tõhusalt pritsmeid

283

Teadusuudis. Aguaja elurikkus oli loid kasvama

284

Teadusuudis. Tehisvalgus rikub korallrahu öörahu

285

Teadusuudis. Vahemere saarelt leiti rohkesti imetajate eellaste sugulaste fossiile

286

Teadusuudis. Saturni rõngad võivad ikkagi olla sama vanad kui planeet ise

287

Teadusuudis. Kaelkirjak väldib järske kallakuid

288

Teadusuudis. Vanad mesopotaamlased tundsid armastust maksas ja viha jalgades

289

Teadusuudis. Neandertallaste ja nüüdisinimeste lähisuhtlus vältas tuhandeid aastaid

290

Teadusuudis. Ebatervislik toit rikub ka mitme järgneva põlvkonna tervist

291

Teadusuudis. Šimpansite tööriistad täiustuvad põlvest põlve

292

Teadusuudis. Teemantpatarei annab toidet kindlalt ja kaua

293

Teadusuudis. Teemant talletab andmeid tihedalt ja pikaks ajaks

294

Teadusuudis. Iidsed asteroidilöögid ei kõigutanud kliimat

295

Teadusuudis. Suure aju eest peab inimene tänama kõhubaktereid

296

Teadusuudis. Liikumine on veel kasulikum kui seni arvatud

297

Teadusuudis. Šokolaadieelistus sõltub poliitilistest vaadetest

298

Teadusuudis. Teadusuudis. Sõrmed näitavad joomalembust

299

Teadusuudis. Maias hunt tolmeldab lilli

300

Teadusuudis. Astronoomid avastasid haruldase viieliikmelise kääbusgalaktikate rühma

301

Teadusuudis. Krabi tunneb valu

302

Teadusuudis. Mäng on ka täiskasvanud šimpansile tähtis

303

Teadusuudis. Naiste linnuunel võib olla süvabioloogiline taust

304

Teadusuudis. Õhusaaste soodustab ekseemi

305

Teadusuudis. Linnutee-väline täht jäi täpist suuremana pildile

306

Teadusuudis. Maailmameri võis sajand tagasi olla seni arvatust soojem

307

Teadusuudis. Värvimuutus on kaheksajalale energiakulukas

308

Teadusuudis. Seltsikoertel on suhteliselt suur aju, töökoertel väike

309

Teadusuudis. Maailmas on magevett vähemaks jäänud

310

Teadusuudis. Ksülitoolinäts aitab enneaegse sünnituse vastu

311

Teadusuudis. Südamehaiguse risk sõltub ka südame kujust

312

Teadusuudis. Andromeeda täht muutus mustaks auguks ilma supernoovana plahvatamata

313

Teadusuudis. Sõna "ai!" on maailma keeltes üsna ühesugune

314

Teadusuudis. Enamikus teadaolevates planeedisüsteemides leidub veel avastamata planeete

315

Teadusuudis. Mälu võib olla ka väljaspool aju

316

Teadusuudis. Vererõhku aitab alandada aktiivne füüsiline tegevus

317

Teadusuudis. Hiina kulgur leidis Marsilt mere märke

318

Teadusuudis. Makadaamia geenid said järjeldatud

319

Teadusuudis. Pärast tähtaega esitatud tööd peetakse kehvemaks

320

Teadusuudis. Öövalgus ja päevapimedus kustutavad eluküünlaid

321

Teadusuudis. Astronoomid tuvastasid peaaegu kiireimini pöörleva tähe

322

Teadusuudis. Herilane kannatab alkoholi hästi

323

Teadusuudis. Ahvid ei jõua Shakespeare'i teoseid kirja panna universumi eluea jooksulgi

324

Teadusuudis. Kammloom suudab vananemist tagasi pöörata ja saab valmikust uuesti vastseks

325

Teadusuudis. Ühiselulised loomad elavad kauem

326

Teadusuudis. Titani jääkate sisaldab metaani, on soe, liikuv ja elu leidmiseks soodne

327

Teadusuudis. Kalakasvatus tarbib rohkem kala kui toodab

328

Teadusuudis. Igavesi kemikaale leidub nii kraani- kui ka pudelivees

329

Teadusuudis. Elekter aitab nahal paraneda

330

Teadusuudis. Elektroviljelus toob põllunduse pimedasse siseruumi

331

Teadusuudis. Sauruse tiivad aitasid tal joosta

332

Teadusuudis. Suur osa meteoriite on saabunud ühtedest ja samadest kohtadest

333

Teadusuudis. Eurooplased trotsisid jääaega

334

Teadusuudis. Pausidega kõnd kulutab rohkem energiat kui pidev sammumine

335

Teadusuudis. Kass seostab inimsõnu piltidega

336

Teadusuudis. Seistes töötamine ei tarvitse südamele istumisest kasulikum olla

337

Teadusuudis. Australopiteekidel olid nüüdisinimlikud töömehekäed

338

Teadusuudis. Kauge planeedi võimalikul kuul purskab vulkaane

339

Teadusuudis. Lapsed vara voodi, siis on kõhubakterid mitmekesisemad

340

Teadusuudis. Kolmandik Euroopa taimi kannatab seemnelevitajate puuduse käes

341

Teadusuudis. Kaks kammlooma võivad ühineda üheks isendiks

342

Teadusuudis. Valgupuntra rehkendajad saavad keemianobeli

343

Teadusuudis. Geeniinfo-kujuri avastajad saavad meditsiininobeli

344

Teadusuudis. Saurusetapja asteroid ei tegutsenud üksi

345

Teadusuudis. Geko tajub madalaid võnkeid

346

Teadusuudis. Varasemad toidukorrad võivad aidata vältida kõrget kehakaalu

347

Teadusuudis. Valge müra soodustab seene kasvu

348

Teadusuudis. Lähimal üksiktähel on planeet

349

Teadusuudis. Everest kerkib erosiooni toimel

350

Teadusuudis. Pika varrega õied kutsuvad nahkhiiri külla

351

Teadusuudis. Kuul võis kunagi olla kaksik

352

Teadusuudis. Neuronid tunnevad nulli

353

Teadusuudis. Asteroidikatastroofi saab vältida tuumapommiga

354

Teadusuudis. Öine tehisvalgus ajab kalad ärevile

355

Teadusuudis. Korallid eemaldavad mereveest mikroplasti

356

Teadusuudis. Linnad on sageli suured saju- või põuasaared

357

Teadusuudis. Kõrberaud saab ulgumere kohal elusõbralikumaks

358

Teadusuudis. Kala vaatab enne kaklusse tormamist end peeglis üle

359

Teadusuudis. Jääkaru on arvatust noorem liik

360

Teadusuudis. Ka Maal oli kunagi rõngas ümber

361

Teadusuudis. Selgus suur hulk iseloomu kujundavaid geene

362

Teadusuudis. Teadlased panid tuumakella tiksuma

363

Maa saab ligi kaheks kuuks teise kuu

364

Teadusuudis. Sinivetikaski teab, et tali tuleb

365

Teadusuudis. Teravhambuline ürglind maiustas puuviljadega

366

Teadusuudis. Enesekontroll ei tarvitse olla meelekindlate inimeste oluline omadus

367

Teadusuudis. Kullatükid sünnivad määvärinas tekkiva elektri jõul

368

Teadusuudis. Neptuuni taga paistab olevat rohkem taevakehi, kui seni arvatud

369

Teadusuudis. Töntsakas lülijalgne viskab hoogsaid tagurpidisaltosid

370

Teadusuudis. Linnavalgus pisendab ämbliku aju

371

Teadusuudis. Plasti põletamine on tõsine ohuallikas

372

Teadusuudis. Asteroid lõi kuu poolused paigast

373

Teadusuudis. Uudne DNA-arvuti lahendab sudoku- ja maleülesandeid

374

Teadusuudis. Teadlased andsid vanale laululinnule noorusliku õpilusti tagasi

375

Teadusuudis. Liblika tiivamusta kujundab üllatav geenimehhanism

376

Teadusuudis. Põrgutis küpses teadusajaloo raskeim antiaatomituum

377

Teadusuudis. Sõjapelg kujundas kiviaja Euroopa rahvastikku

378

Teadusuudis. Pestitsiidid on põhilised metsmesilaste kahjustajad

379

Teadusuudis. Mustad augud lasevad universumi esimestel galaktikatel paista tegelikust suuremana

380

Teadusuudis. Mitokondrid suruvad oma DNA-d ajurakkude tuuma

381

Teadusuudis. Vilkuv saakloom meelitab ämblikule toitu juurde

382

Teadusuudis. Iidne tähepaar on meile kaugelt külla tulnud

383

Teadusuudis. Magusaine erütritool võib suurendada trombiohtu

384

Teadusuudis. Seaduste keele keerukus tuleneb tähtsuse taotlusest

385

Teadusuudis. Dinosauruste hukutaja lipsas Jupiterist mööda

386

Teadusuudis. Äädikas võib leevendada depressiooninähte

387

Teadusuudis. Norra viikingid olid Taani omadest jõhkramad

388

Teadusuudis. Isa vanus mõjutab lapse tervist

389

Teadusuudis. Marsi pinnas peidab endas vedelat vett

390

Teadusuudis. Kreekast avastati haruldane rooma-aegne vangla

391

Teadusuudis. Stress hakkab immuunsüsteemile kõhubakterite kaudu

392

Teadusuudis. Lennureisid muutuvad järjest ohutumaks

393

Teadusuudis. Uuring: kassidki võivad leinata

394

Teadusuudis. Arstid võtavad meeste valu tõsisemalt kui naiste oma

395

Teadusuudis. Raske mõttetöö ongi raske

396

Teadusuudis. Jõhvikatest võib tõesti kasu olla põiepõletiku korral

397

Teadusuudis. Nõrgad käelihased viitavad ligi hiilivale dementsusele

398

Teadusuudis. Teadlased selgitasid välja, milline paber kõige enam sõrme lõikab

399

Teadusuudis. Sageli maiustamine kiirendab bioloogilist vananemist

400

Teadusuudis. Freudi seksuaallembus võib olla väärtõlgendus

401

Teadusuudis. Lähedase surm teeb vanaks

402

Teadusuudis. Tehislikud magusained võivad mikroorganisme kahjustada

403

Teadusuudis. Uraani kuu Ariel võib varjata ookeani

404

Teadusuudis. Lindude sulestikul on kirju ja värvikas ajalugu

405

Teadusuudis. Nähtu kujundab nähtavat ka koeral

406

Teadusuudis. Sinine valgus tapab tõhusalt koerte kõrvapõletikubaktereid

407

Teadusuudis. Uue auto uimastav lõhn on sooja ilmaga eriti tugev

408

Teadusuudis. Äreva inimese lõhn võib sisendada koerale lootusetust

409

Teadusuudis. Väljendusrikkama näoga makaagid on edukamad juhid

410

Teadusuudis. Vöökääru neuronid panevad ajataju toimekusest sõltuma

411

Teadusuudis. Linnutee hiigelsuure musta augu kõrval on ka üks keskmik

412

Teadusuudis. Lapsepõlve kolimised võivad viia täiskasvanuna depressiooni

413

Teadusuudis. Koolieelikute peegelneuronid toimivad juba päris tõhusalt

414

Teadusuudis. Põhjavesi võib sajandi lõpuks muutuda miljonitele inimestele joogikõlbmatuks

415

Teadusuudis. Norra kiviringidest leiti kümneid iidseid väikelaste haudu

416

Teadusuudis. Linnastumine mõjutab oravate vaimset võimekust

417

Teadusuudis. Uuring: tampoonid sisaldavad mürgiseid metalle nagu arseen ja plii

418

Teadusuudis. Multivitamiinid võivad eluea pikendamise asemel hoopis kahju teha

419

Teadusuudis. Tuntud kaalulangetusravim võib vähendada ka vähiriski

420

Teadusuudis. Sääskede verejanu ajendavad hormoonid

421

Teadusuudis. Hittide meloodiad muutuvad üha lihtsamaks

422

Teadusuudis. Päevapaabusilmad rändavad üle Atlandi ookeani

423

Teadusuudis. Teadlased leidsid uue relva kangete opioidide üledoosiga võitlemiseks

424

Teadusuudis. Nutitelefonist tulev valgus võib keha ööpäevarütmi sassi ajada

425

Teadusuudis. Soome teadlaste algoritm aitab ennustada ja ennetada äkksurma.

426

Teadusuudis. Jalutajal ei tule alaseljavalu nii kergesti tagasi

427

Teadusuudis. Karvase mammuti kadumise põhjus ei olnud geenivaesus

428

Teadusuudis. Kolmandik maailma inimestest liigub liiga vähe

429

Teadusuudis. Lähitähe ümber tundub tiirlevat kolm supermaakera

430

Teadusuudis. Igavesed kemikaalid tulevad läbi naha

431

Teadusuudis. Šimpansid oskavad end taimedega ravida

432

Teadusuudis. Kalade koostöö rajaneb füüsilise karistuse hirmul

433

Teadusuudis. Jääajastu võis vallandada külm kosmiline pilv

434

Teadusuudis. Oludele kohandatav mürginääre on taganud mardikarühmale erakordse edu

435

Teadusuudis. Voyager 1 saadi korda

436

Teadusuudis. Raskeimad osakesed saadi kvantpõimingusse

437

Teadusuudis. Turgutav ühend annab ajuvitamiinile püsi

438

Teadusuudis. Maa sisetuuma pöörlemine aeglustub

439

Teadusuudis. Kvantseade toodab kaks gigabitti juhunumbreid sekundis

440

Teadusuudis. Igal elevandil on nimi

441

Teadusuudis. Austraalia hiidlind meenutas hane

442

Teadusuudis. Eluelement süsinik ilmus ilmaruumi üllatavalt kiiresti

443

Teadusuudis. Tibu seostab häälitsusi ja kujundeid nagu inimene

444

Teadusuudis. Tiivalöögi kiirus tuleneb lihtsast valemist

445

Teadusuudis. Orinoco hiidmaod tähistasid hõimu territooriumi ja rõhutasid identiteeti

446

Teadusuudis. Puu- ja köögivili võivad anda parema une

447

Teadusuudis. Pisike sõnajalgtaim on geenidest pungis

448

Teadusuudis. Kaks ennenägematult kauget galaktikat särasid juba verinoores universumis

449

Teadusuudis. Isasahvi jumitu nina meeldib emastele

450

Teadusuudis. Geeni-, kliima- ja tehnikateadmus jutustavad inimese üleilmastumise loo

451

Teadusuudis. Strateegiline nõrkus aitab hoonel püsida

452

Teadusuudis. Veenusel voolab laavat

453

Teadusuudis. Liblikaloendus rahustab

454

Teadusuudis. Süües telefoni vaatav laps on paks laps

455

Teadusuudis. Hiigelhai sõi kilpkonni

456

Teadusuudis. Röövikud tajuvad vaenlase lähedust elektrivälja abil

457

Teadusuudis. Kõhupisikud sekkuvad inimeste otsustesse

458

Teadusuudis. Sõda Ukrainas kammitseb suur-konnakotkaste rännet

459

Teadusuudis. Rahustav lavendlilõhn tõstab sigade heaolu

460

Teadusuudis. Ahvileivapuud on pärit Madagaskarilt

461

Teadusuudis. Sõna "palun" ei väljenda alati viisakust

462

Teadusuudis. Taotluslik ebamugavus ohjeldab nutisõltuvust tõhusamalt kui toores katkestus

463

Teadusuudis. Uni aeglustab ajupuhastust

464

Teadusuudis. Kuu tagaküljelt toodavad kivid tõotavad selgitada vulkanismiparadoksi

465

Teadusuudis. Kvantbitt sai püsivust juurde

466

Teadusuudis. Beethoveni pliimürgitus ei olnud eluohtlik

467

Teadusuudis. Membraanita organelle hoiavad koos korrapäratud valgud

468

Teadusuudis. Kõrge rohi toob aeda rohkem liblikaid

469

Teadusuudis. Papagoid eelistavad otseühendust

470

Teadusuudis. Maa-lähedane asteroid on pärit Kuu tagaküljelt

471

Teadusuudis. Mürgist talliumi on Läänemeres rohkem kui kardetud

472

Teadusuudis. Tõukoerad ei ole sugugi nii haiglased kui arvatakse

473

Teadusuudis. Rohelus soodustab tervislikku toiduvalikut

474

Teadusuudis. Kosmoseteleskoop TESS leidis oma esimese ulguplaneedi

475

Teadusuudis. Öösel on putukaid rohkem kui päeval

476

Teadusuudis. Naftareostus tuleb jõest kiiresti koristada

477

Teadusuudis. Inimesed ei tihka vana sõprust üles soojendada

478

Teadusuudis. Valgus panebki vee aurama

479

Teadusuudis. Araabia kohvipuu tekkis mõnisada tuhat aastat tagasi

480

Teadusuudis. Indias elas kunagi hiigelsuur madu

481

Teadusuudis. Äädikakärbse aju nägemissagara närvirakuühendused said kaardistatud

482

Teadusuudis. Tähetedevahelises tolmus võib peptiide hõlpsasti tekkida

483

Teadusuudis. Hiirepoegade tervis sõltub sellest, mida hiireisa on söönud

484

Teadusuudis. Mitmekesine looduskeskkond virgutab vaimutervist eriti hästi

485

Teadusuudis. Pluuto süda on löögijälg

486

Teadusuudis. Teadlased said kuulda linnu unenäolaulu

487

Teadusuudis. Metsatulekahjude vähesus ohustab hiidsekvoiasid

488

Teadusuudis. Sinivetikast on saanud lämmastikku siduv rakuorganell

489

Teadusuudis. Selgus täpne koht, kust mõru maitse algab

490

Teadusuudis. Kalaparv võib kulgeda tasem kui üksik kala

491

Teadusuudis. Paplipuust saab palavikurohtu

492

Teadusuudis. Täpsustus inimpelglusest ohustatud maailma lindude nimistu

493

Teadusuudis. Tibu aju ühendab meelteandmeid sünnipäraselt

494

Teadusuudis. Muistsed ameeriklased täiendasid sauruste jälgi abstraktsete joonistega

495

Teadusuudis. Noorusaja kurnav töögraafik võib rikkuda tervist vaanemas eas

496

Teadusuudis. Hea magaja tunneb end nooremana

497

Teadusuudis. Kiirete muutuste nägemise võime erineb inimeseti laialt

498

Teadusuudis. Tähtede seas on rohkesti planeediõgijaid

499

Teadusuudis. Piim on piim: täna nagu sajandi eestki

500

Teadusuudis. Ürginimesed jagasid mammutirooga mõõkhambulise tiigriga

501

Teadusuudis. Kosmodroomi alt tuli päevavalgele rikkalik fossiilivaramu

502

Teadusuudis. Pandeemia ajal kodudesse sulgunud inimesed lasid loomadel vabamalt liikuda

503

Teadusuudis. Viha maandades tasub tõepoolest maha jahtuda

504

Teadusuudis. Tehisaru avastas arstide poolt tuvastamata jäänud vähijuhtumid

505

Teadusuudis. Linnugripp võib Antarktikas tõsist hävitustööd teha.

506

Teadusuudis. Mudelid viitavad superteemantite olemasolule

507

Teadusuudis. Koerad võivad paksuks minna geenivea tõttu

508

Teadusuudis. Püütonilihast võib saada tulevikus alternatiiv veiselihale

509

Teadusuudis. Suure survega dušš hoiab vett kokku

510

Teadusuudis. Suhkrut andev hommikusöök teeb näo ebameeldivamaks

511

Teadusuudis. Kasutatud õllepärm aitab e-jäätmetest metalle kätte saada

512

Teadusuudis. Gepardi tippklassi-jooksukiirus tõukub optimaalsest kehakasvust

513

Teadusuudis. Brasiilia usjas kahepaikne toidab poegi piimaga

514

Teadusuudis. Kakaokasvatus levis Ameerikas arvatust varemgi

515

Teadusuudis. Taga-Karpaatias elas inimesi juba enam kui miljon aastat tagasi

516

Teadusuudis. Tehisaru hindas kõigi maailma õistaimede ohustatust

517

Teadusuudis. Helendav meduusivalk aitab kuriteopaigalt kiiresti sõrmejälgi võtta

518

Teadusuudis. Linnutee kaaslasgalaktika supernoova keskel on neutrontäht

519

Teadusuudis. Hiire ajuaktiivsus näitab, kus ta on ja kuhu vaatab

520

Teadusuudis. Keeda vett, saad pisiplastist lahti

521

Teadusuudis. Pisike kalake teeb kõrvulukustavat häält

522

Teadusuudis. Elu võib pärineda kosmosetolmust

523

Teadusuudis. Lepatriinude lõhn peletab lehetäid põllult

524

Teadusuudis. Mullamikroobid teevad tee paremaks

525

Teadusuudis. Elavhõbe on tuunikaladest visa kaduma

526

Teadusuudis. Kaaliumi kadu pärsib põlluviljakust

527

Teadusuudis. Varem pelgaks täheks peetud kvasar osutus eredaimaks omasuguste seas

528

Teadusuudis. Atlandi ookean võib sulguda tulerõngasse

529

Teadusuudis. Nanoosakesed ajus teevad rohutirtsust lõhkeaineleidja

530

Teadusuudis. Lähedalt mööduvad tähed mõjutavad Maa kliimat

531

Teadusuudis. Lindude mitmekesisus sai alguse juba sauruste ajal

532

Teadusuudis. Depressiooniga kaasneb kehatemperatuuri tõus

533

Andi Hektor. CERN tahab uut põrgutit

534

Teadusuudis. Kaamelkaela genoom on järjeldatud

535

Teadusuudis. Sinisilmsus aitab hämaras lugeda

536

Teadusuudis. Kahejalgsus aitas saurused võimule

537

Teadusuudis. Küllastunud rasv aitab ajul asju meelde jätta

538

Teadusuudis. Lähedane eksoplaneet pakub elu leidmise lootust

539

Teadusuudis. Putukas peab tuld taevaks

540

Teadusuudis. Pliiats turgutab mälu

541

Teadusuudis. Tants teeb saledaks

542

Teadusuudis. Kits tajub inimkõne emotsionaalset sisu

543

Teadusuudis. Väetis toob põllule plastsaastet

544

Teadusuudis. Marsi pinnast immitseb metaani eriti just hommikuti

545

Teadusuudis. Plastisööja bakter toodab ämblikusiidi

546

Teadusuudis. Keemikud keerasid molekuli sõlme

547

Teadusuudis. Vanusega tuhmuvad värvid

548

Teadusuudis. Kaugeim must auk üllatab suurusega

549

Teadusuudis. Ukraina keel võidutseb ühismeedias

550

Teadusuudis. Selgines, miks loomad väiksemaks jäävad

551

Teadusuudis. Pool eksoplaneeti pulbitseb laavast

552

Teadusuudis. Pärdik hakkab teise pärdiku haigutust kuuldes ise haigutama

553

Teadusuudis. Lõunameresaarte esmaasukad nügisid taimestiku üheülbalisemaks

554

Teadusuudis. Elekter teeb inimese hüpnoosile vastuvõtlikumaks

555

Teadusuudis. Leitud on Tyrannosaurus rexi lähim sugulane

556

Teadusuudis. Pelga naeratusega inimesi köögivilju nautima ei meelita

557

Teadusuudis. Hiidinimahvid ei suutnud muutustega kaasas käia

558

Teadusuudis. Keeleõppe tulemused on ajus näha

559

Teadusuudis. Pudelivees hõljub hoomamatul hulgal nanoplasti

560

Teadusuudis. Millal vallandub puuviljaosakonnas varing?

561

Teadusuudis. Päikesesüsteemis võib tiirutada kodustatud eksoplaneet

562

Teadusuudis. Anoreksia ähvardab vara ärkajaid

563

Teadusuudis. Isased lõuna-lonthülged on toiduvalikul ülinõudlikud

564

Teadusuudis. Ajataju ohjab haava paranemise kiirust

565

Teadusuudis. Hiinast on leitud uus sisalikuliik

566

Teadusuudis. Väikesi Magalhãesi pilvi on kaks

567

Teadusuudis. Albatross leiab toidupaiga infraheli järgi

568

Teadusuudis. Hüpikämblikud tunnevad üksteist ära

569

Teadusuudis. Elekter paneb odra kasvama

570

Teadusuudis. Vaalad said suureks arvatust varem

571

Teadusuudis. Koer sai inimese juures tumedad, sõbralikud silmad

572

Teadusuudis. Siseõhu saasteained langetavad loovust

573

Teadusuudis. Lähiplaneedi jääkatte all võib laiuda elukõlblik meri

574

Teadusuudis. Põhjapõder leiab põdrasambliku üles ultravioletitaju abil

575

Teadusuudis. Samblik kaitseb Hiina müüri

576

Teadusuudis. Uudne leedlamp aitab nii uinuda kui ka virgestuda

577

Teadusuudis. Jakk sai koduseks muistses Tiibetis

578

Teadusuudis. Öiti rändavad nahkhiired sätivad päikeseloojangul kompassi

579

Teadusuudis. Papagoil korraldab aju häälitsemist hoopis teistmoodi kui laululinnul

580

Teadusuudis. Laevavrakid pakuvad mereloomadele kaitset

581

Teadusuudis. Eluaineid võib Maal olla alati olnud

582

Teadusuudis. Üksiolek võib toetada vaimset heaolu

583

Teadusuudis. Soojal maal on kõne valjem

584

Teadusuudis. Inimbeebi ei jäägi aju arengus lähiliikidest maha

585

Teadusuudis. Kääbusplaneet Erist katab sulpjas jää

586

Teadusuudis. Pingviinid katavad unevajaduse mõnesekundiste tukastustega

587

Teadusuudis. Dinosaurused lühendasid tänapäevastegi imetajate eluiga

588

Teadusuudis. Alepõllundus võib metsa elurikkust kasvatada

589

Teadusuudis. Euroopa papagoidel on igas linnas oma murre

590

Teadusuudis. Komeedid tarnivad elumolekule hästi just tihedates planeedisüsteemides

591

Teadusuudis. Nädalavahetusel hoogustub fotosüntees

592

Teadusuudis. Teadlased on avastanud kosmilise kullaallika

593

Teadusuudis. Tehisaru ja sünteetiline bioloogia loovad üheskoos uusi antibiootikume

594

Teadusuudis. Punaveini-peavalu võib valla päästa muidu tervislik ühend

595

Teadusuudis. Meripurad esitavad merepõhjas pilkupüüdvaid valgusetendusi

596

Teadusuudis. Vitamiin B12 aitab rakke programmeerides haavu parandada

597

Teadusuudis. Mikroplast võib teha ilma

598

Teadusuudis. Võõrliikide võidukäik paistab jätkuvat Euroopas ja mujalgi

599

Teadusuudis. Jääajaeelses Euroopas laius metsa kõrval rohkesti rohumaid

600

Teadusuudis. Vasakukäelistel sulgpalluritel on oma eelis

601

Teadusuudis. Teadlased nägid üle aastakümnete taas haruldast nokissiili

602

Teadusuudis. Päike on väiksem kui paistab

603

Teadusuudis. Maailma vanim püramiid asub Indoneesias

604

Teadusuudis. Väikese kõnelejaskonnaga keelt on tehisarul lihtsam õppida

605

Teadusuudis. Kumbki sõõre haistab isemoodi

606

Teadusuudis. Vanadest hüäänipabulatest sai selgemaks karvase ninasarviku lugu

607

Teadusuudis. Kosmosesond avastas väikese asteroidi pisikese kaaslase

608

Teadusuudis. Denislased on inimkonnale andnud hulga psüühikahäireid

609

Teadusuudis. Meritäht ongi üks suur pea

610

Teadusuudis. Jupiteri suurimal kuul leidub soola, soodat ja salmiaaki

611

Teadusuudis. Asteroiditolm tõi 15-aastase talve, mis hukutas saurused

612

Teadusuudis. Kagu-Aasia kandis leidub kadunud muinasmandri tükke

613

Teadusuudis. Silmade värv on lindudel tähtis suhtlusvahend

614

Teadusuudis. Kukk tunneb end ära

615

Teadusuudis. Kosmoseteleskoop nägi raskete elementide teket võimsas plahvatuses

616

Teadusuudis. Mullamikroobid juhatavad teemantide juurde

617

Teadusuudis. Tehisintellekt ennustab tehisintellektiuuringute käekäiku

618

Teadusuudis. Linnaelu teeb jänesekapsa lehed punaseks

619

Teadusuudis. Tonga vulkaan hävitas atmosfääri osoonikihti

620

Teadusuudis. Ka biolagunev plast kahjustab kalu

621

Teadusuudis. Kaheksajala genoom aitab mõista limuste nutikust

622

Teadusuudis. Marsivärina põhjustasid sisemised pinged

623

Teadusuudis. Öövalgus närvutab vaimu, päevavalgus turgutab

624

Teadusuudis. Unepuudus uputab veresoonerakud oksüdantidesse

625

Teadusuudis. Muusika seob südameid

626

Teadusuudis. Hapnik hoogustas mereelurikkuse kasvu

627

Teadusuudis. Kulli ja kirja heide ei olegi üdini õiglane

628

Teadusuudis. Linnateke vallandas vägivallalaine

629

Teadusuudis. Kapimaa rannalt leiti iidne maojälg

630

Teadusuudis. Valged kääbustähed võivad paljastada tumeaine olemuse

631

Teadusuudis. Taimed ja raamatud tõstavad videokoosolekul osaleja usaldusväärsust

632

Teadusuudis. Kaljukajakapaaride iseloomusobivus aitab poegi üles kasvatada

633

Teadusuudis. Väikese maalritöö tegijad saavad keemia-Nobeli

634

Teadusuudis. Valguse ülemtoonide välgutajad saavad füüsika-Nobeli

635

Teadusuudis. Süstijärgse põletiku alandajad saavad meditsiini-Nobeli

636

Teadusuudis. Ka antiaine kukub ikkagi allapoole

637

Teadusuudis. Siidiussid teevad nüüd puhast ämblikuniiti

638

Teadusuudis. Kõrvatagused ja varbavahed peavad puhtad olema

639

Teadusuudis. Veenuse sähvatused võivad olla meteoorid, mitte välgud

640

Teadusuudis. Vihmaussidel on põllusaagikusele suur tähtsus

641

Teadusuudis. Pildilt saab välja lugeda ka heli

642

Teadusuudis. Nutiklaasil on kolmesugust läbipaistvust

643

Teadusuudis. Lühikoonuliste koeratõugude abitus teeb nad inimesele armsaks

644

Teadusuudis. Avastatud aine aitab astronautide luid hoida

645

Teadusuudis. Suur linn teeb linnu silmad väikseks

646

Teadusuudis. Jogurt aitab küüslaugulõha vastu

647

Teadusuudis. Maa kõikuv telg on Sahara aegajalt rohetama löönud

648

Teadusuudis. Minikoaala täidab tühikut kukkurloomade evolutsiooniloos

649

Teadusuudis. Väiksem särginumber teeb jalgpalluri saledamaks

650

Teadusuudis. Röövlinnud eelistavad püügisööstul kindlat pöörlemissuunda

651

Teadusuudis. Marsil on vähe mineraale, sest puuduvad elu ja laamad

652

Teadusuudis. Jääliustik reedab vulkaani purskamiskavatsuse

653

Teadusuudis. Käsnad hoiavad infot läheduses ujunud kaladest

654

Teadusuudis. Musti auke võib olla meile lähemal kui seni teatud

655

Teadusuudis. Tubakafirmad tegid toidud üliisuäratavaks

656

Teadusuudis. Meresauruste kael kasvas kiiresti pikaks

657

Teadusuudis. Tõhus pump töötab nagu süda

658

Teadusuudis. Teolima koostis üllatab mitmekesisuse ja ainulaadsusega

659

Teadusuudis. Väga haruldasi liike on väga vähe

660

Teadusuudis. Kohvist saab betooni

661

Teadusuudis. Päikesesüsteemi üheksas planeet võib olla üsna Maa mõõtu

662

Teadusuudis. Tehisaru annab tudengitega võrdväärseid vastuseid

663

Teadusuudis. Lambivari võib puhastada toaõhku

664

Teadusuudis. Iidses meres elas kolmesilmne lülijalgne

665

Teadusuudis. Paberist joogikõrs sisaldab kahjulikke aineid rohkem kui plastkõrs

666

Teadusuudis. Solar Orbiter leidis päikesetuule võimaliku allika

667

Teadusuudis. Galaktikate mustad augud on arvatust rahulikumad

668

Teadusuudis. Väike geenierinevus teeb tervisetoidust mürgi

669

Teadusuudis. Taimelehtedelt võetud vatitikuproov reedab metsaloomade kohalolu

670

Teadusuudis. Vurrud aitasid saaki leida juba hüljeste kaugetel eellastel

671

Teadusuudis. Ultraheli viib tardumusse

672

Teadusuudis. Päike ajas Neptuuni pilved laiali

673

Teadusuudis. Vulkaanid panevad saaretaimed puituma

674

Teadusuudis. Süvavõltskõnet on inimestel raske ära tunda

675

Teadusuudis. Õige hingamine hõlbustab meeldejätmist

676

Teadusuudis. Suur jäätumine ajas esimesed inimesed Euroopast välja

677

Teadusuudis. Unevõla tagasimaksmine on pea lootusetu

678

Teadusuudis. Üle poole maamuna liikidest elab maa all

679

Teadusuudis. Mahukas uuring: kõndimise kasulikkus avaldub juba 4000 sammu peale

680

Teadusuudis. USA kiitis heaks esimese suukaudse sünnitusjärgse depressiooni ravimi

681

Teadusuudis. Linnutee galaktika kubiseb üksikutest planeetidest

682

Teadusuudis. Lõhnad aitavad aju treenida

683

Teadusuudis. Geenid ütlevad, mida meile süüa meeldib

684

Teadusuudis. Teadlased võisid avastada maailma ajaloo kõige raskema looma

685

Teadusuudis. Elektrit talletav tsement võib muuta hooned ja teed suurteks laadjateks

686

Teadusuudis. Teadlased astusid sammu lähemale Alzheimeri ravimisel

687

Teadusuudis. Seljavalud muutuvad üha tavalisemaks

688

Teadusuudis. Inimesed tugevalt alahindavad oma käte kaalu.

689

Teadusuudis. Lõuna-Ameerikas surevad tuhanded pingviinid

690

Teadusuudis. Inimesed hakkasid sütt arvatust märksa varem kasutama

691

Teadusuudis. Teleri ees veedetud lapsepõlv võis ainevahetuse ära rikkuda

692

Teadusuudis. Uuring: isegi pillav veganidieet hoiab planeeti lihatoidust rohkem

693

Teadusuudis. Teadlased avastasid, et metallid võivad iseennast parandada

694

Teadusuudis. ChatGPT aitab õide puhkeda kehvadel sõnaseppadel

695

Teadusuudis. Koroonasümptomid hoiab ära erirelvastusega geen

696

Teadusuudis. Linnud on hakanud kasutama linnutõkkeid pesade ehitamiseks

697

Teadusuudis. Kuu ja Päikese vägikaikaveota oleks ööpäevas 60 tundi

698

Teadusuudis. Isalt saadud geenid mahitavad loote suhkrumaiust

699

Teadusuudis. Varesed tunnevad tõenäosust

700

Teadusuudis. Varem virgudes väheneb masenduse oht

701

Teadusuudis. Universum võib olla seni arvatust kaks korda vanem

702

Teadusuudis. Mandritriivi 36 miljoni aastane tsükkel ohjab elurikkust

703

Teadusuudis. Teadlased "avastasid" akvaristidele ammu tuntud kala

704

Teadusuudis. Kliima jahenemine on toetanud uute orhideeliikide teket

705

Teadusuudis. Jääkuubik leidis Linnutee-neutriinod üles

706

Teadusuudis. Atlandi turska on tegelikult viit liiki

707

Teadusuudis. Teadlased said teada, kuidas kuulmisrakud ise paranevad

708

Teadusuudis. Elevandid ilmutavad toiduvalikus isikupära ja soovivad vaheldust

709

Teadusuudis. Tuhanded Linnutee tähed võivad pärineda Andromeeda galaktikast

710

Teadusuudis. Linnarohelus kahandab inimese bioloogilist vanust

711

Teadusuudis. Kaheksajalad näevad magades unenägusid

712

Teadusuudis. Teadusuuring kummutas müüdi, mille järgi mehed küttisid ja naised korjasid

713

Teadusuudis. Hommikukohv võib toimida platseebona

714

Teadusuudis. Kannibalismi harrastati ilmselt juba 1,5 miljonit aastat tagasi

715

Teadusuudis. Mõõkvaalad rammivad ja uputavad laevu

716

Teadusuudis. Tähetekkepiirkonnas leidub elumolekuli trüptofaani

717

Teadusuudis. Kaheksajala aju kaardistab silme ees olevat nagu inimene

718

Teadusuudis. Tehismõistus leidis kiire viisi andmeid sorteerida

719

Teadusuudis. Lõuna-Aafrikast on leitud vanim inimjälg

720

Teadusuudis. Kõrguskartuse neuronid on leitud

721

Teadusuudis. Kuum ilm ajab koera purema

722

Teadusuudis. Volframisulam on vastupidav fusioonireaktori materjal

723

Teadusuudis. Põhjapõder võib mõista inimese osutusžesti

724

Teadusuudis. Korallrahudel elutseb pööraselt rikkalik mikroobikooslus

725

Teadusuudis. Kosmoselennul tekkinud ajumuutuste taandumine võtab aastaid

726

Teadusuudis. Moraalne allakäik on illusioon

727

Teadusuudis. Putukad on õistaimedel abiks olnud algusest peale

728

Teadusuudis. Tulevasel merekaevanduse alal elab rikkalik loomastik

729

Teadusuudis. Tuuleratta supernoova on üheksa aasta lähedaim

730

Teadusuudis. Keemiatööstus on varjanud tefloni-laadsete ainete kahjulikkust

731

Teadusuudis. Mikroplasti võib rohkesti tekkida ka porgandeid lõigates

732

Teadusuudis. Neandertallased ajasid tökatit nutikalt

733

Teadusuudis. Ülepüük kiirendas tursa evolutsooni

734

Teadusuudis. Vormelisõitjad pilgutavad silmi ühtedel ja samadel rajalõikudel

735

Linnutee punastel kääbustähtedel on rohkesti elukõlblikke planeete

736

Teadusuudis. Koorumata tibu soo saab teada lõhna järgi

737

Teadusuudis. Meri on tervisele soodne

738

Teadusuudis. Toitu vaadates kahaneb isu

739

Teadusuudis. Kukkurloomad võivad olla kõige arenenumad imetajad

740

Teadusuudis. Loomaaia külastajad meeldivad elevantidele

741

Teadusuudis. Kosmoses võib leiduda rasva

742

Teadusuudis. Niiskus meelitab tolmeldajaid ligi sama tugevalt kui lõhn

743

Teadusuudis. Tuli tuli Euroopasse seni teatust varem

744

Teadusuudis. Kallutatud tehismõistus paneb teksti autorile omi mõtteid pähe

745

Teadusuudis. Küürvaalad laulavad üle tuule, kuid mitte üle laevamüra

746

Teadusuudis. Kõrgepingeliinid võivad mesilaste tolmeldustööd häirida

747

Teadusuudis. Moodsamatel koeratõugudel on suurem aju

748

Teadusuudis. Nutipäikeseprillid tumendavad ainult eriti eredaid valgusallikaid

749

Teadusuudis. Kookosseep võib olla hea sääsepeleti

750

Teadusuudis. Plastprügi ümbertöötlus saastab keskkonda plastiga

751

Teadusuudis. Seened on ümbritsevast jahedamad

752

Teadusuudis. Mobiiltelefonikõne tõstab vererõhku

753

Teadusuudis. Ilus ilm võib tuua rõõmsale poplaulule edetabeliedu

754

Teadusuudis. Suitsukonid tapavad sääsevastseid

755

Teadusuudis. Kääbusplaneet Quaoaril on teinegi rõngas

756

Teadusuudis. Marmosetid ei seleta hästi siniseid toone, nähtub närviühendustest

757

Teadusuudis. Rootsi teadlased meisterdasid puust transistori

758

Teadusuudis. Emakeel mõjutab musikaalsust

759

Teadusuudis. Platseebonähtus parandab sporditulemusi

760

Teadusuudis. Satelliidiradar leidis maailmamerest tuhandeid veealuseid mägesid

761

Teadusuudis. Plastsaaste jõuab hiirte ajju

762

Teadusuudis. Eksoplaneedi atmosfääris esineb haruldast muldmetalli

763

Teadusuudis. Teadlased panid kiikumise mudelisse

764

Teadusuudis. Väikesed veesilmad võivad linnas kuumasaari kütta

765

Teadusuudis. Mulla- ja taimeseened lagundavad kanget plasti

766

Teadusuudis. Aafrika elevant on ennast ise kodustanud

767

Teadusuudis. Võõrtaimeliigid ohustavad maailma maade omapära

768

Teadusuudis. Kauges pisigalaktikas käib ülikiire täheteke

769

Teadusuudis. Imetajad alustasid lihtsa ja väikesena

770

Teadusuudis. Jahedus lagundab haiguslikke valgupusasid

771

Teadusuudis. Eesti teadlased leidsid akne geene

772

Teadusuudis. Karvase mammuti geenilugu sai selgemaks

773

Teadusuudis. Iidne merepõhi on laskunud tuhandeid kilomeetreid

774

Teadusuudis. Türannosaurus hoidis hambad moka taga

775

Teadusuudis. Meie kosmilise koduukse ees asub hiigelsuuri nähtamatuid galaktikaid

776

Teadusuudis. Ööliblikad on mesilastest usinamad

777

Teadusuudis. Valk toob sügava une

778

Teadusuudis. Pulseerivad veresooned korraldavad öösel ajupesu

779

Teadusuudis. Loodus soosib väga suuri ja väga väikesi olendeid

780

Teadusuudis. Keskkonnateadlikkus tõuseb eeskuju najal

781

Teadusuudis. Kohv võib kahandada kehakaalu, osutab geeniuuring

782

Teadusuudis. Dinosaurusel oli rekordiliselt pikk kael

783

Teadusuudis. Meres hõljuv plastpuru võib jätta rannakarbid kängu

784

Teadusuudis. Inimeste "armastushormoon" külvab kalade seas hirmu

785

Teadusuudis. Tõde peitub üksikasjades

786

Teadusuudis. Asteroidilt leiti vitamiini

787

Teadusuudis. Trilobiitidel oli vastseeas viis silma

788

Teadusuudis. Hirm ja jälestus ajavad mao happeliseks

789

Teadusuudis. Kiirelt pöörlev asteroid paiskab kive ilmaruumi

790

Teadusuudis. Tirtsukesel on hämmastavalt mahukas genoom

791

Teadusuudis. Grafeen on osutunud tõhusaks katalüsaatoriks

792

Teadusuudis. Keerutavad ahvid muudavad meelega teadvusseisundit

793

Teadusuudis. Kus metsa raiutakse, jääb vihma vähemaks

794

Teadusuudis. Rändlind taastab puhkehetkel immuunsüsteemi

795

Teadusuudis. Mõnisada lisasammu päevas kahandab südamehaiguse riski

796

Teadusuudis. Ühismeediast hoidujatel paraneb tervis

797

Teadusuudis. Supermaakera paiskaks Maa tähtedevahelisse ruumi

798

Teadusuudis. Tiivulised mutukad naudivad linnaelu eeliseid

799

Teadusuudis. Satelliidid sodivad kosmoseteleskoobi pilte

800

Teadusuudis. Triibulised tuulikud päästaksid linnuelusid

801

Teadusuudis. Sinivetikad saavad haruldased muldmetallid reoveest kätte

802

Teadusuudis. Kiired südametuksed ajavad ärevaks

803

Teadusuudis. Tehisintellekt leiab satelliitpiltidelt üles arheoloogilised leiupaigad

804

Teadusuudis. Saurused võisid teha linnulikke häälitsusi

805

Teadusuudis. Seenetõrje rikub maasika maitse

806

Teadusuudis. Päikesepaneelid meeldivad lammastele

807

Teadusuudis. Varavirgumise geene on pärit neandertallastelt

808

Teadusuudis. Marsi ja Jupiteri vahel tiirleb hulk veerikkaid asteroide

809

Teadusuudis. Kakaduud mõistavad käsitleda tööriistu komplektina

810

Teadusuudis. Krevetivastsete silmahelkur pakub kaitset vaenlaste eest

811

Teadusuudis. Jupiteri suurkuudel veikleb virmalisi

812

Teadusuudis. Mõõkvaalaemad hoolitsevad ka täiskasvanud poegade eest

813

Teadusuudis. Loodusdokk äratab taimehuvi

814

Teadusuudis. Toitumis- ja trennikava aitab rasvmaksa vastu

815

Teadusuudis. Tihased pesitsevad meelsamini põlistel puuliikidel

816

Teadusuudis. Söögiseenes leiduvad ained aitavad närvirakkudel ühendusi luua

817

Teadusuudis. Linnapuud päästavad kuumalaineis elusid

818

Teadusuudis. Lõunamaine linnurikkus kahandab kiilide kasvu

819

Teadusuudis. Neandertallased küpsetasid krabisid

820

Teadusuudis. Jupiteril on teada 92 kuud

821

Teadusuudis. Koer eristab õrritamist äpardusest

822

Teadusuudis. Maa moodi planeet tiirleb eluvööndis, meie lähedal

823

Teadusuudis. Geenid juhatavad salu-lehelinnu õigele rännuteele

824

Teadusuudis. Ühiselulised imetajaliigid elavad kauem kui üksiklased

825

Teadusuudis. Piimataluvus andis põhjaeurooplastele kasvutõuke

826

Teadusuudis. Paljud planeedid saavad elukõlblikuks hilinemisega

827

Teadusuudis. Sotsiaalmeediapostitused aitavad uusi taimeliike leida

828

Teadusuudis. Paariside tekib ka "armastushormoonita"

829

Teadusuudis. Vastutulijate nägu huvitab inimesi arvatust vähem

830

Teadusuudis. Heitgaasid võivad kahandada vaimuerksust

831

Teadusuudis. Maakera sisetuum võib olla hakanud teistpidi pöörlema

832

Teadusuudis. Õpivõime päästab sisalikud tulekahjust

833

Teadusuudis. Looduskaitsealad putukaile ja ämblikele kaitset ei paku

834

Teadusuudis. Tähtedevahelised meteoorkehad võivad pärineda supernoovadest

835

Teadusuudis. Tehiskaaslane ja tehismõistus kaardistavad maailma prügi

836

Teadusuudis. Koduümbruse rohelus rikastab emapiima suhkrusisaldust

837

Teadusuudis. Mudilased lähevad kutsudele meelsasti appi

838

Teadusuudis. Inimgenoomi kiirmuutused peavad vastandite võitlust

839

Teadusuudis. Vulkaanid jahutavad planeeti arvatust rohkem

840

Teadusuudis. Päike lagundab meres hulpivat plasti hoolega

841

Teadusuudis. Hiina teadlased hõlbustasid kvantarvutite ligipääsu salaandmetele

842

Teadusuudis. Kuldkala tähe juurest leiti juba teine Maa moodi planeet

843

Teadusuudis. Šimpansite žestikeelel on piirkondlikke murdeid

844

Teadusuudis. Inimesed on saanud lapsi keskmiselt umbes 27-aastaselt

845

Teadusuudis. Tuulikud peletavad nahkhiiri

846

Teadusuudis. Linnutee sarnaseid galaktikaid oli universumis varakult

847

Teadusuudis. Suuri läbimurdeid jääb teaduses üha harvemaks

848

Teadusuudis. Teadlased "kodustasid" kala geenmuunduse abil

849

Teadusuudis. Valgusest kiiremale vaatlejale paistaks maailm kummaline

850

Teadusuudis. Uued mullid on õhust külmemad

851

Teadusuudis. Pingviinidel paistab olevat eneseteadlikkust

852

Teadusuudis. Asteroid Ryugu on komeetide sugulane

853

Teadusuudis. Inimene toob eri liiki loomad üksteisega kokku

854

Teadusuudis. Eksoplaneet liugleb aegamisi tulise huku poole

855

Teadusuudis. Aafrika loomastikus mesilasvaha sööjaid jätkub

856

Teadusuudis. Uudne lapp imab vett kolm korda paremini kui köögipaber

857

Teadusuudis. Orangutanide kaashäälikud juhatavad inimkõne lätetele

858

Teadusuudis. Bakteriviiruse sabakiudude struktuur sai selgemaks

859

Teadusuudis. Unetus võib tuua seljavalu, seljavalu unetuse

860

Teadusuudis. Asteroidid aitavad Europa võimalikel elanikel saada elutähtsaid aineid

861

Teadusuudis. Jääajajärgne metsastumine hukutas Euroopa suurloomad

862

Teadusuudis. Teadlased selgitasid koeratõugude käitumise geenitausta

863

Teadusuudis. Isesoojenev kullakiht võtab klaasilt udu

864

Teadusuudis. Merevees hõljuvate plastkiudude küljes leidub ohtlikke baktereid

865

Teadusuudis. Säilenõtkus säästis imetajad asteroidikatastroofist

866

Teadusuudis. Magusaine ajab ärevaks mitu hiirepõlvkonda

867

Teadusuudis. Müra ajab linnalinnud tigedaks

868

Teadusuudis. Mäestikud ja merehoovused koondavad tormid lõunapoolkerale

869

Teadusuudis. Veenusel vist ikka ei olegi eriti palju fosfaani

870

Teadusuudis. Isetu geen tõstab taime saagikust

871

Teadusuudis. Tubakataim võib ka kokaiini valmistada

872

Teadusuudis. Õige sekkumine korvab noorusea väärtoitumise kahju

873

Teadusuudis. Rünkpilvede püsivus talitseb üleilmse soojenemise hoogu

874

Teadusuudis. Seltsivail ämblikel on ühiseid ühiselugeene

875

Teadusuudis. Jupiteri suurune planeet on Maast tihedam

876

Teadusuudis. Euroopa merevetes elanud hiidkilpkonn oli suur nagu auto

877

Teadusuudis. Ilutulestik võib lindude elu pikaks ajaks sassi lüüa

878

Teadusuudis. Maitsenauding paistab ajukoores välja

879

Teadusuudis. Kaugel planeedil teeb ilma tähevalguse loodud vääveldioksiid

880

Teadusuudis. Beebide kujutlusvõime ületab ootusi

881

Teadusuudis. Töödeldud toit raskendab hiirtel gripist paranemist

882

Teadusuudis. Inimesed küpsetasid toitu juba 780 000 aastat tagasi

883

Teadusuudis. Saage tuttavaks: ronnagramm ja kvetabait, uued mõõtühikud

884

Teadusuudis. Maakera taimkatte juurestik madaldub

885

Teadusuudis. Vali muusika ähvardab kahjustada miljardi noore kuulmist

886

Teadusuudis. Rooma riigi teed on toonud jõukuse ka tänapäeva

887

Teadusuudis. Poliitilise vastaspoole esindajad tunduvad kahtlased juba esmapilgul

888

Teadusuudis. Suurimal kvantarvutil on juba sadu kvantbitte

889

Teadusuudis. Lihtsad laulusõnad avavad tee edetabeli tippu

890

Teadusuudis. Gravitatsioonilained toovad teavet kvarkainest

891

Teadusuudis. Ühesugustel kaladel võib olla erisugune iseloom

892

Teadusuudis. Varesed mõistavad, mis järjekorras sulud käivad

893

Teadusuudis. Euroopa imetajarikkus on viimaseil aastatuhandeil kasvanud

894

Teadusuudis. Avastatud on Maa-lähedane must auk

895

Teadusuudis. Ninasarvikute sarved on väiksemaks jäänud

896

Teadusuudis. Kohvis leiduv aine ei lase koroonaviirust rakku

897

Teadusuudis. Vaalad neelavad miljoneid plastiterakesi päevas

898

Teadusuudis. Avastatud asteroid võib kaugemas tulevikus Maad ähvardada

899

Teadusuudis. Masinnägev laser hävitab kahjurputukaid ökosõbralikult

900

Teadusuudis. Glüfosaat ruineerib kimalaste õpitulemusi

901

Teadusuudis. Ühiselu kiirendab imetajate arengut

902

Teadusuudis. Linnulaul turgutab vaimutervist

903

Teadusuudis. Hiidplaneet on udupeen kui beseeküpsis

904

Teadusuudis. Merevaigust tuli päevavalgele karvane tigu

905

Teadusuudis. Kass saab aru, et omanik räägib temaga

906

Teadusuudis. Tiigritel ja elevantidel läheb inimese naabruses hästi

907

Teadusuudis. Joonkeraamikud olid Euroopa esimesed piimajoojad

908

Teadusuudis. Suurtele kaladele meeldib end haide vastu sügada

909

Teadusuudis. Kooliõpilaste sooline hindelõhe on süsteemne nähtus

910

Teadusuudis. Muusikaharjutused parandavad vanemaealiste lühiajalist nägemismälu

911

Teadusuudis. Neandertallased võisid olla täielikud lihatoitlased

912

Teadusuudis. Tulise hiidplaneedi atmosfääris heljub üllatavalt rasket elementi

913

Teadusuudis. Spordipidude varjus jätkuvad repressioonid

914

Teadusuudis. Merd saastab hiigelhulk kalavõrke ja õngenööre

915

Teadusuudis. Kärbeste uneuuring võib aidata ka inimesi

916

Teadusuudis. Putukad kahjustavad taimi tänapäeval palju rohkem kui kauges minevikus

917

Teadusuudis. Tumedat ainet hõljub rohkesti ka Maa pinna lähedal

918

Teadusuudis. Võimas laserkiir pakub piksekaitset

919

Teadusuudis. Herilastel on abstraktset mõtlemist

920

Teadusuudis. Naerugaas võib olla elu märk

921

Teadusuudis. Merepõhjasetetes leidub miljoniaastast DNA-d

922

Teadusuudis. Kummituslik kaugmõju on tõsine teadus

923

Teadusuudis. Visadus viis Eesti pagulase poja teaduse tippu

924

Teadusuudis. Uus hiidmanner tekib Vaikse ookeani sulgudes

925

Teadusuudis. Banaanidel on pääsemislootust

926

Teadusuudis. Kunagine kuu andis Saturnile rõngad ja viltuse telje

927

Teadusuudis. Koer tunneb ärevuse lõhna

928

Teadusuudis. Teadlased taastasid imetajate ühiseellase genoomi

929

Teadusuudis. NASA nügis asteroidi

930

Teadusuudis. Maiade tsivilisatsiooni keskkonasaaste püsib tänase päevani

931

Teadusuudis. Ajukoores on alad, mis löövad toitu nähes särama

932

Teadusuudis. Tonga vulkaanipurse võis maailma soojendada

933

Teadusuudis. Rähni toksimisel on sügav sarnasus laululinnu lauluga

934

Teadusuudis. Maailmas elab 20 kvadriljonit sipelgat

935

Teadusuudis. Polaaralasid saaks jahutada suhteliselt lihtsalt ja odavalt

936

Teadusuudis. Marsikulgur leidis kivimeist enneolematul hulgal orgaanikat

937

Teadusuudis. Kakaduud peavad inimestega kultuurievolutsioonilist võitlust prügikastide üle

938

Teadusuudis. Inimene mõtleb mõnikord ka kätega

939

Teadusuudis. Hiinas tuli päevavalgele väikeste inimahvide vanim fossiil

940

Teadusuudis. Jäätunud meri värvis Charoni pooluse pruuniks

941

Teadusuudis. Hea hommikune kõhutäis leevendab päevast söögiisu

942

Teadusuudis. Natuke sinist õhtuvalgust ei tarvitsegi und väga härida

943

Teadusuudis. Linnu nutikas aju tarbib üllatavalt vähe glükoosi

944

Teadusuudis. Mutt säästab talvel pisemaks tõmbudes energiat

945

Teadusuudis. Looduse stressivastane toime on aju mandeltuumades näha

946

Teadusuudis. Teemandisadu on levinud loodusnähtus

947

Teadusuudis. Naftaleke mõjutas delfiinide geeniaktiivsust

948

Teadusuudis. Väävel-alumiiniumaku on odav ja laadib kähku

949

Teadusuudis. Vihmasemal mäenõlval elavad suuremad hiired

950

Teadusuudis. Ühismeediapostitus paneb end eksperdina tundma

951

Teadusuudis. Ööliblikad on tähtsad tolmeldajad

952

Teadusuudis. Rapamütsiin võib elu pikendada ka lühikuuri toimel

953

Teadusuudis. Betelgeuse ei ole hiigelplahvatusest toibunud

954

Teadusuudis. Lähemate inimeste peale mõtlemiseks on ajus oma piirkonnad

955

Teadusuudis. Geenimuutused ja bakterivahetus toovad võõrliigile edu

956

Teadusuudis. Kehv uni kahandab abivalmidust

957

Teadusuudis. Sarnase näoga inimestel on sarnased geenid

958

Teadusuudis. Kuid mahuks Maa ümber vähe

959

Teadusuudis. Taimetoitlus tõstab reieluukaela murru ohtu

960

Teadusuudis. Asteroid Ryugul leidub Päikesest vanemat tolmu

961

Teadusuudis. Mandrite triiv võib jätta mere hapnikuta

962

Teadusuudis. Meie eellased hävitasid kilpkonnaliike juba miljoneid aastaid tagasi

963

Teadusuudis. Andekatel koertel on teistest rohkem mängulusti

964

Teadusuudis. Antarktika jääst saadi viie miljoni aastasi õhumulle

965

Teadusuudis. Jaapani laste kõnnak areneb teisiti kui mujal maailmas

966

Teadusuudis. Kontinendid tekkisid Maa kokkupõrkest meteoriitidega

967

Teadusuudis. Talveuni pikendab nahkhiirte eluiga

968

Teadusuudis. Viimasel ajal sünnib ainult emaseid kilpkonni

969

Teadusuudis. Kanaaju võib mõelda vägagi tarku mõtteid

970

Teadusuudis. Superussid söövad penoplasti

971

Teadusuudis. Muistsed eurooplased armastasid piima vaatamata laktoositalumatusele

972

Teadusuudis. Euroopas elanud hiidpandad bambust närida ei suutnud

973

Teadusuudis. Napp uni pärsib laste aju arengut pikemat aega

974

Teadusuudis. Kasside sotsiaalsust mõjutavad soolestikus elavad mikroobid

975

Teadusuudis. Maailma suurim kala sööb hea meelega salatit

976

Teadusuudis. Ohatiseviiruse laialdases levikus on ilmselt süüdi musitamine

977

Teadusuudis. Jupiteri kuud hajutavad selle rõngast

978

Teadusuudis. Mahetoit köidab juba rüblikuid

979

Teadusuudis. Raseda muumia võis hukutada vähkkasvaja

980

Teadusuudis. Antibiootikumid räsivad isarottide soolestikku rohkem

981

Teadusuudis. Mälestuse helgus sõltub ühest virgatsainest

982

Teadusuudis. Imikud omandavad keele kõla juba esimesel elupäeval

983

Teadusuudis. Taimed valmistavad endale ise aspiriini

984

Teadusuudis. Lapsi vaktsineeritakse üle maailma üha vähem.

985

Teadusuudis. Rähne kaitseb peapõrutuse eest eriline ajuehitus

986

Teadusuudis. Kaaslasega voodi jagamine toob parema une

987

Teadusuudis. Kosmosest tuli südamelööke meenutav signaal

988

Teadusuudis. Kaks ajusurnud inimest said omale seasüdame

989

Teadusuudis. Liigne sool kergitab surmariski

990

Teadusuudis. Tuumasõda tekitaks üleilmse näljahäda

991

Teadusuudis. Nädala liikuvusaktiivsuse võib kätte saada ühe päevaga

992

Teadusuudis. Vahelduvpaast mõjub hiirele hästi

993

Teadusuudis. Süvamerekaevanduste müra kostab kaugele

994

Teadusuudis. Täht kihutab musta augu ümber 8000 kilomeetrit sekundis

995

Teadusuudis. Imetajad said täid lindudelt

996

Teadusuudis. Koolibrid on värvikirevamad kui muud linnud kokku

997

Teadusuudis. Kriitilised küünlaarvustused reedavad covidi leviku

998

Teadusuudis. Panda tarvilik valepöial on ajapikku kahanenud

999

Teadusuudis. Põhjavee mikroobid loovad orgaanilist ainet täie hooga

1000

Teadusuudis. Galaktika keskmes leidub puhastusvahendit isopropanooli