Teadusuudis cover art

All Episodes

Teadusuudis — 1000 episodes

#
Title
1

Teadusuudis. Eesti savi võib asendada osa tsemendist

2

Teadusuudis. Ainevahetus paljastab aneemia tekkepõhjuse

3

Teadusuudis. Inglise keel seguneb eesti keelega eeskätt liitsõnades

4

Teadusuudis. Punavetikatest võib saada abi immunhaiguste ja nahavähi vastu

5

Teadusuudis. Friikartulite jääkõli parandas lennukikütust

6

Teadusuudis. Läbipõetud koroonaviirus sillutab teed uutele kroonilistele haigustele

7

Teadusuudis. Iidsed kütid eelistasid hiiglaslikele isastele emasmammuteid

8

Teadusuudis. Pangaautomaadid ja bussikäsipuud peidavad tuhandeid tundmatuid viiruseid

9

Teadusuudis. Euroopa linna- ja maaelanike emissioonide erinevus kahaneb

10

Teadusuudis. Sõjategevus soodustab bakterites ravimiresistentsuse teket

11

Teadusuudis. Veekogude külastamine tõstab vaimset heaolu

12

Teadusuudis. Geeniandmed seovad fibromüalgia ajukudede ja närvirakkudega

13

Teadusuudis. Nooremad ja haritud põllumehed võtavad rohkem riske

14

Teadusuudis. Hoolikalt pügatud muru kütab kuuma ilmaga nagu asfalt

15

Teadusuudis. Ülekaal läheb Eesti riigile maksma üle 120 miljoni euro aastas

16

Teadusuudis. Inimkeha peidab endas evolutsioonilisi kompromisse

17

Teadusuudis. Mitut keelt kõnelevate inimeste aju vananeb aeglasemalt

18

Teadusuudis. Käte osavus

19

Teadusuudis. Uus lepatriinuliik

20

Teadusuudis. Rändlindude naljakad harjumused

21

Teadusuudis. Katk räsis juba kütt-korilaste väikesi kogukondi

22

Teadusuudis. Lisatud suhkruta toidulaud halvendas hiirte tervist

23

Teadusuudis. James Webbi teleskoop paljastas eksoplaneedil metalli- ja kalliskivivihma

24

Teadusuudis. Plussenergia-naabruskonna loomist piirab Eestis ruumipuudus

25

Teadusuudis. Vulkaanipursked on Hiinasse rohkesti näljahäda toonud

26

Teadusuudis. Inimesed on enamasti koostööaltid, kuid alahindavad teiste koostöötahet

27

Teadusuudis. Kaheksajalg oskab peegli abil nurga taha vaadata

28

Teadusuudis. Süvamerehai geeniuuring paljastas ülima pikaealisuse saladusi

29

Teadusuudis. Füüsikanobelisti valem näitab, kuidas võõras linnas restorani valida

30

Teadusuudis. Kust kormoranid lahkuvad, seal taastub linnurikkus

31

Teadusuudis. Inimesi on vihmametsas elanud juba üle saja tuhande aasta tagasi

32

Teadusuudis. Tuvi tunneb magnetvälja maksaga

33

Teadusuudis. Hundi inimpelgus aitab šaakalil Euroopat vallutada

34

Teadusuudis. Merkuur võis kraatripõhjade jää saada üheltainsalt komeedilt või asteroidilt

35

Teadusuudis. Soome teadlased mõõtsid enneolematult väikest energiat

36

Teadusuudis. Kulla tuhmumatu sära saladus peitub pinna-aatomite paigutuses

37

Teadusuudis. Iidse inimliigi geene võib olla jõudnud meie aega

38

Teadusuudis. Valgevaal taipab, et peeglis paistab ta ise

39

Teadusuudis. Türannosaurusel on väikesed esikäpad, sest tal on suur pea

40

Teadusuudis. Linnaloomad on julgemad ja jultunumad

41

Teadusuudis. Antarktika raud tunnistab, et Maa on läbimas tähtedevahelist pilve

42

Teadusuudis. Haigutus nakkab emalt lootele

43

Teadusuudis. Aafrika rebeneb ka lõunast

44

Teadusuudis. Kohvi toime käib ka mikrobioomi kaudu

45

Teadusuudis. Maast vähegi väiksemailt planeetidelt ei ole suuremat lootust elu leida

46

Teadusuudis. Neandertallastele sai saatuslikuks nõrk sidusus

47

Teadusuudis. Kogu sisse söödud mikroplast tuleb vihmaussist kiiresti välja

48

Teadusuudis. Eurovisiooni lauluvõistlus on iseõppiv süsteem

49

Teadusuudis. Saaklooma päästab kiskja hambust kiirem reaktsioon

50

Teadusuudis. Ujumine tugevdab südant tõhusamalt kui jooksmine

51

Teadusuudis. Kaksiktähtede juures võib planeete tekkida kiiresti ja hulgi

52

Teadusuudis. Laiuva mütshellikukese eosed peavad avakosmoses pikalt vastu

53

Teadusuudis. Igaõhtune telefonivaatamine ei häiri täiskasvanute und

54

Teadusuudis. Liigne rohelus ärritab

55

Teadusuudis. Teadlased tegid kaselehest ja maapähklist laseri

56

Teadusuudis. Mürsikueas türannosauruseks peetud hiidsisalik osutus omaette liigiks

57

Teadusuudis. Universum ei saa põhimõtteliselt olla simulatsioon

58

Teadusuudis. Liikide väljasuremine on aeglustunud

59

Teadusuudis. Õhus hõljuvad pisiosakesed pääsevad isikupärasel kujul nutikasse valemisse

60

Teadusuudis. Ainevahetus seab jooksujõudlusele piirid

61

Teadusuudis. Chironile on rõngad alles tekkimas

62

Teadusuudis. Linnaosade jõukus paistab kosmosse

63

Teadusuudis. Mõned neljajalgsed dinosaurused upitasid end sageli kahele jalale püsti

64

Teadusuudis. Aju näib olevat unes ka ärkvel

65

Teadusuudis. Kaksiku-uuring seab kahtluse alla ühismeedia suure ohu heaolule

66

Teadusuudis, Nahkhiired helendavad ultravioleti all rohekalt

67

Teadusuudis. Kalade kõrvakivid jutustavad ammuseid lugusid

68

Teadusuudis. Must auk kukkus tähte

69

Teadusuudis. Eesti geenoomidest leiti uusi ülekaalulisusega seotud piirkondi

70

Teadusuudis. Jõehobusid elas Euroopas ka jääajal

71

Teadusuudis. Uitmõtted käivitavad loomingu

72

Teadusuudis. Võõrkomeet Atlas tervitab Päikest veesillerdusega

73

Teadusuudis. Lapselik enesekuvand aitab lapsepõlveaegu meenutada

74

Teadusuudis. Kuulmine teravneb kõndides

75

Teadusuudis. Keemianobelistid lõid maailma poorseima materjali

76

Teadusuudis. Nobeli füüsikaauhinna tõi tunnelinähtus

77

Teadusuudis. Nobeli meditsiiniauhinna said immuunsüsteemi uurijad

78

Teadusuudis. Ulguplaneet kosub ennaktempos

79

Teadusuudis. Habekotkapesades leidub ajaloolist kraami

80

Teadusuudis. Väikesel sinitiivalisel liblikal on meeletu hulk kromosoome

81

Teadusuudis. Punane meri oli kunagi tilgatu tühi

82

Teadusuudis. Uraani kuu Arieli pinda on vorminud orbiidi kuju

83

Teadusuudis. Nüüdisinimene võis lähiliinidest eristuda arvatust varem

84

Teadusuudis. Uus juhuarvude kvantgeneraator on väike, kiire ja mürakindel

85

Teadusuudis. Kliima soojenemine võib esile kutsuda jääaja

86

Teadusuudis. Odra päritolu on mosaiikne

87

Teadusuudis. Merealused kaablid kütkestavad emaseid krabisid

88

Teadusuudis. Põhjamerre põrutas miljonite aastate eest tõesti asteroid

89

Teadusuudis, Düsleksia tuleneb tugevasti geenidest, kuid ei tunne evolutsioonisurvet

90

Teadusuudis. Gnuude iga-aastasel suurrändel on arvatust vähem osalisi

91

Teadusuudis. Šimpansid on puuviljaalkoholist pidevalt kerge auru all

92

Teadusuudis. Melaneeslased on malaaria ja borrellioosi immuunsuse saanud denislastelt

93

Teadusuudis. Teadlased tuvastasid mammutite hambaaugu-pisikuid

94

Teadusuudis. Quaoaril on teine kuu või kolmas rõngas

95

Teadusuudis. Maailma andmevara võiks talletada DNA-kassettidesse

96

Teadusuudis. Mullamineraalid on muutnud inimeste DNA-d

97

Teadusuudis. Kääbusplaneeti ümbritseb gaasiloor

98

Teadusuudis. Südamerabandust võivad põhjustada pisikud

99

Teadusuudis. Ülitöödeldud toit käib tervisele

100

Teadusuudis. Tumedad suled on raskemad, heledad kergemad

101

Teadusuudis. Kuumalaine kiirendab vananemist

102

Teadusuudis. Jää paindumisel tekib elekter

103

Teadusuudis. Koduloomad kasvavad, metsaloomad känguvad

104

Teadusuudis. Poiste ja tüdrukute õpiedu valem on pisut erinev

105

Teadusuudis. Uus lähenemine võib muuta insuldipatsientide kõnni turvalisemaks

106

Teadusuudis. Nutikas jäätmekäitlus võib vähendada kulusid ja

107

Teadusuudis. Uus teadustöö heidab valgust munasarjas toimuvale keerukale suhtlusele

108

Teadusuudis. Uuring kummutas müüdi oletatavast vaeseusegeenist

109

Teadusuudis. Tehisnärvivõrk kaitseb isesõitvat laeva häkkeri eest

110

Teadusuudis. Kehtiv teadussüsteem teeb ülikoolidest artiklivabrikud

111

Teadusuudis. Mandrite enneolematult kiire kuivamine tõstab merd rohkem kui sulav jää

112

Teadusuudis. Eesti teadlaste katsed suhkruga sillutavad teed naatriumioonakude kasutuselevõtuks

113

Teadusuudis. Eesti teadlased leidsid uue ja täpsema viisi veiste embrüote elujõulisuse ennustamiseks

114

Teadusuudis. Eesti lahendus vähendab pärisandmete vajadust tehisintellekti treenimisel

115

Teadusuudis. Kohv toob naeratuse näole just esimestel tundidel pärast ärkamist

116

Teadusuudis. Eesti talved on läänetuulte tuules üha pehmemad

117

Teadusuudis. Tehisaru aitab disainida iga patsiendi jaoks sobivaid luuimplantaate

118

Teadusuudis. Universumi paisumiskiiruse mõõdikud on eri meelt

119

Teadusuudis. Uus lahendus muudab digitaalse alibi usaldusväärseks

120

Teadusuudis. Levinud taimeliigid vähendavad põlluservades umbrohtude hulka

121

Teadusuudis. Piimhappebakterid aitavad muuta hernevalgu maitse pehmemaks

122

Teadusuudis. Ühtlane ja mõõdukas treening on ajule kasulkum kui intensiivne

123

Teadusuudis. Uus lasermeetod hindab tuumareaktori puhtust

124

Teadusuudis. Paljude geenivariantide toime sõltub sellest, kas need on päritud emalt või isalt

125

Teadusuudis. Nanohõbe muutus koorikloomade toel tapvalt tõhusaks

126

Teadusuudis. Eesti järvede tervist saab nüüd seirata kosmosest

127

Teadusuudis. Eesti teadlased aitasid Aafrikas riisituhast maju ehitada

128

Teadusuudis. Hapendatud köögiviljade söömine parandab tuntavalt soolestiku tervist ja toetab rakke

129

Teadusuudis. Tolmlejate heaoluks on vajalikud nii rikkalik toidulaud kui ka mitmekesine maastik

130

Teadusuudis. Kalamaja elanik jõuab ühistranspordiga sihtkohta kiiremini kui Lasnamäe veerel elav sõber

131

Teadusuudis. Eesti teadlaste osalusel valminud uuring heidab valgust Papua Uus-Guinea põliseleanike päritolule

132

Teadusuudis. Kiirkuumutatud kuld jäi soliidseks ka 19 000 kraadi juures

133

Teadusuudis. Jalakäijate samm on läinud tõtlikumaks

134

Teadusuudis. Taevane fossiil surub üheksanda planeedi taamale

135

Teadusuudis. Kümme tuhat päevasammu on rohkemgi kui tarvis

136

Teadusuudis. Higi tulvab ühtsel lainel

137

Teadusuudis. Kaheksajalg laseb end kummikombitsaga haneks tõmmata

138

Teadusuudis. Tuntud hiidtähel leiti kaaslane, mis kõigutab ta heledust

139

Teadusuudis. Puuduv geenijupp annab kõutsile ruuge kasuka

140

Teadusuudis. Tänavapuud õilmitsevad veelekete arvel

141

Teadusuudis. Imetajad on sipelgtoitlaseks hakanud tosinal korral

142

Teadusuudis. Uurali keelte algkodu võis olla Jakuutias

143

Teadusuudis. Mida lõuna poole, seda omapärasemad linnud

144

Teadusuudis. Neandertallaste geen kammitseb tõusu sporditippudele

145

Teadusuudis. Kuu tagakülg on kujuteldust kummalisem

146

Teadusuudis. Tehislikud magusained teevad keskkonnasõprade meele mõruks

147

Teadusuudis. Linnutee ümbrus võib väikestest kaaslasgalaktikatest kubiseda

148

Teadusuudis. Tuntud psühhedeelikum aeglustab vananemist

149

Teadusuudis. Kilpkonnagi valdavad püsivamad meeleolud

150

Teadusuudis. Meteoriidikild muutis Päikesesüsteemi ajalugu

151

Teadusuudis. Põhja-Jäämeres oli vaba vett ka kõige külmematel jääaegadel

152

Teadusuudis. Mäluga tegelevaid ajurakke tekib juurde kogu elu

153

Teadusuudis. Kolmas tähtedevaheline keha on saabunud

154

Teadusuudis. Kõrgemal elavad loomad tunnevad lõhna halvemini

155

Teadusuudis. Mõõkvaalad pakuvad inimestele süüa

156

Teadusuudis. Austraalia ööliblikad saabuvad suvituspaika tähtede järgi

157

Teadusuudis. Merevahupiiskades võib tekkida kusiainet

158

Teadusuudis. Kass magab vasakul küljel, et valmisolek oleks erk

159

Teadusuudis. Kuud ähvardav asteroidilöök hävitab satelliite ja pakub meteoorivaatemängu

160

Teadusuudis. Kilekotitasu ja -keeld vähendavad kilekottide osakaalu rannaprügis

161

Teadusuudis. Maa magnetvälja tugevus ja hapniku hulk atmosfääris tunduvad olevat seotud

162

Teadusuudis. Hiidkomeet tuleb, vingugaasijutt taga

163

Teadusuudis. Linnavalgus pikendab vegetatsiooniperioodi

164

Teadusuudis. Jalgrattasõit on parim liikumisviis ajutervise hoiuks

165

Teadusuudis. Pisikesel tähel on hiiglaslik planeet

166

Teadusuudis. Neandertallased rändasid Euroopast Aasiasse üle Uuralite

167

Teadusuudis. Kuu esipool on seest soojem kui tagapool

168

Teadusuudis. Tehisaru kasutaja võib jätta kolleegidele laisa ja asjatundmatu mulje

169

Teadusuudis. Planeeditekkepilves on rasket metanooli

170

Teadusuudis. Ülitöödeldud toit võib tuua Parkinsoni

171

Teadusuudis. Linnutee ja Andromeeda ei tarvitsegi kokku põrgata

172

Teadusuudis. Maailmameri pimeneb

173

Teadusuudis. Hambad on tekkinud meeleelunditest

174

Teadusuudis. Kitsedele meeldib üksteisele abiks olla

175

Teadusuudis. Võõrad suled ja tehisesemed kaitsevad linnupesi

176

Teadusuudis. Taimetoiduline hiidsisalik peletas kiskjaid sabaga eemale

177

Teadusuudis. Äratushelina kordusse panek on levinud, kuid üsna kasutu harjumus

178

Teadusuudis. Juurekasvu geen on juurtest vanem

179

Teadusuudis. Ämbliku mürgisus oleneb sellest, keda ta sööb

180

Teadusuudis. Sibulat haki terava noaga ja aeglaselt

181

Teadusuudis. Noor Jupiter oli praegusest veel suurem ja võimsam

182

Teadusuudis. Y-kromosoom teeb mehed naistest pikemaks

183

Teadusuudis. Esimesed õied puhkesid vähemalt 123 miljonit aastat tagasi

184

Teadusuudis. Tihedavõraline puuliigirikas mets kosutab vaimutervist enim

185

Teadusuudis. Vähenegi liikumine ergastab vanainimese vaimu

186

Teadusuudis. Voyager 1 varutõukurid äratati ellu

187

Teadusuudis. Kuldnokkade koostöö kasvab tihti sõpruseks

188

Teadusuudis. Roomajad ilmusid Maale kümneid miljoneid aastaid seniarvatust varem

189

Teadusuudis. Pärimuse kaotanud heeringad talvituvad nüüd sadu kilomeetreid põhja pool

190

Teadusuudis. Jupiteri virmalised veiklevad vilkalt

191

Teadusuudis. Laps on meelekindlam, kui ka kaaslane lubab seda olla

192

Teadusuudis. Muna jääb terveks pigem küljele kukkudes

193

Teadusuudis. Füüsikud tegid pliist kulda, ilma tuumi päris kokku põrgatamata

194

Teadusuudis. Lapse käima hakkamise vanus sõltub tugevalt geenidest

195

Teadusuudis. Kuu saadab aeg-ajalt Maa ümber tiirlema minikuid

196

Teadusuudis. Kehaline karistamine kahjustab ka vaesemate maade lapsi

197

Teadusuudis. Aju lugemisaegne tegevus sai ajust välja loetud

198

Teadusuudis. Vanu elevante kaitstes aitame alal hoida elutähtsat pärimust

199

Teadusuudis. Haavad paranevad inimesel üle kahe korra aeglasemalt kui ahvidel

200

Teadusuudis. Päikesesüsteemi lähedalt leiti hiigelsuur nähtamatu pilv

201

Teadusuudis. Sõprusel põhinev hoolivus teeb roti abivalmiks

202

Teadusuudis. Putukakao keerdseoste teaduslik käsitelu on kiskunud kaldu

203

Teadusuudis. Puust veefilter võib olla odav ja tõhus

204

Teadusuudis. Mida paremad faktiteadmised, seda väiksemad erimeelsused

205

Teadusuudis. Metsikutele šimpansitele meeldib ühiselt napsitada

206

Teadusuudis. Nutiplaaster näitab inimese tundeid

207

Teadusuudis. Kõik roosid võisid olla kunagi kollased

208

Teadusuudis. Rätsepaoskused ja ookrikreem aitasid kiviaja inimestel magnetpooluste rännuaja üle elada

209

Teadusuudis. Uraani päev on arvatust pikem

210

Teadusuudis. Kodukass paistab pärinevat Tuneesiast

211

Teadusuudis. Päike võib anda Kuule vett

212

Teadusuudis. Keelte sõnavara kajastab rahvaste kultuuri ja elukeskkonda

213

Teadusuudis. Vihmametsapuu on omakasupüüdlik piksevarras

214

Teadusuudis. Kahel jalal kõndides õppis inimene kõnelema ja musitseerima

215

Teadusuudis. Trenni võib tervisekasu poolest lükata ka nädalavahetusele

216

Teadusuudis. Mitokondrite DNA andis mammutite mitmekesisusest selgema pildi

217

Teadusuudis. Riis ja munavalge teevad puidu läbipaistvaks

218

Teadusuudis. Saturni kuul Titanil võib olla elu, aga ainult natuke

219

Teadusuudis. Tuunikala saab lihtsasti elavhõbedast puhtamaks

220

Teadusuudis. Bonobod kombineerivad häälitsusi nagu inimesed sõnu

221

Teadusuudis. Kaelkirjaku laigud aitavad reguleerida kehatemperatuuri

222

Teadusuudis. Tumeda elurikkuse kasv näitab maailma ökosüsteemide vaesumist

223

Teadusuudis. Neptuunil on virmalisi

224

Teadusuudis. Magusaine võib toita näljatunnet

225

Teadusuudis. Naised kuulevad teravamalt kui mehed

226

Teadusuudis. Peatselt plahvatavat noovat saab näha ka Eesti taevas

227

Teadusuudis. Tehisaru ennustab ilma kiiremini kui superarvuti

228

Teadusuudis. Elevandid rändavad energiasäästlikult

229

Teadusuudis. Nätsust satub suhu rohkesti mikroplasti

230

Teadusuudis. Varajasi imetajaid kattis ühesugune tagasihoidlik kasukas

231

Teadusuudis. Maailmas elab arvatust rohkem inimesi

232

Teadusuudis. Masinõpe selgitas välja, kuidas veeta head päeva

233

Teadusuudis. Jaapani näsiniineline aitab aidsiviiruse vastu

234

Teadusuudis. James Webbi teleskoop leidis otsevaadeldud eksoplaneedi atmosfäärist süsihappegaasi

235

Teadusuudis. Inimese eellaskond jagunes enam kui miljoniks aastaks kahte ossa

236

Teadusuudis. Fidži iguaanide esivanemad on teinud 8000-kilomeetrise merereisi

237

Teadusuudis. Elu võis alguse saada vetevahust

238

Teadusuudis. Plasti saab ohutult lagundada söe, molübdeeni ja õhuniiskusega

239

Teadusuudis. Inimesed ei mõista koera tundeid nii hästi, kui ise arvavad

240

Teadusuudis. Meile lähedasel Barnardi tähel on neli väikest planeeti

241

Teadusuudis. Mikroplast võib teha bakerid antibiootikumidele resistentsemaks

242

Teadusuudis. Teadlased leidsid Mariaani süvikust kireva seltskonna tundmata mikroobe

243

Teadusuudis. Suures Magalhãesi Pilves on ülimassiivne must auk

244

Teadusuudis. Ämblikuniidi teeb tugevaks venitus

245

Teadusuudis. Kandilisi maju on ehitatud arvatust varem

246

Teadusuudis. Kõrgtemperatuurne ülijuhtivus on looduse aluskonstantide poolest täiesti võimalik

247

Teadusuudis. Nutiseadmeist ja sõltuvusaineist loobumine paistab ajus ühtemoodi välja

248

Teadusuudis. Limuste parendatud sugupuu toob selgust hõimkonna mitmekesisusse

249

Teadusuudis. Supervulkaani purske järgne üleilmne jahenemine oli arvatust üürikesem

250

Teadusuudis. Lapimaalt leiti maailma vanim kadakas

251

Teadusuudis. Mida kauem tee tõmbab, seda puhtamaks saab ta raskmetallidest

252

Teadusuudis. Koerad eelistavad kollast

253

Teadusuudis. Tehisaru mõistab loomade emotsioone

254

Teadusuudis. Asteroidi Maale langemise tõenäosus kahanes tublisti

255

Teadusuudis. Jupiteri kuul Callistol on tõenäoliselt meri

256

Teadusuudis. Supernoova kiirgus kujundas Aafrika viiruste evolutsiooni

257

Teadusuudis. Unenäod jäävad hästi meelde noortel meelisklejatel kevadisel ajal

258

Teadusuudis. Loomad kujundavad usinalt maastikke ümber

259

Teadusuudis. Roomajate, lindude ja imetajate aju on keerukaks saanud ise radu

260

Teadusuudis. Töömeeleolumuusika mängunimekirjad toimivadki

261

Teadusuudis. Ajutüve rakud aitavad söömist õigel ajal lõpetada

262

Teadusuudis. Absoluutne kuulmine on õpitav täiskasvanunagi

263

Teadusuudis. Krevettide silmad on süvamereeluga kohastunud

264

Teadusuudis. Plesiosaurusel olid soomuselised loivad

265

Teadusuudis. Paarikümne valgusaasta kaugune planeet paistab olevat elukõlblik

266

Teadusuudis. Maakera roheneb

267

Teadusuudis. Vaalade laulus peitub inimkõnelik statistika

268

Teadusuudis. Sauruste ajal elas Antarktikas hanelisi

269

Teadusuudis. Naised räägivad ikkagi natuke rohkem kui mehed

270

Teadusuudis. Rasu hoiab jääkaru karvakasuka jäävaba

271

Teadusuudis. Vana DNA elustab kodulamba ajaloo

272

Teadusuudis. Saurustetapja asteroid lõi atmosfääri arvatust vähem väävlit

273

Teadusuudis. Kärbsevagel nõuab õige tekstuuriga toitu

274

Teadusuudis. Asteroidi pinnaproovist leiti geenimaterjali lähteosiseid ja B-vitamiini

275

Teadusuudis. Kahe isaga hiir sai täiskasvanuks

276

Teadusuudis. Titani siseorgaanika toidab atmosfääri

277

Teadusuudis. Paavian ei tunne end peeglist ära

278

Teadusuudis. Pikk kosmoselend nõrgestab silmi

279

Teadusuudis. Küülik sööb omaenda hambaid

280

Teadusuudis. Pandeemia ei jahutanudki Kuud

281

Teadusuudis. Geenide struktuur ja aktiivsus ohjavad vananemist käsikäes

282

Teadusuudis. Sipelgate eeskuju võib aidata ummikuid vältida

283

Teadusuudis. Hiidkängurutele tõid huku kütid, mitte kliima

284

Teadusuudis. Maailmaruumi kiirpaisumise võisid valla päästa gravitatsioonilained

285

Teadusuudis. Inimeste toidetud oravatel nõrgenes hammustusjõud

286

Teadusuudis. Sauruseliik avastati fotode pealt

287

Teadusuudis. Tormilinnud arvestavad kalastusretkede planeerimisel tuuleolusid

288

Vikerhommik. Kirke Ert ja Janek Luts

289

Teadusuudis. Pluto sai Charoni endale kaaslaseks pärast õrna puudutust

290

Teadusuudis. Varjus kasvavate taimede käsutuses on arvatust rohkem valgust

291

Teadusuudis. Igavesed kemikaalid mõjutavad ajus geenide aktiivsust

292

Teadusuudis. Veerandit mageveeloomi ähvardab kadu

293

Teadusuudis. Ämblik tunneb lõhna jalgadega

294

Teadusuudis. Rooma kaevanduste pliisaaste kahandas eurooplaste arukust

295

Teadusuudis. Sinu keha süsinikuaatomid on tõenäoliselt käinud galaktikast väljas

296

Teadusuudis. Kolju ehitus tõendab, et kaelkirjakuid on nelja liiki

297

Teadusuudis. Mõistatuslikud koopajoonised on laste tehtud

298

Teadusuudis. Pupilli suurus näitab, kuidas aju unes mälestusi talletab

299

Teadusuudis. Filmid on läinud üha mõrvalisemaks

300

Teadusuudis. Ahvid kiirtuvastavad madusid soomuste järgi

301

Teadusuudis. Šimpansid erinevad käpaosavuses tublisti

302

Teadusuudis. Ripsmed tõrjuvad tõhusalt pritsmeid

303

Teadusuudis. Aguaja elurikkus oli loid kasvama

304

Teadusuudis. Tehisvalgus rikub korallrahu öörahu

305

Teadusuudis. Vahemere saarelt leiti rohkesti imetajate eellaste sugulaste fossiile

306

Teadusuudis. Saturni rõngad võivad ikkagi olla sama vanad kui planeet ise

307

Teadusuudis. Kaelkirjak väldib järske kallakuid

308

Teadusuudis. Vanad mesopotaamlased tundsid armastust maksas ja viha jalgades

309

Teadusuudis. Neandertallaste ja nüüdisinimeste lähisuhtlus vältas tuhandeid aastaid

310

Teadusuudis. Ebatervislik toit rikub ka mitme järgneva põlvkonna tervist

311

Teadusuudis. Šimpansite tööriistad täiustuvad põlvest põlve

312

Teadusuudis. Teemantpatarei annab toidet kindlalt ja kaua

313

Teadusuudis. Teemant talletab andmeid tihedalt ja pikaks ajaks

314

Teadusuudis. Iidsed asteroidilöögid ei kõigutanud kliimat

315

Teadusuudis. Suure aju eest peab inimene tänama kõhubaktereid

316

Teadusuudis. Liikumine on veel kasulikum kui seni arvatud

317

Teadusuudis. Šokolaadieelistus sõltub poliitilistest vaadetest

318

Teadusuudis. Teadusuudis. Sõrmed näitavad joomalembust

319

Teadusuudis. Maias hunt tolmeldab lilli

320

Teadusuudis. Astronoomid avastasid haruldase viieliikmelise kääbusgalaktikate rühma

321

Teadusuudis. Krabi tunneb valu

322

Teadusuudis. Mäng on ka täiskasvanud šimpansile tähtis

323

Teadusuudis. Naiste linnuunel võib olla süvabioloogiline taust

324

Teadusuudis. Õhusaaste soodustab ekseemi

325

Teadusuudis. Linnutee-väline täht jäi täpist suuremana pildile

326

Teadusuudis. Maailmameri võis sajand tagasi olla seni arvatust soojem

327

Teadusuudis. Värvimuutus on kaheksajalale energiakulukas

328

Teadusuudis. Seltsikoertel on suhteliselt suur aju, töökoertel väike

329

Teadusuudis. Maailmas on magevett vähemaks jäänud

330

Teadusuudis. Ksülitoolinäts aitab enneaegse sünnituse vastu

331

Teadusuudis. Südamehaiguse risk sõltub ka südame kujust

332

Teadusuudis. Andromeeda täht muutus mustaks auguks ilma supernoovana plahvatamata

333

Teadusuudis. Sõna "ai!" on maailma keeltes üsna ühesugune

334

Teadusuudis. Enamikus teadaolevates planeedisüsteemides leidub veel avastamata planeete

335

Teadusuudis. Mälu võib olla ka väljaspool aju

336

Teadusuudis. Vererõhku aitab alandada aktiivne füüsiline tegevus

337

Teadusuudis. Hiina kulgur leidis Marsilt mere märke

338

Teadusuudis. Makadaamia geenid said järjeldatud

339

Teadusuudis. Pärast tähtaega esitatud tööd peetakse kehvemaks

340

Teadusuudis. Öövalgus ja päevapimedus kustutavad eluküünlaid

341

Teadusuudis. Astronoomid tuvastasid peaaegu kiireimini pöörleva tähe

342

Teadusuudis. Herilane kannatab alkoholi hästi

343

Teadusuudis. Ahvid ei jõua Shakespeare'i teoseid kirja panna universumi eluea jooksulgi

344

Teadusuudis. Kammloom suudab vananemist tagasi pöörata ja saab valmikust uuesti vastseks

345

Teadusuudis. Ühiselulised loomad elavad kauem

346

Teadusuudis. Titani jääkate sisaldab metaani, on soe, liikuv ja elu leidmiseks soodne

347

Teadusuudis. Kalakasvatus tarbib rohkem kala kui toodab

348

Teadusuudis. Igavesi kemikaale leidub nii kraani- kui ka pudelivees

349

Teadusuudis. Elekter aitab nahal paraneda

350

Teadusuudis. Elektroviljelus toob põllunduse pimedasse siseruumi

351

Teadusuudis. Sauruse tiivad aitasid tal joosta

352

Teadusuudis. Suur osa meteoriite on saabunud ühtedest ja samadest kohtadest

353

Teadusuudis. Eurooplased trotsisid jääaega

354

Teadusuudis. Pausidega kõnd kulutab rohkem energiat kui pidev sammumine

355

Teadusuudis. Kass seostab inimsõnu piltidega

356

Teadusuudis. Seistes töötamine ei tarvitse südamele istumisest kasulikum olla

357

Teadusuudis. Australopiteekidel olid nüüdisinimlikud töömehekäed

358

Teadusuudis. Kauge planeedi võimalikul kuul purskab vulkaane

359

Teadusuudis. Lapsed vara voodi, siis on kõhubakterid mitmekesisemad

360

Teadusuudis. Kolmandik Euroopa taimi kannatab seemnelevitajate puuduse käes

361

Teadusuudis. Kaks kammlooma võivad ühineda üheks isendiks

362

Teadusuudis. Valgupuntra rehkendajad saavad keemianobeli

363

Teadusuudis. Geeniinfo-kujuri avastajad saavad meditsiininobeli

364

Teadusuudis. Saurusetapja asteroid ei tegutsenud üksi

365

Teadusuudis. Geko tajub madalaid võnkeid

366

Teadusuudis. Varasemad toidukorrad võivad aidata vältida kõrget kehakaalu

367

Teadusuudis. Valge müra soodustab seene kasvu

368

Teadusuudis. Lähimal üksiktähel on planeet

369

Teadusuudis. Everest kerkib erosiooni toimel

370

Teadusuudis. Pika varrega õied kutsuvad nahkhiiri külla

371

Teadusuudis. Kuul võis kunagi olla kaksik

372

Teadusuudis. Neuronid tunnevad nulli

373

Teadusuudis. Asteroidikatastroofi saab vältida tuumapommiga

374

Teadusuudis. Öine tehisvalgus ajab kalad ärevile

375

Teadusuudis. Korallid eemaldavad mereveest mikroplasti

376

Teadusuudis. Linnad on sageli suured saju- või põuasaared

377

Teadusuudis. Kõrberaud saab ulgumere kohal elusõbralikumaks

378

Teadusuudis. Kala vaatab enne kaklusse tormamist end peeglis üle

379

Teadusuudis. Jääkaru on arvatust noorem liik

380

Teadusuudis. Ka Maal oli kunagi rõngas ümber

381

Teadusuudis. Selgus suur hulk iseloomu kujundavaid geene

382

Teadusuudis. Teadlased panid tuumakella tiksuma

383

Maa saab ligi kaheks kuuks teise kuu

384

Teadusuudis. Sinivetikaski teab, et tali tuleb

385

Teadusuudis. Teravhambuline ürglind maiustas puuviljadega

386

Teadusuudis. Enesekontroll ei tarvitse olla meelekindlate inimeste oluline omadus

387

Teadusuudis. Kullatükid sünnivad määvärinas tekkiva elektri jõul

388

Teadusuudis. Neptuuni taga paistab olevat rohkem taevakehi, kui seni arvatud

389

Teadusuudis. Töntsakas lülijalgne viskab hoogsaid tagurpidisaltosid

390

Teadusuudis. Linnavalgus pisendab ämbliku aju

391

Teadusuudis. Plasti põletamine on tõsine ohuallikas

392

Teadusuudis. Asteroid lõi kuu poolused paigast

393

Teadusuudis. Uudne DNA-arvuti lahendab sudoku- ja maleülesandeid

394

Teadusuudis. Teadlased andsid vanale laululinnule noorusliku õpilusti tagasi

395

Teadusuudis. Liblika tiivamusta kujundab üllatav geenimehhanism

396

Teadusuudis. Põrgutis küpses teadusajaloo raskeim antiaatomituum

397

Teadusuudis. Sõjapelg kujundas kiviaja Euroopa rahvastikku

398

Teadusuudis. Pestitsiidid on põhilised metsmesilaste kahjustajad

399

Teadusuudis. Mustad augud lasevad universumi esimestel galaktikatel paista tegelikust suuremana

400

Teadusuudis. Mitokondrid suruvad oma DNA-d ajurakkude tuuma

401

Teadusuudis. Vilkuv saakloom meelitab ämblikule toitu juurde

402

Teadusuudis. Iidne tähepaar on meile kaugelt külla tulnud

403

Teadusuudis. Magusaine erütritool võib suurendada trombiohtu

404

Teadusuudis. Seaduste keele keerukus tuleneb tähtsuse taotlusest

405

Teadusuudis. Dinosauruste hukutaja lipsas Jupiterist mööda

406

Teadusuudis. Äädikas võib leevendada depressiooninähte

407

Teadusuudis. Norra viikingid olid Taani omadest jõhkramad

408

Teadusuudis. Isa vanus mõjutab lapse tervist

409

Teadusuudis. Marsi pinnas peidab endas vedelat vett

410

Teadusuudis. Kreekast avastati haruldane rooma-aegne vangla

411

Teadusuudis. Stress hakkab immuunsüsteemile kõhubakterite kaudu

412

Teadusuudis. Lennureisid muutuvad järjest ohutumaks

413

Teadusuudis. Uuring: kassidki võivad leinata

414

Teadusuudis. Arstid võtavad meeste valu tõsisemalt kui naiste oma

415

Teadusuudis. Raske mõttetöö ongi raske

416

Teadusuudis. Jõhvikatest võib tõesti kasu olla põiepõletiku korral

417

Teadusuudis. Nõrgad käelihased viitavad ligi hiilivale dementsusele

418

Teadusuudis. Teadlased selgitasid välja, milline paber kõige enam sõrme lõikab

419

Teadusuudis. Sageli maiustamine kiirendab bioloogilist vananemist

420

Teadusuudis. Freudi seksuaallembus võib olla väärtõlgendus

421

Teadusuudis. Lähedase surm teeb vanaks

422

Teadusuudis. Tehislikud magusained võivad mikroorganisme kahjustada

423

Teadusuudis. Uraani kuu Ariel võib varjata ookeani

424

Teadusuudis. Lindude sulestikul on kirju ja värvikas ajalugu

425

Teadusuudis. Nähtu kujundab nähtavat ka koeral

426

Teadusuudis. Sinine valgus tapab tõhusalt koerte kõrvapõletikubaktereid

427

Teadusuudis. Uue auto uimastav lõhn on sooja ilmaga eriti tugev

428

Teadusuudis. Äreva inimese lõhn võib sisendada koerale lootusetust

429

Teadusuudis. Väljendusrikkama näoga makaagid on edukamad juhid

430

Teadusuudis. Vöökääru neuronid panevad ajataju toimekusest sõltuma

431

Teadusuudis. Linnutee hiigelsuure musta augu kõrval on ka üks keskmik

432

Teadusuudis. Lapsepõlve kolimised võivad viia täiskasvanuna depressiooni

433

Teadusuudis. Koolieelikute peegelneuronid toimivad juba päris tõhusalt

434

Teadusuudis. Põhjavesi võib sajandi lõpuks muutuda miljonitele inimestele joogikõlbmatuks

435

Teadusuudis. Norra kiviringidest leiti kümneid iidseid väikelaste haudu

436

Teadusuudis. Linnastumine mõjutab oravate vaimset võimekust

437

Teadusuudis. Uuring: tampoonid sisaldavad mürgiseid metalle nagu arseen ja plii

438

Teadusuudis. Multivitamiinid võivad eluea pikendamise asemel hoopis kahju teha

439

Teadusuudis. Tuntud kaalulangetusravim võib vähendada ka vähiriski

440

Teadusuudis. Sääskede verejanu ajendavad hormoonid

441

Teadusuudis. Hittide meloodiad muutuvad üha lihtsamaks

442

Teadusuudis. Päevapaabusilmad rändavad üle Atlandi ookeani

443

Teadusuudis. Teadlased leidsid uue relva kangete opioidide üledoosiga võitlemiseks

444

Teadusuudis. Nutitelefonist tulev valgus võib keha ööpäevarütmi sassi ajada

445

Teadusuudis. Soome teadlaste algoritm aitab ennustada ja ennetada äkksurma.

446

Teadusuudis. Jalutajal ei tule alaseljavalu nii kergesti tagasi

447

Teadusuudis. Karvase mammuti kadumise põhjus ei olnud geenivaesus

448

Teadusuudis. Kolmandik maailma inimestest liigub liiga vähe

449

Teadusuudis. Lähitähe ümber tundub tiirlevat kolm supermaakera

450

Teadusuudis. Igavesed kemikaalid tulevad läbi naha

451

Teadusuudis. Šimpansid oskavad end taimedega ravida

452

Teadusuudis. Kalade koostöö rajaneb füüsilise karistuse hirmul

453

Teadusuudis. Jääajastu võis vallandada külm kosmiline pilv

454

Teadusuudis. Oludele kohandatav mürginääre on taganud mardikarühmale erakordse edu

455

Teadusuudis. Voyager 1 saadi korda

456

Teadusuudis. Raskeimad osakesed saadi kvantpõimingusse

457

Teadusuudis. Turgutav ühend annab ajuvitamiinile püsi

458

Teadusuudis. Maa sisetuuma pöörlemine aeglustub

459

Teadusuudis. Kvantseade toodab kaks gigabitti juhunumbreid sekundis

460

Teadusuudis. Igal elevandil on nimi

461

Teadusuudis. Austraalia hiidlind meenutas hane

462

Teadusuudis. Eluelement süsinik ilmus ilmaruumi üllatavalt kiiresti

463

Teadusuudis. Tibu seostab häälitsusi ja kujundeid nagu inimene

464

Teadusuudis. Tiivalöögi kiirus tuleneb lihtsast valemist

465

Teadusuudis. Orinoco hiidmaod tähistasid hõimu territooriumi ja rõhutasid identiteeti

466

Teadusuudis. Puu- ja köögivili võivad anda parema une

467

Teadusuudis. Pisike sõnajalgtaim on geenidest pungis

468

Teadusuudis. Kaks ennenägematult kauget galaktikat särasid juba verinoores universumis

469

Teadusuudis. Isasahvi jumitu nina meeldib emastele

470

Teadusuudis. Geeni-, kliima- ja tehnikateadmus jutustavad inimese üleilmastumise loo

471

Teadusuudis. Strateegiline nõrkus aitab hoonel püsida

472

Teadusuudis. Veenusel voolab laavat

473

Teadusuudis. Liblikaloendus rahustab

474

Teadusuudis. Süües telefoni vaatav laps on paks laps

475

Teadusuudis. Hiigelhai sõi kilpkonni

476

Teadusuudis. Röövikud tajuvad vaenlase lähedust elektrivälja abil

477

Teadusuudis. Kõhupisikud sekkuvad inimeste otsustesse

478

Teadusuudis. Sõda Ukrainas kammitseb suur-konnakotkaste rännet

479

Teadusuudis. Rahustav lavendlilõhn tõstab sigade heaolu

480

Teadusuudis. Ahvileivapuud on pärit Madagaskarilt

481

Teadusuudis. Sõna "palun" ei väljenda alati viisakust

482

Teadusuudis. Taotluslik ebamugavus ohjeldab nutisõltuvust tõhusamalt kui toores katkestus

483

Teadusuudis. Uni aeglustab ajupuhastust

484

Teadusuudis. Kuu tagaküljelt toodavad kivid tõotavad selgitada vulkanismiparadoksi

485

Teadusuudis. Kvantbitt sai püsivust juurde

486

Teadusuudis. Beethoveni pliimürgitus ei olnud eluohtlik

487

Teadusuudis. Membraanita organelle hoiavad koos korrapäratud valgud

488

Teadusuudis. Kõrge rohi toob aeda rohkem liblikaid

489

Teadusuudis. Papagoid eelistavad otseühendust

490

Teadusuudis. Maa-lähedane asteroid on pärit Kuu tagaküljelt

491

Teadusuudis. Mürgist talliumi on Läänemeres rohkem kui kardetud

492

Teadusuudis. Tõukoerad ei ole sugugi nii haiglased kui arvatakse

493

Teadusuudis. Rohelus soodustab tervislikku toiduvalikut

494

Teadusuudis. Kosmoseteleskoop TESS leidis oma esimese ulguplaneedi

495

Teadusuudis. Öösel on putukaid rohkem kui päeval

496

Teadusuudis. Naftareostus tuleb jõest kiiresti koristada

497

Teadusuudis. Inimesed ei tihka vana sõprust üles soojendada

498

Teadusuudis. Valgus panebki vee aurama

499

Teadusuudis. Araabia kohvipuu tekkis mõnisada tuhat aastat tagasi

500

Teadusuudis. Indias elas kunagi hiigelsuur madu

501

Teadusuudis. Äädikakärbse aju nägemissagara närvirakuühendused said kaardistatud

502

Teadusuudis. Tähetedevahelises tolmus võib peptiide hõlpsasti tekkida

503

Teadusuudis. Hiirepoegade tervis sõltub sellest, mida hiireisa on söönud

504

Teadusuudis. Mitmekesine looduskeskkond virgutab vaimutervist eriti hästi

505

Teadusuudis. Pluuto süda on löögijälg

506

Teadusuudis. Teadlased said kuulda linnu unenäolaulu

507

Teadusuudis. Metsatulekahjude vähesus ohustab hiidsekvoiasid

508

Teadusuudis. Sinivetikast on saanud lämmastikku siduv rakuorganell

509

Teadusuudis. Selgus täpne koht, kust mõru maitse algab

510

Teadusuudis. Kalaparv võib kulgeda tasem kui üksik kala

511

Teadusuudis. Paplipuust saab palavikurohtu

512

Teadusuudis. Täpsustus inimpelglusest ohustatud maailma lindude nimistu

513

Teadusuudis. Tibu aju ühendab meelteandmeid sünnipäraselt

514

Teadusuudis. Muistsed ameeriklased täiendasid sauruste jälgi abstraktsete joonistega

515

Teadusuudis. Noorusaja kurnav töögraafik võib rikkuda tervist vaanemas eas

516

Teadusuudis. Hea magaja tunneb end nooremana

517

Teadusuudis. Kiirete muutuste nägemise võime erineb inimeseti laialt

518

Teadusuudis. Tähtede seas on rohkesti planeediõgijaid

519

Teadusuudis. Piim on piim: täna nagu sajandi eestki

520

Teadusuudis. Ürginimesed jagasid mammutirooga mõõkhambulise tiigriga

521

Teadusuudis. Kosmodroomi alt tuli päevavalgele rikkalik fossiilivaramu

522

Teadusuudis. Pandeemia ajal kodudesse sulgunud inimesed lasid loomadel vabamalt liikuda

523

Teadusuudis. Viha maandades tasub tõepoolest maha jahtuda

524

Teadusuudis. Tehisaru avastas arstide poolt tuvastamata jäänud vähijuhtumid

525

Teadusuudis. Linnugripp võib Antarktikas tõsist hävitustööd teha.

526

Teadusuudis. Mudelid viitavad superteemantite olemasolule

527

Teadusuudis. Koerad võivad paksuks minna geenivea tõttu

528

Teadusuudis. Püütonilihast võib saada tulevikus alternatiiv veiselihale

529

Teadusuudis. Suure survega dušš hoiab vett kokku

530

Teadusuudis. Suhkrut andev hommikusöök teeb näo ebameeldivamaks

531

Teadusuudis. Kasutatud õllepärm aitab e-jäätmetest metalle kätte saada

532

Teadusuudis. Gepardi tippklassi-jooksukiirus tõukub optimaalsest kehakasvust

533

Teadusuudis. Brasiilia usjas kahepaikne toidab poegi piimaga

534

Teadusuudis. Kakaokasvatus levis Ameerikas arvatust varemgi

535

Teadusuudis. Taga-Karpaatias elas inimesi juba enam kui miljon aastat tagasi

536

Teadusuudis. Tehisaru hindas kõigi maailma õistaimede ohustatust

537

Teadusuudis. Helendav meduusivalk aitab kuriteopaigalt kiiresti sõrmejälgi võtta

538

Teadusuudis. Linnutee kaaslasgalaktika supernoova keskel on neutrontäht

539

Teadusuudis. Hiire ajuaktiivsus näitab, kus ta on ja kuhu vaatab

540

Teadusuudis. Keeda vett, saad pisiplastist lahti

541

Teadusuudis. Pisike kalake teeb kõrvulukustavat häält

542

Teadusuudis. Elu võib pärineda kosmosetolmust

543

Teadusuudis. Lepatriinude lõhn peletab lehetäid põllult

544

Teadusuudis. Mullamikroobid teevad tee paremaks

545

Teadusuudis. Elavhõbe on tuunikaladest visa kaduma

546

Teadusuudis. Kaaliumi kadu pärsib põlluviljakust

547

Teadusuudis. Varem pelgaks täheks peetud kvasar osutus eredaimaks omasuguste seas

548

Teadusuudis. Atlandi ookean võib sulguda tulerõngasse

549

Teadusuudis. Nanoosakesed ajus teevad rohutirtsust lõhkeaineleidja

550

Teadusuudis. Lähedalt mööduvad tähed mõjutavad Maa kliimat

551

Teadusuudis. Lindude mitmekesisus sai alguse juba sauruste ajal

552

Teadusuudis. Depressiooniga kaasneb kehatemperatuuri tõus

553

Andi Hektor. CERN tahab uut põrgutit

554

Teadusuudis. Kaamelkaela genoom on järjeldatud

555

Teadusuudis. Sinisilmsus aitab hämaras lugeda

556

Teadusuudis. Kahejalgsus aitas saurused võimule

557

Teadusuudis. Küllastunud rasv aitab ajul asju meelde jätta

558

Teadusuudis. Lähedane eksoplaneet pakub elu leidmise lootust

559

Teadusuudis. Putukas peab tuld taevaks

560

Teadusuudis. Pliiats turgutab mälu

561

Teadusuudis. Tants teeb saledaks

562

Teadusuudis. Kits tajub inimkõne emotsionaalset sisu

563

Teadusuudis. Väetis toob põllule plastsaastet

564

Teadusuudis. Marsi pinnast immitseb metaani eriti just hommikuti

565

Teadusuudis. Plastisööja bakter toodab ämblikusiidi

566

Teadusuudis. Keemikud keerasid molekuli sõlme

567

Teadusuudis. Vanusega tuhmuvad värvid

568

Teadusuudis. Kaugeim must auk üllatab suurusega

569

Teadusuudis. Ukraina keel võidutseb ühismeedias

570

Teadusuudis. Selgines, miks loomad väiksemaks jäävad

571

Teadusuudis. Pool eksoplaneeti pulbitseb laavast

572

Teadusuudis. Pärdik hakkab teise pärdiku haigutust kuuldes ise haigutama

573

Teadusuudis. Lõunameresaarte esmaasukad nügisid taimestiku üheülbalisemaks

574

Teadusuudis. Elekter teeb inimese hüpnoosile vastuvõtlikumaks

575

Teadusuudis. Leitud on Tyrannosaurus rexi lähim sugulane

576

Teadusuudis. Pelga naeratusega inimesi köögivilju nautima ei meelita

577

Teadusuudis. Hiidinimahvid ei suutnud muutustega kaasas käia

578

Teadusuudis. Keeleõppe tulemused on ajus näha

579

Teadusuudis. Pudelivees hõljub hoomamatul hulgal nanoplasti

580

Teadusuudis. Millal vallandub puuviljaosakonnas varing?

581

Teadusuudis. Päikesesüsteemis võib tiirutada kodustatud eksoplaneet

582

Teadusuudis. Anoreksia ähvardab vara ärkajaid

583

Teadusuudis. Isased lõuna-lonthülged on toiduvalikul ülinõudlikud

584

Teadusuudis. Ajataju ohjab haava paranemise kiirust

585

Teadusuudis. Hiinast on leitud uus sisalikuliik

586

Teadusuudis. Väikesi Magalhãesi pilvi on kaks

587

Teadusuudis. Albatross leiab toidupaiga infraheli järgi

588

Teadusuudis. Hüpikämblikud tunnevad üksteist ära

589

Teadusuudis. Elekter paneb odra kasvama

590

Teadusuudis. Vaalad said suureks arvatust varem

591

Teadusuudis. Koer sai inimese juures tumedad, sõbralikud silmad

592

Teadusuudis. Siseõhu saasteained langetavad loovust

593

Teadusuudis. Lähiplaneedi jääkatte all võib laiuda elukõlblik meri

594

Teadusuudis. Põhjapõder leiab põdrasambliku üles ultravioletitaju abil

595

Teadusuudis. Samblik kaitseb Hiina müüri

596

Teadusuudis. Uudne leedlamp aitab nii uinuda kui ka virgestuda

597

Teadusuudis. Jakk sai koduseks muistses Tiibetis

598

Teadusuudis. Öiti rändavad nahkhiired sätivad päikeseloojangul kompassi

599

Teadusuudis. Papagoil korraldab aju häälitsemist hoopis teistmoodi kui laululinnul

600

Teadusuudis. Laevavrakid pakuvad mereloomadele kaitset

601

Teadusuudis. Eluaineid võib Maal olla alati olnud

602

Teadusuudis. Üksiolek võib toetada vaimset heaolu

603

Teadusuudis. Soojal maal on kõne valjem

604

Teadusuudis. Inimbeebi ei jäägi aju arengus lähiliikidest maha

605

Teadusuudis. Kääbusplaneet Erist katab sulpjas jää

606

Teadusuudis. Pingviinid katavad unevajaduse mõnesekundiste tukastustega

607

Teadusuudis. Dinosaurused lühendasid tänapäevastegi imetajate eluiga

608

Teadusuudis. Alepõllundus võib metsa elurikkust kasvatada

609

Teadusuudis. Euroopa papagoidel on igas linnas oma murre

610

Teadusuudis. Komeedid tarnivad elumolekule hästi just tihedates planeedisüsteemides

611

Teadusuudis. Nädalavahetusel hoogustub fotosüntees

612

Teadusuudis. Teadlased on avastanud kosmilise kullaallika

613

Teadusuudis. Tehisaru ja sünteetiline bioloogia loovad üheskoos uusi antibiootikume

614

Teadusuudis. Punaveini-peavalu võib valla päästa muidu tervislik ühend

615

Teadusuudis. Meripurad esitavad merepõhjas pilkupüüdvaid valgusetendusi

616

Teadusuudis. Vitamiin B12 aitab rakke programmeerides haavu parandada

617

Teadusuudis. Mikroplast võib teha ilma

618

Teadusuudis. Võõrliikide võidukäik paistab jätkuvat Euroopas ja mujalgi

619

Teadusuudis. Jääajaeelses Euroopas laius metsa kõrval rohkesti rohumaid

620

Teadusuudis. Vasakukäelistel sulgpalluritel on oma eelis

621

Teadusuudis. Teadlased nägid üle aastakümnete taas haruldast nokissiili

622

Teadusuudis. Päike on väiksem kui paistab

623

Teadusuudis. Maailma vanim püramiid asub Indoneesias

624

Teadusuudis. Väikese kõnelejaskonnaga keelt on tehisarul lihtsam õppida

625

Teadusuudis. Kumbki sõõre haistab isemoodi

626

Teadusuudis. Vanadest hüäänipabulatest sai selgemaks karvase ninasarviku lugu

627

Teadusuudis. Kosmosesond avastas väikese asteroidi pisikese kaaslase

628

Teadusuudis. Denislased on inimkonnale andnud hulga psüühikahäireid

629

Teadusuudis. Meritäht ongi üks suur pea

630

Teadusuudis. Jupiteri suurimal kuul leidub soola, soodat ja salmiaaki

631

Teadusuudis. Asteroiditolm tõi 15-aastase talve, mis hukutas saurused

632

Teadusuudis. Kagu-Aasia kandis leidub kadunud muinasmandri tükke

633

Teadusuudis. Silmade värv on lindudel tähtis suhtlusvahend

634

Teadusuudis. Kukk tunneb end ära

635

Teadusuudis. Kosmoseteleskoop nägi raskete elementide teket võimsas plahvatuses

636

Teadusuudis. Mullamikroobid juhatavad teemantide juurde

637

Teadusuudis. Tehisintellekt ennustab tehisintellektiuuringute käekäiku

638

Teadusuudis. Linnaelu teeb jänesekapsa lehed punaseks

639

Teadusuudis. Tonga vulkaan hävitas atmosfääri osoonikihti

640

Teadusuudis. Ka biolagunev plast kahjustab kalu

641

Teadusuudis. Kaheksajala genoom aitab mõista limuste nutikust

642

Teadusuudis. Marsivärina põhjustasid sisemised pinged

643

Teadusuudis. Öövalgus närvutab vaimu, päevavalgus turgutab

644

Teadusuudis. Unepuudus uputab veresoonerakud oksüdantidesse

645

Teadusuudis. Muusika seob südameid

646

Teadusuudis. Hapnik hoogustas mereelurikkuse kasvu

647

Teadusuudis. Kulli ja kirja heide ei olegi üdini õiglane

648

Teadusuudis. Linnateke vallandas vägivallalaine

649

Teadusuudis. Kapimaa rannalt leiti iidne maojälg

650

Teadusuudis. Valged kääbustähed võivad paljastada tumeaine olemuse

651

Teadusuudis. Taimed ja raamatud tõstavad videokoosolekul osaleja usaldusväärsust

652

Teadusuudis. Kaljukajakapaaride iseloomusobivus aitab poegi üles kasvatada

653

Teadusuudis. Väikese maalritöö tegijad saavad keemia-Nobeli

654

Teadusuudis. Valguse ülemtoonide välgutajad saavad füüsika-Nobeli

655

Teadusuudis. Süstijärgse põletiku alandajad saavad meditsiini-Nobeli

656

Teadusuudis. Ka antiaine kukub ikkagi allapoole

657

Teadusuudis. Siidiussid teevad nüüd puhast ämblikuniiti

658

Teadusuudis. Kõrvatagused ja varbavahed peavad puhtad olema

659

Teadusuudis. Veenuse sähvatused võivad olla meteoorid, mitte välgud

660

Teadusuudis. Vihmaussidel on põllusaagikusele suur tähtsus

661

Teadusuudis. Pildilt saab välja lugeda ka heli

662

Teadusuudis. Nutiklaasil on kolmesugust läbipaistvust

663

Teadusuudis. Lühikoonuliste koeratõugude abitus teeb nad inimesele armsaks

664

Teadusuudis. Avastatud aine aitab astronautide luid hoida

665

Teadusuudis. Suur linn teeb linnu silmad väikseks

666

Teadusuudis. Jogurt aitab küüslaugulõha vastu

667

Teadusuudis. Maa kõikuv telg on Sahara aegajalt rohetama löönud

668

Teadusuudis. Minikoaala täidab tühikut kukkurloomade evolutsiooniloos

669

Teadusuudis. Väiksem särginumber teeb jalgpalluri saledamaks

670

Teadusuudis. Röövlinnud eelistavad püügisööstul kindlat pöörlemissuunda

671

Teadusuudis. Marsil on vähe mineraale, sest puuduvad elu ja laamad

672

Teadusuudis. Jääliustik reedab vulkaani purskamiskavatsuse

673

Teadusuudis. Käsnad hoiavad infot läheduses ujunud kaladest

674

Teadusuudis. Musti auke võib olla meile lähemal kui seni teatud

675

Teadusuudis. Tubakafirmad tegid toidud üliisuäratavaks

676

Teadusuudis. Meresauruste kael kasvas kiiresti pikaks

677

Teadusuudis. Tõhus pump töötab nagu süda

678

Teadusuudis. Teolima koostis üllatab mitmekesisuse ja ainulaadsusega

679

Teadusuudis. Väga haruldasi liike on väga vähe

680

Teadusuudis. Kohvist saab betooni

681

Teadusuudis. Päikesesüsteemi üheksas planeet võib olla üsna Maa mõõtu

682

Teadusuudis. Tehisaru annab tudengitega võrdväärseid vastuseid

683

Teadusuudis. Lambivari võib puhastada toaõhku

684

Teadusuudis. Iidses meres elas kolmesilmne lülijalgne

685

Teadusuudis. Paberist joogikõrs sisaldab kahjulikke aineid rohkem kui plastkõrs

686

Teadusuudis. Solar Orbiter leidis päikesetuule võimaliku allika

687

Teadusuudis. Galaktikate mustad augud on arvatust rahulikumad

688

Teadusuudis. Väike geenierinevus teeb tervisetoidust mürgi

689

Teadusuudis. Taimelehtedelt võetud vatitikuproov reedab metsaloomade kohalolu

690

Teadusuudis. Vurrud aitasid saaki leida juba hüljeste kaugetel eellastel

691

Teadusuudis. Ultraheli viib tardumusse

692

Teadusuudis. Päike ajas Neptuuni pilved laiali

693

Teadusuudis. Vulkaanid panevad saaretaimed puituma

694

Teadusuudis. Süvavõltskõnet on inimestel raske ära tunda

695

Teadusuudis. Õige hingamine hõlbustab meeldejätmist

696

Teadusuudis. Suur jäätumine ajas esimesed inimesed Euroopast välja

697

Teadusuudis. Unevõla tagasimaksmine on pea lootusetu

698

Teadusuudis. Üle poole maamuna liikidest elab maa all

699

Teadusuudis. Mahukas uuring: kõndimise kasulikkus avaldub juba 4000 sammu peale

700

Teadusuudis. USA kiitis heaks esimese suukaudse sünnitusjärgse depressiooni ravimi

701

Teadusuudis. Linnutee galaktika kubiseb üksikutest planeetidest

702

Teadusuudis. Lõhnad aitavad aju treenida

703

Teadusuudis. Geenid ütlevad, mida meile süüa meeldib

704

Teadusuudis. Teadlased võisid avastada maailma ajaloo kõige raskema looma

705

Teadusuudis. Elektrit talletav tsement võib muuta hooned ja teed suurteks laadjateks

706

Teadusuudis. Teadlased astusid sammu lähemale Alzheimeri ravimisel

707

Teadusuudis. Seljavalud muutuvad üha tavalisemaks

708

Teadusuudis. Inimesed tugevalt alahindavad oma käte kaalu.

709

Teadusuudis. Lõuna-Ameerikas surevad tuhanded pingviinid

710

Teadusuudis. Inimesed hakkasid sütt arvatust märksa varem kasutama

711

Teadusuudis. Teleri ees veedetud lapsepõlv võis ainevahetuse ära rikkuda

712

Teadusuudis. Uuring: isegi pillav veganidieet hoiab planeeti lihatoidust rohkem

713

Teadusuudis. Teadlased avastasid, et metallid võivad iseennast parandada

714

Teadusuudis. ChatGPT aitab õide puhkeda kehvadel sõnaseppadel

715

Teadusuudis. Koroonasümptomid hoiab ära erirelvastusega geen

716

Teadusuudis. Linnud on hakanud kasutama linnutõkkeid pesade ehitamiseks

717

Teadusuudis. Kuu ja Päikese vägikaikaveota oleks ööpäevas 60 tundi

718

Teadusuudis. Isalt saadud geenid mahitavad loote suhkrumaiust

719

Teadusuudis. Varesed tunnevad tõenäosust

720

Teadusuudis. Varem virgudes väheneb masenduse oht

721

Teadusuudis. Universum võib olla seni arvatust kaks korda vanem

722

Teadusuudis. Mandritriivi 36 miljoni aastane tsükkel ohjab elurikkust

723

Teadusuudis. Teadlased "avastasid" akvaristidele ammu tuntud kala

724

Teadusuudis. Kliima jahenemine on toetanud uute orhideeliikide teket

725

Teadusuudis. Jääkuubik leidis Linnutee-neutriinod üles

726

Teadusuudis. Atlandi turska on tegelikult viit liiki

727

Teadusuudis. Teadlased said teada, kuidas kuulmisrakud ise paranevad

728

Teadusuudis. Elevandid ilmutavad toiduvalikus isikupära ja soovivad vaheldust

729

Teadusuudis. Tuhanded Linnutee tähed võivad pärineda Andromeeda galaktikast

730

Teadusuudis. Linnarohelus kahandab inimese bioloogilist vanust

731

Teadusuudis. Kaheksajalad näevad magades unenägusid

732

Teadusuudis. Teadusuuring kummutas müüdi, mille järgi mehed küttisid ja naised korjasid

733

Teadusuudis. Hommikukohv võib toimida platseebona

734

Teadusuudis. Kannibalismi harrastati ilmselt juba 1,5 miljonit aastat tagasi

735

Teadusuudis. Mõõkvaalad rammivad ja uputavad laevu

736

Teadusuudis. Tähetekkepiirkonnas leidub elumolekuli trüptofaani

737

Teadusuudis. Kaheksajala aju kaardistab silme ees olevat nagu inimene

738

Teadusuudis. Tehismõistus leidis kiire viisi andmeid sorteerida

739

Teadusuudis. Lõuna-Aafrikast on leitud vanim inimjälg

740

Teadusuudis. Kõrguskartuse neuronid on leitud

741

Teadusuudis. Kuum ilm ajab koera purema

742

Teadusuudis. Volframisulam on vastupidav fusioonireaktori materjal

743

Teadusuudis. Põhjapõder võib mõista inimese osutusžesti

744

Teadusuudis. Korallrahudel elutseb pööraselt rikkalik mikroobikooslus

745

Teadusuudis. Kosmoselennul tekkinud ajumuutuste taandumine võtab aastaid

746

Teadusuudis. Moraalne allakäik on illusioon

747

Teadusuudis. Putukad on õistaimedel abiks olnud algusest peale

748

Teadusuudis. Tulevasel merekaevanduse alal elab rikkalik loomastik

749

Teadusuudis. Tuuleratta supernoova on üheksa aasta lähedaim

750

Teadusuudis. Keemiatööstus on varjanud tefloni-laadsete ainete kahjulikkust

751

Teadusuudis. Mikroplasti võib rohkesti tekkida ka porgandeid lõigates

752

Teadusuudis. Neandertallased ajasid tökatit nutikalt

753

Teadusuudis. Ülepüük kiirendas tursa evolutsooni

754

Teadusuudis. Vormelisõitjad pilgutavad silmi ühtedel ja samadel rajalõikudel

755

Linnutee punastel kääbustähtedel on rohkesti elukõlblikke planeete

756

Teadusuudis. Koorumata tibu soo saab teada lõhna järgi

757

Teadusuudis. Meri on tervisele soodne

758

Teadusuudis. Toitu vaadates kahaneb isu

759

Teadusuudis. Kukkurloomad võivad olla kõige arenenumad imetajad

760

Teadusuudis. Loomaaia külastajad meeldivad elevantidele

761

Teadusuudis. Kosmoses võib leiduda rasva

762

Teadusuudis. Niiskus meelitab tolmeldajaid ligi sama tugevalt kui lõhn

763

Teadusuudis. Tuli tuli Euroopasse seni teatust varem

764

Teadusuudis. Kallutatud tehismõistus paneb teksti autorile omi mõtteid pähe

765

Teadusuudis. Küürvaalad laulavad üle tuule, kuid mitte üle laevamüra

766

Teadusuudis. Kõrgepingeliinid võivad mesilaste tolmeldustööd häirida

767

Teadusuudis. Moodsamatel koeratõugudel on suurem aju

768

Teadusuudis. Nutipäikeseprillid tumendavad ainult eriti eredaid valgusallikaid

769

Teadusuudis. Kookosseep võib olla hea sääsepeleti

770

Teadusuudis. Plastprügi ümbertöötlus saastab keskkonda plastiga

771

Teadusuudis. Seened on ümbritsevast jahedamad

772

Teadusuudis. Mobiiltelefonikõne tõstab vererõhku

773

Teadusuudis. Ilus ilm võib tuua rõõmsale poplaulule edetabeliedu

774

Teadusuudis. Suitsukonid tapavad sääsevastseid

775

Teadusuudis. Kääbusplaneet Quaoaril on teinegi rõngas

776

Teadusuudis. Marmosetid ei seleta hästi siniseid toone, nähtub närviühendustest

777

Teadusuudis. Rootsi teadlased meisterdasid puust transistori

778

Teadusuudis. Emakeel mõjutab musikaalsust

779

Teadusuudis. Platseebonähtus parandab sporditulemusi

780

Teadusuudis. Satelliidiradar leidis maailmamerest tuhandeid veealuseid mägesid

781

Teadusuudis. Plastsaaste jõuab hiirte ajju

782

Teadusuudis. Eksoplaneedi atmosfääris esineb haruldast muldmetalli

783

Teadusuudis. Teadlased panid kiikumise mudelisse

784

Teadusuudis. Väikesed veesilmad võivad linnas kuumasaari kütta

785

Teadusuudis. Mulla- ja taimeseened lagundavad kanget plasti

786

Teadusuudis. Aafrika elevant on ennast ise kodustanud

787

Teadusuudis. Võõrtaimeliigid ohustavad maailma maade omapära

788

Teadusuudis. Kauges pisigalaktikas käib ülikiire täheteke

789

Teadusuudis. Imetajad alustasid lihtsa ja väikesena

790

Teadusuudis. Jahedus lagundab haiguslikke valgupusasid

791

Teadusuudis. Eesti teadlased leidsid akne geene

792

Teadusuudis. Karvase mammuti geenilugu sai selgemaks

793

Teadusuudis. Iidne merepõhi on laskunud tuhandeid kilomeetreid

794

Teadusuudis. Türannosaurus hoidis hambad moka taga

795

Teadusuudis. Meie kosmilise koduukse ees asub hiigelsuuri nähtamatuid galaktikaid

796

Teadusuudis. Ööliblikad on mesilastest usinamad

797

Teadusuudis. Valk toob sügava une

798

Teadusuudis. Pulseerivad veresooned korraldavad öösel ajupesu

799

Teadusuudis. Loodus soosib väga suuri ja väga väikesi olendeid

800

Teadusuudis. Keskkonnateadlikkus tõuseb eeskuju najal

801

Teadusuudis. Kohv võib kahandada kehakaalu, osutab geeniuuring

802

Teadusuudis. Dinosaurusel oli rekordiliselt pikk kael

803

Teadusuudis. Meres hõljuv plastpuru võib jätta rannakarbid kängu

804

Teadusuudis. Inimeste "armastushormoon" külvab kalade seas hirmu

805

Teadusuudis. Tõde peitub üksikasjades

806

Teadusuudis. Asteroidilt leiti vitamiini

807

Teadusuudis. Trilobiitidel oli vastseeas viis silma

808

Teadusuudis. Hirm ja jälestus ajavad mao happeliseks

809

Teadusuudis. Kiirelt pöörlev asteroid paiskab kive ilmaruumi

810

Teadusuudis. Tirtsukesel on hämmastavalt mahukas genoom

811

Teadusuudis. Grafeen on osutunud tõhusaks katalüsaatoriks

812

Teadusuudis. Keerutavad ahvid muudavad meelega teadvusseisundit

813

Teadusuudis. Kus metsa raiutakse, jääb vihma vähemaks

814

Teadusuudis. Rändlind taastab puhkehetkel immuunsüsteemi

815

Teadusuudis. Mõnisada lisasammu päevas kahandab südamehaiguse riski

816

Teadusuudis. Ühismeediast hoidujatel paraneb tervis

817

Teadusuudis. Supermaakera paiskaks Maa tähtedevahelisse ruumi

818

Teadusuudis. Tiivulised mutukad naudivad linnaelu eeliseid

819

Teadusuudis. Satelliidid sodivad kosmoseteleskoobi pilte

820

Teadusuudis. Triibulised tuulikud päästaksid linnuelusid

821

Teadusuudis. Sinivetikad saavad haruldased muldmetallid reoveest kätte

822

Teadusuudis. Kiired südametuksed ajavad ärevaks

823

Teadusuudis. Tehisintellekt leiab satelliitpiltidelt üles arheoloogilised leiupaigad

824

Teadusuudis. Saurused võisid teha linnulikke häälitsusi

825

Teadusuudis. Seenetõrje rikub maasika maitse

826

Teadusuudis. Päikesepaneelid meeldivad lammastele

827

Teadusuudis. Varavirgumise geene on pärit neandertallastelt

828

Teadusuudis. Marsi ja Jupiteri vahel tiirleb hulk veerikkaid asteroide

829

Teadusuudis. Kakaduud mõistavad käsitleda tööriistu komplektina

830

Teadusuudis. Krevetivastsete silmahelkur pakub kaitset vaenlaste eest

831

Teadusuudis. Jupiteri suurkuudel veikleb virmalisi

832

Teadusuudis. Mõõkvaalaemad hoolitsevad ka täiskasvanud poegade eest

833

Teadusuudis. Loodusdokk äratab taimehuvi

834

Teadusuudis. Toitumis- ja trennikava aitab rasvmaksa vastu

835

Teadusuudis. Tihased pesitsevad meelsamini põlistel puuliikidel

836

Teadusuudis. Söögiseenes leiduvad ained aitavad närvirakkudel ühendusi luua

837

Teadusuudis. Linnapuud päästavad kuumalaineis elusid

838

Teadusuudis. Lõunamaine linnurikkus kahandab kiilide kasvu

839

Teadusuudis. Neandertallased küpsetasid krabisid

840

Teadusuudis. Jupiteril on teada 92 kuud

841

Teadusuudis. Koer eristab õrritamist äpardusest

842

Teadusuudis. Maa moodi planeet tiirleb eluvööndis, meie lähedal

843

Teadusuudis. Geenid juhatavad salu-lehelinnu õigele rännuteele

844

Teadusuudis. Ühiselulised imetajaliigid elavad kauem kui üksiklased

845

Teadusuudis. Piimataluvus andis põhjaeurooplastele kasvutõuke

846

Teadusuudis. Paljud planeedid saavad elukõlblikuks hilinemisega

847

Teadusuudis. Sotsiaalmeediapostitused aitavad uusi taimeliike leida

848

Teadusuudis. Paariside tekib ka "armastushormoonita"

849

Teadusuudis. Vastutulijate nägu huvitab inimesi arvatust vähem

850

Teadusuudis. Heitgaasid võivad kahandada vaimuerksust

851

Teadusuudis. Maakera sisetuum võib olla hakanud teistpidi pöörlema

852

Teadusuudis. Õpivõime päästab sisalikud tulekahjust

853

Teadusuudis. Looduskaitsealad putukaile ja ämblikele kaitset ei paku

854

Teadusuudis. Tähtedevahelised meteoorkehad võivad pärineda supernoovadest

855

Teadusuudis. Tehiskaaslane ja tehismõistus kaardistavad maailma prügi

856

Teadusuudis. Koduümbruse rohelus rikastab emapiima suhkrusisaldust

857

Teadusuudis. Mudilased lähevad kutsudele meelsasti appi

858

Teadusuudis. Inimgenoomi kiirmuutused peavad vastandite võitlust

859

Teadusuudis. Vulkaanid jahutavad planeeti arvatust rohkem

860

Teadusuudis. Päike lagundab meres hulpivat plasti hoolega

861

Teadusuudis. Hiina teadlased hõlbustasid kvantarvutite ligipääsu salaandmetele

862

Teadusuudis. Kuldkala tähe juurest leiti juba teine Maa moodi planeet

863

Teadusuudis. Šimpansite žestikeelel on piirkondlikke murdeid

864

Teadusuudis. Inimesed on saanud lapsi keskmiselt umbes 27-aastaselt

865

Teadusuudis. Tuulikud peletavad nahkhiiri

866

Teadusuudis. Linnutee sarnaseid galaktikaid oli universumis varakult

867

Teadusuudis. Suuri läbimurdeid jääb teaduses üha harvemaks

868

Teadusuudis. Teadlased "kodustasid" kala geenmuunduse abil

869

Teadusuudis. Valgusest kiiremale vaatlejale paistaks maailm kummaline

870

Teadusuudis. Uued mullid on õhust külmemad

871

Teadusuudis. Pingviinidel paistab olevat eneseteadlikkust

872

Teadusuudis. Asteroid Ryugu on komeetide sugulane

873

Teadusuudis. Inimene toob eri liiki loomad üksteisega kokku

874

Teadusuudis. Eksoplaneet liugleb aegamisi tulise huku poole

875

Teadusuudis. Aafrika loomastikus mesilasvaha sööjaid jätkub

876

Teadusuudis. Uudne lapp imab vett kolm korda paremini kui köögipaber

877

Teadusuudis. Orangutanide kaashäälikud juhatavad inimkõne lätetele

878

Teadusuudis. Bakteriviiruse sabakiudude struktuur sai selgemaks

879

Teadusuudis. Unetus võib tuua seljavalu, seljavalu unetuse

880

Teadusuudis. Asteroidid aitavad Europa võimalikel elanikel saada elutähtsaid aineid

881

Teadusuudis. Jääajajärgne metsastumine hukutas Euroopa suurloomad

882

Teadusuudis. Teadlased selgitasid koeratõugude käitumise geenitausta

883

Teadusuudis. Isesoojenev kullakiht võtab klaasilt udu

884

Teadusuudis. Merevees hõljuvate plastkiudude küljes leidub ohtlikke baktereid

885

Teadusuudis. Säilenõtkus säästis imetajad asteroidikatastroofist

886

Teadusuudis. Magusaine ajab ärevaks mitu hiirepõlvkonda

887

Teadusuudis. Müra ajab linnalinnud tigedaks

888

Teadusuudis. Mäestikud ja merehoovused koondavad tormid lõunapoolkerale

889

Teadusuudis. Veenusel vist ikka ei olegi eriti palju fosfaani

890

Teadusuudis. Isetu geen tõstab taime saagikust

891

Teadusuudis. Tubakataim võib ka kokaiini valmistada

892

Teadusuudis. Õige sekkumine korvab noorusea väärtoitumise kahju

893

Teadusuudis. Rünkpilvede püsivus talitseb üleilmse soojenemise hoogu

894

Teadusuudis. Seltsivail ämblikel on ühiseid ühiselugeene

895

Teadusuudis. Jupiteri suurune planeet on Maast tihedam

896

Teadusuudis. Euroopa merevetes elanud hiidkilpkonn oli suur nagu auto

897

Teadusuudis. Ilutulestik võib lindude elu pikaks ajaks sassi lüüa

898

Teadusuudis. Maitsenauding paistab ajukoores välja

899

Teadusuudis. Kaugel planeedil teeb ilma tähevalguse loodud vääveldioksiid

900

Teadusuudis. Beebide kujutlusvõime ületab ootusi

901

Teadusuudis. Töödeldud toit raskendab hiirtel gripist paranemist

902

Teadusuudis. Inimesed küpsetasid toitu juba 780 000 aastat tagasi

903

Teadusuudis. Saage tuttavaks: ronnagramm ja kvetabait, uued mõõtühikud

904

Teadusuudis. Maakera taimkatte juurestik madaldub

905

Teadusuudis. Vali muusika ähvardab kahjustada miljardi noore kuulmist

906

Teadusuudis. Rooma riigi teed on toonud jõukuse ka tänapäeva

907

Teadusuudis. Poliitilise vastaspoole esindajad tunduvad kahtlased juba esmapilgul

908

Teadusuudis. Suurimal kvantarvutil on juba sadu kvantbitte

909

Teadusuudis. Lihtsad laulusõnad avavad tee edetabeli tippu

910

Teadusuudis. Gravitatsioonilained toovad teavet kvarkainest

911

Teadusuudis. Ühesugustel kaladel võib olla erisugune iseloom

912

Teadusuudis. Varesed mõistavad, mis järjekorras sulud käivad

913

Teadusuudis. Euroopa imetajarikkus on viimaseil aastatuhandeil kasvanud

914

Teadusuudis. Avastatud on Maa-lähedane must auk

915

Teadusuudis. Ninasarvikute sarved on väiksemaks jäänud

916

Teadusuudis. Kohvis leiduv aine ei lase koroonaviirust rakku

917

Teadusuudis. Vaalad neelavad miljoneid plastiterakesi päevas

918

Teadusuudis. Avastatud asteroid võib kaugemas tulevikus Maad ähvardada

919

Teadusuudis. Masinnägev laser hävitab kahjurputukaid ökosõbralikult

920

Teadusuudis. Glüfosaat ruineerib kimalaste õpitulemusi

921

Teadusuudis. Ühiselu kiirendab imetajate arengut

922

Teadusuudis. Linnulaul turgutab vaimutervist

923

Teadusuudis. Hiidplaneet on udupeen kui beseeküpsis

924

Teadusuudis. Merevaigust tuli päevavalgele karvane tigu

925

Teadusuudis. Kass saab aru, et omanik räägib temaga

926

Teadusuudis. Tiigritel ja elevantidel läheb inimese naabruses hästi

927

Teadusuudis. Joonkeraamikud olid Euroopa esimesed piimajoojad

928

Teadusuudis. Suurtele kaladele meeldib end haide vastu sügada

929

Teadusuudis. Kooliõpilaste sooline hindelõhe on süsteemne nähtus

930

Teadusuudis. Muusikaharjutused parandavad vanemaealiste lühiajalist nägemismälu

931

Teadusuudis. Neandertallased võisid olla täielikud lihatoitlased

932

Teadusuudis. Tulise hiidplaneedi atmosfääris heljub üllatavalt rasket elementi

933

Teadusuudis. Spordipidude varjus jätkuvad repressioonid

934

Teadusuudis. Merd saastab hiigelhulk kalavõrke ja õngenööre

935

Teadusuudis. Kärbeste uneuuring võib aidata ka inimesi

936

Teadusuudis. Putukad kahjustavad taimi tänapäeval palju rohkem kui kauges minevikus

937

Teadusuudis. Tumedat ainet hõljub rohkesti ka Maa pinna lähedal

938

Teadusuudis. Võimas laserkiir pakub piksekaitset

939

Teadusuudis. Herilastel on abstraktset mõtlemist

940

Teadusuudis. Naerugaas võib olla elu märk

941

Teadusuudis. Merepõhjasetetes leidub miljoniaastast DNA-d

942

Teadusuudis. Kummituslik kaugmõju on tõsine teadus

943

Teadusuudis. Visadus viis Eesti pagulase poja teaduse tippu

944

Teadusuudis. Uus hiidmanner tekib Vaikse ookeani sulgudes

945

Teadusuudis. Banaanidel on pääsemislootust

946

Teadusuudis. Kunagine kuu andis Saturnile rõngad ja viltuse telje

947

Teadusuudis. Koer tunneb ärevuse lõhna

948

Teadusuudis. Teadlased taastasid imetajate ühiseellase genoomi

949

Teadusuudis. NASA nügis asteroidi

950

Teadusuudis. Maiade tsivilisatsiooni keskkonasaaste püsib tänase päevani

951

Teadusuudis. Ajukoores on alad, mis löövad toitu nähes särama

952

Teadusuudis. Tonga vulkaanipurse võis maailma soojendada

953

Teadusuudis. Rähni toksimisel on sügav sarnasus laululinnu lauluga

954

Teadusuudis. Maailmas elab 20 kvadriljonit sipelgat

955

Teadusuudis. Polaaralasid saaks jahutada suhteliselt lihtsalt ja odavalt

956

Teadusuudis. Marsikulgur leidis kivimeist enneolematul hulgal orgaanikat

957

Teadusuudis. Kakaduud peavad inimestega kultuurievolutsioonilist võitlust prügikastide üle

958

Teadusuudis. Inimene mõtleb mõnikord ka kätega

959

Teadusuudis. Hiinas tuli päevavalgele väikeste inimahvide vanim fossiil

960

Teadusuudis. Jäätunud meri värvis Charoni pooluse pruuniks

961

Teadusuudis. Hea hommikune kõhutäis leevendab päevast söögiisu

962

Teadusuudis. Natuke sinist õhtuvalgust ei tarvitsegi und väga härida

963

Teadusuudis. Linnu nutikas aju tarbib üllatavalt vähe glükoosi

964

Teadusuudis. Mutt säästab talvel pisemaks tõmbudes energiat

965

Teadusuudis. Looduse stressivastane toime on aju mandeltuumades näha

966

Teadusuudis. Teemandisadu on levinud loodusnähtus

967

Teadusuudis. Naftaleke mõjutas delfiinide geeniaktiivsust

968

Teadusuudis. Väävel-alumiiniumaku on odav ja laadib kähku

969

Teadusuudis. Vihmasemal mäenõlval elavad suuremad hiired

970

Teadusuudis. Ühismeediapostitus paneb end eksperdina tundma

971

Teadusuudis. Ööliblikad on tähtsad tolmeldajad

972

Teadusuudis. Rapamütsiin võib elu pikendada ka lühikuuri toimel

973

Teadusuudis. Betelgeuse ei ole hiigelplahvatusest toibunud

974

Teadusuudis. Lähemate inimeste peale mõtlemiseks on ajus oma piirkonnad

975

Teadusuudis. Geenimuutused ja bakterivahetus toovad võõrliigile edu

976

Teadusuudis. Kehv uni kahandab abivalmidust

977

Teadusuudis. Sarnase näoga inimestel on sarnased geenid

978

Teadusuudis. Kuid mahuks Maa ümber vähe

979

Teadusuudis. Taimetoitlus tõstab reieluukaela murru ohtu

980

Teadusuudis. Asteroid Ryugul leidub Päikesest vanemat tolmu

981

Teadusuudis. Mandrite triiv võib jätta mere hapnikuta

982

Teadusuudis. Meie eellased hävitasid kilpkonnaliike juba miljoneid aastaid tagasi

983

Teadusuudis. Andekatel koertel on teistest rohkem mängulusti

984

Teadusuudis. Antarktika jääst saadi viie miljoni aastasi õhumulle

985

Teadusuudis. Jaapani laste kõnnak areneb teisiti kui mujal maailmas

986

Teadusuudis. Kontinendid tekkisid Maa kokkupõrkest meteoriitidega

987

Teadusuudis. Talveuni pikendab nahkhiirte eluiga

988

Teadusuudis. Viimasel ajal sünnib ainult emaseid kilpkonni

989

Teadusuudis. Kanaaju võib mõelda vägagi tarku mõtteid

990

Teadusuudis. Superussid söövad penoplasti

991

Teadusuudis. Muistsed eurooplased armastasid piima vaatamata laktoositalumatusele

992

Teadusuudis. Euroopas elanud hiidpandad bambust närida ei suutnud

993

Teadusuudis. Napp uni pärsib laste aju arengut pikemat aega

994

Teadusuudis. Kasside sotsiaalsust mõjutavad soolestikus elavad mikroobid

995

Teadusuudis. Maailma suurim kala sööb hea meelega salatit

996

Teadusuudis. Ohatiseviiruse laialdases levikus on ilmselt süüdi musitamine

997

Teadusuudis. Jupiteri kuud hajutavad selle rõngast

998

Teadusuudis. Mahetoit köidab juba rüblikuid

999

Teadusuudis. Raseda muumia võis hukutada vähkkasvaja

1000

Teadusuudis. Antibiootikumid räsivad isarottide soolestikku rohkem