Tark arst taskus

Millal siis algab aju vananemine? Kui palju on mängus pärilikkus ja kui palju saame ise oma aju tervist mõjutada? Kas uute oskuste õppimine ja tervislik eluviis aitavad päriselt aju nooruslikkust säilitada? Ning miks mõned inimesed säilitavad suurepärase vaimse vormi ka väga kõrges eas?Lääne-Tallinna Keskhaigla saates „Tark arst taskus“ on külas neuroloog, närvihaiguste ja psühhiaatria kliiniku ülemarst-juhataja Katrin Gross-Paju. Ta toob välja, et kuigi ajus toimuvad muutused hakkavad tasapisi kujunema juba enne viiekümnendaid eluaastaid, muutuvad need enamasti märgatavamaks mõnevõrra hiljem.Missugune on siis aju normaalne vananemine ja millal peaks muretsema? „Kõik aeglustub vanusega mõnevõrra: tegevused võtavad rohkem aega, lühimälu ei pruugi olla endine ja kiire planeerimine pole enam nii loomulik. See on tavapärane. Häirekell võiks aga heliseda siis, kui inimene unustab korduvalt sama asja, helistab ühe päeva jooksul sama küsimusega mitu korda või muutub märgatavalt oma tavapärasest iseloomust erinevaks. Just iseloomu- ja käitumismuutused võivad vahel olla lähedastele esimesed märgid, et midagi on valesti,“ selgitab Gross-Paju.

Miks käivad inimesed hambaarsti juures endiselt peamiselt hambaauke parandamas, kuigi paljusid suus tekkivaid probleeme oleks võimalik üldse vältida? Lääne-Tallinna Keskhaigla hambaravikliiniku juhataja dr Krista Vapper ütleb, et küsimus ei ole ainult hambaravi hinnas, vaid ka selles, et suutervise hoidmise oskusi ei teata küsida ega väärtustada enne, kui probleem on juba käes.Saates räägime, miks on hambavahede puhastamine olulisem, kui enamik arvab, kuidas võib varjatud igemepõletik mõjutada kogu organismi ning miks ei tähenda valu puudumine sugugi seda, et suus on kõik korras. Selgitame ka suutervise ja üldtervise seoseid, sealhulgas seda, miks on suutervis eriti oluline diabeedi puhul.Juttu tuleb ka sellest, et hammaste kaotus ei ole vananemise loomulik ega vältimatu osa.

Valu või palaviku korral haarame kiiresti käsimüügiravimi järele, et sümptomeid leevendada ja ebamugav aeg paremini üle elada. Lääne-Tallinna Keskhaigla sisearst ja kliiniline farmakoloog dr Raul Kokassaar tuletab aga meelde, et käsimüügiravimite võtmine pole alati riskivaba.Millal siis on käsimüügiravim lahenduseks, millisel juhul piisab apteekri nõuandest ja millisel hetkel tasub pöörduda arsti poole?„Ravimite puhul ei tohi ohutaju kaotada ka juhul, kui need on ostetud käsimüügist,“ rõhutab dr Kokassaar. Probleemid tekivad tema sõnul enamasti siis, kui tabletiannust suurendatakse iseseisvalt ootuses, et „rohkem aitab paremini“ või kui ravimit võetakse järjest liiga kaua. „Ka käsimüügiravimitel on kindlad ööpäevased piirnormid ning kõrval- ja koostoimed teiste ravimitega. Eestis registreeritakse igal aastal sadu ravimimürgistusi ja märkimisväärne osa neist on seotud just käsimüügiravimite väärkasutamisega.“Väga levinud on küsimus: kas valida valu ja/või palaviku korral paratsetamool või ibuprofeen? Dr Kokassaar räägib saates lahti, kumba valikut peetakse õiges annuses kõige turvalisemaks.

Viimasel ajal räägitakse palju ja tuliselt kahest tervisega seotud teemast. Üheks neist on USA uue toidupüramiidi soovitused ja teiseks see, kas me ikka peaksime toidulisandeid ja purgivitamiiine lisaks võtma ning kui neid on tõesti vaja, siis kui palju ja milliseid.„Terved täiskasvanud, kes on tervisliku menüüga, tegelikult lisavitamiine ei vaja,“ ütleb Volke. Ent ta tõdeb, et teatud olukordade puhul on arsti soovitatud vitamiinid siiski olulised.Saates on külas endokrinoloog ja Tartu Ülikooli endokriinfüsioloogia professor ning LTKH juhatuse liige ja ravijuht dr Vallo Volke.

Podcastis „Tark arst taskus“ räägib Lääne-Tallinna Keskhaigla uroloog dr Dmitri Korotõtš, millised on neerukivide esimesed sümptomid ning millal vajab inimene neerukivide tõttu kiiret meditsiinilist sekkumist.Ootamatult tekkiv kehasse tungiv tugev ja terav valu, lisaks rahutus, iiveldus, isegi oksendamine – just selliselt võib endast märku anda neerukivist põhjustatud neerukoolik. Uroloog dr Dmitri Korotõtši sõnul on neerukivid Eestis üllatavalt levinud: „Diagnoosime aastas 1000 kuni 1500 neerukivitõve juhtu. See mõjutab umbes 10–15% elanikkonnast.“Neerukivid võivad tekkida märkamatult ja tihtipeale ei anna need pikka aega ka mingeid sümptomeid.Kuula saadet ja saa teada, kuidas neerukivid tekivad, kui suur roll on siinkohal pärilikkusel, mismoodi neerukividest vabaneda ja kuidas neid ennetada.

Üha enam täiskasvanuid jõuab autismispektrihäire (ASH) või aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) diagnoosideni alles elu teises pooles. Miks see nii on ja mida see inimese elus muudab?Lääne-Tallinna Keskhaigla saates „Tark arst taskus“ on teemat avamas Lääne-Tallinna Keskhaigla Psühhiaatriakeskuse ülemarst-juhataja, psühhiaater ja psühhoterapeut dr Ants Kask, kes selgitab, miks on nii autismispektrihäire kui ka ATH tihti aladiagnoositud, kuidas neid eristada ja kas nad võivad ka samaaegselt esineda.Võta enda jaoks nüüd tunnike ja vaata või kuula saadet ning saa rohkem teada kahest neuroeripärast, mis mõjutavad inimese tajumaailma, käitumist ja igapäevast toimetulekut. Selles saates avame, mida need seisundid endast kujutavad, kuidas neid märgata, millal ja miks diagnoosida ning millist tuge võivad vajada nii lapsed kui ka täiskasvanud.

Miks on mõnikord mehe uriinijuga nõrk ja katkendlik ja kas libiido langus võib viidata tõsisemale haigusele? Nendele ja paljudele teistele eesnäärme tervisega seotud küsimustele vastab Lääne-Tallinna Keskhaigla uroloogiakeskuse uroloog dr Dmitri Korotõtš.Arst rõhutab, et partneril on mehe tervise hoidmisel oluline roll. „Mees tulebki sageli arsti juurde, sest naine saatis. Partner märkab probleeme ja julgustab arsti poole pöörduma.“ Eesnäärmehaigused võivad mõjutada muuhulgas nii libiidot kui ka erektsiooni. Seetõttu ei tasu muredega üksi jääda.Uroloog lisab, et mehed ei peaks kartma: uuringud pole enamasti valusad, küll aga võivad need päästa elu. Dr Korotõtš räägib, millised on ravivõimalused eesnäärmevähi korral – alates jälgimisest ja kiiritusravist kuni operatsiooni ja hormoonravini. „Oluline on teada, et varases staadiumis on haigus ravitav ja paljudel juhtudel on võimalik täiesti terveks saada,“ ütleb ta.

Eesti sünnitusabi kvaliteet on maailmatasemel – turvaline, professionaalne, ema- ja lapsekeskne. Aga lapsi sünnib järjest vähem. Lääne Tallinna Keskhaigla saates „Tark arst taskus“ räägime, kuidas on sünnitusabi Pelgulinna sünnitusmajas aastate jooksul arenenud ning mis mõjutab naistearsti ja ämmaemanda pilgu läbi naise valmisolekut lapsi saada.Stuudios on LTKH naistekliiniku sünnitusosakonna ülemarst-juhataja dr Konstantin Ridnõi ning Lääne-Tallinna Keskhaigla Pelgulinna sünnitusmaja ämmaemand ja aasta ämmaemand 2024 Kärt Pielberg.Teemaks tuleb nii see, millised arengud sünnitusabis on kõige enam perede sünnituskogemust paremaks muutnud kui ka see, kuidas naise partneri toetus, üldine turvatunne ja ühiskondlik suhtumine mängivad rolli selles, kas lapsi sünnib või mitte.

Lääne-Tallinna Keskhaigla saates Tark arst taskus on külas taastusravikeskuse vastutav füsioterapeut Pjotr Voronõi ning fookuses on vaagnapõhjalihaste füsioteraapia.Vaagnapõhi toetab siseelundeid, aitab põiel ja soolestikul efektiivselt oma rolli täita ning mängib suurt rolli ka intiimelus. Saates selgitame, miks vaagnapõhjalihased aja jooksul nõrgenevad, kellel on suurem risk häirete tekkeks ning millal peaks pöörduma spetsialisti poole.Pjotr Voronõi ütleb, et inimesed on tihtipeale üllatunud, kui saavad teada, et tõepoolest on olemas füsioterapeudid, kes tegelevadki inimeste vaagnapõhjalihaste probleemidega. Paljud teavad küll seda, et vaagnapõhjalihaste nõrkus on sagedasem sünnitanud naiste seas, aga on imestunud, kui kuulevad, et probleemi esineb ka aktiivsete sportlaste hulgas. „Kõige sagedasemad märgid, millega patsiendid meie juurde jõuavad, ongi uriinileke, vaagnapiirkonna valud ja vaevused intiimelus ning seda kõike nii naiste kui ka meeste puhul,“ selgitab Voronõi.

Lääne-Tallinna Keskhaigla saates „Tark arst taskus“ on külas Pelgulinna Sünnitusmaja Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliiniku toitumisnõustaja ja -terapeut Külli Holsting, kes jagab praktilisi soovitusi, kuidas hästi valitud suvine toidumenüü tervist toetab ja maitsemeeli hellitab. Toitumisnõustaja avaldab ka selle, kuidas ta ise grillimiseks kapsasteiki valmistab.Pikemalt peatume grillimisel. Muuhulgas selgitab külaline, miks ei tohi kõrbenud liha süüa ega isegi lemmikloomale anda. „Grillimise juures pole probleem mitte protsess ise, vaid see, mida ja kuidas grillitakse,“ rõhutab Holsting, kelle enda grillipidude hitt on hoopis kapsasteik. „Võtan väiksema kapsapea, lõikan ta kenasti steikideks, nii et kapsa juur hoiab lehti ilusti kinni, sopsutan neid enne grillimist natuke marinaadis, kus on sidrunit, küüslauku ja natuke head õli, võib ka tšillit panna... enamasti minu pidudel süüakse kapsas kõigepealt ära.“Saates tuleb juttu ka sellest, miks võiksid lihaarmastajad kaunviljadele tähelepanu pöörata, mida teha, kui söömisega on suvel liiale mindud ning kuidas seedimist toetada.

Lääne-Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini keskuse õendusjuht Kristo Peetris selgitab, millal pöörduda suviste õnnetusjuhtumite puhul ise EMO-sse, millal kutsuda kiirabi ja millal helistada perearsti nõuandeliinile. Lisaks saame saates Tark arst taskus teada, millised tervisemured Eesti inimesi suvel kõige enam kiusavad – olgu nendeks kuumarabandused, põletused, allergilised reaktsioonid, uppumisohud või traumad.Kas tead, kuidas koerahammustuse korral õigesti toimida? Või mida teha, kui sõber upub või näed kedagi, kes on ainete mõju all? Kristo Peetris rõhutab, et esmaabi andmise oskus võiks olla iga eestlase jaoks elementaarne – samuti teadlikkus, kuidas vältida olukordi, mis EMO-sse viivad. Saates jagub nõuandeid nii vanematele, kelle lapsed lähevad ujuma, kui ka neile, kes suveõhtutel grilli süütavad või puhkusel aktiivset elu naudivad.Saatest saad olulisi meeldetuletusi ja konkreetseid nõuandeid, kuidas ise enda ja lähedaste tervise eest vastutada – ning miks ei tasu häbeneda abi otsimist, kui olukord tundub tõsine.Jälgi saadet, pane soovitused kõrva taha ja sinu suvi on turvalisem.

Saates „Tark arst taskus“ võtame luubi alla maksa, mida võib kutsuda ka „vaikseks kannatajaks“, sest laastavatest haigustest annab ta märku alles siis, kui asi on juba tõsine.Maksaga seotud teemadel aitab selgust luua Lääne-Tallinna Keskhaigla gastroenteroloog dr Külliki Suurmaa. Arutelu keskmes on küsimus: miks jäävad maksahaigused sageli varjule ja kuidas neid tõhusalt diagnoosida?Räägimegi levinumatest maksahaigustest, nagu rasvmaks ja viirushepatiidid, sealhulgas C-hepatiit, mille kohta dr Suurmaa selgitab, et Eestis võib olla tuhandeid inimesi, kes pole teadlikud oma haigusest. Uurime, kuidas maksahaigusi avastatakse ning millised märgid võivad viidata maksa vaegustele.Arst lükkab ümber ka levinud müüdi maksa „puhastamise“ kohta.

Lääne-Tallinna Keskhaigla saate „Tark arst taskus“ külaliseks on ämmaemand Liis Jõgis, kellel on üle 20 aasta töökogemust. Saatekülaline jagab teadmisi ja isiklikke kogemusi vettesünnitustest - vees on ilmale tulnud ka tema enda laps.Pelgulinna sünnitusmaja oli Eestis esimeste hulgas, kus hakati naistele vettesünnituse võimalust pakkuma. „Meie majas sünnib igal aastal umbes 150 beebit vette,“ selgitab Jõgis. Ta räägib, et sünnitusviis, mille juured ulatuvad isegi Vana-Egiptuse aegadesse, pakub mitmeid eeliseid: soe vesi leevendab valu, soodustab lõdvestumist ja kiirendab sünnitust. Beebi jaoks muudab vesi sünni pehmemaks ja vähem stressirohkeks.Tänu kaasaegsele aparatuurile on Pelgulinna sünnitustubades olemas kõik võimalused ohutuks vette sünnituseks, ning ämmaemandad on selles vallas põhjalikult koolitatud.

Kevad-suvisel hooajal ärkavad lisaks loodusele ka puugid, ning just sel teemal räägime värskes Lääne-Tallinna Keskhaigla taskusaates „Tark arst taskus“. Külas on nakkuskliiniku ülemarst, dr Kersti Kink, kes annab põhjaliku ülevaate sellest, milliseid haigusi puugid kannavad.Puukentsefaliit ja puukborrelioos on kaks peamist haigust, mida Eestis elavad puugid levitavad. Arst selgitab, et kuigi iga puuk ei kanna nakkust, ei saa nende tekitatavaid tõsiseid terviseriske eirata – entsefaliit võib viia lausa halvatusese ja/või töövõimetuseni. Õnneks on entsefaliidi vastu olemas efektiivne vaktsiin, mille kaitse ulatub pea 99 protsendini.Saates tuuakse välja ka müüdid, nagu näiteks hirm, et puugi „pea“ jääb naha sisse või et ainult paksus metsas võib puugi saada – tegelikult võib ohu allikaks olla ka koduõu või linnapark. Samuti jagatakse praktilisi nõuandeid, kuidas end puukide eest kaitsta ning millal ja kuidas alustada vaktsineerimist.

Saates „Tark arst taskus“ räägib Lääne-Tallinna Keskhaigla Psühhiaatriakeskuse ülemarst-juhataja, psühhiaater ja psühhoterapeut dr Ants Kask otsekoheselt sellest, kuidas kanep mõjutab inimese aju ning millised võivad olla selle tarvitamise pikaajalised tagajärjed.Dr Kask toob välja, et paljud patsiendid pöörduvad psühhiaatri poole üldiste muredega – ärevus, unehäired, meeleolu kõikumised –, mõistmata, et nende probleemide juurpõhjus võib olla just kanepi tarvitamine. „Inimesed ei seosta oma vaimse tervise probleeme sageli psühhoaktiivsete ainetega, kuigi mõju võib olla pikaajaline ja sügav,“ märgib Kask.Kui tarvitad kanepit ja samal ajal ka mingeid ravimeid või kui sul on diagnoositud psüühikahäire, räägi oma kanepitarvitamisest kindlasti oma arstile.Kui soovid abi kanepitarbimise vähendamiseks või tarvitamisest loobumiseks registreeru tasuta nõustamiseks: www.peaasi.ee/valik-programm

Noored nakatuvad sugulisel teel levivatesse haigustesse tihemini kui võiks eeldada. Arstid on märganud, et paljudel puudub teadlikkus, millised haigused võivad seksuaalkontaktide kaudu levida ja kuidas end nende eest kaitsta. Lääne-Tallinna Keskhaigla saates „Tark arst taskus“ räägimegi noorte seksuaaltervisest ja sellest, miks üha enam noori satub arstide vastuvõtule diagnoosidega nagu süüfilis, HIV ja herpes. Kas tead, millised haigused võivad olla alguses täiesti sümptomiteta, kuid tekitada hiljem tõsiseid terviseprobleeme? Kas kondoomist piisab kaitseks või on vaja ka vaktsiine? Küsimustele aitab vastata Lääne-Tallinna Keskhaigla ambulatoorse nakkuskeskuse juhtaja dr Kersti Kink. Anonüümseid teste saab teha järgmistel aadressidel: Lääne-Tallinna Keskhaigla anonüümne HIV-testimiskabinet - Paldiski mnt 62, Tallinn; avatud E-R kl 8-16 (eelnev registreerimine pole vajalik) Naistenõuandla noortekabinet - Pelgulinna sünnitusmaja I korrusel, Sõle 23; avatud E-R kell 8-15 (tel. 666 5810)

Neerud vastutavad paljude elutähtsate funktsioonide eest – nad eemaldavad jääkaineid, reguleerivad vererõhku, toodavad hormoone ja hoiavad organismi mineraalide tasakaalu. Dr Ilmoja selgitab, kuidas neerude töö mõjutab meie üldist tervist ja mida saame ise teha, et neerud hästi toimiksid. Ta toob välja, et neerude tervist toetavad mitmed lihtsad harjumused: tasakaalustatud toitumine, piisav vedeliku tarbimine, regulaarne liikumine ja stressi vähendamine. Podcastis räägime, kui palju vett tegelikult juua võiks ning millised eluviisid võivad neerudele kahjulikud olla.Saates on külas Lääne-Tallinna Keskhaigla nefroloogiakeskuse ülemarst dr Madis Ilmoja. Ta julgustab inimesi tegema endale ka doonorkaarti, vaata lähemalt elundidoonorlus.ee

Uue aasta algus on ukse ees ja paljud lubavad nüüdsest tervislikumalt elada ning füüsiliselt aktiivsemad olla. Saate „Tark arst taskus“ külaline on Lääne-Tallinna Keskhaigla taastusravikeskuse vastutav füsioterapeut Pjotr Voronõi, kes jagab praktilisi nõuandeid, kuidas alustada liikumisega targalt, vältida ülepingutamist ning olla järjepidev.

Kas teadsid, et tänapäeval enam iga juhtumi puhul suust-suhu hingamist teha ei soovitatagi? Saates „Tark arst taskus“ vaatame spetsiaalse nuku abil, kuidas elustamist õigesti teha. Nõuandeid jagavad Lääne-Tallinna Keskhaigla juht ja erakorralise meditsiini arst Arkadi Popov ning anestesioloogia- ja intensiivravikliiniku õendusjuht ja elustamise koolitaja Katrin Olman.Selgitame saates, milliseid vigu tuleks elustamisel vältida ning kuidas inimesi kriisiolukorras kiiresti ja õigesti tegutsema julgustada. Vaatame spetsiaalse nuku abil, mismoodi näeb välja õige elustamistehnika ja selgitame, millised on elustamise peamised sammud, mida peaks iga inimene meeles pidama.

Saates „Tark arst taskus“ räägitakse tõsisest ja elumuutvast tervisemurest – insuldist. Stuudios on Lääne-Tallinna Keskhaigla närvihaiguste ja psühhiaatria kliiniku ülemarst-juhataja dr Katrin Gross-Paju, kes aitab mõista insuldi meditsiinilisi tagamaid, ning ettevõtja ja endine tervisesportlane Avo Hein, kes jagab oma isiklikku kogemust selle keerulise teekonna läbimisel. Avo Hein räägib, kuidas insult teda keset rattasõitu täiesti ootamatult tabas. Muidugi keerles ta peas alguses küsimus, mis siis valesti läks, et just teda insult tabas, kuid arstiga rääkides saabus teadmine, et tema puhul poleks insuldi ennetamiseks midagi teha saanudki – veresoon oli lihtsalt nii nõrk, et ei pidanud vastu. Neuroloog Katrin Gross-Paju selgitab saates, mis on insult, kuidas see täpsemalt ajus tekib, mis on selle füsioloogilised põhjused ja millised on insuldi eri vormid. Samuti saab teada, kes on insuldi suhtes kõige suuremas riskirühmas. Lisaks räägitakse sellest, kas teatud vanus, sugu, tervisemured või geneetika mõjutavad oluliselt riski insuldi tekkeks, milline on kaasaegne insuldi ravi ja millised on ravi ajakriitilised aspektid.

Lääne-Tallinna Keskhaigla saates „Tark arst taskus“ keskendume ülekaalu ja rasvumise teemale. Külaliseks on LTKH ravijuht, endokrinoloog professor dr Vallo Volke, kes selgitab, kuidas ainevahetus, hormoonid ja elustiil mõjutavad kehakaalu ning millised on tõhusad viisid rasvumise ennetamiseks ja raviks. Toome välja kõige tõhusamad ravimeetodid ülekaalu ja rasvumise korral ning arutleme palju kõneldud kaalu alandavate ravimite teemal – kes, kas ja millal võiks neid ülekaalulisele inimesele soovitada?

Dementsus mõjutab miljoneid inimesi üle maailma, sealhulgas ka paljusid meie lähedasi. Kuid mida me tegelikult dementsusest teame? Millised on selle sümptomid, kuidas sellega toime tulla ja kuidas saame oma lähedasi kõige paremini toetada? Teemat avab Lääne-Tallinna Keskhaigla Närvihaiguste ja psühhiaatria kliiniku ülemarst-juhataja dr Katrin Gross-Paju.

Saates „Tark arst taskus“ räägime seekord rinnaga toitmisest – teemast, mis on vastsündinute arengu seisukohast väga tähtis. Lääne-Tallinna Keskhaigla Pelgulinna Sünnitusmaja vastsündinute osakonna juhataja Pille Saik ja ämmaemandusjuht Kadri Madar toovad välja, millised imelised tervisttoetavad omadused on rinnapiimal ja selgitame, kui oluline on enneaegsete laste jaoks rinnapiimapank. Lisaks räägime avalikus kohas rinnaga toitmisest ja lükkame ümber selle kohta käivaid müüte.

Lääne-Tallinna Keskhaigla saates „Tark arst taskus“ arutleme teemadel, mis aitavad mõista läbipõlemise olemust, selle põhjuseid ja mõju tervisele. Räägime ka läbipõlemise ennetamisest ja sellest, kuidas läbipõlemisega toime tulla, kui see on siiski juhtunud. Stuudios on külas peaasi.ee tegevjuht, kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa ja Lääne-Tallinna Keskhaigla Psühhiaatriakeskuse ülemarst psühhiaater Ants Kask.Saame teada, millised on läbipõlemise peamised sümptomid ja tunnused ning missuguste omadustega inimesed kipuvad rohkem läbi põlema. Etteruttavalt võib öelda, et ärevusele kaldujad peaksid enese suhtes eriti tähelepanelikud olema.

Miks on mõni inimene alkoholisõltuvusele vastuvõtlikum kui teine ja kui palju mängivad sõltuvuse kujunemises rolli igapäevase veinitamise või õllejoomise komme, kui palju perekondlik ja ühiskondlik taust ning mil määral vaimne tervis ja isegi vanavanemate geenid, selgitab Lääne-Tallinna Keskhaigla Psühhiaatriakeskuse ülemarst psühhiaater Ants Kask.

Lääne-Tallinna Keskhaigla saates „Tark arst taskus“ keskendume kahele tõsisele terviseväljakutsele, milledeks on HIV ja hepatiit. Lääne-Tallinna Keskhaigla Nakkuskliiniku infektsionist ja ambulatoorse nakkuskeskuse ülemarst juhataja Kersti Kink räägib, kes on põhilised nakatujad, kuidas nende haigustega paremini toime tulla ja mida saab igaüks enda ja oma lähedaste kaitseks teha.

Kui peavalu on hommikul ärgates nii tugev, et süda läheb pahaks ja isegi valgus ning helid teevad haiget, on suur tõenäosus, et alanud on järjekordne migreenihoog. Kuidas on suhtumine migreeni ja selle ravisse aja jooksul muutunud, räägib saates „Tark arst taskus“ Lääne-Tallinna Keskhaigla Närvihaiguste ja psühhiaatria kliiniku ülemarst-juhataja dr Katrin Gross-Paju. On tõsi, et migreen mõjutab inimese elukvaliteeti ja töövõimet, kuid tänapäevased ravivõimalused muudavad migreeniga hakkamasaamise üha paremaks. On lootustandev, et turule on jõudnud mitmeid uusi migreeniravimeid ja et Eestiski on osad neist juba kättesaadavad ja Tervisekassa soodusnimekirjas.

Proktoloogidega tuleb juttu kahest delikaatsest tervisemurest. Esimene neist kipub vaevama paljusid istuva eluviisiga inimesi, aga ka sünnitanud naisi. Aitame mõista hemorroidide probleemi olemust, sümptomeid, ennetamist ja ravi. Juttu tuleb ka soolepidamatusest ja Baltikumis ainulaadsest ravimeetodist, mida selle probleemi puhul kasutatakse, kui miski muu enam ei aita. Saatekülalised on Lääne-Tallinna Keskhaigla üldkirurgia- ja koloproktoloogiakeskuse ülemarst-juhataja dr Kaur Liivak ja kirurg dr Maksim Sergejev.

Lääne-Tallinna Keskhaigla ämmaemand ja noortenõustaja Velly Roosileht ning ämmaemand Britta Jürgenson räägivad, missuguste seksuaalterviseteemaliste küsimustega pöörduvad Eesti noored noortekabinetti.

Uriinipidamatus on jätkuvalt piinlik tabuteema ja paraku ei julgeta seda probleemi tunnistada tihti isegi mitte endale, arstist rääkimata. Lääne-Tallinna Keskhaigla Naistekliiniku günekoloogia osakonna ülemarst-juhataja Külli Idla selgitab, millest on uriinipidamatuse probleem tingitud ja missugused on võimalused selle haiguse raviks. Saates „Tark arst taskus“ tuleb juttu, millised on ennetavad meetmed, mis aitavad uriinipidamatust vältida, lisaks räägime erinevatest põhjustest, miks eri tüüpi uriinipidamatus tekib, ja viisidest, kuidas seda ravitakse. Pikemalt peatume Lääne-Tallinna Keskhaigla Naistekliinikus teostataval Bulkamidi ravil. Seda tehakse naistele alates 2023. aasta augustist ja protseduur on patsientide hulgas kiiresti populaarsust kogumas, sest see on lihtne, väheste tõsiste tüsistuste riskiga ja tulemuslik.

Saates „Tark arst taskus“ räägime, mis on reumatoidartriit, kuidas see inimese igapäevaelu mõjutab ja millised on ravivõimalused. Stuudios on külas LTKH sisehaiguste keskuse ülemarst-juhataja dr Natalia Kiseleva.

Enne reisile minekut on oluline hankida teavet sihtkoha nõuete ja soovituste kohta seoses ravimite ning vaktsineerimisega. Näiteks on mõnikord ravimite kaasavõtmiseks vaja eriluba ja on riike, kuhu minnes tuleb vaktsineerimisega alustada juba tükk aega enne reisi. On paras aeg endale selgeks teha, missuguseid tervisega seotud toiminguid tasub enne reisi ette võtta ja millise terviseinfoga peaks enne reisi kursis olema. Saates „Tark arst taskus“ on külas Lääne-Tallinna Keskhaigla ambulatoorse nakkuskeskuse ülemarst-juhataja Kersti Kink.

Lääne-Tallinna Keskhaigla naistearst Annemai Märtson ja Eesti Päevalehe ajakirjanik Tiina Kruus arutlevad, kuidas saavad naised menopausi eel ja selle saabudes oma füüsilise ja vaimse tervise eest paremini hoolitseda. Menopausi käigus lõpetab organism menstruatsioonitsüklite ja viljakuse perioodi. See loomulik bioloogiline protsess toimub enamasti vanuses 45–55 ja võib mõjutada naise tervist erineval viisil. Üks peamisi muutusi on östrogeeni taseme langus, mille mõned levinud sümptomid on kuumahood, öine higistamine, meeleolumuutused, unehäired, kuiv limaskest, liigesevalu ja väsimus. Lääne-Tallinna Keskhaigla naistearst Annemai Märtson selgitab, mida sellisel puhul teha, et olukorda leevendada.

Stuudios on külas Lääne-Tallinna Keskhaigla naistearst ja Tallinna seksuaalvägivalla kriisiabikeskuse kvaliteedi koordinaator Marit Kõre ning Lääne-Tallinna Keskhaigla juht ja erakorralise meditsiini arst Arkadi Popov. Räägime saates, missugustes olukordades puutuvad seksuaalvägivalla ohvritega kokku kiirabitöötajad ja naistearstid. Sellest, missugust ohtu kujutab endast korgijook, milliseid toiminguid teeb seksuaalvägivalla järgselt arst ja kuidas ohvrit nii Lääne-Tallinna Keskhaiglas kui mujal Eestis toetatakse.

Delfi saatesarja „Tark arst taskus“ stuudios räägivad Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliiniku psühholoog-nõustaja Margit Emberg ning ämmaemandad Kairit Pärlist ja Katre Tiido, millised on naiste raseduseaegsed hirmud ja kuidas kartusi leevendada.

Inimese kehas on lugematul hulgal baktereid. Näiteks inimese maos elav helicobakter võib põhjustada erinevaid seedetrakti haigusi. Kas tead, kuidas levib helicobakter, millised on nakkuse sümptomid ja kui ohtlik see võib olla? Lääne-Tallinna Keskhaigla gastroenteroloogia osakond on spetsialiseerunud muuhulgas ka helicobakterist põhjustatud erinevate seedetraktihaiguste diagnoosimisele ja ravile. Delfi saatesarja „Tark arst taskus“ stuudios on teemat avamas dr Külliki Suurmaa - räägime, kuidas helicobakteri nakkust diagnoositakse, kui tõhusad on erinevad ravimeetodid ja kui raske on võitlus selle vähkitekitava bakteri vastu.

Meie hulgas on päris palju inimesi, kelle igapäevaellu kuulub enese ärevate mõtetega tegelemine ja lakkamatu painav tunne, et kohe-kohe juhtub midagi. Selline elu on väga kurnav ning võib viia mitmete probleemideni. Ärevusest räägivad psühhiaater dr Ants Kask, LTKH psühhiaatriakeskuse ülemarst-juhataja ning peaasi.ee tegevjuht kliiniline psühholoog Anna- Kaisa Oidermaa.

Koha, nohu, palavik, peavalu, iiveldus, kõhulahtisus – vähemalt mõni neist märksõnadest iseloomustab ilmselt ka sinu pere kevadet. Kuidas viirushaigustest hoiduda ja mida teha siis, kui tõbi on sinu või su pereliikme kõigest hoolimata kätte saanud, räägib Lääne-Tallinna Keskhaigla infektsioonikontrolli õde Ljudmila Linnik.

Lääne-Tallinna Keskhaigla juht ja erakorralise meditsiini arst Arkadi Popov ning Nakkuskliiniku õendusjuht ja elustamiskoolituste instruktor Ivar Käsper toovad näiteid, kuhu võib viia enda füüsilise võimekuse ülehindamine.