07.07.26 Töö ja palk. ATH tööelus: kas mõõdame panust kella või tulemuse järgi

Kui töötaja hilineb, jätab ülesanded viimasele minutile või tundub pidevalt hajevil, kiputakse seda sageli pidama suhtumise küsimuseks. Aga mis siis, kui põhjus peitub hoopis selles, kuidas tema aju töötab? Juulikuu saates „Töö ja palk“ võtame seekord luubi alla aktiivsus- ja tähelepanuhäire ehk ATH tööelu kontekstis. Räägime sellest, milliste raskustega seisavad ATH-ga inimesed tööl silmitsi, miks nad võivad kulutada töö tegemisele märksa rohkem energiat, kui kolleegid ja juhid kõrvalt näevad, ning miks just nemad põlevad sageli läbi. Saates arutleme, kuidas eristada suhtumise probleemi aju eripärast, millised käitumismustrid võiksid panna juhti märkama, et töötaja vajab hoopis teistsugust tuge, ning kas ja kuidas sellistel teemadel üldse rääkida. Praktilise poole pealt otsime vastuseid küsimustele, millised töökorralduse muudatused aitavad ATH-ga töötajal oma tugevusi paremini rakendada. Kas klassikaline üheksast viieni tööpäev sobib kõigile? Kuidas anda ülesandeid ja seada tähtaegu nii, et inimene saaks oma tööga edukalt hakkama? Ning miks võivad sellised kohandused muuta töö paremaks mitte ainult neuroerinevatele inimestele, vaid kogu meeskonnale? Räägime ka töö kujundamisest ehk job crafting'ust, nähtamatust kompenseerimiskoormusest, läbipõlemisest ja sellest, miks ei tasu hinnata töötaja panust üksnes selle järgi, mis kell ta hommikul kontorisse jõuab. Stuudios on Tallinna Tehnikaülikooli teadur ja ATH Liidu kaasasutaja Tanel Peets ning värske Tartu Ülikooli rakendusliku käitumisteaduse magister Kadri Kaska, kelle uurimistöö keskendub neuroerinevusi arvestava töökeskkonna kujundamisele. Saadet juhib Personaliuudiste juht ja "värske" ATH-kas Helen Roots. Pildil vasakult: Tanel Peets, Helen Roots ja Kadri Kaska. Foto: Andres Laanem