Äripäeva raadio

Eesti start-up-ökosüsteem on jõudnud etappi, kus seniste eduetappide ja edetabelikohtade kõrval otsitakse ühist pikaajalist sihti, räägiti Äripäeva raadios. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi start-up-asjade nõuniku Liisi Kirchi ja Startup Estonia juhi Vaido Mikheimi kinnitusel valmib avaliku ja erasektori koostöös idusektori visioon aastaks 2035. Liisi Kirchi sõnul on visioonidokumendi eesmärk koondada ökosüsteemi osapooled ja leppida kokku ühised prioriteedid. “Näen, et see sama visioonidokument võiks sektori osapooli regulaarselt kokku tuua, et saaksime arutada ja vaadata, kus me hetkel oleme ning kuhu liigume. Kui mingi asi hakkab minema kreeni, saame reageerida piisavalt kiiresti,” selgitas Kirch. Raadiosaates “Ükssarvikute kasvulava” tuli jutuks iduettevõtluse järelkasvu toetamine alates koolipingist, teaduspõhise süvatehnoloogia arendamine ning kohalike ettevõtjate panus ühiskonda. Samuti arutleti selle üle, kuidas tehisaru ja vibe coding ehk tehisaruga koodi kirjutamine muudavad idufirmade ärimudeleid ja töötajate vajadust. Lisaks avasid külalised plaanitava Nordic Inc-i koostöö tagamaid, mille siht on ühtlustada andmeruumi ja ärikeskkonda Põhjamaadega. Vaido Mikheimi sõnul on tihedam piirkondlik koostöö möödapääsmatu: “Mõtleme ühiselt, kuidas me saame seda sektorit kasvatada, sest selle arvel võidavad ka teised sektorid.” Saadet juhtis Tarmo Virki. Pildil: Vaido Mikheim, Liisi Kirch, Tarmo Virki. Allikas: Äripäev

Eesti majandus näitab taas kasvumärke, kuid taastumist ei saa kirjutada ainult meie enda tubliduse arvele, leidsid asjatundjad Äripäeva raadios. Äripäeva raadiosaates “Finantsuudised fookuses” rääkisid Eesti Panga rahapoliitika ja majandusuuringute osakonna juht Rasmus Kattai ja Arenguseire Keskuse ekspert Olavi Miller, et majanduse kasvuhoog tuleb nii tugevamatelt välisturgudelt kui ka riigi kulutustest. Samal ajal sõltub järgmine kasvufaas sellest, kas ettevõtted suudavad investeerida, tootlikkust kasvatada ja tehisintellekti päriselt tööle panna. Rasmus Kattai sõnul oleme pärast keerulisi aastaid liikumas tagasi pikemaajalisele kasvutrajektoorile. Olavi Miller märgib aga, et osa Eesti paremast käekäigust tuleb sellest, et Soomel, Rootsil ja Leedul läheb paremini. See tõstatab küsimuse, kui palju peegeldab praegune kasv Eesti enda tugevnenud konkurentsivõimet. Äripäeva raadiosaates arutati põhjalikult ka riigivõla kiiret kasvu. Kattai sõnul muutub probleem teravamaks iga järgmise kriisiga, sest majanduse toetamiseks tuleb taas laenata. Samal ajal võib osa kaitsekuludest kujuneda Eesti jaoks võimaluseks, kui raha ei lähe üksnes imporditud varustusele, vaid aitab arendada droone, autonoomseid süsteeme, sensoreid ja muud ekspordivõimelist kaitsetehnoloogiat. Saate üheks keskseks teemaks kujunes tehisintellekt. Kattai hinnangul võib AI-d võrrelda uue tiigrihüppega, kuid üksnes tööriistade kasutuselevõtust ei piisa. Ettevõtted peavad muutma protsesse, juhtimist ja töökorraldust ning arvestama, et enne tootlikkuse kasvu võib tehisintellekti kasutuselevõtt nõuda märkimisväärseid investeeringuid ja ajutiselt isegi tulemust halvendada. Juttu tuli ka tööturu muutumisest. Platvormitöö ei tähenda enam ainult kullereid ja sõidujagajaid: uuringu järgi teeb 46% küsitletud platvormitöötajatest seda veebipõhiselt, sageli spetsialistina välismaistele klientidele. See loob Eestile uusi teenuste ekspordi võimalusi, kuid tõstatab samal ajal ravikindlustuse, sotsiaalse kaitse ja tulevase pensioni küsimused. Saates räägiti veel inflatsiooni ja energiahindade väljavaatest, Euribori tõusust ning sellest, kui paindlikuks peaks muutuma Eesti tööturg. Saadet juhib Paavo Siimann. Fotol (vasakult): Olavi Miller, Paavo Siimann, Rasmus Kattai. Autor: Andres Laanem

Tehisintellekt jõuab üha enam kaupmehe igapäevatöösse, aidates vähendada kadusid ja käsitööd, tõhustada töökorraldust ning pakkuda kliendile mugavamat ostukogemust. Nixori ärijuht Asse Hang ja äriarenduse projektijuht Anton Martšenko räägivad saates, et tehnoloogiat ei tasu rakendada lihtsalt AI kasutamise pärast – kõigepealt tuleb aru saada, millist konkreetset äriprobleemi soovitakse lahendada. Saates selgitavad Hang ja Martšenko, kuidas saab tehisintellekti kasutada varguste ja muude kadude vähendamiseks ning iseteeninduskassade ja kaupluste olemasolevate kaamerasüsteemide targemaks muutmiseks. Samuti räägitakse sellest, kuidas AI aitab prognoosida nõudlust ja varusid ning millist rolli mängivad seejuures ettevõtte andmete kvaliteet ja erinevate süsteemide omavaheline ühendamine. Juttu tuleb ka sellest, kuidas muudab tehnoloogia kaupluste töötajate rolli, millised lahendused võivad lähiaastatel poodides tavapäraseks muutuda ning kuhu tasub kaupmehel piiratud investeerimisvõimaluste korral raha suunata, et tehnoloogia võimalikult kiiresti ära tasuks. Saadet juhib Eesti Kaupmeeste Liidu juht Nele Peil. Fotol: Nixori ärijuht Asse Hang, Kaupmeeste Liidu juht Nele Peil ja Nixori äriarenduse projektijuht Anton Martšenko Foto: Äripäev

Majanduseksperdi Raivo Vare sõnul on eskalatsioonioht Hormuzi väinas tõsine ning Iraan on suureks sõjaks valmistunud pidevalt. Seoses pingestuva olukorraga on kõrgem gaasi hind saabuval talvel paratamatu ning see saaks Vare sõnul langeda vaid siis kui sõda saaks läbi, mis pole aga tõenäoline. "Venelased on väidetavalt andnud iraanlastele üle raktiivmootoritega droonide võimekuse ning hiljuti olevat Iraan tankerit rünnanud ballistilise raketiga, mida on oluliselt raskem tõrjuda," toob Vare saates "Energiatund" näiteid Iraani sõjakatest sammudest. Ameerika Ühendriigid otsivad Vare sõnul jätkuvalt võimalusi olukorrast välja tagurdamiseks, mis pole aga lihtne. Hoopis tõenäolisem on aga see, et Ameerika Ühendriikide relvajõudude regionaalne väejuhatus CENTCOM on hoopis valmistunud sõjategevuseks aasta lõpuni. Väga ohtlikuks pretsedendiks peab Raivo Vare Iraani soovi kinnistada koostöös Omaaniga väina läbivate laevadele kehtestavat maksu. "Kui riik määrab läbisõidutolli nagu röövparun, loob see ohtliku pretsedendi. Nägime mõni aeg tagasi kuidas Indoneesia üritas sarnast asja kehtestada Malaka väinas, kes aga suruti ära." Ki nüüd sellised tollid läbi läheksid, oleks see innuustus ka teistele ja need hakkaksid Vare sõnul maailmakaubandust ja majandust kõvasti mõjutama ja inflatsiooni tagant tõukama. Saates räägib Vare veel kuivõrd suureks hindab ta teoreetilist võimalust, et ühiste pingutuste läbi Hormuzi väin ikkagi avatakse, kirjeldab varilaevastikuga seotud keskkonnakatastroofide ohte ning annab nõu ettevõtetele, kes sõltuvad oluliselt energiahindadest. Saadet juhib Lauri Leet. Foto: Liis Treimann.

Toidupakendite märgise Nutri-Score pole piisavalt head süsteemi ja jätab palju olulist arvesse võtmata, leiavad toidutööstuse esindajad. Nutri-Score on Prantsusmaal loodud toodete hindamise süsteem, mis peaks aitama tarbijatel poodides hõlpsalt tervislikumaid valikuid teha. Süsteem on kogunud nii pooldajaid kui vastaseid ja pakkunud viimastel kuudel palju kõneainet. Toiduliidu juhataja Sirje Potisepa sõnul ei ole liit tarbijatele lisainfo andmise vastu ja samas on kogu vajalik info juba praegu pakenditel olemas. „Ja see pole sugugi nii keerulises kirjas, nagu seda püütakse väita,“ rõhutas Potisepp. Toidutööstuskontserni Maag Foodi turundus- ja tootearendusdirektor Janne Laik-Lõhmus lisas, et Nutri-Score on liiga lihtsustatud märgs, mis annab tootele hinde vastavalt toitainealasele väärtusele ja ei arvesta valmistamisviisi ega tarbimissagedust. „See on selline isoleeritud süsteem, mis annab üksikule tootele hinde, kuid üldjoontes me ju ei tarbi üksikut toodet,“ oli Laik-Lõhmus kriitiline. Ka Laik-Lõhmus märgib, et tootepakend on väga hea infokanal ja vajalik toitumisalane info on praegu pakenditel väga täpselt kirjas. „Sõnastused on rangelt reguleeritud ja minu küsimus ongi, et kui me Nutri-Score'i märgi peale paneme, siis mida see reaalselt muutma peaks? Tegelikult saab ju andmed pakendilt praegu kätte,“ lisas ta. Potisepp näeb, et Nutri-Score'iga soovitakse justkui ära teha töö, mida pole suudetud ebapiisava toitumisõpetusega. „Tahame märgisega muuta tarbijakäitumist ja teha ära selle töö, mida oleme püüdnud teha 20 aastat ebapiisava toitumisõpetuse abil,“ märkis toiduliidu juht ja rõhutas, et tõeline muutus tuleb siis, kui me hakkame toitumist koolides senisest veelgi paremini õpetama. Laik-Lõhmuse sõnul on probleeme veelgi. Nende hulgas on näiteks märgiga manipuleerimise riskid ja terved tootekategooraid, mis võivad halba valgusesse sattuda. „Meie mõistes näiteks tavajuustud on kõik oranžid ehk terve tootekategooria on mul oranž. See annab tarbijale indikatsiooni, et ära siis juustu söö?“ tõi ta näite. „Kui me räägime Nutri-Score'ist, siis tahaksime aru saada, et kui sellel on rahvatervist edendav eesmärk ning selle taha on loodud süsteem ja mõõdikud, kuidas me päriselt hakkame selle märgisega midagi muutma, siis palun väga. Mitte keegi tootjatest pole märgistuse vastu, mis kannaks tegelikult eesmärk X. Aga praegu räägime me palju märgist endast, aga [pole selge] mille jaoks me seda tegelikult vajame? Kas oleme sellest aru saanud? Meie mitte,“ lisas ta. Laik-Lõhmus sõnas veel, et toidutööstusel on praegu mitmeid väljakutseid samal ajal ja võitlusi peaks täpsemalt valima, sest kõigega kohe kaasa minema ei pea. Potisepp lisas, et Euroopa Komisjon on olnud positsioonil, et selline märgistuse süsteem peaks olema Euroopa Liidu ülene, kuid on kindlad põhjused, miks Nutri-Score liidu-üleseks ei ole saanud ja miks see teema hetkel laualt maas on. „Aga me teame, et Euroopa Komisjon ei ole loobunud mõttest, et tarbijate teavitussüsteem, kus lähed poodi ja leiad lihtsasti tervisliku toote, võiks olemas olla. Aga kindlasti pole see Nutri-Score,“ märkis toiduliidu juhataja. Saadet juhtis Harro Puusild. Pildil vasakult: Janne Laik-Lõhmus ja Sirje Potisepp. Autor: Harro Puusild

Tallinna majandusnäitajad annavad põhjust mõõdukaks optimismiks, kuid ettevõtjate igapäevane tunnetus ei pruugi statistikaga veel sammu pidada. Sisuturundussaates „Ettevõtlik Tallinn“ arutavad Tallinna ettevõtlusteenistuse majandusanalüütik Hanna Tiigimäe, Tallinna ettevõtluskeskkonna juht Raili Nääme ja Elamus Spa juhatuse liige Andres Tiik, milline on pealinna ettevõtluskeskkonna tegelik tervis, miks majandusnäitajate paranemine ei ole veel jõudnud ettevõtja rahakotti ning kuidas on muutunud tarbijate käitumine. Juttu tuleb ka sellest, mis ettevõtlust Tallinnas toetab ja mis seda pidurdab, kas linn kaasab ettevõtjaid otsustesse piisavalt vara ning kuidas muuta asjaajamine kiiremaks ja lihtsamaks. Lisaks arutatakse, miks vajab Tallinn rohkem julgust otsustada ja investeerida ning mida peaks linn tegema, et olla ettevõtluse võimaldaja, mitte takistus. Saadet juhib Lauri Toomsalu. Fotol: Elamus Spa juhatuse liige Andres Tiik, Tallinna ettevõtluskeskkonna juht Raili Nääme ja Tallinna ettevõtlusteenistuse majandusanalüütik Hanna Tiigimäe Foto: Joosep Ints, GoodNews

Eestis on vaimse tervise kriis, kuid ravivõimalusi napib. 8.–9. oktoobril toimub Tallinnas Eesti esimene rahvusvaheline konverents "Psühhedeelikumid: teadus ja teraapia", kus tutvustatakse teaduspõhiseid lahendusi vaimse tervise kriisi leevendamiseks. Äripäeva raadios selgitasid SA TAIP juht Oliver Berg ja psühhoterapeut Kaire Valgeväli, mis asi on üldse psühhedeelikumidega toetatud teraapia ning millised on sellega seotud stigmad, piirangud ja tegelikud võimalused. Juttu tuli ka teiste riikide praktikatest ja tippteadlastest, kes konverentsil üles astuvad. Berg soovitas Eesti biotehnoloogiafirmadel kõrvu kikitada ja kiiresti tegutseda, sest suured ravimitootjad ostavad juba üles väikseid psühhedeelikumidega tegelevaid ettevõtteid. Saatejuht on Tuuli Seinberg. Foto: Andres Laanem, fotol vasakult Oliver Berg, Kaire Valgeväli, Tuuli Seinberg

Iraani sõjalise operatsiooni taga on mitmete huvigruppide eesmärk teenida suuremat kasumit, märkis eelmisel nädalal Olerex AS strateegiajuht Aleksei Švedov Äripäeva raadio saates “Energiatund”. Švedov rääkis, et sõjategevuse käigus kerkis Ameerika Ühendriigid Saudi-Araabia asemele suurimaks nafta eksportijaks. Seega tagab sõda tema sõnul hiiglaslikud kasumid mitte ainult sõjatööstususele, vaid ka nafta- ja gaasisektori ettevõtete omanikele. “Mida pikemaks sõda venib, seda kasulikum see ka on,” vihjas Švedov sõja lõppemise venimise põhjustele. Švedov juhtis tähelepanu ka asjaolule, et globaalselt on kütuseturul börsiturg ja füüsiline turg on kaks erinevat maailma, mis tähendab et kui hinnad börsil tõusevad või langevad, ei tähenda see ilmtingimata, et füüsilisel turul toimuvad samad muutused. “Füüsilise turu hinnad baseeruvad platsi noteeringutel, mitte börsil toimuval.” Futuuridega kauplemine ületab naftatootmist Švedovi sõnul tänasel päeval 30 korda. “Enamus nendest tehingutest kasutatakse oma positsioonide hedgemiseks ehk riskide hajutamiseks,” selgitab ta. Saates tuli jutuks ka Venemaa kütusekriis. Švedovi tõi välja, et kuigi Venemaa keelas diislikütuse ekspordi, on Venemaa toornafta eksport jõudnud Ukraina rünnakute tagajärjel rekordtasemetele, mille tulemusena on ka Vene oligarhide kasumid suurenenud. “Ilma toornaftat rafineerimata on kütusefirmade kulud väiksemad, aga kasum suurem. Tänu naftatoodete kvaliteeditasemele langetamisele said said nad oma tootmiskulusid veelgi vähendada. Lisaks pakkus Vene riik neile ka maksusoodustusi ja finantsabi,” põhjendas Švedovi Vene kütusesektori ootamatult head käekäiku. Saates vastas ta ka küsimusele kuivõrd suurel määral on Olerexil ja teistel Eesti kütuse jaemüüjatel hinnarisk maandatud ning rääkis kuidas kütusemüüjaid tulid toime märtsis Iraani sõja tagajärjel tekkinud järsu sisseostuhinna tõusuga. Lisaks kirjeldas mis juhtub kütusehinnaga kui Hormuzi väin avatukse ja Iraani toornafta vabastatakse sanktsioonidest ning mis toimub kütusehinnaga vastupidisel juhul. Fotol Hormuzi väinas liikuvad alused ja neid jälgivad iraanlased juuli parimatel päevadel 2026. aastal. Foto: ISNA/AP/Scanpix

Koolituse õiglane hind peab katma koolitaja tegelikud töö- ja arengukulud, kuid võimaldama ka areneda ja tulevikku planeerida. Julgus oma töö eest õiglast tasu küsida kasvab professionaalse identiteedi tugevnemisega. „Õiglane hind ei ole privileeg,“ on üks saates kõlavaid keskseid mõtteid. Koolituse tasu ei sisalda ainult koolituspäeva kulu, vaid ka ettevalmistust, järeltegevusi, enesearengut ja taastumist – tööd, mida klient enamasti ei näe. Saates „Õppetund“ räägib terviseedendaja ja koolitaja Anna-Liisa Schön oma magistritööst „Koolitajate hinnastamisotsused, professionaalne identiteet ja eetilised dilemmad“. Ta selgitab, miks peaks hinnastamisega teadlikult tegelema juba karjääri alguses ning miks tasub nähtamatu töö enda jaoks lahti kirjutada. Ka koolitusprogrammide koostajad võiksid käsitleda hinnastamist mitte majandusliku oskusena, vaid professionaalse identiteedi kontekstis. Koolitusturu vaadet avab Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liidu esindaja ning Mercuri International Eesti juhtiv partner Kaido Vestberg. Saates arutletakse, mille eest on klient tegelikult valmis maksma: kas koolitaja tuntuse, hea emotsiooni või reaalse muutuse eest inimeste käitumises ja organisatsiooni tulemustes. Juttu tuleb ka sellest, kuidas mõjutavad hindu tasuta koolitused, riigihanked, elustiiliettevõtlus ja tehisintellekt. Keskne küsimus on, kas tänane koolitusturg võimaldab koolitajal professionaalina jätkusuutlikult tegutseda. Saadet juhib Kristiina Garancis. Pildil vasakult: Anna-Liisa Schön, Kristiina Garancis ja Kaido Vestberg. Foto: Andres Laanem

Tehisaru rakett on viimasel kolmel aastal tundmatusse kihutanud. Vähegi teadlikud ettevõtted on jõudnud osta AI-tööriistad, korraldatud on sadu koolitusi ja konverentse, kõik räägivad tehisarust, kuid tööd teeme ikkagi üsna endistviisi. Juhid küsivad õigustatult: kus on see lubatud AI‑efekt? Saates "Digitark äri" uurime neid teemasid visionääri ja praktiku vaatepunktist ning saame teada nende poolt ja vastuargumendid ka teineteise seisukohtadele. Saates on külas masinintellekti visionäär ja strateeg Lembit Loo ning finantsvaldkonna AI‑konsultant, koolitaja ja praktik Gerlyn Tiigemäe. Gerlyn on koolitanud tuhandeid finantsinimesi. Ta küsis näiteks viimasel koolitusel, kas ettevõtetel on AI‑suunal olemas fookus ja strateegia. Klassist tõusis vaid üks käsi. Ja tõde on ka see, et vaid kümnendikul ettevõtetest on olemas tehisintellekti kasutamise reeglid. Ettevõtete levinud lahendus on nn "AI litsentsid kõigile" ja seda nimetatakse juurutuseks. Aga sellisel juhul peab iga töötaja ise aru saama, mida tööriist teeb ja mida mitte. Juhtide endi kasutus jääb Gerlyni hinnangul enamasti infootsingu tasemele: ChatGPT on Google'i asemel, kuid mitte strateegia loomise partnerina. Lembit Loo vaatab sama pilti teisest vaatenurgast. Tehnoloogia areng liigub tuhandete ja miljonite sammudega, ettevõtted ühe sammu kaupa. Tema sõnul on juba märke sellest, et oleme tehnoloogilises singulaarsuses: masin läheb inimesest mõtlemises mööda ja tark nõu muutub iga päevaga odavamaks. Loo ütleb, et ettevõtte AI‑edu ei sõltu valdkonnast, vaid juhtkonnast, kes otsustab, et see on nende fookus, paneb sinna raha ja aega ning teeb katsetamise inimestele turvaliseks. Loo toob elulise näite transpordifirmast, kus raamatupidaja kulutas ühe tööpäeva igas kuus eri formaadis Exceli tabelite kokkukleepimisele, AI kirjutatud skript tegi selle töö aga ära viie minutiga. Saate teises pooles läheb arutelu teravamaks: küsime, kas inimene on üldse see mõõdupuu, mille järgi tehisaru või masina võimekust mõõta? Kuidas ehitada organisatsioon, mis õpib ise? Mida iga juht peaks tegema juba järgmisel nädalal? Saadet juhib Mare Timian. Pildil Mare Timian, Lembit Loo ja Gerlyn Tiigemäe. Foto: Andres Laanem

Passwordi saates räägib Logotrade'i juht Anti Saluneem sellest, kuidas tehisintellekt muudab ärikingituste tellimist. Saluneeme hinnangul on AI muutnud klientide käitumist: inimesed tulevad tänapäeval juba konkreetsema eelvalikuga, kuid reklaamkingituste ettevõtete roll on muutunud oluliseks just nõustajana, et aidata valida õige toode sihtrühmale ja eelarvele ning vähendada kvaliteedi- ja tarneriske. Praktilised tähelepanekud AI kasutamisel kujunduses: Logo tuleb anda vektorfailina (SVG, EPS, AI, CDR), mitte JPG/PNG – muidu kaob kvaliteet. AI-le tasub anda ka tootelink, et ta arvestaks trükiala ja materjaliga; ise AI kujundusi pimesi ei saa toota – lõplik fail peab olema vektor ja PDF, koos õigete fontide ja Pantone värvikoodidega. Levinud viga: AI teeb visuaalselt ilusa kujunduse, mis pole reaalselt trükitav. Saates uurisime ka, millised on trendikad ärikingitused 2026: tehnikavidinad (akupangad, magnetiga laadijad), terviklikud tekstiilikontseptsioonid (mitte üksikud tooted, vaid ühtne visuaalne komplekt), kohalike väiketootjate toidu-joogikomplektid, keskkonnasäästlikud materjalid ning NFC/QR-tehnoloogia (digitaalsed visiitkaardid, sisu uuendamine ilma toodet muutmata). Kokkuvõttes: AI on hea esmase info ja ideede allikas, kuid spetsialisti on vaja kvaliteetse ja teostatava lõpptulemuse tagamiseks. Tutvu Logotrade kvaliteetsete firmakingitustega Saadet juhib Hando Sinisalu. Fotol: Logotrade juht Anti Saluneem Foto: Äripäev

Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse 35. aastapäevale pühendatud saatesarja värskes osas selgitab Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru, miks peavad poliitikakujundajad ajutise kaitse põhimõtted ümber hindama. Reaalsuses jääb valdav osa põgenikest ja digirändajatest uude asukohariiki püsivalt paigale. "Kuigi me defineerime neid gruppe ajutistena, on tegelik tulemus tavaliselt alaline elukoht," märgib akadeemik Tiit Tammaru. Ta viitab saates, et kui inimesed on viibinud uues riigis juba paar-kolm aastat, juurduvad nad sealsesse ühiskonda ning rajavad oma elu. Seetõttu on äärmiselt oluline alustada lõimumisega kohe esimesest päevast, mitte oodata inimeste ajutise staatuse lõppemist. Saates tuleb põhjalikumalt juttu sellest, kuidas digipööre ja kaugtöö veavad uut mitmepaiksuse trendi. Selgub, et teise kodu omamine ja sealt töötamine muudab traditsioonilisi geograafilisi piire kogu Põhja- ja Baltimaade regioonis. Samuti selgitab professor Tammaru, miks meelitavad suured linnakeskused nagu Tallinn endiselt ligi tipptasemel globaalseid tehnoloogiatalente, hoolimata levinud illusioonist, et digimaailm on täielikult piirideta. Veel kuuleb saates, millised on erinevate Eestisse jõudnud ukrainlaste kogukondade rändelained ja nende spetsiifilised lõimumisteed. Lisaks annab arutelu suuna kätte peamistele rände- ja demograafiaväljakutsetele, millele otsitakse lahendusi 17. septembril Tallinnas toimuval Põhjamaade ja Balti riikide rändekonverentsil. Saadet juhib Tarmo Virki. Podcast on inglise keeles. Foto: Andres Laanem / Professor Tiit Tammaru selgitab Põhja- ja Baltimaade muutuvaid rändetrende. See podcast kuulub Põhjamaade Ministrite Nõukogu tellitud podcastide sarja.

Ajal, mil vaimse tervise kahju maailmamajandusele ähvardab vaid kümnendiga kuuekordistuda, toob iga töötajate vaimse tervise hoidmisse investeeritud euro parema produktiivsusena tagasi viis-kuus eurot, rääkis Tallinna Ülikooli ruumipsühholoogia ekspert Kadi Liik Äripäeva raadio sisuturundussaates. „Üks vaimse tervise hoidmisse investeeritud euro, kui tööandja oma töötajate tervise eest seisab, toob produktiivsuse tõusuna tagasi viis-kuus. Nii et igal juhul kasumis,“ ütles Liik. WHO andmetel on vaimse tervise tõttu maailmas kaotatud 12 miljardit tööpäeva ehk ligi triljon dollarit ning kaugtöö kasvu, tihenevate töönõuete, globaalse konkurentsi ja üleüldise ärevusfooni tõttu on see kahju kümnendi lõpuks kuuekordistumas. Oluline osa lahendusest peitub Liigi sõnul töökeskkonnas: umbes kolm-neli protsenti produktiivsusest sõltub otseselt sellest, kas ruum toetab töö tegemist või kurnab tegijat. Saates rääkis Liik veel, miks on mikrokatkestuste hulk tööpäevas aastatuhande vahetusega võrreldes kahekordistunud ja 40 protsenti töötajatest peab pärast katkestust pingutama, et järg üles võtta, miks avatud kontor ja hot desking võivad töötaja motivatsiooni murendada ning kust peaks juht uue kontori planeerimist alustama. Saadet juhib Lauri Linnamäe. Fotol: Tallinna Ülikooli ruumipsühholoogia ekspert Kadi Liik Foto: Tallinna Ülikool

„Võib ju mõelda, et mis see 20 km Riia kesklaole lähemale kolimine ikka nii väga on, aga kui me sõidame aastas 2,8 miljonit kilomeetrit, siis see teeb 5-6% vähem kilomeetreid,“ nentis Rimi Eesti tarneahelajuht Taavi Kivisalu saates „Logistikauudised eetris“. „Rimi uue kesklao asukohavalikul oli laual mitu pakkumist. Oli sinna IKEA kanti, kaalusime ka Jüri kesklao laiendamist jne. Aga iga väike detail omab mõju ja täna oleme ka oma Läti kesklaole lähemal. Mõtled küll, et mis see 20 kilomeetrit Jüri ja Laagri vahel ikka on, aga kui arvestada meie mahtusid siis see teeb arvestatava kilometraaž,“ nentis Rimi Eesti tarneahelajuht Taavi Kivisalu, kelle sõnul hoitakse tänu sellele ja erinevate ladude kokku kolimisele kokku umbes 5-6% transpordikulu aastas. Kokku läbivad Rimi kaubalogistikat tegevad veokid aastas 2,8 miljonit miljonit kilomeetrit, ehk kui võtta sellest 5-6% teeb see umbes 150 000 km aastas. Aina kasvavate kütusehindade taustal on see rahaliselt tuntav summa. Lisaks aitab kulusid säästa jahe- ja külmlao kokku kolimine, mis omakorda tagama ka poodides värskema kauba. „Värske kaup kiirelt letile, on Rimi üks peamisi motosid,“ tunnistas ka teine saatekülaline, Rimi Eesti logistikakeskuse operatsioonide juht Heigo Paglant. Kuidas toimus kolimine, miks osteti ära Rimile seni logistikateenuseid pakkunud HAVI Logistics jpm, saates pikem alt räägitaksegi. Saatejuht on Tõnu Tramm, „Logistikauudised eetris“ saatesarja toob kuulajateni Laomaailm. Foto: Raul Mee Fotol: Heigo Paglant

Saates „Kasvupinnas“ räägivad mahetootjate ühistu Wiru Vili juht Hardo Vahemäe ning teraviljaühistu KEVILI nõukogu esimees, OÜ Crocus juht Andres Oopkaup, millise tulemusega Eesti teraviljakasvatajad tänavusest hooajast välja tulevad. Juttu tuleb vilja kvaliteedist ja hinnast, täituvatest ladudest, müügiotsustest ning riskidest, millega minnakse vastu juba järgmisele hooajale. Tänavune viljahooaeg on toonud korraliku saagi, kuid selle salve saamine pole olnud sugugi lihtne. Hiline koristus, vihmad ja peaaegu korraga valminud kultuurid on kuhjanud tööd lühikesele ajale. Samal ajal tuleb juba ette valmistada põlde ja külvata järgmise aasta saaki. Hea saagikus on toonud kaasa ka järjest teravama laopinna puuduse. Vahemäe sõnul on mahetootjatel kuiva vilja täis pandud sisuliselt kõik võimalikud hoiukohad. Oopkaup tõdeb, et raskusi on juba ka kokkuostjatel. Tavapärase koristusjärjekorra on ilm tänavu samuti segi löönud. Selle asemel et kultuurid valmiksid üksteise järel, tuleb põllumehel tegeleda korraga talirapsi, nisu, rukki ja hernega. Saagirohkus ei tähenda samal ajal automaatselt head majandustulemust. Mahekaera hind on aastaga märgatavalt langenud. Kui eelmisel aastal ulatus ostuhind Hardo Vahemäe sõnul üle 300 euro tonnist, siis praegu räägitakse pigem 200 euro taseme algusest. Euroopa suured laovarud ei anna Vahemäe hinnangul põhjust oodata kiiret hinnatõusu. “Olukorda võiks muuta vilja kvaliteet mujal Euroopas, kuid võimalik mõju hinnale võiks avalduda alles kevadel,” märkis ta. Tavavilja turul on pilt tänavu mõnevõrra teine. Oopkaupi sõnul on üheksal aastal kümnest koristusaegsed teraviljahinnad madalamad kui näiteks veebruaris, kuid tänavu on hinnad koristuse ajal püsinud üsna head. “See võib tähendada, et varem fikseeritud müügihind jääb praegusele turutasemele alla. Võetud kohustused tuleb siiski täita ning alles müümata vilja puhul saab tootja otsustada, kas oodata või praegust hinnataset ära kasutada,” selgitas Oopkaup. Lisaks räägime tänavuse vilja kvaliteedist ning sellest, millised näitajad määravad, kas viljast saab toidu-, sööda- või seemnevili. Vaatame ka, kuidas on hooaeg läinud rapsikasvatajatel. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Foto: Hardo Vahemäe Äripäeva raadio stuudios. Foto: Juuli Nemvalts

Retail media ehk ostukohareklaam viib reklaami ostuhetkele lähemale ehk keskkonda, kus tarbija on juba valmis valikut tegema. Millised lahendused seal päriselt töötavad: kas digiekraan, e‑poe nähtavus, pop‑up või hoopis siseraadio? Ja kuidas jõuda tarbijani nii, et reklaam toetaks ostuotsust, mitte ei jääks lihtsalt taustamüraks? Saates jagavad Rimi Baltic Foodi brändi- ja kommunikatsioonijuht Andrija Arro ning Ülemiste keskuse turunduse ja vastutustundliku ettevõtluse juht Tiia Nõmm kogemusi ja näiteid jaekeskkonnas hästi töötavatest lahendustest. Juttu tuleb sellest, kuidas valida ostukohas töötavat formaati, millal võib reklaamihulk hakata ostukogemust kahjustama ning kuidas hinnata eri kanalite tasuvust. Mediabrokeri tegevjuht Kadri Konstantinov räägib, miks retail media tulevik sõltub üha enam mõõtmisest. Kuidas teada saada, kas reklaami märgati, kas see mõjutas ostukäitumist ja kas kampaania tõi ka müügitulemuse? Saates otsitakse praktilisi viise, kuidas muuta need andmed turundaja jaoks kasulikeks otsusteks. Saadet juhib Keit Alev. Fotol: Mediabrokeri tegevjuht Kadri Konstantinov, Ülemiste keskuse turunduse ja vastutustundliku ettevõtluse juht Tiia Nõmm ning Rimi Baltic Foodi brändi- ja kommunikatsioonijuht Andrija Arro. Allikas: Äripäev

Uus ärisuund võib tunduda paberil paljulubav, kuid praktikas vajuvad paljud algatused pärast esimest hoogu igapäevatöö alla. Saates „Nimed müügitahvlil“ räägivad saatejuhid Silver Rooger ja Mardo Kase sellest, kuidas hinnata uue algatuse realistlikku tulupotentsiaali ning otsustada, kas selle vedamiseks kasutada olemasolevat meeskonda või palgata uus inimene. Samuti arutatakse, kuidas vältida olukorda, kus uus müügisuund hakkab töötajate tähelepanu ja motivatsiooni tõttu põhiäriga konkureerima. Juttu tuleb sellest, kuidas siduda uus tegevus töötajate kalendri, müügimõõdikute ja juhi töölauaga, kuidas kasutada CRM‑i tulemuste jälgimiseks ning millist rolli mängivad palgasüsteem, müügivõistlused ja koolitus. Saates tuuakse praktilisi näiteid ka sellest, miks ettevõttes suure hooga alustatud projektid mõne kuu pärast sageli vaibuvad ja mida juht saab teha, et uus tööviis püsima jääks. Fotol: Mardo Kase ja Silver Rooger Dominate Salesist. Allikas: Äripäev

Ettevõtjad Jüri Käo ja Ain Hanschmidt rõhutasid Äripäeva raadio saates "Tööandjate tund" maksurahu seost stabiilise majanduskeskkonna ja seeläbi majanduskasvuga. "Kui siin olid need suured maksudebatid või maksufestivalid või maksupalaganid, kuidas me seda nimetame, siis majandus hakkas langema. Investorid ja ettevõtjad ei julge investeerida ja tarbija ei julge tarbida ning see toob kaasa majanduslanguse," selgitab saates suurettevõtja ja tööandjate keskliidu president Ain Hanschmidt. "Nagu maksurahu tuli, nii majandus hakkas kohe kasvama." "Kui majanduskeskkond on ettearvamatu ega tea, kui palju sult raha (maksudena) ära võetakse, siis ei ole võimalik lihtsalt neid äriplaane ellu viia ja jäetakse ootele," rõhutas ta. "Nii Eesti ettevõtja kui välisettevõtja ootab alati valitsuselt selgeid sõnumeid maksupoliitika osas," lisas NG Investeeringute juhatuse liige ja tööandjate keskliidu aseesimees Jüri Käo. "Sõnum, et maksudebatti ei tehta, on väga kõva sõnum." Lisaks maksudele on saates juttu sellest, milliseid samme peavad riik ja ettevõtjad astuma tootlikkuse kasvatamiseks ning mida on sellest ühiskonnal võita, riigi rahaasjade korda tegemisest ning kuidas majanduskasv aitab riigi kasvavaid vajaduse rahuldada. Saatejuht on Rivo Sarapik. Fotol: Ain Hanschmidt ja Jüri Käo. / Äripäeva raadio

Euroopa energiapoliitika on viimaste aastatega oluliselt muutunud. Kui veel mõni aasta tagasi domineerisid aruteludes peamiselt kliima- ja keskkonnaeesmärgid, siis Venemaa täiemahuline sõda Ukrainas ja sellele järgnenud energiakriisid on toonud keskmesse julgeoleku, konkurentsivõime ja energia taskukohasuse, rääkis Euroopa Parlamendi saadik Jüri Ratas „Energiakooli“ saates. „Ma kindlasti ei väida, et enam ei panda rõhku rohe- või keskkonnateemadele, aga selgelt domineerivad konkurentsivõime, julgeolek ja taskukohasus,“ ütles Ratas. Kõige selgemalt näeb seda muutust Euroopa loobumises Vene energiast. „See, et Euroopa Liit tervikuna Vene gaasist loobub ja on selle osakaalu juba väga väikeseks viinud, on olnud väga suur julgeolekuvõit kogu Euroopale, ütles Ratas. "Me nägime, et energiaühendused ei ole ainult majandus, vaid neist võib saada ka julgeolekupoliitiline relv, mida agressor kasutab.“ Samas ei kao sõltuvused täielikult. Euroopa sõltub Vene gaasi asemel järjest enam ülemaailmsest LNG-turust ja teistest tarnijatest. Ratase hinnangul muudab riske väiksemaks tarnijate mitmekesisus. Saatejuht on Brent Pere. Fotol: Euroopa Parlamendi saadik Jüri Ratas Foto: Alexela

Kevad Belle Saarepera käis veel keskkoolis, kui lõi funktsionaalse kohvi brändi Not Your Average. Nüüd, kuus aastat hiljem, näeb ta enda tulevikku aga USAs, mistõttu tahab leida brändile Eestis uue vedaja. Mõned aastad tagasi kolis Kevad Texasesse. Plaanid olid suured: kaasata raha ja kinnitada kand kiirelt USA turul, jõudes juba esimesel aastal miljonilise käibeni. Siis aga pidi ta suure varguse tõttu pidurit tõmbama ja sisuliselt nullist alustama. Valus tagasilöök pani Kevade ka strateegiat muutma. Kui varem oli plaan investorite rahaga agressiivselt kasvada, siis nüüd on teisiti. "Investeerin ise, kasvan aeglasemalt, aga hoian osaluse." Eestis on tal aastatega üles ehitatud automatiseeritud äri oma lojaalse kliendibaasiga, mistõttu oleks kahju, kui siinne kogukond peaks oma lemmikkohvist ilma jääma, kui ta ise oma fookuse Ameerikale seab, rääkis ta saates "Lihtsalt alusta". Saates jagas noor ettevõtja, miks talle palgatöö ei sobi, mismoodi kahe õpilasfirma vedamine ja modellindus on talle äris kasuks tulnud ning miks ta noorena biohäkkimise maailma sukeldus. Veel rääkis Saarepera, miks tema hinnangul tehakse naistele karuteene, kui karjääri hinda pisendatakse, kuidas on tehisaru kasutades oma tööd lihtsustanud ja miks ta otsustas oma kohviga Euroopa vallutamisest loobuda. Saadet juhtis Mai Kroonmäe. Fotol Kevad Belle Saarepera. Foto: erakogu

On väga levinud eksiarvamus, et üürikorterite omanik on hästi tore olla, sõnab saates "Ruutmeetrite taga" kinnisvarainvestor ja Uus Maa Kinnisvarabüro hindaja Kerli Koha. Ligi 20 aastat kinnisvaravaldkonnas tegutsev, Uus Maa kohtuekspertiiside ja hüvitamise kaasuste juhtiv hindaja ja ühtlasi ka üüriportfelli omav Koha räägib üürikorterite korrashoiust ja selle korraldamisest kõnelevas saates, et üürikorterite tagastamisel tema emotsioon valdavalt negatiivne. “Tõsi, valdavad probleemid on küll koristusteenuse tellimisega lahendatavad," märgib ta selgituseks. Koha toob välja, et kuigi pahatahtlikke üürnikke on tal ette sattunud vähe, valitseb paljude üürnike seas lihtsalt teadmatus, kuidas tuleks üüritud korterit korras hoida. Ta toob välja ka ekstreemsema näite, kus üürnikuga puhkenud erimeelsus korteri seisukorra üle nõudis korrastustöid, mis maksid üle 5000 euro. "Üüribisnes on selline, et sa ei saa milleski kindel olla," märgib Koha intervjuu käigus. Saate lõpuosas annab oma kommentaari ka Tallinna üürikomisjoni esimees Heli Hellamaa, kelle sõnul ei saa inimesed tihti aru kui suure riskiga on korterite üüriäri seotud. ”Oma vara antakse ära inimestele, kellest mitte midagi ei teata," ütleb Hellemaa ja toob näiteid tagastatud korteritest, kus mööbel lõhutud, seintes augud ja seinad määritud, põrandad loomade roojast pundunud ja roojaga kaetud. Saates annavad nii Kerli Koha kui Heli Hellamaa nõu, kuidas üüriäris taolist riski vähendada ning kuidas seada üürisuhe sisse nii, et mõlemad osapooled jäävad rahule ja korterid korda. Saadet juhib Lauri Leet. Foto: Robert Kneschke/Alamy/Scanpix

Dubai ja Abu Dhabi jõudsid geopoliitilise konflikti ajal dramaatiliste uudiste keskmesse. Kohapeal viibinud Skover Kinnisvara juhi Sanders Skoriku sõnul oli tegelik elu märksa rahulikum ning ka kinnisvaraturg osutus vastupidavamaks, kui uudiste põhjal võis arvata: tehinguaktiivsus küll vähenes, kuid hinnad ei langenud ja tugevamate projektide müük jätkus. „Meediakajastus oli kohati palju dramaatilisem kui kohapealne reaalsus,“ ütleb Skorik, kes viibis konflikti ajal perega AÜE-s. Tema sõnul olid lennuhäired küll ulatuslikud ja esimestel päevadel valitses ebakindlus, kuid Dubais ja Abu Dhabis jätkus samal ajal igapäevane elu – inimesed käisid tööl, ettevõtted tegutsesid ja rannad olid avatud. Kinnisvaraturul oli konflikti mõju siiski näha. Dubai tehingute arv vähenes, kuid sellele ei järgnenud kardetud hinnalangust. Vastupidi, tugevamate projektide ja asukohtade puhul püsis nõudlus ning mitmed uued projektid müüdi välja ühe kuni kolme päevaga. Saates räägib Skorik, miks ei toonud väiksem tehinguaktiivsus kaasa hindade kukkumist, kuidas muutus investorite käitumine ning miks hakkasid jõukamad ostjad kriisi järel senisest veelgi enam vaatama mereäärsete objektide, villade, ridaelamute ja piiratud pakkumisega piirkondade poole. Juttu tuleb ka sellest, mida AÜE kinnisvaraturul praegu osta tasub, miks ei pruugi odavaim objekt olla parim investeering ning miks peab järelturule siseneval investoril olema varasemast rohkem kannatust ja rahalist puhvrit. AÜE kinnisvaraturu võimalustega saab lähemalt tutvuda ka Skover Kinnisvara kliendipäevadel, mis toimuvad 22. septembril Tallinnas Hiltonis ja 23. septembril Tartus V Spas. Seal räägitakse lähemalt, kuidas ja kuhu AÜE-s kinnisvara osta, millised projektid on praegu turul ning mida investeerimisotsuse tegemisel arvestada. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol: Skover Kinnisvara juht Sanders Skorik Foto: Äripäev

Riigikohtult aastatel 2005 ja 2017 kaks vastandliku tulemusega lahendit saanud seadus, mis praegu lubab olla valitud poliitikul üheaegselt nii parlamendi kui volikogu liige, on ühiskonnas ja poliitikas väga negatiivse mõjuga, rääkis endine õiguskantsler, vandeadvokaat Allar Jõks. “Kohaliku elu küsimuste lahendamine peab olema kohalike inimeste otsustada. Kohe, kui riigikogu liikmed hakkavad osalema kohaliku võimu teostamisel, tuuakse paratamatult sisse parteiline joon või mingi keskkontorijoon,” ütles Jõks Äripäeva raadio saates “Müüt või tõde?”. Jõksi sõnul ei vaja põhiseadus muutmist, põhiseaduse roll ongi anda nagu väärtuspõhiseid suundi, mis aja möödudes võivad võivad muutuda. “Riigikohus eksis.” Oma ametiajal õiguskantslerina korduvalt teemaga tegelenud Jõksi sõnul on paaril viimasel aastal olnud mitu tähelepanuväärset näidet Pärnus ja Tallinnas, kus koalitsioon võib kas tekkida või kukkuda põhjustel, mis üldse ei puuduta kohalikku elu, vaid nimelt üleriigilist erakondade poliitikat. Niinimetatud kahe tooli seadus seostub vahetult poliitiliste peibutuspartide teemaga. Jõks rõhutab politoloog Vello Pettaile viidates, et kohalike valimiste mandaat on isikumandaat ning esitab saates nimekirja Euroopa Parlamendi ja riigikogu liikmetest, kes kandideerisid valimistel, kohalikel valimistel 2025, kes said mandaadi ja kes ei asunud oma volitusi täitma, vaid peatasid neid ja kogu aeg pikendavad neid peatamisi. “Teisisõnu on tegemist inimestega, kes on petjad või ütleksime, et kes on valetanud. Vähemalt valijatele on nad valetanud,” märkis Jõks. Jõks pakub ka välja, kuidas olukorda parandada ning annab oma hinnangu, milline roll võiks selles valijail, riigikogul ja Ülle Madisel. Fotol: Endine õiguskantsler Allar Jõks näitab nimekiri poliitikuist, kes ei täida valijalt saadud mandaati. / Äripäeva raadio

Kaalulangus võib aidata kontrolli alla saada nii vererõhu, veresuhkru kui ka kolesteroolinäidud ning vähendada mitme kroonilise haiguse riski, selgitab Põhja-Eesti Regionaalhaigla üldsisehaiguste keskuse juhataja dr Helen Ilumets. Seekordne Tervisetarga saade keskendub ülekaalule ja sellega sageli kaasnevatele ainevahetushäiretele ehk metaboolsele sündroomile. Saates räägime, kuidas metaboolne sündroom kujuneb, millal hakkavad ülekaal ja teised riskitegurid tervist kahjustama ning mida saab inimene ise nende vähendamiseks teha. Juttu tuleb vererõhu, kolesterooli ja veresuhkru kontrolli all hoidmisest, uneapnoest ja rasvmaksast ning sellest, miks ei pruugi ka noore ja muidu terve inimese ülekaal olla pikemas vaates ohutu. Dr Ilumets selgitab, kui palju võib kaalulangus mõjutada vererõhku, veresuhkrut ja ravimivajadust, millal on abi kaalulangetusravimitest ning miks ei asenda need teiste krooniliste haiguste ravi. Lisaks saab saatest praktilisi soovitusi vererõhu õigeks mõõtmiseks ning kolesterooli- ja veresuhkrunäitude jälgimiseks. Saadet juhib Meditsiiniuudiste peatoimetaja Kadi Heinsalu. Pildil dr Helen Ilumets Pildi autor PERH

Paljudes Eesti ettevõtetes seisab lähiaastatel ees põlvkonnavahetus, sest senised asutajad soovivad oma loodu ja aastatega tehtud töö järgmisele põlvkonnale edasi anda. INVL Financial Advisors Eesti filiaali jurist ja vastavuskontrolli juht Eneli Kirs rõhutab saates, et pereettevõtte üleandmine on pikk protsess, mis võib võtta aastaid ning eeldab hoolikat ettevalmistamist, oluliste küsimuste varajast läbimõtlemist ja avatud arutelusid pereringis. Saates selgitab Kirs, millal tuleks põlvkonnavahetust planeerima hakata, millised küsimused peavad protsessi käigus vastuse saama ning kuidas kaasata nooremat põlvkonda nii, et ettevõtte järjepidevus ja edu säiliks ka tulevikus. Samuti räägitakse sellest, millist tuge saab pakkuda family office ning kuidas kujundada ettevõtte ja pere vara juhtimine nii, et tehtud töö kestaks edasi aastakümneid või isegi sajandeid. Sisuturundussaadet juhib Rivo Sarapik. Vaata ka podcasti videosalvestust: https://vimeo.com/1223983476 Fotol: INVL Financial Advisors Eesti filiaali jurist ja vastavuskontrolli juht Eneli Kirs. Foto allikas: INVL

Elektrivarustuse katkemise risk ei tule enam ainult tormidest või tehnilistest riketest. Sunly tegevjuhi Priit Lepasepa sõnul tuleb energiaettevõtetel ja tööstusel arvestada ka küberrünnakute, sabotaaži ning teiste julgeolekuriskidega. Ettevõtted peaksid seetõttu läbi mõtlema, milline osa tootmisest peab suutma elektrikatkestuse korral edasi töötada ning kui palju ollakse selle eest valmis maksma. Lepasepa sõnul ei tähenda toimepidevus tingimata seda, et tehas peaks suutma tavapärasel võimsusel täiesti iseseisvalt töötada. Kohapealse tootmise ja akusalvestuse abil on aga võimalik tagada kriitiliste protsesside jätkumine vähemalt mõne tunni jooksul. „Mida on täna tehniliste lahendustega võimalik saavutada ja mõistliku kuluga, on see, et mingi osa tundides sinu tööstus jääb tööle alles ja pooltoode ei jää treipingile seisma.“ kirjeldas ta. Üha olulisemaks muutub Lepasepa hinnangul ka küberturvalisus. Sunly korraldab oma töötajatele ka testründeid, sest tehniliste kaitsemeetmete kõrval jääb suurimaks nõrkuseks inimene: ründajad kasutavad ära avalikku infot töötajate, kalendrite ja ettevõtte tegevuse kohta ning piisata võib ühest valest klikist. Ka vanade seadmete uuendamata tarkvara või muutmata vaikimisi parool võib anda ründajale sissepääsu. Samas ei ole energiajulgeolek ainult kaitsekulu. Lepasepa sõnul võimaldavad akud, kohapealne taastuvenergia ning tarbimise juhtimine ettevõttel ka elektriarveid vähendada. Tööstustel tasub tema hinnangul mõelda läbi, millal tootmine kõige rohkem elektrit vajab ning kas osa tarbimisest saab kallimatelt hommiku- ja õhtutundidelt mujale nihutada. Ka päikesepaneelide ja salvestuse majanduslik tasuvus on viimastel aastatel kiiresti paranenud. Lepasepa sõnul maksis Sunly esimeste päikeseparkide rajamine ligi 800 000 eurot megavati kohta, samas kui praegu räägitakse juba umbes 300 000 euro suurusest ehituskulust. Saates „Fookuses: tark tööstus“ räägivad saatejuht Mart Valner ja Sunly tegevjuht Priit Lepasepp veel tuuleparkide vastuseisust, Eesti elektrisüsteemi varustuskindlusest, energiakulu fikseerimisest ning sellest, miks tootmine ja uus elektritootmine peavad Eestis arenema käsikäes. Pildil: Priit Lepasepp. Foto autor: Liis Treimann

Miks kestab Eestis ehitatud katus sageli vaid 15–20 aastat, kui tehnoloogia võimaldaks ehitada selle aastakümneteks kauem? Katuseprofide tegevjuht Hillar Peets leiab, et Eesti katuseehituses on probleem sügavam kui üksikud praagid ning liiga palju määravad madal hind, harjumuspärased lahendused ja vähene pikaajaline vaade. Saates räägime, miks on Peets kriitiline Eesti lamekatuste standardite suhtes, kuidas erinevad Eesti ja Saksamaa ehituspraktikad, mida tähendab „Frankensteini lahendus“ katusel ning miks võivad päikesepaneelid halvasti projekteeritud katuse probleemid veelgi teravamalt välja tuua. Samuti saab praktilised soovitused, mida peaks kinnisvaraomanik või -arendaja projekteerijalt ja ehitajalt küsima enne lepingu sõlmimist. Katuste elueast, ehituskvaliteedist ja odava hinna tegelikust maksumusest vestleb Hillar Peetsiga saatejuht Lauri Toomsalu. Foto: Pexels.com

Paarisuhe võib pakkuda turvatunnet ja tuge, kuid tuua samal ajal eriti teravalt esile meie hirmud, vanad haavad ja käitumismustrid. Nii võib üks partner hakata kriitilisel hetkel ründama, teine eemalduma ning märkamatult kujuneb konfliktiring, millest on järjest raskem välja pääseda. "Äripäeva raamatuklubi“ saates on seekord vaatluse all Maaret Kallio raamat „Tunne head suhet“. Raamatus käsitletud teemade üle arutleb Confido Meditsiinikeskuse kliiniline psühholoog ja paariterapeut Aivi Reiman. Räägime sellest, miks paarisuhe kipub puudutama meie kõige tundlikumaid kohti, kuidas mõjutavad suhet lapsepõlvest ja varasematest suhetest kaasa tulnud mustrid ning miks ei pruugi probleem olla sugugi selles, et valisime enda kõrvale „vale inimese“. Juttu tuleb ka enese- ja koosregulatsioonist, tülide ajal pausi võtmisest ning sellest, kuidas partneri poole pöördumine võib aidata kontakti taastada. Samuti küsime, kus jookseb piir keerulise suhte ja kahjustava või vägivaldse suhte vahel, milliseid ohumärke tasub märgata ning millal võiks paar otsida professionaalset abi – enne, kui teraapiast saab viimane õlekõrs. Saadet juhib Violetta Riidas. Pildil Aivi Reiman Pildi autor Violetta Riidas

Eesti ühistranspordireformist räägiti veel mõni aasta tagasi kui olulisest poliitilisest prioriteedist, kuid sisuliste muutusteni pole jõutud, tõdes Eesti Maanteetranspordi Liidu tegevjuht Kersten Kattai saates „Logistikauudised eetris“. Kattai sõnul alustab sektor endiselt igat aastat teadmisega, et olemasoleva liinivõrgu hoidmiseks ei pruugi raha aasta lõpuni jätkuda. „Me maadleme ikka selle ühistranspordi rahastamisega. Alustame igat aastat sellega, et aasta lõpuni raha ei jagu ja siis aasta aega ajame seda taga nii vedajad, ametnikud kui ühistranspordikorraldajad,“ ütles Kattai. Tema hinnangul on ühistranspordi probleemid tänaseks põhjalikult läbi arutatud, kuid puudu on otsustusjulgusest ja kestlikust rahastusmudelist. Kattai sõnul vajaks ühistranspordi korraldus senisest rohkem ekspertide juhtimist ja vähem poliitilist sekkumist detailidesse. Teisisõnu, poliitilisel tasandil tuleks kokku leppida suured suunad ja rahastus, kuid liinivõrgu, piletisüsteemi ja teenuse korralduse praktilised lahendused võiksid jääda valdkonna ekspertidele. Ühe võimalusena näeb ta senisest paindlikumat avaliku ja erasektori koostööd. Näiteks linnadevahelistel liinidel, mis puhtalt turutingimustel ära ei tasu, võiks piletitulu jääda vedajale ning riik kompenseeriks ainult puudujääva osa. Kattai hinnangul aitaks see vähendada riigi kulu ja annaks ettevõtjatele suurema motivatsiooni reisijate arvu kasvatada. Bussifirmade käibekasv tuleb suuresti kulude kasvust Saates tuli jutuks ka 1. septembril ilmunud Infopanga bussiettevõtete aastaraport, mis näitas sektori tugevat käibekasvu 2025. aastal. Kattai sõnul ei tähenda see aga automaatselt sektori kiiret kasvu, sest oluline osa suuremast käibest tuleb sisendhindade tõusust. Eriti terav on bussijuhtide järelkasvu probleem, mistõttu peab sektor palku tõstma. „Kui küsida, mis on bussisektori number üks probleem viie aasta vaates ja sealt edasi, siis see on bussijuhtide järelkasvu probleem,“ ütles Kattai. Mõne nädala pärast toimuva Kriisikindluse konverentsi kontekstis arutleti saates ka selle üle, miks Eesti riik maanteetranspordi sektorit julgeoleku seisukohast alahindab ja miks meil võrreldes naaberriikidega ettevõtete tahet kasvatada oma kriisikindlust üüratute arvetega maha murtakse. Saatejuht on Logistikuudiste toimetaja Tõnu Tramm. Saate toob kuulajateni Laomaailm. Foto: Tõnu Tramm, Fotol: Kersten Kattai

Mari Seppel ja Anastasija Mostepanova alustasid mõlemad enam kui 10 aastat tagasi Lindströmis müügiesindajatena. Täna juhib Seppel telemüügi tiimi ning Mostepanova töötab regionaalse müügitreenerina. Aastate jooksul on mõlemad saanud ettevõttes proovida erinevaid rolle, võtta suuremat vastutust ja liikuda täiesti uutesse valdkondadesse. Saates „Minu karjäär“ räägivad nad avameelselt lapsehoolduspuhkuselt tööle naasmisest olukorras, kus ettevõte ja töörollid on vahepeal muutunud ning sellest, kuidas võib tagasitulekust saada hüppelaud uuele ja vastutusrikkamale positsioonile. Juttu tuleb ka sellest, kuidas juhid töötajates potentsiaali märkavad ning milline roll on karjääri kujundamisel inimese enda initsiatiivil. Lisaks jagavad külalised kogemusi tulemuslikust müügitööst, uute töötajate sisseelamisest ja koolitamisest ning selgitavad, miks edukas karjäär ei tähenda alati juhtpositsiooni, vaid võib olla ka sügavuti minev ekspertteekond Saadet juhib Keit Alev. Fotol: Anastasija Mostepanova (vasakul) ja Mari Seppel Foto: Merlin Zuzjonok

CV, töökuulutus ja mitu vestlusvooru – värbamise tuttavad tööriistad pole kuhugi kadunud, kuid nende kõrvale on tulnud terve hulk uusi võtteid. Globaalsel talenditurul ei piisa enam tingimata sellest, et paned kuulutuse üles ja ootad õiget inimest. Värskes saates „Töö ja palk“ võtame koos globaalse värbamiseksperdi Renita Käsperiga ette värbamise kõige värskemad suunad ja uurime, kuidas on muutunud nii kandidaatide leidmine, hindamine kui ka värbaja enda roll. Üks suur muutuste vedaja on mõistagi tehisaru. AI aitab juba nii värbajat kui ka kandidaati: üks kasutab seda inimeste leidmiseks ja protsessi kiirendamiseks, teine CV, kandideerimisdokumentide ja intervjuuks valmistumise juures. Mida saab sellises olukorras kandidaadi CVst enam välja lugeda ja mille põhjal inimese tegelikku sobivust hinnata? Kas oleme jõudmas olukorda, kus AI värbab AI-d? Räägime ka talendijahist selle sõna otseses tähenduses. Parim inimene ei pruugi tööd otsida ega töökuulutusi lugeda, mistõttu peab värbaja oskama ta ise üles leida ja temas huvi tekitada. Uurime, kui tähtsaks on muutunud aktiivne kandidaatide otsing ehk sourcing, kas külm kõne on endiselt tõhus värbamisvõte ja milline esimene kontakt paneb hea kandidaadi vastama. Ent inimese ülesleidmine on alles pool tööd. Kuidas saada mõne kohtumise põhjal aru, kes kandidaatidest päriselt sobib? Kui palju mõjutavad valikut esmamulje, värbaja enda kallutatus ja kõhutunne? Kas varasemast olulisemaks muutub inimese õppimisvõime ning kas kraadide ja ametinimetuste asemel hakkame järjest rohkem värbama tegelike oskuste järgi? Saates küsime ka, millised tänased värbamispraktikad hakkavad oma aega ära elama ja milline võib värbamine välja näha juba mõne aasta pärast. Saadet „Töö ja palk“ juhib Personaliuudiste juht Helen Roots. Saate teemad annavad ühtlasi väikese sissevaate sügisel toimuvale värbamise superkonverentsile Talent Hunt 2026, kus värbamisest mitte ainult ei räägita, vaid seda tehakse publiku silme all päriselt: otsitakse talente, võetakse kandidaatidega ühendust, kohtutakse nendega ning langetatakse ja põhjendatakse oma värbamisotsuseid. Renita Käsper avab konverentsipäeva globaalse talendijahi teemaga. Pildil Renita Käsper ja Helen Roots. Autor: Andres Laanem

Välisturule minekut võib põhjalikult analüüsida, kuid tegeliku potentsiaali näitab alles see, kuidas kliendid turul käituvad, rääkisid saates "E‑kaubanduse areng ja tulevik" Yaga asutaja Aune Aunapuu ja Marmara Sterlingi tegevjuht Janno Jako Jaek. Yaga investeeris näiteks Keenia turu katsetamisse viie kuuga umbes 60 000 eurot, kuid otsustas seejärel raha mujale suunata, sest esimesed tulemused ei õigustanud suuremat panust. Varem proovis ettevõte ka India turgu, kuid jõudis järeldusele, et toona nappis nii teadmisi, meeskonda kui ka kapitali. Marmara Sterlingi kogemus Poolas näitas samuti, et isegi põhjalik turuanalüüs, strateegia ja kaasatud raha ei taga edu. Ettevõte on hiljem eelistanud otsida väiksemaid signaale ning katsetada turge sammhaaval. Väiksemate Euroopa turgude eeliseks peab ettevõte seda, et turundust ja nõudlust saab seal odavamalt testida. Saates räägitakse veel sellest, kuidas valida eksporditurgu, milliseid näitajaid enne laienemist jälgida, kui palju mõjutavad edu kultuurilised erinevused, logistika ja makseviisid ning millal tasub ebaõnnestunud turukatse lõpetada. Jaga avab järgmisena Egiptuse turgu ning Marmara Sterling kasvatab müüki nii olemasolevatel eksporditurgudel kui ka rahvusvaheliste müügiplatvormide kaudu. Saadet juhib kaubandus.ee juht Maarit Kallas. Pildil: Marmara Sterlingu tegevjuht Janno-Jako Jaek ja Yaga asutaja Aune Aunapuu. Foto: Äripäev

Nebiuse otsus investeerida Eestisse võib lähiajal sarnaseid uudiseid veelgi tuua, rääkis AI‑tehase investoreid koondava Tensor Estate'i asutaja Martin Salo. Hüürus alustab tänavu tööd Baltikumi esimene AI‑tehas, mille tarbeks laiendatakse Greenergy andmekeskust ligi 100 miljoni euro eest. Esimeseks suurkliendiks saab USA börsiettevõte Nebius. Nimeka kliendi tõi Eestisse kiirus ja Soome lähedus, ütles AI‑tehase investoreid koondava Tensor Estate'i asutaja Martin Salo saates “Tööstusuudised eetris“. Nebiuse meelitamiseks tuli siiski mängu panna kõik, sest Eesti on andmekeskuste maailmas olnud pigem kui must auk ehk ei olnud teada, mida, kuidas ja millal siin üldse võimalik teha on. “Sellega tuli kõik otsast peale alustada ja me kulutasime kõigi uksi, erinevatest operaatorite kuni suuremate teenusepakkujateni välja,“ rääkis Salo läbirääkimiste tagamaadest. “Kõigepealt tuli Eesti üldse kaardile panna, et selline koht on olemas ja siin on võimalik selliseid asju teha. Samuti tuli rääkida, et siin saaks asju teha kiiremini kui kuskil mujal,“ selgitas Salo. Lõpuks saigi suurkliendi jaoks määravaks kiirus: Greenergy olemasolev hoone oli täpselt selline, et kui teha õiged investeeringud, on võimalik kiiresti suhteliselt suurt mahtu tekitada, märkis Salo. Martin Salo tunnistab, et läbirääkimiste üks raskemaid teemasid oli meie idanaaber, sest kui ettevõte paigutab kuskile miljardi, siis peab olema kindel, et see raha edasi opereerib ja alles jääb. “Selles osas on meil Soomega täiesti võrdne positsioon. Ka seal on vaja investoreid rohkem veenda, et nad oleks nõus sinna investeerima. Aga Soomes on selles valdkonnas ka äärmiselt suur buum, seal on järjekorras kuni kaheksa gigavati jagu andmekeskusi, millest loomulikult paljud lõpuks päevavalgust ei näe, aga see näitab siiski mastaapi. Kontekst, et sinna paigutatakse raha, tegi selle oluliselt lihtsamaks ka Eestile,“ kirjeldas ta. Andmekeskuste turul valitseb Salo sõnul tavapära, et kui kuskil ots lahti tehakse ja keskust piirkonda ehitama hakatakse, siis tuleb neid sinna juurde. “Uut regiooni ongi äärmiselt raske tutvustada ja Eesti on kogumahult väga väike. Me ei olnud kuskil andmebaasides sees. Aga nüüd ongi ots lahti tehtud ja teatud mõttes avas meile ukse Soome edu. Oleme nende jaoks lähiregioon ehk Eesti müümine on tänu Soomele olnud kergem,“ selgitas Salo. Ta lisas, et ka Nebiuse Eestisse investeerimise teade tõi meile head tähelepanu. “See nüüd näitab, et meil on rahvusvaheliselt suured tegijad, kes arendavad gigavatte arvutusvõimsust. Nebiuse pipeline'is on viis gigavatti ja terves tööstusharus teatakse, et kui juba sellise mahuga ettevõtted tulevad, siis see ei jää ka viimaseks. Eesti on nüüd uus koht, kuhu võiks seda tööstust nüüd laiendama tulla.“ Salo tunnistas, et sarnaseid uudiseid võibki lähiajal veelgi tulla, aga midagi konkreetset praegu öelda ei saa. “Hetkel veel jagada ei saa, aga töö selle nimel käib. Torus midagi juba on,“ poetas ta. Saadet juhtis Harro Puusild. Pildil Martin Salo. Autor: Harro Puusild

Kontserdikorraldus näib pealtnäha glamuurne, kuid selle taga on pidev kriisivalmidus. Saatesarja "Kriisiplaan" saate esimene külaline on Live Nationi juht ja kogenud kontserdikorraldaja Eva Palm, kes on korraldanud 70 000 osalejaga suurüritusi. Saates tuleb jutuks üks tema karjääri dramaatilisemaid hetki — Riias toimunud Pitbulli kontserdi lavakatuse kriis, kus vahetult enne esinemist selgus, et lava kandekonstruktsioonid on paindunud ning viiekümne kolme tonnise raskusega heli- ja valgustehnika oli ohtlikus seisus. Kontsert tuli tühistada ning käivitus keeruline protsess: tehnika turvaline mahavõtmine, side järgmise päeva Leedu kontserdiga ning tuhandete pettunud pileti omanike teavitamine. Eva Palm avab, kuidas suurüritused toetuvad põhjalikule ennetavale planeerimisele — igal kontserdil on olemas detailne "event operation plan", ilmavaatlus meteoroloogi abiga, koostöö politsei ja päästeametiga, drooni- ja lennukeelualad ning läbimängitud evakuatsiooniplaanid. Ta räägib ka sellest, kuidas otsused kontserdi ärajätmise kohta ei sünni kunagi üksinda, vaid on alati kollektiivne konsensus artisti esindajate, tehnikute ja ametivõimudega. Saate teises osas räägib Tööandjate Keskliidu juht Hando Sutter sellest, milline on Eesti ettevõtete kriisivalmidus ja kuidas erinevateks kriisideks valmistuda. Saatejuht on Hando Sinisalu. Pildil Eva Palm. Autor: Raul Mee

Kui mõtleme kaitsetööstusele, kujutame ehk ette droone ja lahingutehnikat. Tegelikult pakuvad riigipiire kaitsvad, sisejulgeolekut tagavad või kaitsevõimet tõstvad nutikad lahendused ettevõtetele võimalusi, millele nad polegi osanud ehk mõelda. Eesti on kujunemas ideaalseks katselavaks, kus arendada ja testida innovaatilisi kaitse- ja kaksikkasutuslahendusi, ning eriti suurt potentsiaali nähakse tehisintellektil põhinevates lahendustes. Sellest, miks kaitseinnovatsioon pole reserveeritud vaid üksikutele idufirmadele, vaid avab uksi paljudele ettevõtetele, ning millist rolli mängivad siin erinevad kiirendid ja riigi vajadused, räägivad saates Tehnopoli Kaitse- ja Kaksikkasutuse valdkonnajuht Vootele Päi ning Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Egert Belitšev, kes astuvad üles ka 21. septembril konverentsil Defence Innovation Day, mis avab Estonian Defence Week’i. Foto: Andres Laanem, fotol vasakult: Egert Belitšev, Tuuli Seinberg, Vootele Päi

Mis juhtub, kui empaatiast saab läbirääkimistelaua taga taktikaline tööriist ning aktiivset kuulamist võetakse kui tegevust? Äripäeva juhtimiskooli saates räägib ettevõtja, eksportöör ja läbirääkimiste koolitaja Jakob Saks sellest, miks on oluline läbirääkimisteks ette valmistuda nii suurte tehingute kui ka väiksema kaliibriga kokkulepete korral ning kuidas seda tõhusalt teha. Saame teada, kuidas kajastuvad läbirääkimisoskused aastalõputulemustes, miks on mõistlikult okei tulemus parem kui win-win ning mis asi on kameeleoni pritsiip. Praktiliste nõuannetega saade on kohustuslik kuulamine kõigile neile, kelle igapäevatöös on vaja läbirääkimisoskusi. Saatejuht on Tuuli Seinberg. Läbirääkimisoskusi saad lihvida siin: https://pood.aripaev.ee/koolitused-labiraakimiste-meistriklass Fotol Jakob Saks.

Pelgalt sisemajanduse kogutoodangu (SKP) jälgimine ei peegelda enam ühiskondade tegelikku käekäiku ega valmisolekut järjestikusteks kriisideks, rõhutab Stockholmi Keskkonnainstituudi (SEI) Tallinna keskuse uueks juhiks nimetatud Krista Kampus. „Vastupidavust ei saa ehitada sektorite kaupa, vaid süsteemselt,“ selgitab Kampus ja lisab, et kestlik rohepööre nõuab põhimõttelist muutust avalikus juhtimises ning sektoritevahelises koostöös. Tema sõnul ei ole kestlik areng vaid keskkonna- või kliimateema, vaid otse seotud kogukondade heaolu, rahvatervise ja turvalisusega. „Hea poliitika ei peida keerulisi valikuid ja kompromisse, vaid teeb need nähtavaks ning haldab neid õiglaselt,“ märgib ekspert saates. Selles episoodis võtame luubi alla kestliku arengu tegeliku hetkeseisu: miks on ÜRO säästva arengu eesmärkide täitmine ajakavast maas ning millised valdkonnad vajavad kiireimat sekkumist. Lisaks arutleme süsteemse juhtimise ja avaliku sektori uute mudelite üle: miks tuleb liikuda klassikalisest avaliku ja erasektori partnerlusest (PPP) kaasavama mudelini (PPPP), mis paneb keskmestikku inimese ja tema heaoluküsimused. Podcasti juhib Tarmo Virki. Podcast on inglise keeles. Pildil: Stockholmi Keskkonnainstituudi (SEI) Tallinna keskuse juhina tööd alustav Krista Kampus rõhutab saates süsteemse juhtimise ja avaliku sektori ning kodanike koostöö olulisust kestliku tuleviku tagamisel. (Allikas: Krista Kampus) See podcast kuulub Põhjamaade Ministrite Nõukogu tellitud podcastide sarja. Sustainability Expert Krista Kampus: GDP Is No Longer Enough to Measure Success Relying solely on Gross Domestic Product (GDP) no longer reflects the true well-being of societies or their preparedness for compounding global crises, emphasizes Krista Kampus, incoming head of the Stockholm Environment Institute (SEI) Tallinn Centre. "Resilience cannot be built sector by sector, but system by system," Kampus explains, highlighting that a sustainable green transition requires a fundamental shift in public governance and cross-sector collaboration. According to her, sustainability is far more than an environmental or climate issue – it is directly tied to community well-being, public health, and security. "Good policy does not hide trade-offs – it makes them visible and manages them fairly," the expert notes in the episode. In this episode, we take a detailed look at the reality of global sustainability progress, exploring why the UN Sustainable Development Goals are lagging behind schedule and which key areas demand immediate intervention. Furthermore, we explore modern governance and public service design, explaining why we must shift from traditional Public-Private Partnerships (PPP) to Public-Private-People Partnerships (PPPP) that put individual skills, access, and societal well-being at the centre. The podcast is hosted by Tarmo Virki. Caption: Krista Kampus, incoming head of the Stockholm Environment Institute Tallinn Centre, highlighting the need for systemic governance, social sustainability, and public engagement in the Nordic-Baltic region. (Photo: Krista Kampus) This podcast is part of a podcast series commissioned by the Nordic Council of Ministers.

Möödunud aasta lõpus avaldatud digivaldkonna koondpakett Digital Omnibus pendeldab lõpliku sõnastuse otsinguil endiselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahet. Algselt seatud üllast eesmärki – lihtsustada EL-i õigusakte, mille keskmeks on andmed, muutes regulatsiooni konkurentsieeliseks, mitte kulukaks koormaks EL-i ettevõtetele – ei usu enam keegi, sest praktika näitab midagi muud. „Lähteülesandest lihtsustada ELi regulatsioone andmevaldkonnas on saanud 160 lehekülge pikk dokument. Isegi eriala professionaalile on selle lugemine ja regulatsioonist johtuvate kohustuste-tegevuste kaardistamine muutunud väga-väga keeruliseks,“ ütleb advokaadibüroo Sorainen partner ja andmekaitsevaldkonna juht Mihkel Miidla saates „Soraineni sagedus“. Muuhulgas puudutab andmekaitsega tegelev digiomnibussi pakett laiemalt võttes kõikvõimalikke tehnoloogiaid, mis võimaldavad tarbijate digitaalset käitumist jälgida, sh sihtida neile reklaami – st siis rahvakeeli enamasti nn küpsiste kasutamist. „Ühest küljest on ju soov kena – tahetakse teha inimeste elu turvalisemaks ja anda igaühele võimalus juhtida, kuidas tema andmeid kasutatakse. See on printsiibis väga mõistlik ja õige. Probleem on aga selles, et tegelikus elus see nii ei toimi, sest „luban/ei luba“ nupu vajutamine ekraanil on muutunud nii automaatseks, et keegi tegelikult enam ei süvene, mis nõusolekuid ta annab või andmata jätab,“ selgitab Mediabrands Digitali juht Erki Heinsaar. Tulemuseks on tema sõnul meeletu ressursi raiskamine ettevõtjate vaatest, mille kulu kirjutatakse tarbija arvele otsa. Augustikuu „Soraineni sageduse“ saates räägime digivaldkonna koondpaketist Digital Omnibus, selle mõjust ettevõtjatele ja tarbijatele ning Euroopa konkurentsivõimele ning konkreetsemalt küpsiste, andmete ja reklaamiga seotud väärtusdilemmadest ja kulust nii tarbija kui ka ettevõtja seisukohast. Saatekülalised on Eesti suurima digimeedia agentuuri Mediabrands Digital juht Erki Heinsaar ja Soraineni tehnoloogia, meedia ja telekommunikatsiooni ning andmekaitse valdkondade juht, partner Mihkel Miidla. Saadet juhivad Soraineni vandeadvokaadid Helery Maidlas ja Mario Sõrm. Fotol: Soraineni vandeadvokaat Helery Maidlas, Sorainen partner ja andmekaitsevaldkonna juht Mihkel Miidla ning Mediabrands Digitali juht Erki Heinsaar Foto autor: Andres Laanem

Palkade läbipaistvuse direktiivist tulenevad esimesed muudatused on Eestis jõustunud, kuid suurem osa nõuetest seisab tööandjatel veel ees. Mida tuleb juba praegu teha ja miks tasub ettevõtetel hakata oma tasusüsteeme korrastama enne, kui järgmised kohustused jõustuvad? „Teabevara tunnis“ räägime, mida tähendab nõue avaldada kandidaadile enne töövestlust realistlik töötasu või palgavahemik ning kui lai saab selline vahemik olla, et see annaks tööotsijale ka päriselt kasulikku infot. Samuti uurime, kuidas muuta suurem palkade läbipaistvus tööandja jaoks kohustusest konkurentsieeliseks. Põhjalikumalt võtame ette tasuõigluse ja ametikohtade väärtuse hindamise. Kuidas hinnata objektiivselt eri töid, millised oskused, vastutus, pingutus ja töötingimused määravad töö väärtuse ning kuidas vältida näiteks emotsionaalse pingutuse ja inimestega seotud vastutuse alahindamist? Räägime ka sellest, kuidas jõuda ametikohtade hindamisest palgaastmete ja palgavahemikeni ning kas sama süsteemi saavad mõistlikult rakendada ka väiksemad ettevõtted. Stuudios on pikaajalise personalivaldkonna kogemusega juht ja ekspert Piret Prangel, kes juhib Swedbank Eestis töösuhete- ja tasuvaldkonda, ning personalijuhtimise teabevara peatoimetaja Külli Gutmann. Saadet juhib teabevara vanemtoimetaja Eve Noormägi. Fotol vasakult: Külli Gutmann, Piret Prangel ja Eve Noormägi. Autor: Andres Laanem

Sisuturundussaates vestleme raamatupidamisfirma Vesiir raamatupidamisvaldkonna juhi Enno Lepvaltsiga ettevõtjaid tänavu sügisel ees ootavatest maksu- ja aruandluskohustustest. Saates tuleb kõigepealt jutuks uus pakendinõue, mille kohaselt peavad tooteid pakendiga Euroopa Liidus müüvad ettevõtted leidma endale igas liikmesriigis pakendikäitleja esindaja - nõue, mis puudutab eriti e-kaubandust ja otsemüüki tarbijatele. Teises pooles analüüsib Enno Lepvalts oma pikaajalisele kliendikogemusele tuginedes, millistele kohtadele pöörab Maksuamet kontrollide käigus enim tähelepanu. Juttu tuleb sisendkäibemaksu mahaarvamise riskidest (nt müügiootel kinnisvara puhul), erinevusest tulumaksuga maksustatava kulu ja erisoodustuse vahel, dividendide maksmise reeglitest, osanikule laenu andmise piirangutest ning sularahatehingute suureneva tähelepanu tagamaadest pankade ja rahapesu tõkestamise vaates. Arutame saates ka selle üle, kas turvalisem on hoida raha pangas või sularaha kuhugi ära peita. Saadet juhib Hando Sinisalu. Fotol: Enno Lepvalts Foto autor: Andres Laanem

Suve alguses vastu võetud krediiditeabe register peaks aitama ennetada ülelaenamist ja vähendada kohtute koormust. Finance Estonia krediidiandjate ja vahendajate töögrupi esimehe Martin Läntsi sõnul võib tänapäeva inimene end üsna kiiresti üle laenata, sest erinevaid finantskohustusi koguneb märkamatult palju. „On täiesti tavapärane, et tänapäeva inimestel on finantskohustusi palju. Krediiditeaberegister oleks siis see üks koht, kust saab kontrollida, millised finantskohustused inimestel on,“ rääkis Länts. Triniti vandeadvokaadi Katri Tomsoni sõnul võiks register vähendada ka kohtute töökoormust. „Praegu lahendatakse kohtutes väga palju võlakoorma all kannatavate tarbijate probleeme. Tegelik eesmärk on see, et need asjad ei jõuakski kohtusse ja ülelaenamist ei toimuks,“ ütles Tomson. Läntsi sõnul soodustab ülelaenamist olukord, kus inimeste sissetulek aina kasvab ning seetõttu võetakse järjest uusi kohustusi, kuni ühel hetkel palgakasv peatub ja senine laenukoormus muutub liiga suureks. Küsimusi küsis Joonas-Hendrik Mägi. Foto: Andras Kralla.

Tehisintellekt võib meediaplaneerimises pöörata senise tööloogika pea peale: kui praegu kulub kümme tundi ettevalmistust ühe tunni sisulise kliendikohtumise jaoks, siis AI abil võiks suure osa rutiinsest telgitagusest tööst automatiseerida ning jätta inimestele rohkem aega strateegia, loovuse ja kriitilise mõtlemise jaoks. Just seda proovib teha idufirma Synapic, mille asutajate Indrek Soomi ja Ivar Krustokiga vestleb saates „Password: Marketing and Money“ saatejuht Hando Sinisalu. Kahekesi ehitavad nad platvormi, mis peaks meediaplaneerimise senise protsessi põhjalikult ümber mõtestama. Idee sündis agentuuritööst endast. Erinevalt üksikuid töölõike kiirendavatest lahendustest ei võta Synapic ette ainult üht kitsast etappi – näiteks bänner- või raadiokampaania planeerimist –, vaid kogu meediatiimi või -agentuuri tööprotsessi tervikuna: sihtrühma ja kasvupotentsiaali kaardistamisest ning uuringutest kuni meediastrateegia, -plaanide, raporteerimise ja arveldamiseni välja. Platvormi tuumaks on „kliendi aju“ – tehisagentide võrgustik, mis kogub ja seob kokku kliendi- ja konkurentsiandmed, varasemad kampaaniatulemused ning turu-uuringud ja aitab nende põhjal luua terviklikke kampaaniastrateegiaid. Saates tuleb juttu ka sellest, miks globaalsed ja väga geneerilised AI-tööriistad Balti turu jaoks tegelikult hästi ei tööta, kuidas eri reklaamiplatvormid, nagu Google ja Meta, esitavad tulemusi teadlikult võrreldamatul kujul ning miks kohalikud meediaväljaanded võiksid tehisagente pelgalt blokeerimise asemel näha ka uue ärivõimalusena. Praegu on Synapic veel arendusjärgus. Laiemale kasutajaskonnale peaks digikanalite pool avanema sügisel ning oktoobriks loodavad asutajad platvormi valmis saada ka igapäevaseks stabiilseks kasutuseks. Esimene fookusklient on meediaagentuur Initiative, kuid asutajad rõhutavad, et Synapic on sellest sõltumatu ja iseseisev ettevõte, mis on mõeldud laiemale kasutajaskonnale – alates väiksematest digiturunduse tegijatest kuni suurte pankade ja telekomiettevõteteni. Fotol: idufirma Synapic asutajad Indrek Soom ja Ivar Krustok Foto: Äripäev

Pereettevõtte suurim tugevus võib olla ka selle suurim risk. Saates „Võitjate põlvkonnad“ räägivad Aigar Pindmaa ja Tanel Tark sellest, kuidas mõjutavad pereäri lahendamata suhted, põlvkonnavahetus ning raha, omandi ja võimu jagamine. Arutletakse ka selle üle, millised kokkulepped tasub teha enne, kui probleemid on juba käes.

Hüürus tegutseva andmekeskuse Greenergy Data Centers suurkliendisegmendi juhi Martin Rungi sõnul soosivad Eestit nii jahe kliima, energiasüsteem kui ka Põhjamaade andmekeskuste jaoks järjest piiratum võrguressurss. Rungi rääkis "Cleantechi" saates, et nende andmekeskuse praegune liitumisvõimsus kasvab esimese sammuna 31,5 megavatini. Samal ajal on sisse antud taotlus, mis võimaldaks tulevikus jõuda kuni 200 megavatini. Selline tarbimine tähendab juba suure linna mõõtu elektrivajadust. Rungi hinnangul ei pruugi suurtarbijate lisandumine aga Eesti elektrisüsteemile tähendada ainult probleemi. Eestis ootavad tema sõnul arendamist energiaprojektid, mille elluviimiseks on vaja just pikaajalise tarbimisega suurkliente. “Eestis on arenduses projekte, mis ootavadki suurtarbijate tulemist,” ütles Rungi. Pikaajaliselt elektrit ostvad andmekeskused võivad seega anda investeerimiskindlust ka uutele elektritootmisvõimsustele. Andmekeskuse jahutus töötab kinnises ringis ning vett tuleb süsteemis pideva jahutusressursina kasutada eelkõige kuumema kliimaga piirkondades. “Põhjaveele me ei konkureeri, nii et inimesed võivad rahulikult selle teadmisega edasi olla, et kaevud kuivaks ei aja,“ sõnas Rungi ka ühe suure andmekeskuste ümber oleva hirmu rahustamiseks. Eesti kasuks räägib tema sõnul ka Põhjamaade olukord. Soome, Rootsi ja Norra populaarsemates andmekeskuste piirkondades on elektrivõrgu ressurss järjest piiratum ning varasemad toetusskeemid on vähenenud. Eesti eeliseks võib osutuda ka ühendatus Mandri-Euroopaga. Rungi hinnangul jätkub andmekeskuste nõudluse kiire kasv, sest digitaliseerimine ja tehisaru kasutuselevõtt alles suurendavad arvutusvõimsuse vajadust. Tema hinnangul võib juba järgmise viie aasta jooksul näha valdkonnas väga kiiret kasvu ka Eesti lähiregioonis. Saates tuli juttu veel sellest, kui suur on andmekeskuste tegelik mõju elektrihinnale, mida sellised investeeringud Eesti majandusele annavad ning kas suurtarbijate ja uute elektrijaamade lisandumine võiks muuta elektriturgu hoopis stabiilsemaks. Saadet juhib Mart Valner. Pildil Martin Rungi. Allikas: Äripäev

Tööstuse energialahenduse rajamine ei alga katla või päikesepargi valimisest, vaid tootmise kitsaskoha leidmisest. Adven Eesti ärijuhi Raivo Melsase sõnul võib sobiva lahenduseni jõudmine võtta aastaid ning investeering ise peab olema mõistlik veel 15–20 aasta pärast. Melsas rääkis "Cleantech" saates, et Eestis on praegu tööstusettevõtete huvi suunatud eelkõige energiaefektiivsusele. Uute energiaallikate lisamise kõrval vaadatakse järjest rohkem, kas tootmises juba tekkivat energiat, jääksoojust või jäätmeid saaks uuesti kasutada. “Mõne kliendiga on meil viis või isegi enam aastat vestlust enne, kui jõuame reaalsete tegudeni,” ütles Melsas. Tema sõnul algab protsess sageli probleemi teadvustamisest ning alles seejärel jõutakse tehnilise lahenduse väljatöötamiseni. Adven on näiteks kasutanud tööstusjääke tehase enda energiavajaduse katmiseks ning rakendanud Skandinaavias tehnoloogiaid, millega saab tootmisprotsessis tekkivat auru uuesti kasutada. Melsase toodud näites vähenes kogu tehase energiatarve umbes 30 protsenti ja auru tarbimine 40 protsenti. Sarnaseid lahendusi loodetakse tema sõnul senisest rohkem tuua ka Eesti tööstusesse. Seejuures ei tähenda odavam elekter, et ettevõte võiks oma tootmise efektiivsuse unustada. “Isegi kui sa saad võib-olla natukene odavamalt energiat, selleks, et sa oleksid konkurentsivõimeline, pead sa ikkagi olema ise oma tootmises efektiivne ja seda energiat säästlikult kasutama,“ ütles Melsas. Saates tuleb juttu ka sellest, kuidas siduda tööstusi kaugküttevõrkudega ja kasutada ära tehastes tekkivat jääksoojust. Melsase sõnul vaadatakse mujal Euroopas seda järjest enam tulevikulahendusena, kuigi Eestis võib tööstuse soojuse kasutamine kaugküttes tunduda pigem ajaloolise praktikana. Lisaks räägime sellest, miks peab tööstuse energialahendusi planeerima 15–20 aasta perspektiivis, milliseid tehnoloogiaid saab Eestisse Põhjamaadest üle võtta ning kuidas ringmajandus ja energiaefektiivsus omavahel kokku sobivad. Saatejuht on Mart Valner. Pildil Raivo Melsas. Allikas: Äripäev

MTÜ Sibulatee eestvedaja Liis Lainemäe sõnul tasub Peipsiveerele tulla ka ettevõtetel, kes otsivad oma meeskonnale uusi ideid. Piirkonna väikeettevõtjad näitavad, kuidas nappide võimalustega saab luua uusi tooteid ja teenuseid. „Ei ole väga suuri rahalisi vahendeid, ei ole Euroopa toetusi näiteks sobivaid või laenu ei saa, neil tuleb mõte ja nad kuidagi ikkagi teevad selle ära,“ kirjeldab Lainemäe Sibulatee ettevõtjaid. Tema sõnul sünnib piirkonnas pidevalt midagi uut. „Iga kevad vaatan jälle, et ahaa, sibulateelised on mingisuguse täiesti uue toote või teenuse loonud ja päris paljud neist.“ Lainemäe hinnangul võib tavapärasest keskkonnast väljatulek anda ettevõtte meeskonnale lisaks vaheldusele ka uusi seoseid ja ideid. Sisuturundussaates "Lõunapaus" tuleb juttu ka sellest, kuidas on Palamusel „Kevade“ pärandist ja Kääpal Kalevipoja lugudest loodud tänapäevased külastuselamused ning miks sobib piirkond ettevõtete meeskonnapäevadeks ja pikemateks väljasõitudeks. Saates on külas Palamuse muuseumi direktor Arne Tegelmann, MTÜ Sibulatee eestvedaja Liis Lainemäe ja Kalevipoja Koja juhatuse liige Annika Oras. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Foto: Merlin Zuzjonok Saatesarja on kaasrahastanud Euroopa Liit.

Kas iga ettevõte peaks praegu endale akupanga soetama? Kindlasti mitte. Energiakaubamaja müügijuht Kaspar Roes ja energialahenduste projektijuht Aivo Anton räägivad sisuturundussaates, millal muutuvad päikesepaneelid ja akusalvestid ettevõtte jaoks majanduslikult mõistlikuks investeeringuks ning millal võib kallis energialahendus osutuda hoopis valearvestuseks. Juttu tuleb elektriarve vähendamisest, omatarbimise suurendamisest ja energiajulgeolekust, aga ka sellest, kuidas saab aku abil odavatel tundidel elektrit salvestada ja kallitel tundidel kasutada. Lisaks võtame lihtsas keeles ette sagedusturud ning uurime, kas aku võiks elektrikulu vähendamise kõrval muutuda ettevõttele ka täiendavaks tuluallikaks. Saadet juhib Lauri Toomsalu. Foto: Pexels.com

Vahetu tagasiside klientidelt on oluline, kuid alati ei tasu kriitikale järele anda, tõdesid moedisainer Lilli Jahilo ja restoranijuht Tõnis Siigur tänavusel Gaselli Kongressil. Nende sõnul on tugeva brändi aluseks eeskätt kirg oma töö vastu. Jahilo sõnul on tema disainid põhjalikult läbi mõeldud ning kliendi soovitud muudatus peab olema põhjendatud. „Mina oma hambaarsti ei hakka ju õpetama, et kuule, sa võiksid selle plommi ikkagi nii panna, ehk on sedasi parem,“ tõi ta võrdluse. Siigur peab omakorda eriti väärtuslikuks negatiivset tagasisidet, sest see aitab vigu märgata ja edasi areneda. Samas on ka restoraniärimehele seatud ootused nii kõrged, et iga väike eksimus võib tuua esile väga tugeva kriitika. Nii Jahilo kui Siigur rõhutasid, et nende ettevõtete aluseks on eeskätt suur kirg oma valdkonna vastu, kuid brändi kasvades ei saa kvaliteeti enam pelgalt kirele rajada. Siiguri sõnul tuleb suure meeskonna puhul kvaliteet tagada selgete süsteemide, distsipliini ja eeskujuga. Jahilo on seevastu õppinud, et kõike ei pea ise tegema – tema kui brändilooja ülesanne on hoida fookust disainil ning teistele tiimiliikmetele usaldab ta mud tööalased ülesanded. Saates tuli juttu ka sellest, miks kiire kasv ei ole alati ettevõtte jaoks kõige parem eesmärk, kuidas tulla toime konkurentidega, missugune on praegune majanduskeskkond ning kust leiavad ettevõtjad inspiratsiooni. Intervjuu on salvestatud 2026. aasta Gaselli Kongressil. Vestlust juhtis Laura Saks. Gaselliliikumist toetavad Merit Tarkvara, Luminor Bank ja advokaadibüroo Hedman.

Ülereguleerimine, jäikus ja kehv klientidega suhtlus on ärikinnisvaral veskikivina kaelas, osutasid Colliers Baltics partner ja investeeringute nõustamise juht Margus Tinno, 1Partner Kommertskinnisvara tegevjuht Kirill Vigul ja Restate´i nõukogu liige Ardi Roosimaa veebruaris toimunud Äripäeva Kinnisvarakonverentsil. Konverentsi vestlusringis "Paindlikkuse meistriklass - kuidas täita büroo- ja laopinnad muutuval turul?" võtsid Tinno, Vigul ja Roosimaa olukorra turul osadeks ilma filtrita. Vestlusringi modereeris füüsik ja teaduse populariseerija Aigar Vaigu. Saatejuht on Siim Sultson. Fotol (pildistas Raul Mee) istuvad Kirill Vigul, Margu Tinno ja Ardi Roosimaa ning moderaator Aigar Vaigu.

Kui kiiresti jõuaksid liitlasväed ja nende tehnika vajadusel Eestisse ning siin ühest piirkonnast teise? Mis juhtub aga siis, kui mõni oluline sild või teelõik langeb rivist välja? Need ei ole enam lihtsalt küsimused peas või paberil, vaid osa Eesti julgeolekust ja kriisivalmidusest. Sisuturundussaates “Targem taristu“ räägitakse sellest, kuidas peaks teede, sildade, raudteede ja muu taristu rajamisel arvestama riigikaitse vajadustega ning kui palju on Eesti selles suunas edasi liikunud. Arutletakse Rail Balticu ja Via Baltica teemal, milline on olukord meie sadamates ja heidetakse pilk sõjalise mobiilsuse koridoridele. Üheskoos analüüsitakse muuhulgas ka seda, mida võiks Eesti õppida Soomelt ja Rootsilt ning kui valmis on era- ja avalik sektor kriisi korral koos tegutsema. Verstoni looja ja Verston Grupi kaasjuht Veiko Veskimäe leiab, et Eesti taristuehitajad suudaksid vajadusel kiiresti mobiliseeruda, kuid sellist valmisolekut tuleks ka päriselt reaalses elus harjutada. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektori asetäitja taristu valdkonnas Ats Janno räägib, kuidas riigikaitselise taristu arendamine on viimastel aastatel hoogustunud ning miks peaks kaitsevajadused arvesse võtma juba uute taristuprojektide kavandamisel. Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo direktor Erkki Tori selgitab, miks tuleb kriisi puhul vaadata üksikute objektide asemel kogu logistikaahelat ja ühiskonna toimimist. Saadet “Targem taristu” juhib Rasmus Kagge. Pildil vasakult: Ats Janno, Erkki Tori, Rasmus Kagge ja Veiko Veskimäe. Foto: Andres Laanem