Äripäeva raadio

Viimsi vallavalitsuse hankespetsialisti Tõnu Ammussaare sõnul tuleb riigihankeid vormistades lähtuda ausast konkurentsist ja hankeseadusest, mitte ülemanageerimisest. "Ei tohi kirjutada, et auto ees on neli rõngast. Sa võid autot küll iseloomustada, aga sa ei tohi talle liiga selget suunist anda," rääkis Ammusaaar. Triniti juristi Kristiina Laura Järve sõnul jõuavad nurjunud hanked tihti õigusvaidluste ja juristide lauale. "Meie poole pöördutakse väga erinevatel juhtudel. Väga levinud on see, et hankija saab ise aru, et midagi läks valesti, aga enam pole aega uut hanget teha," lausus ta. Veel tuli saates juttu tehnilise kirjelduse koostamisest, ettevalmistustest ja levinumatest eksiarvamustest. Küsimusi küsis Joonas-Hendrik Mägi. Foto: Jassu Hertsmann.

Pakume kuulata kahte ettekannet märtsis toimunud IT-juhtimise aastakonverentsilt. Esimeses räägib Replicant IT kaasasutaja ning tegevjuht Tauno Telvik, kas digisõltuvus on Euroopa uus strateegiline haavatavus, kuna Euroopa digitaalne selgroog tugineb mitte-Euroopa tehnoloogiale. Me sõltume USA infotehnoloogiast, impordime Ühendriikidest sadade miljardite eest digiteenuseid ning hoiame ka suurt osa andmetest sealsete ettevõtete taristus. Miks on see risk, et meie ühiskonna toimimise perspektiivist oluline taristu pole meie kontrolli all ning kuidas seda muuta? Teises ettekandes kuuleme kogenud IT-juhi Alvar Soome stand-up komöödia sugemetega selgitusi teemal, mis nali toimub Eesti avaliku sektori IT-hangetes. Oma ettekandes toob ta hulgi päriselulisi näiteid vähem ja rohkem mõtestatud rahakasutusest seoses IT-teenuste ja toodete ostuga. Piltidel: Alvar Soome (vasakul) ja Tauno Telvik (paremal), fotograaf Jarmo Järvsalu.

Kas elektrigeneraator peaks kuuluma iga kodu ja korteriühistu kriisivarustuse hulka? Saates räägime elektrikatkestuste mõjust kodudele ja ettevõtetele, generaatori valimise põhimõtetest ning sellest, miks tasub energiakindlust vaadata terviklahendusena koos akude ja päikesepaneelidega. Champion Balticsi tegevjuht Tõnis Orumaa selgitab, milliseid vigu generaatori ostmisel kõige sagedamini tehakse, kuidas valmistuda pikemateks elektrikatkestusteks ning miks võib energiakindlus tulevikus mõjutada ka kinnisvara väärtust. Juttu tuleb ka matkaautode energialahendustest ja kogukondade rollist kriisivalmiduses. Saatejuht on Lauri Toomsalu. Foto autor: Andres Laanem

Iraani sõda tõi kütuseturule suured võitjad, aga ka suured kaotajad, tõdeb Alexela juhatuse esimees Marti Hääl. “Kui tulevad 2026. aasta aruanded nii Eestis kui rahvusvaheliselt, siis me näeme, et selles sogases vees on olnud nii suuri võitjaid kui väga suuri kaotajaid,” prognoosib Hääl saates “Energiatund”. Samas jahutab Marti Hääl optimismi, et Iraani sõja lõpp toob kaasa kiire jaekütuse kiire hinnalanguse, kuna turg on tema sõnul juba head uudised mõnda aega ette ära hinnastanud. “27. veebruaril olime diislikütuse maailmaturu hinnaga 700 dollari juures tonni eest, praegu oleme tuhande juures. Kui vaadata tuleviku tehinguid, siis 800st allapoole ta enne 2027. aasta keskpaika hetkel ei luba,” selgitab Hääl. “Põhjus selleks on hästi lihtne - sisuliselt märtsist alates on elatud reservide peal, mis nüüdseks on rekordmadal.” Isegi kui Hormuzi väin nüüd avaneb, siis sellega veel olukord Hääle sõnul kiirelt ei parane. “Varude taastamine samaaegselt tarbimise kõrghooajaga võtab ma arvan, vähemalt kuus kuud, aga vabalt rohkemgi aega,” selgitab Hääl. Seega jääb 1,5-1,7 eurone kütuseliitri jaehind järgmistel kuudel ka Eestis normaalsuseks. Saates on teemaks veel eelmisel nädalal Äripäevas käsitletud Eesti riikliku kütusevarude probleem seoses biokütuse kohustuse täitmisega ning ka Alexela ja Eleringi vaheline kohtuvaidlus Paldiski LNG-haalamiskai renditasude üle. Muu hulgas avaldab Hääl, et Alexela kavatseb oma Paldiski gaasijaamaga osaleda Eleringi hajutatud taaskäivitamise hankes ning samas kritiseerib ta saates ka Eesti energiapoliitika kujundamist, mis on olnud tema sõnul liialt Eleringi-keskne. Saate lõpuosas on kõne all Eesti energiajulgeolek laiemalt, teemadeks Paldiskisse planeeritav vesisalvesti, tuumajaam, kliimaseaduse eelnõu ja heitmekogustega kauplemise süsteem. Saadet juhib Lauri Leet. Fotol Marti Hääl 2022. aastal konverentsil esinemas. Foto autor: Raul Mee

Pereettevõtte müümine võib olla aastakümnete pikkuse töö kulminatsioon, kuid edukas exit ei sõltu tihti üksnes heast ostjast või sobivast hinnast. Sama oluline on ettevõtte õigeaegne ettevalmistamine müügiks, pere ühine nägemus ning samuti valmisolek tulla toime muutustega, mis järgnevad pärast tehingut. Saaates „Võitjate põlvkonnad“ arutlesime, kuidas valmistada pereettevõtet ette võimalikuks müügiks, milliseid vigu tehakse tehingu planeerimisel kõige sagedamini, ning miks tuleks taoliste oluliste otsustega alustada juba aastaid enne ettevõtte müüki. Advokaadibüroo Walless Eesti juhtivpartner ja vandeadvokaat Karl-Erich Trisberg rõhutas, et ostja ei hinda ettevõtte puhul üksnes tänaseid majandustulemusi, vaid eelkõige selle jätkusuutlikkust ka pärast omanikuvahetust. Tema sõnul algab müügiprotsess tegelikult juba 1-2 aastat enne seda, kui potentsiaalne ostja ettevõtte vastu huvi üles näitab. „Ei osteta mitte tänast seisu, vaid tulevikku ehk kindlust, prognoositavust ja usaldust, et ettevõte toimib ka pärast omanikuvahetust sama hästi edasi,“ ütles Trisberg. Ta selgitas, et enne müüki tasub üle vaadata ettevõtte omandistruktuur, lepingud, intellektuaalomand, maksuküsimused ning juhtimismudel. Lisaks on oluline mõelda läbi, milline on omanike eesmärk – kas soovitakse ettevõttest täielikult väljuda, kaasata investor või anda ettevõte edasi järgmisele põlvkonnale. Antud valikud mõjutavad nii ostja profiili kui ka kogu tehingu ülesehitust. Teise olulise teemana heitsime valgust ka maksuresidentsusele. Wallessi vandeadvokaat Priit Raudsepp selgitas, et kuigi ettevõtte müügi eel kaaluvad mõned ettevõtjad välismaale kolimist, ei ole tegemist lihtsa formaalsusega. Raudsepa sõnul tuleb maksuresidentsuse muutmist planeerida vähemalt aasta või kaks ette, sest maksuhaldur hindab inimese tegelikku elukorraldust, mitte üksnes dokumente. Oluliseks võivad osutuda isegi igapäevased asjaolud, näiteks see, kus inimene oma toidupoe oste teeb või kui palju aega ta tegelikult ühes või teises riigis aega veedab. Lisaks juriidilistele ja maksualastele küsimustele rääkisime saates ka ettevõtte müügi psühholoogilisest poolest. Strateegilise nõustamise ettevõtte Milton New Nordics psühholoog Eva-Maria Kangro rääkis, et ettevõtte müümine tähendab paljude ettevõtjate jaoks palju enamat kui omanikuvahetust – sageli tuleb ümber mõtestada ka oma identiteet. Tema sõnul võib exit'iga kaasneda omamoodi leinaprotsess, sest aastakümneid ettevõtte ülesehitamisele pühendunud inimesed seovad oma rolli sageli väga tugevalt iseendaga. Seetõttu ei tasu pärast tehingut kiirustada järgmiste suurte otsustega, vaid anda endale aega uue eluetapiga kohanemiseks. Saates rääkisime ka sellest, miks tasub olulised kokkulepped pereringis varakult läbi arutada, kuidas ennetada konflikte, ning miks aitab ettevõtte müügiks valmistumine muuta ettevõtte tugevamaks isegi siis, kui tehing lõpuks ei teostu. Saadet juhib Simona Zeno. Pereettevõtjate liikumist toetavad pikaaegsed pereettevõtted Terminal ja Büroomaailm.

Seekordses "Cleantechi" saates vaatame suviselt tagasi olulisematele teemadele, mis viimase aasta jooksul on rohetehnoloogia maailma mõjutanud. Aasta jooksul eetris olnud "Cleantechi" saadetes oleme rääkinud ringmajandusest elektrivõrguni, kaitsetööstusest kogu valdkonna hetkeolukorrani. Neid intervjuusid toome seekord taas kuulajateni, et teha oma järeldused sellest, kas me oleme liikumas ikkagi õiges suunas. Saates kõlavad katkendid intervjuudest UP Catalysti COO Teele Niidase, Eesti Elektritööstuse Liidu juhi Tõnis Vare, rohetehnoloogia ja kaitsevajaduse seoseid avanud Taavi Veskimäe ning Jälle Technologiesi juhi Erki Aniga. Neid intervjuusid ühendab üks selge nihe: rohetehnoloogia ei kao kuhugi, aga pelgalt rohelisest lubadusest enam ei piisa. Ettevõtted peavad suutma lahendada konkreetseid probleeme, jõuda tööstusliku skaalani ja konkureerida hinna, kvaliteedi ning töökindlusega. Teele Niidas räägib, kas rohetehnoloogia on surnud või väga elujõuline olukorras, kus oluliseks saavad tootmise skaleerimine, rahastus, kliendid ja see, kas Eestisse tekib piisav keskkond uue tööstuse kasvatamiseks. Tõnis Vare intervjuu viib sama küsimuse energiasüsteemi juurde. Kui Eesti tahab meelitada siia uut tööstust, ei piisa ainult headest ideedest ja taastuvenergia arendamisest. Tööstuse asukohta hakkab üha rohkem määrama see, kus on odav, stabiilne ja piisavas mahus elekter. Kapital liigub sinna, kus energia annab tootmisele eelise. Taavi Veskimägi räägib, kuidas Ukraina kogemus näitab, et kohapealne energiatootmine ei ole sõjaolukorras mugavus ega maineprojekt. Kui vähem tuleb vedada diislit mööda pikki ja ohtlikke logistikaahelaid, võib see vähendada haavatavust ja säästa inimelusid. Jälle Technologiesi lugu toob fookusesse kriitilised toormed ja ringmajanduse. Vana elektriauto aku ei ole enam ainult jäätmeprobleem, vaid võimalus saada kätte väärtuslikku materjali ja luua Euroopas uut materjalitööstust. Kokku saame pildi sektorist, mis on muutumas vähem loosunglikuks ja rohkem tööstuslikuks. Rohetehnoloogia järgmine etapp ei seisne ainult selles, kas lahendus on keskkonnale parem. Küsimus on ka selles, kas see aitab ehitada uut tööstust, vähendada sõltuvusi, tugevdada julgeolekut ja luua majanduslikku väärtust. Saate pani kokku Mart Valner. Saadet toetavad Sunly AS, Eesti Puhta Tööstuse Liit ja Keskkonnainvesteeringute Keskus. Pildil Taavi Veskimägi. Autor: Raul Mee

Tänavu 20. tegutsemisaastat tähistav Riiamäe hambakliinik on mõne aastaga kasvanud kahekordseks gasellettevõtteks, kuid kliiniku eestvedajate Eliis ja Veiko Vengerfeldti sõnul ei ole kiire kasv nende jaoks kunagi omaette eesmärk olnud. Vengerfeldtide sõnul on kliiniku kasvu vedanud järjepidevad investeeringud inimestesse, tehnoloogiasse ja eriarstiteenuste arendamisse. Oluliseks pöördepunktiks kujunes ka COVID-19 periood, mil keerulisest olukorrast kasvas välja võimalus kliinikut laiendada ning teha järgmine arenguhüpe. Hambaarstide jaoks on olulisel kohal ka uuele põlvkonnale tööturul võimaluse andmine. Nende sõnul on teadmiste edasijagamine kujunenud kliiniku üheks olulisemaks väärtuseks. Vengerfeldtide hinnangul võidavad sellest korraga nii noored hambaaarstid, ettevõte kui ka patsiendid, sest hästi koolitatud spetsialistid suudavad pakkuda ka kvaliteetsemat ravi. Saates räägiti lähemalt sellest, mida tähendab olla kiiresti kasvav ettevõte valdkonnas, kus edu ei saa mõõta üksnes käibenumbrites. Juttu tuli spetsialistidest koosneva meeskonna juhtimisest, mentorlusest, innovatsioonist ning sellest, miks peab ettevõtte kasv käima käsikäes ravikvaliteedi ja patsientide usaldusega. Samuti jagasid Eliis ja Veiko Vengerfeldt oma kogemusi ettevõtte kasvatamisest ning selgitasid, kuidas digitaliseerimine muudab tänapäevast hambaravi. Saadet juhtis Simona Zeno. Gaselliliikumist toetavad Merit Tarkvara, Luminor Bank ja advokaadibüroo Hedman.

Pakume kuulata kahte ettekannet märtsis toimunud IT-juhtimise aastakonverentsilt. Esimeses räägib Replicant IT kaasasutaja ning tegevjuht Tauno Telvik, kas digisõltuvus on Euroopa uus strateegiline haavatavus, kuna Euroopa digitaalne selgroog tugineb mitte-Euroopa tehnoloogiale. Me sõltume USA infotehnoloogiast, impordime Ühendriikidest sadade miljardite eest digiteenuseid ning hoiame ka suurt osa andmetest sealsete ettevõtete taristus. Miks on see risk, et meie ühiskonna toimimise perspektiivist oluline taristu pole meie kontrolli all ning kuidas seda muuta? Teises ettekandes kuuleme kogenud IT-juhi Alvar Soome stand-up komöödia sugemetega selgitusi teemal, mis nali toimub Eesti avaliku sektori IT-hangetes. Oma ettekandes toob ta hulgi päriselulisi näiteid vähem ja rohkem mõtestatud rahakasutusest seoses IT-teenuste ja toodete ostuga. Pildil Tauno Telvik.

Ehitusturu pikaleveninud madalseis on muutnud ka rasketehnika turgu. Ettevõtted lükkavad investeeringuid edasi, eelistavad üha sagedamini kasutatud masinaid või rendilahendusi ning kaaluvad senisest põhjalikumalt iga suuremat ostu. Samal ajal muutuvad töömasinad järjest nutikamaks ning edu ei määra enam ainult ostuhind, vaid ka hooldusvõimekus, reageerimiskiirus ja partneri suutlikkus hoida tehnika töös. Äripäeva raadio saates arutletakse, kuidas muutub raske tehnika turg ning mille järgi teha investeerimisotsuseid olukorras, kus tellimusi on vähem ja hinnasurve suur. Stokkeri juhatuse liige ja Baltikumi ehitusosakonna juht Madis Kaur ning rasketehnika renditeenuse juht Aigar Aasmann räägivad ehitusturu väljavaadetest, rendi kasvavast rollist ning sellest, miks on hooldus ja järelteenindus muutunud ettevõtete jaoks sama oluliseks kui masina ostuhind. Juttu tuleb ka tehnoloogia arengust, elektriliste töömasinate tulevikust, tööjõupuudusest ning sellest, miks vajab tänapäevane rasketehnika lisaks mehaanikule üha enam ka diagnostika- ja tarkvarateadmisi. Samuti arutletakse, milliseid küsimusi peaks iga ettevõtja enne uue masina ostmist või rentimist endalt küsima. Saadet juhib Lauri Toomsalu Foto: Merlin Zuzjonok

Sisuturunduse saates vestleb Hando Sinisalu Roberts Edelsonsiga, kes on Signet Banki – ühe Läti silmapaistvama finantsasutuse – tegevjuht. Erinevalt traditsioonilistest jaepankadest keskendub Signet Bank ettevõtete pangandusele, investeerimispangandusele ja väikese ning keskmise suurusega ettevõtete finantseerimislahendustele, teenindades samal ajal fintech-sektorit oma tütarettevõtte Magnetic Bank kaudu. Teemaks on veel kapitaliturgude olukord Baltikumis, kohalike ettevõtete ees seisvad väljakutsed ja võimalused, ning investeeringute ja majanduskasvu tulevik piirkonnas. Edelsons selgitab, miks Signet Bank plaanib viia läbi IPO Nasdaq Balticul, ja väidab, et tugevamad kohalikud kapitaliturud on olulised ettevõtluse ja majandusarengu edendamiseks. Ta toob esile positiivsete IPO-näidete, erakapitali kaasamise ja kohalike investorite tähtsuse dünaamilisema ärikeskkonna loomisel. Käsitleme Eesti, Läti ja Leedu erinevaid majandustrajektoore, pöörates erilist tähelepanu Leedu viimase aja kasvule ja selle edu taga peituvatele teguritele. Edelsons räägib, miks Läti on kapitali kaasamises ja investeeringutes oma naabritest maha jäänud, jäädes samas piirkonna pikaajaliste väljavaadete suhtes optimistlikuks. Teised teemad hõlmavad Balti investorite rolli, kohalike võlakirjade ja aktsiate atraktiivsust, demograafilisi väljakutseid, geopoliitilisi riske ning kinnisvara tulevikku. Vaatamata muredele rahvastiku kahanemise ja regionaalse turvalisuse pärast usub Edelsons, et innovatsioon, ettevõtlikkus ja tehnoloogiline areng on Baltikumi tulevase heaolu peamised vedurid. Saade pakub väärtuslikke teadmisi ärijuhtidele, investoritele ja kõigile, kes on huvitatud Balti majanduste tulevikust. Podcast on inglise keeles. Foto: Signet Banki juht Roberts Idelsons Foto autor: Ģirts Raģelis

Kui veel mõni aasta tagasi peeti Setomaad eelkõige päevareisi sihtkohaks, siis nüüd tullakse siia üha sagedamini mitmeks päevaks või koguni nädalaks. Põhjuseks ei ole ainult kaunis loodus, vaid võimalus võtta aeg päriselt maha, töötada vajadusel kaugtööna ning kogeda paika, kus elu ei ole turistidele lavastatud. "Meil on tempo hoopis teine. Tänapäeva inimestel on vaja õppida aeglustamise kunsti ning Lõuna-Eesti on selleks väga hea koht,“ ütleb Uue-Saaluse veinitalu perenaine Maris Kivistik. Sisuturundussarjas "Lõunapaus" arutlevad MTÜ Setomaa Turismi tegevjuht Maris Nõgu, Uue-Saaluse veinitalu perenaine Maris Kivistik ja Värska Kuurortravikeskuse turundusjuht Liina Lõhmus, mis teeb Setomaa ja Vana-Võromaa eriliseks ning miks tasub siia jääda kauemaks kui üheks päevaks. Saates tuleb juttu sellest, kuidas piirkonna rahulik elutempo aitab argisest kiirustamisest välja tulla, miks sobib Lõuna-Eesti hästi ka kaugtöö tegemiseks ning kuidas kohalik kultuur, sündmused ja kogukonnaelu annavad külastajale ehtsa kogemuse. Maris Nõgu sõnul ei ole piirkonna elu turistidele lavastatud. "Siin elataksegi seda elu igapäevaselt. Kui satud mõnele külakirmasele või kirikupühale, siis koged päris Setomaad, mitte spetsiaalselt turistidele loodud etendust.“ Juttu tuleb ka Värska Kuurortravikeskuse ravimudast ja mineraalveest ning sellest, miks jõuab sinna üha enam inimesi lisaks taastusravile ka ennetavalt oma tervist hoidma. „Inimesed saavad järjest enam aru, et tervist on lihtsam hoida kui hiljem parandada,“ ütleb Liina Lõhmus. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol: Setomaa Turismi tegevjuht Maris Nõgu, Uue-Saaluse veinitalu perenaine Maris Kivistik ning Värska Kuurortravikeskuse turundusjuht Liina Lõhmus. Foto autor: Merlin Zuzjonok

Vertigo ehk peapööritus võib olla väga ebamugav ja hirmutav, kuid enamasti ei tähenda see rasket haigust. Küll aga tuleb kiiresti abi otsida siis, kui peapööritusega kaasnevad valu, teadvusehäired, nägemis- või kõnehäired, tundlikkuse muutus või võimetus püsti seista ja kõndida, selgitab Järveotsa perearstikeskuse perearst Diana Ingerainen. Seekordses „Tervisetarga“ saates räägime, kuidas eri tüüpi pearinglust ära tunda ning millal tasub nõu pidada perearsti või pereõega. Juttu tuleb ka sellest, miks vertigo puhul ei ole sageli esmane lahendus tablett, vaid liikumine, võimlemine ja tasakaaluorgani treenimine. Dr Ingerainen selgitab, millal on abi füsioterapeudist, mida kujutavad endast peapöörituse puhul kasutatavad spetsiaalsed manöövrid ning miks ei tasu neid kodus omal käel liiga julgelt katsetada. Lisaks räägitakse kardetud, kuid vähe esinevast Ménière’i tõvest, iiveldusest, korduvatest vertigodest ja sellest, miks laste peapööritust tuleks võtta tõsisemalt kui täiskasvanute oma. Saadet juhib Violetta Riidas. Pildil dr Diana Ingerainen Pildi autor Raul Mee

Ettevõtete juhtimisele ja valitsemise kvaliteedile pole Eestis kunagi varem nii palju tähelepanu pööratud ja ressursse allutatud kui praegu. Ka rahvusvaheliselt juhitud ettevõtete ja suurkorporatsioonide hulk kasvab, samas muutuvad regulatsioonid järjest detailsemaks ja keerukamaks. Juhtimisküsimusi on fookusesse toonud ka mitmed skandaalid, nt rahapesulood, ning riskide kasv seoses geopoliitilise olukorra, sanktsioonide ja pettustega. Kus on see piir, kust juht hakkab vastutama isikliku varaga, millal muutub äriotsus õiguslikuks probleemiks ja kui otsused sünnivad kollektiivselt, siis kes lõpuks vastutab? Juunikuu „Soraineni sageduse“ saates räägime juhi vastutusest ja riskidest – kuidas need äriühingus tekivad; millal muutub riskantne äriotsus õiguslikuks probleemiks; kui otsused sünnivad kollektiivselt, siis kes lõpuks vastutab; ja mida teha siis, või, õigemini, enne seda, kui juhi jaoks realiseerub kõige kehvem stsenaarium. Saatekülalised on advokaadibüroo Sorainen majanduskuritegude ennetamise ja uurimise valdkonna juht, partner Norman Aas ning IIZI Kindlustusmaakleri finantsriskide spetsialist Helen Evert. Saadet juhib Soraineni finants- ja kindlustusõiguse ekspert Oliver Ämarik. Juhi vastutuse teemat käsitlesime põhjalikumalt Soraineni ja Iizi Kindlustusmaakleri ühisel ärihommikul, mille salvestist saab järele vaadata siit: Millal vastutab juht äriotsuse eest isikliku varaga? - YouTube Fotol: Helen Evert IIZI Kindlustusmaaklerist ning Norman Aas ja Oliver Ämarik advokaadibüroost Sorainen. Foto autor: Andres Laanem

Iraani sõda tõi kütuseturule suured võitjad, aga ka suured kaotajad, tõdeb Alexela juhatuse esimees Marti Hääl. “Kui tulevad 2026. aasta aruanded nii Eestis kui rahvusvaheliselt, siis me näeme, et selles sogases vees on olnud nii suuri võitjaid kui väga suuri kaotajaid,” prognoosib Hääl saates “Energiatund”. Samas jahutab Marti Hääl optimismi, et Iraani sõja lõpp toob kaasa kiire jaekütuse kiire hinnalanguse, kuna turg on tema sõnul juba head uudised mõnda aega ette ära hinnastanud. “27. veebruaril olime diislikütuse maailmaturu hinnaga 700 dollari juures tonni eest, praegu oleme tuhande juures. Kui vaadata tuleviku tehinguid, siis 800st allapoole ta enne 2027. aasta keskpaika hetkel ei luba,” selgitab Hääl. “Põhjus selleks on hästi lihtne - sisuliselt märtsist alates on elatud reservide peal, mis nüüdseks on rekordmadal.” Isegi kui Hormuzi väin nüüd avaneb, siis sellega veel olukord Hääle sõnul kiirelt ei parane. “Varude taastamine samaaegselt tarbimise kõrghooajaga võtab ma arvan, vähemalt kuus kuud, aga vabalt rohkemgi aega,” selgitab Hääl. Seega jääb 1,5-1,7 eurone kütuseliitri jaehind järgmistel kuudel ka Eestis normaalsuseks. Saates on teemaks veel eelmisel nädalal Äripäevas käsitletud Eesti riikliku kütusevarude probleem seoses biokütuse kohustuse täitmisega ning ka Alexela ja Eleringi vaheline kohtuvaidlus Paldiski LNG-haalamiskai renditasude üle. Muu hulgas avaldab Hääl, et Alexela kavatseb oma Paldiski gaasijaamaga osaleda Eleringi hajutatud taaskäivitamise hankes ning samas kritiseerib ta saates ka Eesti energiapoliitika kujundamist, mis on olnud tema sõnul liialt Eleringi-keskne. Saate lõpuosas on kõne all Eesti energiajulgeolek laiemalt, teemadeks Paldiskisse planeeritav vesisalvesti, tuumajaam, kliimaseaduse eelnõu ja heitmekogustega kauplemise süsteem. Saadet juhib Lauri Leet. Pildil Marti Hääl. Foto autor: Raul Mee.

Elukondliku kinnisvara arendamine ärilinnakus on ellujäämise küsimus, tõdesid Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm ja US Real Estate`i juhatuse esimees Kaarel Loigu saates Kinnisvaraund. "Maailmas räägitakse 15 minuti linnadest, 5 minuti linnadest - aga me võime rääkida ka 1 minuti linnast või ka 3 minuti linnast. Kui sa oled heas asukohas ja sul on teenused käe-jala juures, siis see on super," märkis Loigu elupindade olulisuse kohta ärilinnakus. "Sama siin," täiendas Kalm. "Kui tahame piirkonda elama panna ja seda mõlemasuunaliselt, siis tuleb tagada, et linlased tuleksid mere äärde ja külalisi võtaksime ööpäev läbi vastu." Oluline on siin multifunktsionaalsus. Ent see kõik nõuab omalt poolt investeeringuid. Need aga omakorda sõltuvad Tallinna poolsest planeeringute menetlemisest. Saatekülalised võtsid selle teema ette kohati terava kriitikaga. Lisaks tunnistati sellega seoses ka investeeringutest ilmajäämist. Saates avavad Loigu ja Kalm kõrvuti paiknevate Talsinki ja Tallinna Sadama ambitsioone. Välja joonistus ka ühine visioon. Mõlemad saatekülalised avasid perspektiivi aastal 2027, aga ka ambitsiooni 2030. Küsitles Siim Sultson. Fotol (fotografeeris Siim Sultson) on Valdo Kalm ja Kaarel Loigu.

Kuigi väljapoole võib paista, müük sujub õlitatult ja tehingud muudkui tulevad, on tegelikkus suletud uste taga sageli hoopis teistsugune. Idufirma Knowzilla asutaja Liina Laas avastas selle ehmatava tõsiasja, kui tegi oma uue platvormi arendamiseks põhjaliku eeltöö ja rääkis ligi 150 müügijuhiga üle Euroopa. „Väga üllatav oli see, et isegi väga suurtel organisatsioonidel pole tegelikult head müügiprotsessi paigas. Me vaatame kõrvalt, et oh, kõigil läheb hästi ja müük jookseb, aga tegelikult on seal kapoti all tihti täielik kaos,“ tunnistab Laas saates „Ükssarvikute kasvulava“. Laasi sõnul on selline kaose varjamine ja süsteemitus eriti ohtlik uute töötajate värbamisel. Müügiinimeste kiire voolavus on idufirmadele tohutu kulu. „Kui võtad müügiinimese tööle, siis kõigepealt ta õpib. Kui ta hakkama ei saa ja sa pead ta välja vahetama, on see ettevõttele ligi 50 000eurone kulu. Ometi ei raatsita tihti panustada korralikku juhendamisse ja uute talentide motivatsioon raugeb kiiresti,“ selgitab pikaaegse kogemusega iduettevõtja. Eestis kipub Laasi hinnangul lisaks protsesside puudumisele kummitama ka sündroom, mida ta nimetab „Schrödingeri tooteks“ – ehitatakse valmis küll suurepärane asi, kuid eeldatakse, et kliendid tulevad ja ostavad seda ise, ilma et keegi peaks reaalselt müügitööd tegema. Saates „Ükssarvikute kasvulava“ räägib Laas põhjalikumalt, kuidas tehisintellektil põhinev platvorm Knowzilla aitab seda müügikaost korrastada, toimides uutele müüjatele reaalsete „lahinguolukordade" simulaatorina. Lisaks jagab Laas oma õppetunde ükssarvikust Deel, kus ta ehitas nullist üles ja juhtis Ida-Euroopa regiooni müügimeeskonda. Saatekülaline on Knowzilla asutaja Liina Laas. Saadet juhib Tarmo Virki. Foto: Liina Laas.

Kuidas teha geopoliitiliste pingete taustal investeerimisotsuseid ja millised tulevikustsenaariumid tasub läbi mängida, jagasid lähemalt selle valdkonda asjatundjad. Seekordne Äripäeva raadio saade “Finantsuudised fookuses” viib kuulajad Pärnu finantskonverentsile, kus kõlasid kaks sisukat arutelu Eesti majanduse hetkeseisust ja tulevikust. Ühes vestluses otsitakse vastust küsimusele, kas Leedu on Eestist tõepoolest möödunud või sõltub järeldus valitud mõõdikust. Teises arutelus vaadatakse otsa maailmale, kus geopoliitiline ebakindlus on saanud uueks normaalsuseks, ning arutletakse, milliseid otsuseid peavad juhid ja finantsjuhid sellises keskkonnas tegema. Saate esimeses osas annab Eesti Panga majanduspoliitika ja -prognooside allosakonna juhataja Rasmus Kattai ülevaate Eesti majanduse olukorrast ja väljavaadetest. Juttu tuleb sellest, mida näitavad erinevad SKP mõõdikud, kuidas on muutunud inimeste ostujõud, miks võib Leedu ja Eesti võrdlemine anda vastukäivaid tulemusi ning millest sõltub Eesti majanduskasv lähiaastatel. Samuti puudutatakse investeeringute tõhusust, riigirahanduse väljakutseid ja ebakindluse mõju ettevõtete otsustele. Saate teises osas arutletakse selle üle, millisteks tulevikustsenaariumideks peaksid ettevõtted ja finantsjuhid valmistuma. Vestlusringi juhib Invego finantsjuht Tõnis Teinemaa ning oma vaateid jagavad Ukraina-Eesti kaitsetehnoloogiaettevõtte Farsight Vision strateegiliste partnerlussuhete juht ja endine Eesti õhuväe ülem Jaak Tarien, maailma ühe suurema kindlustusmaakleri Howden Eesti partner Mart Mere ning INVL Family Office’i investeerimisstrateeg Rait Kondor. Kõne alla tulevad geopoliitilised pinged, investeerimisotsuste tegemine määramatus keskkonnas, küber- ja kindlustusriskid, Eesti konkurentsieelised, demograafilised väljakutsed ning see, kuidas hoida pikaajalist vaadet ajal, mil järgmise kriisi saabumist on võimatu ennustada. Saatejuht on Paavo Siimann. Fotol Rasmus Kattai. Autor: Raul Mee

Ma mõtlesin, et väga kummastav oleks, kui Eesti pingutaks 2030. aastaks oma asjad valmis ja siis viis aastat oleks seal võililled teisel pool Iklat, sõnas Nordecon ASi ehituse ja kinnisvara arenduse valdkonna juht ning juhatuse liige Tarmo Pohlak Rail Baltica perspektiivi kohta saates "Eetris on ehitusuudised". Saates tuli juttu Eesti ehitusturu seisust praegu: hoonete ehitusest, taristuehitusest. Kas turul on töö lõppemas või on just juurde tulemas? Teemaks tuli ka peatöövõtjate omavaheline konkurents. Kas neid on liiga palju? Lisaks tulid kõne alla julgeolekualased ehitused. Ja loomulikult Rail Baltica: mis seda ees ootab? Pohlak tegi Eesti ehitusturu prognoosi 2027 ja ostuas, mis saab siis, kui Ukraina sõda peaks lõppema? Saates küsis Siim Sultson. Fotol (pildistas Siim Sultson) on Tarmo Pohlak.

Kuigi energiaettevõtete hinnangul on vastuseis tuuleparkide rajamisele võrreldes eelmise aastaga veidi leebunud, otsitakse protsesside kiirendamiseks pidevalt uusi võimalusi ning värskendatakse kohalikele pakutavaid hüvesid. Mai alguses vesinikutootja Northern Europe Energy grupiga memorandumi sõlminud tuuleenergia arendaja Vindr Balticu juht Marko Viiding ütleb saates “Energiatund”, et nad on valmis kohalikele pakkuma laias valikus teenuseid ja ka raha. “Olles rääkinud inimestega erinevates Eesti piirkondades oleme jõudnud arusaamale, et soodsam elekter tegelikult ei ole võluvits,” sõnastab Viiding. Tihti tuleb tema sõnul välja hoopis et näiteks teede korrashoid, tolmukattega tee asfaldi alla panemine või siis hoopis armastatud järveäärse puhkekoha korrastamine on tegevused, mida kohalikud soovivad. Lisaks ei välista Vindr ka inimestele maksmist. “See, et inimesed näevad, et nende pangaarvele tuleb kasvõi näiteks üks täiendav Eesti keskmine brutopalk juurde lisaks kõigele muule.” Taastuvenergiatootja Sunly maajuht Klaus Pilar märgib samuti et kogukonnaga kohe dialoogi astumine ja nende ärakuulamine on kriitiliselt tähtis. “Meie põhiline lähenemine on, et kogukond ise ütleks, mis on need murekohad, mida võiks lahendada, neid Tallinna kontoris välja ei mõtle.” Küll aga räägib Sunly kogemus Pilari sõnul seda, et suures plaanis on just soodsam elekter see, mis on olulisim. “Oleme teinud erinevaid investeeringuid, mis kogukonnad on soovinud, aga suures pildis, mis lõpuks välja joonistub ja mis me ka avalike arvamuste küsitlustes kõige rohkem välja tuleb, on soodne elekter.” Saade keskendub tuuleparkide arendamisele Eestis ja analüüb protsessi läbi energeetikaettevõtete, kohalike omavalitsuste ja kogukondade koostöö. Saate peamised teemad on pikaajalised elektri müügilepingud (PPA) ning arendajate strateegiad kohalike elanike poolehoiu võitmiseks. Arutelu rõhutab, et edukas taastuvenergia arendamine nõuab läbipaistvat infovahetust ja kohaliku tasandi majanduslikku kasu. Lisaks Marko Viidingule ja Klaus Pilarile annab oma kommentaari saate teise osa alguses ka Viljandi valla ehitusosakonna juht Evelin Orik. Viljandi valda soovib tuuleparki rajada Vindr. Saadet juhib Lauri Leet. Fotol plakat tuulikute vastasest tagasihoidlkust meeleavaldusest eelmisel aaatal Väike-Maarjas. Foto autor: Liis Treimann.

Koolidel ei ole tööstusele pakkuda nii palju noori, nagu ettevõtted vajavad, ja värbamisega tuleb alustada varakult, räägivad Tehnoloogiakolledži Techno TLN tööstustehnoloogia valdkonna juht Ander Sile ja Eesti Masinatööstuse Liidu juht Andri Haran. Tööstussektor on pikalt ponnistanud, et tööstus oleks noorte karjäärivalikutes. Selleks tuleb noore inimese värbamist alustada varakult, pakkuda praktikakohti ja hoida tööstusettevõtteid pildil. Tehnoloogiakolledži Techno TLN tööstustehnoloogia valdkonna juhi Ander Sile on viimastel aastatel ja kitsamalt kevadeti näinud, et aktiivsed ettevõtted pöörduvad ise enne lõpetamisi kooli poole, et tutvuda noortega ja kutsuda neid tööle. “See on ikka nii, et mida rohkem majandus tõuseb, seda aktiivsemalt tulevad ka ettevõtted meie juurde,” selgitab Sile. “Kahjuks on siin üks suur “aga”. Meil ei ole nii palju noori [pakkuda, nagu turg vajaks],” sõnab Sile. “Kui võtta näiteks CNC-metallilõikepingi õpe, siis sellel alal lõpetab meil tänavu ainult kuus noort. Valdkonna tutvustamine ja erialade reklaam on see, mida peaks noortele rohkem tegema.” Valdkonna turundamiseks ja reklaamiseks on Sile sõnul mitu võimalust ning viimastel aastatel on tema hinnangul suurt rolli mänginud näiteks Inseneriakadeemia. “On erinevaid õpitubasid või avatud tehaste päev, aga palju tegevusi on seotud just Inseneriakadeemiaga. Kindlasti on inseneeria populariseerimisel kaasa aidanud.” Eesti Masinatööstuse Liidu juhi Andri Harani sõnul on siiski suur mure see, et otse koolipingist ei soovita noort tööle võtta. “Koolis olevat noort või koolist tulevat noort ei kipu ettevõtted tööle võtma. Pigem soovitakse kohe 3‒5aastase kogemusega spetsialisti,” märkis Haran. “Kust need 3‒5aastase kogemusega inimesed tulevad, kui neile võimalust ei anta? Siin peavad ettevõtted natuke peeglisse vaatama ja looma võimalused, et tööjõud meil pika aja vältel päriselt tekiks. Noortele tuleb need võimalused anda nii praktikakohtade loomise kui ka esimese töökoha pakkumise kaudu,” ütles ta. Haran selgitas, et kui ettevõtted soovivad tulevikus olla tööjõu jaoks konkurentsivõimelised ja tagada, et inimesed sooviksid nende juurde tööle tulla, siis tuleks noorte värbamisega ja kuvandi loomisega tegelema hakata juba varakult. Masinatööstuse liidu juht selgitas, et ettevõtted on erinevad, mõned on praktikaprogrammide läbiviimiseks määranud eraldi vastutajad ja mõnedes ettevõtetes ei soovita üldse praktikante võtta. “Teised võib-olla tõesti ei vaata seda veel sellise pilguga ja pigem nähakse seda kui segavat faktorit, et keegi peab ju selle noorega tegelema, teda juhendama ning see võtab ära kellegi tööaja,” tõi Haran näiteks. Harani sõnul peaks praktika olema väärtuslik kogemus, sest noore inimese kogemus ühes ettevõttes võib kujundada terve tööstusharu mainet. “Paraku on nii, et üks tõrvatilk meepotis võib rikkuda kogu meepoti. Sellega tuleb olla hoolas, kuidas sa [praktikat] pakud ja kuidas sa noortega hakkama saad. Lõpuks sa ei esinda ainult enda tehast, vaid kogu sektorit. Ja muljed on kerged tekkima,” märkis Haran. Saadet juhtis Harro Puusild. Saadet toetab AJ Tooted. Pildil Andri Haran ja Ander Sile. Autor: Harro Puusild

Mis juhtub Tallinnaga siis, kui kaob elekter, katkeb side või tekib ulatuslik julgeolekukriis? Kui palju saab loota linnale, kui palju peavad valmis olema inimesed ise ning millist rolli mängivad Eesti kaitse- ja tehnoloogiaettevõtted? Sisuturundussaates keskendutakse elanikkonna kaitsele, kriisivalmidusele ja koostööle erasektori ning omavalitsuste vahel. Arutatakse, millised on Tallinna suurimad haavatavused elektri- või sidekatkestuse korral, kuidas tehnoloogia aitab kriise ennetada ning millised lahendused võiksid viie aasta pärast muuta pealinna oluliselt turvalisemaks ja vastupidavamaks. Vestluses vaadatakse otsa Ukraina kogemusele, Eesti kaitsetööstuse arengule ning küsimusele, kuidas muuta kriisivalmidus pikaajaliseks strateegiliseks tugevuseks. Saates on külalisteks Tallinna abilinnapea Kristjan Järvan, Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu tegevjuht Kalev Koidumäe, kaitsetehnoloogiaettevõtte HexTech tegevjuht Sten Nurmsalu. Saadet juhib: Lauri Toomsalu. Foto: Tallinna Strateegiakeskus.

Tänavu pälvis "Riigikaitsjate toetaja“ tunnustuse 527 ettevõtet ja organisatsiooni. Kaitseministeeriumi tänuürituselt valminud saates räägivad A. Le Coqi, Bolt Operations OÜ ja Rõngu Pagari esindajad, miks nad peavad riigikaitsesse panustamist oluliseks ning kuidas saavad tööandjad toetada nii reservväelasi kui ka Eesti laiemat julgeolekut. "Esimesel aastal esitati tunnustusele 50 ettevõtet, tänavu juba üle 650. Suurusjärk on muutunud,“ ütleb saates Kaitseministeeriumi kantsler Kaimo Kuusk, viidates ettevõtjate järjest kasvavale huvile riigikaitsesse panustada. Saates räägitakse sellest, kuidas on muutunud ettevõtete roll Eesti julgeoleku tugevdamisel ning miks ei käsitleta riigikaitset enam üksnes kaitseväe või riigiasutuste ülesandena. Juttu tuleb reservväelaste toetamisest, kriisivalmidusest ning ettevõtete vastutusest olukorras, kus julgeolekukeskkond muutub üha keerulisemaks. Kaitseväe juhataja kindralleitnant Andrus Merilo sõnul sõltub riigi kaitsevõime suurel määral sellest, kui hästi on selleks valmis kogu ühiskond. „Kaitsevägi võib pidada lahinguid, aga sõda peab terve riik,“ märgib ta. Kaitseliidu ülem kindralmajor Ilmar Tamm toob saates esile, et ettevõtete ja eraisikute panus riigikaitsesse ulatub palju kaugemale kui üksikud annetused või toetused. Tema sõnul aitavad sellised algatused arendada nii tehnoloogilist võimekust kui ka järelkasvu. „Kui me noortega saame süsteemselt tegeleda ja meil on selleks ressursse, siis neid vilju lõikame kümne aasta pärast, kui mitte varem,“ ütleb Tamm. Lisaks riigi ja kaitsevaldkonna vaatele kuuleb saates ka tunnustuse pälvinud ettevõtete kogemusi. Kuldtaseme tunnustuse saanud A. Le Coq räägib digilaigu märgistusega toodetest, mille kaudu toetatakse Reservväelaste fondi tegevust. Hõbetaseme tunnustuse pälvinud Bolt tutvustab võimalusi, kuidas ettevõtte teenuste kaudu saab anda oma panuse Eesti riigikaitsesse. Rõngu Pagar räägib algatusest, mille raames pakutakse laigulises vormis riigikaitsjatele tasuta kuuma jooki ja pirukat. Ettevõtte juht selgitab, miks nähakse sellistes sammudes võimalust avaldada tunnustust inimestele, kes panustavad Eesti julgeolekusse. Saates arutletakse ka selle üle, milline võiks olla ettevõtete roll riigikaitses tulevikus ning kuidas riigi, ettevõtjate ja ühiskonna koostöö aitab tugevdada Eesti vastupanuvõimet. Intervjueeris Juuli Nemvalts. Foto allikas: Kaitseministeerium

Täiskasvanute koolitaja kutse taotlemine võib esmapilgul tunduda lihtsalt professionaalse pädevuse tõendamisena. Kes aga on selle teekonna läbi käinud, neile tähendab see sageli palju enamat. Saates „Õppetund“ räägime mida annab kutse taotlemise protsess koolitajale endale ning milliseid avastusi see kaasa võib tuua. Oma kogemusi jagavad haridusmentor Triinu Pääsik, Nordic Koolitus koolitaja Madis Roosalu ja koolitaja ning teatriekspert Kristiina Garancis. Kuuleme, mis neid kutset taotlema ajendas, kuidas nad protsessiks valmistusid ning milliste väljakutsete ja küsimustega tuli teekonna jooksul silmitsi seista. Nende kogemuste põhjal ei piirdu kutse taotlemine üksnes pädevuse tõendamisega, vaid pakub lisaks võimalust oma senist kogemust koolitajana mõtestada, süsteemsemalt sõnastada ning teadlikumalt oma professionaalset identiteeti kujundada. Räägime ka kutseeksamist, kutsestandardist ja kogu süsteemi toimimisest. Külalised jagavad ausalt, mis oli protsessi juures keeruline, mis toetas õppimist ning kuidas kujunes nende hinnang kogu kogemusele. Juttu tuleb nii eneseanalüüsist, tõendusmaterjalide kogumisest, erialase terminoloogia omandamisest kui ka sellest, kuidas praktiline kogemus seostub andragoogiliste põhimõtete ja teaduspõhisema lähenemisega. Selgub, et kutse taotlemise suurim väärtus ei pruugi peituda mitte lõpptulemuses, vaid teekonnas endas. Saadet juhib Helen Lükepak. Pildil Triinu Pääsik, Madis Roosalu ja Kristiina Garancis. Foto: Andres Laanem

Tehisintellekt on viimastel aastal muutnud Eesti väikeettevõtjate ja start-uppide maailma kiiremini, kui keegi oskas oodata ning tehisaru liigkasutamine on seotud ka selgete ohtudega. Kui ühed ettevõtjad sõidavad justkui tehisintellekti kiirrongil, kus AI‑agendid töötavad terminalides hommikust õhtuni, vaatavad teised seda kõike kaugelt jaamaplatvormilt ja ei saa enam aru, millega need teised seal tegelevad. Saatekülaline, konverentside moderaator, startup-mentor ja ettevõttete Human Intellect ja Roofit.Solar kaasasutajaasutaja Helen Anijalg jagab üllatavaid lugusid. Näiteks lugu mehest, kes oli kuude kaupa AI‑agentidega niivõrd süvenenult suhelnud, et ühele üritusele kohale tulles tundis ta inimeste seas end ebamugavalt ja võõrana. Näide peegeldab ühte uut ja laiemat trendi: tehisintellekt on jõudnud inimeste juurde, kellelt seda kõige vähem oodati, ja muutnud nende igapäeva nii radikaalselt, et lähedasedki ei saa enam aru, kuhu nende aeg kaob või millega nad tegelevad. Kui tehnoloogia annab igale väikeettevõtjale jõu üksi kiiresti lendu minna, tekib paradoksaalselt vastupidine probleem: ideede puudus ja inimliku kontakti nappus. Helen kirjeldab, et tema korraldatud väikestel kokkusaamistel sünnib sageli "popcorni-efekt" - kui üks osaleja jagab oma takistust, leiab keegi teine laua tagant just selle puuduva pusletüki, mida üksinda otsides ei leitud. Eriti suure mõjuga on need kohtumised inimestele, kes on koondamise tõttu üksi jäänud ja silmitsi tundmatusega. Saatest selgub ka, miks 80 protsenti väikeettevõtjatest peab iseendast rääkimist kõige hirmutavamaks osaks ettevõtlusest. Lõpetuseks jõuab vestlus küsimuseni, kas oled piisavalt julge, et oma vajadusi ja soove ettevõtjana valjusti välja öelda. Helen julgustab kõiki ettevõtjaid leidma oma supervõimet ja otsima inimesi, kelle oskused täiendaksid tema oskusi sest ükski inimene ei saa olla hea kõiges. Saates tuleb juttu ka sellest, miks äriideede hind on vaid 10 senti ämbritäis ja loeb vaid see, kui neid päriselt ellu viia. Saatejuht on Mare Timian. Pildil Mare Timian ja Helen Anijalg. Foto: Andres Laanem

Pandeemia, energiakriis, sõda Ukrainas ja kõikuvad sisendhinnad panevad viimastel aastatel Eesti taristusektori keerulisse olukorda. Kuidas ehitada ja planeerida pikaajalisi projekte maailmas, kus olud muutuvad kiiremini kui objektid valmida jõuavad? Äripäeva raadio saates “Targem taristu“ arutlevad Verston Eesti ärijuht Tarvi Kliimask, Rail Baltic Estonia tehniline juht Lauri Ulm ning Transpordiameti teehoiuteenistuse direktor Janno Sammul, millised on viimaste aastate suurimad väljakutsed ning milliseid õppetunde sektor järjestikustest kriisidest kaasa võtab. Räägitakse, kuidas, kuidas mõjutavad taristuehitust koroonapandeemia, sõja tõttu katkenud tarneahelad ning enneolematu surve sisendhindadele. Taristuehitus on üks kütusemahukamaid tegevusalasid ning olukorras, kus diislikütuse hind kerkib lühikese ajaga rekordtasemele, satuvad surve alla ka juba sõlmitud lepingud. Jutuks on ka bituumeni hind, mille mõju ulatub paljude tee-ehitusprojektide puhul kümnetesse protsentidesse kogu lepingu maksumusest. Saatekülalised nendivad, et kõige suurem probleem ei pruugi olla mitte hinnatõus ise, vaid hoopis ettearvamatus. Kui ettevõtted ei tea, millised on investeeringumahud aasta või kahe pärast, muutub keeruliseks nii inimeste hoidmine, tehnika arendamine kui ka pikaajaliste otsuste tegemine. Saates arutletakse, millist mõju avaldab taristusektorile rahastuse kõikuvus ning miks võib ebastabiilne investeerimiskeskkond kahjustada kogu valdkonna võimekust rohkemgi kui üksik hinnatõus. Teemaks tuleb ka see, kas ja kuidas peaksid muutuma tellijate ja töövõtjate vahelised suhted. Kas senine mudel, kus suurem osa riskidest jääb ehitajale, on kiiresti muutuvas maailmas enam jätkusuutlik? Milliseid võimalusi pakuvad uued lepingumudelid, näiteks Rail Balticu projektides kasutatavad alliansslepingud, ning kuidas võiksid taristuehituse hinnaindeksid aidata lepinguid tasakaalus hoida? Saadet juhib Rasmus Kagge. Fotol (vasakult) Verston Eesti ärijuht Tarvi Kliimask, Rail Baltic Estonia tehniline juht Lauri Ulm, saatejuht Rasmus Kagge ja Transpordiameti teehoiuteenistuse direktor Janno Sammul. Foto autor: Merlin Zuzjonok.

Mida teha, kuid investeering kallisse äriinfokeskkonda või tehisintellekti tööriista ähvardab luhtuda, sest kasutamine ei taha vedu võtta? Infopanga juhi Elis Tomsoni sõnul algavad probleemid sageli juba müügiprotsessi alguses, kus ei suudeta kliendi tegelikku probleemi piisavalt sügavalt kaardistada. AI-koolitaja Priit Ilomets rõhutab, et tegemist pole tehnoloogilise, vaid psühholoogilise vastupanuga. Kuigi juhtkond võib näha teenuse väärtust, jäävad tegelikud kasutajad – müügi-, turundus- ja finantsinimesed – sageli kõrvale. "Kui nende muresid ei kaardistatud piisavalt, siis ei hakka nad seda kasutama, see tähendab, et juba kliendi esimene teekond toote juurde on nõrk," selgitab Tomson. Inimesed on harjunud oma igapäevaste tööriistadega nagu Google ja Excel ning uue lahenduse õppimine tundub neile tihedas graafikus lihtsalt lisakoormusena. „Kui töötajatel ei teki ahaa-hetk, kus nad mõistavad, kuidas tööriist nende elu päriselt lihtsamaks teeb, siis vaibub esialgne entusiasm kiiresti,“ kirjeldab Ilomets üsna levinud mõttemustrit. Selleks, et tehnoloogia päriselt kanda kinnitaks, peab muutus algama juhtkonnast. Ilomets märgib, et parim viis töötajaid veenda ei ole jutlus, vaid praktiline eeskuju: "Juht lihtsalt teeb demo sellest, kuidas ta tööd teeb. Ole see, kes sa tahad, et su töötajad oleksid!" Ilomets toob näiteks keemiast tuntud mõiste „aktivatsioonienergia“ – protsessi käivitamiseks peab esimene energia hulk olema väga suur ja tehnoloogilistes uuendustes võiks selleks olla juhi eeskuju. Elis Tomson toob saates hea näite sellisest energiast isikliku kogemuse kaudu Äripäeva vaibkoodimise koolitusel. "Ma olin ise nii elevil, kui ma esimese asja olin valmis ehitanud. Näitasin seda oma inimestele, kelle jaoks ma seda tegin ja vaimustus oli nakkav. Nüüdseks on meeskonnas juba neli inimest, kes ehitavad endale ise abilisi ning säästavad nii aega varem tunde võtnud töö pealt. Juht ise peab olema number üks fänn," võtab Tomson teema kokku. Priit Ilomets ennustab organisatsioonide struktuuris suuri nihkeid. Hierarhilised püramiidid muutuvad lamedamaks ning rutiinse töö võtavad üle tehisintellekti agendid. „Inimese rolliks jääb olla ülevaataja, kes suunab protsesse ja kontrollib kvaliteeti,“ arvab ta. Selles uues maailmas muutub probleemide lahendamise oskusest (problem solving) olulisemaks probleemide leidmise oskus (problem finding). Ilomets küsib retooriliselt: "Kas sa suudad küsida, mis on hea probleem, mida lahendada? Kui õige fookus on leitud, siis on tehnoloogiline ressurss vastuse saamiseks juba kättesaadav.“ Eksperdid hoiatavad ka, et need ettevõtted, kes julgevad AI-d katsetada ja juurutada, muutuvad oluliselt produktiivsemaks, passiivsed ootajad võivad avastada end aga ületamatu kuristiku servalt. Saadet juhib Sigrid Kõiv. Pildil Elis Tomson ja Priit Ilomets. Foto autor: Sigrid Kõiv.

Äripäeva raadio saates räägivad Hairmagicu asutaja Kristiina Kalev ja tema tütar, Cybercat juuksesalongis tegutsev Maria Kanter ettevõttest, mis on Eestis üks väheseid, kes valmistab juuksepikendusi ja parukaid algusest lõpuni kohapeal. Vesteldakse sellest, kuidas aastakümneid tegutsenud juuksurisalongist kasvas välja tootmisettevõte, milliseid väljakutseid tõi kaasa oma tehnoloogia arendamine ning miks on kvaliteetsed slaavi juuksed maailmas nii hinnatud. Saates räägitakse ka ema ja tütre koostööst ettevõtluses, klientide vahetust tagasisidest ning sellest, kuidas juuksed mõjutavad nii naise kui mehe enesekindlust rohkem, kui arvata võiks. Saates arutletakse ka meditsiiniliste parukate teemal, räägitakse juuste annetamisest ning sellest, kuidas käsitöö, tehnoloogia ja tehisintellekt tänapäeva ilumaailmas kokku saavad. Sisuturundussaadet juhib Riina Jussila. Pildil Kristiina Kalev ja Maria Kanter. Foto: Riina Jussila

Tulemusturundust peetakse sageli kõige paremini mõõdetavaks turundusvaldkonnaks, kuid tegelikkuses on pilt muutunud märksa keerulisemaks. Andmekaitse piirangud, platvormide algoritmid ja pikad ostuteekonnad on muutnud küsimuse „mis müügi tõi?“ oluliselt raskemaks kui veel mõni aasta tagasi. Saates arutlevad Uus Maa turundusjuht ja juhatuse liige Kaie Kass ning Realist Digitali juhatuse liige Birgit Karus selle üle, kuidas ettevõtted peaksid täna turundustulemusi mõõtma ning millised mõõdikud aitavad päriselt äri kasvatada. Juttu tuleb brändingu ja tulemusturunduse seostest, turunduseelarve jaotamisest, loovuse kasvavast rollist ning sellest, miks ainult tehnilistest oskustest enam heaks tulemusturundajaks saamiseks ei piisa. Kass räägib kinnisvaraturu näitel, kuidas on muutunud digikanalite kasutamine ning miks spetsialiseerumine on toonud paremaid tulemusi kui hunt Kriimsilma tüüpi turundusspetsialistide kasutamine. Karus selgitab, miks ettevõtted kipuvad sageli mõõtma valesid asju ning kuidas hinnata kampaaniate mõju olukorras, kus ostuotsus võib sündida alles kuude pärast. Eksperdikommentaaris arutleb Mediabrokeri e-commerce’i ja digistrateegiajuht Kaarel Kukk selle üle, kuidas jõuda tarbijani killustunud infokeskkonnas, kus igaüks tegutseb oma "mullis", ning miks bränd peab olema nähtav juba enne ostuotsuse kujunemist. Saadet juhib Keit Alev. Fotol: Saatejuht Keit Alev, Uus Maa turundusjuht Kaie Kass, Realist Digital'i juhatuse liige Birgit Karus ja Mediabrokeri digistrateegiajuht Kaarel Kukk. Allikas: Äripäev

Tehniliste B2B-lahenduste müügis ei piisa heast tootest, sest tehinguni jõudmine eeldab tugevat ettevalmistust, järjepidevat kliendisuhet ja selget järgmist sammu, räägib Filter Solutions OÜ müügijuht Kaarel Keerd. Saates „Nimed müügitahvlil“ tuleb juttu sellest, kuidas keerukate insenertehniliste lahenduste müügis usaldust ehitada ning muuta ka kaotatud müügivõimalused tulevasteks võitudeks. Keerd jagab kogemusi müügiinsenerist juhiks kasvamisest, müügitiimi juhtimisest ja sellest, miks parim müügiinimene ei pruugi automaatselt olla parim tiimijuht. Samuti räägitakse CRM-i rollist müügitöö juhtimisel, kliendisuhete järjepidevast hoidmisest ja sellest, kuidas müüja saab kujuneda kliendi jaoks pelgast pakkujast nõuandjaks ja partneriks. Saade on kasulik müügiinimestele, müügijuhtidele ja ettevõtete juhtidele, kes tahavad tehnilises B2B-müügis teadlikumalt kasvatada nii usaldust, müügitoru kui ka tiimi tulemuslikkust. Saadet juhib Dominate Salesi juht Silver Rooger. Pildil Kaarel Keerd ja Silver Rooger. Allikas: Äripäev

Tehisaru, andmeanalüütika ja automatiseerimine muudavad ettevõtete tööd varasemast palju kiiremini. Kuid kui palju muudab tehnoloogia juhtimist ennast? Kas tuleviku juht teeb otsuseid andmete, kõhutunde või tehisaru soovituste põhjal? Millised on need ülesanded, mida ei tasuks automatiseerida isegi siis, kui tehnoloogia seda võimaldaks? Pärnu Juhtimiskonverentsil kõlanud aruteluringis räägivad Eesti suurima eratervishoiuettevõtte Meliva tegevjuht Marja-Liisa Alop ja Telia võrgujuht Mihkel Kõiv, kuidas tehnoloogiline areng on muutnud juhtide igapäevatööd, millist rolli mängivad andmed otsuste tegemisel ja miks muutub järjest olulisemaks juhtide tehnoloogiline kirjaoskus. Saates arutatakse, kuidas andmepõhine juhtimine aitab teha kiiremaid ja paremaid otsuseid, millistes olukordades jääb määravaks inimese enda kogemus ja intuitsioon ning kuidas tehisaru kasutatakse juba täna nii tervishoius kui ka telekommunikatsioonis. Vesteldakse ka teemal, miks ei tohiks ettevõtted automatiseerida kiiruga ja pinnapealselt läbi mõeldud protsesse ning kuidas leida tasakaal tehnoloogia, turvalisuse ja inimliku kontakti vahel. Koos saatekülalistega vaadatakse tulevikku ning arutletakse, milliseid oskusi vajavad juhid maailmas, kus tehnoloogia muutub järjest loomulikumaks osaks igapäevasest tööst. Vestlust juhib Olari Miiter. Fotol: Meliva tegevjuht Marja-Liisa Alop Foto: Raul Mee

Wandoo Finance’i asutaja ja tegevjuht Iveta Bruvele usub, et finantsteenuste järgmine suur kasv tuleb piirkondades, kus miljonitel inimestel puudub endiselt kiire ja mugav ligipääs finantsteenustele ning turgu tuleb alles kujundada. Just seetõttu näeb ta märkimisväärset potentsiaali Ladina-Ameerikas, kus nõudlus kasvab kiiremini kui konkurents. Saates räägib Bruvele, kuidas Wandoo Finance on jõudnud Euroopa ja Lõuna-Ameerika turgudele ning kuidas tehnoloogia aitab teha kalkuleeritud laenuotsuseid sekunditega. Lisaks toob Bruvele välja, millised plaanid on tal Eestis ning kuhu soovib Wandoo Finance’iga välja jõuda. Saadet juhib Simo Sepp. Saade on inglise keeles. Fotol Iveta Bruvele, foto autor: Simo Sepp

Ajal, mil paljud kõndisid suurtest ja säravatest ehetest ringiga mööda, oli just moelooja Lilli Jahilo üks esimesi, kes neid märkas, ostis ja hiljem ka oma stuudios müüs. See andis ehtekunstnikule kinnituse, et ta ajab õiget asja. Tagasihoidlikest kaunistustest tüdinenud ehtekunstnik Sigrid Kuusk müüs oma ehteid juba õpingute ajal disainiturul. Need olid julged, silmatorkavad ja säravad pealekauba. “Inimesed käisid neist pehmelt öeldes ringiga mööda,” meenutas Kuusk vanu aegu. Küll aga jäid need silma paarile inimesele ja üks neist oli moelooja Lili Jahilo, kellega Sigrid Kuusk teeb praegugi koostööd. Teine oli Kuressaares asuva Pallopsoni disainipoe juht Piret Ots. Pallopson on samuti üks vähestest kohtadest, kus Kuuse ehteid praegu osta saab. Kokk-kondiiter-keevitaja Sigrid Kuusk õppis ehtekunstnikuks, samal ajal tegeles enda teise kire ehk fotograafiaga, õhtuti teenis leiba teenindajana ja töötas praktika järel veel ehtekunstniku Birgit Skolimowski juures. Seetõttu oli nii oma brändi kui ka särava SOHO kollektsiooni start üpris rahulik. “Natukene ikka tekkis see mõte ka, et kas ma teen ikka õiget asja. Aga kui Lilli juba ehted meelde jättis, siis ma mõtlesin, et okei, seal on ikkagi midagi,” kirjeldas Kuusk, kuidas ta enese kahtlused kõrvale lükkas. Saates “Lihtsalt alusta” rääkis Sigrid Kuusk enda teekonnast ettevõtjaks. Näiteks sellest, kuidas ta enne finants-coach’i palkamist andis lihtsalt raha käest. Ja kuidas tal tegelikult puudus igasugune huvi äri luua ning kuidas ta praegu otsib tasakaalu kunsti ja kasumi vahel. Veel jagas ta enda kogemust depressiooni ja rasketest hetkedest välja tulemisega. Saadet juhib Mai Kroonmäe. Foto: erakogu. Foto: Sigrid Kuusk

Ettevõtteid ohustavad küberpetturid ei ole tehnoloogias tugevad, küll aga tunnevad nad inimloomust, räägiti Äripäeva raadio saates "Kriisiplaan“. Stuudios olid Pangaliidu pettuste tõkestamise toimkonna juht Sandra Horma LHVst ning küberhügieeni asjatundja ja Phishbite’i asutaja Urmo Keskel. Juttu tuli sellest, miks petturid suudavad inimesi nii veenvalt manipuleerida, kuidas ettevõtetest võivad kaduda sajad tuhanded eurod ning miks ainult pankadele lootma jäämine ei ole lahendus. Saates arutati hiljutisi juhtumeid, rahamuulade rolli, välkmaksete riske, avalike registriandmete ärakasutamist ning seda, kuidas ettevõtted saavad oma finantshügieeni parandada. Sandra Horma rõhutas, et sageli algab kaitse väga lihtsatest reeglitest: "Mingist piirist alates peaksid ülekanded nõudma vähemalt kahe inimese kinnitust.“ Urmo Keskel lisas, et petturite tugevus pole tehnoloogias, vaid inimeste mõjutamises: "Nende kelmide suutlikkus inimesi manipuleerida on nii hea.“ Praktiliste soovitustena kõlab saates mitu lihtsat, kuid olulist põhimõtet: kontrolli suuremaid makseid, ära kinnita ootamatuid Smart‑ID või Mobiil‑ID päringuid, vaata üle lingid ja saatja aadressid ning ära kiirusta. Nagu saates öeldakse: "Kui ei saa aru, miks see Smart‑ID ette hüppas, siis ärme seda koodi sisse pane.“ See saade on mõeldud kõigile, kes tahavad oma raha, ettevõtet ja töötajaid petturite eest paremini kaitsta. Saadet juhib Hando Sinisalu. Fotol: Sandra Horma ja Urmo Keskel

Kuigi paljudes Harjumaa väikelinnades on uute kodude keskmine hind juba Tallinnaga võrreldavas suurusjärgus, leidub hulgaliselt põhjuseid, miks uued kodud kerkivad järjest enam Tallinnast välja. "Tallinna linna lähivaldades ehitatakse 10 000 elaniku kohta üle 50% rohkem kortereid kui Tallinnas. Tallinna poliitikud peaksid kõvasti mõtlema mis on läinud valesti, kuidas sai selline olukord tekkida," rääkis saates "Ruutmeetrite taga" kinnisvarainvestor ja -huviline Jürgen Kallo. Tema sõnul tasub igal kinnisvarainvestoril olla ka hobidemograaf ja urbanistika-huviline ning ta on koostanud oma statistika ja analüüsi ka Tallinna lähiümbruse valdade kohta ning see viitab mitmetele miinustele Tallinna osas. Samas oma kinnisvaraportfelli üüriäri ajamiseks on Kallo rajanud ainult Tallinnas. "Nõudlus on väljaspool Tallinna üsna suur." märkis saates sel nädalal Tallinna kuldse ringi ja Harjumaa asulate eluasemeturust Äripäevas põhjaliku looga maha saanud Äripäeva ajakirjanik Kristjan Kurg. Ta selgitab saates pikemalt Harjumaa linnade korterituru erinevusi võrreldes Tallinnaga. Saates tulebki pikemalt jutuks miks on Harjumaa väikelinnadel uusarenduste mõttes potentsiaal suur, kuidas toimib erinevates linnades järelturg, millised on üüriäri ajamise võimalused. Samuti oli jutuks hinnatase, transpordivõimalused ja elukeskkonna arengud üle Harjumaa. Saadet juhtis Lauri Leet. Fotol uusarendus Dublinis Ropemaker Place’i nimelises uusarenduses, foto autor Andras Kralla.

Diabeet ei pruugi endast kaua märku anda ning võib esimest korda avalduda ka kõrges eas, isegi inimesel, kes ei ole ülekaaluline, toitub korralikult ja liigub. “Tervisetarga” saates selgitab Eesti Diabeedikeskuse juhatuse liige, endokrinoloog Marju Past, miks tuleb veresuhkru kõrval vaadata üha enam südame, neerude, kehakaalu ja kogu ainevahetuse tervist. Saates tuleb juttu I ja II tüüpi diabeedist, rasedusdiabeedist, laste ja noorte haigestumisest ning sellest, kuidas pärilikkus, uni, toitumine, liikumine ja kehakaal haiguse riski mõjutavad. Past räägib ka V tüüpi diabeedist, mida seostatakse pikaajalise alatoitumise ja toitainete puudusega ning mille ravi nõuab tavapärasest ettevaatlikumat lähenemist. Lisaks selgitab ta, kuidas toimivad diabeediravimid, miks kaalulangetusravimid on nii suure tähelepanu alla sattunud ning miks bariaatriline kirurgia ei tähenda alati diabeedist lõplikku vabanemist. Saadet juhib Violetta Riidas. Pildil dr Marju Past Pildi autor Meeli Küttim

Eesti tee iseseisvuse taastamiseni oli tihedalt seotud keskkonnaalaste protestidega, millest algas ka keskkonna-alane koostöö Põhjamaade naabritega. „1980. aastate lõpus ei olnud avalikkuse mure seotud ainult poliitikaga, vaid see oli reaktsioon Nõukogude tööstuse poolt jäetud raskele keskkonnakoormusele,“ meenutab keskkonnaekspert Valdur Lahtvee. See on avaosa eriseeriast, millega tähistatakse Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse 35. aastapäeva. Järgnevate kuude jooksul heidab saatesari põhjaliku pilgu Põhjamaade ja Balti riikide suhetele – alates praeguste jätkusuutlikkuse edusammude ja digitaalse integratsiooni vahendite osas kuni globaalsete tulevikuriskide ja -võimalusteni aasta lõpus. Selles episoodis räägime muuhulgas ökoaktivismi metsikutest 90ndatest: kuidas varased rohelised liikumised otsisid üles ohtlikud Nõukogude sõjaväe jäägid, kiirguskohtad rannikul ja peatasid edukalt Lääne-Euroopast pärit ebaseaduslikud tööstusjäätmete veod. Samuti süveneme Põhjamaade mudelisse: kuidas Taani, Rootsi, Soome ja Norra pakkusid olulisi teadmisi, seadusandlikke mudeleid ja materiaalset tuge, mis aitasid Eestil oma keskkonnastandardeid ajakohastada, et lõpuks vastata ELi nõuetele. Ning jätkusuutlikkuse arengusse: kuidas jätkusuutliku arengu kontseptsioon muutus õpikute teooriatest, nagu „ökoloogiline jalajälg”, praktilisteks piirkondlikeks tegevusteks, nagu Baltic 21, ja kuidas Eestist sai rohelise digitaliseerimise teerajaja. Podcasti juhib Tarmo Virki. Podcast on inglise keeles. Pildil: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse vanemekspert Valdur Lahtvee mõtiskleb 35 aasta pikkuse Põhja-Balti rohelise koostöö üle. (Foto: Tarmo Virki)

Kriisiplaani saates on külas Tarmo Hõbe – Rally Estonia üks peakorraldajaid, endine Saku Suurhalli juht ja tänane T1 juht, kellega räägime kriisidest suurte avalike sündmuste ja rahvarohkete kohtade juhtimisel. Saates tuleb juttu sellest, kuidas valmistutakse kriisideks olukordades, kus mängus on tuhanded inimesed, kümned partnerid, tehnika, ilm, avalikkuse surve ja inimfaktor. Rally Estonia näitel selgitab Tarmo, kuidas planeeritakse turvalisust nelja tuhande ruutkilomeetri suurusel alal, millist rolli mängivad checklist’id, rahvusvahelised nõuded, tehnoloogia, juhtimiskeskus ja rallifännide enda vastutustunne. Samuti räägime juhtumitest, kus kõik ei ole läinud plaanipäraselt – näiteks Anne Veski kontserdi katkemisest Rally Estonia avashow’l – ja sellest, kuidas kriisist võib lõpuks sündida uus lugu. Saate teises pooles meenutab Tarmo Saku Suurhalli aega: ootamatult ära jäänud suurkontserte, publiku turvalisuse tagamist, evakuatsiooniplaane ja Covid-perioodi, mil tuli kiiresti leiutada täiesti uusi formaate – autokino, autokontserdid ja virtuaalsed suurüritused. Lõpuks räägime ka sellest, kuidas peaks kriisideks valmistuma tavaline ettevõte või avalik hoone: miks on vaja plaane, harjutamist, partnerite valmisolekut ja kiiret kommunikatsiooni. Tarmo rõhutab, et kriisi puhul on kõige tähtsam mitte tarduda, vaid tegutseda kohe, peatada kahju süvenemine, otsida lahendusi ja liikuda edasi. Saatejuht on Hando Sinisalu. Foto: Andras Kralla.

Ettevõtteid ohustavad küberpetturid ei ole tehnoloogias tugevad, küll aga tunnevad nad inimloomust, räägiti Äripäeva raadio saates "Kriisiplaan“. Stuudios olid Pangaliidu pettuste tõkestamise toimkonna juht Sandra Horma LHVst ning küberhügieeni asjatundja ja Phishbite’i asutaja Urmo Keskel. Juttu tuli sellest, miks petturid suudavad inimesi nii veenvalt manipuleerida, kuidas ettevõtetest võivad kaduda sajad tuhanded eurod ning miks ainult pankadele lootma jäämine ei ole lahendus. Saates arutati hiljutisi juhtumeid, rahamuulade rolli, välkmaksete riske, avalike registriandmete ärakasutamist ning seda, kuidas ettevõtted saavad oma finantshügieeni parandada. Sandra Horma rõhutas, et sageli algab kaitse väga lihtsatest reeglitest: "Mingist piirist alates peaksid ülekanded nõudma vähemalt kahe inimese kinnitust.“ Urmo Keskel lisas, et petturite tugevus pole tehnoloogias, vaid inimeste mõjutamises: "Nende kelmide suutlikkus inimesi manipuleerida on nii hea.“ Praktiliste soovitustena kõlab saates mitu lihtsat, kuid olulist põhimõtet: kontrolli suuremaid makseid, ära kinnita ootamatuid Smart‑ID või Mobiil‑ID päringuid, vaata üle lingid ja saatja aadressid ning ära kiirusta. Nagu saates öeldakse: "Kui ei saa aru, miks see Smart‑ID ette hüppas, siis ärme seda koodi sisse pane.“ See saade on mõeldud kõigile, kes tahavad oma raha, ettevõtet ja töötajaid petturite eest paremini kaitsta. Saadet juhib Hando Sinisalu.

“Autojuhte leidub alati, kuid neid, kes näitaks juhile teed, on vähem. Selline teenäitaja on president,” rääkis strateegilise kommunikatsiooni ekspert Raul Rebane Äripäeva raadios. Juba mõne kuu pärast valitakse Eestis presidenti ja seetõttu olid saatesarjas “Müüt või tõde?” vaatluse all presidendi institutsiooni ja tegevust puudutavad, avalikkuses ikka ja jälle levivad müüdid. Ühe keskse teemana käsitleti saates Eesti presidendi võimu, mida mõnigi kord peetakse rituaalseks ja tähtsusetuks, mistõttu kohtab aegajalt ka mõtteid, et presidendi ameti võiks üldse kaotada. Saates osalenud eksperdid, kommunikatsioonibüroo AgendaPR partner Helin Vaher ja strateegilise kommunikatsiooni ekspert Raul Rebane lükkasid selle väite resoluutselt ümber. Saadet juhtis Neeme Korv.

Keskkonna ja energeetikaminister Andres Sutt ütles Äripäeva raadio saates “Fookuses: tark tööstus”, et kliimakindla majanduse seaduse eesmärk ei ole olemasolevaid tööstusi sulgeda, vaid anda Eesti majandusele pikaajaline suund. Tema sõnul on seadusel kolm peamist mõõdet: julgeolek, konkurentsivõime ja elukeskkond. Fossiilkütuste impordi vähendamine suurendab Suti hinnangul Eesti energiajulgeolekut, kuid tööstuse jaoks on kõige olulisem argument majanduslik. “Investeeringud puhastesse tehnoloogiatesse või puhastesse tehnoloogiatesse on selge konkurentsieelis, see ei ole kuidagi ideoloogiline valik,” ütles Sutt. Ettevõtjate jaoks on keskne küsimus, kas üsna üldine raamseadus annab pikaajalisteks investeeringuteks piisavalt kindlust. Sutt kaitses seaduse üldisust sellega, et liiga detailne regulatsioon jääks kiiresti päriselule jalgu. Tema sõnul annab seadus ette kliimaneutraalsuse eesmärgi aastaks 2050 ning vahepunktid aastateks 2030, 2035 ja 2040, kuid täpsemad sammud peavadki olema teekaartides. “Selle seaduse pärast ühtegi tööstust kinni ei panda,” kinnitas minister. Küll aga peab Eesti tema hinnangul liikuma kõrgema lisandväärtusega tootmise poole, kus riik ei täida ainult lühikest juppi kellegi teise väärtusahelas, vaid suudab luua strateegilisi klastreid. Suti sõnul on Eesti tööstuse konkurentsivõime üks võtmeküsimusi puhas ja soodsam kodumaine energia. Ta märkis, et Eesti importis eelmisel aastal 40 protsenti elektrist ning impordisõltuvuse vähendamiseks on vaja kiiresti edasi liikuda maismaatuule, salvestuse ja juhitavate võimsustega. “Minu silmis on energeetika kindlasti üks Eesti majanduse tuleviku kasvumootoreid, aga see on siis puhas energeetika,” ütles Sutt. Tema hinnangul peaks Eesti järgmise kümnendi suurem küsimus olema see, kuidas majanduse mahtu kasvatada ning selleks on vaja investeeringuid nii energiatootmisse, tehnoloogiasse kui ka tööstuse kõrgema lisandväärtusega suundadesse. Pikemalt sellest, kuidas kliimakindla majanduse seadus tööstust arendab saab kuulata juba saatest. Saatejuht on Mart Valner. Pildil Andres Sutt. Autor: Raul Mee

Tänapäeval veedame tunde ekraanide ees, sageli silmi pilgutamata ja just see loob soodsa pinnase kuiva silma sündroomiks. Sisuturundussaates räägib Turmani silmakliiniku optometrist Jelena Vigul, kuidas eristada ajutist silmade kuivust kroonilisest silmahaigusest, mis vajab täpset diagnoosi ja pikaajalist ravi. Saates tuleb juttu haiguse peamistest sümptomitest nagu nägemise kõikuvus, kipitus ja põletikulisus, aga ka sellest, miks silmad võivad kuivad olla isegi öösel magades. Vigul selgitab, milliseid uuringuid tehakse diagnoosimiseks. Räägime, miks kunstpisaratest alati ei piisa, millist rolli mängivad elustiil, tööharjumused ja toitumine. Selgub, et krooniliseks kujunenud kuiva silma sündroom võib oluliselt halvendada elukvaliteeti, piirates töötamist, autojuhtimist ja igapäevaseid tegemisi. Saates jagatakse praktilisi nõuandeid, kuidas silmi hoida ning millal tuleks pöörduda spetsialisti poole. Saadet juhib Violetta Riidas. Pildil Jelena Vigul. Foto autor Violetta Riidas

Eestis kütusekriisi praegu ei ole, kuid arukas on võimalikuks kriisiks valmistuda. Lähis-Ida pinged panevad muretsema, kas kütus saab ka meil otsa. Saates “Kriisiplaan” võtame küsimuse lähema vaatluse alla. Räägime sellest, miks mõnes riigis on tanklad tühjad, aga Eestis mitte, kui kauaks varusid jätkub ning mida tähendab kütuse kallinemine tarbijate rahakotile ja Eesti majandusele laiemalt. Veel tuleb jutuks millal muutub kütuse hinna tõus tõeliseks majanduskriisiks, kuidas ennast hindade kõikumise vastu kindlustada ja miks eestlased seda ei tee. Samuti see, mida õpetasid 1973. aasta naftatarnekriis ja Ukraina sõda Euroopale ning kas praegune kriis kiirendab rohepööret või on seda hoopis pidurdamas. Stuudiokülalised on Eesti Varude Keskuse juht Ando Leppiman ja Luminori peaökonomist Lenno Uusküla. Saadet juhib Hando Sinisalu. Fotol Luminori analüütik Lenno Uusküla, foto autor Raul Mee.

Organisatsiooni väärtuste kandjaks on inimesed ja igasugune muutus, olgu selleks uus juht, ühinemine, muutunud turuolukord või mõni kriis, mõjutab paratamatult ka töötajaid. Ühed kohanevad ja jäävad, teised pakivad asjad ja lahkuvad. Juhil on oluline mõista, kuidas erinevad inimtüübid muutustele reageerivad ja nendega toime tulevad. Äripäeva raamatuklubi juunikuises saates on fookuses ettevõtja ja juhtimiskoolitaja Aira Tammemäe värske raamat “Kes me oleme”, kus „Karupoeg Puhhist“ tuntud erilised tegelased toimivad psühholoogilises plaanis turvalise siirdealana, andes võimaluse vaadelda erinevad inimtüüpe meeskonnas, mõista nende kiikse, saada aru, kuidas nemad maailma mõtestavad ning analüüsida neutraalsel foonil ka ärisuhteid. Mänguliselt ja ilma näpuga näitamata. Saatejuht Igor Rõtov. Fotol: Aira Tammemäe ja Igor Rõtov Foto autor: Andres Laanem

Ajal, mil transpordisektor vajab üle kogu Euroopa kiiret järelkasvu, kodumaiste juhtide reservi ja paremat kriisivalmidust, tõmbab Eesti riik veoauto- ja bussijuhtide kutseõpet veelgi rohkem koomale. „Viimased 21 bussi- ja 24 veokijuhti lõpetavad sel kevadel, rohkem enam pooleaastase kutseõppega juhte peale ei tule,“ tunnistas Viljandi Kutseõppekeskuse direktor Tarmo Loodus saates „Logistikauudised eetris“. „Eesti haridus- ja teadusministeerium on võtnud vastu otsuse, et kuuekuulisi kutseõpet kutsehariduses enam riik ei rahasta. Mis tähendab seda, et meil lõpetab nüüd viimased kaks gruppi, 21 bussijuhti ja 24 veoautojuht sel kevadel, sügisel uusi gruppe enam ei tule,“ tunnistas Viljandi Kutseõppekeskuse direktor Tarmo Loodus. Edaspidi tuleb kutseõppeasutustel leida lahendus aastasele õppekavale või minna üle mikrokraadi peale, mis aga tähendab, et see ei ole enam tasuta. „Keegi peab selle eest eraldi maksma hakkama. Ja siin on veel üks murekoht. Kui täna võime kutseõppesse võtta noori õppima nii veoauto kui bussijuhikutsele, siis täiendõppes me seda niimoodi enam teha ei saa. Seal tuleb ette transpordiministeeriumi määrus, mis ütleb, et 21 aastaselt saad alles õppima hakata,“ selgitas Loodus, kelle sõnul 18aastaselt bussijuhiks ja veoautojuhiks enam sellisel viisil Eestis õppida ei saa. Kui Tarm o Looduse teatas ministeerium koolidele, et see otsus on sektoriga kooskõlastatud, siis saate teine külaline, Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni juhatuse liige Herkki Kitsing kinnitas, et nii ERAA, ELEA, kui Eesti Autoettevõtete Liidule tuli see otsus kui välk selgest taevast. „Saan kinnitada, et tegelikult on kogu seda protsessi juhitud selliselt, et otsused on küll vastu võetud, aga neid ei ole erialaliitudega kooskõlastatud, ega eelnevalt läbi arutatud. Väga ootamatu oli see otsus, mis kardinaalselt mõjutab kogu valdkonna sektori tööjõu järelkasvu ning ka Eesti julgeolekut. Kui meil puudub piisav reserv pädevaid veokijuhte, siis kes hakkab kriisiolukorras kaupa poodi või tagalasse vedama,“ küsis Kitsing. Saate toimetaja palus mitme erineva pöördumise kaudu tulla saatesse teemat kommenteerima ka haridus- ja teadusministeeriumi esindajat, kuid paraku ei suutnud isegi sealne kommunikatsiooniosakond mitte ühtegi sellist inimest leida. „Logistikauudised eetris“ saatejuht on Tõnu Tramm, saatesarja toob kuulajateni Laomaailm. Foto: ELEA, Raul Mee, Fotol: Herkki Kitsing, Tarmo Loodus

„Eelmisel aastal importis Eesti vajamineva elektri keskmiselt 92 euroga/MWh, samas oma ülejäägi müüsime maha 22 euroga/MWh. Vahe ehk umbes 200 miljonit eurot aastas voolab Eesti majandusest välja. See võiks siia jääda,“ selgitab saates „Eestist ja eurodest“ Energiasalv Pakri juht Andres Veske. Probleem pole tema sõnul tootmise puuduses, vaid selle ajastuses - Eesti toodab elektrit neil tundidel, mil tuul puhub ja päike paistab kõikjal regioonis korraga ning suure pakkumise tõttu on hind nulli lähedal. Samas tarbime siis, kui taastuvenergiat ei toodeta ehk kõige kallimal hetkel. Saates arutavad Luminori peaökonomist Lenno Uusküla ja Energiasalv Pakri juht Andres Veske, kuidas seda olukorda lahendada, millist kindlust ja plaani ootavad Eestilt siia uusi tootmisvõimalusi plaanivad investorid, kuidas erinevate tootmisvõimsuste ja salvestuse kombinatsioon hindu alla aitaks tuua ning mida järgmise aasta jooksul ära saaks teha, et elektriarve püsivalt madalamaks muutuks. Saatejuht on Rivo Sarapik. Fotol: Luminori peaökonomist Lenno Uusküla ja Energiasalv Pakri juht Andres Veske Foto: Rivo Sarapik

Kriisiuuringute Keskuse juht Hannes Nagel viitab Päästeameti uuringutele, mille järgi on kriisides hakkamasaamise võimekus Eestis “kahetsusväärselt madal”. "Ettevõtted koosnevad inimestest. Kui kriis tabab inimest, siis ta tegeleb esmalt “primaarsete asjadega” – pere turvalisuse ja baasvajadustega. Siit tulenevad tööjõuriskid, mobilisatsioon, koormised ning teadmatus, kas ja mis seisus need ressursid tagasi tulevad," rääkis Nagel. PwC juhtimisnõustamise osakonna juht Erki Mägi sõnul on kõik kriisid ilmselt realiseerunud riskid. Mägi sõnul muutub risk kriisiks siis, kui mõju on väga-väga suur, see puudutab laiemalt tervet organisatsiooni, ja see nõuab väga ajakriitilist reageeringut. Saadet juhib Hando Sinisalu.

Euroopa Liidu platvormitöö direktiiv peaks parandama töötajate kaitset, kuid selle ümber käib tuline vaidlus. Kas tegemist on vajaliku uuendusega või riskiga muuta tööturg jäigemaks ajal, mil inimesed väärtustavad üha enam paindlikkust? Äripäeva raadio saates “Töö ja palk“ võeti luubi alla platvormitöö direktiiv, mille Eesti peab üle võtma hiljemalt selle aasta lõpuks. Direktiiv puudutab kümneid tuhandeid inimesi – kullereid, sõidujagajaid, vabakutselisi ja teisi, kes teenivad tulu digitaalsete platvormide kaudu. Saates arutleti, millist probleemi Euroopa Liit direktiiviga lahendada soovib ning kas see probleem on Eesti tööturul samal kujul olemas. Juttu tuli sellest, miks peavad ettevõtlusorganisatsioonid oluliseks direktiivi ülevõtmist minimaalses mahus ning miks platvormiettevõtted kardavad liigset reguleerimist. Ühe keskse teemana käis läbi töösuhte eelduse küsimus. Millal on inimene iseseisev ettevõtja ja millal sisuliselt töötaja? Kui tööülesanded tulevad rakendusest, töömahtu mõjutab algoritm ja teenistust kujundavad platvormi reeglid, siis kus jookseb piir ettevõtluse ja töösuhte vahel? Samuti räägiti algoritmilisest juhtimisest, mis on direktiivi üks keerulisemaid ja vastuolulisemaid osi. Kas algoritm võib olla töötaja ülemus? Kui palju peaksid platvormid avalikustama oma süsteemide toimimist ning kus läheb piir läbipaistvuse ja ärisaladuste kaitse vahel? Saates puudutati ka Arenguseire Keskuse välja toodud murekohti. Kas platvormitöö suurimad riskid on seotud ületöötamise ja sotsiaalkaitse lünkadega või peitub probleem hoopis selles, et meie sotsiaalkaitsesüsteem on loodud ajastul, mil inimesel oli üks tööandja ja üks töökoht? Stuudios arutlesid neil teemadel majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi töö ja võrdsuse asekantsler Seili Suder, Bolti avaliku poliitika juht Sirli Heinsoo ning kaubandus-tööstuskoja poliitikaosakonna juht Marko Udras. Vestlust vedas Personaliuudiste juht Helen Roots. Kuula, milliseid valikuid Eesti platvormitöö tuleviku kujundamisel praegu teeb ning kuidas need võivad mõjutada nii tööandjaid, töötajaid kui ka kogu tööturgu. Pildil: Seili Suder, Marko Udras ja Sirli Heinsoo. Foto: Andres Laanem

E-poe tooteleht on sageli peamine kokkupuutepunkt, mille põhjal klient otsustab, kas ta usaldab müüjat ja teeb ostu, ütles turundusekspert Sven Nuum. Saates “E‑kaubanduse areng ja tulevik“ räägitakse, millised vead Eesti e‑poodide tekstides korduvad, miks lühike ja üldsõnaline tootekirjeldus võib müüki pidurdada ning kuidas muuta toote omadused kliendi jaoks arusaadavateks kasuteguriteks. Juttu tuleb ka sellest, miks kallimate toodete puhul tasub kasutada põhjalikumaid kirjeldusi, kuidas koguda klientidelt tagasisidet ning kuidas mõjutavad konversioonimäära usaldusmärgid, pildid ja kasutajate hinnangud. Lisaks selgitab Nuum, kuidas kasutada AId e‑poe tekstide analüüsimisel ja parandamisel nii, et tulemus ei jääks sisutühjaks müügijutuks. Saates antakse praktilisi soovitusi tootelehtede, uudiskirjade ja kampaaniate ülesehituseks. Saadet juhib kaubandus.ee juht Maarit Kallas. Fotol: Kaubandus.ee juht Maarit Kallas ja turundusekspert Sven Nuum. Allikas: Äripäev

Kommunikatsiooniekspert ja Levila kaasasutaja Daniel Vaarik rõhutab, et kriisi ei saa kunagi täielikult ette näha, küll aga saab end selleks ette valmistada. "Kriisiks tuleb hakata valmistuma juba täna – mitte siis, kui katus juba põleb,“ ütleb ta. Saates “Kriisiplaan” räägib Vaarik, mis eristab tavalist kommunikatsiooni kriisikommunikatsioonist, miks on kriis alati seotud väärtustega ning miks ajafaktor võib muuta ühe otsuse kas eeskujulikuks või täielikuks läbikukkumiseks. Juttu tuleb Vaariku kogemustest valitsuse kriisikommunikatsiooni juhtimisel, Vene ohust läbi aastate, COVIDi aja õppetundidest, aga ka sellest, kuidas ühiskonna madal usaldus avaliku võimu suhtes teeb meid vastase infooperatsioonidele haavatavaks. Vaarik jagab praktilisi ideid, kuidas organisatsioonid saavad end kriisideks valmis seada: kriisisimulatsioonid, “musta ajurünnaku” meetod, väärtuste lühikese ja selge nimekirja koostamine ning see, kuidas seni varjus püsinud inimesest võib kriisis saada usaldusväärne kõneisik.  Tegemist on uue saatesarjaga, mis läheb eetrisse kord kuus. Järgmine "Kriisiplaan" on eetris jaanuaris. Sarja toetab Eesti Meediaettevõtete Liit. Saadet juhib Hando Sinisalu. Foto: Raul Mee

Kiiresti kasvava mööblitootja Standardi uus juht Ottomar Tamm kaalub vajadust kahekordistada tehasetöötajate arv ja võimalusi jõuda 100 miljoni euro suuruse käibeni. “Standard on täna kasvuettevõte,“ ütleb umbes kaks kuud tagasi ettevõtte tegevjuhina alustanud Ottomar Tamm. Aastal 2023, mil Standardi endine juhtkond äri peatas ja ettevõte uute omanike kätte liikus, teenis ettevõte vaid 3,8 miljonit eurot müügitulu. 2023. aasta sügisest on uued omanikud ja juhtkond tegelenud äri käivitamise, suhete taastamise ja klientide otsimisega. Äri on taas kasvule pööratud. 2024. aastal tõusis müügitulu üle 8 miljoni euro, 2025. aastal üle 10 miljoni ja 2026. aastal liigutakse 13 miljoni graafikus. Hiilgeaegadel jäi Standardi käive 20 ja 30 miljoni vahele. “Vähe,“ ütleb praegune tegevjuht Ottomar Tamm kunagise rekordkäibe kohta ja kinnitab, et tema ambitsioonid on suuremad. “Mõtlen, et mis oleks, kui teeks 100 miljonit? Ja mida see meie jaoks tähendab? Kas peaksime eri turgudel olema lokaalsed? Kas peaksime looma laiema väärtusahela? Mitte ainult Standardi oskusteave, vaid ka partnerite oskusteabe?“ jagas ta küsimusi, millele juhina praegu mõtleb. Tamm ütleb, et 100 miljonit on normaalne ja ambitsioonikas eesmärk ning niimoodi tulebki mõelda. “Me peame suruma kasvu, sest muidu sureme,“ usub tegevjuht. Standardi viimased paar aastat ei ole olnud kerged. Kui 2023. aastal äri peatus ja uued omanikud ettevõtte üle võtsid, tuli hakata kõike taas looma. “Kogu müük ja äritegevus sai täiesti uue alguse. Sisuliselt kolistasime ämbreid nii, nagu jaksasime. Suhtlesime kõigi ja kõigega, mis meid potentsiaalselt uuele ägedale ärisuhtele, projektile või turule lähemale viis. Võtsime vastu otsuse teha ka ebamugavaid projekte. Olime neid sunnitud tegema, sest need andsid meile võimalusi näidata, et oleme tagasi,“ meenutab Tamm. Praegu on Standard turul taas nähtav ja märgatav, on Tamm pingutuste tulemusega rahul. Nõudlus on kasvanud ja Standardil on “torus“ projekte järgmise aasta kevadeni. Sellest tulenevalt näeb ettevõte vajadust suurendada ka tehasetiimi. Kui praegu töötab Kose tehases 23 tootmistöötajat, siis aasta lõpuks peaks see kerkima 40 juurde, prognoosib tegevjuht. Saadet juhib Harro Puusild. Saadet toetab AJ Tooted. Pildil Ottomar Tamm. Foto: Liis Treimann