Äripäeva raadio

Üle maailma saunu eksportival Auroomil õnnestus turule tulla uue tootega, mis sobib hästi kuumalaines vaevlevasse Lõuna-Euroopasse. Auroomi tegevjuht Marten Merdikes rääkis saates, et ettevõte täitis möödunud aastal seatud eesmärgid ning kasvatas Eesti ja Läti üksuste müügitulu kokku enam kui 18 miljoni euroni, millest Eesti osa moodustas pea 13 miljonit eurot. 2026. aasta müügitulu peaks tegevjuhi sõnul kerkima vähemalt 20 miljonini ja 2027. aastal loodab ettevõte kasvada juba 22–23miljonilise aastakäibeni, selgitas Merdikes. Merdikes selgitas, et ettevõte on võtnud ka suurema fookuse wellness-ärile ja keskendub aina enam ka suurte avalike saunade pakkumisele. Lisaks on käsil ka uutesse tootesegmentidesse sisenemine. Näiteks on ettevõte toonud turule külmavanni ja liigub edasi ka aurusaunade pakkumise poole. „Kui sa sisened wellness-ärisse ja ei paku näiteks aurusauna või külmavanne spaadesse, siis tegelikult sinu käest on one stop shop’ina väga raske osta. Sa pead arendama oma võimekust,“ selgitas tegevjuht wellness-äri olemust. „Kui keegi teeb mõne suurema päringu või wellness-ala arhitekt tuleb sinu juurde ja soovib tooteid saada, siis tegelikult pead olema võimeline pakkuma [erinevaid tooteid]. Meie oleme siiani olnud saunakesksed, aga edaspidine väljavaade on ikkagi täislahendused. Arendusprojektina on meil töös aurusaun ja külmavann on tegelikult tootena juba väljas.“ Merdikes rääkis, et Auroom tuli külmavanniga turule kolm-neli kuud tagasi ja praegu on näha, et klientide huvi selle müümise vastu on suur. „Näeme, et huvi toodet turustada on olemas ja showroom’i võetakse näidiseid. See on meil üsna hoogsalt käima läinud,“ on juht uue toote turuletoomisega rahul. Merdikes lisab, et tegelikult oli külmavanniga väljatulemine ajaliselt väga õige, sest Lõuna-Euroopas möllab kuumalaine. Samas ütleb juht, et huvi otsest seost kuumalainega ta ei näe, kuid kuumus on aidanud toodet reklaamida küll. „Ma arvan, et selle toote turule toomiseks oli õige moment, aga see on lihtsalt juhus, et samal ajal tuli ka kuumalaine,“ sõnas Merdikes. RB Rail ASi finantsstrateegia ja majandusüksse juht Pēteris Celms kirjutas hiljuti arvamusloos, et Rail Balticat on vaja ka tööstuse pärast ja see annab ekspordis mitmele tööstusharule lisavõimalusi. Rongiga võiks Euroopasse vedada ehituselemente, masinaid ja näiteks mööblit. Kas ka saunatootja näeb uues raudtees võimalusi arendada eksporti ka Euroopa suunas? „Ma arvan, et see oleks kindlasti alternatiiv, sest kui sa tahad täna Euroopasse eksportida, siis on pildil ainult autotransport. Arvan, et see (Rail Baltic – toim) toimiks alternatiivina, aga iseasi on see, kui kiire ja paindlik see oleks. Meil saunaäris liiguvad tooted otse kliendilattu ja kui raudteetranspordi sinna vahele paneme, siis see tähendab, et toodet tõstetakse kahe tõste asemel viis-kuus korda. Mingis mõttes annab see riskifaktorit juurde,“ märkis Merdikes. Saadet juhib Harro Puusild. Pildil Marten Merdikes. Autor: Jarmo Järvsalu

Riigi kultuuriinvesteeringute fookus peaks riiklikult tähtsate kultuuriehitiste kõrval enam keskenduma väärt sisule, ent niiöelda betooni ja kultuuri ei maksa ka pimesi vastandada, arutleti Äripäeva raadio saates “Müüt või tõde?”. Arutelu keskendus küsimustele, mille üle ikka ja jälle vaieldakse, kui kõne all on riigi miljonite eraldamine mõnele suurele kultuuriobjektile. Millal on avalikkuse kaasamine otsuse tegemiseks piisav? Millal on ehitamiseks õige aeg? Kas majanduslik mõõde on kultuuriväärtuse juures oluline? Kas kultuuriasutus tõstab ümbruskonnas kinnisvara hinda? Kumu kunstimuuseumi juht Kadi Polli märkis, et mitmed suured ja tõeliselt pakilised riiklikult tähtsad kultuuriehitised, nagu seda olid Kumu ja ERM, on juba valmis ehitatud ning “riiklikult tähtis” kõlab tema kõrvale pigem 20. sajandi sõnastusena. Tema sõnul on valiku süsteem toiminud hästi, olles kõrgemal päevapoliitikast, ent uusi sarnaseid objekte juba raskem leida ning valikud peavad edaspidi minema pigem regionaalseks. Tartusse aastal 2030 valmima plaanitud südalinna kultuurikeskuse Siuru juhataja Aavo Kokk lükkas ümber mõttekäigu, nagu võiks keskuse ehitamise soodsamaid aegu oodates edasi lükata. Kui lühikeses vaates, näiteks mingi kriisi taustal, võib pausile panek isegi kasulik näida, siis pikemas vaates Koka väitel häid ja halbu aegu ei ole. “Võrdlesin Siuru eelarvelist maksumust Kumu ja ERMi. Võtsin maksumuse hetkel, mil maja ehitati ja indekseerisin seda summat ehitushinna indeksiga, ja üllatus-üllatus, ruutmeetri hind tuli täpselt sama! Nii et õige hetke küsimus on kahetine, iga hetk on ühevõrra halb ja ühevõrra hea,” rääkis Kokk. Tema sõnul ei ole õige hetk ei ole ainult majanduslik kaalutlus, seda võib võrrelda kodu ostuga, ja Siurust saabki kauaoodatud kodu Tartu kunstimuuseumile ja raamatukogule. Kokk räägib saates lahti ka Siuru tulevase majandusmudeli. Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum, mille suurim maja viiest ongi Kumu, sai mullu 9,9 miljonit eurot riigi toetust, samas kui omatulu teeniti 3 miljonit. “Me tahame olla tublid, mitte nagu mingi kaan, kellena kultuuri mõnikord kujutatakse, kohati seetõttu isegi liiga tublid,” märkis Polli. See tähendab tema sõnul hoolitsemist väärt sisu eest – et näitusteprogramm oleks erialaselt ja rahvusvaheliselt kõrgel tasemel. “Betooni pandud raha on näidanud, et eesti kunst ei ole keskpärane, rääkimata pärandi säilitamiseks tingimuste loomisest,” ütles Polli. Saadet juhtis Neeme Korv.

Tehisintellektist rääkides jõutakse ettevõtetes kiiresti efektiivsuseni – kuidas teha sama töö kiiremini, odavamalt või vähemate inimestega. Kuid AI suurem võimalus võib peituda hoopis mujal. Kulude vähendamisel tuleb varem või hiljem piir ette. Uute toodete, teenuste ja ärimudelite loomisel on kasvuruum märksa suurem, tõdes saates "Juhtimisaudit" majandusteadlane ja TalTechi "Tehisintellekt äris" programmijuht Helery Tasane. AI ei ole tema sõnul ka imevahend, mis kehvad protsessid või andmed iseenesest korda teeb. Vastupidi – tehnoloogia võib olemasolevaid probleeme hoopis võimendada. Seetõttu pole AI kasutuselevõtt pelgalt IT-projekt, vaid juhtimisotsus: kõigepealt tuleb mõista, millist probleemi lahendatakse ja millist väärtust soovitakse luua. Saates räägime, miks AI-projektid ebaõnnestuvad, milliseid otsuseid ei tasu masinale delegeerida ja milliseid oskusi vajavad juhid AI ajastul. Samuti küsime, kas Eesti ettevõtete järgmine konkurentsieelis võiks tulla mitte odavamalt tegemisest, vaid AI abil täiesti uue väärtuse loomisest. Fotol Helen Klettenberg ja Helery Tasane. Foto autor: Rain Jüristo

Majandusteadlase Lenno Uusküla hinnangul võib kliimamuutuste tõttu hoogustuv lõunamaalaste ränne Põhja-Euroopasse tuua Eestile rohkem kasu kui kahju. "Kliimaturism on Põhja-Euroopale kindlasti pigem võimalus," rääkis Uusküla. "Tulevikus võib Eestisse reisimine väga atraktiivseks muutuda ja kui me vaatama, palju inimesi elab Lõuna-Euroopa suurlinnades, siis piisab juba sellest kui viisteist protsenti siia tee leiaks," lisas ta. Veel tuli saates juttu sellest, millise kursi võtavad tulevased kuumalaineid ja kas ühel hetkel muutub näiteks Hispaania või Kreeka suvi inimorganismile väljakannatamatuks. Atmosfäärifüüsik ja kliimateaduste professor Piia Post usub, et suurte kuumalainetega toimetulekul langeb põhiline vastutus infrastruktuurile. "Omavalitsused peavad tagama kohad, kuhu saaks kuumalainete ajal suunata eelkõige haavatavamaid inimrühmi," lausus ta. "Tuleks luua mingid jahutuskeskused. Linnades on muidugi abiks ka purskkaevud ja veekogud," rääkis Post. Küsimusi küsis Joonas-Hendrik Mägi. Foto: Erik Prozes.

Koolitus on läbitud, test tehtud ja süsteemis linnuke kirjas. Hoopis keerulisem on vastata küsimusele, kas töötaja õppis midagi ka tegelikult ja oskab seda oma töös kasutada. Äripäeva raadio värskes saates “Õppetund” võtame luubi alla organisatsioonide digiõppe ja uurime, kuidas muuta kohustuslikud e‑koolitused formaalsest läbimiskohustusest õppimiseks, mis töötajat päriselt kaasab ning aitab muuta tema teadmisi, oskusi ja käitumist. Stuudios on täiskasvanuhariduse ekspert ja Levoro Academy asutaja Ekaterina Seliste ning tehisarul põhineva õppelahenduse PocoBit asutaja ja juht Paul Sokk. Saates küsime esmalt, miks on paljud ettevõtete e‑koolitused endiselt igavad ja formaalsed ning kas probleem peitub tehnoloogias, õppesisus või hoopis selles, kuidas õppimine on disainitud. Uurime, millal aitavad mikroõpe, mängustamine ja situatsioonilised simulatsioonid inimesel paremini õppida ning millal muutuvad need lihtsalt atraktiivseks kihiks kehva sisu peal. Eraldi võtame ette tehisintellekti. Kui palju suudab tehisaru muuta organisatsioonides juba olemasolevad juhendid, esitlused ja muud materjalid kvaliteetseks õppesisuks? Kas õpiteekonda saab juba päriselt inimese teadmiste, kogemuste ja õppimistempo järgi kohandada? Ja kes vastutab selle eest, et tehisaru loodud õppesisu oleks õige ja pedagoogiliselt põhjendatud? Üks keskseid küsimusi on koolituse tegelik mõju. Kuidas teha vahet töötajal, kes klõpsis kursuse lihtsalt lõpuni, ja kolleegil, kelle teadmised või käitumine päriselt muutusid? Ning mida peab organisatsioon tegema lisaks tehnoloogiale, et inimesel oleks õppimiseks aega, juhi toetus ja võimalus uusi teadmisi oma töös kasutada? Räägime ka ligipääsetavusest. Kui umbes viiendikul Eesti täiskasvanutest on mõnes baasoskuses madal tase, tekib oluline küsimus: kas järjest nutikamad õppelahendused aitavad oskuste erinevusi vähendada või võib osa inimesi hoopis senisest rohkem jääda kõrvale? Saadet juhib Annika Kald. Pildil vasakult: PocoBiti asutaja Paul Sokk, saatejuht Annika Kald ja Levoro Academy asutaja Ekaterina Seliste. Autor: Andres Laanem

"Enamik ettevõtjaid teab oma valdkonda hästi, aga kas see teadmine on andmete ja analüütikaga tõendatud või on tegu oletuste ja soovmõtlemisega?" Nii küsib saates "Digitark äri" Äripäeva Infopanga analüütik Sigrid Kõiv. Sigrid Kõiv koostab konkurentsiraporteid ning saates räägib ta, miks pelgalt oma numbrite vaatamine ei anna ettevõtjale kasu ilma sektori võrdluseta ja kuidas objektiivsed andmed paljastavad turutrende, mida juht vaid oma ettevõtte andmeid vaadates ei näe. Saates tuleb jutuks, kuidas Infopanga andmetest oli näiteks näha tehisintellekti mõju programmeerimisettevõtetele juba enne, kui see info uudistesse jõudis. Räägime ka sellest, et ettevõtete juhtide küsitlused näitasid täpselt, kuidas näiteks automaksu-arutelu venimine pani inimesed autoostuga ootama ja müügid seiskusid. Jutuks tuleb ka teema, mida andmed EI näita – sisseostetava tooraine hind või teenuse tegelik müügihind jäävad ärisaladuseks – ning miks kogenud valdkonnajuht suudab isegi anonüümsetest numbritest üht-teist olulist välja lugeda. Lisaks avab analüütik Sigrid Kõiv, kuidas näiteks raamatupidamissektor on tehnoloogia najal ümber kujunemas ja miks Eesti väike majandus teeb sektoriandmete analüüsimise korraga nii lihtsamaks kui ka keerulisemaks. Kuula, kuidas panna andmed enda ettevõtte äriotsuste teenistusse ja kus jookseb piir, millest edasi peab juht appi võtma ka oma kogemuse ja kõhutunde. Saates "Digitark äri" on külas Sigrid Kõiv, kes on Äripäeva Infopanga analüütik ja konkurentsiraportite koostaja. Saatejuht on Mare Timian. Pildil vasakult: Sigrid Kõiv ja Mare Timian. Autor: Andres Laanem

Eesti majandus ei liigu uuele kasvule iseenesest. "Fookuses: tark tööstus" saate raames Arvamusfestivalil salvestatud intervjuudes leidsid Euroopa Komisjoni asepeadirektor Maive Rute, Utilitas Windi juhatuse esimees Rene Tammist ja Maag Foodi juhatuse liige Martin Küüsmaa, et tööstuse edenemiseks peavad korraga paranema investeerimiskeskkond, oskustega tööjõu pakkumine, energia kättesaadavus ja ettevõtete enda efektiivsus. Rute sõnul seletavad Eesti viimaste aastate paigalseisu osaliselt välised tegurid: piiririigi asend, Venemaa sõda Ukrainas ning keeruline olukord Soome, Rootsi ja Saksamaa turgudel. Samas ei piisa ootamisest, et väliskeskkond paraneks. „Me ei saa arvata, et see kuidagi iseenesest üle läheb.“ Tema hinnangul peab Eesti otsima kolmandat teed, mis ei toetu ainult riigiabile ega maksukärbetele, vaid tarkadele valikutele ettevõtluse, ekspordi ja lisandväärtuse kasvatamisel. Rute tõi välja neli ülesannet: investeeringud tuleb uuesti käima saada, ära teha kutse- ja rakenduskõrghariduse reform, siduda Eesti majandus paremini naaberturgude ja tööstusklastritega ning parandada ettevõtluse raamtingimusi. Tööstus vajab insenere, tehnikuid ja ametioskustega inimesi, kuid samal ajal on Eestis üks Euroopa kõrgemaid noorte tööpuuduse näitajaid. Rute sõnul koolitab Eesti inimesi liiga sageli suunas, mis ei vasta majanduse vajadustele. Rene Tammisti sõnul vajab Eesti korraga uut tööstust, mis kasvataks elektritarbimist, ja rohkem kohalikku energiatootmist. Päikeserohkete suvekuude madalast elektrihinnast ei piisa, kui talvel tuleb energiat kõrge hinnaga importida. Samal ajal peab elektrifitseerimine jõudma soojamajandusse, transporti ja tööstusse. „Mina ootaks küll, et oleks selline aktiivne tööstuspoliitika, mis tegeleks sihipäraselt sellega, et meil oleks uusi investeeringuid lisandumas.“ Positiivse sammuna tõi ta esile tööstusinvesteeringute planeeringute kiirkoridori, mis võib lühendada senist aastatepikkust kadalippu. Martin Küüsmaa tõi sama küsimuse ettevõtte tasandile. Toiduainetööstus konkureerib Eesti poodides Läti, Leedu ja Poola toodetega ning Eesti ei ole enam odava tööjõuga riik. „Toiduainetööstus on ikkagi madala marginaaliga äri ja kui sa ei optimeeri, siis ühel hetkel käsib turg sul pillid kotti panna.“ Seetõttu investeerib Maag Food tootmise efektiivsusse, kuid sama oluline on koostöö brändi, tootearenduse ja tehase vahel. Uued tooted peavad jõudma ideest tootmisliinile ja sealt õigeks hooajaks poeletti. Pikemalt saab kuulata juba saatest. Saatejuht on Mart Valner. Pildil Maive Rute. Autor: Liis Treimann

Viimast kuut aastat iseloomustanud ootamatuste mõjul on majandus muutunud nii ettearvamatuks, et plaane tehes ei piisa enam kindlast arvulisest eesmärgist, vaid läbi tuleb mängida erinevad stsenaariumid, leiab Eesti Panga endine president Madis Müller. Ta soovitab nii keskpankadel kui ka ettevõtjatel investeerida aega sisulisse mõttetöösse, et prognoositavad stsenaariumid oleksid realistlikud ja terviklikud, mitte pelgalt mehhaanilised arvutused. Mülleri ametiaeg Eesti Pangas hakkas koroonakriisiga ja lõppes Hormuzi väina sulgemisega. Ta rõhutab, et nii ettearvamatus olukorras ei piisa enam arvulisest eesmärgist, vaid oluline on süvitsi analüüsida, kuidas mõjutavad majandust erinevad energiahindade kestused või geopoliitilised pinged. Sama kehtib ka ettevõtete tasandil, läbi tuleb mängida erinevad stsenaariumid. “Mulle tundub stsenaariumide läbimäng sellisel segasel ajal väga mõistlik prognoosimismoodus,” ütleb ta. Teine oluline aspekt, millele Müller juhib tähelepanu, on inimpsühholoogia roll majanduses. Kuigi klassikalised majandusmudelid eeldavad ratsionaalset käitumist, juhivad tegelikkust sageli optimismi- ja pessimismilained. Ta meenutab 2007–2009 finantskriisi eelset aega, mil paljud siinsed kommentaatorid uskusid, et Eestis ongi kõik teistmoodi. Madis Müller soovitab ettevõtjatel ja investoritel säilitada kaine pilk ning mitte minna kaasa karjainstinktiga: “Majandus tervikuna ei ole alati ratsionaalne, on optimismilained ja siis on jälle varsti kõik vastupidi. Tarbimis- ja investeerimisotsustes mõjutavad need kõike.” Sageli on tark käituda turu üldisele meelestatusele vastupidiselt: olla ettevaatlik suure optimismi ajal ja investeerida siis, kui valitseb pessimism. Riikide võlakoormus on nähtav risk Uued kriisid on paratamatud, kuid nende täpset olemust on võimatu ette näha. “Naiivne on arvata, et meil ei tule enam ühtegi ootamatust või šokki,” ütleb ta. Ent konkreetse ja murettekitava riskina toob ta välja paljude riikide valitsussektori ülisuure võlakoormuse. Müller selgitab, et kui investorid peaksid kaotama usalduse riikide maksevõime vastu, võivad võlakirjade intressimäärad järsult tõusta, mis raputaks kõiki finantsturge ja tooks kaasa varade hindade languse. See tähendab, et järgmine suur raputus ei pruugi tulla uuest pandeemiast, vaid hoopis riigirahanduse jätkusuutmatusest, milleks tuleb olla valmis nii riikidel kui ka turuosalistel. Saadet juhtis Sigrid Kõiv.

Turundusuuringu väärtus ei seisne kogutud andmete hulgas, vaid selles, kas uuring aitab teha paremaid otsuseid. Initiative'i brändi- ja tarbijauuringute juht Kadri Tirs ning Coop Panga turundus- ja kommunikatsioonijuht Kristjan Seema arutavad, kuidas siduda uuring konkreetse hüpoteesi ja otsusega. Saates “Eetris on turundusuudised” tuleb juttu sellest, millal alustada fookusgrupist, millal kvantitatiivsest uuringust ja miks ei pruugi küsimustik anda vastust probleemile, mida ettevõte tegelikult püüab lahendada. Kristjan Seema kirjeldab Coop Panga uuringupraktikat alates brändi positsioneerimisest kuni regulaarse brändi tervise mõõtmiseni. Ta toob näite ka olukorrast, kus Tallinnas eeldati tarbijakäitumise kohta üht, kuid uuring näitas, et mujal Eestis mõeldi hoopis vastupidi. Juttu tuleb ka uuringute maksumusest, väiksemate ettevõtete võimalustest ning sellest, kuidas tehisintellekt võib muuta uuringute tegemist ja tulemuste tõlgendamist. Saadet juhib Keit Alev. Fotol: Coop Panga turundus- ja kommunikatsioonijuht Kristjan Seema ja Initiative'i brändi- ja tarbijauuringute juht Kadri Tirs. Allikas: Äripäev

Tuntud koka Orm Oja mitut restorani käivitada aidanud ja koos emaga Nomade’i restoranid avanud Kristjan Kuum ei karda ettevõtluses ebaõnnestumist. Vastupidi – ta paneb sügisel Tallinnas püsti uue koha ja unistab pereäriga välismaale kasvamisest. “Öeldakse, et kui raha tahad teenida, ära jumala eest restorani tee,” muigas Kristjan Kuum saates “Lihtsalt alusta”. Ta avas ema Terje Lindauga aasta tagasi Tallinna kesklinnas sadama lähedal Golden Gate’i hoones restorani Nomade, mis sai tänavu suverestoranina teise asukoha Harjumaal Kaberneemes. Restoranid on tema sõnul aga väga hästi käima läinud. Ta hindas, et kui aasta teine pool sujub, võiks esimesel täispikal aastal jõuda käive juba kahe miljoni euroni. Pikas plaanis unistab Kuum aga Nomade’i restoranidest üle Euroopa. “Meil on plaan avada Tallinnas veel paar lokatsiooni. Luua siin tugev põhisüsteem, kuidas asja saaks kasvatada ja loodetavasti saame jõuda Eestist välja.” Alustas ema restoranis nõudepesijana Kristjan Kuum oli 14aastane, kui ta ema restoranis nõusid pesi. “Seda tööd tehes sain aru, et samas positsioonis kunagi uuesti olla ei tahaks ja kasvatas ambitsiooni, et kuhugi poole edasi pürgida,” meenutas Kuum. Ta oli 21, kui juhtis Ruhe restorani. “Tiimi juhtimisest ei teadnud ma veel tegelikult mitte midagi. Tagantjärele mõelda on päris naljakas, kuidas mingeid olukordi lahendasin või lahendamata jätsin. Sellest on kõvasti aega möödas ja kõvasti kogemust saadud,” rääkis ta. Vahetult enne Nomade’i tegi Kuum kannapöörde mööblitööstusesse, sest restoranitöö oli ta läbi kõrvetanud ja firmaomanikust isa tahtis koos pojaga mööbliäri vedada. Ta jõudis seal toimetada vaid mõne kuu, kui juba restoranitööd igatsema hakkas. Restoraniäri kõrval veab Kuum sõpradega eest veel house-muusika peosarja Vertigo, mille moto oli omakeskis “Teeme pulli, jääme nulli!”. Selles valdkonnas on ta enda sõnul juba kõikvõimalikud ämbrid läbi kolistanud ja jõudnud samuti mõelda, et mitte kunagi enam. Aga asjade pekkiminekut ta ei karda. Kui midagi ebaõnnestub, siis tuleb uuesti alustada ja oma vigadest õppida. “Ebaõnnestumine peab kaasas käima, et arengut oleks. Vähemalt minu puhul. Teiste vigadest ma kahjuks veel nii hästi õppida ei oska.” Saates rääkis Kristjan Kuum, milline oli tema teekond ettevõtjaks, mida ta õppis Dubais restoranipidamise kohta, miks jättis Haapsalus Nomade’i avamata, mida on õppinud oma ettevõtjatest vanematelt ja mida õpetas töö Orm Oja restoranide juhina. Saadet juhib Mai Kroonmäe. Fotol Kristjan Kuum. Foto: erakogu

Seekordne „Terviseuudiste“ saade ei ole salvestatud stuudios, vaid toob kuulajateni kaks ettekannet Meditsiiniuudiste korraldatud konverentsilt Meditsiin 2026. Saate esimeses osas kuuleme Tallinna Tehnikaülikooli tervisetehnoloogiate instituudi e-tervise professori ja Ida-Tallinna Keskhaigla radioloogi dr Peeter Rossi ettekannet tehnoloogiate kasutamisest tervishoius. Ross räägib sellest, miks tervishoiu digitaliseerimine ei tähenda üksnes paberi asendamist arvutiga, vaid eeldab kvaliteetseid andmeid, läbimõeldud tööprotsesse ja selget arusaama, mida tehisintellekt saab teha ning mida mitte. Tema sõnul võib tehnoloogia aidata muuta tervishoidu tõhusamaks, kättesaadavamaks ja paremini integreerituks, kuid enne peavad andmed olema kujul, millega arvuti päriselt töötada saab. Saate teises osas kuulame Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi rahvatervise kaasprofessori Taavi Tillmanni hoiatavat ettekannet liigse tehnooptimismi ja eraoptimismi varjukülgedest. Tillmann rõhutab, et tervishoiutehnoloogiate puhul ei piisa veenvast loost, investorite usust ega tuntud inimeste kiitusest – vaja on mõju-uuringuid, teaduspõhist tõendust ja valmisolekut tunnistada ka seda, kui lahendus ei tööta. Tillmann toob näiteks USA ettevõtte Theranos ja selle asutaja Elizabeth Holmesi, keda esitleti aastaid Silicon Valley imelapsena. Ettevõte lubas teha ühest väikesest vereproovist hulga analüüse, kuid hiljem selgus, et tehnoloogia ei töötanud lubatud kujul ning Holmes mõisteti investorite petmise eest enam kui 11 aastaks vangi. See lugu on Tillmanni sõnul õpetlik näide, kui keeruline võib tervishoius olla eristada päriselt toimivat innovatsiooni osavalt üles ehitatud kuvandist. Saadet juhib Meditsiiniuudiste toimetaja Violetta Riidas. Head kuulamist! Pildil dr Peeter Ross Pildi autor Meeli Küttim

Kui tahad kinnisvarasse rahapaigutusest kasu lõigata, siis tunne kohalikku turgu, sõnasid Kinnisvarakool OÜ koolitaja Tõnu Toompark ning ettevõtja ja investor Karin Vinkel saates "Ruutmeetrite taga". Ent distantsil kinnisvarasse investeerimise osas jäid saatekülalised lahkarvamusele. Lisaks tuli ekspertidelt ports investeerimissoovitusi. "Soome kinnisvara väärtuse kasv on üsna närb. Eesti investoril on kohalikul Eesti turul hõlpsam teenida, kui fookuses on tootluse määr," märkis Toompark Soomesse investeerimise kohta. "Kui teie kuhugi investeeringu teete, teadke seda kohta," sekkus Vinkel ja lisas: "Et Soome on lihtsalt heade võimalustega, see ei ole põhjus, et sinna investeerida." Saates Toompark ja Vinkel võtsid hoogsas vormis ette kinnisvarasse investeerimise, üüritootluse, flippimise ning andsid ettevaate aastasse 2027. Saadet juhtis Siim Sultson. Fotol (pildistas Siim Sultson) on Tõnu Toompark ja Karin Vinkel.

Kinnisvarainvestor  Britte Maidra-Torro toob välja tingimused, mis lubavad ka tänasel päeval teenida üüriäriga Tallinnas tootlusi, mis ületavad kümmet protsenti. Efteni juht Kristjan Tamla peab aga uusarenduste hindu liigkõrgeks ning toob välja kinnisvarasektori võlakirjade kõrge riski. Investeerimisfestivalil antud intervjuus selgitab Britte Maidra-Torro, et uusarendustes üüriinvestorina hea tootluse teenimiseks on vaja esmalt olla magusates projektides juba varakult sees. “Kui minna järeltult neid võtma, siis tõenäoliselt ongi keeruline, sest nende hinnad tõusevad päris kiirelt. Samas, julge hund irind on rasvane ja üldiselt ikkagi on mõistlik juba sel hetkel kui on kindel, et see maja sinna tekib, selle võlaõiguslepingu-ajal juba siseneda, see kindlasti annab suure eelise,” selgitab Torro ja toob sellele järgnevalt välja lisaks veel kaks kõrgema tootluse eeldust Tallinna üüriäris. Veel räägib Maidra-Torro, et tema on seda tüüpi investor kes kortereid pikalt enda portfellis ei hoia ja on enamuse neist viie aasta jooksul realiseerinud. “Tõenäoliselt oleks mõistlik hoida, ütlen ausalt. Aga kuna ma ei pea ennast põhikohaga investoriks, täna vähemalt veel mitte, siis minu jaoks on natuke nii, et üks projekt saab nagu valmis. Kui kliendid on rõõmsad, nad on hästi rahul, siis mulle tundub, et nüüd hakkavad käed sügelema, et jälle võiks midagi uut teha.” Lisaks Tallinna üüriärile rääkis Maidra-Torro intervjuus lühidalt veel ka flippimisest Hispaanias ja ka Dubais. Saate teises pooles põhjendab Eften Capitali tegevjuht Kristjan Tamla aga, miks uusarenduste hinnataset võib pidada Tallinnas liiga kõrgeks ning milline on selline korteri ruutmeetri hind, mille turg veel vastu võtab.  Samuti selgitas Tamla kinnisvarasektori ettevõtete võlakirjaemissioonide riskid ning andis näpunäiteid, milliste emissioonidega tasub investoril liituda ja millistega ilmselt mitte. Fotol Merko Uus-Veerenni uusarendus 2023. aastal. Foto autor Andras Kralla.

Tulemuslik juht ei ole tingimata hea juht, sest tulemuslikkus ei sõltugi alati juhist. Küll sõltub juhist ja juhtimiskultuurist see, kas inimesed saavad enda potentsiaali rakendada ja kas on loodud töökeskkond, kus end hästi tunda. Saates räägib kogenud juht ja coach Peep Aaviksoo enda kogemustest ning Äripäeva kirjastuse värskest teosest, praktik Jo Wrighti raamatust "Aitab s*itast juhtimisest. Seitse sammu coaching'u kultuuri ülesehitamiseks". Saame teada, et sõna "kootsing" ei olegi otsetõlge inglise keelest, vaid tähendab "koos otsingut", ning et tugev vundament rajaneb ka juhtimises väikestel võitudel ja järjepideval arenguhuvil. "Me kõik tahame olla huvitavad, aga oluline on olla huvitatud teisest inimesest," toob Aaviksoo välja. Raamatu leiab siit: https://pood.aripaev.ee/raamatud-aitab-stast-juhtimisest? Saatejuht on Tuuli Seinberg.

Laologistika digitaliseerimisel ei ole ettevõtete peamine küsimus enam see, kas tehnoloogiat kasutada, vaid kuidas teha seda nii, et investeering looks mõõdetavat ärilist kasu. Valest otsast alustamine võib aga kaasa tuua pigem kahju, tõdeti augustikuu raadiosaates „Logistikauudised eetris“. Eesti ettevõtete teadlikkus digitaliseerimise ja automatiseerimise võimalustest on kasvanud, kuid lahenduste praktiline rakendamine on endiselt tagasihoidlik. Ettevõtted teavad üha paremini, milliseid tehnoloogiaid turul pakutakse, kuid sageli puudub vastus küsimusele, kuidas neid oma protsessides õigesti kasutada, tõdeti „Logistikauudised eetris“ lavajuttude erisaate aruteluringis, milles osalesid Lean Digital kommertsjuht ja partner Aleksandr Miina ning IDsys OÜ tegevjuht Anton Mesila. Eduka digitaliseerimise eeldus on selge eesmärk, korrastatud protsessid ja juhtkonna valmisolek muutust vedada. Samuti ei tohiks digitaliseerimist käsitleda eraldiseisva IT-projektina, sest pigem on tegemist juhtimisülesandega, mis peab lähtuma ettevõtte äristrateegiast. Üks sagedasemaid vigu on lahenduse valimine enne seda, kui ettevõte on kaardistanud oma tegeliku vajaduse. Näiteks võib ettevõte otsustada võtta kasutusele laorobotid, RFID-tehnoloogia või uue laohaldustarkvara, kuid samal ajal pole selge, millist probleemi investeeringuga üldse lahendatakse. Ekspertide sõnul peaks esimene samm olema protsesside eelanalüüs. Ettevõttel tuleb välja selgitada, kuidas kaup ja info praegu liiguvad, kus tekivad viivitused ja vead ning millised tegevused nõuavad kõige rohkem käsitööd. Alles seejärel saab hinnata, kas probleem vajab uut tarkvara, süsteemide liidestamist, automatiseerimist või hoopis töökorralduse muutmist. Arutelus kõlas hoiatus, et korrastamata protsessi digitaliseerimine ei lahenda probleemi. Vastupidi – ettevõte võib saada tulemuseks automatiseeritud kaose, kus vead ja kulud tekivad senisest kiiremini. Eksperdid soovitasid alustada väikeste pilootprojektidega. Näiteks võib robotiseerimist esmalt katsetada ühes laoosas või ühe kindla tooterühmaga. See võimaldab hinnata tegelikku kasu, tuvastada tehnilised probleemid ja koguda kogemust enne suurema investeeringu tegemist. Aruteluringi juhtis SmartPosti laologistika direktor Raivo Roolaid. „Logistikauudised eetris“ saate toob kuulajateni Laomaailm. Foto: Raul Mee

Juhi töö ei piirdu enam tulemuste ja eesmärkide juhtimisega. Avalik surve, ebakindlus ja kriisid panevad proovile ka meeskonna vaimse tasakaalu ning juhi võime taastada töörahu olukorras, kus kindlaid vastuseid ei pruugi veel olla. Saates “Töö ja palk“ toome kuulajateni kaks tänavu veebruaris toimunud personalitöö aastakonverentsi ettekannet, mis vaatavad juhtimist kriisi ja kasvava ärevuse tingimustes. Saate esimeses pooles kõneleb statistikaameti personali- ja tugiteenuste osakonna juhataja Annika Kitsing organisatsioonikultuurist ja juhtimisväljakutsetest olukorras, kus avaliku surve mõjuväljas tegutsemine on kujunemas uueks normaalsuseks. Ta avab, kuidas pöörata kriis arenguvõimaluseks, rahustada organisatsioonis tekkinud ärevust ning aidata meeskondadel taastada töövõime. Saate teises pooles räägib koolitaja Merle Viirmaa sellest, miks tänapäeva juht ei juhi üksnes tulemusi, vaid paratamatult ka inimeste ärevust. Ettekandes tulevad esile enesejuhtimine, teadlik kohalolu ja empaatia kui juhi praktilised tööriistad, mis aitavad ebakindlates olukordades usaldust säilitada ja meeskonna toimetulekut toetada. Kaks ettekannet annavad avarama vaate sellele, mida vajavad organisatsioon ja inimesed juhilt siis, kui surve kasvab, emotsioonid võimenduvad ja senised tööviisid enam hästi ei toimi. Kuula saadet ja saa häid mõtteid, kuidas hoida kriisi ajal nii meeskonna töövõimet kui ka juhi enda tasakaalu. Saadet toimetas Helen Roots. Pildil Merle Viirmaa. Autor: Triin Maasik

Seekordses „Energiakooli“ episoodis räägitakse sellest, milliste valikute ees seisab Eesti energiapoliitika olukorras, kus taastuvenergia, gaasijaamad, põlevkivi ja võimalik tuumaenergia on kõik ühe ja sama süsteemi osad. TalTechi elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi doktorant-nooremteadur Ahto Pärl ütleb, et probleem pole võimaluste puuduses, vaid selles, et otsused ei jõua piisavalt kiiresti tegudeni. Pärli hinnangul on energeetikas venitamine eriti kallis, sest tootmisvõimsused ja võrgud nõuavad suuri investeeringuid ning nende mõju kestab aastakümneid. Kui otsuseid edasi lükata, muutuvad tehnoloogiad, hinnad ja julgeolekuolukord ning valikuruum jääb järjest väiksemaks. „See risk, et me ei tee otsuseid, me ei tee investeeringuid, me ei panusta arengusse, on oluliselt suurem,“ ütleb ta. Pärli sõnul vajab Eesti praegu kolme otsust: tuuleprojektid tuleb päriselt ellu viia, tipukoormuste katmiseks tuleb rajada gaasijaamad ning tuumaenergia ja teiste tulevikutehnoloogiate üle tuleb arutleda arvude, riskide ja alternatiivide põhjal. „Ma tahaksin näha numbreid, ma tahaksin aru saada, kuidas on riskid manageeritud,“ ütleb ta. Tema sõnum on lihtne: otsustada tuleb enne, kui valikud muutuvad kallimaks ja kitsamaks. Saatejuht on Brent Pere. Fotol: TalTechi elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi doktorant-nooremteadur Ahto Pärl Foto: Alexela

Kiiretel ja keerulistel aegadel aitab tööle keskenduda päevaplaani tsoonideks jagamine, ütleb Produktiivsusklubi koolitaja Jakob Gill. „Aastaid tagasi mõtlesin, et ühel hetkel saan töö tehtud. Vastan meilid ära, teen kiireloomulised ülesanded ära, koosolekud ka ja siis hakkan puhkama. Siis sain aru, et selleks ajaks olid uue meilid sisse tulnud, uued koosolekud kalendrisse pandud,“ kõneles Produktiivsusklubi koolitaja Jakob Gill tänavu mais toimunud Pärnu tarneahelakonverentsil peetud ettekandes „Kuidas kaitsta tähelepanu keset katkestusi?“ „Töö ei lõpe kunagi. Ma olin aastaid tagasi selles osas naiivne ja sain aru, et pean ise õppima piire panema,“ kõneles Gill. Gill jagas konverentsil kolme soovitust, kuidas oma päevad paremini ära juhtida ja enda aega kaitsta. „Nendeks on roheline tsoon, sügav töö ja vaikne aega,“ sõnas ta. Gill kirjeldas laval kõiki kolme tsooni. „Uuringute järgi on meie igaühe päevas mingid tunnid, mis on produktiivsemad kui teised, seda aega on meil kolm kuni viis tundi. Selline produktiivsusekspert nagu Carey Nieuwhof kutsub seda roheliseks tsooniks,“ selgitas Gill. „See on see aeg, mil sinu aju ja energia on justkui maksimaalselt tipus, sa tunned, et suudaksid vallutada maailma. Väga suurel osal inimestest on roheline tsoon hommikuti.“ Gill selgitas, et tema jaoks on roheline tsoon vahemikus 8–12 hommikuti. „Niipalju kui minust sõltub, püüan seda aega kaitsta ja planeerida sellesse aega need ülesanded, mis mind päriselt kõige rohkem edasi aitavad,“ märkis ta. Tänavu ka aasta tehase tiitli võitnud Võru külje all tegutseva puidutööstuse Barrus tegevjuht Martti Kork kõneles tarneahelakonverentsil, et ettevõte on pikalt tarneahelast väärtust otsinud ja juba neli-viis aastat tagasi otsustati ära, et tegeletakse sellega, mida päriselt kontrollitakse. „Tegeleme oma tootmise efektiivistamisega, mis tõi ka 35 miljonit automatiseerimise investeeringuid,“ rääkis Martti Kork. Aga sellest täna enam ei piisa, sest tarneahelas on täna mitmeid probleeme, jätkas Kork. Puit on bioloogiline materjal ja iga palk on mingit karakteristikute järgi erinev. Saematerjali omadused on kõikuvad, aga sellest sõltub, kui palju tuleb näiteks jääke ära n-ö visata. „Midagi ei lähe kaotsi, jäägist saab pellet ja paber ja nii edasi, aga meid huvitab see osa, millest on meie põhitoode [tehtud],“ selgitas ta, lisades, et see ongi tarneahela üks suurimaid probleeme, mis pärsib efektiivsust. Teiseks väljakutseks tõi Kork voo palk-saematerjal-tootmisvõimakus-ladu ja märkis, et mida suuremaks ettevõte kasvab, seda rohkem on ka andmeid ja keerulisemaks see voog läheb. „Meie ei ole seda osanud väga hästi teha ja tulemus on see, et toormelao seis on ebamugavalt suur. Siin kuskil saalis on materjali ostujuht, ta võib seda isiklikult võtta, aga meil on laos 20–30 protsenti rohkem materjali laos, kui ta tegelikult olla võiks. See on see, et me ei oska lõpuni hästi planeerida,“ tunnistas ta. Saate toimetas Harro Puusild. Pildil Jakob Gill. Autor: Andras Kralla

"Kriisiplaani" saates on seekord külas inimgeograaf Rivo Noorkõiv ja teemaks Eesti rahvastikukriis. Eesti seisab silmitsi kompleksse demograafilise kriisiga: sündimuse langus (üheksa tuhat sündi aastas endise kahekümne viie tuhande asemel), tööealise elanikkonna vähenemine ja rahvastiku koondumine Tallinna piirkonda, kus juba pool Eesti lastest sünnib. Aastaks 2050 võib Eesti rahvaarv kahaneda kuni 200 000 inimese võrra.  Piirkondlikult on olukord ebaühtlane: neljakümne ühes omavalitsuses (üle poole) väheneb elanikkond kahekümne viie aasta jooksul veerandi võrra, kõige raskemas seisus on Kagu-Eesti piirialad nagu Valgamaa. Viis maakonnakeskust 15st on juba hääbumas. Saates pakutakse välja ka mitmeid lahendusi demograafilise kriisiga toimetulekuks. Tootlikkuse tõstmine, kuna majandus ei saa kasvada rahvaarvu vähenedes Süsteemne talendipoliitika lasteaiast alates  Ühistranspordi ja taristu arendamine ja mõtteviisi muutus, et vahemaid mõõta ajas, mitte kilomeetrites — nii säiliks elu ka hajaasustuses Pensioniea järkjärguline tõus koos tervena elatud aastate pikenemisega Läbimõeldud sisserändepoliitika, kus oluline on lõimumisvõimekus Saates osalejad rõhutasid, et lahendused eeldavad valdkondadeülest koostööd (praegune "silotornindus" ministeeriumide vahel takistab tervikliku poliitika kujundamist) ja ühiskondlikku kokkulepet selle üle, kas ja kuidas hoida elu kogu Eestis. Saatejuht on Hando Sinisalu. Foto: Andras Kralla

Kas Eesti järgmine edulugu sünnib vägevatest põlvkondadest, kiiremast asjaajamisest või ettevõtjate suuremast panusest riigi julgeolekusse? „Soraineni sageduse“ saates arutlevad neil teemadel Äripäeva ideekonkursil „Edukas Eesti“ advokaadibüroo Soraineni eriauhinna pälvinud Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli kaasprofessor Ülle Ernits ja ettevõtja Taavi Tammoja. „Eestis on madal iive, meid on vähe ja peaksime sellele probleemile lahenduse leidma, aga mulle tundub, et oleme liikunud vales suunas. Meil on palju noori inimesi, kes on näiteks haridusmaastikult täiesti kadunud ja me ei teagi, mida nad teevad,“ tunneb artikli „Rahvastiku kahanemise ajal tuleb kasvatada vägevad põlvkonnad“ autor Ülle Ernits muret. Ernitsa sõnul tuleb haridusreformide kõrval kriitiliselt hinnata, kas noorte toetamiseks on olemas vajalikud inimesed ja tugisüsteemid. „Kui me teeme kutsehariduse reformi ja pikendame noorte koolikohustust aasta võrra, siis kuidas me oleme selleks päriselt valmistunud? Tihtipeale puudutab see noori, kes ei taju koolikeskkonda enda jaoks kohana, kuhu nad tahavad minna ja kus nad tunnevad end oodatuna. Me teame vastuseid: meil ei ole tugitöötajaid nii palju kui vaja ja nende ettevalmistus ei vasta alati vajadustele. Iga laps peab olema heas mõttes suurendusklaasi all, kus teda toetatakse ja kus tema jaoks on võimalused oma andeid võimalikult palju rakendada,“ räägib Ernits oma ideest. Juulikuu „Soraineni sageduse“ saates arutleme Eesti tuleviku üle: räägime hariduse ja noorte toetamisest, riigi ja ettevõtete konkurentsivõimet kasvatavast kiirusest ning ettevõtjate panusest Eesti julgeolekusse. Saatekülalised on Ülle Ernits, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli kaasprofessor õenduse õppetoolis, ja Taavi Tammoja, ettevõtja ning rahvusvaheline maksu- ja investeerimisnõustaja. Saadet juhib Soraineni Eesti kontori juhtivpartner Kaupo Lepasepp, kes on ühtlasi ettevõtjate kaitseliidu algatuse juhtgrupi liige. Ettevõtjate kaitseliidu algatusest ja laiemalt Eesti riigikaitsest arutleb Lepasepp lähemalt 8. augustil Arvamusfestivali Riigikaitse arutelualal teemal „Iga oskus, iga ettevõte, iga inimene!“. Fotol: Soraineni Eesti kontori juhtivpartner Kaupo Lepasepp, ettevõtja Taavi Tammoja ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli kaasprofessor Ülle Ernits. Foto autor: Andres Laanem

„Teabevara tund“ keskendub seekord olulistele muudatustele tarbijakaitses, mis puudutavad pea kõiki ettevõtjaid. Uued nõuded muudavad veebis lepingute sõlmimise reegleid, piiravad rohepesu ning seavad senisest rangemad tingimused keskkonna- ja kestlikkusväidete kasutamisele. Saates räägime, millal uued nõuded jõustuvad, mida tähendavad ettevõtjate jaoks taganemisnupp, tumemustrite keeld ja finantsteenuste kauglepingute uued reeglid. Samuti selgitame, millistel tingimustel võib edaspidi kasutada väljendeid nagu „roheline“ või „keskkonnasõbralik“, millised nõuded hakkavad kehtima kestlikkusmärgistele ja kliimalubadustele ning kuidas muutuvad toodete vastupidavuse, parandatavuse ja tarkvarauuendustega seotud reeglid. Lisaks arutame, mida ettevõtjad peaksid juba praegu tegema, et uute nõuetega õigel ajal kohaneda ning vältida võimalikke rikkumisi ja sanktsioone. Stuudios on advokaadibüroo Lindeberg partner ja vandeadvokaat Kardo Karon. Saadet juhib Äripäeva teabevara vanemtoimetaja Eve Noormägi. Fotol advokaadibüroo Lindeberg partner ja vandeadvokaat Kardo Karon. Autor: Andres Laanem

Hoolimata Euroopa spordiorganisatsioonide järjest pehmemast hoiakust lubada Venemaa sportlased tagasi, jääb Eesti resoluutseks ja hoiab idapoolsed uksed kinni. Eesti Olümpiakomitee peasekretäri Kristo Tohveri sõnul on Eesti valmis maksma hinda, mis kaasneb Venemaa sportlaste siia mittelubamisega. "Meilt läks ära rahvusvaheline vehklemisvõistlus, suur laskmisvõistlus ja me teame, et ära jäi ka üks sõudmisvõistlus. Neid võistlusi on majanduslikult vaja, aga meie seisukoht on kindel," rääkis ta. "Pikalt võitlesime me õlg õla kõrval prantslastega, aga nüüd ütlesid ka nemad, et nad pole enam valmis suurvõistlustest loobuma. Tegelikult ei ole viimaste avalduste ja aktsioonidega ka Põhjamaad kaasa tulnud," lisas peasekretär. "Seega on Venemaa sportlaste suhtes täiesti resoluutsed veel vaid Baltimaad ja Poola," rääkis Tohver saates "Triniti eetris". Neil teemadel jagas mõtteid ka vandeadvokaat ja Eesti Maleliidu juhatuse esimees Villu Otsmann. "Lobitöö on väga suur ja ma arvan, et see kõik liigub selles suunas, mida Rahvusvaheline Olümpiakomitee otsustab," lausus Otsmann. Küsimusi küsis Joonas-Hendrik Mägi. Foto: Mikhail Sinitsyn/Zuma Press/Scanpix.

Sunly kavandab Läänemaale Ristile Baltimaade suurimat andmekeskust, mille esialgne elektrivõimsus oleks 180 megavatti ning mida saaks tulevikus kasvatada vähemalt 400 megavatini. Ettevõtte energiakeskuste arendusjuhi Kaarel Ausi sõnul rajatakse alale kuus ligikaudu 30-megavatise elektritarbimisega andmetöötlushoonet. Esimesed hooned võiksid valmida 2029. aastal ning kogu kompleks järk-järgult aastatel 2030–2031. Sunly ise keskust ei ehita ega halda, vaid valmistab ette asukoha, võrguühenduse ja taastuvenergia tootmise ning peab võimalike rahvusvaheliste partneritega läbirääkimisi. Ettevõtte eesmärk on leida oma taastuvenergia parkidele pikaajaline ja stabiilne elektritarbija, mis võimaldaks rajada uusi tootmis- ja salvestusvõimsusi. Ristil valmib 244-megavatine päikesepark, lisaks kavandatakse sinna 144-megavatist akusalvestit ning koostöös Enefitiga ligikaudu 150-megavatist tuuleparki. Aus rõhutas, et ilma kindla tarbijata ei soovi Sunly uusi parke rajada, sest pikaajalised elektrimüügilepingud on investeeringute rahastamiseks hädavajalikud. Andmekeskus kasutaks lisaks Risti tootmisvõimsustele ka Sunly taastuvenergiat mujalt Baltikumist ja Poolast. Kuigi andmekeskus oleks suur elektritarbija, saaks osa selle töökoormusest nihutada perioodidele, mil elektrit on rohkem saadaval. Reaalajas teenused töötaksid katkestusteta, kuid näiteks tehisintellekti mudelite treenimist ja videote renderdamist oleks võimalik ajastada paindlikumalt. Ausi hinnangul võimaldaks see osaleda elektrisüsteemi paindlikkusturgudel ning vajaduse korral kiiresti tarbimist vähendada, aidates tasakaalustada elektrivõrku. Risti andmekeskuses kavandatakse kinnine veejahutussüsteem, kus sama vesi ringleb pidevalt serverite ja jahutusseadmete vahel. Talvel kasutatakse jahutamiseks peamiselt välisõhku ning suurem energiavajadus kuumadel päevadel langeb kokku päikesepargi suurema tootmisega. Suuremahulist veekasutust ei kavandata ning jääksoojuse kasutamiseks peetakse läbirääkimisi võimalike tööstusettevõtetega. Ausi sõnul tooks projekt Eestile ekspordi- ja maksutulu ning looks kõrge kvalifikatsiooniga töökohti, võimaldades eksportida arvutusvõimsust senise elektriekspordi asemel. Saadet "Cleantech" juhib Mart Valner. Pildil Kaarel Aus. Foto: Andres Laanem

Kuuleme kahte ettekannet mais toimunud AI praktikute aastakonverentsilt. Esimeses räägib tehisaru ekspert ja strateeg Priit Kallas, kuidas leida organisatsioonis protsesse, mida tehisintellekti abil automatiseerida. Samuti selgub, mida muudab tänapäevaste töövahendite juurutamine nii juhtide kui ka töötajate igapäevas. Teises ettekandes selgitab kogenud tehnoloogiajuht Margus Vaino, miks toob see aasta tehisaru kasutusse murrangu. Nimelt pole AI-võimekus enam tehnoloogiagigantide pärusmaa, vaid tehisintellekti kasutuselevõttu hakkavad juhtima väiksemad ja täpsemad keelemudelid ning lahendused. Lisaks vähenevad AI vead nii palju, et süsteeme saab hakata usaldama kriitilistes rakendustes. AI-st saab tööriista asemel kolleeg. Mida aga AI usaldusväärsuse kasv meile kaasa toob, mis võimalusi avab? Foto: Raul Mee

Filmide ja teleseriaalide tootmisega tegelev ettevõte 360 Media OÜ (brändinimega Zolba Productions) on viimastel aastatel teinud märkimisväärse arenguhüppe ning kasvanud kiiresti tänu ambitsioonikatele tele- ja filmiprojektidele. Ettevõtte ühe omaniku ja produtsendi Helen Lõhmuse sõnul ei sünni selline edu üleöö, vaid selle taga on aastatepikkune töö, kontaktide loomine, julgus võtta vastu keerulisi väljakutseid ning mõnikord ka hallid juuksekarvad. Ta tõi esile ka kaasomaniku Jevgeni Supini rolli, kelle pikaajaline tootmiskogemus ja usaldusväärsus on aidanud ettevõttel samm-sammult kasvada. Lõhmuse sõnul kujunes firma jaoks oluliseks pöördepunktiks seriaali „Von Fock“ tootmine, mis tõestas, et Eesti ettevõte suudab vedada suuremahulist telesarja peatootjana. Pärast seda on ettevõtte tegevus liikunud järjest suuremate ja keerukamate rahvusvaheliste koostööprojektide suunas. Saates rääkisime ka ettevõtte projektipõhisest ärimudelist, ning sellest, kuidas tootmis-, reklaami- ja teenusproduktsiooni ühendamine aitab riske hajutada ja tagada stabiilsema kasvu. Juttu tuli ka Eesti 40-protsendilisest välisprojektide tootmistoetusest (cash rebate), mis on Lõhmuse hinnangul muutnud Eesti filmitootmise konkurentsivõimelisemaks. Lisaks tuli juttu ka rahastuse leidmise keerukusest, ideede ammutamisest ja talentide kasvatamisest. Saadet juhtis Simona Zeno.

Eesti kolme elamuarendaja arvamused Lätti mineku osas läksid vastakuti Saates kõlab veebruaris Äripäeva 12. Kinnisvarakonverentsil salvestatud vestlusring, kus Bonava Eesti tegevjuht Taavi Soorm, Invego juht ja suuromanik Kristjan-Thor Vähi ning Domus Kinnisvara juhatuse liige ja arendusvaldkonna juht Ingvar Allekand arutlesid eluasemeturu ja arenduse olukorra üle. Modereeris füüsik ja teaduse populariseerija Aigar Vaigu. Arendajad näitasid, mis aastatel 2026-2027 kinnisvara arendamise valdkonnas tulemas on. Saatejuht on Siim Sultson Fotol (pildistas Raul Mee): istuvad Taavi Soorm, Kristjan-Thor Vähi ja Ingvar Allekand

Airi ventilatsioonisüsteemi looja Indrek Anseli sõnul ei otsi teadlik koduomanik tänapäeval pööningule lihtsalt mürisevat torustikku, vaid intelligentset terviklahendust. Eestis välja arendatud Airi süsteem viib ventilatsiooni uuele tasemele, juhtides sisekliimat täielikult automaatselt ja ruumipõhiselt. „Tänapäevased ventilatsioonilahendused on sageli kella- või eeldusepõhised, kuid tubade kasutus on erinev. Airi süsteem võimaldab reageerida reaalsetele andmetele ja juhtida õhuvoolusid automaatselt täpselt seal, kus vaja,“ selgitab pikaajalise paigalduskogemusega Indrek Ansel sisuturundussaates „Eramaja ehitus“. Ta räägib saates lähemalt, kuidas ruumipõhine reguleerimine ja nutikad andurid aitavad tagada parima õhukvaliteedi, säästes samal ajal märgatavalt energiakulusid. Saates peatutakse pikemalt küsimusel, miks kaasaegses ehituses plast klassikalise plekk-toru välja vahetab. Ansel selgitab, et antistaatiline ja toiduainetetööstuse sertifikaadiga plasttorustik on metallist tunduvalt hügieenilisem ja vaiksem, kusjuures selle paigaldus edeneb plekitööga võrreldes kuni kolm korda kiiremini. Saatekülaline on Tuulari ekspert ja Airi süsteemi looja Indrek Ansel. Saadet juhib Tarmo Virki. Foto: Tarmo Virki Fotol: Airi süsteemi looja Indrek Ansel, kelle sõnul saab ruumipõhisest ventilatsioonist standard, mis säästab tervist ja raha.

Ukraina sõda on muutnud kaitsetööstuse uute tehnoloogiate testimispolügooniks, kus innovatsioon ja tarkvarauuendused jõuavad rindejoonele päevadega. See on andnud võimsa tõuke ka Eesti ettevõtetele, kelle müügikäive on teinud viimastel aastatel "tiigrihüppe". "Kui vaatame käibekasvu numbreid, siis viimase nelja aastaga on kaitse- ja julgeolekuvaldkonna müügikäive kasvanud peaaegu seitse korda, ulatudes 2025. aastal ligi 750 miljoni euroni, millest kaks kolmandikku läheb eksporti," märgib Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu tegevjuht Kalev Koidumäe. Hiljemalt järgmisel aastal ületab kohalik sektor ühe miljardi euro piiri. Koidumäe räägib saates "Ükssarvikute kasvulava" lähemalt sellest, kuidas on traditsiooniline "raske raud" ja tark küberkaitse leidnud kohalikus tööstuses ühise keele. "Kaitsetööstus on uued tehnoloogiad ja startupid, kuid seal on ka väga palju traditsioonilist tööstust. Üks ei saa ilma teiseta," selgitab ta. Samuti tuleb juttu kohaliku kosmosetööstuse varjatud trumpidest. Koidumäe toob välja, et kuigi Eestil oma astronaute veel pole, tehakse siin maailmatasemel satelliidikaameraid, andmetöötlust ja küberlahendusi, mida kasutatakse üha enam ka militaar- ja julgeolekualal. Lisaks peatutakse pikemalt teemal, kuidas on viimastel aastatel muutunud pankade ja riskikapitalistide moraalne suhtumine kaitsevaldkonda investeerimisse. Saatekülaline on Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu tegevjuht Kalev Koidumäe. Saadet juhib Tarmo Virki. Pildil Kalev Koidumäe. Foto: Andres Laanem

Õiglane juhtimine ei sünni ühest valemist, vaid selgetest põhimõtetest, usaldusest ja oskusest näha numbrite taha. Kolm kogenud personalijuhti avavad saates “Finantsuudised fookuses”, kuidas kujundada õiglast tasustamist, siduda tulemuslikkus selgete ootustega ning kasutada tehisintellekti nii, et tehnoloogia toetaks, mitte ei asendaks läbimõeldud juhtimist. Saates räägitakse palkade läbipaistvusest ning olukordadest, kus samal ametikohal töötavate inimeste panus ja tulemuslikkus erinevad märgatavalt. Külaliste hinnangul peab töötaja mõistma, kuidas tema tasu kujuneb, kuid palgaerinevuste põhjendamine ja juhtimine on eelkõige juhi vastutus. Juttu tuleb ka avaliku sektori palkadest ja missioonitundest. Tähenduslik töö võib inimest tugevalt motiveerida, kuid ei asenda konkurentsivõimelist töötasu. Tulemusjuhtimises peetakse oluliseks selgeid eesmärke ja arusaadavaid mõõdikuid, kusjuures tulemustasu ei pea sõltuma ainult rahalisest tulemusest ega väljenduma alati rahas. Eraldi tähelepanu all on tehisintellekti kasutamine värbamises ja personalitöös. AI võib kandidaatide eelsõelumist kiirendada, kuid ei pruugi märgata inimese tegelikku potentsiaali ega lugeda ridade vahelt. Ka tehnoloogia kasutuselevõtt ei too tingimata kohe kokkuhoidu, sest litsentsid, koolitused ja katsetamine nõuavad nii aega kui raha. Lisaks räägitakse tööjõu voolavusest, värbamiskiirusest, töötajate rahulolust ja juhtimiskvaliteedist ning arutletakse, kuidas mõjutavad kaug- ja hübriidtöö organisatsiooni tulemusi, koostööd ja kulusid. Saatekülalised on Delfi Meedia personalijuht Mailis Neppo, Kaitseinvesteeringute Keskuse personalijuht Kristiina Palm ja Vanalinna Ehituse personalijuht Kaire Elhuveig. Saadet juhib Paavo Siimann. Fotol (vasakult): Mailis Neppo, Kaire Elhuveig, Paavo Siimann, Kristiina Palm. Autor: Andres Laanem

Kinnisvaraettevõtete uued juhid ei plaani müüki suurte allahindlustega elavdada. Nende hinnangul õpetavad sooduskampaaniad ostjat veel suuremat hinnalangust ootama või tekitavad ostjas tunde, et midagi on projektiga valesti. Äripäeva kinnisvarakonverentsil arutasid turu tulevikku Hepsori juhatuse esimees Martti Krass, Endoveri tegevjuht Roul Tutt ja US Real Estate’i juhatuse esimees Kaarel Loigu. Uued juhid ei näe põhjust kinnisvara müüki suurte allahindlustega vedada. "Kui hinnast saab kohe palju alla, võib klient hakata küsima, kas projektiga on midagi valesti või kas oleks võimalik veelgi rohkem kaubelda," nentis Krass. Loigu sõnul viib arutelu kohe hinna peale ja jätab arendaja läbirääkimistel nõrgemasse positsiooni. "Kui arendaja alustab vestlust kohe allahindlusest, seab ta projekti kvaliteedi kahtluse alla," väitis ta. "Arendajatel tuleb esmalt vaadata otsa oma projektile, mitte põhjendada kehva müüki majanduse, valitsuse või geopoliitikaga." Tutti hinnangul ei ole turul praegu ka sellist hinnasurvet, mis sunniks arendajaid ulatuslikke allahindlusi tegema. "Määravaks saab see, kas klient näeb asukohas, arhitektuuris ja terviklikus elukeskkonnas piisavalt väärtust, et ostuotsus teha." Lisaks räägiti uute meeskondade moodustamisest, ostjate muutunud ootustest ja kinnisvaraturu arengust. Vestlust juhtis Aigar Vaigu. Saate toimetas Teeli Remmelg. Foto: Raul Mee

Eesti turismiettevõtete suurim proovikivi pole üksnes välisturistide leidmine, vaid lühike hooaeg. Nii Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liidu presidendi David Ryan Jenkinsi kui ka Järvamaal tegutseva Kallaste hobitalu perenaise Liina Saksa sõnul tuleb suurel osal turismiettevõtetest teenida sisuliselt kogu aasta tulu vaid paari suvekuuga. Jenkins tõdes, et kuigi tänavune suvi on turismisektorile olnud eelnevate aastatega võrreldes positiivne ning välisturistide arv kasvab, pole Eesti jõudnud siiani tagasi pandeemiaeelsele tasemele. Samal ajal mõjutavad sihtkoha valikut jätkuvalt nii kodumaa kõrge hinnatase kui ka sõjast tulenev piirkonna turvalisus. „Eesti turismiettevõtted peavad teenima kogu aasta tulu nelja kuu jooksul,“ ütles Jenkins, lisades, et just see sunnib ettevõtteid hindu tõstma ning muudab konkurentsi Lõuna-Euroopa sihtkohtadega keeruliseks. Jenkinsi sõnul on viimaste aastate kriisid muutnud ka inimeste reisikäitumist. Reisiplaane tehakse üha sagedamini viimasel hetkel ning sama kiiresti võidakse need ka tühistada, mis muudab turismiettevõtete jaoks hooaja planeerimise oluliselt keerulisemaks. Kallaste hobitalu perenaine Liina Saks tunnetab hooajalisuse mõju igapäevaselt. „Meie kogu aasta tulu tuleb ära teenida kahe kuuga. Ülejäänud aeg on juba boonus,“ ütles ta. Saks tõi esile, et väikese turismiettevõtte edu tugineb eelkõige korduvkülastajatele. Tema sõnul tulevad inimesed tagasi eelkõige seetõttu, et tunnevad end hobitalus oodatuna ning saavad loomade keskel vahetu ja koduse elamuse. Saates tuli muuhulgas juttu ka sellest, kuidas viimaste aastate kriisid on muutnud inimeste reisimisharjumusi, millised välisturud on Eesti jaoks praegu kõige olulisemad ning miks väikestel turismiettevõtetel tuleb pidevalt areneda, et külastajad ikka ja jälle tagasi tuleksid. Intervjueeris Simona Zeno. Fotol Kallaste hobitalu loomad. Foto: Liina Saks

Sisuturunduse saates on külas Levira TV-tootmise osakonna juht Kulno Kägu ning režissöör ja produtsent Kristjan Saar. Juttu tuleb sellest, kuidas valmivad kõrgtasemel spordiülekanded, mida vaataja kodus mugavalt ekraanilt jälgib. Saate esimeses pooles selgitavad külalised, kuidas sünnib Rally Estonia telepilt – sadade ruutkilomeetrite peale laiali laotuva võistluse kaabeldamine, droonide ja helikopterite kasutamine ning koostöö rahvusvaheliste partneritega on omaette kunst. Kristjan Saar avab režissööri ja produtsendi rolli: kuidas komplekteeritakse tiim vabakutselistest ja usaldusväärsetest koostööpartneritest üle Baltikumi ja Skandinaavia ning miks spordiülekanne peab järgima äraproovitud standardeid, mis suurele auditooriumile arusaadavad on. Vaatajale pakuvad põnevust uued lahendused: kohtunike mikrofonid ja kaamerad, tehisintellekti abil korduste otsimine, interaktiivne graafika ja statistika ning tulevikuvõimalused e-kaubandusest spordiennustuseni. Juttu tuleb ka sellest, miks pilt eri ekraanidele erineva viitega jõuab ja miks kvaliteeti mõjutab sageli hoopis vaataja internetipakett. Saates tuleb juttu ka pikkade ürituste argipäevast: Eurobasketi korraldamine tähendas Levirale aastapikkust eeltööd, kohapeal töötas üle saja teleinimese kolm nädalat järjest. Kuulete ka lugusid tehnilistest äpardustest (näiteks mahapõlenud tehnika ja laseriga rikutud kaamerasensor) ning sellest, kuidas režissöör vead vaataja eest märkamatuks teeb. Lõpetuseks tutvustatakse Levira leidlikke erilahendusi, näiteks kuidas ralli pealtvaatamisaladele jõuab telepilt teletornist antenniga – sest metsas internetti pole. Saadet juhib Hando Sinisalu. Fotol: Režissöör ja produtsent Kristjan Saar ja Levira TV-tootmise osakonna juht Kulno Kägu Foto: Hando Sinisalu

Mullu autotootja Renault'ga koostööd alustanud Vok Bikesi juhi Indrek Petjärve sõnul ei saa Eestis enam teha odavat ega lohakat allhanget ning riik liigub peatöövõtja rolli. Tänavu mais Pärnu tarneahelakonverentsil rääkis ta, et Eesti ettevõtted peavad muutuma ambitsioonikamaks, tuues võrdluseks Aasia tootjad, kes investeerivad potentsiaalsetesse partnerlustesse märkimisväärselt rohkem. Petjärve hinnangul on Eesti autotööstuse tarneahelas liikunud allhankija rollist järjest kõrgemale ning see eeldab senisest suuremat vastutust ja võimekust. Renault'ga koostöö on toonud Vok Bikesile kaasa rangemad standardid ja märksa suurema bürokraatia, kuid avanud ka võimaluse kasvada. Koostöö edeneb etappide kaupa: praegu toimub rataste lõppkooste Renault' tööstuslinnakus Pariisi lähistel, järgmistes etappides on plaanis laiendada komponentide tootmist ning kasutada Renault' hangete mastaabiefekti. Petjärve sõnul seisneb ettevõtte suurim väljakutse nüüd mitte enam klientide leidmises, vaid valmisolekus kiiresti tootmist kasvatada, kui suurtellimused peaksid saabuma. Samal konverentsil tõi Aurightec Estonia tarneahela- ja tootmisjuht Marko Kostap õpetliku näitena autotootja Saabi, mille tootmine seiskus 2011. aastal komponentide puuduse ja rahaliste raskuste tõttu, kuigi nõudlus autode järele oli olemas. Tema sõnul ei põhjusta tarneahela suurimaid probleeme enamasti üks vale prognoos, vaid see, kui nõudlus, tootmisvõimekus, ostuplaanid, varud ja rahavoog ei ole ettevõttes omavahel kooskõlas. Saabi puhul sai saatuslikuks just nõudluse ja planeeritud võimekuse vaheline ebakõla. Kostapi sõnul peab ettevõtte tulevikuplaan olema ühine, mitte eri osakondade eraldiseisvate plaanide kogum. Kui müük, ost, tootmine ja finants lähtuvad erinevatest eeldustest, tekib olukord, kus paberil olev nõudlus ei tähenda veel valmisolekut seda täita. Seetõttu peavad tulevikuprognoosid ja tegevusplaanid olema kogu ettevõttele ühised ja läbipaistvad. Pildil Indrek Petjärv. Autor: Andras Kralla

Eestis räägitakse üha enam inseneride nappusest, kuid probleemi juured ulatuvad palju kaugemale kui kõrgkoolidesse. Saatesarja "Ettevõtlik Tallinn" uues saates räägitakse sellest, miks lapse loomulikku uudishimu ei tohiks varakult maha suruda, kuidas teadus- ja inseneeriahuvi kujuneb ning millist rolli mängivad selles õpetajad, lapsevanemad ja huviharidus. EnerHUBi juht Maarika Truu selgitab, miks peaksid noored lahendama päris probleeme, mitte valima kõige lihtsamat õpilasfirma ideed ning kuidas mentorid aitavad ideedest kasvatada toimivaid lahendusi. Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskuse juhatuse liige Darja Saar räägib, miks vajab Eesti rohkem süsteemset koostööd teaduse populariseerimisel ning kuidas kasvatada noortes loojate, mitte tarbijate mõtteviisi. Oma kogemusi jagavad ka Euroopa õpilasfirmade konkursil teise koha saavutanud Kiryaki asutajad Loore-Lee Allmaa ja Elisabeth Tagobert, kes räägivad, kuidas ühest igapäevasest probleemist kasvas välja tehnoloogiline toode, miks tuli kuude kaupa laborites katsetada ning miks on läbikukkumine sageli kõige väärtuslikum osa õppimisest. Saadet juhib Lauri Toomsalu. Fotol: Õpilasfirma Kiryak Foto: Kretel Kuusk

Tehisintellekt ja virtuaalreaalsus avavad õppimisele uusi võimalusi, kuid tehnoloogia üksi õppimist paremaks ei muuda. Millest sõltub see, kas uus lahendus aitab õppijal päriselt uusi oskusi omandada ja neid ka tööelus rakendada ning milline roll jääb selles kõiges koolitajale? Seekordses "Õppetunni" saates võtame fookusesse kaks värsket lõputööd, mis käsitlevad tehisintellekti ja virtuaalreaalsuse kasutamist täiskasvanute õppimises. Räägime sellest, kuidas õppijad uusi tehnoloogiaid kogevad, millistes olukordades need loovad kõige rohkem väärtust ning kus jääb inimlik juhendamine endiselt asendamatuks. Arutleme ka selle üle, milliseid pädevusi vajab tänapäeva koolitaja kiiresti arenevas tehnoloogiamaailmas ning kuidas kasutada uusi tehnoloogiaid nii, et need toetaksid õppimise eesmärke, aitaksid õpitut tööellu üle kanda ega muutuks eesmärgiks omaette. Külas on Triine Jõudna ja Rebecca Vesik, kelle lõputööd pakuvad värskeid vaatenurki tehisintellekti ja virtuaalreaalsuse võimalustele täiskasvanute õppimises. Saadet juhib Helen Lükepak. Foto: Rebecca Vesik

Kas ettevõtte hiljutine positiivne infoturbe audit tähendab, et teie ettevõte on ka päriselt kaitstud? Pikaajalise kaitseväe ja erasektori kogemusega Eesti Energia infoturbejuht Uko Valtenberg räägib ühest kõige ohtlikumast lausest juhtide seas: "Meil on kõik korras, audit kinnitas seda." Tegelikkuses fikseerib audit vaid ühe hetke, mitte tulevikku ega kindlustunnet, et küberrünnak ebaõnnestub. Kõige suurem risk on see, kui positiivse tulemuse põhjal usutakse liigagi kergesti, et kõik on kontrolli all - rohkem pole vaja panustada. Samal ajal murrab küberrünnak lihtsa parooli mikrosekunditega. Küberkriisis ei ole aega juhtkonnal koosolekut pidada - vaja on tegutseda ja kiiresti otsustada. Samuti tasub igal juhil endalt küsida, kui palju erandeid reeglitest tegelikult tehakse ja kas keegi jälgib, millal need lõppevad. Sageli antakse luba "ainult selleks korraks", mis unustatakse kehtima kuudeks või isegi aastateks. Just sellised väikesed mööndused kipuvad saama ettevõtte kõige suuremaks turvaauguks. Saates tuleb juttu ka riskist, millest Eesti ettevõtjad ja riigiasutused pigem vaikivad: kui suures osas sõltub meie kriisikommunikatsioon ja äri toimimine ühest suurest välismaisest tehnoloogiapakkujast ja mis juhtub siis, kui see langeb. Kuula "Digitark äri" saatest, milliseid küsimusi peaks iga juht endale ja oma meeskonnale esitama, enne kui midagi katki läheb. Saade on salvestatud Riskijuhtimise ja sisekontrolli aastakonverentsil selle aasta kevadel. Ettekande kontrolli illusioonist tegi Eesti Energia infoturbejuht Uko Valtenberg, kellel on üle 20 aasta kogemust nii kaitseväest kui erasektorist. Pildil Uko Valtenberg. Autor: Tiit Mõtus

Digitaliseerimine on muutnud taristuehituses nii projekteerimist, ehitamist kui ka info liikumist. Paberjooniste ja eraldiseisvate dokumentide asemel kasutatakse üha enam digitaalseid mudeleid ja masinloetavaid andmeid. Nende tegelik väärtus sõltub aga sellest, kuidas uued tööviisid kogu ehitusprotsessi seotakse. Äripäeva raadio saates „Targem taristu“ arutlevad Verston Eesti digitaliseerimise ja BIM-i juht Miina Karafin, Transpordiameti BIM-i ekspert Hans Keskrand ning Skepast & Puhkimi BIM-i innovatsioonijuht Eno Lints, kuidas digitaliseerimine ja ehitusinfo modelleerimine ehk BIM Eesti taristuehitust muudavad. BIM ei tähenda üksnes kolmemõõtmelist mudelit, vaid andmetega rikastatud ühist infokeskkonda tellijale, projekteerijale ja ehitajale. Hästi toimiva protsessi korral aitab see avastada vigu enne ehitusplatsile jõudmist, parandada projektdokumentatsiooni kvaliteeti ning säästa aega ja raha. Samas rakendatakse digitaalseid lahendusi sageli vanade dokumentide ja töövõtete kõrval. Nii tajutakse BIM-i lisatööna, kuigi selle eesmärk peaks olema ebavajalike tegevuste vähendamine. Arengut pidurdavad ka ebaselged nõuded, vähene usaldus automaatselt kogutud andmete vastu ning osapoolte erinev arusaam mudeli eesmärgist. Saates käsitletakse olulise õppeprojektina Rail Balticat, mis on tõstnud kogu sektori BIM-i pädevust, kuid näidanud ka varakult kokku lepitud protsesside tähtsust. Kui pole selge, milliseid andmeid vajatakse, kes neid kasutab ja kuidas info osapoolte vahel liigub, võib ka hea tehnoloogiline lahendus muutuda keeruliseks ja töömahukaks. Saatekülaliste hinnangul peab sektor liikuma nõuetepõhiselt BIM-ilt väärtuspõhise kasutuse suunas. Tehnoloogia ja vajalikud oskused on olemas, kuid järgmine arenguhüpe sõltub eelkõige juhtimisest, koostööst ja valmisolekust tööprotsesse muuta. Juttu tuleb ka tehisintellektist, mis saab aidata inseneridel rutiinseid tegevusi automatiseerida, kuid ei asenda erialast mõtlemist ega vastutust. Saadet juhib Rasmus Kagge. Fotol: Skepast & Puhkimi BIM-i innovatsioonijuht Eno Lints, Verston Eesti digitaliseerimise ja BIM-i juht Miina Karafin ning Transpordiameti BIM-i ekspert Hans Keskrand Foto: Andres Laanem

Rekordilised vasikahinnad annavad veisekasvatajatele põhjust rõõmustada, kuid sektori tulevikku kujundavad hoopis keerulisemad küsimused. Loomataudide levik Euroopas, karmistuvad transpordinõuded ja noorloomade eksport sunnivad otsustama, kas Eesti jätkab senisel kursil või hakkab siin sündinud loomadele rohkem lisandväärtust looma. Juulikuu „Kasvupinnase“ saates arutlevad Baltic Vianco OÜ juhataja Janek Mustmaa ja Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu esimees Tanel-Taavi Bulitko, kuidas on muutunud elusloomade eksport ning millised otsused määravad Eesti veisekasvatuse konkurentsivõime järgmistel aastatel. Mustmaa sõnul on vasikate hinnad küll rekordilised, kuid turuolukord võib kiiresti muutuda. „Rekordilised hinnad toovad sektorisse lisaraha ja annavad arengule hoogu, kuid keegi ei oska öelda, kui kaua selline olukord kestab,“ märgib Mustmaa. Saates räägitakse, kuidas mõjutavad eksporti sinikeele levik, suu- ja sõrataudi oht ning Euroopa Liidus kavandatavad rangemad loomade transpordinõuded. Arutelu all on ka küsimus, miks liigub suur osa Eestis sündinud pullvasikatest endiselt välismaale ning kas riigil ja sektoril oleks vaja senisest selgemat ekspordistrateegiat. Bulitko hinnangul võiks pikemas vaates rohkem Eestis sündinud loomi siin ka üles kasvatada. „Minu suur unistus oleks, et Eestis sündinud pullvasikad jääksid Eestisse kasvama ning looksid lisandväärtust siin,“ ütles Bulitko. Saates tuleb veel juttu sellest, kuidas on muutunud ekspordilogistika pärast idatransiidi kadumist, miks on transpordikulud mitmekordistunud, millised on Eesti võimalused kolmandate riikide turgudel ning kuidas mõjutavad loomataudid kogu Euroopa veisekasvatust. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Foto: Baltic Vianco OÜ juhataja Janek Mustmaa. Autor: Juuli Nemvalts

Seoses septembris Riias toimuva Baltic Brand Forumiga räägitakse saates Baltikumi kõige põhjalikuma tarbijauuringu telgitagustest, tarbijate suhtumisest brändidesse ning sellest, mida kujutab endast juba üle kahekümne aasta tehtud Balti brändide ja elustiili uuring. Põhjalik uuring hõlmab kolmsada küsimust, kuussada brändi ja tuhat vastajat igast Balti riigist. "Eetris on turundusuudised" saate külalised on Norstat Eesti äriarendusjuht Katariina Tamm ning Optimisti asutaja ja juht Magnus Lužkov. Uuringu tegelik väärtus ei peitu meedias kajastust leidvates "armastatuimate brändide" edetabelites, vaid selles, kuidas inimesed mõtlevad ja otsuseid teevad. Magnus Lužkov kirjeldab, kuidas tehisintellekti abil andmeid sünteesides avanevad brändidele täiesti uued võimalused positsioneerimistööks – töö, mida varem tehti paljuski kõhutunde pealt. Katariina Tamm avab uuringu köögipoolt: kuidas panna inimesed vastama tunniajasele küsimustikule, kuidas tagada andmete kvaliteet ja miks veebiuuring võib olla ausam kui näost näkku küsitlus. Juttu tuleb ka sellest, miks Eestis enam suuri kodumaiseid laiatarbebrände ei sünni, kas vastutustundlikkus on brändidele päriselt oluline või pelgalt silmakirjalikkus, ning millised üllatavad tarbijate vajadused ootavad täitmist. Magnus Lužkov toob unäiteks noorte suur turvatunde vajadus ja ootamatu nostalgialembus. Lõpetuseks tunnistavad saatekülalised üles ka omaenda värsked brändisümpaatiad. Kui palju erinevad Eesti, Läti ja Leedu tarbijate brändieelistused ja tarbijakäitumine? Sellele küsimusele saab põhjaliku vastuse septembris Riias toimuval Baltic Brand Forumil. Saadet juhib Hando Sinisalu. Pildil Katariina Tamm ja Magnus Lužkov. Allikas: Äripäev

Suure osa oma elust suusatamisele pühendanud 21aastane Aleksander Luik tegi mõned aastad tagasi spordiga lõpparve. Nii tekkiski tal võimalus ellu viia oma kaks äriideed. Kui Aleksander parasjagu oma koduhoovis hekki lõikas, peatus tee ääres üks Audi. Autojuht uuris, kas ta pakub hekilõikust ka teenusena. Selle küsimuse peale läks Aleksandril pirn põlema. Nii sättiski ta aiale sildi "Hekilõikus". Talv otsa nukrana seisnud reklaam tõi kevadel aga esimesed telefonikõned ja esimese kliendi, kes Aleksandrist paarisaja meetri kaugusel elas. "Alustasin hommikul, õhtul lõpetasin ja sain tehtud. Siis sain aru, et seda hekki võib lõigata küll ja siin on raha, mida inimestelt küsida," kirjeldas Luik oma esimese tööpäeva võidukat lõppu. Tööpäev ise oli küll veidi hirmutav, sest Aleksander kartis imetlusväärselt ilusa aia hekki ära rikkuda. Esimeste hekilõikustega käsikäes alustas Aleksander Hekiabi postitusi sotsiaalmeedias. Terve suve peale õnnestus tal eri kanalite peale kokku koguda pool miljonit vaatamist, kalender muudkui täitus ja suvega teenindas ta üle saja kliendi. Saates rääkis Aleksander, kuidas oma äriideed ellu viis. Ustavaks abimeheks on seal olnud tehisaru. "Parim nõuanne oli, et võta endale raamatupidaja, saad ühest probleemist lahti," rääkis Aleksander, kui oli ChatGPT-le kurtnud, et arvetega majandamine ei ole tema teema. Lisaks hekilõikusärile tegeleb Aleksander veebipoega, kus müüb laia valikut suusateemalisi telefonikatteid. "Kui tellimus tuleb, ma saadan disaini tehasesse. Näiteks Leedus on üks ja teine tehas on USAs." Ta räägib, mis on noorelt ettevõtlusega kätt proovimise plussid ja miinused, miks tema videote strateegia on end ära õigustanud ja kuidas impulsiivsus on tal aidanud asju ära teha. Küsis Mai Kroonmäe. Fotol Aleksander Luik. Foto: erakogu

Autismiga seotud maskeerimine tähendab, et inimene õpib oma loomulikke reaktsioone, kehakeelt, hääletooni või suhtlusviisi varjama, et sotsiaalsetes olukordades paremini toime tulla. Selline strateegia võib aidata koolis, tööl ja suhetes hakkama saada, kuid pidev enesekontroll nõuab suurt pingutust ning võib varjata inimese tegelikku abivajadust. Seekordses „Tervisetarga“ saates toome kuulajani Tartu Ülikooli kliinikumi laste- ja noorukitepsühhiaatri Ove Liis Mahhovi ettekande Meditsiiniuudiste poolt korraldatud Vaimse tervise konverentsilt, kus ta rääkis autismiga seotud maskeerimisest täiskasvanueas. Juttu tuleb sellest, miks autistlik inimene võib hakata oma käitumist teadlikult jälgima ja kohandama, kuidas maskeerimine võib raskendada autismi märkamist ning miks see puudutab eriti sageli naisi ja tüdrukuid. Dr Mahhov käsitleb ka maskeerimise tagajärgi: kurnatust, ärevust, depressiooni, identiteedisegadust ja tunnet, et teised ei tunne inimest sellisena, nagu ta tegelikult on. Samuti räägib ta, kuidas koolis, tööl ja lähedastes suhetes saab luua keskkonna, kus inimene ei pea kogu aeg pingutama, et näida neurotüüpiline. Saate toimetas Violetta Riidas. Pildil Ove Liis Mahhov Pildi autor Anni Õnneleid

Tartu vallavanema Jarno Lauri sõnul on Tartu valla tööstusalade pilt viimase kümnendi jooksul täielikult muutunud. Kui varasemast buumiajast kasvasid mitmed krundid võssa, siis nüüd on olukord vastupidine ning pigem on puudu sobivatest tööstuskruntidest. Üks põhjus on tema sõnul see, et suuremad tööstused liiguvad Tartu linnast välja, sest linnas on maa kallim, krundid välja kujunenud ja laienemisvõimalused piiratud. Samas ei tähenda tööstuse kasv omavalitsusele automaatselt otsest rahalist võitu. Kui tööstus asub Tartu vallas, aga töötajad elavad näiteks Tartu linnas, ei jõua töökohtadega seotud tulumaksutulu samasse omavalitsusse. “Sellist otsest kasu ei ole ettevõtluse arendamisest ühelegi omavalitsusele. See on veidi utreeritult öeldud, aga maksusüsteemis on väga tõsine lünk sees.” ütles Laur. Lauri sõnul pingutavad tööstuse nimel praegu need omavalitsused, kes näevad laiemat pilti. Tartu valla huvi on, et piirkonnas oleks erinevaid töökohti ja et tööstusparkides töötavad inimesed saaksid tulevikus ka vallas elada. Vald saab tema sõnul ettevõtluse arendamisel teha peamiselt kolme asja: mitte takistada, hoida planeeringud piisavalt paindlikud ning korraldada menetlused võimalikult mõistlikult. Hästi töötavad need tööstusalad, kus krunte saab vastavalt ettevõtjate vajadustele liita või lahutada. Üks tuleviku küsimus on energia. Laur märkis, et Tartu vallas on arendamisel piirkonna üks suuremaid päikeseparke, mis võiks anda sisendi energiamahukale ja puhtale tootmisele, näiteks andmekeskustele. Samas tunnistas ta, et selliste investeeringute Eestisse toomine on keeruline. “Hetkel on see praktikas läinud niipidi, et enne on energia, siis tuleb tarbija. Kuigi võiks olla rohkem sünkroonis.” ütles Laur. Tema hinnangul sunnib päikeseenergia kiire kasv nüüd otsima võimalusi energia salvestamiseks, otse kasutamiseks ja kohapeal väärindamiseks. Millist tööstust omavalitsused ootavad, mida kindlasti ehitada ei taheta ja kuhu arenevad Tartu valla tööstuspargid, saab pikemalt kuulda juba saatest. Saadet juhib Mart Valner. Pildil Jarno Laur. Autor: Kalev Lilleorg

Laonduses ei pea ootama suurt robotrevolutsiooni, palju suurem võit võib tulla sellest, kui vaadata värske pilguga üle kohad, kus inimene teeb endiselt masinale sobivat tööd. Tehnoloogia areneb kiiresti ja eilne kallis lahendus võib täna olla juba mõistlik töövahend, tõdeti saates „Logistikauudised eetris“. Kui mõni laotehnoloogia tundus veel mõni aasta tagasi liiga kallis, keeruline või Eesti turu jaoks ebapraktiline, tasub need arvutused uuesti lahti võtta. Äripäeva raadio saates „Logistikauudised eetris“ tõdesid Laomaailma ostujuht Joel Joa ja tehnikaprojektijuht Aivar Hunt, et paljud lahendused, mis varem Excelis punaseks läksid, on täna muutunud oluliselt taskukohasemaks ja lihtsamini kasutatavaks. Laonduses ei ole tehnoloogiline areng enam ainult suurte rahvusvaheliste logistikakeskuste teema. Automaatika, elektrilised siirdajad, liitiumakudega tõstukid ja energiasalvestuse lahendused liiguvad järjest enam ka tavapäraste Eesti ladude tööriistakasti. „Küsimus ei ole selles, kas robotid võtavad homme lao üle, vaid selles, millised lihtsad, korduvad ja füüsiliselt koormavad töölõigud tasub juba täna inimese käest masinale anda,“ nentis Aivar Hunt. „Inimese potentsiaal on kindlasti suurem kui lihtsalt päev otsa mingit kaupa maja ühest otsast teise lohistada.“ See ongi üks lao tehnoloogilise arendamise põhilisi lähtekohti: automatiseerimist ei tasu alustada kõige uhkemast robotist, vaid kõige tüütumast, korduvamast ja töötajat kulutavamast liigutusest. Üks praktilisemaid soovitusi puudutas vanade tasuvusarvutuste uuesti üle vaatamist. Kui viis aastat tagasi tundus elektritõstuk, liitiumaku või automaatne siirdaja liiga kallis, siis tänane olukord võib olla teine. Ruutmeetrite asemel tuleb mõelda kuupmeetrites Üks oluline arengusuund on lao mahu parem kasutamine. Kui ruutmeetreid juurde ei tule, tuleb vaadata ülespoole. 20 aastat tagasi piisas paljudes Eesti ladudes 6,5 meetri tõstekõrgusest, kuid täna on tavapärasemad juba 8–10 meetrit. See tähendab, et lao arendamisel ei peaks küsima ainult, kui suur on pind, vaid kui hästi kasutatakse ära kogu maht. Kõrgemad riiulid, sobiv tõstetehnika ja läbimõeldud kaubapaigutus võivad anda laole juurde märkimisväärse mahuefekti ilma uue hoone ehitamiseta. Saates kõlas ka näide ettevõttest, kes soovis robotiga automatiseerida vaid ühe tööliigutuse. Lähemal mõõtmisel selgus, et robot säästaks tunnis vaid seitse-kaheksa minutit inimese tööaega, ehk majanduslik tasuvus ei olnud ühestki otsast vaadatuna veenev. Kuid ettevõte otrsustas selle investeeringu siiski teha, sest „on ju lahe kui robot mööda ladu ringi liigub“. Saadet juhib Logistikauudised.ee juht Tõnu Tramm. Foto: Laomaailm

Kui töötaja hilineb, jätab ülesanded viimasele minutile või tundub pidevalt hajevil, kiputakse seda sageli pidama suhtumise küsimuseks. Aga mis siis, kui põhjus peitub hoopis selles, kuidas tema aju töötab? Juulikuu saates „Töö ja palk“ võtame seekord luubi alla aktiivsus- ja tähelepanuhäire ehk ATH tööelu kontekstis. Räägime sellest, milliste raskustega seisavad ATH-ga inimesed tööl silmitsi, miks nad võivad kulutada töö tegemisele märksa rohkem energiat, kui kolleegid ja juhid kõrvalt näevad, ning miks just nemad põlevad sageli läbi. Saates arutleme, kuidas eristada suhtumise probleemi aju eripärast, millised käitumismustrid võiksid panna juhti märkama, et töötaja vajab hoopis teistsugust tuge, ning kas ja kuidas sellistel teemadel üldse rääkida. Praktilise poole pealt otsime vastuseid küsimustele, millised töökorralduse muudatused aitavad ATH-ga töötajal oma tugevusi paremini rakendada. Kas klassikaline üheksast viieni tööpäev sobib kõigile? Kuidas anda ülesandeid ja seada tähtaegu nii, et inimene saaks oma tööga edukalt hakkama? Ning miks võivad sellised kohandused muuta töö paremaks mitte ainult neuroerinevatele inimestele, vaid kogu meeskonnale? Räägime ka töö kujundamisest ehk job crafting'ust, nähtamatust kompenseerimiskoormusest, läbipõlemisest ja sellest, miks ei tasu hinnata töötaja panust üksnes selle järgi, mis kell ta hommikul kontorisse jõuab. Stuudios on Tallinna Tehnikaülikooli teadur ja ATH Liidu kaasasutaja Tanel Peets ning värske Tartu Ülikooli rakendusliku käitumisteaduse magister Kadri Kaska, kelle uurimistöö keskendub neuroerinevusi arvestava töökeskkonna kujundamisele. Saadet juhib Personaliuudiste juht ja "värske" ATH-kas Helen Roots. Pildil vasakult: Tanel Peets, Helen Roots ja Kadri Kaska. Foto: Andres Laanem

Seekordses "Energiakooli“ episoodis räägitakse sellest, miks päikesepaneelide omanik ei pruugi enam päikeselisel päeval elektrit võrku müües teenida, vaid võib teatud tundidel sellele hoopis peale maksta. Arutletakse, kuidas väiketootjad saavad muutunud turuolukorras oma tootmist, tarbimist ja salvestamist targemalt juhtida ning milliseid lahendusi pakub Alexela selleks, et kodune päikesepark ja aku aitaksid kulusid vähendada. Saates osalevad Alexela äriarenduse juht Tarmo Kärsna ning Codeborne'i tegevjuht Toomas Talts. Veel mõni aasta tagasi tundus päikesepaneelide paigaldamine kindla investeeringuna, kuid nüüdseks on olukord muutunud. Päikeselistel tundidel võib elektri hind langeda nulli lähedale või isegi miinusesse. Kärsna sõnul tekib probleem siis, kui päikesepark toodab rohkem, kui majapidamine ise ära kasutab. „Kui päiksepark on suurem kui oma tarbimine, siis sealt tekib see võrku müümine ja miinushind ning see frustratsioon sinna juurde,“ ütleb ta. Ka positiivse börsihinna korral võivad võrgutasud tähendada, et elektri müümine jääb kahjumisse. Lahenduseks ei piisa ainult akust, vaid vaja on nutikat juhtimist. Taltsi sõnul võimaldab aku salvestada elektrit soodsatel tundidel ning kasutada seda hiljem, kuid kõige olulisem on automaatika. Selleks on Alexela koos Codeborne'iga loonud lahenduse Tark Elekter, mis otsustab ise, millal elektrit tarbida, salvestada või võrku müüa. "Masin jõuab seda valvata ka siis, kui sa magad – 24/7,“ ütleb Talts. Kärsna sõnul ei ole eesmärk kiire rikastumine, vaid kahjumlike tundide vältimine. Nutikalt juhitud süsteem võib anda võrreldes tavapärase päikesepargiga kuni 50 protsenti rohkem kasu. Samas rõhutab ta, et koduse päikesepargi rajamisel peaks lähtuma eelkõige oma elektritarbimisest, mitte soovist võrku müües tulu teenida. Saatejuht on Brent Pere. Fotol: Alexela äriarenduse juht Tarmo Kärsna.

Eesti eksportivad ettevõtted näevad ESG-d sageli kohustusena tegeleda aruandluse, vastavusnõuete või administratiivse tegevusega, aga mitte võimalusena siduda see oma strateegiaga ja kasutada konkurentsieelisena, selgitab äsja Taltechis jätkusuutliku tootmise eriala lõpetanud Marcus Kukkonen oma magistritöös „ESG-põhimõtete integreerimise võimekus äristrateegiasse kui konkurentsis püsimise eeldus Eesti eksportivate ettevõtete näitel". Kukkonen märgib, et selline lähenemine asetab meie ettevõtted turul nõrgemasse positsiooni ja võib võtta võimaluse võita näiteks rahvusvahelisi hankeid. Magistritööd nõustanud kestliku innovatiooni strateeg Anu Ruul hoiatab, et kestlikkuse õpikõver on pikk ja iga väike samm on edenemine. „Kui ettevõte otsustab tegeleda asjaga alles siis, kui on tekkinud kohustus, on tõenäoliselt hilja,“ hoiatab Ruul. Kukkonen lisab, et ka magistritöö uuringus osalenud ettevõtted kinnitavad ESG olulisust välisturgudel. „85 protsenti ütlesid, et surve tuleb arenenud riikidest ja Põhjalast. Kui rääkida hangetest, siis 77 protsenti olid nõus, et ESG on hügieenifaktor või otsustuskriteerium,“ sõnas töö autor. „Kaks ettevõtet märkisid, et need, kes sellega täna ei tegele, ei pruugi 2-3 aasta pärast enam jalga ukse vahele. Kui sa kestlikkusega täna ei tegele, võib see ühel hetkel sind turul välistama hakata,“ ütles Kukkonen. Praktilise poolelt toodi välja olukord, kus ettevõte kaotas hanke seetõttu, et neil ei olnud kestlikkuse andmeid näidata, ja teine näide, kus kaotati hange, sest toote jalajälg oli konkurendiga võrreldes liiga suur, avas Kukkonen magistritöö tulemusi. Ruul märkis, et kui ta Kukkoneniga teemat alguses arutas, tundus mõlemale, et kestlikkuse komponent peab olema strateegia osa ja teistmoodi see ei olegi võimalik, kui ettevõtted soovivad Põhjala turul tegutseda. „Jõudsimegi selleni, et uurida ekportivatelt tööstusettevõtetelt, et kas neil on ESG integreeritud strateegiasse või on see eraldi dokument või tegeleb sellega eraldi sädeinimene. Sealt see päästik tuli, et kas teised lähenevad kestlikkusele samuti strateegiliselt, sest turud seda justkui eeldavad,“ märgib Ruul. Kukkoneni sõnul peavad ettevõtted praegu ESG rakendamisel suurimaks takistuseks just andmete kättesaadavust. „Tänane andmete kättesaadavus ei ole piisav, andmed on killustunud,“ märkis töö autor. „Ja teine, mis oli peaaegu samal tasemel, oli teadlikkuse ja võimekuse puudus. Sisuliselt tänane seis Eestis võib-olla ongi selline, et meil ei ole ESG-teadlikke inimesi,“ ütleb Kukkonen. Magistriöö eesmärk oli hinnata ESG põhimõtete integreerimise võimakust Eesti keskmistes ja suurtes eksportivates ettevõtete ning analüüsida selle mõju konkurentsis püsimisele. Marcus Kukkonen uuris ka takistavaid ja soodustavaid tegureid ESG rakendamises ettevõtete strateegias. Uuringus osales 13 eksportivat tööstusettevõtet eri tööstusharudest. Saadet juhib Harro Puusild. Pildil Marcus Kukkonen ja Anu Ruul. Foto: Harro Puusild

Maksuadvokaadi ja koolitaja Marko Saagi sõnutsi rikub juht oma hoolsuskohustust ja kaotab konkurentsieelise, kui ei mõtle enne äriotsuseid tehes maksukohustustele. Saates tuleb juttu sellest, millised on maksuarvestuses kõige veaohtlikumad kohad, miks peaks maksustamise põhialused olema selged lisaks raamatupidajale ka juhil ning miks on umbkaudu 30 000 Eesti ettevõttes tuvastatud maksuriskid. Samuti räägime sellest, mida tähendab maksunduse kontekstis termin "korrektne" ja millised on olnud olulisemad muudatused maksuseadustes või maksuhalduri tõlgendustes. Koolituse leiad siit: https://pood.aripaev.ee/koolitused-maksukoolitus-juhile-ja-raamatupidajale Saatejuht on Tuuli Seinberg

Mida teha, kui ühel hommikul on politseinikud ukse taga ja soovivad kontorit läbi otsida? "Kriisiplaani" saatesarja uues osas räägime juriidilisest kriisist kahest erinevast vaatenurgast – ettevõtja enda kogemuse ja õigusnõustaja praktika kaudu. Esimeses osas avab ettevõtja ja omavalitsustegelane Kajar Lember oma kümme aastat kestnud kohtusaaga, mis lõppes lõpuks õigeksmõistmisega, kuid maksis üle saja tuhande euro ja terve kümnendi elust. Lember kirjeldab tabavalt, kuidas üks kahtlustus võib inimese elu üleöö pea peale pöörata. "Ühel hommikul ärkad üles ja omast arust oled veel lugupeetud inimene ühiskonnas, aga juba järgmise päeva jooksul muutud nii-öelda tõsiseks kriminaaliks." Ta jagab ka kibedat kogemust sellest, kuidas mainekahju jääb külge kauemaks kui süüdistus ise. Lember kirjeldab tuntud anekdooti, kus lõpuks ei mäleta keegi, kas sina varastasid kasuka või sinult varastati kasukas, aga kõik mäletavad, et sinuga oli mingi jama. Saate teises osas annab vandeadvokaat Tanel Kask advokaadibüroost Walless praktilisi juhiseid, kuidas ettevõte peaks läbiotsimiseks ja kriminaalmenetluseks valmis olema – kes mida peaks tegema, millised on töötajate õigused ja kohustused ning kuidas käituda, kui vara arestitakse. Tema sõnum on lihtne: kriminaalmenetlus ettevõtte jaoks on nagu hambavalu – valuga võid võtta valuvaigistit, aga lõpuks pead ikkagi hambaarsti juurde minema. Ja parim retsept kriisiks valmistumisel? "Mul on kolm head soovitust: esimene on ettevalmistus, teine on ettevalmistus ja kolmas on ettevalmistus," rõhutab Kask. Saadet juhib Hando Sinisalu. Pildil Kajar Lember. Autor: Marko Ojakivi (Kambja Valla Sõnumid)

Erakapital on üks maailma suurimaid alternatiivsete investeeringute varaklasse, kuid tavainvestorile jääb see tihti kaugeks. Saates selgitab INVL Family Office'i investeerimisstrateeg Rait Kondor, mis on erakapitaliinvesteeringud, millist rolli võiksid need täita investori portfellis ja mille poolest erinevad need börsiaktsiatest. Juttu tuleb ka Adams Street Partnersi uuest järelturufondist Global Secondary Fund 8, mis võimaldab investeerida juba tegutsevate erakapitalifondide portfellidesse. Muuhulgas arutatakse, miks peetakse järelturuinvesteeringuid atraktiivseks, millistesse sektoritesse fond investeerib, kellele selline investeerimisvõimalus sobib ning milliste riskide ja eripäradega tuleb arvestada. Saatejuht on Rivo Sarapik. Vaata ka videopodcasti: https://vimeo.com/1206566648 Foto autor Simo Sepp.

Töövaidlused ei teki enamasti üleöö ega alga töövaidluskomisjonis. Sageli saavad need alguse organisatsiooni igapäevastest juhtimis- ja personaliprotsessidest, puudulikust dokumenteerimisest või keeruliste olukordade valest käsitlemisest. „Teabevara tunnis“ räägime, kuidas tööandjad saavad töövaidlusi ennetada, millistele personaliprotsessidele tasub erilist tähelepanu pöörata ning kuidas tegutseda olukorras, kus vaidlus on juba tekkimas. Arutame, millised vead töölepingu lõpetamisel suurendavad vaidlusriski, kuidas korrektselt dokumenteerida tööalaseid otsuseid ning millal võiks tööandja kaaluda kompromissi asemel vaidluse lõpuni pidamist. Samuti vaatame töövaidluste statistikat ja peamisi suundumusi Tööinspektsiooni aastaraamatu põhjal. Külas on Grant Thornton Balticu partner ja õigusnõustamise valdkonna juht Kristel Tiits ning personalijuht ja personaliteenuste juhtiv nõustaja Marge Litvinova. Saadet juhib teabevara vanemtoimetaja Eve Noormägi, küsimusi aitab esitada personalijuhtimise teabevara peatoimetaja Külli Gutmann. Fotol vasakult: Kristel Tiits, Marge Litvinova ja Külli Gutmann. Autor: Eve Noormägi