08.01.26 Kriisiplaan: Tartu linna kriisijuhtimise õppetunnid. "Reageerimata jätmine võib kalliks maksma minna"

Kriisis on olulisem tegutseda kui oodata, sest reageerimata jätmine võib hiljem kalliks maksma minna, jagavad asjatundjad oma tähtsaimat põhimõtet saates “Kriisiplaan”. Kuidas omavalitsus päriselt kriisideks valmistub ja mida on õpetanud viimaste aastate suurim proovikivi COVID, avavad Tartu linnavalitsuse kriisikoordinaator Evelin Uibokand ja kriisijuhtimise praktik Kristjan Kostabi. “Omavalitsus suudab tihti reageerida kiiremini kui riik – väiksemat laeva on lihtsam manööverdada,” selgitab Uibokand. Ta kirjeldab, kuidas kriisiõppused paljastasid, et liiga keeruline kriisimeeskonna struktuur ei tööta. Kriisi ajal ei saa inimestele anda täiesti uusi rolle, vaid töö peab jätkuma tuttavate ülesannete kaudu, lihtsalt teises tempos. Saates arutatakse ka seda, kuidas infomüra ja sotsiaalmeedia arvamuste torm tekitavad segadust ning miks peab olema kindel ametlik kanal, kust inimene saab värske ja õige info. Juttu tuleb Tartu riskidest nagu üleujutused, valingvihmad, elektrikatkestused. Aga ka elutähtsatest teenustest nagu joogivesi, kanalisatsioon, kaugküte ja teede läbitavus. Näitena tuuakse olukord, kus joogivesi võib olla reostunud: kõigepealt tuleb kiiresti öelda ära tarbi, seejärel anda konkreetne juhis, kust inimene saab joogivett saab. Elektrikatkestuste puhul räägitakse ka praktilisest lahendusest: linnal on valmis kohad, mida saab mõne tunni jooksul avada, et inimesed saaksid vajadusel oma seadmeid laadida ja esmaseid toiminguid teha. Saates puudutatakse ka kriisi lõpetamise teemat – miks on oluline öelda selgelt välja, millal eriolukord on läbi ning eemaldada ajutised sildid ja piirangud, mis muidu muutuvad taustamüraks ja õõnestavad tulevast usaldust. Saadet juhib Hando Sinisalu. Fotol Kristjan Kostabi. Foto: Kristjan Teedema/Postimees/Scanpix