08.07.26 Logistikauudised eetris: inimene ei pea lolli tööd tegema, laotehnika hinnad tasub taas üle vaadata

Laonduses ei pea ootama suurt robotrevolutsiooni, palju suurem võit võib tulla sellest, kui vaadata värske pilguga üle kohad, kus inimene teeb endiselt masinale sobivat tööd. Tehnoloogia areneb kiiresti ja eilne kallis lahendus võib täna olla juba mõistlik töövahend, tõdeti saates „Logistikauudised eetris“. Kui mõni laotehnoloogia tundus veel mõni aasta tagasi liiga kallis, keeruline või Eesti turu jaoks ebapraktiline, tasub need arvutused uuesti lahti võtta. Äripäeva raadio saates „Logistikauudised eetris“ tõdesid Laomaailma ostujuht Joel Joa ja tehnikaprojektijuht Aivar Hunt, et paljud lahendused, mis varem Excelis punaseks läksid, on täna muutunud oluliselt taskukohasemaks ja lihtsamini kasutatavaks. Laonduses ei ole tehnoloogiline areng enam ainult suurte rahvusvaheliste logistikakeskuste teema. Automaatika, elektrilised siirdajad, liitiumakudega tõstukid ja energiasalvestuse lahendused liiguvad järjest enam ka tavapäraste Eesti ladude tööriistakasti. „Küsimus ei ole selles, kas robotid võtavad homme lao üle, vaid selles, millised lihtsad, korduvad ja füüsiliselt koormavad töölõigud tasub juba täna inimese käest masinale anda,“ nentis Aivar Hunt. „Inimese potentsiaal on kindlasti suurem kui lihtsalt päev otsa mingit kaupa maja ühest otsast teise lohistada.“ See ongi üks lao tehnoloogilise arendamise põhilisi lähtekohti: automatiseerimist ei tasu alustada kõige uhkemast robotist, vaid kõige tüütumast, korduvamast ja töötajat kulutavamast liigutusest. Üks praktilisemaid soovitusi puudutas vanade tasuvusarvutuste uuesti üle vaatamist. Kui viis aastat tagasi tundus elektritõstuk, liitiumaku või automaatne siirdaja liiga kallis, siis tänane olukord võib olla teine. Ruutmeetrite asemel tuleb mõelda kuupmeetrites Üks oluline arengusuund on lao mahu parem kasutamine. Kui ruutmeetreid juurde ei tule, tuleb vaadata ülespoole. 20 aastat tagasi piisas paljudes Eesti ladudes 6,5 meetri tõstekõrgusest, kuid täna on tavapärasemad juba 8–10 meetrit. See tähendab, et lao arendamisel ei peaks küsima ainult, kui suur on pind, vaid kui hästi kasutatakse ära kogu maht. Kõrgemad riiulid, sobiv tõstetehnika ja läbimõeldud kaubapaigutus võivad anda laole juurde märkimisväärse mahuefekti ilma uue hoone ehitamiseta. Saates kõlas ka näide ettevõttest, kes soovis robotiga automatiseerida vaid ühe tööliigutuse. Lähemal mõõtmisel selgus, et robot säästaks tunnis vaid seitse-kaheksa minutit inimese tööaega, ehk majanduslik tasuvus ei olnud ühestki otsast vaadatuna veenev. Kuid ettevõte otrsustas selle investeeringu siiski teha, sest „on ju lahe kui robot mööda ladu ringi liigub“. Saadet juhib Logistikauudised.ee juht Tõnu Tramm. Foto: Laomaailm