21.10.25 Cleantech: kui Rail Balticat ehitataks nagu rattateid, siis me jääksimegi rongi ootama

Valimistulemused näitasid, et inimsõbralik linnaruum on sõnum, millega tuleb hääli juurde küll. Saates "Cleantech" on külas Vok Bikes'i kaasasutaja Indrek Petjärv ja Ampler Bikes'i juhatuse liige Kristjan Maruste, kes selgitavad, miks Euroopa on maailma suurim elektrirataste turg ning kuidas Eesti ettevõtted aitavad kujundada uut linnaliikumise kultuuri. Tallinnas kasvab jalgratta ja tõukeratta kasutus kiiresti, kuid rattateede võrgustik vajab veel läbimõeldust. Kui me planeeriksime raudteed samamoodi nagu rattateed, siis me jääksimegi paarikilomeetriste üksikute juppide juurde rongi ootama ning imestaksime, miks see ei käi, toovad saatekülalised välja. „Tallinna kui linna probleem ei ole mitte kikilipsu kuju, vaid see, et on nagu saartel põhinev linn – Kadriorus on hea liigelda, Kalamajas samuti, aga kui need omavahel ühendada, tekivad vastikud surnud tsoonid,“ märgib Kristjan Maruste. Indrek Petjärve sõnul näitab statistika, et rattaliiklus moodustab Tallinnas juba 4–5% kogu liikumisest, mis on võrreldav Londoni näitajatega. „Arenguruumi on palju, aga viimastel aastatel on progress väga selgelt näha.“ lisab ta. Kuigi mõlema ettevõtte kodu on Eestis, käib suurem osa müügist ja arengust väljaspool. „Me müüme 70% oma ratastest Saksamaal ja 20% Šveitsis – seega oleme sisuliselt Saksa turu ettevõte, kuigi tootmine ja arendus on Tallinnas,“ ütleb Kristjan Maruste. Ampler on viimastel kuudel saanud uue hoo tänu uuele mudelile Nova, mis pälvis Euroopa suurimal jalgrattanäitusel Eurobike Gold Award'i, mis on tõstnud aasta võrdluses müüki juba üle 40%.  Ka Vok Bikes on hetkel rohkem kui 14 välisturul ning Eesti osakaal on äris pigem väikene. "Võib öelda, et kui eelmine aasta müüsime ühe ratta Eesti turul, siis see aasta oli rahulikum." naljatab Petjärv. Lähemalt nii kergliikluse tulevikust, rataste järelturust, Euroopa suurlinnadest õpitust ning selle Eestisse üle toomisest saab kuulda juba saatest. Saadet juhib Mart Valner. Fotol Indrek Petjärv ja Kristjan Maruste. Autor: Andres Laanem