47. Silver Sepp koos tütarde Luike ja Emmaga- Kuku, käokene. Leelo Tungla pajatused

Teksti aluseks on Mari Lepalt Häädemeeste kihelkonnast Treimani külast 1909. a. üles kirjutatud laul (EKM ERA, EÜS VI 474 (63)), kogujateks Eduard Juhanson ja Artur Martin. Viisi aluseks on samasisulise laulu meloodia, mille kogus Audru kihelkonnast Karl Ruut (EKM ERA, EÜS V 1409 (1)). Kuku, käokene, karjastele ja töötegijaile. Kui kägu mulle kukuks, ostaksin talle kolm paari kingi: puust, luust ja kirjatud (mustriga). Puust kingad puude toomiseks, luust lustimiseks ja kirjatud kingad kirikus käimiseks. Tuntud muinasjutu järgi on kägu ema poolt tapetud ja perele söögiks keedetud tütarlaps. Jutus sai tüdruku vend või õde aga toimunust aru ja sidus õe luud – või väikese sõrme – räti sisse. Sealt sirgus kägu, kes sellest ajast saadik kukub kõigile lohutust. Kukub ka oma õnnetut lugu. Mõnikord lubatakse lauludes käole head-paremat, et ta oma kukkumisega ikka head ennustaks.