48. Jalmar ja Maret Vabarna- Päivlik, pätslik. Maarja Kangro pajatused

Päikeseloitsu salvestasid Kristi Salve ja Igor Tõnurist 1981. a. Vastseliina kihelkonnas Erna Ojapervelt (EKM ERA, Mgn II 3504 (23)). Mitmed pärimuse esitajad õppisid loitsu ära, see levis nii suuliselt kui kirjalikult, sai armastatud lastelauluks ja võeti omaks ka Setomaal. Päike, tule välja, küpsetan sulle kukli, panen muna sisse. Otsisin, otsisin oraga, sõelusin sõelaga ja nõelusin nõelaga. Päike tuli välja kuldsest keldrist, hõbeliua põhja alt. Panin päikese kotti. Kotis oli auk ja päike pääses välja. Sai ilus ilm, läksin karjaga koju. Päikeseloitsuga meelitati päikest pilve tagant välja, eriti karjas olles. Loitsus nimetatud sõela ja mitmesuguseid teravaid esemeid kasutati tihti ennustamiste ja muude maagiliste rituaalide juures. Rahvaluulekoguja Victor Stein on 1873. a. Jakob Hurdale kirjutanud, et selliseid loitsusõnu kasutati Vastseliina kindluse lähedal Hinniala külas asuval Päevapööramise mäel toimunud iidsetel ohvritalitustel.