60. Meelis Mereäär, Tarvi Valdmets ja Imre Luht- Must naine. Merle Karusoo

Laul on õpitud 1956. a. helisalvestuse järgi, kus seda laulis Muhumaalt Pallasmaa külast pärit Mihkel Pallas. Koguja oli Herbert Tampere (EKM ERA, RKM, Mgn II 11 a). Noormees jälgib neidusid, kes koristavad linapõldu, ja püüab aimata, kellest võiks saada tema tulevane pruut. Seejuures jääb ta aga magama ning kõik tüdrukud jõuavad sel ajal endale juba peigmehed leida, ainult tema jääb ilma. Nii saab ta ainsana järele jäänud musta neiu. Midagi pole parata – tüdruk tuleb puhtaks pesta. Möödujad nöögivad noormeest: vaata aga poissi, pole korralikku hobustki. Noormees jätkab siiski pruudipesu ning saab viimaks endale kena kaasa. Muhu laulutüübis „Must naine” põimuvad mitmed motiivid teistest sarnastest lauludest. Siin leidub näiteks „mere kündmise” motiiv, milles merd kujutatakse põlluna, samuti kosjafantaasiatele omaseid kujutelmi tulevase abikaasa valimisest. Laulu keskne koomika on jämedakoeline ja groteskne: „kõlbmatu” kaasa kirjeldus ning tema pesemine mõjuvad ühtaegu pilkeliselt ja rituaalselt. Kuigi tänapäeva vaates võib sellises kujutluses märgata ka seksistlikke jooni, ei taandu laul naise alandamisele. Samalaadseid laule leidub ka vastupidises variandis, kus pilke objektiks on hoopis noormees, keda kujutatakse musta või hallitanuna. See osutab, et niisugune kujutlus kuulub pigem kosja- ja pulmahuumori valdkonda ning on mõeldud naljana, mitte solvanguna.