Arvo Tuvikene: «Kui vesi läheb liiga soojaks: kalad kuumuse ja hapnikupuuduse lõksus»

Sellel reedel, 28. augustil on Vabal Akadeemial taas külas Arvo Tuvikene. Juttu tuleb sellest, mis juhtub kaladega kuumenevas ja hapnikuvaeses keskkonnas. Liiga kõrge veetemperatuur ja madal hapnikusisaldus on kaladele sageli koosmõjus eriti ohtlikud. Vee soojenedes suureneb kalade ainevahetus ja seega ka hapnikuvajadus, samal ajal kui soojas vees lahustub hapnikku vähem. Tulemuseks on olukord, kus kala vajab rohkem hapnikku ajal, mil seda on keskkonnas vähem. Kõrge temperatuur kiirendab ainevahetust, suurendab südame ja lõpuste tööd ning põhjustab füsioloogilist stressi. Hapnikupuuduse süvenedes väheneb kalade ujumisaktiivsus, toitumine ja kasv, halveneb stressitaluvus ning võib langeda sigimisedukus. Tugeva või pikaajalise hüpoksia korral lähevad kalad üle osaliselt anaeroobsele ainevahetusele, kuhjuvad ainevahetusproduktid ning lõpuks võib tekkida elundite talitluse häirumine ja suremus. Mõju tugevus sõltub suuresti kalaliigist ja tema evolutsioonilisest kohastumusest. Loengus rändame meie vetest troopikasse – vaatleme, kuidas kalad on kohastunud temperatuuri ja hapnikusisalduse äärmustega. Kliimamuutuste seisukohalt on oluline, et küsimus ei ole ainult kalade surmavas temperatuuris või hapnikutasemes. Juba märksa mõõdukam soojenemine ja hapnikusisalduse vähenemine võivad muuta liikide konkurentsisuhteid. Seetõttu võivad külmalembesed ja hapnikunõudlikud liigid taanduda ning nende asemele levida soojalembesemad ja hüpoksiat paremini taluvad liigid. Pikemas perspektiivis võib see muuta kogu veekogu kalakoosluse struktuuri.