Episodes
-
Tarmo Toom «Ladinakeelse piibli võidukäigust Euroopa kultuuriruumis»
6\. novembril on Vabal Akadeemial taaskord külas Tarmo Toom.Seekordses loengus on teemaks ladinakeelse piibli kujunemine õhtumaa „uueks originaaliks“.Vaatluse alla tuleb kõigepealt vetus latina. Seejärel käsitletakse Hieronymuse ladinakeelset tõlget, selle koondamist kahe kaane vahele…
more -
Imar Koutchoukali «Võim, autoriteet ja legitiimsus islamis 4: võim ja autoriteet kalifaadi lagunemise ajal»
30. oktoobril peab Imar Koutchoukali Vabas Akadeemias järgmise loengu võimust, autoriteedist ja legitiimsusest islamis. Seekord on vaatluse all võim ja autoriteet kalifaadi lagunemise ajal.
-
Siim Sõkkal «Pyrrhose sõda ning esimene ja teine Makedoonia sõda»
16. oktoobril jätkub Vabas Akadeemias antiikaja sõjandusele pühendatud avalike loengute sari. Seekord räägib Siim Sõkkal Pyrrhose sõjast ning esimesest ja teisest Makedoonia sõjast. Ajavahemikul 281 kuni 197 eKr tõusis Rooma vabariik Apenniini poolsaart domineerinud jõust Vahemere lääneosa...
-
Andres Nõmmik «Egiptuse tsivilisatsiooni eellugu 2»
2\. oktoobril on Vabal Akadeemial külas Andres Nõmmik, kes jätkab loengut Egiptuse tsivilisatsiooni eelloost. Jätkuloengu teemaks on Egiptuse riigi eellugu neljandal aastatuhandel enne meie ajaarvamist. Sellel ajal Egiptuse aladel esile kerkinud Nakada kultuur levis lõpuks kogu hilisema...
-
Tõnu Viik: «Kas Päikesesüsteem peab vastu Päikese kustumiseni»
25. septembril on Vabal Akadeemial taaskord külas astronoom Tõnu Viik, kes seekord räägib küsimusest, kas päikesesüsteem peab vastu Päikese kustumiseni. See küsimus on ammusest ajast kõiki huvitanud, kuigi teadlased on öelnud, et Päikese kustumiseni läheb veel mõni miljard aastat. Huvi suurust...
-
Silver Sooväli «Hellenistlike kuningriikide sõjaväed»
18. septembril jätkub Vabas Akadeemias antiikaja sõjandusele pühendatud avalike loengute sari. Seekord räägib Silver Sooväli hellenistlike kuningriikide sõjavägedest. Aleksander Suure suurriik jagunes tema väepealike vahel suurteks ja omavahel konkureerivateks kuningriikideks, kes pärisid...
-
Tarmo Toom «Sola scriptura?: paratekst ja tõlgendus»
Seekordne loeng esitab loo sellest, kuidas soov lugeda ainult (sola) Jumala Sõna (“Ma tahan kuulda, mida Jumal, Issand, räägib” (Ps 85:9)) tõrjus keskaja lõpul piiblitest kõrvale kõikvõimaliku paratekstuaalse materjali (s.t kommentaard ja lisad), ent kuidas tõlgendust suunavad hermeneutilised...
-
Arvo Tuvikene: «Kui vesi läheb liiga soojaks: kalad kuumuse ja hapnikupuuduse lõksus»
Sellel reedel, 28. augustil on Vabal Akadeemial taas külas Arvo Tuvikene. Juttu tuleb sellest, mis juhtub kaladega kuumenevas ja hapnikuvaeses keskkonnas. Liiga kõrge veetemperatuur ja madal hapnikusisaldus on kaladele sageli koosmõjus eriti ohtlikud. Vee soojenedes suureneb kalade ainevahetus ja...
-
Siim Sõkkal «Rooma armee lahinguväljal»
14. augustil jätkub Vabas Akadeemias antiikaja sõjandusele pühendatud avalike loengute sari. Seekord räägib Siim Sõkkal Rooma armeest lahinguväljal.
-
Kristiina Savin «Üksindus ja üksildus lääne mõtteloos 2»
Vabal Akadeemial on taaskord külas Kristiina Savin, kes räägib üksindusest ja üksildusest Lääne mõtteloos. Sama teemat käsitles kõneleja eelmise aasta oktoobri lõpus peetud loengus. Seekordne loeng käsitleb Lääne mõtlejate keskseid ideid üksindusest ja üksildusest 19. sajandi lõpust kuni 21....
-
Juhan Javoiš «Milleks uurida evolutsiooni?»
24. juulil on Vabal Akadeemial külas Juhan Javoiš, kes räägib seekordses loengus evolutsioonist.Kuni päris viimase ajani on teadust tehtud sisuliselt kahel ajendil. Esiteks, kasu "rahvamajandusele", ehk inimeste elu füüsilise mugavuse lühiplaaniline suurendamine. Teiseks, n-ö süüdimatu…
more -
Silver Sooväli «Makedoonlaste falangiidid»
Seekord räägib Silver Sooväli makedoonlaste falangiitidest. Makedoonia kuningas Philippos II-le omistatakse sõjalisi uuendusi, mis võimaldasid tema suhteliselt tagasihoidlikul ja teisejärgulisel kuningriigil tõusta Kreeka linnriikide ette otsa ning nende üle hegemoonia kehtestada. Veelgi enam,...
-
Andres Nõmmik «Egiptuse tsivilisatsiooni eellugu»
Loengu teemaks on Egiptuse riigi eellugu ehk viienda ja neljanda aastatuhande periood enne meie ajaarvamist. Sellel ajal Egiptuse aladel esile kerkinud kultuurid (nagu Badari ja Nakada) päädisid kultuurilise ühtlustumisega hilisema Vana-Egiptuse riigi aladel. Kuigi käsitletava ajastu lõpuks ei...
-
Tarmo Toom «Varakristlik ja platooniline spiritualiteet»
26. juunil peab Vabas Akadeemias järjekordse loengu Tarmo Toom. Seekordseks teemaks on varakristlik ja platooniline spiritualiteet.
-
Siim Sõkkal «Rooma vabariigi armee»
Neljandal sajandil eKr viidi Rooma sõjaväes läbi reformid, mille tulemusel asendati varasem faalanksi lahingurivil põhinenud armee maniipulitest koosnevate leegionitega. Muutuste tulemusel võeti kasutusele uued väeüksused, relvastus ja juhtimisstruktuur, mis võimaldasid roomlastel vallutada...
-
Erki Tammiksaar «Johann Köleri maailmavaade ning Eesti rahvuslik liikumine»
29. mail on Vabal Akadeemial taaskord külas Erki Tammiksaar. Seekordses loengus tuleb juttu Johann Kölerist. Tänavu tähistame Johann Köleri 200. sünniaastapäeva. Tema pärandit on uurinud peamiselt kunstiajaloolased. Ajaloolased Hans Kruus, Ea Jansen ning Rudolf Põldmäe on käsitlenud Köleri…
more -
Silver Sooväli «Klassikaliste linnriikide sõjaväed»
15. mail jätkub loengusari, mis on pühendatud Kreeka-Rooma sõjandusele. Seekordses loengus räägib Silver Sooväli klassikaliste linnriikide sõjavägedest. Kui hopliitide näol oli tegemist nii mitmestki mõttes linnriikide sõjalise ja sotsiaalse tuumikuga, siis sõjaväed moodustasid koosluse, kus ka...
-
Tarmo Toom: «Calderón, molinism ja vaba tahe»
Reedel, 1. mail on Vabal Akadeemial külas Tarmo Toom, kes peab loengu vabast tahtest ja ettemääratusest. Loeng «Calderón, molinism ja vaba tahe» keskendub Calderóni näidendi «Elu on unenägu» laiemale mõtteloolisele taustale ehk vaba tahte ja ettemääratuse probleemile. Näidend tuleb ettekandele...
-
Siim Sõkkal «Rooma kuningriigi armee»
17. aprillil jätkub Vaba Akadeemia loengusari, mis on pühendatud Kreeka-Rooma sõjandusele. Seekordses loengus räägib Siim Sõkkal Rooma kuningriigi armeest. Umbes 8. sajandil eKr. tekkinud Rooma kuningriik kujutas endast Tiberi jõe kaldal asunud linnriiki, mille eesotsas seisis valitud kuningas,...
-
Tõnu Viik «Päikesesüsteemi väikekehad»
Mis need Päikesesüsteemi väikekehad siis on? 2006. aastal võttis Rahvusvaheline astronoomiaunioon Prahas vastu definitsiooni: Päikesesüsteemi väikekeha ei ole planeet, kääbusplaneet ega looduslik kaaslane. Kõik teised objektid, välja arvatud satelliidid, mis tiirlevad Päikese ümber, on...
-
Imar Koutchoukali «Usunditevahelistest suhetest islamiaegses Hispaanias»
Seekord tuleb juttu usunditevahelistest suhetest islamiaegses Hispaanias.Hiljuti Müürilehes avaldatud arvamuslugu viidab islamiaegsele Hispaaniale ehk al-Andalusiale kui usundivaheliste suhete utoopiale, kus muslimid, juudid ja kristlased elasid kõrvuti religioosses vabaduses. Aga millisel määral...
-
Silver Sooväli «Kreeka hopliidid»
Reedel, 13. märtsil on Vabal Akadeemial külas Silver Sooväli, kes räägib Kreeka-Rooma sõjandusele pühendatud loengusarja raames Kreeka hopliitidest. Hopliidid moodustasid Vana-Kreeka linnriikide sõjavägede tuumiku ning võib ilma liialduseta öelda, et nad domineerisid arhailise ja klassikalise...
-
Hardo Pajula: «kujutlusvõime epistemoloogiline roll»
Sel reedel, 27. veebruaril peab Vabas Akadeemias loengu Hardo Pajula. Seekord tuleb juttu kujutlusvõime epistemoloogilisest rollist. "Ma tahtsin oma trikkidega näidata aga seda, et maagi vaatenurgast kuulub kujutlusvõime kõigepealt ühte tajuorganitega. Selle asemel, et rääkida kujutlusvõimest kui...
-
Miikael Lotman«Loogika ja ratsionaalsus»
20. veebruaril pidas Vabas Akadeemias loengu Miikael Lotman. Loengus käsitleti loogika ja ratsionaalsuse suhet. Tihti räägitakse loogikast kui ratsionaalsust struktureerivast printsiibist. Ettekandes vaadeldakse seda arusaama kriitiliselt ning uuritakse, kas ja kuidas see seos vajab...
-
Siim Sõkkal: «Kreeka, Makedoonia ja Rooma sõdalasühiskondade alged»
Reedel, 13. veebruaril peab Vabas Akadeemias loengu Siim Sõkkal, kes räägib Kreeka, Makedoonia ja Rooma sõdalasühiskondade algetest.Kreeka linnriigid, Makedoonia ja Rooma olid Vahemere maailmas kultuuriliselt, poliitiliselt ja sõjaliselt domineerival positsioonil olnud suurvõimud, kellest iga...
-
Laur Järv: «Ämber, lift ja tulemüür – mõtteeksperimentide rollist füüsikas»
30. jaanuaril on Vabal Akadeemial külas Laur Järv, kes räägib seekord mõtteeksperimentide rollist füüsikas.Galilei langevad kehad, Newtoni ämber, Einsteini lift ning tänapäeva teoreetikute vaidlusküsimus mustade aukude tulemüür on mõned näited, kus füüsika arengule olulised ideed on sündinud...
-
Alar Laats «Saksabaltlased kui rajamaa sillaehitajad»
Seekordses loengus tuleb juttu saksabalti teoloogidest, kes olid omal moel sillaehitajateks siinsete kristlike kogukondade vahel. 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi esimesel poolel tegutses Eesti ja Läti aladel rühm saksabalti teolooge, keda tuleks pidada sillaehitajateks ida- ja läänekristluse...
-
Andreas Ventsel: «Kultuurimälu ja hirmu rollist Kremli strateegilistes vandenõuteooriates»
9\. jaanuaril peab Vabas Akadeemias aasta esimese loengu semiootik Andreas Ventsel, kes seekordses loengus räägib kultuurimälu ja hirmu rollist Kremli strateegilistes vandenõuteooriates. Ettekandes käsitletakse emotsionaalselt laetud ajaloonarratiivide strateegilist kasutamist Venemaa riiklikus...
-
Tarmo Toom: «Kuidas Kristus võis välja näha»
Loeng on mõtterännak läbi varakristlike tekstide, "ilma käteta tehtud" imeliste näopiltide ja päris kunsti (freskod, mosaiigid), mis heidab valgust Kristuse tüüppildi tekkele esimese aastatuhande lõpuks.
-
Anu Põldsam «Kolm ja pool lugu juudi traditsiooniloost»
12. detsembril on Vabal Akadeemial taas külas Anu Põldsam, kellega tuleb juttu juudi loost ja lugudest. Lugudel, nende jutustamisel ja kirjapanemisel on juudi traditsioonis keskne roll. Võiks koguni öelda, et juudi traditsioon ongi üks igikestev lugu, mis kätkeb endas samas ohtralt väiksemaid...
-
Mari-Liis Madisson: «Märkmeid konspiratsiooniteooria võrdlevast uurimisest»
Ettekanne käsitleb suure asendamise vandenõuteooriat kui rahvusvaheliselt levinud selgitusraamistikku, mille kaudu tõlgendatakse demograafilisi ja kultuurilisi muutusi. Kui Lääne-Euroopas seostub see narratiiv eeskätt rände- ja identiteedipoliitikaga, siis Ida-Euroopas põimub see ajalooliste...
-
Kalevi Kull: «Pärast evolutsiooni lõppu»
Vaba Akadeemia ja Gaia Akadeemia ühisel ettevõtmisel peab 21. novembril avaliku loengu Kalevi Kull. Vaatluse alla tuleb bioloogilise evolutsiooniteooria praegune seis.Räägime käimasolevast paradigmamurdest ja avastustest evolutsiooni tuummehhanismide vallas, samuti semiootiliste protsesside osast...
-
Erki Tammiksaar: «Eestimaalane maailma teadustipus - Karl Ernst von Baer»
7\. novembril peab Vabas Akadeemias järjekordse loengu Erki Tammiksaar. Seekord tuleb juttu Karl Ernst von Baerist. 1792. aastal Piibel sündinud Karl Ernst von Baeri iseloomustasid kaasaegsed oma kirjades “peast täieliku teadlasena, kel puuduvat igasugune majanduslik ambitsioon”. Baer oligi...
-
Kristiina Savin: «Üksindus ja üksildus Lääne mõtteloos»
31. oktoobril peab Vabas Akadeemias loengu Kristiina Savin, kes räägib üksindusest ja üksildusest Lääne mõtteloos. Läänemaailma laastab üha kasvav üksilduse epideemia, mis ohustab rahvastiku tervist ja heaolu, väidavad mitmed kaasaja eksperdid. Käesolev loeng vaatleb üksildust kui meeleseisundit...
-
Kalle Olli: «Päristuumsete pärisosa»
10. oktoobril on Vabal Akadeemial külas Kalle Olli, kes seekord räägib päristuumsetest rakkudest ja nende arengust. Loengus tuleb juttu päristuumsete sari-endosümbioosidest, mis on teinud eukarüootidest need rikkad ja ilusad looduse kroonid, nagu me neid täna laialt teame. Vaatame kapoti alla:...
-
Tõnu Viik: «Viktor Sobolev - eesti astronoomide suur sõber»
Juttu tuleb Peterburi ülikooli astronoomiaprofessori Viktor Sobolevi elust ja tööst, tema kujunemisest maailmakuulsaks astronoomiks (kes tema enda sõnade kohaselt polnud kordagi teleskoobiga vaadelnud), kelle kireks väljaspool teadust oli poeesia ja jalgpall. Ta võis väga paljude vene poeetide...
-
Imar Koutchoukali: «Poliitika, autoriteet ja legitiimsus islamis läbi selle ajaloo 3 – Ši'iitide poliitiline filosoofia»
Reedel, 19. septembril on Vabal Akadeemial taas külas Imar Koutchoukali, kes peab järgmise loengu poliitikast, autoriteedist ja legitiimsusest islamis läbi selle ajaloo. Eelmisel seminaril nägime, kuidas Umaijaadide ning Abbasiidide kaliifid püüdsid lõimida poliitilist ning vaimset autoriteeti,...
-
Mihhail Lotman: «Hümn: selle poeetika ja retoorika»
12. septembril peab Vabas Akadeemias loengu Mihhail Lotman. Seekord analüüsitakse loogilis-semantiliselt Jumalale suunatud tekstitüüpe, eriti hümne. Tavapärane suhtluse mudelis on olemas sõnumi saatja ja selle vastuvõtja ning sõnum sisaldab informatsiooni, mis on vastuvõtjale uus. Rääkides aga...
-
Hardo Pajula: «Vaikuse mägi»
29. augustil peab Vabas Akadeemias loengu Hardo Pajula, kes seekord räägib Kyriacos Markidesest ja tema eelmisel aastal ka eesti keeles ilmunud raamatust "Vaikuse mägi" ning seda inspireerinud retkest Athosele.
-
Neeme Näripä «Erinnüsed ihkavad juua ematapja verd: demokraatia ja vägivald Vanas Kreekas»
15. augustil peab Vabas Akadeemias loengu Neeme Näripä, kes räägib "Eumeniidide" näitel demokraatiast ja vägivallast Vanas Kreekas. Aischylose tragöödias „Eumeniidid” jälitavad kätemaksujumalannad erinnüsed Orestest ning tahavad ta verd juua. Orestes on tapnud oma ema Klytaimestra kättemaksuks…
more -
Arvo Tuvikene «Kuidas kalad näitavad vee reostust»
8\. augustil peab Vabas Akadeemias loengu Arvo Tuvikene, kes seekord räägib vee reostatuse hindamisest kalade kaudu. Loengus käsitletakse saasteainete kahjulikku mõju veeorganismidele ja eriti kaladele. Oleme palju kordi kuulnud, et Läänemeri on reostunud. Kas ka kalad? Käsitletakse ainete mõju,...
-
Jaanika Anderson: «Valgustusaja akadeemiline raamatukogu ja skulptuurid»
Vabal Akadeemial oli külas Jaanika Anderson, kes räägkis valgustusaja akadeemilistest raamatukogudest ja nende dekoreerimisest skulptuuridega.
-
Imar Koutchoukali «Poliitika, autoriteet ja legitiimsus islamis läbi selle ajaloo 2»
11. juulil on Vabal Akadeemial külas Imar Koutchoukali, kes peab teise loengu poliitikast, autoriteedist ja legitiimsusest islamis läbi selle ajaloo. Kui esimene loeng tutvustas islami poliitilise filosoofia aluseid, siis teises loengus jätkame samas vaimus, kuid vaatame, kuidas islami varasema...
-
Laur Järv "Tundmatute lendavate objektide võimalik füüsika
Lugusid kummaliste taevas lendavate objektide vaatlustest on räägitud juba ammu. Viimasel ajal illustreerivad neid ka fotod, videod ning isegi hävituslennukite pardaradarite salvestused. Selliste tuvastamata algupäraga õhus (vahel ka vees) esinevate fenomenide käitumine on mitmes aspektis...
-
VABA AKADEEMIA ⟩ Leo Luks: «Radikaalne kodutus ja kodutus kui moodsa aja normaalseisund»
Loeng algab põgusa sissejuhatusega Ene Mihkelsoni loomingusse ja retseptsiooni; seejärel heidame pilgu uurimistöö taustadesse, kõne alla tulevad raskused ja probleemid, mis tabasid autorid Mihkelsoni luulega tegeledes. Loengu põhiosas töötatakse läbi tees Ene Mihkelsoni luule radikaalse kodutuse...
-
Miikael Lotman: «Loogika ja tõde»
Loogika on teadusharu, mis uurib kehtivust. Kehtivust on traditsiooniliselt määratletud tõe säilitamise kaudu: arutluskäik on kehtiv parajasti siis, kui pole võimalik, et eeldused tõesed ja järeldus on väär. Loengus antakse ülevaade klassikalisest loogikast ja näidatakse, et traditsiooniline...
-
Leo Luks: «Isamaavajadus eesti kirjanduses»
Teoreetilises avangus vaatleme, kuidas kirjanike juhtimisel läbi viidud rahvuslik ülesehitustöö toimis koduilma avardajana, luues olulise ühise koha – Eesti. Kuigi rahvuslik imperatiiv nõuab kirjanduselt pühalikku suhtumist ühisruumi, leidub eesti kirjanduses oluline suundumus kujutada Eestit...
-
Mihhail Lotman: «Vägivallast ja vägivallatusest»
Kes ei oleks unistanud vägivallatust maailmast? Sellest saab lugeda juba Piiblist, kui hunt elab tallega üheskoos ja panter lesib kitsekese kõrval. Kahjuks jääb kahe silma vahele, et kõik need projektid on utoopilised ning prohvet Jesaja visioon käib taevariigi, aga mitte meie patuse maailma…
more -
Leo Luks: «Ebaõdus kojutulek - pisut teooriat (Unheimliche) ja kirjandusteoste analüüs»
Reedel, 2. mail ootab Vaba Akadeemia huvilisi Leo Luksi loengusarja järgmisele loengule. Loengusarja „Eesti kirjanduse kadunud kodu“ 4. loengus arendatakse väidet, mille kohaselt kojutulekud on eesti kirjanduses peamiselt imelikud ja vaevalised, nendes ei toimu rõõmsat taasühinemist koduga, vaid...
-
Erki Tammiksaar «Põgus sissevaade Eesti agraarpoliitika ja põllumajandushariduse arengusse»
25. aprillil pidas Vabas Akadeemias järjekordse avaliku loengu Erki Tammiksaar. Seekordseks teemaks oli Eesti agraarpoliitika ja põllumajandusharidus. Eesti agraarpoliitika ja põllumajandushariduse käekäiku ning nende omavahelisi seoseid on vähe uuritud. Loeng avab, millised tegurid on mõjutanud...