Heimar Lengi saates kõlas karm hoiatus Eesti tuleviku kohta.

Majandus liigub vales suunas.Hinnad söövad inimeste sissetulekuid.Maksud kasvavad.Ja valitsuselt ei tule selget plaani, kuidas Eesti sellest august välja tuua.Analüütik Raul Eametsa raporti põhjal kerkib õhku valus küsimus: kas Eesti võib langeda Euroopa vaesemate riikide hulka?Aga saade ei rääkinud ainult majandusest.Juttu tuli ka võimust. Varjatud mõjust. Prokuratuurist. KAPOst. Porto Franco juhtumist. Kersti Krahti kaasusest. Ja küsimusest, kas Eestis juhivad riiki valitud esindajad — või jõustruktuurid, kes võivad poliitikat mõjutada enne, kui rahvas üldse aru saab, mis toimub.Kui meedia, prokuratuur ja julgeolekuasutused suudavad inimese maine hävitada enne kohtuotsust, siis ei ole see enam lihtsalt õigusemõistmine. See on võim.Kui valitsused vahetuvad uurimiste, kahtlustuste ja avaliku surve kaudu, peab ühiskond küsima: kus lõpeb õigusriik ja kust algab süvariik?Saates puudutati ka e-valimisi — süsteemi, mille läbipaistvus on liiga nõrk ja mõju demokraatiale liiga suur, et seda lihtsalt usupõhiselt usaldada.Eesti vajab ausust.Läbipaistvust.Vastutust.Ja õigussüsteemi, mis teenib rahvast — mitte poliitilist päevakorda.Sest riik, kus inimesed kardavad küsida, ei ole enam vaba riik