Juhatuse liikmeid varitseb isikliku varaga vastutamise oht

„Äriühingu juhatuse liikmeks olemine on kõrge riskiga tegevusala. Eesti seadused ja kohtupraktika seavad üsna kõrge standardi, millele juhatuse liige peab vastama. Samas pole ilma riske võtmata võimalik äris edukas olla. Seetõttu navigeerivad juhid kitsal alal hoolsuskohustusest tulenevate nõuete ja ettevõtte eduks vajalike riskide võtmise vahel. Üldjuhul on juhatuse liikme ja ettevõtte omanike huvid samasuunalised, aga mitte alati,“ kirjeldab advokaadibüroo Sorainen partner Norman Aas juhatuse liikmete ees seisvaid riske saates „Soraineni sagedus“.Kuigi võimalikud nõuded esitatakse enamasti ettevõtte, mitte konkreetse juhatuse liikme vastu, on siiski ka hulk olukordi, kus lõppvastutajaks jääb juhatuse liige, sh oma isikliku varaga. Siin tuleb mängu vastutuskindlustus. „Juhatuse liikme vastutuskindlustuse peamine eesmärk on kaitsta juhi isiklikku vara, kuigi kindlustusega saab katta ka teiste juhtivtöötajate, nõukogu liikmete ja nendega seotud isikute vastutusega seotud riske,“ selgitab IIZI kindlustusmaakler Helen Evert. Ta lisab, et Leedus on hinnanguliselt 40% ettevõtetest vastutuskindlustus olemas ning ka vastavad kohtuvaidlused üsna tavalised. Eestis on vastav osakaal vähem kui 0,5%. Kindlustuse vajalikkust on hakatud rohkem teadvustama pärast meedias palju kajastamist saanud Nordica ja Eesti Energia erikontrollijuhtumeid.Vastutuskindlustusest saab kasu ka ettevõteVastutuskindlustusest võidavad mõlemad pooled – nii juhatuse liikmed kui ettevõtte omanikud. Näiteks kui ettevõte soovib kaasata välisinvesteeringuid, siis tasub teada, et välisinvestorite jaoks võib kindlustuse olemasolu olla oluline eeltingimus investeerimisotsuse tegemiseks. Samuti võib vastutuskindlustuse olemasolu olla oluline kaalukeel turu parimate tippjuhtide ettevõttesse meelitamiseks. Teadmine, et vastutuskindlustus kuulub hüvede standardpaketti, võimaldab tippjuhil oma potentsiaali ettevõttes realiseerida nii nagu temalt oodatakse, võttes mõistlikes piirides riske.Kuriteo toimepanemist kindlustus ei kata„Tahtliku kahju tekitamise ja raske hooletusega tekitatud kahjusid üldiselt ei hüvitata. Küll aga võidakse nende üle kohtus vaielda pikki aastaid. Õigusabikulud kaetakse kuni süüdimõistva otsuseni,“ selgitab Aas. „Juhatuse liikme vabastamine ametist käib tänases äriõiguses lihtsalt – selleks on vaja lihtsalt omaniku otsust. Kui minnakse lahku tüliga, võivad omanikud hakata juhatuse liikme tegevuses vigu otsima. Kõige suurem probleem, mis ettevõtte juhte sellises olukorras tabab, on üksi jäämine. Ametis olles on nad saanud tugineda tiimiliikmete, koostööpartnerite ja advokaatide abile, kuid pärast lahti laskmist on nad sellest ressursist eemal. Just selles olukorras võibki vastutuskindlustus olla see abivahend, mis tagab unerahu. Suuremate nõuete puhul, mis on keerukad ja ulatuvad miljonitesse, võivad õigusabikulud ulatuda sadade tuhandeteni,“ lisab ta.Aprillikuu „Soraineni sageduse“ saates arutlevad saatejuhid, advokaadibüroo Sorainen advokaat Oliver Ämarik ja vandeadvokaat Marcus Niin, juhatuse liikme vastuse, erikontrolli ja vastutuskindlustuse teemadel. Saatekülalised on IIZI kindlustusmaakler Helen Evert ja Soraineni majanduskuritegude ennetamise ja uurimise valdkonna juht, partner Norman Aas. Erikontrolli kohta saab lähemalt lugeda Karin Madissoni ja Albert Linntami artiklist „Advokaadid: viis olukorda, kus ettevõtte erikontroll on omal kohal” ning Marcus Niine artiklist „Eesti Energia 176 miljoni euro suurune kahju võib ajas veelgi kasvada“.