Soraineni sagedus

Eestis talendipuudust tunnetava või välisriikidesse laieneda sooviva ettevõtja jaoks on välismaal tööjõu värbamise ning multikultuurse töökeskkonna loomine strateegiline otsus. Tark juht kaardistab riskid ja teeb teadlikud valikud, arutlevad Soraineni tööõiguse valdkonna juht Pirkko-Liis Harkmaa ja Veriffi juriidilise osakonna juht Ulla Helm saates „Soraineni sagedus“.„Veriff tunnetas talendipuudust Eestis toote ja insenerilahenduste valdkonnas 2021. aastal. Tegime eeltööd ja leidsime, et õige koht, kuhu asutada oma tech hub on Barcelona. Kuna tegemist on Euroopa Liiduga, siis tööõiguse valdkonnas väga suuri üllatusi sealt tulnud ei ole, erinevalt Brasiiliast, kus on tulnud tegelda meie jaoks harjumuspäratu tööõiguse küsimuste komboga. Mõlemas riigis toimetamine on meie jaoks olnud õige otsus – lisaks tegutseme välisriikidest veel USA ja UKs“, selgitab Helm.”Tööjõumahukamate ettevõtete asutamisel üllatutakse selles osas enamasti harvem, kuid 2—3 inimese töölevõtmisel välisriigis kiputakse päris tihti unustama, et Eesti tööõigus seal ei kehti,“ paneb Harkmaa juhtidele südamele. „Töölepingu lõpetamine on näiteks paljudes riikides tunduvalt kallim ja keerulisem kui Eestis – kallimad on nii vaidlused kui ka hüvitised, mida töötajale maksta tuleb. Hüvitise suurus võib sõltuda muu hulgas ka sellest, mitu aastat tööandja juures töötatud ollakse. Tööõiguse küsimused on selgelt seotud riskide juhtimisega,“ rõhutab ta.Piiriüleses äris on sisuliselt kolm võimalust tööjõu kasutamiseks: töötajate värbamine, vahemehe ehk registrijärgse ehk lepingulise tööandja (inglise keeles tuntud kui Employer of Record teenuse osutaja, tegemist tööjõurendilaadse lepingulise suhtega) ja iseseisva teenuse osutaja kasutamine. Igaühega kaasnevad omad riskid ja eelised. Kõige riskantsemaks peavad Helm ja Harkmaa viimast varianti.„Kiire turule sisenemise strateegia puhul kasutame me Employer of Record teenust. Kuid üldiselt püüame me võimalikult palju töötajaid värvata oma ettevõttesse, et hoida töö tulemusi, intellektuaalset omandit ja muid olulisi aspekte oma kontrolli all,“ selgitab Helm.Harkmaa kinnitab, et Employer of Record teenus on väga hea katsetamaks turule sisenemist. ”Mõnes riigis saab seda teenust küll ainult ajutiste töötajate värbamiseks kasutada ja lisaks võivad kohalduda ka muud tingimused. Vastasel korral on risk, et suhe võidakse ümber kvalifitseerida töösuhteks, misjärel kohalduvad kohe ka vastavad maksud ja muud nõuded,“ hoiatab vandeadvokaat.Intellektuaalse omandi kaitse ja maksudega seotud riske peavad mõlemad eksperdid kõige suuremaks iseseisva teenuse osutaja värbamisel.„IT-ettevõttele on intellektuaalne omand strateegiline A ja O ja seepärast tuleb seda ka hoolega kaitsta. Seda tuleb teha algusest peale õigesti. Sama on ärisaladuse kaitse ja konkurentsikeeluga. Kolmiksuhteid (st värbamist läbi Employer of Record teenuse osutaja ja oma äriühingu kaudu tegutsevat iseseisvat teenuse osutajat) kasutades võib konkurentsikeelu panemine töö tegijale olla keeruline, samuti tuleb arvestada, et intellektuaalse omandi õigused tuleb lepinguga eraldi kaitsta,“ märgib Harkmaa.Aprillikuu „Soraineni sageduse“ saates arutleme välismaal töötajate värbamise, tööjõurenditeenuse ja iseseisva teenuse osutaja kasutamise ning seotud riskide ja muude töösuhetega seotud strateegiliste küsimuste üle. Saadet juhivad advokaadibüroo Sorainen advokaadid Helery Maidlas ja Mario Sõrm. Saatekülalised on globaalse veebipõhiseid isikusamasuse tuvastamise teenuseid pakkuva ettevõte Veriff juriidilise osakonna juht Ulla Helm ja Soraineni tööõiguse valdkonna juht Pirkko-Liis Harkmaa.Teemat „Välismaise talendi palkamine ilma õiguslike riskideta“ käsitletakse lähemalt Soraineni tööõiguse ja -vaidluste veebiseminaril, mida saab järele vaadata siit.

Eesti ja Tallinna peamised kitsaskohad ettevõtluskeskkonnana on logistika, planeeringud ja erasektori vähene kaasamine, leidsid „Soraineni sageduse“ piiriülese äri eri  märtsikuu saates tarkvaraarendusettevõtte Nortal tegevjuht Priit Alamäe, Tallinna linnapea Peeter Raudsepp ning saatejuhid, Soraineni partner Carri Ginter ja vandeadvokaat Mario Sõrm.2600 töötajaga ja 250 miljoni eurose käibega IT-ettevõtte juht Alamäe kinnitab, et ärikeskkonnana on Eesti hea koht, kuid keeruliseks läheb siis, kui ambitsioon on teha rahvusvahelist äri. „Liiga palju aega ja raha kulub logistika peale. Võrreldes lennuühenduste keskpunktis asuvate linnade – Frankfurdi, Londoni, Pariisiga – kulub Eesti ettevõtjal keskmiselt üks ööpäev ühe tööreisi kohta rohkem. Samas on Eesti ja Tallinna tohutu eelis turvalisus,“ leiab Alamäe, kellel on võrdluseks ettevõte ka Ladina-Ameerikas.  „Eesti inimesed ei saa arugi, kui oluline turvalisuse aspekt tegelikult on,“ ütleb ta.Raudsepp leiab, et Tallinnasse investeeringute kaasamiseks tuleb esimese asjana rääkida planeeringutest, ning lubab pöörata planeeringusse suhtumise teistpidi: „Planeering ei ole lihtsalt üks bürokraatlik protsess, mis tuleb ära kannatada mõlemal osapoolel – ettevõtjal ja linnal. See on võimalus, mille kaudu saabuvad linna investeeringud, rahavood ja töökohad, millest omakorda makstakse makse. Me tahame need asjad selgemaks ja kiiremaks muuta. Tahame näha olukorda, kus planeeringu teekond pole mitte labürint, vaid selgelt läbitav koridor,“ lubab ta teha Tallinnast targa linna, kus otsused on analüüsi- ja andmepõhised ja edasi saab liikuda kiiresti. Riigi tasandil näeb ta kõige suuremat vajakajäämist selles, et riik teeb liiga palju asju ise ega telli erasektorilt. Nii kannatavad mõlemad. Kuna Eestisse tullakse valdavalt Tallinna kaudu ja liiga sageli ainult Tallinnasse tullaksegi ning edasi ei mindagi, tähendab see, et kõik, mis Tallinnast väljapoole paistab, on ülioluline. Mis siis peaks siit väljapoole paistma?„Kindlasti mitte ainult teenused ja atraktsioonid, vaid ka inimeste hoiak, mõtte- ja elulaad ning -filosoofia,“ rõhutab Tallinna linnapea. „See kõik määrab, kuidas me välja paistame. See, kes siia tulla soovib – õppima, elama, ettevõtlusega tegelema või turismi eesmärgil – teeb otsuse selle järgi, kuidas ta meie keskkonnaga haakub, mis tunne tal siin tekib.“Alamäe rõhutab Tallinna ja Eesti maine kujundamise potentsiaalina (lisaks turvalisusele) kustuma hakanud digi- ja innovatsiooniriigi kuvandi olulisust. „Nortali suur missioon on anda inimestele aega – automatiseerida tühjad tegevused, õgvendada protsesse, digiteerida teenused. Aega, mida sel moel õnnestub kokku hoida järjekorras seismise või paberite täitmise asemel, saab kasutada eneseteostuseks, innovatsiooniks, tööks, lastega tegelemiseks,“ rõhutab ta.Globaalse haardega IT-ettevõtte juhi hinnangul on Eesti juhtimiskultuur imelik segu väga paljudest erinevatest teguritest. „Me oleme väga palju mõjutusi saanud Soomest ja Rootsist. Meil on minevikust kahjuks veel sees ka Sovjeti-juurikas. Kuid üldiselt on Eesti juht oluliselt universaalsem mõne suurriigi ettevõtte juhist – seal spetsialiseerutakse rohkem. Meie kasutame väljendit „T-kujuline juht“. „T“ ülemine kriips tähendab seda, et inimene oskab suhestuda lisaks oma kitsale valdkonnale ka muude teemadega. Ta on palju laiema vaatega. See võib olla ka põhjus, miks meil Eestis on tehnoloogiasektor olnud suhteliselt tugev, sest seal on vaja ettevõtlikke ja laia vaatega inimesi,“ oletab Alamäe.Märtsikuu „Soraineni sageduses“ arutleme Nortali asutaja ja tegevjuhi Priit Alamäe ja Tallinna linnapea Peeter Raudsepaga selle üle, kuidas Eestit ja Tallinna investorite ja turistide jaoks atraktiivsemaks teha. Räägime ka Eesti juhtimiskultuurist nii ettevõtjate kui ka kolmanda sektori vaatest. Saatejuhid on advokaadibüroo Sorainen partner Carri Ginter ja vandeadvokaat Mario Sõrm.

Kaitsetööstuses pole piirülene ettevõtlus mitte valik, vaid kohustus. Tellijaks on riigid, kusjuures mitte iga riik ei sobi kliendiks. Kui tahad oma äri hoida ja kasvatada, siis lihtsalt pead laienema, tõdesid „Soraineni sageduse“ piiriülese äri eri saatesarjas kaitsetööstusettevõtte Milrem Roboticsi õigusvaldkonna juht Indrek Kangur ja Soraineni riigikaitsevaldkonna juht Robin Teever. „Umbes 60 riiki üle maailma võiksid teoreetiliselt üldse meie kliendina kõne alla tulla. Need tuleb ise üles otsida, ise nende juurde minna. Koha peale minek on oluline, sest kliendid tahavad, et sa räägid nende keeles ja viid oma kauba sinna kohale, et nad saaksid seda oma silmaga näha ja oma käega katsuda,“ ütleb Kangur. 2013. aastal asutatud ja enamjaolt militaarotstarbel kasutatavaid mehitamata maismaasõidukeid arendaval ja tootval Milremil Roboticsil on peakontor Eestis ja tütarettevõtted Soomes, Rootsis, Poolas, Hollandis, Araabia Ühendemiraatides ja USAs.Enne laienemisotsust tee kodu korda!Kohalikku kultuuri ja norme on mõistlik laienemise eel tundma õppida, kuid enne seda veendu, et su kodune majapidamine on korras. Sama reegel kehtib näiteks ka investeerimisringi sisenemisel. Teever paneb südamele vaadata üle:intellektuaalomandi, st kas kõik asjakohased inimesed on selle sulle üle andnud, litsentsid on korras ja omanikevahelised suhted reguleeritud, jatarneahela, st kas see jookseb sinu ettevõtlusambitsioonidega samas rütmis ehk et kas sa oled suuteline ka tarnima kõike, mida uutele äripartneritele kokku lubad, ja kas oled kohalikud partnerid ära kaardistanud, kes aitavad sul tarneid teha.Advokaadid saavad aidata kõik sammud üksikasjalikult läbi mõelda ja vormistada vajalikud dokumendid.USAga äri tegemine on nagu sõit Ameerika mägedelVälisriikidesse äri laiendamisel tasub igal juhul iseseisvalt või nõustaja abiga tutvuda ka ekspordikontrolli reeglitega – militaarvaldkonnas on reeglitepakett eriti mahukas ja riigiti erinev, sh Euroopa Liidu raames. „Oih! Ma ei teadnud, et mu toode käib sinna alla!“ suhtumisega Teeveri sõnul mängida ei maksa, sest eriüksused, kes reegleid mittetundva turuosalise ukse maha löövad ja kauba konfiskeerivad, toovad reaalsustaju kiiresti kohale. Eestis reguleerib valdkonda ka karistusseadustik. Milrem on enda jaoks jaotanud ekspordiriigid prioriteetuse järgi I ja II taseme sihtriikideks. „Olenevalt ametipostil istuvast administratsioonist liigub USA meie jaoks number üks sihtriigist kõige viimaseni välja. Igapäevane valu on kõige suurem tarneahela ja tollidega seotud küsimustes. Seda eriti siis, kui tuleb sisse suur hange, mille jaoks on vaja palju toota. Ostumeeskond võib leida ennast fakti eest, et komponente, mis enne olid kiiresti kättesaadavad, tuleb nüüd oodata 8 kuud,“ toob Kangur välja USA seinast seina kõikuvate poliitiliste otsuste mõju eksportiva ettevõtja tegevusele.USA turg näib ühest küljest meelitav ja magus, teisalt tasub enne lõikamist 10 korda mõõta, soovitab ka Teever. „USA 800 miljardi dollari suurust aastast kaitse-eelarvet vaadates võib tekkida tunne, et see on päris lookas laud, kust jätkub igaühele paluke. Teisalt võivad sinna äri tegema suunduvaid ettevõtjaid ehmatada geopoliitilised aevastused ning tuleb arvestada, et kohe, kui sa hakkad end lähemalt USAga siduma, lülitad ennast sealse ekspordikontrolli režiimi alla. Halduskoormuse mõttes võib kohati olla täiesti mõistlik selle turu poole mitte vaadata,“ tõdeb ta.„Soraineni sageduse piirülese äri eri“ saadetes räägime ettevõtjatega, kes vaatavad ambitsioonikalt Balti riikidest kaugemale. Veebruari ehk riigikaitsekuu saadet juhivad Soraineni vandeadvokaadid Mario Sõrm ja Helery Maidlas ning saatekülalised on Milremi õigusvaldkonna juht Indrek Kangur ja Soraineni riigikaitse valdkonna juht Robin Teever. 

Rege rauta suvel, äriga laiene välisriiki, kui koduriigi majandus on talveunes ehk Eesti puhul on just praegu selleks soodne aeg, soovitavad makse- ja tarnelahenduste platvormi Montonio kaasasutaja Rasmus Õisma ja advokaadibüroo Sorainen maksutiimi juht Kaido Künnapas saates „Soraineni sagedus“. „Balti riikide SKT maht on veidi üle 100 miljardi. Poola on üksi ühe turuna juba 6 korda suurem. Kui tahad suurt äri teha, siis pead laienema. Eest turul hakkab igav,“ ütleb Õisma. 2018. aastal asutatud Montonio ambitsioon on suur – riskikapitali kaasatakse 20 miljonit eurot aastas ning iga uue investeerimisringiga võetakse ette uus riik, kuhu laieneda. Hetkel küll on siht võetud vähem kiirtempos horisontaalsele ehk geograafilisele laienemisele ning rohkem Balti riikides ja Poolas vertikaalsele ehk võimalikult laiale teenusepakkumisele.Laienemismõtteid kaaludes tasub ka maksuaspektid põhjalikult läbi mõeldaKui plaan on välisriigis töötajaid värvata, tasub mõelda näiteks sihtriigi tööjõumaksude ja optsiooniregulatsiooni peale. Välismaise „keha“ loomisel tulevad mängu kohustuste jm jaotamine ühingute vahel, seotud isikute ringi määramine, turuhinnaga kauplemise tagamine, tulu-ja käibemaksu ning ka kohalike maksude küsimused. Kasulik on võtta projektijuhtimise töö siiski Eesti kohalikult nõustajalt, kes oma kliendi hingeelu tunneb.„Meil on ülemaailmne koostööpartnerite võrgustik, kelle kaudu saame tagada kõrgetasemelise nõustamise väga paljudes riikides. Meie roll on eelarveid ja töövooge juhtida. Näiteks USAsse laienedes võivad New Yorgi advokaatide tunnitasude tõttu eelarved üle käte minna jube kiiresti. Me saame palju tööd ette ära teha, et arved kontrolli all hoida,“ ütleb Künnapas. Tema sõnul tuleb ette ka olukordi, kus maksude tõttu pole laienemine üldse mõistlik. See võib olla asjakohane ettevõtjate puhul, kus on väga suur inimtööjõu osakaal ning riigis, kuhu laieneda soovitakse, on väga kõrged tööjõumaksud. Tarkvarapõhistel äridel maksuküsimused laienemisplaane pigem ei mõjuta.Jaanuarikuu „Soraineni sageduse“ saates arutleme, millal tasub ettevõttel kaaluda välisturgudele  laienemist, kui suurt rolli mängivad seejuures maksuküsimused, millistes riikides on maksukeskkond soodne ning kus varitsevad ambitsioonikat ettevõtjat kõige suuremad karid. Saatejuhid on advokaadibüroo Sorainen advokaadid Helery Maidlas ja Mario Sõrm ning saatekülalisteks idufirma Montonio kaasasutaja Rasmus Õisma ja Soraineni maksutiimi juht dr Kaido Künnapas. Kaido ja Soraineni maksutiimi jurist Elisabeth Lauri on käesoleva aasta aktuaalsemad maksuteemad lahti kirjutanud artiklis „Mida toob 2026 aasta Eesti maksumaastikule? Seadusloome, näited ja võrdlus lähiriikidega”. Välismaale laienemise kohta soovitame kuulata Soraineni ärihommiku salvestust teemal „Kui koduturg jääb kitsaks – kuidas teha tehinguid välismaal“, kus tehingunõustaja Toomas Prangli ja Sunly tegevjuht Priit Lepasepp oma kogemuslugusid jagavad.  

Nii head Eestit nagu täna ei osanud me esialgu isegi tahta, tõdevad ajaloolane ja poliitik Mart Laar ning advokaadibüroo Sorainen juhtivpartner Kaupo Lepasepp saates „Soraineni sagedus“. „Kõik see, mis on praegu meie ümber, on uskumatu ja eriti hea tunne on selle pärast, et kõik see on päris meie enda – meie maa ja meie rahva – tehtud,“ rõõmustab endine kahekordne peaminister Laar. Muret teeb aga saatejuhile ja - külalisele ühelt poolt mugavus ja teisalt soov üle reguleerida. Kõige mõttetum asi on üritada teha head veel paremaks Laar toob praeguse aja miinustena välja laiskuse ja enesekindluse puudumise. „Kui enesekindlus ära kaob, hakatakse vahtima kangesti teiste poole ja kuulama seda, mida igasugu targad teooriad räägivad. Tavaliselt lõpeb see sellega, et kehtestatakse suur hulk uusi reegleid ja piiranguid. Piirangute hulk on ohtlikult suureks paisunud ja siin tuleb tugevalt pidurit tõmmata. Ütleks isegi, et vastupidises suunas liikuda,“ julgustab ta. Ta lisab, et eestlus on vabadusega tihedalt seotud. Vabaduse vähenemisest ja liigsest kontrollimisest algab sotsialism. Lepasepp nendib, et nii ühiskonnaliikme kui juhina teeb tedagi murelikuks, et inimesed reguleerivad oma elu üle, kuigi enamasti tehakse seda heade kavatsustega. Suur osa energiast, mida võiks ettevõtluses kulutada näiteks klientidega suhtlemiseks või parema toote loomiseks või müümiseks, läheb raisku heade asjade paremaks tegemise peale. Samamoodi on ka vabariigi tasandil: „Meil on kena riik olemas. Kujundlikult rääkides on redelid ära reguleeritud, nüüd on asutud reguleerima redelipulkade vahesid. Üha rohkem ootavad ja soovivad inimesed ka ise, et neid reguleeritakse. Mugav on, kui ei pea oma peaga mõtlema, vaid saad vaadata kusagilt seadusest, määrusest või sisekorrast järgi, et teha tuleb nii ja just nimelt ainult nii.“ 90ndatel oli vaja teha vähem otsuseid ja valikud olid lihtsamad? Laar mõtiskleb, et 90ndatel polnud poliitikas äratiksujaid: „Kõik inimesed, kes 90ndatel poliitikasse tulid, oskasid ka midagi muud teha. See annab teistsuguse lähenemise. Kui sa midagi muud peale poliitika teha ei oska, lähevad otsused tihtipeale viltu.“ Ta tõdeb, et takkajärgi tundub kõik ilusam ja loomulikum. Tegelikkuses vaieldi selle üle toona palju, kas me tahame minna Euroopa Liitu ja NATOsse. Alguses tuli luua eeldused, et selline valik üldse võimalik oleks. Seda eriti NATO puhul, sest 90ndate alguses polnud sellist kontseptsiooni nagu NATO laienemine veel olemaski.Lepasepp meenutab, et erinevalt Baltikumist läksid mitu liiduvabariiki teist, mitteotsustamise teed. Nii näiteks tegid Valgevene ja Ukraina sellise valiku, et vaatame: oleme nii ühel pool kui ka teisel pool, teeme natuke ühega diili ja natuke teisega diili. „See hind, mida mõlemad rahvad minevikus tegemata otsuste eest täna maksavad, on pöörane. Eestis oleme teoks teinud hullumeelse julgustüki: ühest veidrast nurgatagusest maast oleme saanud toredaks euroopalikuks õigusriigiks, arenenud majandusega demokraatiaks.“ Neil, kes tänast Eestit vaid tumedates värvides näevad, soovitab Laar lugeda teost „Jõuluriik". Raamatus kirjeldatakse Vabadussõja esimest 50 päeva, mil kõik tundus must ja lootusetu, nii et Eesti riigi sündi võib tõesti jõuluimeks pidada. „Tasub püüelda püüdmatut ning kui me oleme rõõmsad ja enesekindlad, läheb kõik hästi,” sõnastab Laar oma jõulusoovi.Detsembrikuu „Soraineni sageduse“ saates arutlevad poliitik ja ajaloolane Mart Laar ning advokaadibüroo Sorainen juhtivpartner Kaupo Lepasepp Eesti ja eestluse üle: kas Eesti on valmis; kas ja mis on 90ndatega võrreldes tänaseks muutunud; mida on Eestil täna maailmale pakkuda ning mis teeb tänases Eestis rõõmu ja mis muret.

Organisatsioonikultuurist räägitakse palju, kuid selle loomiseks ei piisa loosungitest ega kohvitassi peale trükitud sõnumist. Kultuur on see, kuidas inimesed omavahel suhtlevad, otsustavad ja tegutsevad – see on tavade ja traditsioonide kogum, arutlevad advokaadibüroo Sorainen inimeste ja töökultuuri juht Kristiina Härms ja Bolti globaalne personalipartner Elen Tukk saates „Soraineni sagedus“. Kristiina Härmsi sõnul algab kultuuri kujundamine esimesest ettevõtte-sisesest koolitusest, kuid jätkub mitmel tasandil:töötoad ja sisekoolitusedväärtusuuringud („kui kaugel me väärtuste järgi elamisest oleme?“)rahulolu-uuringud ja nn arvamusfestivalid, mis Sorainenis kord aastas tavaksväärtus-saadikute nimetamine kolleegide vahel ja muu tunnustamineigapäevane järjepidev kommunikatsioon jne„Väärtused ei ole kampaania — see on järjepidev töö,“ rõhutab ta.Sellest, kuidas noores ettevõttes väärtuste sõnastamisega alustada, jutustab Elen Tukk Ready Player Me näitel: „Ettevõtte alguses kaasasime töötajad, asutajad ja juhtkonna. Koostasime testgrupi ja küsisime lihtsalt: milline on inimene, kes siin tõeliselt edeneb – toob häid tulemusi, liigub kiiresti edasi ja töötab nii, nagu tahaksime, et kogu tiim töötaks. Nende vestluste pealt sündisid meie väärtused, millele inimesed ise nimed panid. Üheks põhiväärtuseks kujunes „usalda ja ole usaldatud“ – eeldus iseseisvat tegutsemist toetavale keskkonnale. Usalduse kõrval olid võtmes ka ausus ja avatus, eriti kliendisuhtluses. Kui midagi läks viltu, oli kokkulepe lihtne: räägi kliendiga ausalt, sest kui usaldus meie toote vastu kaob, kaob lõpuks ka äri.“ Juhtide roll kultuuri kujundamisel – kala mädaneb peastKristiina rõhutab, et juhtide arendamine on organisatsiooni alustala. „Kui me spetsialistide karjäärisüsteemi loomisesse ja nende arendamisesse ei panusta, siis ei saa ka loota, et juhiks saades paneb spetsialist kokku ägeda ja inspireeriva tiimi, kes tõmbab turult ligi parimaid talente. Potentsiaalsetele uutele juhtidele on Sorainenis oma arenguprogramm, kus räägitakse mitte ainult sellest, kuidas kliente aidata, vaid ka sellest, kuidas tiimi arendada ja motiveerida,“ soovitab ta oma ettevõtte praktikat teistelegi.  „Kahjuks on Eestis endiselt juhte, kes usuvad, et organisatsioonikultuur on HR-i projekt – HR teeb midagi ja hiljem mõõdetakse, kas õnnestus,“ ütleb Elen Tukk. „Tegelikult loovad kultuuri tiimijuhid ja nende juhid, sest nemad on inimestele igapäevased eeskujud. Kui ettevõttes on kokku lepitud, et väärtustatakse tiimitööd, aga mõni juht premeerib hoopis staari, kes teistega ei arvesta, saab tiim vastuolulise sõnumi: millised väärtused siis päriselt kehtivad? Selline ebakõla kasvatab kiiresti rahulolematust. Muutlikus äri- ja majanduskeskkonnas peavad just selged ja päriselt elatud väärtused andma inimestele tunde, et nad teavad, mida oodata ja kuidas üksteisega suhelda.“ Lojaalsust loovad kaasamine, märkamine ja koos veedetud aeg Elen Tukk rõhutab, et inimesed toetavad hea meelega seda, mille loomises nad ise osalevad. Kristiina Härms lisab kolm lihtsat, kuid toimivat soovitust:Märkamine — see kehtib nii erialaste saavutuste (nt advokaadieksami sooritamine, tõus karjääriredelil jms) kui ka isiklike sündmuste (abiellumine, kooli lõpetamine) kohta,Kaasamine — küsi töötajate arvamust ja anna võimalus kaasa mõelda,Koos veedetud aeg — iga suhte, ka tööalase, kvaliteet sõltub koos oldud ajast.Novembrikuu „Soraineni sageduse“ saates arutleme organisatsioonikultuuri sisu ja tähenduse ning noorte kaasamise üle. Saadet juhib advokaadibüroo Sorainen advokaat Helery Maidlas. Saatekülalised on Bolti värske globaalne personalipartner Elen Tukk ja Soraineni inimeste ja töökultuuri juht Kristiina Härms, kes on büroos töötanud selle algusest saadik ning tähistas sel aastal 30ndat tööjuubelit.

Rahvusvaheliste indeksite järgi vabadustelt maailma esireas sammuva Eesti ees on tõsised väljakutsed kätte võidetud vabaduste ja demokraatia eest iga päev seista – võti pole mitte valitsuse varnas, vaid iga kodaniku enda taskus, tõdevad endine riigipea Kersti Kaljulaid ja advokaadibüroo Sorainen partner Allar Jõks saates „Soraineni sagedus“. „Riigipoliitika on professionaliseerunud ja selle hea külg on, et kui on vaja kiiresti otsuseid vastu võtta, siis võetakse. Masinavärk ja distsipliin töötavad,“ võrdleb Jõks tänast riigipoliitika seisu õiguskantslerina töötamise ajaga, mil ta riigivorsti tegemist lähemalt nägi. „Ma olen paljude Riigikogu koosseisudega koos töötanud. Esimeses Riigikogus, kellega ma koostööd tegin, inimesed mõtlesid ja julgesid ka öelda, mida nad mõtlesid. Järgmises Riigikogu koosseisus saadikud mõtlesid, aga enam ei julgenud öelda. Kolmas Riigikogu koosseis oli selline, kes ei mõelnud ega ka ei öelnud midagi. 2019ndatel jõuti sellesse perioodi, kus ei mõeldud, aga öeldi. Praegu näen ma ohuna eelkõige kiireloomulisust, mis tuleneb osalt kriisidest – pandeemia ja seejärel energiakriis, nüüd majandus- ja julgeolekukriis – see tapab demokraatia olemuse ära, sest otsused tehakse ära lühikese ajaga ebademokraatlikult „kauaks meid on“ põhimõttel,“ osundab Jõks.„Kriisi ajal on lihtne öelda, et „meil on kriis, praegu mobiliseerume ja pärast arutame“. Aga kui seni võimude lahususest ja demokraatlikest protsessidest lähtuv võim kriisiolukorras neist põhimõtetest enam kinni ei pea, siis on väga kehvasti. Moldova valimised on julgustav näide sellest, kuidas nurkade lõikamise ja õigusruumist ülesõitmise asemel jäi president Maia Sandu demokraatlikele väärtustele kindlaks – ehkki tema ümber oli palju nõuandjaid, kes soovitasid Vene mõju tõrjumiseks vastupidist,“ näitlikustab president Kaljulaid õigusriigi põhimõtetele truuks jäämise olulisustVähe on väljavaateid riigil, kes ei oska rakendada oma noorte potentsiaali. President Kaljulaidi Fond (PKF) ja advokaadibüroo Sorainen tegelevad noorte kaasamise ja haridusega aktiivselt.„Eesti on maailmas üks vabamaid riike ja seda mitte ainult ajakirjandusvabaduse poolest (2025. aasta andmetel on Eesti Norra järel 180 riigi seas teisel kohal meediavabaduse indeksis: https://rsf.org/en/index). Kui riik on väga vaba ja seejuures ka suhteliselt madala maksukoormusega (36% Euroopa Liidu keskmise 48% vastu), siis sellises riigis peavad kodanikud riiki ise tegema. Mida vabam on riik, seda suurem on igaühe mõju ja võimalus kaasa rääkida selles, milline see meie riik on 20 aasta pärast. Mulle selline riik väga meeldib, aga see vajab aktiivseid kodanikke,“ selgitab Kaljulaid endanimelise fondi eestveetavate algatuste Arutlev Kool ja Demokraatia Akadeemia mõtet. „Me kõik oleme demokraatia arhitektid. Juba kujunenud hoiakuid me ei muuda, aga seda enam tuleb mõtestatult tegeleda uue põlvkonnaga, kes lähevad tulevikus Kadriorgu ja Toompeale. Seetõttu toetab Sorainen PKFi loodud Demokraatia Akadeemiat, sest vastasel juhul on meil järgmine kümnend kaotatud. Praegu oleme kaotanud kaks kümnendit ja ma ei tahaks, et me kaotama ka kolmanda,“ ütleb Jõks.Valimistekuu „Soraineni sageduse“ saates arutleme demokraatia olemuse ja tervise üle nii riigivalitsemises, spordimaailmas kui ka noorte suunamises. Saadet juhivad advokaadibüroo Sorainen advokaat Helery Maidlas ja vandeadvokaat Mario Sõrm. Saatekülalised on demokraatiavalvurid – endine Eesti Vabariigi president ja praegune Eesti Olümpiakomitee president Kersti Kaljulaid ning Soraineni partner Allar Jõks, kes juhib büroo riigisuhete valdkonda. President Kaljulaidi Fondi ja Soraineni seob koostöö Demokraatia Akadeemiaga, mis on inspireeriv programm 15- kuni 19-aastastele noortele, kes soovivad ühiskonnaelus aktiivsemalt kaasa rääkida.

Seekordses „Soraineni sageduse“ saates saavad kokku kaks soome päritolu ärimeest: omanimelise advokaadibüroo asutaja Aku Sorainen ja Trigon Capitali juht Joakim Helenius. Mõlemat meest seob tihe side Eestiga, mis sai alguse 90ndatel.Sorainen saabus esimest korda Eestisse 1991. aastal, eesmärgiga kirjutada Balti riikide uutest äriregulatsioonidest ülikooli diplomitöö. Pärast Ida-Berliinis õppimist tundus see talle järjekordse põneva seiklusena. Siinsete regulatsioonide tundmaõppimine viis aga samm-sammult omanimelise advokaadibüroo asutamiseni.Sorainenist aasta hiljem jõudis siia teine soomlane, Joakim Helenius. Koos vana Cambridge’i kursavennaga renditi Tallinnast Volvo, millega sõideti läbi kõik kolm Balti riiki. „See oli küll minu jaoks šokk. See oli minu esimene tegelik kokkupuude endise Nõukogude Liiduga. Kõik nägi välja, nagu sõda oleks üle käinud. Kõik oli hall, majad vajasid renoveerimist ja inimeste riietus oli Lääne-Euroopaga võrreldes hoopis teistsugune. See oli nii palju vaesem, kui ma olin arvanud.“Kuid just kohaliku eluolu nägemine andis Heleniusele tõuke siin äri alustada. „Ma vajasin, nagu Aku, uut seiklust ja ma nägin, et siin on midagi teha.“Nii asutas ta koos Hansapangaga investeerimisettevõtte, millest on tänaseks saanud Trigon Capital. Lisaks asutas ta investeerimisfondi nimega Baltic Republics Fund, millest kujunes 90ndatel ja 00ndatel Baltimaade suurim finantsinvestor. „Olid põnevad ajad. Tollal tegi minu ettevõte kõik siinsed suuremad aktsiaemissioonid ja börsil noteerimised,“ meenutab Helenius. Liidrist tagaajajaks„Ma arvan, et Eesti arenes Lätist ja Leedust palju kiiremini tänu lähedastele suhetele soomlastega, kellelt sai palju üle võtta. Nii oli Eesti juba pooleldi lääneriik, kui nad olid ikka veel Ida-Euroopa riigid,“ räägib Helenius.Tema sõnul said Eesti ettevõtted kiiresti aru, et neil on vaja professionaalseid audiitoreid ja juriidilisi nõustajaid ning korraliku dokumentatsiooni hakkasid nõudma ka siinsed pangad.Tänaseks on aga Eesti juhtpositsioon kadunud. „Eesti patrioodina mulle ei meeldi see, et kui me paarkümmend aastat tagasi olime Leedust ja Lätist massiivselt ees, siis tänaseks on Leedu läinud meist mõnes mõttes mööda. Kui esimesed kümme-viisteist aastat läks Eestil väga-väga hästi, siis viimastel aastatel on siin midagi valesti läinud.“Aku on nõus. „Ühel hetkel oli välisinvesteeringute hulk elanike kohta Eestis Ida-Euroopa suurim. Siin oli nii oskuslikku tööjõudu kui ka odav tootmine. Tänasel päeval on aga kõik muutunud: siin ei ole enam odav. Meil on ka küllaltki vähe tugevaid brände, mida saaks eksportida.“Septembrikuu „Soraineni sageduses“ võtame arutleme Eesti ettevõtluskeskkonna ajaloo, oleviku ja tuleviku üle. Saadet juhivad meie finants- ja kindlustusõiguse ekspert Oliver Ämarik ning konkurentsiõiguse ja tururegulatsiooni ekspert Mario Sõrm. Saatekülalised on Soraineni advokaadibüroo asutaja Aku Sorainen ja Trigon Capitali juht Joakim Helenius. Aku Soraineni põnevast teekonnast Eestisse ja Baltikumi 90ndatel saab kuulata pikemalt 2020. aastal salvestatud „Soraineni sageduse“ episoodist: https://open.spotify.com/episode/3ErQ8WdRqDVePFx0Y3yD4h?si=dde03666263c4701

Balti tehinguturul on toimumas palju, kuid kuldajastu pole veel käes. Jõuliselt on mängu tulnud kodumaine kapital, mis annab hoo sisse ligi pooltele tehingutele. Skandinaavia turg on elavnemas, andes lootust ka Eestile. Samas on Kesk- ja Ida-Euroopa turud Põhjamaadest jätkuvalt aktiivsemad ning Leedul on hoolimata Eestiga sarnastest keerulistest oludest õnnestunud nendega ühte jalga käia ja pidevat stabiilset kasvu hoida, arutlevad advokaadibüroo Sorainen ühinemis- ja ülevõtmistehingute valdkonna juht Piret Jesse ning LHV investeerimispanganduse juht Maire Gustavson saates „Soraineni sagedus“.Tehingunõustaja hiline kaasamine läheb ettevõttele kalliks maksmaJesse soovitab tehingunõustaja kaasata kohe, kui tehingu tegemise mõte pähe tuleb, sest nii õnnestub kokku hoida hulga aega, mille lõpuks maksab ikkagi kinni klient. „Eriti halb on lugu siis, kui üks tehingupool on kogenud ja teine mitte. Valdavalt saab kõiki riske katta nii, et mõlema poole huvid on arvesse võetud. Mõistagi, eks mõlemad pooled peavad selleks üldjuhul tegema järeleandmisi, et tehing ikkagi saaks toimuda,“ selgitab ta. Jesse paneb südamele konsulteerida just nimelt tehingunõustajaga, sest tehingute valdkond on väga spetsiifiline ning mõne teise valdkonna advokaat ei pruugi osata õiget nõu anda. „Meie oskame soovitada, missugust tehingustruktuuri millal ja miks valida, missugused riskid igas konkreetses sektoris valitsevad ja kuidas neid katta. Pooled, kes ise igapäevaselt tehinguid ei tee, ei oska nende asjade peale tulla,“ ütleb ta.Gustavson toob välja teisegi aspekti nõustaja kaasamise olulisusel: „Alustuseks tuleb välja selgitada ülesande püstitus. Harvad pole juhused, kus meie juurde tullakse kindla sooviga kaasata kapitali või teha IPO. Meie aitame analüüsida, mis faasis ettevõte on. Võibolla on tänasel turul ja ettevõtte konkreetses olukorras hoopiski kasulikum võtta näiteks allutatud laenu. Alustame sellest, et arutame koos, mida üldse saavutada tahetakse.“ Müügimõtteid kaaludes soovitab Jesse kaaluda ettevõtte auditit, et hinnata, mis seisus ettevõte on ja mis on riskid ning teha ettevõte esmalt korda, et saaks müüa võimalikult hea hinnaga. Auditi käigus võib ka selguda, et võibolla polegi aeg veel müügiks küps. Tehingule eelnevat ettevalmistustööd peab ülioluliseks ka Gustavson – vastasel korral ei pruugi mõni investor tehingule pealegi vaadata.Teisest poolaastast ja uuest aastast on oodata tehinguturu aktiivsuse tõusuPanga esindaja hinnangul ei ole praegu laiade oksjonite, vaid kahepoolsete läbirääkimiste ajastu ostjate ja müüjate vahel: „Üksteist leitakse üles ja mõeldakse läbi, mida koos teha. Kiirelt kappamine ei ole praegu teema,” analüüsib Gustavson.Advokaadibüroo vaates on tänane tehinguturg kõhklev ja läbimõeldud, aga optimistlik.  „Väga palju suuri tehinguid on olnud ootel juba mitmeid aastaid. Väljumised ootavad paremat aega. Globaalses vaates on paljud tehingud praegu tollitariifide ulatuse ja mõju info ootel. Kui Baltikumist rääkida, siis aasta alguses toimunud viimase kümnendi üks suurtehinguid – Rimi poeketi ost Taani Salling grupi poolt – näitab, et ka väga kinnisvara- ehk asukohapõhine äri on ikkagi atraktiivne ja meie piirkonda tehakse julgelt väga suuri investeeringuid,” kinnitab Jesse, kelle sõnul on ootele pandud tehingute järjekord täis põnevaid üllatusi, millest lähiajal loodetavasti kuuleme.„Soraineni sageduse“ augustikuu saates analüüsime Balti tehinguturu hetkeseisu ja trende ning räägime sellest, mida ettevõtjatel tasub tehinguid ette valmistades silmas pidada. Balti tehinguturu arengutest saab lähemalt lugeda advokaadibüroo Sorainen analüüsist „Baltimaade M&A turg kohaneb uue tempoga“: https://www.sorainen.com/et/valjaanded/baltimaade-m-a-turg-kohaneb-uue-tempoga/

Riskijulgust, lennukaid ideid ja kuulamisoskust hindavad juhi töös olulisimaks advokaadibüroo Sorainen Eesti kontori juhtivpartner Kaupo Lepasepp ja Piletilevi PLG tegevjuht Sven Nuutmann. Juulikuu „Soraineni sageduse“ saates arutlevad kaks tippjuhti, mida turuliidriks oleva ettevõtte juhtimine tähendab, mida silmas pidada välisturgudele laienemisel ning kuidas head finantstulemused keeruliste majandusolude kiuste koju tuua.„Ettevõtet juhtima asudes võtan selle kõigepealt enda jaoks tükkideks lahti, et tuvastada mured, millega on vaja põhiliselt tegeleda. Peamine on müügi käivitamine – tuleb aru saada millega ettevõte raha teenib,“ mõtestab Nuutmann lahti juhtimisretsepti, mis on temale erinevaid ettevõtteid juhtides edu toonud. „Tuleb jälgida konkurente ja olla kogu aeg parem kui nemad. Kui muud moodi parem olla ei oska, siis tuleb lihtsalt rohkem tegutseda. Isegi kui teed alguses rohkem valesti, jõuad ikkagi kiiremini õigete asjadeni. Mõõdukas risk on ainus võimalus arenemiseks, sest riskides tehakse vigu ja vigadest õpitakse,“ lisab Nuutmann, kes peab üheks viimase aja oluliseks töövõiduks  Piletilevi pööramist näoga kliendi poole, sest teenuse kvaliteet on võtmetähtsusega.Fookuse seadmist tipptasemel teenusele, mis omakorda kajastub finantstulemustes, peab oluliseks ka Lepasepp: „ Juht ei pea iga lahingut vastu võtma ega iga nurka ettevõttes ära koristama. Soraineni äri on ettevõtjate aitamine – selleks tuleb olla klientide juures, tuleb olla turul. Meie eesmärk on tuua äriliselt nutika õigus- ja maksunõustamisega jõukust Baltikumi piirkonda. Ettevõtte head finantstulemused näitavad, et meil on õnnestunud luua klientidele väärtust.“Välisturgudele avavad ukse innovatsioon ja hea meeskondHetkel sihib Sorainen välisturge peamiselt ettevõttest alguse saanud, aga nüüdseks järjest vähem bürooga seotud iduettevõttega Crespect, mis pakub advokaadibüroodele juhtimistarkvara. „Uutele turgudele laienemise põhiretsept on tugev tiim ja hea väärtuspakkumine, mis seab eesmärgi, miks üldse uuele turule minnakse,“ võtab Lepasepp peamise kokku.„Üllatavalt palju, mille kohta arvad, et on elementaarne, ei ole tegelikult teise poole jaoks elementaarne. Alati tuleb veenduda, kas sinust saadi aru nii, nagu sa mõtlesid. Ja kui koostöö ei toimi, siis on mõnikord mõttekas kohalikud partnerid hiljem välja osta,“ annab uutele turgudele sisenemise kohta nõu Nuutmann.Ettevõtjaks saab see, kes tegutsebAmbitsioonikatele noortele annab Lepasepp nõu tegutseda nii nagu oleksid juba järgmisel karjääriastmel: „Kõige olulisem on proaktiivsus, jõud ja energia! Lisaks tasub meeles pidada, et head juhid põrgatavad oma mõtteid teistega, koguvad sisendit ja langetavad otsuseid selle põhjal. Noorele juhile soovitan kuulata inimesi!“„Kui tahad silma jääda, tee alati rohkem, kui sinu käest nõutakse. Kui juba oled juhiks saanud, siis palka endast oluliselt targemaid ja pädevamaid tiimiliikmeid – see toob edu sulle ja su tiimile,“ täiendab Nuutmann.Juulikuu „Soraineni sageduse“ saates arutleme selle üle, kuidas juhtimiskultuur on 30 aasta jooksul arenenud, millele juhtimises rõhku panna ja kuidas saavutada edu. Saatejuht on advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat Mario Sõrm. Saatekülalised on Piletilevi PLG tegevjuht Sven Nuutmann ja Soraineni Eesti kontori juhtivpartner Kaupo Lepasepp. E-äriregistris hiljuti avaldatud majandusaasta aruannete info järgi on Sorainen jätkuvalt õigusteenuste sektori suurimaid tööandjaid ja maksumaksjaid. 2024. aastal kasvas ettevõtte käive Eestis 19 ja kasum 11 protsenti. Loe lähemalt: https://www.sorainen.com/et/valjaanded/mullu-kasvas-soraineni-kaive-eestis-19-ja-kasum-11-protsenti/

Arendajad ja kohalikud omavalitsused on hädas avalike koosolekutega, kus kõik arendusprojektid pihuks ja põrmuks tulistatakse. Kuidas peaks kohalikku kogukonda õigesti kaasama, et hundid oleksid söönud ja lambad terved, küsime seekordses „Soraineni sageduse“ saates.„Kõiki projekte ei saagi täieliku konsensusega teha, aga arendaja eesmärk peab olema kohalikust kontekstist aru saada: vältida neid negatiivseid mõjusid, mis kohalikele kõige rohkem korda lähevad, ja näidata, kuidas kohalike inimestega on arvestatud. Kui kogukond suures piires projekti ei soosi, ei tule sellest midagi välja,“ selgitab advokaadibüroo Sorainen kinnisvara- ja ehitusõiguse valdkonna juht Paul Künnap. Künnapi sõnul pannakse riigi ja KOVide tasandil sageli ekslikult kaasamise ja avaliku koosoleku vahele võrdusmärk, kuid tegelikult on kaasamisvõimaluste tööriistakast tunduvalt mitmekülgsem ja mahukam. „Iga vähegi suurema projekti puhul tuleb alustada sellest, et tehakse kaasamise plaan, mis võikski olla eraldi dokument. Kaasamise plaan peab olema mitmekülgne ega tohi piirduda sellega, mida seadus ette näeb. Seaduses ette nähtud asjad tuleb ära teha, aga mõistlik oleks seda teha niimoodi, et selleks ajaks, kui toimub avalik koosolek, on arendajal juba väga hea ettekujutus sellest, mida kohalik kogukond arvab ja kes on need isikud, kes on arvamuse kujundamise seisukohalt olulised. Initsiatiiv on küll arendajal, aga KOV peab kindlasti olema projektiga pardal. Oluline on, et kaasamine algaks siis, kui midagi on päriselt võimalik otsustada. Pahatihti jääb kaasamine viimaseks ja viiakse läbi siis, kui tegelikud otsused on juba tehtud.“Tuumajaama arendamisega tegeleva Fermi Energia keskkonnajuht Diana Revjako toob oma kogemusest põhjal välja paradoksi: „Inimesed tahavad olla algusest peale arendusprojekti kaasatud ja samas tahavad nad saada algusest peale hästi täpseid vastuseid, aga need kaks ei käi kokku. Kui sul on täpsed vastused olemas, siis on kõik juba läbi mõeldud ja otsustatud ning projektid valmis ega ole palju võimalust midagi muuta. Meil kulus selle peale üsna palju aega, et inimesed saaksid aru, et varajane kaasamine tähendabki seda, et näidatakse, kuidas projekt sünnib, kuidas see areneb ja antakse päriselt võimalus kaasa rääkida. Kõigepealt tulebki lammutada sein – vastuolu tahtmise vahel olla varakult kaasatud ja saada kohe täpseid vastuseid. Igaüks, kes on arendusprojekti teinud, saab aru, et see on kasvav organism, mis muutub kogu aeg, enne, kui see on ehitamiseks valmis. Uued asjad ja küsimused toovad järjest uusi lahendusi lauale. Meie näitasime kogukonnale, mis uuringuid me tegime, mis mõtted meil on ja kui tulid järgmised uuringud, siis kuidas me oma mõtteid muutsime vastavalt uuringu tulemustele. Meil on avalikud koosolekud ja täiendavalt huviliste gruppidele järjekoosolekud, mis sarnanevad pigem töökoosolekutele, lisaks oleme viinud huvilisi naaberriiki tuumajaamu koha peale vaatama. Küsitlusi oleme teinud, et näha suuremat pilti. Tuleb kasutada tööriistade kombot, et luua tervikpilt.“Juunikuu „Soraineni sageduse“ saates arutlesime kogukonna kaasamise üle suurprojektide arendustesse. Saatejuhid on advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat Mario Sõrm ja advokaat Helery Maidlas. Saatekülalised on Fermi Energia keskkonnajuht ja juhatuse liige Diana Revjako ning Soraineni ehitus- ja kinnisvaravaldkonna juht, partner Paul Künnap. Loe lähemalt nõuandeid KOVidele avalike koosolekutega toimetulekuks:  https://www.sorainen.com/et/valjaanded/britta-retel-kuus-oiguslikku-vasturelva-tuuliku-turistide-obstruktsioonile/

30 aastaga on Eesti ettevõtlus teinud läbi tohutu arengu – tänaseks on meil äriregistris üle 267 000 osaühingu ja 2 135 aktsiaseltsi. „1995. aastal vastu võetud esimene äriseadustik oli mittemidagiütlev ja heast ühingujuhtimise tavast ega ESG-st ei teatud midagi,“ hindab advokaadibüroo Sorainen äriühinguõiguse valdkonna juht Karin Madisson saates „Soraineni sagedus“ arenguhüpet, mille Eesti ettevõtlus läbi teinud on. „Meie äriseadustik on maha kirjutatud Saksamaa pealt.  Maailmas on ainult kolm riiki, kus ettevõttel on olemas juhatus – Saksamaal, Eestis ja Lätis. Juhatuse töö puhul räägime ettevõtte juhtimisest ja nõukogu töö puhul ettevõtte valitsemisest. Hea valitsemistava on suunatud peamiselt sellele, et kaitsta väikeaktsionäre – nügida omanikke ja juhte väiksemate arvestamise ja hea käitumise suunas,“ selgitab Balti äriühingute valitsemise instituudi (Baltic Institute of Corporate Governance, BICG) Eesti haru juht ja ettevõtja Erik Sakkov.Usalda, aga kontrolliSakkov soovitab igal ettevõtte organil endale oma roll selgeks teha ja sellest siis ka kinni pidada. Omanik paneb paika nõukogu. Nõukogu paneb paika strateegia ja määrab juhatuse. Juhatus valib töötajad. „Hädad algavad siis, kui tullakse oma rollist välja. Nõukogul on strateegiline roll, ta peab kõike teadma, aga „käsi sisse pista“ ei tohi. Ka omanik, kes arvab, et võib korraldusi jagada, rikub kõik ära. Usaldus ja austus on hea valitsemistava võtmesõnad,“ rõhutab ta.Madisson täiendab, et üks nõukogu rollidest on ka järelevalve juhatuse üle. „Usaldus on vajalik, aga dokumendid peavad ka korras olema! Kui mina oleksin nõukogu liige ja juhatus tuleb mulle ütlema, et usalda mind, kõik on korras. Siis ma vastaksin, et „Näita!“ Me kipume olema üsna halvad dokumenteerimises, mis võib pärast väga kurjalt kätte maksta,“ paneb vandeadvokaat juhtidele oma kogemuse pinnalt südamele.Erikontroll jäägu väikeaktsionäri töövahendiksViimasel ajal oleme näinud, et riik on asunud endale kuuluvate äriühingute juhtimisse jõuliselt sekkuma, kasutades selleks erikontrolli. Madisson seda heaks ei kiida, viidates, et erikontroll on ikkagi väikeaktsionäri töövahend. „Riigil on olemas kõik võimalused, et vaadata sisse sellesse, mis ettevõttes toimub, ja juhtimises soovi korral piisavalt kaasa lüüa. Küsimus on omaniku ootuste õigeaegses ja korrektses defineerimises. Kui riik käitub nii nagu seni, siis saavad meil varsti inimesed otsa. Kes tahab riigi omandis olevat ettevõtet juhtima minna, kui iga murekoha pärast tõmmatakse sind avalikkuse ees ribadeks? Näidake mulle ettevõtet, kust me ei leiaks mõnda probleemi üles, eriti just tagantjärgi tarkusena,“ ütleb ta.Üldjoontes tõdevad aga nii Madisson kui Sakkov, et meil on riigile kuuluvate ettevõtete valitsemisega siiski natuke paremini kui nii mõnelgi eraettevõttel.Maikuu „Soraineni sageduse“ saates räägime ettevõtte hea juhtimise ja valitsemise tavast, Eesti ettevõtluse 20 algusaasta imest ja viimase 10 aasta paigaltammumisest ning tulevikuväljavaadetest ja samuti ettevõtte uuele põlvkonnale pärandamisest. Saadet juhivad advokaadibüroo Sorainen advokaadid Helery Maidlas ja Oliver Ämarik. Saatekülalised on ettevõtja ja Baltic Institute of Corporate Governance Eesti haru juht Erik Sakkov ning Soraineni partner Karin Madisson. Madisson on erikontrolli teemal pikemalt kirjutanud Äripäevas arvamusloos „Viis olukorda, kus ettevõtte erikontroll on omal kohal“  ning andnud pereettevõtete uuele põlvkonnale üleandmise teemal lähemalt nõu „Soraineni sageduse“ saates „80% omanikest soovib pärandada oma firma pereliikmetele, kuid vaid pooled on asunud selleks ettevalmistusi tegema“. 

„Äriühingu juhatuse liikmeks olemine on kõrge riskiga tegevusala. Eesti seadused ja kohtupraktika seavad üsna kõrge standardi, millele juhatuse liige peab vastama. Samas pole ilma riske võtmata võimalik äris edukas olla. Seetõttu navigeerivad juhid kitsal alal hoolsuskohustusest tulenevate nõuete ja ettevõtte eduks vajalike riskide võtmise vahel. Üldjuhul on juhatuse liikme ja ettevõtte omanike huvid samasuunalised, aga mitte alati,“ kirjeldab advokaadibüroo Sorainen partner Norman Aas juhatuse liikmete ees seisvaid riske saates „Soraineni sagedus“.Kuigi võimalikud nõuded esitatakse enamasti ettevõtte, mitte konkreetse juhatuse liikme vastu, on siiski ka hulk olukordi, kus lõppvastutajaks jääb juhatuse liige, sh oma isikliku varaga. Siin tuleb mängu vastutuskindlustus. „Juhatuse liikme vastutuskindlustuse peamine eesmärk on kaitsta juhi isiklikku vara, kuigi kindlustusega saab katta ka teiste juhtivtöötajate, nõukogu liikmete ja nendega seotud isikute vastutusega seotud riske,“ selgitab IIZI kindlustusmaakler Helen Evert. Ta lisab, et Leedus on hinnanguliselt 40% ettevõtetest vastutuskindlustus olemas ning ka vastavad kohtuvaidlused üsna tavalised. Eestis on vastav osakaal vähem kui 0,5%. Kindlustuse vajalikkust on hakatud rohkem teadvustama pärast meedias palju kajastamist saanud Nordica ja Eesti Energia erikontrollijuhtumeid.Vastutuskindlustusest saab kasu ka ettevõteVastutuskindlustusest võidavad mõlemad pooled – nii juhatuse liikmed kui ettevõtte omanikud. Näiteks kui ettevõte soovib kaasata välisinvesteeringuid, siis tasub teada, et välisinvestorite jaoks võib kindlustuse olemasolu olla oluline eeltingimus investeerimisotsuse tegemiseks. Samuti võib vastutuskindlustuse olemasolu olla oluline kaalukeel turu parimate tippjuhtide ettevõttesse meelitamiseks. Teadmine, et vastutuskindlustus kuulub hüvede standardpaketti, võimaldab tippjuhil oma potentsiaali ettevõttes realiseerida nii nagu temalt oodatakse, võttes mõistlikes piirides riske.Kuriteo toimepanemist kindlustus ei kata„Tahtliku kahju tekitamise ja raske hooletusega tekitatud kahjusid üldiselt ei hüvitata. Küll aga võidakse nende üle kohtus vaielda pikki aastaid. Õigusabikulud kaetakse kuni süüdimõistva otsuseni,“ selgitab Aas. „Juhatuse liikme vabastamine ametist käib tänases äriõiguses lihtsalt – selleks on vaja lihtsalt omaniku otsust. Kui minnakse lahku tüliga, võivad omanikud hakata juhatuse liikme tegevuses vigu otsima. Kõige suurem probleem, mis ettevõtte juhte sellises olukorras tabab, on üksi jäämine. Ametis olles on nad saanud tugineda tiimiliikmete, koostööpartnerite ja advokaatide abile, kuid pärast lahti laskmist on nad sellest ressursist eemal. Just selles olukorras võibki vastutuskindlustus olla see abivahend, mis tagab unerahu. Suuremate nõuete puhul, mis on keerukad ja ulatuvad miljonitesse, võivad õigusabikulud ulatuda sadade tuhandeteni,“ lisab ta.Aprillikuu „Soraineni sageduse“ saates arutlevad saatejuhid, advokaadibüroo Sorainen advokaat Oliver Ämarik ja vandeadvokaat Marcus Niin, juhatuse liikme vastuse, erikontrolli ja vastutuskindlustuse teemadel. Saatekülalised on IIZI kindlustusmaakler Helen Evert ja Soraineni majanduskuritegude ennetamise ja uurimise valdkonna juht, partner Norman Aas. Erikontrolli kohta saab lähemalt lugeda Karin Madissoni ja Albert Linntami artiklist „Advokaadid: viis olukorda, kus ettevõtte erikontroll on omal kohal” ning Marcus Niine artiklist „Eesti Energia 176 miljoni euro suurune kahju võib ajas veelgi kasvada“.

„Aeg on tõsta ettevõtlus ja ettevõtjaks olemine au sisse,“ rõhutab advokaadibüroo Sorainen partner Carri Ginter „Soraineni sageduse“ saates. Ta soovitab mõelda läbi, milliseid seadusi on vaja, et ettevõtlus oleks aus ning kui palju regulatsioonide haldamine ettevõtjatele ja riigile maksab ning kas meil on haldamiseks piisavalt ressurssi. „Meie mure on selles, et me üritame säästueelarve ja piiratud tähelepanuvälbaga joosta teiste algatatud regulatsioonidel sabas,“ lisab ta. „Euroopa Liidus Eestit esindavaid ametnikke kammitseb hirm arvata suurriikidest, nt Saksamaast, teistmoodi. Me ei julge avaldada oma arvamust ja see ei ole aktsepteeritav. Aeg on hakata seisma Eesti ettevõtjate eest. Brüsselisse saadetakse seisukohad, mille tegelikku mõju meie oma ettevõtlusele ei osata hinnata. Ettevõtjate jaoks peavad olema direktiivide kaudu tulevad kohustused ka tegelikkuses realiseeritavad, sest ettevõtete pankrotist pole kasu kellelgi,“ selgitab toiduliidu juhataja Sirje Potisepp.Potisepa sõnul on ettevõtjatel iga regulatsiooni puhul ühed ja samad neli küsimust – kui need enne Eesti seisukohtade kujundamist läbi analüüsida ja arvesse võtta, saaksime oma huvide eest Euroopas seista. Ettevõtja küsib:Mis probleemi me antud regulatsiooniga lahendame? Mis me koos riigiga ära saame teha?Kui palju see mulle maksma läheb?Kui palju meil kohustuste täitmiseks aega on? Liialt palju võetakse regulatsioone toiduvaldkonnas vastu loosungi all, et seda tehakse „tarbija nimel“. Samas ei anta tarbijale aega ühe või teise uuendusega harjudagi, kui juba kavandatakse uusi muudatusi. „Koostöö ja kaasamine ametnike ja liitude/ettevõtjate vahel on efektiivse regulatsioonidega töötamise eeldus. Nii saab juba eelnõude tasemel paremaid tulemusi ja sisu, millega on võimalik edasi minna,“ võtab toiduliidu juht oma soovitused kokku.Märtsikuu „Soraineni sageduse“ saates arutleme halduskoormuse ja -kiusu, bürokraatia, vabaduste ja vastutuse teemadel. Saadet juhivad advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat Mario Sõrm ja advokaat Oliver Ämarik. Saatekülalised on Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp ja Soraineni partner ning vaidluste ennetamise ja lahendamise valdkonna juht Carri Ginter. Carri arvamuslugu vabaduste teemal saab muu hulgas pikemalt lugeda Äripäevast ka siit: https://www.sorainen.com/et/valjaanded/carri-ginter-ootan-et-inimesed-moistaksid-vabaduste-tahtsust/ 

50 aastat riigikaitses pausil olnud Eesti saab nii mõndagi kõrva taha panna 100-aastase vabatahtliku riigikaitse ning kaitsetööstuse ülesehitamise kogemusega Soomelt, tõdevad riigikaitsekuu „Soraineni sageduse” saates kindral Martin Herem ja advokaadibüroo Sorainen asutaja ja vanempartner Aku Sorainen. “Eesti boonus Soomega võrreldes on kaitseliit. Venemaa seadis vaherahu tingimuseks, et Soome 1944. aastal sealse kaitseliitu laiali saadaks. Küll aga on Soomes paljudes peredes laskeharrastus normaalne tegevus ja relvigi proportsionaalselt rahvaarvuga ligi 8 korda rohkem kui Eesti tsiviilelanikel. Kohustuslik ajateenistus ja relvad annavad Soome rahvale ka rohkem enesekindlust Venemaa ohu ees ja palju vähem hirmu relvade ees,” nendib Sorainen.  „Parim asi, mida oleme Soomelt õppinud, on ajateenistuse baasil loodud reservvägi. Soomes läbib ajateenistuse 75% kõigist kutsealustest, Eestis ainult ligi 50%. Viimastel aastatel on see hulk küll veidi kasvanud. See tähendab, et Soomes on ka ajateenijate peredel ja ühiskonnal tervikuna laiem teadlikkus ajateenistuse olulisusest ning valmisolek riigi kaitsevõimesse panustada kas või nt maksude kaudu. Küll aga võib Eesti lääneliitlaste ees uhkust tunda oma reservväe üle. Meil on sõjaaja ametid määratud 50 000-le kodanikule, st et selline hulk inimesi teab, mis ametit nad pidama hakkavad, kui sõda peaks algama. Neile on olemas ka varustus. Eesti tugevust ja head kaitsetahet näitab ka see, et üle 60% tööandjatest säilitab reservväelastele õppekogunemiste ajaks palga,“ tunnustab kindral Herem.Sorainen tõdeb, et 30 aastat tagasi polnud riigikaitse üldse mingi teema. „Sel ajal, kui ma Tallinnas büroo asutasin, oli probeemiks pigem sisekaitse – umbes 70 pommi plahvatas aastal 1995 Eestis. Viimasel aastal on riigikaitseteema kiiresti oluliseks muutunud, kuid Eesti on käitunud hoopis teistmoodi kui naaberriigid. Eestis riik üritab sekkuda majandusse võimalikult vähe. Ja kui üldiselt on see hea, siis kaitsetööstuse puhul peab riiik aru saama, et see on hoopis teistsugune tööstusharu. Klient on riik ise, tesites riikides on ta üldjuhul üks aktsionär kaitsetööstuse ettevõtetes ja pakub väga pikaajalisi hankelepinguid. Näiteks Läti on läinud seda teed, et riik tegutseb pikki tarnelepinguid ja garantiisid pakkuva valdusettevõttena. Siin oleks ehk aeg Eestil nüüd hakata Lätilt õppima,“ soovitab Sorainen.Kindral Herem paneb kaitsetööstuse arendamisel südamele, et üksnes nutikatele lahendustele fookuse panemisest pole sõjas palju abi, kui me agressori tapmiseks võimekust ei loo: „Riigi toega tuleb luua tappev võimekus. Suund on riigil õige, aga maht ja tempo on olnud liiga aeglased, sest oht on praegu reaalsem kui kunagi varem.“ Vabariigi aastapäeva hõngulises „Soraineni sageduse“ saates arutleme riigikaitse ja kaitsetööstuse üle. Saadet juhivad advokaadibüroo Sorainen riigikaitse nõustamisvaldkonna eksperdid, partner Kaupo Lepasepp ja vandeadvokaat Mario Sõrm. Saatekülalised on kindral Martin Herem ning Soraineni büroo asutaja ja vanempartner Aku Sorainen.  Aku Soraineni arvamuslugu totaalkaise põhimõttest, kaitsetahtest ja relvadest  saab pikemalt lugeda siit: https://www.sorainen.com/et/valjaanded/aku-sorainen-eesti-elanike-kaes-voiks-olla-oluliselt-rohkem-tulirelvi/ ning riigikaitsemaksust ja vastuostudest siit: https://www.sorainen.com/et/valjaanded/aku-sorainen-kehtestame-riigikaitsemaksu-ja-toome-osa-rahast-vastuostudega-eestile-tagasi/

Alates Eesti esimese iduettevõtte, Skype’i, müügist 2005. aastal kuni 2024. aastani on meie tehnoloogiaettevõtetesse investeeritud 4,8 miljardit eurot, sellest 8,6% moodustab Eesti enda kapital. Lisaks investeeringute kaasamisele on muljetavaldav ka sektori käive – 2024. aastal ulatus see 4,3 miljardi euroni. 2006. aastal veel alles lapsekingades valdkonnast on tänaseks saanud Eesti kõige kiiremini kasvav majandussektor. Jaanuarikuu „Soraineni sageduse“ saates arutlevad VentureWave Capitali partner ja president Alar Karise diginõukoja liige Kaidi Ruusalepp ning advokaadibüroo Sorainen partner ja Baltikumiülese ühinemiste ja ülevõtmiste, era- ja riskikapitali valdkonna juht Toomas Prangli idufirmade valdkonna arengu üle Eestis alates valdkonna sünnist tänaseni. Ennustatakse ka lähiaastate trende. Saatejuht on Soraineni advokaat Helery Maidlas, kes nõustab idufirmasid igapäevaselt eelkõige intellektuaalse omandi valdkonnas. 2025. aastal tähistab advokaadibüroo Sorainen 30. sünnipäeva. Juubeliaasta „Soraineni sageduse“ saadetes analüüsime põhjalikumalt Eesti riigielus oluliste valdkondade arengut 30 aasta jooksul, ennustame tulevikutrende ja arutleme, missugune on nõustajate ja ettevõtjate roll oluliste muudatuste elluviimisel. Maailm muutub, kui tegutseme!

Majanduses on kehvad ajad kestnud juba 3 aastat, mis tähendab, et kümnendiku oma taasiseseisvuse ajast oleme veetnud majanduslanguses. Pöördepunkt on aga käes ja märgid kasvust käegakatsutavad, arutlevad saates „Soraineni sagedus“ advokaadibüroo Sorainen juhtivpartner Kaupo Lepasepp ja Eesti Vabariigi peaminister Kristen Michal. Peaministri sõnul on ideaalne riik madala maksukoormuse, lihtsa asjaajamise ja suuremate kodanikevabadustega. Hoolimata skeptikute väiteist, et just neis küsimustes on Eesti viimasel aastal sammu või mitu tagasi astunud, lubab Michal ideaali suunas uuel aastal jõuliselt edasi liikuda.„Kesk- ja kommertspankade ennustuste järgi on majanduslangus sisuliselt möödas ja 2025. aastal hakkab majandus kasvama. Küll pigem rahulikus tempos – esialgu paari-kolme protsendi võrra. Kuid kõige raskemast ajast oleme üle ning lihtsamaks läheb nii majandusel kui ka inimestel,“ lubab Michal. Kõige suurema mõjuga on tema sõnul Eesti majandusele olnud Venemaa sõda Ukrainas, mis on investorites meie regiooni kapitali paigutamisel ebakindlust tekitanud. Teine mõjutegur on Skandinaavia turud – Soome ja Rootsi majanduselgi pole läinud hästi. „Kolmandaks, Covidi pandeemia ajal ja enne seda lahendati paljusid sotsiaal- ja otsustamatuse probleeme Euroopas ja maailmas tervikuna odava rahaga. See tõi kaasa kõrge inflatsiooni. Kui keskpangad asusid hinnatõusu ja rahapakkumist piirama, sai raha järsku hinna ja see mõjus halvavalt kogu meie regiooni, aga eriti Eesti majandusele. Eestis on erasektori laenukoormus umbes 110% SKPst, samas Lätis ja Leedus ligi 60%“, selgitab Michal, viidates Eesti Panga presidendi Madis Mülleri hinnangule. „Meie majandusel tõmbas see kopsu oluliselt kiiremini kinni. Mis tähendab seda, et Euribori langemisega peaks meile lähitulevikus oluliselt rohkem raha kätte jääma. Majanduses on elavnemise märgid juba igal pool näha. Elu läheb lihtsamaks. 2026. aastal kaob ka küürakas maksuküür – see peaks samuti inimestele rohkem raha kätte jääma,“ ennustab valitsuse juht.Samu märke näeb ka Lepasepp: „Advokaadibürood käivad majandustsüklist natuke ees. Meie tunneme majanduslanguse hõngu juba siis, kui ajalehtede esikaaned on veel optimistlikud. Saame sellest aru siis, kui tehingud esialgu vinduma jäävad ning ühel hetkel kaovad hoopis. Sama on majanduskasvuga. Meie nägime oma büroo töös õrnu elavnemise märke aasta esimeses kvartalis. Teine kvartal oli pöörane ja aasta lõppki on olnud kiire. Tehingud on tagasi ja ka meie julgeme ennustada, et uus aasta on mööduvaga võrreldes teist nägu. Samas, Eesti majandus on väike ja maailmas toimuv jätab meile suure jälje. Majanduskasv võib tulla väikene, aga palgaralli suur. Inimesi on meil neetult vähe,“ ütleb Lepasepp. Peaminister sõnastab 2025. aastaks Eestile kolm eesmärki, mille eest lubab seista: aasta lõpuks on Eesti kaitse hästi kindlustatud majandus on konkurentsivõimelisem ja bürokraatiavabam ning kasvabühiskondlik debatt on lugupidav ja arukas.Detsembrikuu „Soraineni sageduse“ saates vaatavad advokaadibüroo Sorainen tegevjuht Kaupo Lepasepp ja Eesti Vabariigi peaminister Kristen Michal tagasi Eesti elule lõppeval aastal, ennustavad uue aasta trende ning arutlevad selle üle, kas vaba turumajandus on ohus, kodanike vabadused ja vastutus tasakaalus ja Eesti hääl Euroopas kosta ning kuidas plaanib valitsus vähendada bürokraatiat ja aidata kaasa majanduse kasvule uuel aastal.

Vanas Euroopas tavaline firmade ja muu vara põlvest-põlve pärandamine on eestlaste jaoks uus teema. Meil siin on alles esimene põlvkond varavahetuseks ettevalmistusi tegemas. Globaalse uuringu järgi on järgneva paarikümne aasta jooksul maailmas omanikku vahetamas ligi 6 triljoni USD väärtuses varasid. Üle 1000 miljardäri jätab oma lastele päranduseks erakordses mahus vahendid. Esimeses etapis pärandatakse valdavalt ühelt abikaasalt teisele, 5—6 aasta jooksul tuleb mängu uus põlvkond. Seejuures on ligi 90% maailma ettevõtetest perefirmad, osad neist börsiettevõtted. Kui pärandisuhted jäetakse reguleerimata, võib sellest tulla suuri probleeme, arutlevad saates „Soraineni sagedus” advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ja INVL Financial Advisors Eesti filiaali juht Sven Jürgenson.Vara jagamisega tegele siis, kui suhtes on kõik (veel) hästi„Eestis pikka aega kehtinud regulatsiooni järgi on abielu ajal soetatud vara reeglina ühisvara. Kehtiva seaduse järgi tuleb vararežiim abielludes valida. Kahjuks aga registrid ühisvara adekvaatselt ei kajasta,” ütleb Madisson. Äriregistris on ühingu omanikuna sageli sisse kantud vaid üks omanikest, kuigi osalus võib olla ühisvara. Nii võib võõrandamisel juhtuda, et tehing on tagasipööratav või tuleb hiljem hakata teisele ühisomanikule kahju hüvitama. Seetõttu soovitab Madisson registrisse kanda korrektselt kõik ühisomanikud. Nii ei teki riski, et vara müüakse teise omaniku selja taga või ühingus tehtud otsused on tühised või kehtetuks tunnistatavad. „Vara jagamise otsuseid võib teha mis tahes ajal. Sageli hakatakse sellistele otsustele mõtleme laste sünni järel, halvimal juhul aga alles lahutuse ja tülide ajal“ ütleb Madisson. Mõtle läbi, mis hakkab saama siis, kui sind ei ole enam siinLihtsaim samm on sõlmida abikaasade vastastikune testament. „Seadusest tulenev pärimisreegel ütleb, et 50% pärib abikaasa ja ülejäänud 50% läheb laste ja abikaasa vahel jagamisele. Mõelge abikaasaga läbi, kas soovite, et lapsed pärijatena kohe mängu tulevad või eelistate esmalt pärandada vara üleelanud abikaasale,“ ütleb Madisson. Testamenti saab kirja panna vara koosseisu ja näha ette täpselt, kuidas vara jaguneb. Keerulisema testamendi puhul on soovitav määrata testamendi täitja, kes veendub, et testamendi tegija soov saab testamendis toodud viisil ka täidetud. Kui kogu „rehkendust“ ei taha teha, siis Jürgenson soovitab läbi mõelda vähemalt oma n-ö kriisiplaani. ”Võta kas või 1 A4 ja pane oma abikaasa, lähedaste või advokaadi jaoks kirja, mida teha siis, kui sinuga juhtub kõige hullem: kus pankades su vara seisab, kes ja kui palju sulle võlgu on, mis on erinevate keskkondade kontode paroolid jne.” Kui Eesti pankadesse on lihtne päringuid teha, siis välismaa pankades seisab palju vara, mida keegi pole osanud küsima tullagi. Ta soovitab sõlmida varanduslikud korraldused varakult. „Sellega näitad hoolivust oma järeltuleva põlve suhtes, et nemad ei peaks klattima sinu tegemata asju,“ ütleb Jürgenson. Novembrikuu „Soraineni sageduse“ saates räägitakse põlvkonnavahetusest Eesti perefirmades. Saadet juhivad advokaadibüroo Sorainen advokaat Helery Maidlas ja vandeadvokaat Mario Sõrm. Saatekülalised on INVL Financial Advisors Eesti filiaali juht Sven Jürgenson ja Soraineni partner Karin Madisson. Soraineni privaatkliendi nõustamise tiimi kaasabil on äsja läbi viidud ka esimene Baltikumiülene pereettevõtete uuring koostöös Balti Pereettevõtete Instituut Leedu ja ülikoolidega. Uuringus osales 302 vastajat (114 Lätist, 99 Eestist ja 89 Leedust), kes on pereettevõtetes otsustajad, peamiselt asutajapere liikmed. Uuringu tulemustega saab täismahus tutvuda lähemalt Soraineni kodulehel siin:  https://www.sorainen.com/wp-content/uploads/2024/09/Sorainen.BFFI_.Survey-results-among-family-businesses.pdf 

Juba mõned aastad tammub Eesti ettevõtete tehinguturg paigal, kuid investeerimisnõustajate ja advokaatide sõnul on õhus tunda kevade lõhna. „Ostuhuvilisi on, aga neil ei ole väga kiire. Konkurents on veel väike. Kui varem kestis tavaline tehinguprotsess 3—6 kuud, siis nüüd pigem 6—18 või isegi 24 kuud,“ kirjeldab olukorda advokaadibüroo Sorainen ühinemis- ja ülevõtmisvaldkonna juht Toomas Prangli saates „Soraineni sagedus“. Lisaks geopoliitilisele olukorrale on investoreid  hoidnud tagasi ebakindel majandusolukord – kasvanud intressid ja energiahinnad. Üldise loiduse foonil käib osades sektorites siiski vilgas tegevus. „Energeetikaturul on pidev defitsiit, hinnad on kõrged ja see sektor on tehinguturul kõige aktiivsem, seda  nii Eestis kui ka globaalselt,“ analüüsib investeerimisühingu Redgate Capital partner Valeria Kiisk. Lisaks energeetikasektorile käib teistest ärksam tegevus tehnoloogia-, meditsiini- ja finantssektoris. Eestist on saamas kaitsetööstustehnoloogia Silicon ValleySilma tasub peal hoida kaitsetööstustehnoloogia sektoril – ühinemis- ja ülevõtmistehinguid seal veel väga ei ole, riskikapitaliinvesteeringuid aga küll.  Trendina on näha, et järjest suurem hulk Ukraina ettevõtjaid registreerib siin oma emaühingu, et Eesti kaudu raha kaasata. „See loob võimalusi luua Eestisse arendus- ja tootmiskeskusi, et müüa kaitsetehnoloogiat laia maailma. Eesti on ukrainlastele silma jäänud seetõttu, et meil on tugev riskikapitali kaasamise ökosüsteem, kõigile kättesaadavad mudeldokumendid ning e-residentsus, mis võimaldab teha tehinguid distantsilt,“ selgitab Prangli. “ Eestis tegutsevaid Ukraina juurtega idufirmasid on märganud ka välisinvestorid. Sõjas olevasse riiki investeerida ei saa, mistõttu sobib mujal asuvasse emaettevõttesse investeerimine neile hästi. Teiste Balti riikidega Eesti selles vallas  pigem konkureerima ei pea, pigem leitakse üles meie kõrval ehk Poola. Leedu on atraktiivne pigem Valgevene juurtega, aga tänaseks sealt lahkunud tehnoloogiaettevõtetele,“ lisab ta.Eesti investorid on täna jõukamad kui kunagi varemTehinguturu tsüklid on eri investorite nägu. „90ndatel ostsid skandinaavlased Eestis ettevõtteid üles. Siis hakkas Eesti ettevõtjatele kogunema nii palju kapitali, et hakati ettevõtteid tagasi ostma ja välisturgudelegi liikuma. Viimastel aastatel on välisinvestor meie jaoks eelkõige tähendanud Leedu investorit, aga nüüd on lisandumas rahvusvahelised investorid. Konkurentsi on, aga see pole siiski veel tihe,“ kirjeldab Kiisk investeeringute dünaamikat. Prangli sõnul pole taasiseseisvuse ajal Eesti investorid olnud kunagi nii jõukad kui praegu. 10 aastat tagasi hakkasid Eesti ettevõtjad tegema suuremaid M&A tehinguid ja kohalike investorite hulk kasvab järk-järgult võrreldes väliskapitaliga. Leedu ettevõtted on viimase paari aasta jooksul ärganud ja hakanud Eesti ettevõtetele järgi tulema. Parim aeg müügi ja börsilemineku planeerimiseks on käesMida tehingunõustajad ettevõtjatele soovitavad?  „Eesti on jätkuvalt tuntud nutikate lahenduste poolest ja tehnoloogiasektor on ka edaspidi meie parim võimalus. Eestis on praegu hea aeg õigete otsuste tegemiseks. Euroopa trende vaadates on märgata IPOde (aktsiate avalik esmane pakkumine) kasvu – kõrgperiood peaks saabuma 2—3 aasta pärast ja kes tahab oma ettevõtet börsile viia, peaks praegu hakkama selle peale mõtlema ja valmistuma, et õigel ajal kuumal turul kohal olla,“ annab Prangli nõu. Kiisk soovitab ettevõtjatel oma strateegia läbi mõelda: „Mis on sinu pikem plaan? Kui sa tahad oma ettevõtet maha müüa, siis tuleb see ka vastavalt üles ehitada ja sellele tasub mõelda kohe. Näiteks on ärisid, mida on omanikust või tiimist raske lahutada,“ paneb ta ettevõtjatele südamele. Oktoobrikuu „Soraineni sageduse“ saates arutlevad advokaadibüroo Sorainen partner Kaupo Lepasepp ja advokaat Oliver Äma

Hiljuti jõudsid Tallinna börsile Eesti riigi võlakirjad mis märgiti investorite poolt mitmekordselt üle. „Riigi võlakirjade projekt oli üks viimase aja suurimaid ja põnevaimaid meie töölaual,“ avaldab advokaadibüroo Sorainen partner ning finants- ja kindlustusvaldkonna juht Kätlin Krisak saates „Soraineni sagedus“. Kogu dokumentatsioon oli tema sõnul isegi mõnevõrra lihtsam kui keskmise ettevõtte puhul, kuna riikidele ei kehti mitmed regulatsioonid ja määrused, mis kehtivad ettevõtetele. Näiteks ei teki riigil siseinfot, mida peaks pidevalt turule avalikustama ja riik ei pea koostama avaliku pakkumise läbiviimiseks prospekti. „Dokumentatsioon piirduski tegelikult võlakirjade programmidokumentatsiooniga, mille alusel Eesti riik saab ka edaspidi paindlikult erinevate tähtaegadega ja erinevat tüüpi võlakirju välja anda.“„Riigi puhul on võlakirjadega kapitali kaasamise mõte katta riigieelarve defitsiiti või näiteks suurenenud kaitsekulusid,“ räägib LHV panga võlakirjade valdkonna juht Silver Kalmus.Lisaks riikidele võivad võlakirju emiteerida ka näiteks omavalitsused, riigi osalusega ettevõtted, pangad ja teised ettevõtted. Kalmuse sõnul muudavad ettevõtetele võlakirjade emiteerimise ahvatlevaks laenu tagasimaksmise tingimused. „Võlakiri on üldjuhul selline instrument, kus sa võlakirja perioodi jooksul ei maksa tagasi põhiosa, vaid teenindad ainult intressimakseid. Põhiosa tasumine toimub alles võlakirja lõpptähtpäeval ehk võlakirja perioodi lõppedes. See tähendab, et sul tekib selle perioodi jooksul võimalus kasutada vabanenud rahavooge muude investeeringute või kasvuvõimaluste finantseerimiseks, luues seeläbi paindlikkust kapitali juhtimisel ja likviidsuse suurendamiseks.“  Seekordses „Soraineni sageduse“ episoodis tuleb juttu ka võlakirjade avaliku pakkumise köögipoolest, võlakirjade kaudu privaatsest raha kaasamisest ja põnevamatest projektidest, kus saatesse kutsutud eksperdid on kaasa löönud. Võlakirjade maailmas aitavad kuulajal orienteeruda LHV panga võlakirjade valdkonna juht Silver Kalmus ja Soraineni partner Kätlin Krisak, kes juhib büroo finants- ja kindlustusõiguse tiimi Eestis. Saadet juhivad Soraineni advokaadid Oliver Ämarik ja Helery Maidlas. 

„Euroopa Liidu näol on ilmselt tegemist ühe läbipaistvama administratsiooniga maailmas,“ räägib Euroopa Komisjoni väliskaubanduse peadirektoraadis töötav Nele Eichhorn, „EL-i algatustes saavad kaasa rääkida nii ettevõtjad, kodanikud kui ka huviorganisatsioonid.“Seepärast innustab Eichhorn Eesti kodanikke ja ettevõtjaid oma seisukohti esitama nii Eestis kui ka Brüsselis Euroopa institutsioonides. Soraineni partner Allar Jõks on sellega päri. Tema sõnul tasub just ettevõtjate ühendustel, mitte ettevõtjatel üksinda, olla väga aktiivne ja teha ennast kuuldavaks nii EL-i õiguse ettevalmistamisel, ülevõtmisel kui ka tõlgendamisel. Kes tegi? Ise tegi!„On levinud eksiarvamus, et Brüssel otsustab, meist ei sõltu mitte midagi. See on aga tõsine väärarvamus, sest palju on juhtumeid, kus saab küsida „Kes tegi?“ ja vastata „Ise tegi“,“ räägib Jõks. „Kui me võtame ükskõikselt seda, kuidas ametnike ja Eesti poliitikute seisukohad Euroopa Liidu õiguse protsessis kujunevad, siis nad kujunevadki selliselt, et võib-olla ei ole alati kõik otsused Eesti konkurentsivõime huvides.“Juba kõige esimeses etapis, konsulteerimise protsessis, kui hakatakse liikmesriikide seisukohti küsima, peaks Jõksi sõnul iga ettevõtjate ühendus olema sõnakas ja kuulamisaldis, et aru saada, mida tehakse ja kuidas see neid mõjutab. „On väga palju näiteid, kus tänu selles etapis oma seisukohtade esitamisele on Eesti oma ettevõtjate huvide eest Brüsselis seisnud.“Praegu on EL-is Euroopa Parlamendi valimiste järgselt põnev prioriteetide seadmise aeg. Protsessides saab kaasa rääkida mitmel moel, aga otseseks huvide esindamiseks on Eichhorni sõnul oluline, et ettevõtjad ja huviorganisatsioonid osaleksid avalikes konsultatsioonides ning registreeriksid end Euroopa läbipaistvuse registris ehk „lobiregistris“, kus hetkeseisuga on registreerunuid üle 12 500. Näiteks, selleks, et Eesti ettevõtja saaks volinike, nende kabinettide liikmete või juhtivatel positsioonidel olevate Euroopa Komisjoni ametnike jutule, peab ta olema läbipaistvusregistris.Ärme kulda üle! Valvas tuleb olla ka EL-i õiguse siseriiklikusse õigusesse ülevõtmisel, et vältida ülekuldamist ehk põhjendamatut ülereguleerimist, mis võib näiteks kahjustada Eesti konkurentsivõimet. Jõksi sõnul on tegemist levinud probleemiga. Näiteks tuvastas Eesti Advokatuuri konkurentsiõiguse komisjon ainuüksi konkurentsiseaduse muutmise puhul 14 seaduseelnõu sätet, mida võib nimetada ülekuldamiseks. Neid 14 muudatust Euroopa Liit meilt ei nõua, kuid neid üritatakse Euroopa Liidu õiguse ülevõtmise sildi all seadustada, räägib Jõks.Mida saavad aga ettevõtjad teha, kui neil on direktiivi ülevõtmise kohta etteheiteid?  „Neid võimalusi on tegelikult päris palju. Juristidele meeldib erinevaid õigusvaidlusi lahendada ja neid ka tekitada. Kui me räägime konkreetselt Euroopa Liidu direktiivi ülevõtmisest, siis üks võimalus on vaidlustada siseriiklikku õigust, juhul kui see ei ole Euroopa Liidu õigusest otseselt tulenev. Kui on mindud kaugemale kui Euroopa Liidu õigus seda nõuab,“ ütleb Jõks. Ka Riigikohus on öelnud, et see, kui üks Eesti seadus on seotud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega, ei tähenda, et selle suhtes ei saaks teha põhiseaduspärasuse kontrolli. „See on väga oluline seisukoht,“ lisab Jõks.Seekordne „Soraineni sageduse“ saade keskendub EL-i õigusele: kuidas see sünnib, millal ja kuidas oma soove edastada, et neid arvesse võetaks ning millised on Eesti kordaminekud ja vajakajäämised Brüsselist tulevate õigusaktide ülevõtmisel. Saatekülalised on Euroopa Komisjoni väliskaubanduse peadirektoraadis osakonnajuhina töötav Nele Eichhorn, ja advokaadibüroo Sorainen partner Allar Jõks, kes juhib büroo riigisuhete valdkonda. Saadet juhivad Soraineni advokaadid Mario Sõrm ja Oliver Ämarik.

„Sageli on odavam ja sa saad parema une makstes natuke kindlustuse eest, kui et sind ühel hetkel üllatatakse mitmekümne tuhande eurose nõudega,“ võtab kindlustuse eelised kokku Soraineni vandeadvokaat ja Eesti Kindlustusseltside Liidu kindlustuslepitaja Marcus Niin.Probleemid tekivad vähesest teineteisemõistmisestMillele tuleks sekelduste vältimiseks kindlustuslepingu sõlmimisel tähelepanu pöörata?Enamik vaidlusi tekib Niine sõnul n-ö kommunikatsiooniprobleemist. „Lepingu sõlmimise ajal pooled ei räägi piisavalt läbi, millistel tingimustel ja millist kaitset ning millist kahjuhüvitist soovitakse.“Vandeadvokaat tõi näiteks kaatri uppumise juhtumi, mis ilmestab, kui erinevad võivad praktikas olla arusaamad kindlustuskaitse sisust ja ulatusest. „Meie kliendiks oli laevade parandustööde tegija, kellel oli ka tegevusvastutuskindlustus. Tema mõte ja eesmärk, kui ta kindlustuslepingu sõlmis, oli see, et kui ta teeb parandustöid ja tema töö tõttu tekib kahju, siis on see kahju hüvitatav. Ta tegigi ühe kaatri parandustöid, vahetas juppe, kui aga kaater läks vee peale, siis see uppus ja tagajärjeks oli pool miljonit eurot kahju.“Kindlustusandja ütles, et tema hüvitist ei maksa, sest kindlustustingimuste järgi on hüvitatav ainult see, kui laevaparandaja töötab töökojas mootoriga ja põhjustab sellel ajal mootorile mingi kahju, räägib Niin.„Minu soovitus kõikidele kindlustusvõtjatele on, et kui te tahate vältida tulevikus selliseid probleeme, siis kindlustuslepingud on üks nendest lepingutest, kuhu tasuks oma fookus suunata. Tasub mõelda selle peale, millised on minu elulised või äritegevusega kaasnevad riskid, mille eest ma tahan kindlasti kaitset saada. Seejärel tuleks veenduda, et leping, mida kindlustusandja mulle pakub, kaitseb nende riskide eest,“ räägib Niin. Kahtluste ning ebaselguste korral tuleks kindlustusandjaga suhelda ja nõu küsida. Kindlustusandjad pole kiuslikudRahva seas levib müüt, et kindlustusfirmad koguvad makseid, ent püüavad hüvitiste maksmisest kõrvale hiilida. Selle väitega If kindlustuse juriidilise üksuse juht Heinar Olak nõus pole. Valdav enamus kindlustusandjale esitatud kahjutaotlustest rahuldatakse. Olaki arvates võib taoline „rahvapärimus“ olla seotud kindlustuse tormilise minevikuga Eesti taasiseseisvumisperioodist. „Kahju hüvitamise kultuur ja ärikultuur üldse oli 90ndatel natuke metsik. Tänapäevaga pole seda praktiliselt võimalik võrrelda.“Seekordses „Soraineni sageduse“ kindlustuse erisaates avavad kindlustusmaailma telgitaguseid Soraineni vandeadvokaat ja Eesti Kindlustusseltside Liidu kindlustuslepitaja Marcus Niin ning If kindlustuse juriidilise üksuse juht Heinar Olak. Saadet juhivad Soraineni advokaadid Mario Sõrm ja Oliver Ämarik, kes on ühtlasi büroo finants- ja kindlustusõiguse ekspert.

Eesti riik on energeetika vallas seadnud pikaajaliselt positiivsed sihid tootmisvõimsuste kasvatamiseks, kuid välisinvestorite otsused võbelevad õigusruumi tõmbetuultes ja menetlused takerduvad ekspertide puuduse taha.„Energeetika on mastaabiefekti äri. Projektid on mahukad ja kulud suured – kümnetes ja sadades miljonites eurodes. Kaasata on vaja välisinvestoreid ja – pankasid. Miks nad peaksid Eestisse investeerima? Hinnad on prognoositavad – nende arvutamiseks on vastavad mudelid. Saame hakkama ka põhjendamisega, et tanke pole lähiaastatel Eestisse oodata. Kuid aina keerulisemaks läheb energeetikasektori õigusruumi prognoositavus, sest seadusi võetakse vastu kiiresti sektoris, kus investeeringuid tehakse 20-aastase perspektiiviga. Niipea kui riigi poolt tuleb signaal, et plaanitakse midagi muutma hakata, jäävad investorid kohe ootele, et aru saada, mis plaan on. Ja nii võib minna pool aastat, 9 kuud, 1,5 aastat ja rohkemgi. Aga raha leiab vahepeal tee mujale. Iga kuu, mis me ootame, anname me ära eelise mitte niivõrd isegi Leedule ja Lätile, vaid Soomele, Poolale, Rootsile ja teistele riikidele, kus on palju suurem turg“, hoiatab tuule-, päikese- ja energiaparkide arendaja Eveconi tegevjuht Karl Kull saates „Soraineni sagedus“.Advokaadibüroo Sorainen energeetika valdkonna juht Kaspar Endrikson kinnitab, et kliimaministeeriumist tuleb pea iga nädal ülevaade plaanitavatest eelnõudest. Enamasti on need seotud ELi õiguse ülevõtmisega. ELi regulatsioonidetulva ajendiks on soov liidusisest energiatootmist ja – julgeolekut kasvatada.Juunikuu „Soraineni sageduse“ saates arutlevad saatejuhid, advokaadibüroo Sorainen juhtivpartner Kaupo Lepasepp ja advokaat Oliver Ämarik, energeetikasektori olukorra ja väljavaadete üle. Saatekülalised on Balti tuule-, päikese- ja energiaparkide arendaja Eveconi tegevjuht Karl Kull ja Soraineni vandeadvokaat Kaspar Endrikson, kes juhib büroo energeetika ja infrastruktuuri valdkonda.

Kuigi ajakirjanduses on viimasel ajal olnud tähelepanu all platvormitöö direktiiv, siis ka ViDA (VAT in the Digital Age) puudutab platvorme nagu Bolt, Wolt ja Airbnb. „Euroopa Liit proovib järjest enam tegelikult platvormidele erinevaid halduskohustusi juurde panna. Arvatavasti ViDA ja platvormitöö direktiiv ei ole lõpp. Kindlasti tuleb regulatsioone järjest enam juurde,“ räägib Soraineni vandeadvokaat Verner Silm saates „Soraineni sagedus". Tema hinnangul võib alles kümne aasta pärast näha platvormitöö muutumist tavaliseks regulaarseks äritegevuseks, kus enam suuri üllatusi ette ei tule. ViDA võib muuta kodumajutuse konkurentsivõimetuks ViDA raames tekitab arutelusid eelkõige platvormidega seotud käibemaksu kogumine. Nimelt on rahandusministeeriumi maksupoliitika nõuniku Helen Pahapilli sõnul üheks ViDA elemendiks platvormide kaudu teenuseid osutavate isikute käibemaksu kogumine, mille järgi peaksid käibemaksu tasuma ka näiteks Airbnb-s lühiajalist majutusteenust pakkuvad isikud, kes käibemaksukohustuslased ei ole. Silma sõnul võib käibemaksu juurde lisamine muuta igasuguse kodumajutuse täiesti konkurentsivõimetuks. „Kui me täna kodumajutusele, mis eelnevalt ei olnud käibemaksukohustuslane, lisame käibemaksu 22% ilma sisendi mahaarvamisõiguseta, tekitame automaatselt olukorra, kus eelduse kohaselt väikemajutajad või kodumajutajad ei suuda enam teenust osutada.“ Eesti riik seisab ettevõtjaid kahjustavatele ja riigi halduskoormust ebavajalikult suurendavatele ViDA punktidele vastu, olles oma vastasseisuga näiliselt Euroopas üksi. Pahapilli sõnul pole olukord aga sugugi lootusetu. „Me räägime läbi praeguse Euroopa Liidu eesistujariigiga ja näeme vaeva ka sellega, et need riigid, kes on kas ükskõiksed või kes tegelikult meid toetavad, aga ei ole mingil põhjusel pidanud vajalikuks seda avalikult öelda, seda teeksid.“ Samas rõhutavad maksueksperdid, et ViDA-l on meile kõigile positiivne mõju. „Kui ViDA päriselt läbi läheb, kasvõi ainult e-arvete osas, siis tegelikult lähevad teenused halduskoormuse vähenemise tõttu klientide jaoks odavamaks,“ ütleb Silm.Seekordset EL-i maksualgatustele keskenduvat „Soraineni sageduse“ saadet juhivad Soraineni advokaadid Mario Sõrm ja Helery Maidlas. Külas on rahandusministeeriumi maksupoliitika nõunik Helen Pahapill ning Soraineni vandeadvokaat ja maksupoliitika ekspert Verner Silm.

Adum. Mis see veel on? Tervisekassa juhatuse esimees Rain Laane sõnul on tegemist uudissõnaga enam kui aasta eest meteoriidina avalikkuse huviorbiiti sööstnud tehisintellekti, tehisaru või lühendi AI kohta. Soraineni meditsiini ja tervishoiu valdkonna juhi Lise-Lotte Lääne sõnul ei saa adumit kitsalt selgitada. Seepärast ongi uues tehisintellekti määruses jäetud adumi definitsioon üsna lahtiseks. Nii on ka kümne aasta pärast võimalik selle mõiste alla erinevaid tehnoloogiaid paigutada. „Võtmesõnad adumi definitsiooni osas on infer (järeldama) ja autonoomia,“ räägib Lise-Lotte Lääne. „Kõige lihtsam vastus küsimusele, mis on adum, on see, et tegemist on tehnoloogiaga, mis suudab ise järeldusi ja soovitusi välja mõelda, kui nüüd väga julgelt öelda.“Aprillikuu „Soraineni sageduse“ saates räägitakse adumi ehk AI seostest tervishoiu ja meditsiiniteenustega. Saadet juhib Soraineni Eesti kontori juhtivpartner Kaupo Lepasepp. Saatekülalised on Tervisekassa juhatuse esimees Rain Laane ning Soraineni meditsiini ja tervishoiu valdkonna juht Lise-Lotte Lääne. 

„Eestis on ehk lootust suurprojekt ellu viia minimaalselt viie aastaga, samas kui Soomes ja Rootsis saadakse hakkama ühe aastaga. Sealjuures pole Soome oma olukorraga rahul – nemad tahaksid, et menetlus kestaks maksimaalselt 6—8 kuud,“ joonistab advokaadibüroo Sorainen kinnisvara- ja ehitusõiguse valdkonna juht, partner Paul Künnap reljeefselt välja Eesti kehva halduspraktika seisu. Kõrgema lisandväärtusega investeeringute Eestisse meelitamiseks testib majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) välisinvesteeringutele nn Rohelise Koridori loomise võimalust. „Sisuliselt on Roheline Koridor kompaktne teekaart investorile, milles on määratletud kõik vajalikud menetlusprotsessid koos menetlusaegadega. Riik aitab ettevõtja protsessist läbi, st liigub koos temaga algusest lõpuni kaasa. Esialgu oleme alles pilootprojekti loomise faasis,“ kirjeldab riigi plaani MKMi äriarenduse ja ekspordi valdkonnajuht Indrek Kaing.Märtsikuu „Soraineni sageduse“ saates arutlevad saatejuhid Mario Sõrm ja Oliver Ämarik selle üle, kuidas välisinvesteeringuid riiki meelitada ja menetlusi tõhusamaks teha, et investorite raha Eestist välja ei voolaks. Saatekülalised on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi äriarenduse ja ekspordi valdkonnajuht Indrek Kaing ning advokaadibüroo Sorainen partner ning kinnisvara- ja ehitusõiguse valdkonna juht Paul Künnap. Soraineni ehitus- ja kinnisvaraõiguse tiim analüüsis hiljuti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel Eesti haldusmenetluste protsessi ja esitas ettepanekud menetluste tõhustamiseks. „Investeeringute (uute ettevõtete ja üksuste rajamise) teostamiseks vajalike menetlustoimingute tõhustamise” analüüsis käsitletakse nn Rohelise Koridori loomise võimalusi, et soodustada kõrge lisandväärtusega investeeringuid bürokraatia vähendamise kaudu, lühendades projekti elluviimiseks vajalike kooskõlastustega seotud menetlusaega. Loe analüüsist pikemalt siit: https://www.sorainen.com/et/kogemus/sorainen-aitab-riigil-luua-investeeringute-kiirendamiseks-nn-rohelist-koridori/ 

Eesti kaitsetööstuse seis on hea. 2022. aastal oli valdkonna müügitulu 250 miljonit eurot – ligi poole võrra rohkem kui 2021. aastal. Suur osa toodangust läheb ekspordiks ning mitme Eesti kaitseettevõtte tegevus on ühel või teisel moel seotud Ukrainaga, st et väärtust luuakse reaalses konfliktikoldes. Eesti edulood on kõrgtehnoloogilisel tasemel – sensoorikas, küberkaitses, robootikas. Klassikalist pommi- ja tankitootmist meil pole. Selgelt on aga riigil vajadus kohaliku laskemoona- ja relvatootmise järele ning uuendamist vajab ka meie relvaseadus, arutlevad advokaadibüroo Sorainen riigikaitse valdkonna nõustajad Mario Sõrm ja Kaupo Lepasepp ning Kaitseministeeriumi nõunik Indrek Sirp saates „Soraineni sagedus“.

2022. aasta statistika järgi jõudsid töövaidluskomisjoni ligikaudu 1800 töövaidlust, millest ligi 90% oli algatatud töötajate poolt. Rahaliste nõuete kogusumma oli 9 miljonit eurot ja 31% vaidlustest lõppes kompromissiga.Missuguseid vaidlusi peetakse üldse töövaidlusteks? Advokaadibüroo Sorainen vaidluste lahendamise ja ennetamise töörühma advokaadi Albert Linntami sõnul on need töökohal tekkinud konfliktid, mis on eskaleerunud õigusvaidluseks, enamasti töövaidluskomisjoni vaidluseks, aga pahatihti hiljem ka kohtuvaidluseks. Lihtsam vaidlus võib tekkida näiteks sellest, et tööandja jätab maksmata palga või puhkusekompensatsiooni. Keerulisem vaidlus võib aga alguse saada näiteks puudujäägist sularahakassas või vaieldakse selle üle, kas tööleping sõlmiti seaduspäraselt.Tööandja peab oma ootusi selgelt väljendamaÜheks suuremaks probleemiks, millest vaidlused tekivad, on tööandja ja töötaja erinevad ootused seoses näiteks töökultuuri ja -eetika ning töötaja rolliga. Riverty personalijuhi Regina Valge sõnul on uue töötaja sisseelamisprogramm ehk onboarding äärmiselt oluline, et vastastikuseid ootusi selgelt väljendada. Tegelikult on võtmetähtsusega juba värbamisprotsess, mille käigus tuvastatakse, kas töötaja sobib oma mõttelaadilt ettevõtte meeskonda või mitte.Linntam on sellega nõus: „Inglise keeles on selline ütlus „hire for attitude, train for skill“. Selleks, et konflikte ära hoida, on väga oluline, et praktikas oleksid väärtused ja arusaamad küllaltki sarnased või vähemalt omavahel ühildatavad. Vastasel juhul võib peaaegu mitte millestki tekkida esimene konflikt ja hiljem hakatakse otsima ettekäändeid vaidluse alustamiseks.“Mida teha, kui töötaja meeskonda ikkagi ei sobi? Millal ja kuidas teha töötajale hoiatus? Kuidas töövaidlusi ennetada ja millistel juhtudel neid ei tohikski ennetada? Millal piirduda vaidluse puhul töövaidluskomisjoniga, millal minna kohtusse? Need ja veel mitmed põletavad küsimused saavad vastused saates „ Soraineni sagedus“, kus võetakse sel korral luubi alla töövaidlused. Täpsemalt käiakse algusest lõpuni läbi töösuhte elukaar, juhtides tähelepanu nendele asjadele, mida ettevõtja saab teha töövaidluste ennetamiseks või nende võimalikult hästi lahendamiseks.Saadet juhivad Soraineni advokaat Oliver Ämarik ning töövaidluste valdkonna juht, vandeadvokaat Pirkko-Liis Harkmaa. Külas on Soraineni vandeadvokaat Albert Linntam ning Riverty personalijuht Regina Valge.

Millised olid lõppeva aasta suurimad õigusloomelised õnnestumised? Mida oleks saanud paremini teha? Mida põnevat toob õigusloomes kaasa aasta 2024? Detsembrikuu „Soraineni sageduses“ vaatame tagasi 2023. aasta õigusloomele ja piilume juba ka aastasse 2024. Saates on külas justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler Heddi Lutterus ning Soraineni partner ja vandeadvokaat Piret Jesse.Saates tuleb juttu ka automaksust, seaduste järelhindamisest, EL-i õiguse ülevõtmisest, obstruktsiooni mõjust õigusloomele ja järgmise aasta õigusloome väljakutsetest. Saadet juhivad advokaadibüroo Sorainen advokaadid Mario Sõrm ja Oliver Ämarik. 

Autoriõigustest rääkides kiputakse silmas pidama artiste ja kirjanikke, kuid tegelikult mõjutavad need enamikke ettevõtjaid, sest autoriõigustega on seotud ka näiteks arvutiprogrammid ja õigused dokumentidele, räägivad advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaadid Olivia Kranich ja Mirell Prosa  saates „Soraineni sagedus“.Intellektuaalse omandiga seotud probleemide lahendamine on sageli aja- ja ressursikulukas, mistõttu on neid mõistlik ennetada. Novembrikuu „Soraineni sageduse“ saates tuleb juttu ka intellektuaalse omandi mõistest, kaubamärgi registreerimise aja- ja teinekord ka rahakulukast protsessist, domeeni registreerimisest, autoriõigustega seotud litsentsidest, vabavara komponentide kasutamisest, tehisaru autorlusest ja ühest hiljuti autoriõiguste rikkumise kahtluse tõttu avalikkuse huviorbiiti sattunud fotost. Saadet juhivad Soraineni advokaadid Mario Sõrm ja Oliver Ämarik. Saatekülalisteks on Soraineni vandeadvokaadid ja intellektuaalse omandi valdkonna eksperdid Olivia Kranich ja Mirell Prosa. 

Valitsus on saatnud huvigruppide lauale kliimaseaduse väljatöötamiskavatsuse (VTK), millega riik tahab seaduseks vormida ELi õigusest tuleneva väga ambitsioonika kliimaeesmärgi, kuid milles täielikult puudub põhimõtteline ettepanek, kuidas seatud sihte saavutada. Seaduseelnõu tahetakse valmis saada 2024. aasta suveks ja seadus ise peaks jõustuma 2025. aasta esimesel jaanuaril. „Avalöök on tehtud, esmane raamistik kliimaseadusest on VTK dokumendis ära kirjeldatud“, tunnustab Soraineni energeetika valdkonna juht Kaspar Endrikson riiki saates „Soraineni sagedus“, lisades, et samas on kavatsuses puudu sisulised meetmed, mida huvigrupid analüüsima saaksid hakata. „Hea kliimaseadus hakkab väga selgest eesmärgist. Euroopa rohekokkuleppes on sõna-sõnalt kirjas, et see on majanduskasvu strateegia. Lihtsalt majanduskasvu soovitakse saavutada kliimaneutraalsel viisil ja mitte liigselt loodust koormates.  Seda ootaks mina kliimaseadusest ja see on täpselt see, mida seal sees ei ole. Kindlasti on võimalik majandust kasvatada ka kliimaneutraalselt,“ väidab Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Ahti Asmann. Oktoobrikuu „Soraineni sageduse“ saates arutleme Eesti kliimapoliitika ning kliimaseaduse väljatöötamiskavatsuse üle. Saadet juhivad  partner Kaupo Lepasepp ja advokaat Mario Sõrm. Saatekülalised on Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Ahti Asmann ja Soraineni nõunik ja vandeadvokaat Kaspar Endrikson, kes jubib büroo Eesti kontori energeetikavaldkonda. 

Miks tasub täna endiselt GDPR-ist rääkida? Kes peavad uute arengute osas eriti tähelepanelikud olema? Kuidas on omavahel seotud isikuandmed, tehisintellekt ja innovaatilised lahendused? Nendele ja mitmetele teistele küsimustele aitab „Soraineni sageduse“ saates vastuseid otsida Soraineni andmekaitse õigusvaldkonna juht Eestis Mihkel Miidla. Saadet juhivad Soraineni Eesti kontori juhtivpartner Kaupo Lepasepp  ja advokaat Mario Sõrm.

Eestit on ootamas kopsakas trahv, sest riik pole siiani suutnud seaduseks vormida vilepuhumise direktiivi. Direktiiv jõustus 2019. aasta lõpus ja ülevõtmise tähtajaks oli 2021. aasta lõpp. „Arutelusid on olnud ja ühe versioonina on seaduseelnõu ka valitsuse laualt läbi käinud, kuid võeti tagasi, kuna sinna tuli tohutult muudatusettepanekuid. Praegu on eelnõu leebemas versioonis uuesti valitsuse laual tagasi ja ootab vastuvõtmist. Toimunud on päris palju arutelusid ja kaasatud on erinevaid huvigruppe. Oleme Poolaga kahekesi ainsad ELi riigid, kes pole direktiivi üle võtta suutnud,“ tõdeb advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson saates „Soraineni sagedus“.paanikat üles keerutatud. Näiteks kardetakse, et sel moel antakse hoogu juurde alusetule pealekaebamisele ning ettevõtjatele tekib palju ebavajalikku lisatööd. Tegelikult puudutab seadus Madissoni sõnul ainult umbes 1% ettevõtetest Eestis ehk enam kui 50 töötajaga ettevõtteid, lisaks omavalitsusüksuseid, valitsusasutusi ja riikliku finantsjärelevalve subjekte ehk pankasid ja teisi finantsasutusi. Augustikuu „Soraineni sageduse“ saates tuleb juttu ettevõtte vastutustundlikust juhtimisest ehk ESG-st, sellega seotud direktiividest ning ESG eesmärkide täitmisest IT-ettevõttes Tietoevry ja advokaadibüroos Sorainen. Saadet juhib Soraineni advokaat Oliver Ämarik. Saatekülalised on Tietoevry personalispetsialist Jevgenia Lukk ja Soraineni partner Karin Madisson, kes juhib ka büroo ESG-valdkonda. 

Valimiste järel selgus, et lähiaastatel ootavad meid ees mitmed maksumuudatused. Enamjaolt on muudatused tingitud valitsuse soovist maksutulu suurendada. Sellest kaugemale, näiteks ettevõtete konkurentsivõime parandamisele, aga ei mõelda, arutlevad saates „Soraineni sagedus” advokaadibüroo Sorainen partner Kaido Künnapas ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts.  Künnapase sõnul on üpriski reaalne, et investorid hakkavad järjest enam vaatama investeerimisotsuste tegemisel Läti ja Leedu poole ning Eesti kukub järgmises globaalses maksusüsteemide konkurentsivõimelisuse edetabelis Lätis tahapoole, teisele kohale.Eksperdid arutavad, milliste maksude kehtestamist ja milliseid maksumuudatusi tasuks Eesti tugevustest lähtudes tulevikus kaaluda. Näiteks on võimalik maksustada e-kaubandust. „Päris palju on maas raha, mille riik saaks menetlustega üles korjata,” räägib Künnapas. Riigil jääb tema sõnul hetkel saamata umbkaudu 140 miljonit eurot aastas.Saates tuleb juttu ka mitmetest teistest põnevatest teemadest, näiteks krüpto maksustamisest, automaksust, maksusüsteemide konkurentsivõimelisuse edetabelist, Eesti maksusüsteemi keerukamaks muutumisest ja muust. Saadet juhivad Soraineni advokaadid Mario Sõrm ja Oliver Ämarik.

Juunikuu ”Soraineni sageduse” saates arutleme, kas vaenukõne kriminaliseerimine paneb vaba sõna ahelatesse, kust läheb piir isiku sõnavabaduse ja teiste isikute põhiõiguste rikkumise vahel ning millistel juhtudel võib vaba sõna olla karistatav. Saadet juhivad advokaadibüroo Sorainen advokaat Mario Sõrm ja juhtivpartner Kaupo Lepasepp. Saatekülalised on Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Markus Kärner ja Soraineni jurist Maarika Maripuu. Maarika on Soraineni vaidluste lahendamise ja ennetamise tiimi liige, kellel on sügavam huvi majanduskuritegude ja põhiseadusega seonduvate juhtumite vastu.

Maikuu „Soraineni sageduse“ saates antakse nõu, kuidas kaasata kogukonda, et suurprojekt toppama ei jääks.   Soraineni advokaat, ehitus- ja planeerimisõiguse ekspert Sandra Mikli räägib saates kaasamiskava tähtsust ning oma kogemust kogukonna kaasamise jagab Fermi Energia juhatuse liige ja keskkonnajuht Diana Revjako, kelle sõnul on kaasamine täiskohaga töö.  Kuidas kogukonna kaasamisest teha edulugu ja miks ei tasu head vastuseisu raisku minna lasta, saab lähemalt kuulata saatest. Saadet juhivad advokaadibüroo Sorainen advokaadid Mario Sõrm ja Oliver Ämarik. 

Kuula „Soraineni Sagedust”, et teada saada, mis on ühist muusika loomisel ja abielul, millele peaks üks alustav muusik mõtlema ning mis rolli mängivad muusikute elus kollektiivse esindamise organisatsioonid.Muusika ja õigus(t)e ristumiskohtadest räägivad saatejuhid, advokaadibüroo Sorainen partner Kaupo Lepasepp ja advokaat Oliver Ämarik, ning saatekülalised, džässiklubi Philly Joe juht ja õiglasel kaubandusel põhineva muusika voogedastusplatvormi Fairmus asutaja Reigo Ahven ning advokaadibüroo Sorainen intellektuaalse omandi valdkonna ekspert Marian Moldau. Marian on spetsialiseerunud just muusikaettevõtluse ja muusikaõiguse valdkonnale, ta on aidanud asutada üht esimest muusikakirjastust Eestis ning tegeleb ka muusika litsentsimisega.#autoriõigused#muusikaõigus#Sorainenisagedus

Märtsikuu „Soraineni sageduse“ saates arutlevad saatejuhid, advokaadibüroo Sorainen partner Kaupo Lepasepp ja vandeadvokaat Kadri Härginen selle üle, millal tasub riigiga vaidlemisel kohtusse või lausa Euroopa kohtusse minna ning annavad uuele koalitsioonile nõu, mida reisijateveo parandamiseks ette võtta. Saatekülalised on Lux Expressi juhatuse liige Ingmar Roos ning advokaadibüroo Sorainen partner ning vaidluste ennetamise ja lahendamise valdkonna juht Carri Ginter, kes on ettevõtjaid riigi vastu kaitsnud mitmetes kaasustes nii Eesti kui ka Euroopa kohtus. #Sorainenisagedus

Ukraina tulevikust rääkivas „Soraineni sageduse“ saates arutlevad saatejuhid, advokaadibüroo Sorainen advokaat Mario Sõrm ja jurist Oliver Ämarik, mis seisus on Ukraina majandus täna, kuidas edeneb riigil Euroopa Liiduga liitumine ning missugused on Eesti ettevõtjate võimalused ja takistused Ukrainas toimetamiseks praegu ja tulevikus. Saatekülalised on Kaimo Kuusk, Eesti suursaadik Ukrainas, ning advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap, kes juhib büroo kinnisvara- ja ehitusõiguse valdkonda.#Sorainenisagedus

„Soraineni sageduse“ saates räägivad saatejuhid, advokaadibüroo Sorainen partner Kaupo Lepasepp ja advokaat Mario Sõrm, advokaadi kutse-eetikast, advokatuuri rollist ning riigi õigusabiga seotud probleemidest. Saatekülalised on advokatuuri esimees ja advokaadibüroo PwC Legal vandeadvokaat Imbi Jürgen ning advokatuuri juhatuse liige, vandeadvokaat Triin Toom. Triin on Soraineni vaidluste lahendamise ja ennetamise tiimi liige ning juhib rahvusvaheliste kohtumenetluste valdkonda Eestis.  

2022. aasta lõpu „Soraineni sageduse“ saates arutlevad saatejuhid, advokaadibüroo Sorainen juhtivpartner Kaupo Lepasepp ja jurist Oliver Ämarik lõppeva aasta trendide üle Eesti valitsemiskultuuris ja õigusloomes ning toovad välja aasta märgilisemad kohtulahendid. Saatekülalised on riigikontrolör Janar Holm ja Soraineni partner Allar Jõks. Jõks on Soraineni riigisuhete valdkonna juht ning vaidluste ennetamise ja lahendamise tiimi liige.

Novembrikuu ”Soraineni sageduse” saates arutlesid saatejuhid, advokaadibüroo Sorainen advokaat Mario Sõrm ja jurist Oliver Ämarik selle üle, kas ja mil määral vajab hoiu-laenuühistute turg reguleerimist, et kaitsta hoiustajate huve. Saatekülalisteks olid Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonnajuhataja asetäitja Thomas Auväärt ja advokaadibüroo Sorainen advokaat, doktor Mari Agarmaa. Mari Agarmaa juhib Soraineni maksejõuetusõiguse ja saneerimise valdkonda.

Hindade peadpööritav kasv ja ebastabiilne majanduskeskkond on tänaseks loonud olukorra, kus ehitajad lahkuvad objektilt võimalike kahjunõuete kiuste, sest lepingu täitmine käib üle jõu. Tulemuseks olukord, millest ei võida ei hankija ega pakkuja – üks jääb ilma hankeobjektist, teine tööst ja tulust. Edukas pole kumbki.Oktoobrikuu „Soraineni sageduses“ lahkasid saatejuhid, advokaadibüroo Sorainen juhtivpartner  Kaupo Lepasepp ja advokaat Mario Sõrm ehitussektori riigihangete probleeme. Saatekülalisteks olid Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse liige ja Merko Ehitus Eesti juhatuse esimees Ivo Volkov ning advokaadibüroo Sorainen nõunik ja vandeadvokaat Kadri Härginen. Kadri juhib büroo riigihangete ja avaliku sektori projektide valdkonda ning on „Hankekooli“ nimelise koolitussarja asutaja ja lektor. „Hankekooli“ loenguid saab kuulata Soraineni Youtube’i kanalil. 

Septembrikuu „Soraineni sageduse“ saates vaagisid saatejuhid Oliver Ämarik ja Kaupo Lepasepp, millised erinevused on vahekohtumenetluse ja tavakohtumenetluse vahel ning mis juhtudel üht teisele eelistada. Saatekülalised olid advokaadibüroo Sorainen nõunik ja vandeadvokaat Maria Pihlak ning Eleringi juriidilise talituse juhataja Karin Täär. Maria Pihlak juhib Sorainenis rahvusvaheliste vahekohtumenetluste valdkonda Eestis. Tal on lisaks Eesti vandeadvokaadi tunnistusele ka USAs advokaadina praktiseerimiseks vajalik kõrgharidus ja kutsetunnistus.  

Tuhandeid idusektori huvilisi kokku toova festivali sTARTUpDay ajal eetrisse minevas „Soraineni sageduse“ saates lahkasid saatejuhid Mario Sõrm ja Oliver Ämarik Eesti iduettevõtluse ees seisvaid väljakutseid. Saatekülalisteks olid Startup Estonia juht Eve Peeterson ja advokaadibüroo Sorainen advokaat Mirell Prosa. Mirell on intellektuaalomandi valdkonna ekspert ning lisaks juhib Sorainenis idufirmade valdkonda. Tema õigusnõule toetuvad teiste seas hiljuti raha kaasanud Bolt, Veriff, Montonio, Aurelia ja Reiterate.

Filmindus on üks neist sektoritest, kus tänu heale taustsüsteemile ja valdkonna proffe koolitavale korralikule filmikoolile on Eestil hea võimalus teenida kopsakat tulu, kuid takistuseks on puudulik rahastus„Soraineni sageduse“ saates arutlesid saatejuhid Kaupo Lepasepp ja Mario Sõrm filmindusega seotud autoriõiguste ja filmikunsti rahastamise üle. Saatekülaliseks oli produtsent ja helirežissöör Ivo Felt ning advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat Olivia Kranich. Olivia nõustab kliente mh intellektuaalse omandi õiguste, sh autoriõigustega seotud küsimustes ning on aidanud sõlmida lepinguid mitme filmi loomise protsessis.

Seekordses „Soraineni sageduse“ saates arutlevad saatejuhid Kaupo Lepasepp ja Mario Sõrm, mis peitub vastutustundliku juhtimise moeakronüümi ESG taga; mida peavad ettevõtted tegema, et käia Euroopa Liidu, investorite ja tarbijate nõudmistega ühte sammu ning millised sanktsioonid ja riskid ohustavad ettevõtteid, kes ESGle tähelepanu pöörata ei taipa. Saatekülalisteks on konsultatsiooniettevõtte Civitta partner Veeli Oeselg ning Soraineni advokaat Elina Mizerova. Elina on Sorainenis ESG valdkonna üks asutajaid ja eestvedajaid. Advokaadibüroo Sorainen on ka ESG valdkonna esiorganisatsioonide Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum ja Rohetiiger liige.

Seekordses „Soraineni sageduse“ saates arutlesid saatejuhid Oliver Ämarik ja Kaupo Lepasepp kohtuvaidlustega seotud suhtekorralduse ja mainekujunduse üle ning küsisid, millal tasub kohtuvaidlust meedias toetama hakata ja millal sellest hoiduda. Kaasa mõtlesid kommunikatsioonibüroo META Advisory partner Ott Lumi ja advokaadibüroo Sorainen partner Allar Jõks, kes on büroo kohtuvaidluste lahendamise ja ennetamise valdkonna üks juhte.

Seekordses „Soraineni sageduse“ saates arutlesid saatejuhid Mario Sõrm ja Oliver Ämarik, millised tsiviilkaitserajatised Eestis olemas on ning mida saab riik teha, et pommivarjendeid ja sireenisüsteeme rajada või kas selline plaan üldse riigil olemas on. Saatekülalised on Päästeameti peadirektori asetäitja Tauno Suurkivi ja advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap, kes tegeleb peamiselt kinnisvara- ja ehitusõiguse küsimustega.

Seekordses „Soraineni sageduse“ saates arutlesid saatejuhid Mario Sõrm ja Oliver Ämarik sanktsioonide kehtestamise protsessi üle, küsisid, millised sanktsioonid on olnud kõige mõjukamad ja millised sanktsioonid on lähiajal tulemas ning milliseid praktilisi küsimusi need ettevõtjatele põhjustavad. Saatekülalisteks olid välisminister Eva-Maria Liimets ja advokaadibüroo Sorainen finantsõiguse ekspert Krista Ševerev. Krista kuulub Sorainenis lisaks finants- ja kindlustusõiguse tiimile ka Ukrainas toimuva sõjaga seotud erakorralise abi ja õigusnõustamisega tegelevasse töörühma. Infot Ukrainaga seotud teemadel leiab Soraineni kodulehelt: https://www.sorainen.com/et/service/ukraina-erakorraline-abi/.