Katrin Aava - Kuidas arendada kohanemisvõimet maailmas, mis ei tundu enam turvaline?

Viimastel aastatel on inimeste igapäevasõnavarasse kinnistunud termin kobarärevus – olukord, kus ühiskondlikud kriisid, majanduslik ebakindlus ja julgeolekuohud põimuvad üheks murede sasipuntraks ja takistavad inimeste toimimisvõimet. Vaimse tervise uuringu ja tervisekassa andmete põhjal on kasvav ärevus ja depressioonirisk ühiskonnas väga tõsised probleemid, seda eriti noorte hulgas. Saates „Ekspert eetris“ võetakse fookusesse kaasaegse inimese vaimne vastupidavus ja küsitakse, kas tegemist on ajutise nähtusega või uut tüüpi kollektiivse seisundiga, mis nõuab täiesti uusi toimetulekumehhanisme.Külas on Tallinna Ülikooli õpetamise arendamise ekspert Katrin Aava, kes on uurinud, kuidas murrangulistel aegadel sõnastatakse ümber strateegilised eesmärgid ühiskonnas ja ka hariduses.  Saates lahatakse strteegiadokumentides säilenõtkuse (resilientsuse) mõistet. Säilenõtkus on sõnastatud alates 2020. aastast Eesti riiklikes strateegiates läbivaks eesmärgiks. See tähistas olulist juhtimismuutust: kriisid on paratamatud, inimesed ja institutsioonid peavad olema nendeks paindlikult valmis. Senise konkurentsipõhise strateegilise eesmärgi asemel tuleb seega meie kollektiivne pingutus suunata kollektiivsele kohanemis- ja reageerimisvõimele. Haridusasutuste eesmärk on seega toetada õppijaid pingeolukorras tegutsema ja lahendama koostöiselt aina suuremaid väljakutseid. Saates arutletakse, kas võime kriisidega kohaneda on kaasasündinud isikuomadus või teadlikult arendatav oskus. Koos analüüsitakse, kuidas kohaneda olukorras, kus tavainimesel puudub kontroll globaalsete sündmuste üle. Erilist tähelepanu pööratakse praktilistele küsimustele: kuidas peaksid toime tulema üliõpilased, kes seisavad silmitsi stressirohke lõpuspurdi ja ebakindla tööturuga, ning mil viisil saavad end hoida lapsevanemad ja hooldajad, kelle kogu energia kulub teiste toetamisele. Arutletakse, kas lahendus peitub teadlikus infopaastus või tuleks hoopis investeerida kogukondlikku märkajasse ja sotsiaalsetesse võrgustikesse.Lisaks peatutakse organisatsioonikultuuril ja koolikeskkonnal. Otsitakse vastust küsimusele, millised konkreetsed tegevused loovad vastupidava töötaja ja tugeva organisatsiooni ning kuidas muuta lihtne tehe „rahulolev töötaja võrdub vastupidav ettevõte“ toimivaks tegelikkuseks.Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katarina Mürk.